Rohereformi juhtkomisjoni istungi protokoll

Tallinn 10.02.2026

Algus: kell10.00

Lõpp: kell 11.30 Koosoleku tüüp: hübriidkoosolek

Juhatas: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt Protokollis: Madis Tilga

Osalesid: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

taristuminister Kuldar Leis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

asekantsler Kristi Klaas

Juures viibisid: Kai Treier (Haridus- ja Teadusministeeriumi rohepoliitika nõunik) Karoli Niilus (Rahandusministeeriumi kliima ja kestlikkuse valdkonna nõunik)

Moonika Oras (rahandusministri nõunik) Eili Lepik (Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja)

Madis Tilga (Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna nõunik) Gert Siniloo (Välisministeerium, ühendatuse ja kliimadiplomaatia osakonna peadirektor ) Emma Kruusmäe (Kliimaministeerium, energeetika- ja keskkonnaministri nõunik)

Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, strateegilise planeerimise juht) Nikita Lumijõe (haridus- ja teadusministri nõunik)

Mikk Järv (Kliimaministeerium, taristuministri nõunik) Angelica Tikk (Kaitseministeerium, innovatsiooniosakonna juht) Gea Kangilaski (haridus- ja teadusministri nõunik)

Kristofer Rennel (rahandusministri nõunik) Maria Värton (Kliimaministeerium, rohereformi teekaartide valdkonnajuht)

Päevakord

1. „Majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuunad 2030“ tutvustus ja

kinnitamisele esitamine

2. Kliimakindla majanduse teekaartide seis

3. Keskkonnahoidliku arengu andmevärava visuaali tutvustus (enne avalikustamist

märtsis)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: [Juurdepääsupiirangu algusaeg]

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: [Juurdepääsupiirangu lõpp]

Alus: [Alus]

Teabevaldaja: Kliimaministeerium

Istungi kokkuvõte

Päevakorrapunkt 1. „Majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuunad 2030“ tutvustus

ja kinnitamisele esitamine

Kristi Klaas andis ülevaate „Rohereformi tegevusplaani 2023-2025“ saamisloost ja eesmärkidest.

See oli tollal vajalik tervikpildi ja valdkondade vahelise koordinatsiooni loomiseks. Tänaseks on

suur osa tegevusplaanis kirjeldatud kümne valdkonna tegevussuundadest töös, sisalduvad

valdkondlikes arengukavades ja ministeeriumite tööprogrammides. Seega sarnase ülesehitusega

tegevusplaani järele vajadus puudub.

Samas puudub hetkel terviklik vaade teemade kohta, mis jäävad nö valdkondade vahele, kuid mis

vajaksid enam tähelepanu. Teemade kaardistamise tulemusena joonistusid välja neli fookust ehk

koostöösuunda majanduse, julgeoleku ja keskkonna paremaks koostoimeks. Need koostöösuunad

on: julgeoleku ja keskkonnahoidliku arengu koostoime, puhta tööstuse edendamine, laiem õiglane

üleminek ja kliimamuutustega kohanemine.

Nii ametkondlike konsultatsioonide kui valitsusväliste partneritega koosloome tulemusel saab

öelda, et neid suundi peetakse vajalikeks ja Kliimaministeerium on kokku kogunud ettepanekud

tegevusteks Antropoloogia Keskuse ja Kaitseuuringute Keskuse toel.

Madis Tilga tõi välja koostöösuundade eesmärgi ja vajalikkuse:

• Mõistetakse paremini keskkonnalahenduste rolli julgeoleku ja majanduse tugevdamisel.

• Õiglase ülemineku laiem käsitlus vähendab ebavõrdsust ja taastab usaldust

• Tähelepanu kliimamuutustega kohanemisele vähendab majanduskulusid ja terviseriske

Madis Tilga tutvustas järjest nelja koostöösuunda.

Julgeoleku ja keskkonna koostoime energeetika osa juures tekkis küsimus, kui laialt on selle kava

raames energiajulgeolekut käsitletud ning mis seos on nendel tegevustel Energiamajanduse

arengukavaga 2035 (ENMAK). Kristi Klaas ja Madis Tilga vastasid, et ENMAK vaatab

varustuskindlust laiemalt, kuid koostöösuundade kava toob välja ühe osa suurest pildist – Ukraina

sõja kogemustele tuginedes toob esile keskkonnahoidliku arengu ja julgeoleku koostoime

kriisikindluse tugevdamiseks. Lepiti kokku, et koostöösuundade juurde lisatakse täiendav selgitus.

Materjalide ja ringsuse osa juures tõstati taktikaliste materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu

küsimus. Kaitseministeeriumi esindaja kinnitas, et tegevussuuna eesmärk on sobiv, aga täpsustab

veel detaile.

Looduspõhiste kaitsemehhanismide osa juures tõstati küsimus, kuivõrd annab praegune sõnastus

alust looduskaitseliste piirangutega alade suurendamiseks. Kava koostajad kinnitasid, et seda pole

taotletud, eesmärk selles kontekstis on, et Eestil oleks rohkem heas seisundis looduslike

kaitsemehhanismidena toimivaid loodusmaastikke. Sõnastus vaadatakse üle, et oleks üheselt

mõistetav.

Arutleti kliimariskidest tulenevate ohtude üle Eestis, sh kriitilisele taristule ja toodi näiteid nt

Taanist, kus vihmavalingute tagajärjel sattusid ohtu andmeside ja serveripargid. Tõdeti, et

mitmetel lähipiirkonna riikidel on juba oma selge kava, kuidas loodust paremini kasutada

kaitseotstarbel (peamiselt veekogusid ja märgalasid) ja kuidas kuumaperioode või vihmavalinguid

saab looduspõhiste lahendustega leevendada ja juhtida. Tegevussuuna alla soovitati lisada paar

näidet.

Elanikkonna kriisivalmiduse osa kohta tekkis küsimus täpsete tegevuste ja eesmärgi osas ning kes

seda eest vedama peaks. Rõhutati vajadust kaasata omavalitsused ja kaaluda eestvedajana (ka)

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit. Madis Tilga selgitas, et soovitused konkreetsete

tegevuste jaoks on olemas, aga need ei tule kavasse kinnitamisele, vaid jäävad eraldi soovituste

nimekirjana. Tegevussuuna sõnastus tehakse selgemaks.

Madis Tilga näitas, et puhta tööstuse koostöösuund tugineb tööstuse teekaard ile ning toob esile

põhimõtted. Täpsemalt on kirjas teekaardis.

Madis Tilga kirjeldas õiglase ülemineku koostöösuuna sisustamist koosloome protsesside käigus.

Eesmärgiks on mõjude laiem (mitte ainult Ida-Viru ja põlevkivitööstus) käsitlemine ja

tasakaalustamine, ebavõrdsuse vähendamine ja usalduse suurendamine. Koosloometest tekkis

seitse töösuunda: dialoog, teadlikkus, KOV, andmed, loodusvarad, oskused ja piirkonnad . Kristi

Klaas lisas, et senine ametiasutuste kaasamisviis sageli ei tööta ja vaja on paremaid

kaasamispraktikaid ning see on üks õiglase ülemineku eeldusi. On vaja luua usaldust. Ka

Riigikantselei loodud hea kaasamise tava oleks vaja rohkem teadvustada ja kasutada. õiglase

ülemineku teadlikkuse töösuuna 2.2 tegevuse juurde lisatakse Välisministeerium.

Kliimamuutustega kohanemise töösuuna all tõi Kristi Klaas esile, et seni on kliimamuutuste

kontekstis räägitud palju heite vähendamise eesmärkidest ja selleks vajalikest investeeringutest,

siis nüüd oleks vaja rohkem tähelepanu pöörata ka kliimamuutustega kohanemisele. Valmib

kohanemise teekaart, kus näidatakse ära nn haavatavad valdkonnad, et vastavates valitsemisalades

tekiks selgus, mida on vaja ära teha. Kui varem pole Eestis kliimamuutuste mõjusid väga selgelt

näha olnud, siis teatud sektorites on see nüüd selgelt tajutav, nt põllumajandus ja turbatootmine.

Järgnevas arutelus toodi esile globaalsed mõjud, millega ka Eestil tuleb arvestada. Nt Vahemere

ja Lähis-Ida piirkonnas on veevarustus suur probleem ning kui seda ei lahendata, siis läheb liikvele

ligi 500 miljonit inimest paremaid elupaiku otsima.

Eili Lepik vastas rahastuse küsimuse kohta, et koostöösuundade ellu viimiseks eraldi raha ei ole

planeeritud, need tuleb siduda olemasolevatesse arengukavadesse ja tööprogrammidesse ning

samuti kasutada uue MMF võimalusi. Millised tegevused täpselt milliste arengukavade all ellu

viia saab, selgub töökorralduse ja edasiste läbirääkimiste käigus.

Otsustati:

1. Kinnitada „Majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuunad 2030“

Päevakorrapunkt 2. Kliimakindla majanduse teekaartide seis. Kliimakindla majanduse

teekaartide seisu tutvustas Kristi Klaas, öeldes, et valitsuses on tehtud kokkulepe, et enne

Kliimakindla majanduse seadusega edasi ei liigu, kui on olemas teekaardid iga sektori kohta. Need

valmivad eelduslikult veebruari lõpus või märtsi alguses. Teekaardid keskenduvad lisaks

keskkonnakoormuse vähendamisele (näiteks transpordisektoris trammiteede arendamine jms) ka

majandussektorite konkurentsivõime kasvatamisele (puhas tööstus ja puidu väärindamine). Kui

EL-s räägitakse kliimaregulatsioone läbi, siis paljudel riikidel on ametlikud seiskohad otseselt

seotud oma puhta tööstuse huvidega, mida uus kliimaseadusandlus toetama hakkaks. Tekkis

arutelu tööstuse teekaardi sisu osas, kuidas ka Eesti tööstus toimuvatest arengutest kasu saaks.

Tööstuse teekaardiga on soov välja tuua, millistes valdkondades on ka Eestil rohkem potentsiaali.

Tulevikus ei piisa konkurentsieelise saamiseks ühest suurest ettevõttest, alus on tervikliku

väärtusahela loomine erinevate ettevõtete ja teadus-arendusasutuste koostoimes. Teekaardis ei

seata valdkondadele jäikasid piire, vaid keskendutakse mõne väärtusahela näitel sellele, kus Eestil

on tegelik arengupotentsiaal. Näiteks käsitletakse kriitiliste toormete väärtusahelat, sealhulgas

NEO tehase rolli, ning sellega seotud võimekuste kujundamist. Rõhk on sellel, kuidas neid

võimekusi saab arendada laiemalt, kaasates protsessi ka väiksemaid ja keskmise suurusega

ettevõtteid, et tekiks terviklik ja mitmekesine ökosüsteem.Teine on meremajandus ja -tööstus ehk

laevaehitajad, tehnoloogia arendajad, teadusarendus jne.Toodi Prantsusmaa näide, kus on loodud

nn missioonid, mis võimaldavad kogu majandusahela (TA, planeeringud, investeeringud,

äriarendus jne) terviklikult läbi mõelda. Sarnast lähenemist võiks katsetada ka Eestis. Nt kriitiliste

toormete puhul on meil unikaalne kompetents ning rannikumajanduses on meil loomulik eelis ja

võimalus.

Arutelu käigus toodi välja ettevõtjate hirm liigse reguleerimise ees, mistõttu võiksid teekaardid

hästi edasiste kokkulepete sõlmimisel sobida, sest need pole õiguslikult siduvad.

Tööstuse teekaardi koostamisel on ilmnenud, et konkreetsetel erialal napib insenere, sest Eestis ei

koolitata ega õpetata neid piisavalt. Samuti on välja toodud, et õppekava kohta on raha liiga vähe,

selleks et koolid suudaksid vastavat kompetentsi koolitada. Haridus- ja Teadusministeeriumist

selgitati, et ülikoolidele riiklikku koolitustellimust pole, ülikoolid on avalik-õiguslikud ning oma

õppekavade loomises autonoomsed. Kõrgkoolid ja ettevõtted peaksid omavahel kohtuma, selleks

et vajadustest paremini aru saada. Rakenduskõrghariduses ja kutsehariduses esitab riik oma

koolitustellimuse ja seal tuleks ühiselt analüüsida, mida oleks vaja tööstuses uute fookussuundade

arendamiseks õpetada. Seda toetab ka ESFi rahastusega Inseneriakadeemia programm aastani

2029, mille eesmärk on suurendada õppe vastavust tööturu vajadusele tehnika, tootmise ja ehituse

valdkonnas. Kõrg- ja kutsekoolid praegu kaasajastavad oma inseneeria õppekavasid.

Lisati, et kindlasti tuleks jätkata seal, kus meid juba edu saadab, nt puitmajade ehitus ja

kortermajade (tehaseline) renoveerimine. Samas takistavad puidusektori arengut ühelt poolt

piisava toormemahu puudumine (keemiline väärindamine) ja teisalt ka spetsialistide puudus.

Toodi esile, et kriitiliste toormete ja mere-ning rannikumajanduse kõrval on meil tugevaid

ettevõtteid ka nt vesiniku ja biometaani tootmisega seotud valdkondades. Seetõttu on oluline, et

väärtusahela põhine lähenemine esimeste näidete põhjal realiseeruks, peale mida saaks sarnast

lähenemist kasutada ka teistes tööstusharudes. Väärtusahela põhise lähenemise rahastamiseks on

Majandus-Kommunikatsiooniministeerium koos EIS´iga välja töötamas juhtettevõtte programmi.

Otsustati: võtta esitatud informatsioon teadmiseks

Päevakorrapunkt 3. Keskkonnahoidliku arengu andmevärava tutvustus. Eelmisel

kohtumisel tutvustati põgusalt indikaatoreid ja mõõdikuid, mida kasutada keskkonnahoidliku

ülemineku edenemise mõõtmiseks. Kokku lepitud mõõdikud asuvad visualiseerituna

Keskkonnaportaalis (hetkel prelive). Mõõdikuid saab filtreerida KOVi, riigi ja edenemist

visualiseerivate värvikoodide kaupa. Hetkel on kokku 58 mõõdikut, mõned on veel lisandumas.

Andmed tuginevad juba kogutavale statistikale. Tehti ettepanek nimekirjast eemaldada

ressursitõhususe näitaja, sest riikide võrdluses ei anna see edasi informatsiooni, mis vajalik.

Otsustati: võtta esitatud informatsioon teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Madis Tilga

Koosoleku juhataja Protokollija