Pöördumine


Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller
Lugupeetud sotsiaalministeeriumi laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste 25. veebruar 2026

Meieni jõudis Sotsiaalministeeriumi 2026. aasta dokument „Terviseseisundi põhine rehabilitatsiooniteenus, sekkumised ja nende rakendajad“, millest on meile arusaamatul põhjusel välja jäetud suur ja haavatav sihtrühm 1. tüüpi diabeeti põdevad inimesed (ligikaudu 7000 inimest Eestis, neist 1000+ last).
Juhime tähelepanu, et teie poolt koostatud dokumenti ei ole kooskõlastatud ei laste- ega täiskasvanute endokrinoloogidega, ei Eesti Lastearstide Seltsiga ega ka 1. tüüpi diabeeti põdevate laste, noorte ja täiskasvanute huvikaitseorganisatsiooniga.
Probleem: 1.tüüpi diabeet on eluaegne krooniline haigus, mis mõjutab nii inimese füüsilist kui ka vaimset tervist, sotsiaalset osalust, õpi- ja töövõimet ning igapäevast toimetulekut. Tegemist ei ole üksnes meditsiinilise seisundiga, vaid kompleksse elukestva toimetulekuväljakutsega, millega hakkama saamine on väga suurele hulgale patsientidest keeruline.
Risk: Tervishoiusüsteemi piiratud võimekus ei kata ei lapse ja pere ega ka täiskasvanud diabeeti põdeja igapäevaseid psühhosotsiaalseid ning funktsionaalseid vajadusi. Ilma rehabilitatsiooni toeta jääb suur osa kriitilisest abist süsteemselt osutamata: suureneb oluliselt vaimse tervise probleemide (ärevus, läbipõlemine, depressiivsed sümptomid jm) esinemissagedus, perede hoolduskoormus ja vanemate läbipõlemine, sotsiaalne eemaldumine igapäevaelust ning õpi- ja töövõime langus, sh probleemid haridusasutustes diabeeti põdevatele lastele toe pakkumisega, lisaks raskete tüsistuste (nägemiskahjustus, neuropaatia, neerupuudulikkus jm) tekkerisk, kui patsienti ei ole õigel ajal piisavalt toetatud.
Lahendus: 1.tüüpi diabeedi puhul on põhjendatud multidistsiplinaarne rehabilitatsioon, kuhu kuuluvad vastavalt vajadusele psühholoogiline, sotsiaalne, pereteraapiline, kogemusnõustamise, füsioteraapia ning toitumisalane tugi.
Järjepidev rehabilitatsioon ja patsiendiharidus aitavad ennetada raskeid tüsistusi ning vähendada tulevikus puude ja töövõime langusest tulenevaid tervishoiusüsteemi kulusid.
Kogu süsteemi ühine eesmärk peab olema hoida 1. tüüpi diabeeti põdevad inimesed võimalikult tervena, iseseisvana ja ühiskonnas aktiivsena.
Eesti Endokrinoloogia Seltsi, Eesti lastendokrinoloogide, Eesti Lastearstide Seltsi ja Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu ühine seisukoht on, et 1. tüüpi diabeeti põdevad inimesed – nii lapsed kui täiskasvanud – peavad ka edaspidi kuuluma rehabilitatsiooniteenuse sihtrühma.

Lugupidamisega


Eesti Endokrinoloogia Seltsi nimel Kristina Isand
Eesti Lastearstide Seltsi nimel Chris Pruunsild
Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu nimel Ülle Einberg


Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller
Lugupeetud sotsiaalministeeriumi laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste 25. veebruar 2026

Meieni jõudis Sotsiaalministeeriumi 2026. aasta dokument „Terviseseisundi põhine rehabilitatsiooniteenus, sekkumised ja nende rakendajad“, millest on meile arusaamatul põhjusel välja jäetud suur ja haavatav sihtrühm 1. tüüpi diabeeti põdevad inimesed (ligikaudu 7000 inimest Eestis, neist 1000+ last).
Juhime tähelepanu, et teie poolt koostatud dokumenti ei ole kooskõlastatud ei laste- ega täiskasvanute endokrinoloogidega, ei Eesti Lastearstide Seltsiga ega ka 1. tüüpi diabeeti põdevate laste, noorte ja täiskasvanute huvikaitseorganisatsiooniga.
Probleem: 1.tüüpi diabeet on eluaegne krooniline haigus, mis mõjutab nii inimese füüsilist kui ka vaimset tervist, sotsiaalset osalust, õpi- ja töövõimet ning igapäevast toimetulekut. Tegemist ei ole üksnes meditsiinilise seisundiga, vaid kompleksse elukestva toimetulekuväljakutsega, millega hakkama saamine on väga suurele hulgale patsientidest keeruline.
Risk: Tervishoiusüsteemi piiratud võimekus ei kata ei lapse ja pere ega ka täiskasvanud diabeeti põdeja igapäevaseid psühhosotsiaalseid ning funktsionaalseid vajadusi. Ilma rehabilitatsiooni toeta jääb suur osa kriitilisest abist süsteemselt osutamata: suureneb oluliselt vaimse tervise probleemide (ärevus, läbipõlemine, depressiivsed sümptomid jm) esinemissagedus, perede hoolduskoormus ja vanemate läbipõlemine, sotsiaalne eemaldumine igapäevaelust ning õpi- ja töövõime langus, sh probleemid haridusasutustes diabeeti põdevatele lastele toe pakkumisega, lisaks raskete tüsistuste (nägemiskahjustus, neuropaatia, neerupuudulikkus jm) tekkerisk, kui patsienti ei ole õigel ajal piisavalt toetatud.
Lahendus: 1.tüüpi diabeedi puhul on põhjendatud multidistsiplinaarne rehabilitatsioon, kuhu kuuluvad vastavalt vajadusele psühholoogiline, sotsiaalne, pereteraapiline, kogemusnõustamise, füsioteraapia ning toitumisalane tugi.
Järjepidev rehabilitatsioon ja patsiendiharidus aitavad ennetada raskeid tüsistusi ning vähendada tulevikus puude ja töövõime langusest tulenevaid tervishoiusüsteemi kulusid.
Kogu süsteemi ühine eesmärk peab olema hoida 1. tüüpi diabeeti põdevad inimesed võimalikult tervena, iseseisvana ja ühiskonnas aktiivsena.
Eesti Endokrinoloogia Seltsi, Eesti lastendokrinoloogide, Eesti Lastearstide Seltsi ja Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu ühine seisukoht on, et 1. tüüpi diabeeti põdevad inimesed – nii lapsed kui täiskasvanud – peavad ka edaspidi kuuluma rehabilitatsiooniteenuse sihtrühma.

Lugupidamisega


Eesti Endokrinoloogia Seltsi nimel Kristina Isand
Eesti Lastearstide Seltsi nimel Chris Pruunsild
Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu nimel Ülle Einberg