Käskkiri

1

Sotsiaalkaitseministri ....... 03.2023 käskkirjaga nr ….. „Laste ja perede toetamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimused

Lisa 2

TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2023

Tegevus 2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine 2.1.1. 0–2-aastaste laste vanematele vanemlusprogrammi arendamine Eesmärk on luua toetavad meetmed lapseootel ja lapse saanud peredele, suurendada lapseootel ja väikelaste vanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel ja tagada seeläbi abivajavate laste parem märkamine ning nende perede toetamine. Sekkumist soovitakse pakkuda ämmaemandate koduvisiitide ühe olulise jätkuna, kui kerkib esile vajadus pakkuda vanemlusprogrammi 0–2-aastaste laste vanematele, kelle puhul on hindamise põhjal leitud, et nad vajavad püsivamat nõustamist ja tuge väikelapse eest hoolitsemisel ja lapsevanemaks kasvamisel. Projekti esimesel aastal tehakse ettevalmistusi sobiva sekkumisprogrammi testimiseks Eestis alates 2024. aastast. Selleks tehakse ja hangitakse sobiva programmi valiku alusanalüüs, et kaardistada võimalikke ennetus- ja sekkumisprogramme vanemluse toetamiseks sihtrühma kuuluvatele vanematele ja nende programmide rakendamiseks sobivaid viise. Vajaduse korral tellitakse ekspertarvamusi sobivate programmide kaardistamiseks ja soovituste saamiseks, et valida testimiseks sobiv programm. Alusanalüüsist lähtuvalt valitakse sobivaim programm, mida arendatakse, kohandatakse ja täiendatakse vastavalt vajadustele. Vajaduse korral tellitakse ekspertarvamusi programmi kohandamiseks sihtrühma vajadusi arvestades. Programmi testimiseks koostatakse projektiplaan ja planeeritakse elluviimine ning tehakse vajalike osapooltega kokkulepped programmi rakendamiseks alates 2024. aastast. Alustatakse materjalide tõlgete hankimisega. Koostatakse programmi elluviimiseks spetsialistide väljaõppe koolituskava ja täiendkoolituste (sh mentorlus, kovisioonid, supervisioonid) plaan. Disainitakse rakendamise testperioodiks programmi mõju hindamine ja rakendamise kvaliteedi jälgimise süsteem. Programmi tutvustamiseks viiakse ellu teavitustegevusi spetsialistidele ning koostatakse pikemaajaline teavitustegevuste plaan aastateks 2024–2027. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: ämmaemandad ja teised spetsialistid ehk tulevased programmi rakendajad, 0–2- aastaste laste vanemad

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2023–

31.12.2023

2

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

1 Sobiva sekkumise valiku alusanalüüsi tegemine

2023 01.01.2023–30.06.2023

2 Programmi testimise süsteemi ja tööplaani väljatöötamine

2023 01.06.2023–31.10.2023

3 Programmi testimiseks andmete kogumise ja mõju- uuringu planeerimine

2023 01.07.2023–31.10.2023

4 Materjalide ja mõõtevahendite tõlkimine ja arendamine

2023–2027 01.07.2023–31.12.2023

5 Kohtumiste korraldamine programmi ekspertidega jt oluliste spetsialistidega

2023–2027 01.05.2023–31.12.2023

6 Programmi tutvustamiseks teavitustegevuste elluviimine ja pikemaajalise teavitustegevuste plaani koostamine 2024–2027

2023–2027 01.07.2023–31.12.2023

7 Projekti personali komplekteerimine

2023–2027 01.01.2023–01.06.2023

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2023

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Uue vanemlusprogrammi väljaõppe saanud spetsialistide arv

0 48 Alates 2024. aastast saab väljaõppe igal aastal vähemalt 12 uut spetsialisti

Väljundnäitaja Uue vanemlusprogrammi koolituse läbinud lapsevanemate arv

0 700 Alates 2024. aastast läbib koolituse: 100 osalejat – 2024. a 200 osalejat – 2025. a 300 osalejat – 2026. a 100 osalejat – 2027. a

2.1.2. Tõenduspõhiste sekkumiste väljatöötamine seni vanemlust toetavate teenustega vähem kaetud sihtrühmadele (sh 8–12-aastaste laste vanemad) Esimesel projekti elluviimise aastal on eesmärk arendada välja ja/või kohandada sekkumine, mida testitakse kuni 12-aastaste laste vanematega, kelle lapsel on käitumisprobleemid ja/või diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), et toetada nende lapsevanemate toimetulekut vanema rollis. Sekkumise testimiseks kaardistatakse Eestis olemasolevad

3

spetsialistide võrgustikud ja koostööpartnerid, kellega koostöös nende laste vanematele sekkumisprogrammi ellu viima hakatakse. Alustatakse ATH diagnoosiga laste vanematele vanemlusprogrammi kohandamist eesti keelde. Esmalt testitavaks programmiks valitakse vanemlusprogramm „Invest in Play“, mis on alates 2022. aastast väljatöötamisel ja testimisel Taanis ja mille aluseks on maailmas enim tõendatud kasvatuspraktika. Töötatakse välja eestikeelsed materjalid (sh videod), võttes aluseks nimetatud programmi juhised, ja neid kohandatakse koostöös Eestis rakendatava tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ rahvusvaheliste mentoritega. Programmi arendatakse vastavalt vajadusele (võttes aluseks saadud tagasiside ja tehtud uuringud), sealhulgas hangitakse materjalide ja juhendite ning hindamisinstrumentide tõlkeid ja videomaterjalide teostust. Vajaduse korral tellitakse ekspertarvamusi programmi kohandamiseks sihtrühma vajadustest lähtuvalt. Samuti arendatakse või kohandatakse täiendkoolitusi, et suurendada spetsialistide teadmisi ja oskusi programmi elluviimiseks. Alustatakse programmi testimiseks sobiva sihtrühma kaasamisega ja selleks vajalike teavitustegevustega. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: vanemlusprogrammide grupijuhid, ATH diagnoosiga 2–12-aastaste laste vanemad

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2023–

31.12.2023

1 Projekti personali komplekteerimine

2023 01.01.2023–31.03.2023

2 Programmi testimise süsteemi ja tööplaani väljatöötamine

2023 01.04.2023–31.07.2023

3 Programmi testimiseks andmete kogumise ja mõju- uuringu planeerimine

2023 01.04.2023–31.07.2023

4 Materjalide, sh videomaterjalide väljatöötamine

2023–2027 01.06.2023–31.12.2023

5 Kohtumiste korraldamine ekspertide ja spetsialistidega

2023–2027 01.01.2023–31.12.2023

6 Teavitustegevuste elluviimine (sh infoseminar ja e- kanalite täiendamine infoga)

2023–2027 01.08.2023–31.12.2023

7 Programmi rakendamisega seotud spetsialistide täiendkoolituse läbiviimine

2023–2027 01.08.2023–31.12.2023

4

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2023

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Uue vanemlusprogrammi väljaõppe saanud spetsialistide arv

0 36 Uue programmi rakendamiseks kaasatakse ja täiendkoolitatakse spetsialiste igal aastal

Väljundnäitaja Uue vanemlusprogrammi koolituse läbinud lapsevanemate arv

0 400 Alates 2024. aastast läbib koolituse igal aastal 100 lapsevanemat

2.1.3. VEPA metoodika arendamine ja rakendamine VEPA metoodikat kasutatakse 1.–6. klassi õpilaste hulgas, neist enamik on 1.–3. klassi õpilased. Metoodika on kohandamisel ja testimisel lasteaedade eelkooliealiste laste rühmades või liitrühmades (5–7-aastased lapsed). VEPA rakendamisse on kaasatud nii linna- kui maakoolid ja lasteaiad kõigist Eesti maakondadest ning nii eesti kui vene õppekeelega koolid. Õpetajad võtavad osa kolmest VEPA metoodika koolituspäevast. Terve õppeaasta jooksul toetab algajat VEPA õpetajat VEPA mentor, kes aitab õpetajal kohandada metoodikat vastavalt laste vajadustele, märgata õnnestumisi ja planeerida järgnevaid samme. Mentor teeb külastusi ning nõustab telefoni või e-kanalite kaudu. VEPA metoodika eesti- ja venekeelset versiooni arendatakse vastavalt vajadusele (tagasiside ja uuringute põhjal), sealhulgas töötatakse välja, hangitakse, kohandatakse, tõlgitakse ja täiendatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse koolitusi vastavalt olukorrale, suurendatakse koolitajate pädevust (sh koosolekud ja täiendkoolitused). VEPA metoodika koolitajatele ja mentoritele korraldatakse väljaõpe ja täiendkoolitused (sh nõustamised, kovisioonid, supervisioonid), et suurendada koolitajate ja mentorite pädevust ja töökvaliteeti ning tagada piisav regionaalset aspekti arvestav mentorite hulk. VEPA metoodikaga liituvate koolide ja lasteaedade õpetajatele, tugipersonalile ja juhtkonnale viiakse läbi koolitusi, et laieneda uutesse haridusasutustesse ning jätkata osalevates haridusasutustes uute õpetajate kaasamisega. Huvi korral on juhtkonna koolitustele oodatud ka kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) esindajad. Vajaduse korral tehakse tegevused vene keeles. Mentorid nõustavad ja juhendavad õpetajaid kaugnõustamise teel, e-vahendite abil või haridusasutuses kohapeal. Hinnatakse tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumisega, tehes tunnivaatlusi, küsimustikke laste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse VEPA protsessi, rakendamist ja mõju. Arendatakse ja täiendatakse VEPA veebilehte. Tegevusi ja uudiseid kajastatakse sotsiaalmeedias. Korraldatakse VEPA teavitusüritusi e-kanalite kaudu ja võimaluse korral kohtumistena. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut

5

Sihtrühm: põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond; lasteaedade eelkooliealiste laste rühma või liitrühma (5–7-aastased) lapsed, õpetajad, tugipersonal ja juhtkond

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2023–

31.12.2023

1 Osalevate haridusasutuste (koolid, lasteaiad) väljaselgitamine ja kokkulepete sõlmimine

2023–2027 01.01.2023–30.09.2023

2 Koolitajate ja mentorite kaardistamine ja hankimine, lepingute sõlmimine

2023–2027 01.02.2023–31.10.2023

3 Õpetajate, tugipersonali ja juhtkonna esindajate infotunnid, koolitused jms üle Eesti

2023–2027 01.02.2023–30.11.2023

4 VEPA arendustegevused (sh kommunikatsioon, projektist väljumise strateegia jms)

2023–2027 01.01.2023–31.12.2023

5 Projekti personali komplekteerimine

2023–2027 01.01.2023–01.06.2023

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2023

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Osalevate uute õpetajate arv

0 720 õpetajat Igal aastal liitub VEPA metoodikaga 180 uut õpetajat

Tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine Suure abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks viiakse 2023. aastal ellu erinevaid tegevusi, mille eesmärk on arendada olemasolevaid meetmeid ja teenuseid ning koolitada teenusepakkujaid, samuti arendada uusi meetmeid spetsiifiliste vajadustega sihtrühmadele ja koolitada sellega seotud spetsialiste. Üheks eesmärgiks on ka laste kinnisesse asutusse paigutamise ennetamine. Olemasolevate teenuste (kinnise lasteasutuse teenus (KLAT), mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (SRT)) arendamine on oluline, et lastele pakutav teenus oleks vajaduspõhine ja et spetsialistidel, kes keeruliste sihtrühmadega tegelevad, oleksid vajalikud oskused laste ja perede abistamiseks. Lisaks teenuste

6

arendamisele ja spetsialistide koolitamisele arendatakse välja hindamissüsteem, mille abil on võimalik paremini otsustada, millist riiklikku kompleksteenust peaks laps hakkama saama oma abivajadusest tulenevalt. Seksuaalselt väärkoheldud laste ja kahjuliku seksuaalkäitumisega laste paremaks abistamiseks arendatakse lastemajas pakutavaid teenuseid, laste abistamiseks vajalikke hindamisvahendeid ja sihtrühmaga tegelevate spetsialistide pädevust. Korraldatakse vajalikud koolitused, õppereisid ja supervisioonid lastemaja töötajatele ning võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele, et täiendada ja ühtlustada teadmisi ja abistamise meetodeid. Tõlgitakse eesti keelde ja hangitakse hindamisvahendid ja käsiraamatud, mis on vajalikud kahjuliku seksuaalkäitumisega laste ja noorte vajaduste hindamiseks, sekkumiste planeerimiseks ja abi osutamiseks. Korraldatakse täiendõpe (väliskoolitus või stažeerimine) ravimeeskondadele seksuaalse väärkäitumise ja parafiiliate alal, mis võimaldab pakkuda tõhusamat abi probleemse seksuaalkäitumisega noortele ja täiskasvanutele, et ennetada laste seksuaalset väärkohtlemist. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad, samuti nende laste ja peredega töötavad spetsialistid. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2023–

31.12.2023

1 Kinnisesse lasteasutusse paigutamise ennetamine, teenuse arendamine, spetsialistide koolitamine ning kinnise lasteasutuse töötajate töönõustamine

2023–2027 01.03.2023–30.12.2023

2 Mitmedimensioonilise pereteraapia arendamine

2023–2027 01.03.2023–31.12.2023

3 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine, sh mobiilse sekkumise loomine

2023–2027 01.03.2023–30.12.2023

4 Hindamissüsteemi arendamine suure abivajadusega lastele sobivaima teenuse leidmiseks

2023–2027 01.03.2023–31.12.2023

7

5 Rakendustoe pakkumine dialektilise käitumisteraapia elluviijatele

2023–2027 01.03.2023–31.12.2023

Kahjuliku seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja abistamise meetodite arendamine, sh hindamisvahendite, käsiraamatute tõlkimine ja hankimine ning spetsialistide koolitamine

2023–2027 01.02.2023–31.12.2023

Lastemaja teenuste ja võrgustikutöö arendamine

2023–2027 01.02.2023–31.12.2023

Ravimeeskondade täiendõpe seksuaalse väärkäitumise ja parafiiliate ravi alal

2023–2027 01.02.2023–31.12.2023

Tegevus 2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine Alategevus 2.3.1. Lastekaitsereformi väljatöötamiskavatsus valmib 2023. aasta teises kvartalis. Nimetatud väljatöötamiskavatsusest tulenevad ettepanekud nii regulatiivseteks kui mitteregulatiivseteks muudatusteks, mis hõlmavad muu hulgas üleriigilise lastekaitse juhtumikorralduse mudeli sätestamist ning riigi ja KOV-i ülesannete täpsustamist, et luua selgemad kohustused lastekaitse korraldamisel. 2023. aastal tehakse erinevate sotsiaal- ja lastekaitse juhtumikorralduse mudelite võrdlev analüüs, mille alusel otsustatakse riikliku juhtumikorralduse mudeli edasise testimise, adapteerimise ja rakendamise üle. Enne seadusandlikke muudatusi tuleb nimetatud juhtumikorralduse mudelit koos riigi ja KOV-i uuenenud ülesannetega testida vähemalt 2–3 KOV-is. Selleks plaanitakse koolitada pilootprojektis osalevate KOV-ide lastekaitsetöötajad, sotsiaalvaldkonna juhid ja Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid juhtumikorralduse mudelit kasutama ja kvaliteetse lastekaitse tööprotsesse looma. Laste kaasatuse edendamiseks kaardistatakse esmalt olemasolev olukord ning seejärel planeeritakse tegevused vajadustest lähtuvalt nt kaasatakse eksperte, korraldatakse koolitusi, kohandatakse lapsesõbralikke materjale jms. Ettevalmistusi koostöös riigi (Sotsiaalkindlustusamet) ja pilootprojektis osalevate KOV-idega hakatakse tegema 2023. aastal. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ja lastega ning laste heaks töötavad spetsialistid Tegevus 2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine 2023. aastal viiakse tegevusi ellu kolmes peamises suunas: perepõhise asendushoolduse edendamine, asendus- ja perekodude kvaliteedi arendamine ja toetamine ning elluastumise ja järelhooldusteenuse toetamine.

8

Perepõhise asendushoolduse edendamine, tugiteenuste pakkumine ja arendamine 2023. aastal jätkatakse hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele tugiteenuste pakkumisega, arvestades selleteemalise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse suundadega. Korraldatakse hange teenuste edasiseks pakkumiseks, et tagada teenuste jätkuv stabiilne kättesaadavus. Peretoetaja kompetentsimudelite alusel pakutakse peretoetajatele koolitusi või infoseminare oma kvalifikatsiooni täiendamiseks. Jätkatakse kriisihoolduspere ja erihoolduspere teenuse pakkumisega, arvestades selleteemalise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse suundadega. Korraldatakse hange, et tagada teenuste jätkuv stabiilne kättesaadavus. Arendatakse välja kriisihooldusperedele ühtne ettevalmistav koolitus. Teavitustegevuste raames viiakse perepõhise asendushoolduse edendamiseks ellu järgmisi tegevusi: uudiskirja väljaandmine, kodulehe pidev ajakohastamine ja arendamine, erinevates meediakanalites artiklite avaldamine, tele- ja raadiosaadetes esinemine, podcast'ide tegemine, koostöös KOV-ide ja teiste koostööpartneritega (nt tugiteenuse osutajad, haridusasutused, tööandjad jne) vestlusringide ja muude teavitusürituste korraldamine, info- ja teavitusmaterjalide loomine jms. Uuendatakse perepõhise asendushoolduse teavitusstrateegia ning luuakse tegevuskava, et võimestada hooldusperede leidmist ja KOV- ide tegevusi sel suunal. Asendus- ja perekodude teenuse kvaliteedi arendamine ja toetamine 2023. aastal jätkatakse asendus- ja perekodudele supervisiooniteenuste pakkumisega, korraldatakse hange, et tagada teenuste jätkuv stabiilne kättesaadavus. Pakutakse nõustamist alustavatele asendus- ja perekodudele ning uutele juhtidele. Luuakse asendushooldusteenuse standard ning korraldatakse sellest asendus- ja perekodude teavitamine. Jätkatakse kompetentsimudeleid selgitavate materjalide loomisega ning toetatakse kompetentsimudelite kasutuselevõttu, sh vaadatakse üle valdkonnas pakutavad koolitused. Alustatakse tegevusi sobivate sekkumiste kasutusele võtmiseks, mis toetavad teenusestandardi ja kompetentsimudelite põhimõtete ellurakendamist ning tugevdavad lapse ja perevanema/kasvajata omavahelist suhet ja traumateadlikkust teenuse osutamisel. Elluastumise toetamine ja järelhoolduse kvaliteedi arendamine 2023. aastal luuakse koostöös võrgustikupartneritega tegevuskava, milles nähakse ette peamised praktilised tegevused, mis toetavad asendushooldusel kasvanud isikute toetamist ja järelhoolduse kvaliteedi arendamist. Uuendatakse ja täiendatakse noortele ja KOV-idele mõeldud juhendmaterjale, täiendatakse ja värskendatakse veebis kättesaadavat infot. Korraldatakse info ja heade kogemuste jagamiseks seminare ja infotunde KOV-i spetsialistidele ja teistele võrgustikupartneritele. Alustatakse järelhoolduse kvaliteedi seiresüsteemi loomist ning viiakse ellu täiendavaid tegevusi valdkonna arendamiseks. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusel kasvanud isikud, asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2023–

31.12.2023

9

programmi ajal ellu viia planeeritakse)

1 Tugiteenuste arendamine ja pakkumine pere- ja asutusepõhise asendushoolduse pakkujatele

2023–2027 01.01.2023–31.12.2023

2 Kriisi- ja kutseliste erihooldusperede pilootprojekti jätkamine ja teenuse arendus

2023–2027 01.06.2023–31.12.2023

3 Perepõhise asendushoolduse teavitustegevused

2023–2027 01.01.2023–30.12.2023

4 Perepõhise asendushoolduse arendustegevused

2023–2027 01.01.2023–31.12.2023

5 Asutusepõhise asendushoolduse arendustegevused

2023–2027 01.01.2023–31.12.2023

6 Asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvaid noori toetavad tegevused (tugiisikute toetamine, grupid)

2023–2027 01.03.2023–31.12.2023

7 Järelhoolduse arendustegevused

2023–2027 01.03.2023–31.12.2023

2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine Alategevus 2.5.1. Riikliku perelepitusteenuse osutamiseks vajaliku andmevahetuse loomine rahvastikuregistriga Luuakse IT-lahendus, mille abil on võimalik riikliku perelepitusteenuse käigus sõlmitud vanemluskokkuleppe andmed edastada rahvastikuregistrile. Kui perelepituse tulemusena lepivad vanemad kokku ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises, tuleb vastavad andmed edastada rahvastikuregistrisse, et lapse hooldusõigust puudutav oleks registris korrektselt kajastatud. Andmete edastamiseks on vaja arendada sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit (STAR) ja luua vajalik liidestus rahvastikuregistriga. IT-lahenduse arendustööd viib ellu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1 Viiakse ellu arendustegevusi

2023 01.01.2023–31.06.2023

10

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2023

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Valminud STAR-i arendus vanemluskokkuleppe andmete edastamisest rahvastikuregistrisse

1 1

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerum, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Sihtrühm: lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet (laste heaolu ja perelepitusteenuse spetsialistid), KOV-i üksused, lastega töötavad spetsialistid Tegevus 2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine toimub 2023. aastal ESFi perioodi 2014–2020 vahenditest. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: poliitikakujundajad, töötajad, tööandjad Tegevus 2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine Alategevus 2.7.1. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine Eesmärk on luua ja arendada ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. Pereteenused on vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid, terviseedendus, tugigrupid, pereteraapia või muud teenused, mis toetavad perede toimetulekut. SA Lapse Heaolu Arengukeskus on välja töötanud ja 2022. aastal testinud ennetus- ja peretöökeskuse tegevusmudelit „Perepesa“ (edaspidi Perepesa), et pakkuda süsteemset lahendust, kuidas toetada KOV-e lastele ja peredele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisel ning peredega tehtava ennetustöö tulemuslikkuse suurendamisel. 2023. aastal toimuvad ettevalmistused toetuse andmiseks lõppsaajale, sh valmistatakse ette asjakohased dokumendid ning vaadatakse üle õigusruum. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: 0–18-aastaste lastega pered ning laste või peredega töötavad spetsialistid

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1 Ettevalmistus 2023 01.04.2023–31.12.2023

11

MINISTRI KÄSKKIRI

29.03.2023 nr 53

Laste ja perede toetamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga: 1. Kinnitan toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“ koos lisadega (lisatud).

2. Rakendan käskkirja alates 01.01.2023.

(allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Laste ja

perede toetamine“ seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel toetatakse tegevusi eesmärgil, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Selleks arendatakse ja pakutakse tegevusi lapseootel või lapse saanud peredele ning suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel, tagades seeläbi abivajavate laste parema märkamise ning nende perede toetamise. Lisaks luuakse mitmekülgse abivajadusega lastele terviklik ja läbimõeldud tugisüsteem, mis tagab vajalike tööriistade, meetodite, teenuste ja sekkumiste olemasolu lastele ja nende peredele, meetmete optimaalse kättesaadavuse ning lastega töötavate spetsialistide piisava traumateadlikkuse ja - pädevuse. Abivajavate laste ja perede paremaks märkamiseks ja toetamiseks, laste riskikäitumise ennetamiseks ning kohaliku ja riigi tasandi lastekaitse kvaliteedi parandamiseks töötatakse välja valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel ning luuakse vajalikud digilahendused ja kasutajasõbralik keskkond lastekaitsetöö tegemiseks. Tegevuste elluviijaks on Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakond ning partneriteks Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK). Meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ eelarve on 44 075 477 eurot (ELi toetus 30 852 834 eurot ja riiklik kaasfinantseering 13 222 643 eurot). Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Laste ja perede toetamine“ eelarve on 31 848 965 eurot (Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi ESF+) toetus 22 294 276 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 554 690 eurot. Lisaks käesoleva TAT rakendamisele on meetme 21.4.7.9 eelarvest planeeritud TAT määruse alusel korraldada avatud taotlusvoor kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) lastekaitse korraldusmudeli rakendamiseks (eelarvega 12 000 000 eurot) ning avatud taotlusvoor TAT tegevuse 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“ elluviimiseks. Käskkirja eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna juhataja Liisa-Lotta Raag (tel 626 9253, [email protected]) ja nõunikud Maarja Kärson (tel 626 9283, [email protected]), Joanna Karu (tel 626 9804, [email protected]), Gerli Lehe (tel 626 9755, [email protected]) ja Helen Jõks (tel 715 3472, [email protected]) ning nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). Toetatavad tegevused ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II Käskkirja sisu ESF+i vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi

2

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (nutika arengu toetamise osakond, edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ESF+ist rahastatavale 6. prioriteetse suuna meetmele 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ (edaspidi meede). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib RA rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seoseid Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT-st rahastatavad tegevused on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. TAT kinnitatakse sotsiaalkaitseministri käskkirjaga ÜSS2021_2027 § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Tegevuste eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „TAT muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ja seosed Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega. TAT kehtestatakse meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ rakendamiseks. TAT on seotud järgmiste meetmete nimekirjas nimetatud sekkumistega: „Laste ja perede toetamine“ ja „Laste riskikäitumise ennetamine“. TAT-ga panustatakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programmi meetmega 1.2 „Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu“ hõlmatud tegevuste „Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused“, „Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine“ ja „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“ elluviimisse. TAT tegevustel ei ole regionaalset eripära, TAT mõju on üle-eestiline. TAT raames arendatakse uusi sekkumisi ja abimeetmeid eriti haavatavatele sihtrühmadele, et tagada teenuste parem kättesaadavus kogu riigis. Samuti töötatakse välja uus lastekaitse korraldusmudel, mis aitab ühtlustada lastekaitse kvaliteeti kogu riigis ja võimestada KOV-i üksusi lastekaitsetöö tegemisel. TAT toetatavate tegevuste hulgas on teenused eriti haavatavatele sihtrühmadele (asendus- ja järelhooldusteenus, kinnise lasteasutuse teenus, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, väärkoheldud laste abistamine lastemajas jne). Nendele mitmekülgse abivajadusega lastele vajaduspõhiste

3

teenuste arendamine, sh nende kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, suurendab ka kehvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate perede heaolu ning toetab neis peredes kasvavate laste hilisemat toimetulekut ja konkurentsivõimet tööturul, takistades vaesuse põlvkondlikku edasikandumist. TAT tegevustega toetatakse vanemaharidust ning pereteenuste arendamist ja kättesaadavust, mis tagab pere abivajaduse varajase märkamise ja õigeaegse toe, mis suurendab neis peredes kasvavate laste heaolu. Laste ja perede heaolu toetamine on ühiskonna jätkusuutlikkuse aspektist ülioluline, sest investeeringud mõjusatesse ennetustegevustesse toovad pikaajalist kasu lastele, peredele ja ühiskonnale ning on kulutulusad. Praegu jaguneb hoolduskoormus naiste ja meeste vahel ebavõrdselt ning naistele langeb suurem osa laste eest hoolitsemise ja kasvatamisega seotud kohustustest. Vanemahariduse ja pereteenuste arendamise üks eesmärk on naiste ja meeste võrdsem osalus hoolduskohustuste täitmisel, pöörates erilist tähelepanu isade vanemlike oskuste arendamisele ning vanemaharidust toetavates programmides ja sekkumistes osalemise soodustamisele. Ka peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine toetab otseselt töötajate töö- ja pereelu ühitamist. TAT alusel teenuste, digilahenduste ja keskkondade loomisel ja arendamisel tagatakse ligipääsetavus erinevate võimete ja vajadustega kasutajatele (sh lapsed, erivajadusega inimesed). Kavandatud tegevustel ei ole negatiivset keskkonnamõju, tegevustel on positiivne mõju laste ja perede heaolule. TAT tegevuste raames arendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit (STAR) kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks, mille tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine. Luues võimalused andmevahetuseks erinevate asutustega, väheneb meili teel tehtavate päringute ja kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist. Ka muud tegevused viiakse ellu keskkonnasäästlikult, nt koolituste korraldamisel hoidutakse paberkandjal materjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale maksimaalselt. Üritusi korraldatakse läbimõeldult, et nendel osalemise ökoloogiline jalajälg oleks vähim. Planeeritud tegevused on kavandatud jätkusuutlikult ja arvestades riigieelarvelisi võimalusi. See tähendab, et uute sekkumiste arendamisel ja nende hilisemal rakendamisel leiatakse selleks vahendid olemasolevast eelarvest, vajaduse korral teenuste rahastamise põhimõtteid ümber kujundades või teenuse osutamise korraldust muutes. TAT alusel kavandatud tegevused toetavad järgnevatel aastatel elluviidavaid suuri muudatusi – erivajadusega laste tugisüsteemi ja lastekaitse reforme. TAT vajalikkuse põhjendus Eesti laste- ja perepoliitika hõlmab nii rahalisi meetmeid kui teenuseid. Eesti universaalsed rahalised hüved, nt vanemahüvitis ja lasterikaste perede toetused, on Euroopas ühed eesrindlikumad ja need on tulemuslikud nii vaesuse leevendamisel kui sündimuse toetamisel, samal ajal kui Eesti riigi panus teenustesse on üks Euroopa väiksemaid. Nii ennetusteenused kui ka suurima abivajadusega lastele ja peredele mõeldud teenused ja tugimeetmed vajavad senisest enam tähelepanu, et need vastaksid perede vajadustele ning oleksid kvaliteetsed ja kättesaadavad. Lapse heaolu ja arengut mõjutavad oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemate vanemlik kompetentsus. Uuringu1 järgi soovivad Eesti lapsevanemad laste kasvatamisel rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda, või ei söanda abi küsida. Puudus on vanemaharidusest ja üldisest vanemliku toimetuleku toetamisest eri vanuses laste vanemate puhul. Vajadus on kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste järele, kus pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel. Lapsevanemate raskused võivad kulmineeruda konfliktse lahkumineku ja perekonnaõiguslike

1 Lapse õiguste ja vanemluse uuring, 2018. Kättesaadav aadressil https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/node/67906.

4

vaidlustega. Igal aastal pöördub erinevate last puudutavate küsimuste (elatis, suhtlus- ja hooldusõigus) lahendamiseks kohtu poole ligi 4000 inimest. Vaidlused võivad kesta aastaid, kurnates nii last kui lapsevanemaid. Eestis on 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajab sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Märkimisväärselt on kasvanud psüühikahäirega laste arv. Ka laste abi telefonile 116 111 pöördutakse järjest enam just laste vaimse tervise teemadel, sh enesevigastamine ja suitsiidid. Laste vaimset tervist mõjutavad otseselt peresuhted ja haridusasutuste õppekeskkond, aga ka digivahendite ja interneti kasutamise aeg ning vähene kehaline aktiivsus. Lisaks on laste ja noorte vaimset heaolu mõjutanud koroonakriisi ajal rakendatud ühiskondlikud meetmed, sh distantsõpe, mille tagajärjed avalduvad veel pikema aja jooksul. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent vanemate sõnul on abi saamine sageli keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Igal aastal kogevad tuhanded Eesti lapsed vägivalda või väärkohtlemist, sageli oma perekeskkonnas. 2021. aastal registreeriti Eestis 663 lapse vastu suunatud seksuaalkuritegu, mille pani sageli toime lapsele lähedane isik. Registreeriti ka ligi 3800 perevägivalla kuritegu, millest 27% puhul oli laps pealtnägija või vahetu kannatanu. Vägivald peres kahjustab last ka siis, kui ta pole selles osaline. Laste väärkohtlemise peamised põhjused on: ühiskonnas levinud hoiakud laste kasvatamise ja vanemluse suhtes, vanema enda lapseeast tuleneva trauma kahjulike mõjude ülekandumine ning puudulikud vanemlikud oskused ja laiemalt suhtlemisoskus. Koguni 42% Eesti lapsevanematest peab laste kehalist karistamist teatud olukordades vajalikuks ja mõistetavaks kasvatusvahendiks. Kriminaaluurimiseni jõudnud laste väärkohtlemise juhtumitest ilmneb, et vanemad kasutavad laste suhtes kasvatusvägivalda enamasti teadmatusest, oskamatusest või jõuetusest, aga laps võib olla ka vanematevahelise vägivalla kaasohver. 2020. aastal eraldati perest enamasti lapse väärkohtlemise või hooletusse jätmise tõttu 284 last, mis on mõnevõrra vähem kui viimastel aastatel keskmiselt. Kokku viibis 2020. aasta lõpus asendushooldusel 2277 last (koos lapsendajaperedes kasvavate lastega 2902 last). Kuigi lapse eelistatud kasvukeskkond on pere (perepõhine asendushooldus), elas 2020. aasta lõpus asutusepõhisel hooldusel ca 35% kõigist asendushooldust vajavatest lastest (ca 800 last). Nendest 2% olid alla 3-aastased. Asutuses elavate laste arv on järk-järgult vähenenud, ent perepõhise hoolduse osakaalu kasv on olnud soovitust tagasihoidlikum, seda eriti hooldusperes kasvavate laste puhul. Selle üheks põhjuseks on piisaval hulgal hooldusperede puudumine erinevate vajadustega laste jaoks. Suurem osa perepõhisel asendushooldusel elavaid lapsi elab eestkosteperedes (2020. aasta lõpus 1332 last). Sarnased probleemid on ka asendushoolduse tagamisel nendele lastele, kes vajavad seda lühiajaliselt kriisiolukorras või kelle hooldamine ja kasvatamine on keerulisem kas lapse vajaduste tõttu (rasked psüühikahäired, käitumisprobleemid, suur hooldusvajadus jms) või ei toeta seda vanemate endi võimekus. Näiteks viibis 2020. aastal turvakodus 676 last ja õpilaskodus 402 last. Kinnise lasteasutuse teenuse saamiseks esitati 2020. aastal 137 taotlust, millest 90 rahuldati. Asutusepõhiste teenuste asendamine perepõhise toega on praegu takistatud, sest pole piisavalt peresid, kes oleksid valmis lapsi ajutiselt või pikemalt kasvatada võtma. Samuti ei leidu kompleksprobleemidega lastele sobivaid teenuseid, mis ennetaksid asutusse paigutamist ja milles oleksid integreeritud ravi, rehabilitatsioon ja haridus ning vajaduse korral mõjutusvahend. Asutusepõhiste teenuste puhul on puuduseks ka töö peredega ajal, kui laps viibib asutuses, samuti vähene jätkutugi asutusest lahkumise järel. See omakorda vähendab senise töö tulemuslikkust ja lastel on negatiivsete käitumismustrite muutmisel või iseseisvasse ellu astumisel palju raskusi. Eesti lastekaitsesüsteemis on keskne roll KOV-i üksustel, kelle ülesandeks on muu hulgas ennetustöö kohalikul tasandil ning abivajavate laste vajaduste hindamine ja abimeetmete pakkumine. Laste heaolu tagamine on võimalik vaid eri valdkondade koostöös. Praegu on lastega

5

seotud infovahetus sotsiaal-, haridus-, tervishoiu- ja õiguskaitsevaldkonna vahel puudulik ning osapoolte rollid ja vastutus ebaselged. SKA järelevalvearuannetest selgub, et probleemseim valdkond lastekaitsetöös on juhtumikorralduslik võrgustikutöö abivajavale lapsele abi osutamisel. Samuti ei ole lapse täisealiseks saades ja abivajaduse jätkudes tagatud sujuv üleminek sotsiaalkaitsesüsteemi. KOV-i üksustes lastekaitsetööd tegevate spetsialistide arv on viimasel viiel aastal kasvanud, ent 2020. aastal oli Eestis seitse KOV-i, kus lastekaitsetöötajat ei olnud või ta töötas osakoormusega, ja 20 KOV-i, kus töötas vaid üks täiskoormusega lastekaitsetöötaja. Ühel spetsialistil ei ole võimalik ilma meeskonna toeta edukalt täita lastekaitsetööle seatud ootusi. Seda kinnitavad nii spetsialistide voolavus kui lastekaitsetöö pigem negatiivne maine. KOV-i üksustel on ulatuslik enesekorraldusõigus lastekaitse korraldamiseks, kuid olemasolevad juhtimis- ja kvaliteedisüsteemid ei ole piisavad, et lastekaitsetöötajaid tööalaselt toetada ja motiveerida ning tagada nende tegevuse nõuetekohasus. Lastekaitsetöö ei ole alati selgelt eesmärgistatud, lapse ja tema perekonna kaasamine on vähene ega võimesta neid vajalikke muutusi ellu viima. Puudus on ka riiklikest juhistest ja standarditest nii üldiseks juhtumitööks kui eri sihtrühmade vajaduspõhiseks abistamiseks. KOV-ide ulatuslik enesekorraldusõigus valdkonnas ning ühtsete standardite ja praktika vähesus raskendab ühtlasi tõhusa välise järelevalve tegemist KOV-i üksuste ülesannete täitmise üle. Punkt 2 „Toetatavad tegevused“ Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh puutumust riigiabi andmisega. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse abikõlblikkuse periood, elluviija ja partnerid. TAT tegevusi viib ellu Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakond koostöös partneritega, kelleks on SKA, TAI ja TEHIK. Tegevused on suunatud lastekaitsesüsteemi arendamisele ning hõlmavad ulatuslikke muudatusi (sh õiguslikke muudatusi) abivajavate laste ja perede tugisüsteemis. Seda saab teha Sotsiaalministeerium oma seadusest tulenevate ülesannete alusel, milleks on lastekaitsepoliitika väljatöötamine ja rakendamine, lastekaitse ja selle järelevalve riiklik koordineerimine ning lastekaitsetöötajate täienduskoolituste korraldamine (lastekaitseseaduse § 14). Tegevus 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“ Lapse heaolu ja arengut mõjutavad oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemate vanemlik kompetentsus. Seetõttu on vaja toetada igas vanuses laste vanemaid ning pakkuda neile õigeaegset, asjakohast ja professionaalset tuge laste kasvatamisel. Lapsevanemate ja positiivse kasvatuspraktika toetamine on üks paremaid viise ennetada hilisemaid tervishoiu-, lastekaitse-, hoolekande- ja kriminaalsüsteemi ning tööhõive- ja majandussektori probleeme. Eesmärk on toetada lapseootel ja lapse saanud peresid ning suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel esimestel eluaastatel. Oluliseks tegevuseks on igas eas (0–18-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavate programmide ja sekkumiste arendamine ning üle-eestilise kättesaadavuse parandamine, sh pööratakse rohkem tähelepanu isade teadlikkuse parandamisele ja nende osaluse suurendamisele vanemaharidusprogrammides. Tegevustega soovitakse jõuda olukorrani, kus head vanemlikud oskused on loomulik vajadus pereks kasvamisel ning pered peavad tavapäraseks küsida vajaduse korral abi ja võtta pakutavad teenused vastu. Tegevuse tulemusena töötatakse välja esimest korda lapseootel vanematele vanemlust toetav teabe- ja õppematerjalide pakett, mis keskendub lapsevanema rolli ettevalmistamisele ja oskustele toetada lapse arengut. Laste väärkohtlemise ennetamise ning perede heaolu suurendamise ja elukvaliteedi parandamise eesmärgil töötatakse välja 0–2-aastaste laste vanematele vanemlike oskuste arendamise programm. Seni vähem kaetud sihtrühmale (8–12-aastaste laste vanemad) töötatakse välja vanemlike oskuste programm, millega toetatakse lapsevanema oskusi positiivse

6

vanemluse kasvatusmeetodite kasutamisel, et hoida turvalisi ja usalduslikke peresuhteid. Arvestades perede vajadust täiendava toe järele, selgitatakse välja sekkumist vajavad sihtrühmad ning selle alusel luuakse jätkusuutlikud ja eri sihtrühmi hõlmavad sekkumismeetmed vanemluse toetamiseks. Käitumisoskuste mäng „Veel parem“ (VEPA) on rahvusvaheliselt tunnustatud ja tõenduspõhine ennetustegevus, mis vähendab noorte riskikäitumist ja mõjutab positiivselt laste elukäiku. VEPA toetab laste ja noorte eneseregulatsiooni ning sotsiaal-emotsionaalset pädevust, mis aitab hoida laste vaimset tervist. Pikemas perspektiivis aitab VEPA ennetada sõltuvuste teket, psüühilisi häireid, koolist väljalangemist ja agressiivset käitumist teismeeas. VEPA aitab kaasa tervema ja turvalisema ühiskonna arengule. Suuremad arendustegevused on jaotatud erinevatele aastatele ning nende käigus pööratakse tähelepanu programmi jätkusuutlikkusele. Suurema tähelepanu all on mentorite süsteemiga tegelemine ja uute sihtrühmade kaasamine (haridusvaldkonna spetsialistid). Tegevus 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ Tegevuse raames arendatakse välja mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste ja/või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes heaoluvaldkonnas. See tähendab, et laps võib samal ajal vajada tuge füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku seisundi parandamiseks. Sellisel juhul on lapse abistamiseks vaja meetmeid ja teenuseid, mis arvestavad lapse mitmekülgse abivajadusega ning pakuvad igakülgset ja kombineeritud tuge nii lapsele kui tema vanematele või hooldajatele. Sellise abivajaduse korral vajab lisaks lapsele endale tuge ka lapse pere, sest perekond ja kodukeskkond moodustavad olulise osa abivajava lapse tugisüsteemist. Samuti on vaja toetada lapse hooldajate toimetulekut nii nende endi kui ka peres elavate teiste laste heaolu tagamiseks. Tegevuse sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega või õigusrikkumisi toime pannud lapsed ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed. Tegevused on suunatud lastel tõsise ja kompleksse abivajaduse tekkimise või süvenemise ennetamisele ning seeläbi laste arengu ja hilisema iseseisva toimetuleku toetamisele. Ennetustegevuste sihtrühma, mille eesmärk on vähendada laste vaimset, füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemist ja sellest põhjustatud abivajadust, kuuluvad laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda. Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja ja tehakse paremini kättesaadavaks erinevate vajadustega lastele mõeldud abivajaduse tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed (sh hindamisvahendid) ja sekkumised, mis hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid ja vaimset tervist toetavaid teenuseid, ambulatoorseid teenuseid kui ka ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Lisaks uute sekkumiste arendamisele arendatakse ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteeti ning parandatakse teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust. Selleks arendatakse muu hulgas teenuste kvaliteedi- ja järelevalvesüsteemi. Sekkumiste arendamisel kaasatakse sihtrühmaks olevaid lapsi ja noori, arendades selleks vajaduse korral ka vajalikke meetodeid ja tööriistu. Erilist tähelepanu pööratakse eri valdkondade asutuste ja spetsialistide koostöö edendamisele, et tagada lapse ja pere võimalikult lapsesõbralik abistamine. Selleks et parandada lastega töötavate spetsialistide traumateadlikkust ja -pädevust ning üldist kompetentsust haavatavate sihtrühmadega töötamisel, koolitatakse tegevuse raames ka lastega töötavaid spetsialiste. Samuti on oluline teha uuringuid, analüüse ja õppekäike, mis aitavad täiendavalt välja selgitada kitsaskohti ning tuua välja parimad kogemused ja lahendused muudatuste tegemiseks. Tegevus 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“

7

Igal aastal kogevad tuhanded Eesti lapsed vägivalda, hooletusse jätmist ja traumasid, mis põhjustavad füüsilise ja vaimse tervise probleeme ja raskendavad hariduselus osalemist ning toovad täiskasvanueas kaasa probleeme nii sotsiaalses kui ühiskondlikus elus toimetulekul. Lastekaitsesüsteemil on oluline ülesanne taolisi probleeme ennetada ning vajaduse korral õigel ajal sekkuda, aidates lastel ja peredel panna alus paremale tulevikule. Juhtumimenetlus on lastekaitsetöö olulisim osa ning lastekaitsetöötajal on juhtumikorraldaja roll. Juhtumikorralduse abil on võimalik last õigel ajal ja sobivalt aidata, eesmärke seada, eesmärkide täitmist hinnata, võrgustikku kaasata ning tulemusi saavutada. Paraku ei kaasata lastekaitsetöös piisavalt lapsi ja peresid, töö on bürokraatlik, spetsialistidel puuduvad piisavad teadmised ja oskused abivajaduse terviklikuks hindamiseks ning süsteemse, eesmärgistatud ja tulemusliku juhtumikorralduse läbiviimiseks. Sealjuures ei lõpetata juhtumeid tihti mitte seetõttu, et lapse abivajadus oleks ära langenud, vaid seetõttu, et laps sai 18-aastaseks või asus teise KOV-i territooriumile elama. Uuringutest selgub sotsiaaltöötajate professionaalse tööalase toetuse vähesus. Ühelt poolt seostub see sotsiaaltöötajate endi vähese valmisolekuga oma vajadusi reflekteerida ning toetust hankida ja kasutada, teiselt poolt aga selle valdkonna alatähtsustamisega sotsiaaltöö korraldajate ja juhtide poolt. Nähakse vajadust, et sotsiaalasutuste juhid oleksid paremini kursis valdkonna eripäradega ning kannaksid edasi olulisi väärtusi. Praegu ei ole sotsiaalvaldkonna juhtidele paika pandud kvalifikatsiooninõudeid, mis puudutavad hariduslikku ettevalmistust või juhtimiskogemust. Seetõttu võib sotsiaalasutust endiselt juhtida inimene, kellel ei ole sotsiaalvaldkonnast piisavaid teadmisi või kellel ei ole vajalikku juhtimiskompetentsust, muu hulgas teadmisi ja oskusi, kuidas hoida positiivset tööõhkkonda, inimesi motiveerida, arendada, eest vedada ja juhtida. Tegevuse tulemusel töötatakse välja uus lastekaitsekorralduse mudel, mis võimaldab lastekaitsetöötajatel teha oma tööd süsteemselt, eesmärgistatult ja tulemuslikult. Lisaks võimestatakse KOV-i üksusi lastekaitsetöötajatele toetava keskkonna loomisel. Arendatakse ka sisemise ja välise järelevalve korraldust lastekaitsevaldkonnas ning tervikuna laste suuremat kaasatust neid puudutavate valdkondade arendamisse ja otsustusprotsessidesse. Samuti on oluline teha uuringuid, analüüse ja õppekäike, mis aitavad täiendavalt välja selgitada kitsaskohti ning tuua välja parimad kogemused ja lahendused muudatuste tegemiseks. Eesmärgi saavutamist toetavad õiguslikud muudatused, mille väljatöötamist alustatakse 2023. aastal selleks ajaks valmiva lastekaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse põhjal, milles on analüüsitud praeguse lastekaitsekorralduse olulisemaid kitsaskohti ja pakutud neile lahendused. Tegevus 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“ Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond ning lastekaitsesüsteemi oluline ülesanne on ennetada laste perekonnast eraldamist. Kui lapse perest eraldamine on lapse huvides vältimatu või laps ei saa muul põhjusel elada koos oma sünnivanematega, tuleb talle võimaldada asendushooldus ja eelkõige peres kasvamine (perepõhine asendushooldus). Perepõhise asendushoolduse edendamiseks on alates 2016. aastast ellu viidud olulisi süsteemseid muudatusi. Kuigi asutusepõhisel hooldusel elavate laste arv on aasta-aastalt vähenenud, on perepõhise hoolduse osakaalu kasv jäänud siiski soovitust mõnevõrra tagasihoidlikumaks. Selleks, et praeguseks teadaolevaid probleeme lahendada, valmib Sotsiaalministeeriumis 2022. aasta lõpuks seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus, mis toob välja täiendavad muudatusvajadused, mis puudutavad perepõhise hoolduse pakkujate värbamist, ettevalmistust, toetamist, perepõhise hoolduse pakkumise võimaluste mitmekesistamist erinevate vajadustega lastele, lapse heaolu jälgimist asendushooldusel olles jm. Eraldi tähelepanu pööratakse väikelaste institutsionaalse hoolduse lõpetamisele. Üks TAT eesmärke on toetada nende muudatuste ellurakendamist. Kõik TAT raames elluviidavad tegevused toetavad perekonnast eraldatud laste õiguste ja heaolu kaitset. Kuna arvestatav hulk asendushooldusel olevatest lastest elab jätkuvalt asutustes, on oluline jätkata ka asutusepõhise asendushoolduse kvaliteedi parandamise ja arendustegevustega. Selleks on oluline arendada teenuse osutamise standardeid, pakkuda teenuseosutajatele ja -korraldajatele nii

8

laste vajaduste hindamiseks, kaasatuse suurendamiseks kui ka teenuse arendamiseks tööriistu ja juhiseid, parandada spetsialistide tööks ettevalmistust ja üldist traumateadlikkust, toetada teenuseosutamise tugisüsteemide arendamist ning viia ellu muid arendustegevusi. Kuna lisaks asendushooldusele pakutakse koduvälist hooldust lastele ka turvakodudes ja õpilaskodudes, võivad TAT-st elluviidavad tegevused puudutada ka neid lapsi, peresid ja spetsialiste. Hoolimata teenuse erinevast nimetusest on sisuliselt enamasti tegemist sarnase sihtrühmaga. Ka nende laste puhul tuleb eelkõige võtta suunaks perepõhine toetamine, kuid arvestada vajaduse korral ka asutusepõhise teenuse arendamisega. Samuti võib sekkumine asendushooldusele eelnevas etapis ennetada lapse lõplikku perekonnast eraldamist ning töö bioloogilise perega toetab lapse taasühinemist perega või bioloogiliste vanemate teadlikumat kaasamist juba asendushooldusel viibiva lapse ellu. 2022. aastal tegi Civitta Eesti AS asendushoolduselt elluastuvate noorte uuringu, mis tõi välja kitsaskohti seoses asendushoolduselt lahkuvate noortega ja 2018. aastal loodud järelhooldusteenusega. TAT raames viiakse ellu tegevused, mis toetavad asendushoolduselt lahkuvaid noori ja nendega töötavaid spetsialiste, aitavad parandada nii asendushoolduselt lahkumise ettevalmistust kui järelhoolduse kvaliteeti ning toetavad asendushooldusel kasvanud isikute õiguste kaitset ja heaolu. Samuti on oluline teha uuringuid, analüüse ja õppekäike, mis aitavad täiendavalt välja selgitada kitsaskohti ning tuua välja parimad kogemused ja lahendused muudatuste tegemiseks. Tegevus 2.5 „Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine“ OSKA sotsiaaltöö uuringu2 andmetel on sotsiaaltöövaldkonna infosüsteemid ja tehnoloogilised tööriistad võrreldes paljude teiste valdkondadega maha jäänud. STAR ei toeta lastekaitsetöötaja ja teiste STAR-iga töötavate spetsialistide tööd, vaid tekitab pigem lisakoormust ja -bürokraatiat, sest süsteem ei ole kasutajasõbralik ja töö dokumenteerimine tekitab täiendavat halduskoormust. Samuti ei võimalda STAR kiiret info kogumist, mistõttu võivad laps ja pere õigeaegsest abist ilma jääda. Seetõttu on vaja STAR-i jt asjassepuutuvaid andmesüsteeme arendada, kuivõrd uute töökorralduslike mudelite rakendamisel on oluline viia IT-süsteemid vastavusse reaalsete tööprotsessidega. Lapse heaolu hindamise ning süsteemse juhtumimenetluse teostamise ja dokumenteerimise protsesside arendamisel tuleb silmas pidada kasutajasõbralikku ja kliendikeskset vaadet. See tähendab, et STAR peaks ühilduma ka teiste andmebaasidega, et lapse abivajaduse hindamiseks ja edaspidiseks võrgustikutööks oleks võimalik andmeid automaatselt teistest andmebaasidest pärida ning juhtumiplaani või muid lastekaitsetöö või teenuste osutamisega seotud vajalikke dokumente võrgustikuliikmetega jagada. Lisaks on oluline luua teenuseosutaja töölaud, et lastele ja peredele teenuseid osutavad isikud saaksid turvaliselt ja mugavalt teenuse osutamise kohta infot ja vajalikke dokumente jagada ning suhtlus teenusosutajatega oleks korrektselt talletatud. Tegevus 2.6 „Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine“ Töötamise, kodu ja perega seotud ülesanded on inimeste igapäevased tegevused. Kuidas nende vahel tasakaalu leida nii, et kõik tegevused oleksid tehtud ning inimesele endale jääks töö ja pere kõrvalt veel vaba aega, on tihtipeale keeruline. Üldiselt eeldatakse, et see on iga inimese enda oskus ja otsus, kuidas ennast erinevate rollide vahel jagada. Tööandjal on võimalik mõjutada töötajate töö- ja pereelu ühitamist, arendades peresõbralikku töökultuuri. Seetõttu on ettevõtte juhid ja personalijuhid toonud välja, et osaliselt määravad töötajate enda otsused (nt ajaplaneerimine,

2 OSKA sotsiaaltöö uuringuaruanne, 2021, lk 33. Kättesaadav aadressil: https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2017/01/OSKA_sotsiaaltoo_uuringuaruanne_terviktekst_2021.pdf.

9

mõistliku töökoormuse võtmine, oma peremudeliga sobiva töökoha valimine, töötegemise efektiivsus, koduse elu korraldus) töö- ja pereelu ühitamist, aga seda mõjutavad ka töökeskkond, töökorraldus ja tööandjaga tehtavad kokkulepped.3 Sotsiaalministeerium on välja töötanud peresõbraliku tööandja märgise andmise põhimõtted ja meetmed. Peresõbraliku tööandja mudel hõlmab pikaajalist konsulteerimis- ja hindamisprotsessi, mis mõjutab positiivselt töötajate töö- ja pereelu ühitamist ja tööandja konkurentsivõimelisuse kasvu ning võib omada pikaajalist positiivset mõju ühiskonnale laiemalt. Alates 2017. aastast on peresõbraliku tööandja programmi läbinud üle 130 organisatsiooni. Oluline on peresõbraliku tööandja mudeli rakendamist jätkata, kuna see mõjutab töövaldkonda parema töö- ja pereelu ühitamisega, sest töötavatel või töötada soovivatel lapsevanematel, lähedaste eest hoolitsevatel inimestel ja oma oskusi täiendada soovivatel inimestel väheneb risk jääda tööturult kõrvale. Tegevus 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“ Lapse heaolu ja arengut mõjutavad oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemate vanemlik kompetentsus. Seetõttu on vaja lapsevanemaid toetada ning pakkuda neile õigeaegset, asjakohast ja professionaalset tuge laste kasvatamisel. Oluline on muuta peredele vajalik teave ühest kohast kättesaadavaks ja luua kodulähedased juurdepääsuvõimalused pereteenustele. Laste ja perede heaolu toetamine on ühiskonna jätkusuutlikkuse aspektist ülioluline, sest investeeringud mõjusatesse ennetustegevustesse toovad pikaajalist kasu lastele, peredele ja ühiskonnale ning on kulutulusad. Eesmärk on luua ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. SA Lapse Heaolu Arengukeskus on selleks välja töötanud ja 2022. aastal testinud ennetus- ja peretöökeskuse tegevusmudelit „Perepesa“ (edaspidi perepesa), et pakkuda süsteemset lahendust, kuidas toetada KOV-e lastele ja peredele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisel ning peredega tehtava ennetustöö tulemuslikkuse suurendamisel. Perepesa on KOV-is tegutsev kogukondlik keskus, kus toetatakse laste ja perede heaolu süsteemse ja järjepideva ennetustegevusega kodukoha läheduses. Perepesad on ennetus- ja peretöökeskused, mille sihtrühmaks on pered lapseootusest kuni kooliminekueani. Keskus koondab vajalikku teavet ning tõenduspõhiseid teenuseid ja programme, et pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel. Perepesas kasutatakse eelkõige teaduslikult tõestatud meetmeid. Pakutavad teenused on eelistatult teaduspõhised, tõenditeadlikud või tõenduspõhised ja nende eesmärk on tagada võimalikult tõhus tugi pere heaolu suurendamiseks. Eesmärk on koondada ja tugevdada olemasolevad, killustunud teenused, pakkuda lastega peredele uusi mõjusaid ennetusalaseid sekkumisi koordineeritult ühest kohast ja valdkondadeüleselt. Oluliseks tegevuseks eesmärgi täitmisel on pereteenuste arendamine ja teenuste kättesaadavuse parandamine, et igas vanuses (0–18-aastaste) laste vanematele pakkuda õigeaegset, asjakohast ja professionaalset tuge laste kasvatamisel. Pereteenused on peredele mõeldud teenused, mis toetavad lapse heaolu ja perede toimetulekut, arvestades perede vajadust täiendava toe järele: vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid, terviseedendus, tugigrupid, pereteraapia või muud teenused, mis toetavad perede toimetulekut. Lapse heaolu perekonnas sõltub suuresti vanematevahelistest suhetest ning nende oskustest ja teadmistest. Oluline on toetada vanemaid tõenduspõhiste programmidega/sekkumistega, mis aitavad saada juurde teadmisi ja praktilisi oskusi sellest, kuidas hoida peresuhteid ja ületada paarisuhtes ette tulevaid probleeme ilma suhtest lahkumata. Selleks on oluline toetada lapsevanemate pereteraapias osalemist.

3 Uuring “Töö- ja pereelu ühitamine”. 2014. OÜ InCase.

10

Vanemaharidusprogrammide kättesaadavuse parandamisega soovitakse toetada lapseootel ja lapse saanud peresid, suurendada lapsevanemate (eriti isade) teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel esimestel eluaastatel. Vanemahariduse pakkumisega soovitakse lapsevanematel aidata ennetada ja toime tulla laste käitumisprobleemide ja arenguküsimustega, seejuures pööratakse tähelepanu seni vähem kaetud sihtrühmale (8–12-aastaste laste vanemad). Samuti on oluline pakkuda peredele teenuseid, mis toetavad laste tervist (logopeedi teenus, toitumis-, liikumis- ja unenõustamine). KOV-e toetatakse nii olemasolevate ennetus- ja peretöökeskuste arendamisel ja uute loomisel kui ka peredele mõeldud teenuste arendamisel. Tegevuse tulemusena kasvab KOV-ide poolt peredele pakutavate pereteenuste arv ja kättesaadavus. Tegevuse tulemusena soovitakse jõuda olukorrani, kus head vanemlikud oskused ja rahulolu pakkuv paarisuhe on loomulik vajadus pereks kasvamisel ning probleemide ilmnemisel peavad pered tavapäraseks küsida abi, samuti on kohalikul tasandil olemas toetavad pereteenused, mis lähtuvad pere abivajadusest. Punkt 2.8 „Riigiabi“ TAT eesmärk on toetada, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Eesmärgi saavutamiseks pööratakse tähelepanu nii lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele ja ennetusele kui ka sihitatud sekkumistele, fookuses on praeguse lastekaitsekorralduse parandamine ja eriti haavatavate sihtrühmade toetamine. Elluviija on Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakond, kes on tegevuste elluviimisse kaasanud partneritena SKA, TAI ja TEHIKu. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. TAT raames toetatavad tegevused ei ole majandustegevused, sest need kuuluvad elluviija ja partnerite põhimääruses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete hulka ega kujuta endast turul pakutavaid teenuseid, seda ka seetõttu, et TAT raames on tegevustes osalemine ja teenused tasuta. Tegevused on suunatud lastekaitsesüsteemi arendamisele ning hõlmavad ulatuslikke muudatusi (sh õiguslikke muudatusi) abivajavate laste ja perede tugisüsteemis. Tegevused seonduvad lastekaitseseaduse §-dest 14 ja 15 tulenevate ülesannetega, milleks on lastekaitsepoliitika väljatöötamine ja rakendamine, lastekaitse ja selle järelevalve riiklik koordineerimine ning lastekaitsetöötajate täienduskoolituste korraldamine. Kui tegevuse elluviimiseks tuleb osta teenuseid või kaupu, viiakse läbi riigihankemenetlus. Riigihanke tulemusel sõlmitakse müügilepingud turuhinnaga. See välistab eelise andmise ja saamise ka teisel tasandil. Punkt 3 „Näitajad“

11

Punktis 3 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt, kvalitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajad ning nende algtase ja sihttase aastatel 2024 ja 2027. Samuti on esitatud TAT-spetsiifilised näitajad. Käesolev TAT panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste väljatöötamine“ sihttasemega 2 aastal 2024 ja 5 aastal 2027. Sihttaseme aluseks on vajalik arv sekkumisi selliselt, et need sihitaksid erineva abivajadusega lapsi ja noori. Eelkõige pööratakse sekkumiste arendamisel tähelepanu järgmistele sihtrühmadele: 1) väärkohtlemist kogenud lapsed ja nende pered; 2) asendushooldust saavad lapsed ja nende pered; 3) suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lapsed ja nende pered (psüühikahäiretega, käitumisprobleemidega, õigusrikkumisi toime pannud lapsed); 4) riskiperes kasvavad lapsed ja nende vanemad (vanemluse toetamine); 5) seksuaalselt väärkohtlevalt käituvad lapsed ja noored. Sekkumisena peetakse silmas erinevate meetmete kogumit, mis toetavad sihtrühmi, kelle puhul praeguses süsteemis puuduvad vajalikud abimeetmed või pole need piisavalt kättesaadavad või tulemuslikud. Meetmed on tegevused, teenused või muu abi. Riskiolukorras olevate laste ja noorte sekkumine on välja töötatud, kui on loodud sekkumise kirjelduse dokument. 2024. aastaks peaks olema välja töötatud vähemalt kaks sekkumist ja 2027. aastaks viis sekkumist. Käesolev TAT panustab otseselt ka meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ sihttasemega 0 aastal 2024 ja 1 aastal 2027. Programmi üks suurimaid tegevusi on uue lastekaitsemudeli väljatöötamine ja selle käivitamine. Uus mudel aitab parandada lastekaitsetöö kvaliteeti ja tulemuslikkust ning seeläbi ennetada laste ja noorte riskiolukorda sattumist. Eesmärk on luua selge, struktureeritud ja eesmärgistatud juhtumikorralduse mudel, mille abil on võimalik lapse ja pere abivajadus selgelt tuvastada ning pakkuda seeläbi sobivaid abimeetmeid. Mudeli üks eesmärk on luua ka meeskonnad, kuhu on kaasatud haridus-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid, et tagada parem võrgustikutöö ja info liikumine. Lisaks töötatakse välja tööriistad ja juhised lastekaitsetöötajatele, et lastekaitsetöö oleks tulemuslikum ja abi oleks paremini tagatud. Sihttaseme saavutamist mõõdetakse lastekaitseseaduse muudatuste jõustumisega. TAT panustab ka meetmete nimekirja tulemusnäitajasse „Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine“ sihttasemega 1 aastal 2027 ja tulemusnäitajasse „Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste rakendamine“ sihttasemega 2 aastal 2024 ja 5 aastal 2027. Esitatud on ka TAT-spetsiifilised näitajad. Tegevuste 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“ ja 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“ tulemuslikkust hinnatakse TAT-spetsiifilise näitajaga „Teenust saanud inimeste arv“. Tegevuse 2.1 sihttase aastal 2024 on 400, sihttaseme aastal 2027 saab paika panna täpsemalt siis, kui riskikäitumisega laste sekkumised ja uued vanemlusprogrammid aastal 2024 on välja valitud. Tegevuse 2.7 sihttase aastal 2024 on 400 ja sihttase aastal 2027 on 800. Punkt 4 „Tegevuste eelarve“4 TAT eelarve on 31 848 965 eurot, sh ESF+i toetus 22 294 276 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 554 690 eurot. Aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisa 1 finantsplaanis. Lisaks käesoleva TAT rakendamisele on meetme 21.4.7.9 eelarvest planeeritud TAT määruse alusel korraldada avatud taotlusvoor KOV-idele lastekaitse korraldusmudeli rakendamiseks

4 Kogutakse ja raporteeritakse unikaalsete osalejate arvu.

12

(eelarvega 12 000 000 eurot) ning avatud taotlusvoor TAT tegevuse 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“ elluviimiseks. Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada RÜ- le kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. TAT-s nimetatakse abikõlbmatud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud, ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada RÜ-le makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga makset esitada ei tule. Punkt 7 „Elluviija ja partneri kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad TAT elluviijale ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui maksed erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarveaasta kohta. Elluviija on kohustatud korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3.

13

Enne TAT-st rahastatavate riigihangete korraldamist tuleb partneritel elluviijaga kooskõlastada riigihanke raames toetatavate sisuliste tegevuste vastavus TAT eesmärkide saavutamisele ning edastada elluviijale info riigihanke alusdokumentide kohta. Elluviija ei kooskõlasta partnerite riigihangetega seotud tehnilisi ega vormilisi aspekte ega kontrolli kooskõla riigihangete seaduses sätestatuga. Küll aga edastab elluviija omakorda nii enda kui ka partnerite riigihanke alusdokumendid RÜ-le eelnõustamiseks. Hangete, riigihanke alusdokumentide ja lepingutega seoses pakub elluviijale eelnõustamist RÜ, samas ei ole eelnõustamine n-ö siduv ning kohustus korrektselt hange korraldada on elluviijal/partneril endal. On oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest tuleb ESF+ist rahastatud tegevustes osalejate kohta koguda nõutavad andmed vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3. Osalejate andmed tuleb sisestada sündmuste infosüsteemi (SIS), mille kaudu kogutakse infot osalejate kohta. Punkt 8 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Järelaruande esitamise kohustust elluviijal ei ole. Punkt 9 „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaiete lahendamine” Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,

14

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV TAT mõjud Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda, mille kaudu kavandatakse tegevusi perioodiks 01.01.2023–31.12.2027. Meetmete nimekirja järgi panustavad TAT-s nimetatud sekkumised kahte horisontaalsesse teemasse: 1) võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus ja 2) regionaalareng ning tegevuste sihiks on hooliv ühiskond. Alljärgnevalt on TAT tegevuste mõjudes välja toodud nimetatud horisontaalsed teemad ja panus sihti „hooliv ühiskond“, lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas sätestatud mõjuvaldkondadest ning toetudes mõjude määratlemise kontrollküsimustikule (https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome- ja-normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-hindamine). Rakendatavate tegevustega panustatakse järgmistesse mõjuvaldkondadesse: sotsiaalne mõju, riigivalitsemine, infotehnoloogia ja infoühiskond, siseturvalisus ja regionaalareng. Sotsiaalne mõju Kõik TAT tegevused on suunatud abi ja tuge vajavatele lastele ja nende peredele nii otseste sihtrühma puudutavate tegevuste kaudu kui ka seeläbi, et toetatakse sihtrühmaga tegelevaid spetsialiste, kes TAT tegevuste raames saavad võimaluse tõenduspõhisemalt ja tõhusamalt abi vajavaid lapsi ja peresid toetada. Tegevused hõlmavad nii laste ja perede sihtrühma laiemalt (nt VEPA metoodika laiem rakendamine Eesti õpilastele, peresõbraliku tööandja programmi rakendamine) kui ka keskenduvad spetsiifilisemate abivajavate laste ja perede gruppide (nt kompleksse abivajadusega lapsed ja nende pered; seksuaalselt, füüsiliselt või vaimselt väärkoheldud lapsed; asendushooldusel olevad lapsed või kinnisest lasteasutusest lahkuvad lapsed) toetamisele. Iga tegevuse eesmärk, sisu, tulemus ja sihtrühmad on välja toodud TAT raamtekstis. Tegevuste tulemusena saab eeldada positiivset sotsiaalset koondmõju abivajavatele lastele ja peredele. Sellega panustatakse hoolivamasse ühiskonda, kus pakutakse vajalikku tuge abivajajatele, sealjuures saab eeldada tegevuste mõju järgmiste teemade puhul: mõju tervisele, sh vaimse ja füüsilise tervise toetamise kaudu; mõju heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, sh sotsiaalteenuste aredamise, ohvrite abistamise, laste ja perede heaolusse panustamise ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise kaudu; mõju võrdsetesse võimalustesse haavatavamate sihtrühmade toetamise kaudu; mõju inimeste õigustele laste õiguste ja heaolu parema tagamise kaudu. Hinnanguliselt mõjutavad lapsi ja peresid enim need TAT tegevused, mis on suunatud laiemalt lastele ja peredele, need tegevused on VEPA programm5, vanemlusprogrammid, peresõbraliku tööandja märgise programm ja KOV-ide pereteenused. Sihitatud tegevused (nt asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteeti parandavad tegevused) ning kompleksse abivajadusega laste ja nende perede toetamise alategevused (nt traumateraapia, lastemaja ja kinnise lasteasutuse teenus, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, jätkutugi kinnisest lasteasutusest või statsionaarsest asutusest lahkuvatele lastele) mõjutavad Eesti lastest ja peredest küll väiksemat (hinnanguliselt 1– 4%), kuid samas kõige haavatavamat osa ning tugevate tõenduspõhiste sekkumistega. Lisaks on kavandatavatel koolitustel ja töövahendite arendamisel eelduslikult positiivne mõju spetsialistide kaudu nii laiemale sihtrühmale kui kitsamalt suure abivajadusega lastele (tabel 1). Riigivalitsemine

5 TAT tegevus 1. VEPA rakendamisega seotud alategevuse puhul on eesmärgid hinnatud VEPA strateegias 2022–2026.pdf (tai.ee). VEPA rakendamise oluline sotsiaalne mõju on laste vaimse tervise ja käitumisprobleemide vähenemine, kiusamise ja tõrjutuse vähenemine ning ühtlasi ka kaasnev paranenud klassikliima ja toetavam õpikeskkond, VEPA mõju on järjepidevalt Eestis monitooritud ja selle tulemused on avaldatud https://www.vepa.ee/tutvustus/tulemused-eestis/.

15

Kavandatud TAT tegevustel on nii kaudne kui otsene mõju KOV-i korraldusele lastele ja peredele pakutavate teenuste arendamise ja pakkumise, valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamise ja IT-lahenduste arenduse kaudu, mis kõik toetavad KOV-i ülesannet toetada ja abistada oma piirkonna abivajavaid elanikke, sh lapsi ja peresid. Lastemaja või kinnise lasteasutuse teenused ning spetsialistide töövahendite ja koolituste korraldamine on alati olnud ka riigi poolt vähem või rohkem toetatud, TAT raames tehtavad tegevused aitavad seda funktsiooni tõhusamalt täita. KOV-ides pereteenuste loomise toetamine (perepesad vm) aitab tõhusamalt kaasa KOV-ide rolli täitmisele lastele ja peredele teenuste osutamisel (tabel 1). Infotehnoloogia ja infoühiskond Kavandatud TAT tegevustel on positiivne mõju ka e-teenuse arendamisele tegevuse 5 (lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine) kaudu (tabel 1). Siseturvalisus TAT tegevused panustavad ka alaealiste õigusrikkujate ja riskirühmade toetamisse, mille kaudu saab hinnata ka mõju siseturvalisuse kasvule. Eelkõige saab hinnata mõju süütegude ennetamisele ja lahendamisele tegevuse 2 alategevuste kaudu, mis toetavad kompleksse abivajadusega lapsi ja nende peresid kinnise lasteasutuse teenuse, riskikäitumist ennetavate sotsiaalprogrammide ja kinnisest lasteasutusest või statsionaarsest asutusest lahkuvatele lastele jätkutoe arendamiste kaudu (tabel 1). Regionaalareng TAT tegevused panustavad üle Eesti, toetades abivajavaid lapsi ja peresid sõltumata piirkonnast või piirkonna sotsiaalmajanduslikest erinevustest. Samuti on TAT tegevuste tulemid (nt lastekaitse korraldusmudel või tulemuslikku lastekaitsetööd toetav IT-lahendus) lapsi ja peresid toetavatele spetsialistidele kõigis KOV-ides kasutatavad pikemaks perioodiks ka edaspidi. Seega saab hinnata, et TAT tegevustel on positiivne mõju regionaalarengule seeläbi, et panustatakse ka väiksematesse KOV-idesse. Tabel 1. TAT tegevused ja alategevused ning mõjutatavad sihtrühmad

TAT tegevused ja alategevused Sihtrühma või andmelõike kirjeldus

Sihtrühma suurus ja osakaal

Laiemalt sihtrühma üldarv 0–17-aastate laste arv (01.01.2022) 259 338

Lastega leibkondade arv (2021) 155 900

Tegevus 1: vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine: - 0–2-aastaste laste

vanematele mõeldud vanemlike oskuste arendamise programm

- tõenduspõhised vanemlusprogrammid teismeliste vanematele

- VEPA käitumisoskuste mängu metoodika rakendamine üle Eesti

0–2-aastaseid lapsi (01.01.2022) 40 910

11–15-aastaseid lapsi (01.01.2022) 76 522

õpilaste arv (põhikoolis 2021/22. õa) 132 446

õpetajate arv (üldhariduskoolides 2021/22. õa)

16 569

koolide arv (põhikoolid 2021/22. õa) 349

Osakaal kõigist lastest (0–17-aastased):

0–2-aastaste osakaal 16%

11–15-aastaste osakaal 30%

põhikooliõpilaste osakaal 51%

Puudega 0–17-aastaste laste arv (2021. a lõpp):

9 808

16

Tegevus 2: mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine: - traumateraapia meetodite

arendamine ja süsteemne rakendamine kompleksprobleemidega ja väärkoheldud laste abistamiseks

- lastemajateenuse arendamine ja võimekuse loomine füüsiliselt väärkoheldud laste abistamiseks

- kinnise lasteasutuse teenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendus ning spetsialiseerumine sõltuvalt lapse häirest ja vajadustest

- riskikäitumist ennetavate sotsiaalprogrammide arendamine ja rakendamine

- jätkutoe süsteemi väljaarendamine kinnisest lasteasutusest või statsionaarsest asutusest lahkuvatele lastele

Keskmise puudega 3 934

Raske puudega 5 253

Sügava puudega 621

Liitpuudega 2302

sh sügava liitpuudega 436

Psüühikahäirega puudega lapsi 3 457

Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud 0–19-aastaste seas (2021)

4 688

Seksuaalkuriteos kannatanud alaealiste arv (2021)

663

Lastemajasse pöördumiste arv (2021) 534

Kinnise lasteasutuse teenust saavate laste arv (2021)

122

Alaealiste poolt toime pandud süütegude arv (2021)

4187 (3420 väärtegu ja 767 kuritegu)

Osakaal kõigist lastest (0–17-aastased/(0–19-aastased):

puudega laste osakaal 3,8%

liitpuudega laste osakaal 0,9%

psüühikahäirega puudega laste osakaal

1,3%

psühhiaatrilise haigusjuhuga 0–19- aastate osakaal

1,7%

seksuaalkuritegudes kannatanud laste osakaal

0,26%

kinnises lasteasutuses viibinud laste osakaal

0,05%

Tegevus 3: valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine

Uute abivajavate laste arv (nende laste arv, kelle puhul on KOV lastekaitse- või hoolekandeteemalise juhtumimenetluse registreerinud)

3785

Uute abivajavate laste osakaal 0–17- aastastest lastest

1,5%

Tegevus 4: asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine

Asendushooldusel kokku (2021. a lõpp)

2216

perepõhisel asendushooldusel hooldusperes

149

perepõhisel asendushooldusel eestkosteperes

1280

asutusepõhisel asendushooldusel asenduskodus/perekodus

787

Perepõhise hoolduse osakaal asendushoolduses

64,5%

Asendushooldusel olevate laste osakaal alaealistest (01.01.2022)

0,9%

Järelhooldusel olevate noorte arv (2021)

153

17

Tegevus 5: lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine Tegevus 6: peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine Tegevus 7: kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine

Lastekaitsetöötajate arv KOV-ides (2021)

286

KOV-ide arv 79

Perepesade arv

3

Allikad: Statistikaamet, SKA, Sotsiaalministeerium, Haridussilm Andmekaitsealane mõjuhinnang Vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (https://ec.europa.eu/sfc/en/2021/support-ms/2021MNTESF?qt_esf_faq=2#/). Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje teostamiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt RM RO juhendile. Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan (SKA) isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks (SKA põhimääruse §-d 5 ja 6 ning § 8 p 4). SKA avalikku ülesannet toetatakse käesoleval juhul ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi poolt kinnitatud TAT käskkirja alusel. SKA vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti tagatakse töödeldavate andmete kaitse ja turvalisus. Mõlema toetatud tegevuse puhul esitab inimene ankeedi, milles annab nõusoleku projektis andmete töötlemiseks. Ankeediga kogutakse järgmisi andmeid: teenusesaaja nimi, isikukood, kontaktandmed, tööhõive staatus, õppimine ja osalemine kursustel. TAT tegevuse 2.2 puhul annab SKA oma kohustuse (korraldada erihoolekandeteenuseid ning tuvastada inimese erihoolekandeteenuse vajadus ja talle sobivad abimeetmed) üle KOV-ile. Seega on inimese andmete peamine töötleja KOV, kes kogub inimese kohta täpselt samu andmeid, nagu kogub praegu SKA, kui ta otsustab inimese erihoolekandeteenuse vajaduse üle. Selleks on SKA-l sõlmitud KOV-idega koostöölepingud, milles on punkt isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kohta. Lisaks annab inimene kõnealuse tegevuse puhul ankeedis nõusoleku, et KOV ja SKA töötlevad tema isikuandmeid eesmärgiga hinnata erihoolekandeteenuste ja muude sotsiaalhoolekandehüvitiste ja abimeetmete vajadust. TAT-s nimetatud tegevuste puhul järgib elluviija minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh tegevuste edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud ÜSS2021_2027 § 19 lõike 3 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas ning esitama need RÜ-le. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT (TAT käskkiri hõlmab ühte projekti) tegevuste valikul lähtuti ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 seirekomisjonis kinnitatud tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast vastavalt ühendmääruse §-le 7.

18

1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega ning panust rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajaduse korral väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu on kirjeldatud TAT punktis 1 ja seletuskirja IV osas. TAT panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse on kirjeldatud TAT ja seletuskirja punktis 3. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. TAT kohaselt on enamiku tegevuste elluviija Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakond, kellel on eelnev kogemus TAT tegevuste elluviijana. TEHIK, SKA ja TAI on TAT raames partnerid, et planeeritud tegevusi kõige efektiivsemalt elu viia. TAT eesmärk ja sekkumiste tulemused on esitatud TAT punktis 2 ning sekkumiste põhjendatust ja eesmärke on käsitletud seletuskirja osas „TAT vajalikkuse põhjendatus“. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. 4. Elluviija ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia TAT tegevuste elluviija on Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakond. Ministeeriumi valitsemisalas on muu hulgas riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, sotsiaalse turvalisuse ja sotsiaalhoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise ja sellealase tegevuse koordineerimine, laste ja perede heaolu edendamine ja rahvastikupoliitika koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sotsiaalministeeriumi ülesanded lastekaitsevaldkonnas hõlmavad lastekaitsepoliitika väljatöötamist ja selle rakendamise koordineerimist, lastekaitse ja selle järelevalve riiklikku koordineerimist, lastekaitsealaste uuringute ja analüüside tegemise korraldamist ning lastekaitsemeetmete planeerimist ja arendamist, lapse õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks juhiste, rakendussuuniste ja muude teabematerjalide väljatöötamist ning nendest avalikkuse teavitamist, samuti lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamist. Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumil vajalik haldussuutlikkus ja kompetentsus käesoleva TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks eespool loetletud tegevuste kaudu. Tegevusi viiakse ellu koos järgmiste partneritega: Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes viib ellu riiklikku lastekaitsepoliitikat ja korraldab lastele ja peredele riiklike teenuste osutamist. Välisvahendite toel on aastatel 2015–2022 loodud igas maakonnas raske ja sügava puudega lastele osutatavate tugiteenuste (tugiisikuteenus, lapsehoiuteenus ning toetava teenustena transporditeenus) võrgustik, tagades kompetentsed teenuseosutajad ja kvaliteetse teenuse kättesaadavuse üle Eesti. Paralleelselt on SKA-sse loodud KOV-ide nõustamisega tegelev meeskond, et toetada KOV-ide endi võimekust puudega lastele teenuste osutamisel ja nende arendamisel. Asendushoolduse valdkonnas on perioodil 2014–2022 välisvahendite toel ellu viidud

19

tegevusi, mis lähtusid asendushoolduse rohelises raamatus välja toodud eesmärkidest ja ettepanekutest asendushoolduse valdkonna süsteemseks korrastamiseks. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kompetentsikeskus tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas, kes viib ellu avaliku sektori olulisemaid IT- projekte. TEHIK on Sotsiaalministeeriumile partneriks uute e-teenuste loomisel SKA-le, Tervisekassale, Terviseametile, TAI-le, Ravimiametile, Tööinspektsioonile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele ja võrdõiguslikkuse volinikule. Lisaks on TEHIKul oluline roll tagada KOV-idele mõeldud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) töö ning teha koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, kellele tuleb tagada andmevahetus tervise infosüsteemiga. Tervise Arengu Instituut (TAI) on Sotsiaalministeeriumi allasutus, mis tegeleb rahvastiku terviseseisundi ja tervisemõjurite uurimise ja hindamisega, riikliku tervisestatistika koondamise ja avaldamisega, tervise ja sotsiaalse heaolu edendamisega, tervist mõjutavate sekkumiste ja tervist edendavate programmide väljatöötamisega, tervise- ja sotsiaalteenuste ja koolituste korraldamisega ning tervisepoliitika tegijate nõustamisega. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Nimetatud kriteeriumi on kajastatud TAT punktis 1.1. VI TAT rakendamine TAT-d rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023, et tagada vajalike tegevuste algus ning kulude abikõlblikkus aasta algusest. VII TAT kooskõlastamine TAT saadeti eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele. TAT saadeti arvamuse avaldamiseks partneritele ehk Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Tervise Arengu Instituudile. TAT saadeti tutvumiseks tegevustega seotud koostööpartneritele ehk Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja SA-le Lapse Heaolu Arengukeskus. Esitatud kommentaarid ja nende vastused on kajastatud kommentaaride tabelis. Seletuskirja lisad: 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht 2. Riskide hindamine

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ……

käskkirjaga nr………….

Laste ja perede toetamine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 Elluviija Sotsiaalministeerium (perede heaolu ja turvaliste suhete osakond) Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (nutika arengu toetamise osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ........................................................................................ 3

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ............................................................... 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED .......................................................................................................................................... 4

2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine ........................ 5 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine ........................................................................... 6 2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine ......................................................................... 7 2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine ........................................................................................................................................................................ 8 2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine......................................... 9 2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine ......................................................... 9 2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine ....................................................................... 10 2.8. Riigiabi ............................................................................................................................................................... 11

3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................. 11

4. TEGEVUSTE EELARVE ................................................................................................................................................ 13

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .......................................................................................................................................... 13

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD............................................................................................................. 14

7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ...................................................................................................................... 14

8. ARUANDLUS ............................................................................................................................................................. 15

9. TAT MUUTMINE ....................................................................................................................................................... 16

10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ............................................................................................. 17

11. VAIETE LAHENDAMINE ............................................................................................................................................. 17

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga h1 – soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.7.9 sekkumised „Laste ja perede toetamine“ ja „Laste riskikäitumise ennetamine“.

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmine aitab kaasa Eesti riigi aastate 2023–2026 eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programmi meetmega 1.2 „Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu“ hõlmatud järgmiste tegevuste elluviimisele: 1.2.1 „Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused“, 1.2.2 „Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine“ ja 1.2.3 „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“2 on prognoositud, et Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. 1990. aastatel ja hiljem sündinud väiksemaarvuliste põlvkondade pereloomeikka jõudmise tõttu jääb Eestis rahvastiku loomulik iive prognooside kohaselt 2035. aastani mõõdukalt negatiivseks. Aastal 2035 on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem ja samal ajal väheneb tööealiste (15–64-aastased) arv ligi 35 000 inimese võrra. See tähendab ka pereloomeeas rahvastiku vähenemist. Murettekitav on väike sündimus ja Eesti noorte soovitud laste arvu vähenemine. Summaarne sündimuskordaja on küll tõusmas (1,66), kuid kasvab ka naiste keskmine vanus lapse sünnil. Rahvastikumuutused nõuavad nii kestlikku rahvastikupoliitikat, toetavat keskkonda pakkuvat laste-, noorte-, haridus-, pere- ja tervisepoliitikat, suurt tööhõivet soodustavate meetmete arendamist, eakate tööelu kestuse pikendamist ja väärika vananemise toetamist, sisserännanute sihipärast kohanemist ja lõimumist Eesti keele- ja kultuuriruumi ning Eestis elavate inimeste ja rahvuskaaslaste osalemist ühiskondlikes ja kultuurilistes tegevustes kui ka sobivate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamist. Meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10603 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad „Eesti 2035“ sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr

1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artikli 4 lõike 1 punkt h. 2 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/arenguvajadused 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

4

Lisaks mõõdetakse sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamist „Eesti 2035“ näitajaga „püsiva suhtelise vaesuse

määr“. TAT tegevustega panustatakse selle näitaja sihttaseme suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust toetaval moel.

1.1.3. TAT tegevustega aidatakse kaasa eelviidatud sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisele. Vanemahariduse ja pereteenuste arendamisel seatakse üheks eesmärgiks naiste ja meeste võrdsem osalus hoolduskohustuste täitmisel. Erilist tähelepanu pööratakse isade vanemlike oskuste arendamisele ning vanemaharidust toetavates programmides ja sekkumistes osalemise soodustamisele. Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine toetab otseselt töötajate (nii naiste kui meeste) töö- ja pereelu ühitamist. Loodavate või arendatavate teenuste puhul tagatakse ligipääsetavus, arvestades teenusesaajate erinevaid võimeid ja vajadusi (sh lapsed, erivajadusega inimesed). Nii mitmekülgse abivajadusega laste tugisüsteemi arendamise kui ka asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamise ja mitmekesistamise tegevustes on kesksel kohal vajaliku abi ja teenuste kättesaadavuse parandamine ning lapsesõbralike teekondade loomine, mis nõuab sihtrühmaks olevate laste ja nende vanemate lisavajaduste arvestamist. Samuti tagatakse ligipääsetavus lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomise tegevuse raames loodud või parendatud infosüsteemides ja keskkondades. Mitmekülgse abivajadusega lastele vajaduspõhiste teenuste arendamine, sh nende kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, suurendab ka kehvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate perede heaolu ning toetab neis peredes kasvavate laste hilisemat toimetulekut ja konkurentsivõimet tööturul, takistades vaesuse põlvkondlikku edasikandumist. 1.1.4. Heaolu arengukava kohaselt on Eestis 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent abi saamine võib olla keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja abi osutamine on eri valdkondade ja asutuste vahel killustunud, osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Puudus on vanemaharidusest ja üldisest vanemliku toimetuleku toetamisest eri vanuses laste vanemate puhul. Kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksustel on ulatuslik enesekorraldusõigus lastekaitse korraldamiseks, kuid olemasolevad juhtimis- ja kvaliteedisüsteemid ei ole piisavad, et lastekaitsetöötajaid tööalaselt toetada ja motiveerida ning tagada nende tegevuse nõuetekohasus. Lastekaitsetöö ei ole alati selgelt eesmärgistatud, lapse ja tema perekonna kaasamine on vähene ega võimesta neid vajalikke muutusi ellu viima. Puudus on ka riiklikest juhistest ja standarditest nii üldiseks juhtumitööks kui eri sihtrühmade vajaduspõhiseks abistamiseks. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitmed teenused on omakorda seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Nende probleemide lahendamiseks pööratakse arengukava perioodil täiendavat tähelepanu nii lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele ja ennetusele kui ka sihitatud sekkumistele, fookuses on praeguse lastekaitsekorralduse parandamine ning eriti haavatavate sihtrühmade toetamine.

2. Toetatavad tegevused

TAT üldine eesmärk on toetada seda, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Tegevuste käigus tagatakse eri soost, vanusest, piirkonnast ja rahvusest sihtrühma liikmetele võrdsed võimalused tegevustes osaleda ja nendest kasu saada. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT tegevused toetavad Euroopa lastegarantii rakendamist.

5

Kavandatud tegevustel ei ole negatiivset keskkonnamõju, nendel on positiivne mõju laste ja perede heaolule. TAT tegevuste raames arendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit (STAR) kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks, mille tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine. Luues võimalused andmevahetuseks erinevate asutustega, väheneb meili teel tehtavate päringute ja kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist. Ka muud tegevused viiakse ellu keskkonnasäästlikult, nt koolituste korraldamisel hoidutakse paberkandjal materjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale maksimaalselt. Üritusi korraldatakse läbimõeldult, et nendel osalemise ökoloogiline jalajälg oleks vähim. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid4. Tegevused vastavad rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele ja -metoodikale vastavalt ühendmääruse §-le 7. Tegevused kirjutatakse täiendavalt ja detailsemalt lahti aastapõhises tegevuskavas.

2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine

2.1.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on luua toetavad meetmed lapseootel ja lapse saanud peredele, suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel, tagades seeläbi abivajavate laste parema märkamise ning selliste perede toetamise. Oluline on arendada igas eas (0–18-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavaid programme ja sekkumisi ning parandada nende kättesaadavust üle Eesti, sealjuures pöörata erilist tähelepanu isade osaluse suurendamisele vanemlikke oskusi arendavates ja vanemlust toetavates tegevustes. 2.1.2. Tegevuse sisu Töötatakse välja esimest korda lapseootel olevatele vanematele mõeldud vanemlust toetava teabe- ja õppematerjali pakett ning 0–2-aastaste laste vanematele mõeldud vanemlike oskuste arendamise programm. Samuti arendatakse tõenduspõhiseid vanemlusprogramme ja sekkumisi vähem kaetud sihtrühmadele (8–12-aastaste laste vanemad) ning tehakse need üle riigi kättesaadavaks. Lisaks tehakse tegevusi lastele, sh tunnustatud ja tõenduspõhise ennetustegevusena rakendatakse üle Eesti käitumisoskuste mängu „Veel parem“ ehk VEPA metoodikat, et toetada laste ja noorte vaimset tervist ning kaitsta neid võimaliku riskikäitumise eest. 2.1.3. Tegevuse tulemus Arendustegevuste tulemusena on loodud vanemlust toetav teabe- ja õppematerjalide pakett ning kasutusele on võetud uued vanemlusprogrammid, mis toetavad positiivseid ja vägivallatuid kasvatusmeetodeid, pere- ja paarisuhteid ning pereliikmete vaimset tervist. Peredele mõeldud teenuste arendamise ja kättesaadavuse parandamisega on tagatud pere abivajaduse varajasem märkamine ja õigeaegne tugi, mis parandab laste heaolu. VEPA metoodika rakendamise tulemusena väheneb lastel vaimse tervise ja käitumisega seotud raskuste esinemise tõenäosus ning paraneb nende eneseregulatsioon. 2.1.4. Sihtrühm

4 https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked

6

Lapseootel ja lastega pered ning laste ja peredega töötavad spetsialistid 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.1.6. Tegevuse elluviijad Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner on Tervise Arengu Instituut.

2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine

2.2.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Tegevuste eesmärk on hoida ära laste abivajaduse süvenemist ning toetada juba tõsise ja kompleksse abivajadusega lapsi ja nende peresid seeläbi, et toetatakse laste arengut ning hilisemat iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist. Laste mitmekülgse abivajaduse ennetamisse panustatakse ka ennetustegevustega, mille eesmärk on vähendada vaimset, füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemist, mis last tõsiselt ja pikka aega kahjustab. 2.2.2. Tegevuse sisu Töötatakse välja ja tehakse paremini kättesaadavaks sihtrühmaks olevate laste abivajaduse tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed (sh hindamisvahendid) ja sekkumised, mis hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid jt vaimset tervist toetavaid teenuseid, ambulatoorseid teenuseid kui ka ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Lisaks uute sekkumiste arendamisele arendatakse ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteeti ning parandatakse teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust. Meetmete arendamisel kaasatakse sihtrühmaks olevaid lapsi ja noori. Erilist tähelepanu pööratakse eri valdkondade asutuste ja spetsialistide vahelise koostöö edendamisele, et tagada lapse ja pere võimalikult lapsesõbralik abistamine. Lisaks koolitatakse lastega töötavaid spetsialiste, et parandada nende traumateadlikkust ja -pädevust ning üldist kompetentsust suure ja mitmekülgse abivajadusega lastega töötamisel. Ennetustegevused on mõeldud eelkõige perevägivalla ja laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele, eraldi tähelepanuga väärkohtlemise ennetamisele veebikeskkonnas. Sel eesmärgil suurendatakse laste ja noorte teadlikkust lähisuhte- ja seksuaalvägivallast, samuti parandatakse nõustamisteenuste kättesaadavust. Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega ning tehakse õppevisiite välisriikidesse. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, mis tagab vajalike tööriistade, meetodite, teenuste ja muude sekkumiste olemasolu nii lastele kui nende peredele, samuti meetmete optimaalse kättesaadavuse ning nende lastega töötavate spetsialistide piisava traumateadlikkuse ja -pädevuse. Suurenenud on laste ja noorte teadlikkus lähisuhte- ja seksuaalvägivallast ning paranenud on riskirühmadele mõeldud nõustamisteenuste kättesaadavus.

7

2.2.4. Sihtrühm Sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda. 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.2.6. Tegevuse elluviija ja partnerid Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partnerid on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.

2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine

2.3.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on välja töötada valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel, et parandada nii kohaliku kui ka riigi tasandi lastekaitse kvaliteeti, sealhulgas tihedama valdkondadevahelise koostöö abil, ja tagada seeläbi abivajavate laste parem märkamine ning laste ja nende perede tulemuslik toetamine. 2.3.2. Tegevuse sisu Eesmärgi saavutamiseks on vaja välja töötada hästi struktureeritud, ühetaoline ning last ja peret kaasav lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, et tagada selgelt eesmärgistatud ja tulemuslik abistamine. Samuti töötatakse välja ja võetakse kasutusele lastega töötavatele spetsialistidele mõeldud tööriistad, sh tõendus- või teaduspõhised hindamisvahendid ning võrgustikutöö instrumendid. Lisaks tõhusatele töövahenditele mõjutab lastekaitsetöötajate tööalast heaolu ja professionaalsust organisatsioonikäitumine, mistõttu on vaja parandada juhtimisoskust KOV-i üksustes, kus töötab enamik lastekaitsespetsialiste. Samuti arendatakse sisemise ja välise järelevalve korraldust lastekaitsevaldkonnas ning edendatakse laste endi kaasatust valdkonna arendamisse. Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega ning tehakse õppevisiite välisriikidesse. 2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud või kohandatud ning rakendatud partnerlussuhtel põhinev ning laste turvalisust tagav lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, samuti on võimestatud KOV-i lastekaitse juhtimistasandit ning suurendatud laste osalusvõimalusi valdkonna arendamises ja otsustusprotsessides. 2.3.4. Sihtrühm Abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ja lastega ning laste heaks töötavad spetsialistid.

8

2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.3.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner on Sotsiaalkindlustusamet.

2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine

2.4.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on soodustada institutsionaalse hoolduse asemel perepõhise asendushoolduse edendamist, parandada asendushoolduse kvaliteeti ja arendada asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvatele noortele pakutavat tuge. 2.4.2. Tegevuse sisu TAT vahenditest toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada asendushooldusele paigutamist, panustavad teenuste kvaliteedi arendamisse ja perepõhise hoolduse edendamisse ning aitavad tagada asendushooldusel olevate laste õigusi ja heaolu. Olulist tähelepanu pööratakse spetsiifilisema vajadusega asendushooldusel olevatele lastele ning neile vajaliku toe väljaarendamisele. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis toetavad asendushoolduselt ellu astuvate noorte iseseisvat toimetulekut, õigusi ja heaolu ning tegevusi, mis teotavad asendushooldusel kasvanud isikuid. Samuti toetatakse asendushoolduse valdkonnas planeeritavate seadusemuudatuste rakendamist, mis panustavad TAT-ga samade eesmärkide saavutamisse. 2.4.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena paraneb KOV-ides riskiperede toetamine eesmärgiga ennetada laste sattumist asendushooldusele. Lisaks suureneb perepõhise hoolduse osakaal nende laste puhul, kes asendushooldusele suunatakse. Paraneb ka asendushoolduse kvaliteet tervikuna, samuti paraneb asendushooldusel kasvanud isikutele pakutav tugi. 2.4.4. Sihtrühm Asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusel kasvanud isikud, asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed. 2.4.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.4.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner Sotsiaalkindlustusamet.

9

2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine

2.5.1. Tegevuse eesmärk

Eesmärk on luua lastekaitsetöö tegemiseks toetav ja kasutajasõbralik keskkond, mis aitab lastekaitsetöötajatel ja teistel lastega töötavatel spetsialistidel last ja peret tulemuslikumalt toetada. Lisaks on eesmärk toetada riikliku perelepitusteenuse osutamiseks kasutajasõbraliku iseteeninduskeskkonna loomist ning vajalike andmete vahetamist teiste asutuste vahel. 2.5.2. Tegevuse sisu Tulemusliku lastekaitsetöö toetamiseks luuakse IT-lahendused, mis tagavad erinevate andmete automatiseeritud liikumise, sh valdkondade vahel, ning mugava ja kasutajasõbraliku keskkonna lastekaitsejuhtumite menetlemiseks ja teenuste osutamiseks. Lisaks luuakse mugav iseteeninduskeskkond riikliku perelepitusteenuse paremaks osutamiseks. Tegevuse elluviimiseks teeb Sotsiaalkindlustusamet ärianalüüsi ning tehnilised arendused teeb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2.5.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud kasutajasõbralik, ligipääsetav ja vajalike funktsionaalsustega keskkond lastekaitsetöö tegemiseks. Lisaks on tegevuse tulemusena välja arendatud nii lapsevanemate kui ka spetsialistide jaoks lihtne ja mugav keskkond riikliku perelepitusteenuse kasutamiseks. 2.5.4. Sihtrühm Lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet (laste heaolu ja perelepitusteenuse spetsialistid), KOV-i üksused, lastega töötavad spetsialistid 2.5.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.5.6. Tegevuse elluviija ja partnerid Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partnerid on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine

2.6.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on jätkata peresõbraliku tööandja mudeli arendamist ja rakendamist, mõjutades töövaldkonda parema töö- ja pereelu ühitamisega, mis vähendab töötavatel või töötada soovivatel lapsevanematel, lähedaste eest hoolitsevatel inimestel ja oma oskusi täiendada soovivatel inimestel riski jääda tööturult kõrvale. 2.6.2. Tegevuse sisu

10

Jätkatakse peresõbraliku tööandja märgise mudeli arendamist ja rakendamist, mis soodustab organisatsioonide töötaja- ja peresõbralikumaks muutumist. Märgise mudeli eripäraks on see, et tööandja saab teatud perioodi jooksul võtta kasutusele erinevaid töö- ja pereelu ühitamise meetodeid ning neid praktiseerida. Protsessi käigus annavad konsultandid nõu ning jälgivad meetodi kasutusele võtmist ja selle sobivust ja juurutamist tööandja kultuuri. Tööandja ei pea olema eelnevalt ise töö- ja pereelu ühitamise meetodeid kasutanud, kuid on valmis seda tegema ning soovib konsultantide abiga neid ellu viia. Seega on kõigil tööandjatel võimalik mudeli protsessis osaleda ning jätkata seejärel jätkusuutliku töötaja- ja peresõbraliku töökultuuriga. Mudeli protsessis osalenud tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise mudeli protsessi läbinud tööandjale kingitud tunnistus on töötajale kindluseks, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadust hoida tasakaalu töö- ja pereelu vahel. Toetatakse peresõbraliku tööandja märgise arendamist ja rakendamist, mille eesmärk on alg- ja lõppmärgise väljaandmine (sh sõltumatute hindamiskomisjoni liikmete töö korraldamine), märgise programmi jooksul tööandjate nõustamine, koolitused tööandjatele jms ning arendustegevused. Toetava tegevusena tehakse teavitustegevusi, mille eesmärk on regulaarselt tutvustada peresõbraliku tööandja märgist ja kujundada sellest üldtuntud kvaliteedimärk, mis annab teadmise nii töötajale kui tööandjale, et seda märgist omav tööandja on pere- ja töötajasõbralik, samuti laiem kommunikatsioon töö- ja pereelu ühitamisest. Korraldatakse ka tunnustusüritus, hallatakse tööeluportaali peresõbraliku tööandja märgise teemalise alalehe sisu ja tehakse arendustegevusi. 2.6.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena jätkatakse peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamist ja rakendamist, kaasates programmi igal aastal kuni 25 uut tööandjat. Kommunikatsioonitegevuse tulemusena suureneb ühiskonnas teadlikkus töö- ja pereelu ühitamisest.

2.6.4. Sihtrühm

Poliitikakujundajad, tööandjad ja töötajad 2.6.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.12.2027 2.6.6. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium.

2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine

2.7.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on luua ja arendada ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. 2.7.2. Tegevuse sisu Toetatakse kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomist ning peredele mõeldud teenuste arendamist kohalikul tasandil lõimitud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumisega, arvestades pere

11

vajadust täiendava toe järele enne ja pärast lapse sündi. Pereteenused on enne ja pärast lapse sündi peredele mõeldud teenused, mis toetavad lapse heaolu ja pere toimetulekut (vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid ja meetmed, terviseedendus, tugigrupid, pereteraapia või muud teenused, mis toetavad perede toimetulekut). 2.7.3. Tegevuse tulemus Pereteenuste arendamise ja kättesaadavuse parandamisega on tagatud pere abivajaduse varajasem märkamine ja õigeaegne tugi, mis parandab laste heaolu. Uued ennetus- ja peretöökeskused KOV-ides tagavad laste ja perede heaolu süsteemse ennetustöö ja varajase märkamise kaudu. Tegevuse tulemusena kasvab KOV-ides pakutavate pereteenuste arv ja kättesaadavus ning pereteenuste saajate arv. 2.7.4. Sihtrühm

Lapseootel ja lastega pered ning laste või peredega töötavad spetsialistid. 2.7.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.04.2023–31.12.2027 2.7.6. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium.

2.8. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase (2022)

Sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine (mõõtühikuks on mudel)

0 0 1 Siia näitajasse panustab tegevus 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“. Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamise sihttaseme saavutamist mõõdetakse lastekaitseseaduse muudatuste jõustumisega. Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija, kui sihttase on saavutatud.

12

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste väljatöötamine (mõõtühikuks on sekkumiste arv)

0 2 5 Siia näitajasse panustavad tegevused 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“, 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“. Riskiolukorras olevate laste ja noorte sekkumine on välja töötatud, kui on loodud sekkumise kirjelduse dokument. 2024. aastaks peaks olema välja töötatud vähemalt 2 sekkumist ja 2027. aastaks 5 sekkumist, mille alusel saab raporteerida, et sekkumised on välja töötatud.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine (mõõtühikuks on mudel)

0 0 1 Siia näitajasse panustab tegevus 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“. Rakendamist raporteerib elluviija, kui tulemusnäitaja on saavutatud.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste rakendamine (mõõtühikuks on number)

0 2 5 Siia näitajasse panustavad tegevused 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“, 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning

13

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ESF+i toetus 22 294 276 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 9 554 690 30%

3 Eelarve kokku 31 848 965 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 5.2. TAT kaudsed kulud loetakse abikõlblikuks ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. TAT otsesteks personalikuludeks on ühendmääruse § 21 lõike 3 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikes 3 sätestatud teavitusürituse kulud. 5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;

perepõhise hoolduse arendamine“. Näitaja raporteerimise allikaks on sekkumiste kirjelduse dokumendid.

TAT- spetsiifiline tulemusnäitaja

Perepõhisel asendushooldusel olevate laste osakaal kõigist asendushooldusel viibivatest lastest (mõõtühikuks on osakaal)

65%

66%

69%

Siia näitajasse panustab tegevus 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“.

TAT- spetsiifiline näitaja

Teenust saanud inimeste arv (mõõtühikuks on arv)

0 400 1000 Siia näitajasse panustab tegevus 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“.

TAT- spetsiifiline näitaja

Teenust saanud inimeste arv (mõõtühikuks on arv)

0 200 500 Siia näitajasse panustab tegevus 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“.

14

5.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike, välja arvatud juhul, kui samalaadset koolitust ei toimu Euroopa Liidus; 5.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-dele 26–28, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ): 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ- le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega RÜ-le hiljemalt 17. jaanuariks 2030. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija ja TAT partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh avalikkuse teavitamisel järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid. 7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;

15

7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 esitatud prognoosist; 7.2.8 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3; 7.2.9 edastama RÜ-le info enda ja partneri riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.12.9.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.2.9.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.2.9.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.2.9.4 esitama partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõud viis tööpäeva enne sõlmimist RÜ-le eelnõustamiseks. 7.3. TAT partner on kohustatud: 7.3.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.3.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.3.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija ja/või partneri vajadusest; 7.3.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.3.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh riigihanke alusdokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihangete tegemist; 7.3.7 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks; 7.3.8 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija tagab korrektsete TAT tegevustes osalejate andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid hiljemalt 17. jaanuariks 2030. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

16

8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul oma seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.

17

9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaiete lahendamine 11.1. RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. 11.2. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. 11.3. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad Lisa 1. TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa Lisa 2. TAT tegevuste detailne kirjeldus