| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.2-3/26/815-2 |
| Registreeritud | 27.02.2026 |
| Sünkroonitud | 02.03.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.2 Vee terviseohutus |
| Sari | 9.2-3 Vee terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms |
| Toimik | 9.2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sweco Projekt AS |
| Saabumis/saatmisviis | Sweco Projekt AS |
| Vastutaja | Anna Kalinina (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond, Narva esindus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Sweco Projekt AS
Teie 29.01.2026
Meie 27.02.2026 nr 9.2-3/26/815-2
Lüganuse valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kava eelnõu
aastateks 2026-2037 (kooskõlastamata)
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi
ÜVVKS) § 15 lg 3 alusel kooskõlastamiseks Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava eelnõu (edaspidi ÜVKA) aastateks 2026-2037.
ÜVKA koostamise eesmärgiks on kiirendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengut, suunates
organisatsioonilised ja majanduslikud meetmed sihipärasemalt. ÜVKA ülesanne on muuhulgas
anda hinnang ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevale olukorrale, analüüsida piirkonna
põhjavee kvaliteeti, hinnata, milline hakkab olema elanikkonna veetarbimine ühisveevärgi ja-
kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning hinnata süsteemi rekonstrueerimise ja rajamise
maksumusi, näidata tulekustutusvee saamise võimalusi, liigvee ärajuhtimise vajadusi ning tuua
välja keskkonnakaitsega seotud probleemid.
ÜVKA-s on muuhulgas välja toodud järgmine:
Lüganuse valla ÜVKA hõlmab vallas Kiviõli ja Püssi linna, Lüganuse, Sonda ja Erra
alevikke ning Purtse, Varja, Savala, Uniküla, Maidla, Erra-Liiva ja Soonurme külasid.
Lüganuse valla põhiliseks ühisveevarustuse veeallikaks on Kambriumi-Vendi Gdovi
põhjaveekogum, Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum, samuti nende ühine
kasutus. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavett kasutatakse vaid Sonda aleviku
ühisveevärgi puurkaevudes.
Lüganuse vallas on vee-ettevõtjaks Järve Biopuhastus OÜ, kes osutab veevarustuse- ja
kanalisatsiooniteenust.
ÜVKA-s planeeritud tegevused on kajastatud kahes ajalises perioodis: lühiajaline
programm (2026-2030) ning pikaajaline programm (2031-2037) vastavalt
investeeringute rahastamise skeemile. Pikaajalises programmis sisalduvad
investeeringuprojektid võib alati kanda üle lühiajalisse programmi nende prioriteetsuse
ilmnemisel ja/või rahastamisvõimaluste tekkel.
Kiviõli linna veevajadus ja -tarbimine on täna ja perspektiivis tagatud Kiviõli linna
veehaarde enamasti kahe töötava ja kahe reservpuurkaevuga. Kokku on Kiviõli linna
veehaardes täna veel alles viis ÜVK puurkaevu, kuid nendest puurkaev nr 43 (2312) on
kavas tamponeerida lühiajalises programmis ning puurkaevud nr 39 (kat nr 2311), 39a
(2302) ja 37 (2297) on tänaseks tamponeeritud.
Kiviõli veehaarde, -töötlus ja pumplakompleks rekonstrueeriti-ehitati aastakümneid
tagasi EL ISPA 17 linna projekti raames (1998-2000). Tänase seisuga vajavad
rekonstrueerimist nii puurkaev nr 36 (kat nr 2298) kui nr 38 (kat nr 2299).
Veetöötlusjaam on tehniliselt amortiseerunud, rajatised vajavad remonti (värvimine,
avad). Veetöötlusjaama hoones on lisaruum, kus asuvad kloreerimisseadmed ja
varugeneraator elektrienergia tootmiseks.
Tänase seisuga on rekonstrueeritud ja suhteliselt heas seisundis küll enamik Kiviõli linna
veetorustikust, samal ajal Kaevurite, Laste, Piiri, Muru jt tänavate veetorustik vajab
renoveerimist.
2(5)
Kiviõli linna veevärgi joogivee kvaliteet vastab sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr
61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijate teabe
esitamise nõuded1“ (edaspidi määruse nr 61) nõuetele.
Püssi linnas oli 2025. a ühisveevärgiga liitunuid 96% elanike arvust. Liitumisvõimalus
on antud kõigile linna elanikele ja ettevõtetele. Hiljemalt käesoleva arendamise kava
perioodi lõpul on kavas tagada veeühendus ka Roodu aiandusühistu piirkonda.
Veetöötlusjaam on rekonstrueeritud 2012. aastal. Veetöötlusjaama on paigaldatud
diiselgeneraator.
Püssi linna joogiveeallikaks on puurkaev nr 1 (kat nr 2964). Reservis on puurkaev nr 2
(kat nr 50813).
Veevõrk on suures osas rekonstrueeritud, kuid vanemad ühisveevärgi torustikud on
amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.
Püssi linna veevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse nr 61 nõuetele.
Lüganuse aleviku ühisveevärk baseerub puurkaevul nr 1 (kat nr 2332) ja nr 2 (kat nr
2331). Puurkaev kat nr 2332 on reservis. Puurkaev nr 1 (kat nr 2331) on rekonstrueeritud
2009. aastal ning varustatud veetöötlusseadmetega. Veevärgis esinevad probleeme raua
ja mangaani sisalduse osas. Probleemiks on filtrite pesu töötlemata veega. Veetöötlus
vajab ümberehitamist. Torustikud on suures osas rekonstrueeritud 2014. aastal.
Vanemad torustikud ja liitmikud on halvas seisukorras ja vajavad vanuse või
hüdrauliliste nõuete mittetäitmise tõttu väljavahetamist.
Lüganuse aleviku ühisveevärgiga oli aastal 2024 ühendatud 53% aleviku elanikust. Osa
Lüganuse alevikust, Kiviõli-Varja teest lõuna poole jääv aleviku osa, eeskätt Pargi tn
elamud on ühendatud Püssi linna ühisveevärgi toitele. Pikaajalises programmis on kavas
tagada ühisveevärgiteenus ka aleviku põhjapoolsemale osale, kus täna ühisveevarustus
puudub.
Lüganuse aleviku veevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse nr 61 nõuetele.
Sonda alevik ühisveevärk baseerub käesoleval ajal ühel, Laane tn puurkaevpumplal,
puurkaev nr 57793. Laane puurkaevpumpla rekonstrueeriti ja veetöötluse osa täiendati
oluliselt aastal 2024. Reservis olevad puurkaevpumplad - Lasteaia puurkaev nr 2415,
Rahvamaja puurkaev nr 51505, Metsa puurkaev nr 2414, Depoo puurkaev nr 2417.
Sonda aleviku ühisveevärgiga oli aastal 2024 ühendatud 86% aleviku elanikust.
Sonda aleviku veevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse nr 61 nõuetele.
Erra aleviku ühisveevärgiga on täna varustatud ligikaudu 73% küla elanikust.
Ühisveevärk baseerub Elamute puurkaevul kat nr 2232. Puurkaevpumpla on
rekonstrueeritud 2010. aastal. Veetöötlusjaam tuleb ümber ehitada. Veetorustike seisund
on halb.
Erra aleviku ühisveevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse nr 61 nõuetele.
Erra-Liiva küla veevõrk on ühendatud Kiviõli linna veevõrguga. Külas on kaks
puurkaevu Liiva puurkaev kat nr 2422 (reservis) ja Pajualuste puurkaev.
Purtse küla ühisveevärk koosneb kahest piirkonnast – Keskuse piirkond, kus asuvad
korterelamud, kauplus jm, baseerub ühel puurkaevul, küla puurkaev nr 2227 ning
Purtse-Liiva piirkond, mida teenindab uus Purtse Uuendi puurkaev nr 59059. Erinevad
veevarustuspiirkonnad pole omavahel ühendatud, vajaliku ühenduse nähakse ette
käesoleva arendamise kava raames. Külas on ühisveevärgiga liitunud ca 30%
elanikkonnast.
Purtse keskuse puurkaevpumpla (puurkaev kat nr 2227) on rekonstrueeritud aastal 2009.
Pumpla veetöötlus vajab ümberehitust.
Purtse Uuendi puurkaev nr 59059 on rajatud 2018. aastal ning teenindab Purtse-Liiva
tööstus- ja farmipiirkonna ühisveevärki, sh 18 eramut. Veetöötlus- ja II astme
pumplakompleks rajati puurkaevule aastal 2023. NaOCl doseerimisega
desinfektsioonisüsteem võimaldab kõrvaldada mikrobioloogilise reostuse.
Purtse küla ühisveevärgi torustikud on osaliselt rekonstrueeritud, aga vanemad
torustikud halvas seisukorras.
Purtse küla ja Purtse-liiva piirkonna ühisveevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse nr
61 nõuetele.
3(5)
Varja küla ühisveevärki teenindab Varja keskuse puurkaev kat nr 2238.
Puurkaevpumplakompleks on rekonstrueeritud aastal 2009. Pumpla on varustatud
veetöötlusseadmetega. Veetöötlussüsteem vajab perspektiivis tervikuna ümberehitamist.
Käesolevaks ajaks on vanemad torustikud ja liitmikud halvas seisukorras. Kuna külas on
teenusega varustatud vaid peamiselt keskuse kortermajade elanikud, on kavas
perspektiivis veevõrku laiendada ning ka rekonstrueerida.
Varja küla ühisveevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse nr 61 nõuetele.
Maidla külas on kaks puurkaevu – Maidla Kooli puurkaev nr 14898 ja Maidla kodu ehk
Nurme puurkaev nr 4225. Iga puurkaev toidab eraldi teeninduspiirkonda.
Ühisveevärgiga on liitunud ligikaudu 91% elanikkonnast.
Maidla Kooli puurkaevpumplakompleks on rekonstrueeritud aastal 2009 ja varustatud
veetöötlusseadmetega. Maidla Nurme ehk Kodu puurkaevpumpla on rekonstrueeritud ja
kaasajastatud 2003. a. Veetöötlusseadmed puuduvad. Käesoleva arendamise kava
raames nähakse ette veetöötlusseadmete paigaldamise Maidla Kodu puurkaevpumplale.
Lisaks nähakse ette Maidla Kooli pumplas paiknevate seadmete asendamise ning
süsteemi ümbertöötamise oksüdatsiooniks aereerimisega. Suurem osa torustikust on
suhteliselt heas seisundis.
Maidla küla ja Maidla Kodu piirkonna ühisveevärgi joogivee kvaliteet vastab määruse
nr 61 nõuetele.
Savala-Uniküla külades on kaks eraldiseisvat veevõrku ning veevarustus baseerub
kahel puurkaevul: Savala puurkaev kat nr 2617 ja Uniküla Vesi MTÜ puurkaev kat nr
14379. Uniküla puurkaev kat nr 2616 on reservis ja perspektiivis pakutakse välja
võimaluse puurkaevu tamponeerida. Samas ei ole välistatud ka puurkaevu
konserveerimine ja reservi jätmine. 2023. a rekonstrueeriti täielikult Savala ja Uniküla
Vesi MTÜ puurkaevpumplad ja paigaldatud on veetöötlusseadmed.
Ühisveevärgiga on liitunud ca 94% elanikkonnast.
Savala-Uniküla külades vastab ühisveevärgi joogivee kvaliteet määruse nr 61 nõuetele.
Soonurme küla ühisveevärgi piirkonnas on teenusega liitunud ca 89% elanikkonnast.
Külas on kaks puurkaevu kat nr 5411 ka kat nr 5864. Viimane on ette nähtud
likvideerida. Puurkaev- ja veevarustuspumpla on täielikult amortiseerunud ja vajab
täielikku rekonstrueerimist, sisuliselt uuesti ehitamist ning veetöötlusseadmete
paigaldamist. Puurkaevpumpla rekonstrueerimine nähakse ette olemasolevates
asukohtades. Vanemad torustikud on halvas seisukorras.
Soonurme küla ühisveevärgi joogivee kvaliteet ei vasta määruse nr 61 nõuetele raua,
mangaani, coli-laadsete bakterite ja enterokokkide sisalduse osas.
ÜVKA osas toob amet välja järgneva:
1. Lk 37 on välja toodud „JBP on vee-ettevõtja kõigis Lüganuse valla ÜVK
tegevuspiirkondades, välja arvatud Sonda ja Erra alevikud ning Erra-Liiva küla, kus
vee-ettevõtjaks on senini Lüganuse Vallavalitsus“. Juhime tähelepanu, et Sonda ja Erra
alevikus on vee-ettevõtjaks määratud OÜ Järve Biopuhastus. Kuna Erra-Liiva küla on
ühendatud Kiviõli linna ühisveevärgiga, on ka seal vee-ettevõtjaks OÜ Järve
Biopuhastus.
2. Lk 37 on välja toodud „JBP tegevuspiirkonnad on järgmised:... Lüganuse vald (v.a
Sompa, Erra alevikud ja Erra-Liiva küla). Toila vald (Kohtla-Nõmme alevik, Järve,
Saka, Peeri, Täkumetsa, Kabelimetsa, Kukruse, Vitsiku, Kohtla, Roodu ja Mõisamaa
külad)“. Sompa ja Erra alevik ning Erra-Liiva küla (ühendatud Kiviõli linna
ühisveevärgiga) kuuluvad OÜ Järve Biopuhastus ÜVK tegevuspiirkonda. Seoses Toila
ja Jõhvi valla ühinemisega moodustus uus omavalitsus – Jõhvi vald. Seetõttu viiakse
kõik senise Toila valla ÜVK tegevuspiirkonnad üle Jõhvi valda. Amet juhib tähelepanu,
et OÜ Järve Biopuhastus on määratud vee-ettevõtja järgmistes endise Toila valla
piirkondades: Järve küla, Peeri küla, Täkumetsa küla ja Mõisamaa küla. Ülejäänud
piirkondades - Kohtla-Nõmme alevikus ning Saka, Kabelimetsa, Kukruse, Vitsiku,
Kohtla ja Roodu külades - on vee-ettevõtjaks AS Vekanor.
4(5)
3. Lk 48 ptk 5.2.1 on esitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbijad (ettevõtted,
koolid, lasteaiad jne). Osa tarbijatest on kas ümber nimetatud või suletud. Kirjas esitatud
andmed vajavad ajakohastamist, kuna mõned andmed on aegunud.
4. Lk 51 on välja toodud „Kiviõli linna veevajadus ja -tarbimine on täna ja perspektiivis
tagatud Kiviõli linna veehaarde enamasti kahe töötava ja kahe reservpuurkaevuga....
2024 aastal töötas lühiajaliselt ka puurkaev nr 38, kuid viimastel kuudel pole puurkaev
töötanud.“ Ametile teadaolevalt on puurkaev nr 38 (kat nr 2299) töös ja ei ole reservis.
5. Lk 57 on välja toodud „Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate ja organoleptiliste
omaduste analüüsiks võetakse veeproove ka MTÜ Vahtra Hooldemaja, Vahtra tn 2,
Kiviõli, kraanist.“ Amet täpsustab, et Vahtra Hooldemaja kraanist veeproove võtab
MTÜ Vahtra Hooldemaja enesekontrolli korras, mitte OÜ Järve Biopuhastus.
6. Lk 66 tabelis 5-6 Püssi linna joogiveekvaliteedi analüüsitulemused on välja toodud Püssi
linna joogivee kvaliteedi andmed. Vastavalt tabelis toodud andmetele oli lasteaia
Marjake joogivees enterokokkide sisaldus 8 PMÜ/100ml. Ametile teadaolevalt oli
22.04.2025 võetud veeproovis oli enterokokkide sisaldus 0 PMÜ/100ml ning kolooniate
arv 22 °C juures 8 PMÜ/1ml.
7. Lk 68 on välja toodud „Lüganuse aleviku ühisveevärk baseerub tänaseks ühel alevikus
eraldi paikneval puurkaevul nr 1 ja 2, kat nr 2332 ja 2331, seejuures uuem, aleviku
keskosas asuv puurkaev nr 1, 2332 on reservis ning vanem, põhja pool asuv, töös.“.
Amet juhib tähelepanu, et puurkaev nr 1 on kat nr 2331 ja puurkaev nr 2 on kat nr 2332.
Palume need andmed parandada nii seletuskirjas kui ka Lüganuse aleviku ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni skeemil ning tabelis „Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
investeeringute mahud“.
8. Savala ja Uniküla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni skeemil on märgitud, et Uniküla Vesi
puurkaev kat nr 14379 on reservis. Amet juhib tähelepanu, et puurkaev kat nr 14379 on
töös, kuid puurkaev kat nr 2616 on reservis.
9. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni skeemidel on osal skeemidest märgitud, et puurkaev on
reservis, kuid osal mitte. Palume skeemidel ühtlustada reservis olevate puurkaevude
märgistamine.
10. Ühisveevärkide puurkaevuvee analüüsitulemuste tabelites on esitatud põhjavee
analüüsiandmed. Saadud tulemusi võrreldakse määruse nr 61 nõuetega. Selguse huvides
juhime tähelepanu, et määruse nr 61 nõuded rakenduvad joogiveele
(jaotusvõrgus/tarbimiskohas), mitte puurkaevu toorveele. Põhjavee (puurkaevu toorvee)
analüüsitulemusi võib määruse nr 61 nõuetega võrrelda üksnes informatiivsel eesmärgil.
Segaduse vältimiseks soovitame puurkaevuvee osas täpsustada, et tegemist on põhjavee
ehk puurkaevu toorveega.
11. Lk 83 on välja toodud „Lisaks on oluline tarbija alevikus Erra lasteaed Linnupesa.“
Amet juhib tähelepanu, et Erra lasteaia Linnupesa endisel asukohal (Puiestee tn 8, Erra
alevik) tegutseb Erra Kultuuriselts MTÜ, kust võetakse seireproove. Soovitame
seletuskirjas täpsustada, et endise lasteaia hoones tegutseb kultuuriselts.
12. Lk 87 on välja toodud „Erra-Liiva külas on kaks puurkaevu: Liiva pk ja Pajualuse pk,
millest Pk-liiva, nr 2422 on arvel ühisveevärgi puurkaevuna“. Soovitame lisada ka
Pajualuse puurkaevu katastritunnuse.
13. Lk 92 on välja toodud „*Märkus: üldraua analüüs, 164 μg/l pärineb 15.07.2016
veeproovist, varasemate veeproovide alusel oli üldraud ülenormatiivne, kuid seisuga
13.01.2025 on Terviseamet tunnistanud Purtse keskuse joogivee nõuetele vastavaks.“
Selguse huvides juhime tähelepanu, et määruse nr 61 kohaselt on raua piirsisaldus
joogivees 200 µg/l ning viimase analüüsi alusel vastab Purtse keskuse joogivee kvaliteet
määruse nr 61 nõuetele raua sisalduse osas.
14. Lk 92 on välja toodud „Terviseameti hinnangul on Purtse küla joogivee radionukliidide
sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hinnangu alusel....“ ja lk 173 „....
puurkaevude vees ja joogivees efektiivdoos, kuid sellele on hinnangu andnud
Terviseamet. Terviseameti hinnangul on ühisveevärgi joogivee radionukliidide
sisaldusest ....“. Amet juhib tähelepanu, et radionukliidide sisalduse mõju hindamise
hinnangu annab ja koostab Keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirgusseire büroo, mitte
Terviseamet.
5(5)
15. Lk 96 tabelis 5-17 Varja küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused on märkuses välja
toodud „**Üldraua analüüse on Terviseameti andmetel kaks ning proovid on võetud
ühel ja samal päeval samast joogiveeallikast“. Amet täpsustab, et samal päeval võeti
kaks proovi: üks Marja tn 4 liitumispunktist ja teine Marja tn 4 tarbija kraanist. Palume
lisada, et proovid olid võetud samast veevärgist, kuid erinevatest proovivõtukohtadest.
16. Lk 112 on välja toodud „Elanikke varustab tänase seisuga veega kaks puurkaevu,
Soonurme veeühistu pk nr 5411 ning eramute pk nr 5414. Viimane jäetakse perspektiivis
ÜVK-st välja ning kaevu haldab ja opereerib veeühistu“. Ameti andmetel kasutatakse
Soonurme küla elanike joogiveega varustamiseks ühte puurkaevu kat nr 5411. Puurkaev
kat nr 5414 ei ole OÜ Järve Biopuhastus kasutuses olnud. Lisaks ei ole teisest lausest
üheselt arusaadav, millisele puurkaevule viidatakse ja kes seda haldab ning opereerib.
17. Lk 116 tabelis 5-24 Soonurme joogiveekontrolli analüüsitulemused on märgitud, et „ei
vastanud joogivees nõuetele üldraud ja mangaan ning 2024. a veeproovis oli
ülenormatiivne ka coli-laadsete bakterite ja enterokokkide arvukus.“. Ameti andmetel
oli viimase analüüsi koheselt enterokokkide sisaldus joogivees 0 PMÜ/100ml, mis
vastab määruse nr 61 nõuetele.
18. Lk 119 on välja toodud „Liiva ehk sigala piirkonna joogivees on ülenormatiivne üldraud
ja mangaan.“. Ameti andmetel vastab Purtse-Liiva ühisveevärgi joogivee kvaliteet
määruse nr 61 nõuetele raua ja mangaani sisalduse osas.
19. Lk 173 on välja toodud „Terviseameti ametlikul hinnangul on hetkel joogivesi
tunnistatud mittevastavaks vaid Soonurme külas ja Kiviõli linnas, kuigi viimase puhul
pole viimasel kahel aastal ülenormatiivseid näitajaid fikseeritud.“. Ameti vee
terviseohutuse infosüsteemi (VTI) koheselt on Kiviõli linna veevärgi joogivee kvaliteet
tunnistatud nõuetele vastavaks nii 2024. kui ka 2025 aastal. Palume lauset eeltoodust
lähtuvalt korrigeerida.
20. Lk 196 on välja toodud „OÜ Järve Biopuhastus on vee-ettevõtja ..., Jõhvi vallas, ....
Toila vallas...“ Palume eespooltoodust lähtuvalt eemaldada Toila vald nimetatud
loetelust. Lisaks juhime tähelepanu, et OÜ Järve Biopuhastus on vee-ettevõtja Jõhvi
linnas, v.a. Jõhvi linna Pargi tänava, Narva mnt ja Puru tee piirkonnas, kus vee-
ettevõtjaks on OÜ Pesulux. Palume lauset vastavalt korrigeerida.
21. Seletuskirjas lk 9 on välja toodud kaks ajaperioodi: lühiajaline programm 2026-2030 ja
pikaajaline programm 2031-2037. Lk 179 on märgitud, et investeeringuprogramm
viiakse kahes etapis samade aastavahemikega (2026-2030 ja 2031-2037). Amet juhib
tähelepanu, et tabelis 8-1 lk 191 on märgitud „Pikaajaline programm 2025-2032“ ning
tabelis „Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni investeeringute mahud“ on
märgitud „Pikaajaline programm 2031-2036“. Amet palub ühtlustada pikaajalise
programmi aastavahemik.
Eelpool toodule tuginedes amet ei kooskõlasta esitatud Lüganuse valla ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037, kuna ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt vajab ÜVKA
täiendamist.
Palume teha ÜVKA-s täiendusi ning saata ÜVKA ametile uuesti kooskõlastamiseks
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna Kalinina
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Anna Kalinina
505 3776 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|