Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

01.09.2023 nr 1-4/23/4006

Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja.

Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume teie

kooskõlastust või arvamust hiljemalt 7. septembriks 2023, kuna eelnõu on kiireloomine. Eelnõu

on seotud riigieelarve laekumistega ning peab seetõttu liikuma koos riigieelarveseaduse paketiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Minister

Lisad: 1. Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu

2. Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Teadmiseks: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Vee ettevõtete Liit, Eesti Veeühing, Eesti

Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit,

Eesti Turbaliit, Eesti Toiduainetööstuse Liit

Kerli Ojakivi, 626 0746

[email protected]

1

Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega ajakohastatakse keskkonnatasude seaduses (edaspidi KeTS)

saastetasumäärad jäätmete (põlevkivijäätmed ja ohtlikud jäätmed), vee ja välisõhu

valdkondades. Seaduse muudatus ei puuduta loodusvara kasutusõiguse tasusid ning

ladestustasu tavajäätmete ning asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide osas.

Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on võtnud endale mitmeid väga struktuurseid

muudatusi eeldavaid kohustusi aastaks 2030 ja 2050 nii kliimamuutustega kohanemise ja nende

mõju leevendamise, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse, kui

tervikuna kestliku arengu saavutamise suunal. Seda peab toetama keskkonnaeesmärkide

saavutamist edendav ja ühiskonna ootustele vastav keskkonnakasutuse tasustamise raamistik.

Tasumäärad jäätmete, vee ja välisõhu valdkondades on püsinud pikalt muutumatuna ega ole

enam adekvaatsed keskkonnakasutuse hinnastamisel. Saastetasude muutmise eesmärgiks on

„saastaja maksab“ printsiibi senisest tõhusam rakendamine, et seeläbi vähendada saasteainete

paiskamist õhku, heitveega saasteainete juhtimist keskkonda ning ladestatavate jäätmete hulka,

soodustades taaskasutust. Saastetasu määrade kehtestamisel on lähtutud eeskätt saasteaine

ohtlikkusest nii, et keskkonnale ja inimtervisele ohtlikumad saasteained oleksid kõrgemalt

maksustatud kui vähemohtlikud saasteained. Välisõhu saastetasude rakendamise eesmärk on

lisaks motiveerida saastajaid rakendama keskkonnameetmeid, kasutama parema kvaliteediga

kütust ja seadmeid ning seeläbi vähendama õhuheiteid. Jäätmete saastetasu tõstmise eesmärgiks

on vähendada nii põlevkivijäätmete kui ohtlike jäätmete ladestamist ja soodustada nende

taaskasutust, kuivõrd jäätmehierarhiat silmas pidades peab ladestamine olema kõige viimane

jäätmekäitluse tasand.

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tasustamisel on oluline vähendada nii kaevandamisel

tekkivat keskkonnamõju, põlevkivi töötlemisel tekkivat saasteheidet kui ka jäätmete

ladestamist ning saavutada taastumatu loodusvara tõhus kasutamine.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu valmistasid ette Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kerli

Ojakivi (tel 626 0746, [email protected]), välisõhu ja kiirgusosakonna

nõunik Reet Pruul (tel 626 0731, [email protected]) ning veeosakonna juhataja

Karin Kroon (tel 626 2865, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (tel 626 2824,

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse KeTSi 2023. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni

(17.03.2023, 40)

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2

Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu

menetlus peab olema kiireloomuline (Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. a määruse nr 180

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 1). Eelnõu menetlus liigub samas

tempos 2024. aasta riigieelarve menetlusega, mis tingib kiireloomulisuse.

Eelnõule ei ole lisatud eelnõu kiireloomulisusest tingitult eraldiseisvat mõjude analüüsi.

Muudatusega kaasnevad eeldatavad mõjud on välja toodud eelnõu seletuskirjas.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõus kirjeldatud muudatused tehakse eesmärgiga ajakohastada saastetasumäärad. Uued

saastetasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamisel välisõhku, veekogusse, põhjavette ja

pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel. Saastetasumäärad

kehtestatakse aastate kaupa järk-järgult tõusvana 2024. kuni 2027. aasta kohta. Saasteainete

iga-aastane tasumäärade tõusu suurus lähtub saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning

vähendamise vajadusest. Kõrgemad saastetasud aitavad kaasa rohepöörde läbiviimisele,

motiveerides ettevõtteid kasutama näiteks uuemaid tehnoloogiaid ja leevendusmeetmeid hea

keskkonnaseisundi tagamiseks. Tasumäärade pikaajaline kehtestamine annab ettevõtjatele

suurema stabiilsuse ja investeerimiskindluse, mis on oluline investeerimisotsuste tegemisel.

Samas aitab tasude järkjärguline muutmine kaasa sujuvamale üleminekule kõrgematele

tasumääradele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse

keskkonnatasude seaduse kehtivaid sätteid ning teise paragrahvis reguleeritakse seaduse

jõustumise aega.

Paragrahv 1 käsitleb muudatusi keskkonnatasude seaduses.

Punktiga 1 muudetakse paiksest heiteallikast välisõhku heidetavate saasteainete loetelu ehk

saasteainete tasugrupeerimist. Uus grupeerimisloogika loob selgema erisuse ohtlikumate ja

vähemohtlikumate saasteainete vahel vastavalt CLP määrusele1 ja REACH määruse2

asendusnõudele. Tervisemõju aspektist on peamisteks probleemseteks saasteaineteks

peenosakesed ja eriti peened osakesed, mis on rahvusvahelise vähiuuringute keskuse (IARC)

poolt tunnistatud I kategooria kantserogeeniks ning ohtlikud lenduvad orgaanilised ühendid

(edaspidi LOÜd), mis võivad olla kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised

ained ja raskmetallid. Lisaks tervisemõjule avaldavad välisõhus levivad saasteained mõju ka

ökosüsteemidele ja tehiskeskkonnale (nt ehitiste kahjustused). Uue tasugrupina lisatakse

loetellu ammoniaak (NH3), vesiniksulfiid (H2S), peenosakesed (PM10), ning lenduvad

orgaanilised ühendid jaotakse kaheks – lenduvad orgaanilised ühendid, millele on

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piir- või sihtväärtused ning

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude

klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja

1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (EMPs

kohaldatav tekst) (ELT L 353 31.12.2008, lk 1). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist,

hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet,

muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja

komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid

91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396 30.12.2006, lk 1).

3

lenduvad orgaanilised ühendid summaarselt, välja arvatud KeTSi § 16 punktis 5 (muudetud

kujul) nimetatud ühendid ja metaan (CH4).

Punktiga 2 kehtestatakse uued saastetasumäärad saasteaine ühe tonni kohta saasteainete

väljutamisel välisõhku. Saastetasumäärad hakkavad kehtima alates 2024. aasta 1. juulist ja

jätkuvad tõusmist kuni 2027. aastani. Tasumäärade muutmise peamine eesmärk on korrigeerida

saasteainete tasumäärade proportsioone nii, et ohtlikumad saasteained oleksid kõrgemalt

maksustatud kui vähemohtlikud saasteained. See peab motiveerima saastajaid vähendama

ohtlike ainete kasutamist ning asendama neid ohutumate ainetega. Samuti on nii ammoniaak

kui lenduvad orgaanilised ühendid EL tasemel olulised saateained, mille heide on pideva

aruandluse all ja mille vähendamiseks koostatakse perioodiliselt tegevuskavasid. Muutus on

kogumõju leevendamiseks järkjärguline. Lämmastikuühendite, ammoniaagi, peenosakeste,

süsinikdioksiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite, millel on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47

lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piir- või sihtväärtused, määrad tõusevad iga-aastaselt 15%.

Väävliühendite, süsinikoksiidi, vesiniksulfiidide, raskmetallide ja summaarselt arvestatud

lenduvate orgaaniliste ühendite, välja arvatud § 16 lõike 1 punktis 5 (muudetud kujul) nimetatud

ühendid ja metaan, määrad tõusevad iga-aastaselt 10%. Merkaptaanide määr tõuseb iga-

aastaselt 5%.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks süsinikdioksiidi tasumäär 2 eurot tonni kohta.

Süsinikdioksiidi tasumäär kehtestatakse edaspidi KeTSi § 19 lõikes 1.

Punktiga 4 kehtestatakse uued saastetasumäärad saasteaine ühe tonni väljutamisel veekogusse,

põhjavette või pinnasesse. Saastetasumäärad hakkavad kehtima alates 2024. aasta 1. juulist ja

jätkuvad tõusmist kuni 2027. aastani. Uued saastetasumäärad annavad selgema indikatsiooni,

millised saasteained on ohtlikumad ja millised vähemohtlikumad. Saasteainete iga-aastane

tasumäärade tõus suurus lähtub saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning vähendamise

vajadusest. Fosforiühendite, lämmastikuühendite, ühealuseliste fenoolide, KeTSi § 20 lõikes 1

punktides 1-7 nimetamata muude ohtlike ainete määrad tõusevad iga-aastaselt 15%.

Orgaanilistel ainetel (BHT7) tõuseb määr iga-aastaselt 10%. Heljumi, sulfaatide ja nafta määr

tõuseb iga-aastaselt 5%.

Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks KeTSi § 20 lõige 5. Säte loodi aastaid tagasi eesmärgiga

motiveerida ettevõtjaid esitama keskkonnaloa veevaldkonna aastaaruannet õigeaegselt ja

nõutud andmete ulatuses ning rakendama rohkem keskkonnakaitsemeetmeid. Kui aastaaruanne

esitati õigeaegselt ja nõutud andmete ulatuses, ning reoveepuhastati väga hea töö korral,

vähendati saastetasu kaks korda. Säte ei ole selle eesmärgi saavutamiseks enam kõige

optimaalsem lahendus. Keskkonnaotsuste infosüsteemis on loodud paremad tehnilised

lahendused toetamaks aastaaruannete esitamist. 2022. aastal deklareeris veesaastetasu 470

ettevõtet, kellest 347 said maksusoodustust, kas kogu aasta vältel või ühes või mitmes kvartalis.

Punktiga 6 kehtestatakse ohtlikele jäätmetele uued saastetasumäärad kõrvaldatud jäätmetonni

kohta, kuna tänane tasumäär ei täida praeguseks enam eesmärki vähendada oluliselt ohtlike

jäätmete ladestamist. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti.

Rohkem tuleb motiveerida ohtlike jäätmete kokku kogumist ja taaskasutusse suunamist,

vähendades sellega ohtlike jäätmete prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust ja vältides nende

sattumist keskkonda. 2022.a tekkis ca 270 000 t ohtlikke jäätmeid, millest taaskasutati 56% ja

ladestati 44%. Praegu kehtib ohtlike jäätmete ladestamisel tasumäär 29,84 eur/t, mis on alates

2015. aastast püsinud muutumatuna. Hinnates Eesti jäätmekäitluse hetkeolukorda ning vajadust

järjest enam jäätmeid taaskasutada, peab hinnatõus olema vähemalt kahekordne. Selle

tulemusena oleks ohtlike jäätmete ladestustasu määr 2027. aastaks 61,88 eur/t. Et muuta

tasumäära tõusust tulenev lisakoormus ettevõtete jaoks sujuvamaks, on tasu tõus ette nähtud

4

järkjärgulisena. See tähendab, et tasumäär tõuseks iga-aastaselt ca 20%. Jäätmete ladestamise

saastetasu tõstmine panustab Euroopa Liidu ja Eesti jäätmevaldkonna strateegiliste eesmärkide

ja nõuete täitmisse, milleks on prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamine, jäätmete

ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutuse edendamine.

Põlevkivitööstusest tekkiva lend- ja koldetuha taaskasutusmäär on jätkuvalt väga madal ning

ladestatavad kogused suured. 2022.a tekkis koldetuhka ca 3 mln t, millest taaskasutati vaid

0,02%. Lendtuhka tekkis ca 2,9 mln t, millest taaskasutati 3,5%. Poolkoksi tekkis 2022.a ca

900 000 t ning kogu tekkinud pookoks on ladestatud prügilatesse. Samas on poolkoks ohtlik

jääde, millest lähtub oluline keskkonna- ja tervisemõju. Poolkoksiga on seotud ka mitmed

jääkreostusobjektid, mis tekitavad riigile püsivaid järelhoolduskulusid, seega on tasumäära

kujundamisel vajalik võtta arvesse ka riigipoolsete kulude katmise vajadust.

Põlevkivijäätmetele kehtestatud madalad ja viimasel viiel aastal muutumatutena püsinud

saastetasumäärad ei ole mõjutanud põlevkivi kasutamise efektiivsemaks muutmist ega

tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamist. Tasub ka silmas pidada, et põlevkivitööstuses

tekkivad tavajäätme staatuses olevatel lend- ja koldetuhal on teiste tavajäätmetega võrreldes

kordades madalam saastetasumäär.

Uued saastetasumäärad kehtestatakse põlevkivi lend- ja koldetuhale, põlevkivi poolkoksile

ning tsemendi tootmisel tekkivad ohtlikke aineid sisaldavatele või aluselistele tahketele

gaasipuhastusjäätmetele. Saastetasumäärad hakkavad kehtima alates 2024. aasta 1. juulist ja

jätkuvad tõusmist kuni 2027. aastani, keskmiselt 12% aastas.

Punktiga 7 muudetakse saasteainete tasu grupeerimisloogika muutmise tõttu saasteainete

kõrgendatud määrasid saasteainete väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku lubatust

suuremas koguses. Kõrgendatud määrad kehtestatakse saateainetel, mis lisandusid saasteainete

tasugruppi – ammoniaak (NH3), vesiniksulfiid (H2S), peenosakesed (PM10), lenduvad

orgaanilised ühendid, millele on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel

kehtestatud piir- või sihtväärtused ning lenduvad orgaanilised ühendid summaarselt, välja

arvatud § 19 lõike 1 punktis 5 (muudetud kujul) nimetatud ühendid ja metaan (CH4). Juba

loetelus olnud saasteainetele jäävad varasemalt kehtestatud kõrgendatud määrad. Tasugruppi

lisanduvate saasteainete kõrgendatud määrade kehtestamise lähtutakse saasteainete

keskkonnamõjust.

Punktidega 8 ja 9 muudetakse saasteainete tasu grupeerimisloogika muutmise tõttu jäätmete

kõrgendatud määrasid jäätmete kõrvaldamisel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses.

Muudatused on redaktsioonilised.

Punktiga 10 muudetakse saasteainete tasu grupeerimisloogika muutmise tõttu saasteainete

saastetasu kõrgendatud määrasid saasteainete väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku ilma

loata. Kõrgendatud määrad kehtestatakse saateainetel, mis lisandusid saasteainete tasugruppi –

ammoniaak (NH3), vesiniksulfiid (H2S), peenosakesed (PM10) ning lenduvad orgaanilised

ühendid jaotakse kaheks – lenduvad orgaanilised ühendid, millele on atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piir- või sihtväärtused ning lenduvad orgaanilised

ühendid summaarselt, välja arvatud § 19 lõike 1 punktis 5 (muudetud kujul) nimetatud ühendid

ja metaan (CH4). Juba loetelus olnud saasteainetele jäävad varasemalt kehtestatud kõrgendatud

määrad. Tasugruppi lisanduvate saasteainete kõrgendatud määrade kehtestamise lähtutakse

saasteainete keskkonnamõjust.

Punktidega 11 ja 12 muudetakse saasteainete tasu grupeerimisloogika muutmise tõttu jäätmete

kõrgendatud määrasid jäätmete kõrvaldamisel ilma loata. Muudatused on redaktsioonilised.

5

Paragrahvis 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta

1. juulil, arvestades maksukorralduse seaduse § 41, mille kohaselt peab maksuseaduse, samuti

selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

5. Seaduse mõju

Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

regionaalarengule ning oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.

5.1. Muudatuse mõju keskkonnale

Seadusemuudatus avaldab tervikuna positiivset mõju looduskeskkonnale ja aitab saavutada

rahvusvaheliselt kokkulepitud keskkonnaeesmärke erinevates valdkondades. Saastetasude

tõstmise tulemusena motiveeritakse saastajaid rakendama keskkonnameetmeid, näiteks

kasutama paremaid seadmeid, mis vähendavad heidet nii välisõhku kui veekeskkonda. Jäätmete

saastetasu tõstmise tulemusena väheneb ladestatavate jäätmete kogus ja ühtlasi ka seeläbi

keskkonda sattuvate ohtlikke ainete kontsentratsioon. Suureneb jäätmete taaskasutus.

5.2. Muud mõjud

Mõju avaldav muudatus 1: saastetasu (välisõhu saastetasu, veesaastetasu, ohtlike jäätmete ja

põlevkivijäätmete ladestustasu) tõstmine.

Sihtrühm 1: põlevkivitööstus.

Kaasnev mõju: mõju majandusele.

Kõige enam saastetasude tõus mõjutab põlevkivitööstust. Põlevkivitööstuse ettevõtted

maksavad nii jäätmete ladestamise tasu kui ka saastetasu saasteainete väljutamise eest

välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse. Põlevkivitööstuse saastetasu mõjud on välja

toodud tabelis 1.

Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekib peamiselt kolme liiki jäätmeid: kaevandamisel ja

rikastamisel aheraine, elektritootmisel põlevkivi lend- ja koldetuhk ning põlevkiviõli tootmisel

poolkoks, tahke soojuskandja seadmel must tuhk (lendtuhk) ja koldetuhk. Tuhkasid peamiselt

ladestatakse, taaskasutuse määrad on madalad. Aastatel 2019-2022 tekkinud aherainet ei

ladestatud, vaid suunati taaskasutusse. Poolkoksi valdavalt ladestatakse. Põlevkivitööstus

maksab põlevkivi lend- ja koldetuha ning poolkoksi eest jäätmete ladestustasu.

2022. aastal maksis põlevkivitööstus kokku jäätmete ladestustasu 21,4 mln eurot, välisõhu

saastetasu 4,5 mln eurot ja veesaastetasu 1 mln eurot, kokku saastetasu maksid 26,9 mln eurot.

Ettevõtete põlevkivijäätmete ladestustasu tõusu mõju hindamise aluseks on võetud

keskkonnatasu prognoosis põlevkivijäätmete kogused 2024–2027 kohta ja kehtiv tasumäär 2,98

6

eur/t. Põlevkivitööstuse ettevõttetel tuleb muudatuste tulemusel maksta 2024. aastal

põlevkivijäätmete ladestamise eest keskmiselt 11% rohkem kui 2023. aastal. 2025. aastal tuleb

21% rohkem maksta ning 2026. aastal ja 2027. aastal keskmiselt 10% rohkem.

Põlevkivitööstuse välisõhu saastetasu ja veesaastetasu mõju hindamise aluseks on võetud 2022.

aasta deklareeritud andmed. Võrreldes 2022. aastal deklareeritud andmete alusel tuleb ettevõttel

maksta muudatuste jõustumise korral 2024. aastal välisõhu saastetasu keskmiselt 4% rohkem.

2025. aastal tuleb maksta 10% rohkem ning 2026. aastal ja 2027. aastal keskmiselt 7% rohkem.

Võrreldes 2022. aastal deklareeritud tasudega tuleb ettevõttel maksta 2024. aastal veesaastetasu

keskmiselt 5% rohkem. 2025. aastal tuleb maksta 13% rohkem ning 2026. aastal ja 2027. aastal

keskmiselt 10% rohkem.

Tabel 1. Põlevkivitööstuse saastetasude mõju 2024.a – 2027.a kohta.

2024.a täiendav

tõus, %

2025.a täiendav

tõus, %

2026.a täiendav

tõus, %

2027.a täiendav

tõus, %

Põlevkivijäätme

te ladestustasu 11 21 10 10

Välisõhu

saastetasu 4 10 7 7

Veesaastetasu 5 13 10 10

Saastetasu

kokku 20 44 27 27

Sihtrühm 2: ettevõtted, kelle tegevusega kaasneb välisõhu saastamine, v. a põlevkivitööstus.

Sihtrühma suurus on hinnanguliselt 1016 ettevõtet.

Kaasnev mõju: mõju majandusele.

Muudatusega kehtestataks välisõhu saastetasumäärad tõusvalt alates 2024. aastas 1. juulist kuni

2027. aastani. Võrreldes 2022. aastal deklareeritud andmete alusel tuleb ettevõttel maksta 2024.

aastal välisõhu saastetasu keskmiselt 4% rohkem. 2025. aastal tuleb maksta 11% rohkem, 2026.

aastal ja 2027. aastal keskmiselt 8 % rohkem. Mõju olulisus sõltub ettevõte tegevusalast ja

välisõhku paiskavatest saasteainete kogustest. Tasumäärade tõus peaks suunama ja

motiveerima ettevõtteid vähendama välisõhku paiskvate saasteainete koguseid.

Sihtrühm 3: ettevõtted, kelle tegevusega kaasneb veesaasteainete juhtimine veekogusse,

põhjavette või pinnasesse, v. a põlevkivitööstus. Sihtrühma suurus on hinnanguliselt 344

ettevõtet.

Kaasnev mõju: mõju majandusele.

Veesaastetasu uued määrad hakkaksid ettepaneku järgi kehtima alates 2024. aasta 1. juulist.

Võrreldes 2022. aastal deklareeritud tasudega tuleb ettevõttel maksta 2024. aastal veesaastetasu

keskmiselt 6% rohkem. 2025. aastal tuleb 15% rohkem maksta ning 2026. aastal ja 2027. aastal

keskmiselt 11% rohkem. Mõju olulisus sõltub ettevõte tegevusalast ja saasteainete kogustest.

Tasumäärade tõus peaks suunama ja motiveerima ettevõtteid vähendama saasteainete koguseid.

Sihtrühm 4: ettevõtted, kes tegelevad ohtlike jäätmete kõrvaldamisega. Sihtrühma suurus on

kuus ettevõtet.

7

Kaasnev mõju: mõju majandusele.

Muudatusega tõstetakse ohtlike jäätmete kõrvaldamise saastetasumäär tõusvalt alates 2024.

aastas 1. juulist kuni 2027. aastani. 2022. aastal ladestati lisaks tavapärastele ohtlike jäätmete

ladestuskogustele Purtse ja Erra jõe jääkreostuse likvideerimisel tekkinud ohtlikke jäätmeid.

Purtse jõe jääkreostuse likvideerimisel tekkis enam kui 50 000t ohtlike ainetega saastunud

pinnast, mis suunati ladestamisele. Erra jõe puhastamise tulemusel tekkis 24 000m3 ohtlikke

jäätmeid. Nende projektide tulemusena laekus ohtlike jäätmete ladestustasu kokku 3,3 mln

eurot. Kuna Purtse ja Erra jõe jääkreostuse likvideerimise projekt on 2023. aastal lõppemas, on

ohtlike jäätmete ladestuskogused 2024. aastal eelduslikult selle võrra väiksemad.

Ohtlike jäätmete ladestustasu tõusu mõju hindamise aluseks on võetud 2023. a esimese poole

aasta deklareeritud kogus, keskkonnatasu prognoosis kajastatud kogus ja kehtiv tasumäär 29,84

eur/t. Ettevõtetel tuleb maksta 2024. aastal ohtlike jäätmete ladestamise eest keskmiselt 9%

rohkem. 2025. aastal tuleb maksta 24% rohkem ning 2026. aastal ja 2027. aastal keskmiselt

17% rohkem. Kõige enam mõjutab ohtlike jäätmete ladestustasu tõus VKG OIL AS-i, EcoPro

AS-i ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i. Tervikuna suunab hinnatõus ettevõtteid

tegelema kõrgemal jäätmehierarhia astmel asuvate tegevustega ja vähenevad prügilasse

ladestatavad jäätmekogused.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Saastetasu muudatuste tulemusena kasvavad riigieelarve tulud. Saastetasude laekumine sõltub

väliõhu paiskavate ja veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetavate saasteainete kogusest

ning jäätmete ladestamise kogusest prügilasse.

2022. aastal laekus välisõhu saatetasust riigieelarvesse 7,3 mln eurot. Lähtudes 2022. aastal

deklareeritud andmetest laekuks riigieelarvesse välisõhu saastetasust täiendavalt 2024. aastal

4%, 2025. aastal 11% ning 2026. aastal ja 2027. aastal 8%.

2022. aastal laekus veesaastetasust riigieelarvesse 4,2 mln eurot. Lähtudes 2022. aastal

deklareeritud andmetest laekuks riigieelarvesse veesaastetasust täiendavalt 2024. aastal 6%,

2025. aastal 15% ning 2026. aastal ja 2027. aastal 11%.

Riigieelarvesse täiendavate laekumiste hindamisel ohtlikute jäätmete ja põlevkivijäätmete

korral on lähtutud 2023. a esimese poole aasta deklareeritud kogustest ja keskkonnatasu

prognoosis kajastatud kogustest.

Ohtlikud jäätmete ladestamise eest laekus 2022. aastal riigieelarvesse 3,3 mln eurot.

Tavapärastele ohtlike jäätmete ladestuskogustele, ladestati eelmisel aastal Purtse ja Erra jõe

jääkreostuse likvideerimisel tekkinud ohtlikke jäätmeid. Seega 2024. aastal ei laeku

riigieelarvesse täiendavalt ohtlike jäätmete ladestustasu. 2025. aastal võib hinnanguliselt

riigieelarvesse täiendavalt laekuda võrreldes 2024. aastaga 24% rohkem ohtlike jäätmete

ladestustasu ning 2026. aastal ja 2027. aastal 17%.

Põlevkivijäätmete ladestamise eest laekus 2022. aastal riigieelarvesse 21,4 mln. Lähtudes 2023.

a prognoosist laekuks riigieelarvesse põlevkivijäätmete ladestustasu täiendavalt 2024. aastal

keskmiselt 11%, 2025. aastal 21% ning 2026. aastal ja 2027. aastal keskmiselt 11%.

8

Täiendav laekumine riigieelarvesse saastetasudest on välja toodud tabelis 2. Põlevkivi lend- ja

koldetuha ladestamise eest laekuvad rahalised vahendid ka kohaliku omavalitsuse eelarvesse,

mis on 0,08 eurot ühe kõrvaldatud tonni eest. Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekus 2022.

aastal 0,5 mln eurot põlevkivi lend- ja koldetuha ladestustasust.

Tabel 2. Täiendav laekumine riigieelarvesse saastetasudest 2024. a – 2027.a

Laekumine

2022.a/2023.a

prognoos, eur

Uus

laekumine

2024.a, eur

Täienda

v

laekumi

n 2024.a,

eur

Uus

laekumine

2025.a, eur

Täiendav

laekumine

2025.a, eur

Uus

laekumine

2026.a, eur

Täienda

v

laekumi

ne

2026.a,

eur

Uus

laekumine

2027.a, eur

Täienda

v

laekumi

ne

2027.a,

eur

Välisõhu

saastetasu

7 345 877 7 645 978 300 101 8 592 437 946 458 9 296 030 703 594 10 062 214 766 184

Veesaaste-

tasu

4 291 844 4 546 379 254 535 5 377 802 831 423 6 032 074 654 272 6 774 680 742 607

Ohtlikud

jäätmed

2 000 000 642 765 0 771 318 128 553 925 581 154 264 1 110 698 185 116

Põlevkivi-

jäätmed

18 612 773 20 669 646 2 056 873 28 722 726 8 053 079 32 057 869 3 335 144 35 399 161 3 341 292

Kokku 32 250 494 33 504 768 2 611 510 43 464 282 9 959 514 48 311 554 4 847 273 53 346 753 5 035 199

Keskkonnaametile kaasneb lisakulu välisõhu saastetasu grupeerimisloogika muudatusega

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Kulu kantakse Kliimaministeeriumi valitsemisala

IT eelarvest KOTKASe arenduseks eelarvesse planeeritud summadest.

7. Rakendusaktid

Seaduse muudatusega ei ole vaja muuta ega kehtestada rakendusakte.

8. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. juulil, arvestades maksukorralduse seaduse § 41.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Vee

ettevõtete Liidule, Eesti Veeühingule, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti

Jäätmekäitlejate Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti

Turbaliidule ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule.

EELNÕU

29.08.2023

Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus

§ 1. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku heidetakse paiksest heiteallikast:

1) vääveldioksiidi (SO2) või muid anorgaanilisi väävliühendeid;

2) lämmastikoksiidi (NOx) või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid;

3) ammoniaaki (NH3);

4) peenosakesi (PM10);

5) lenduvaid orgaanilisi ühendeid, millele on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja

2 alusel kehtestatud piir- või sihtväärtused;

6) lenduvaid orgaanilisi ühendeid summaarselt, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5

nimetatud ühendeid ja metaani (CH4);

7) raskmetalle;

8) merkaptaane;

9) vesiniksulfiidi (H2S);

10) süsinikoksiidi (CO);

11) süsinikdioksiidi (CO2).“;

2) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Saastetasumäärad saasteaine tonni kohta saasteainete väljutamisel välisõhku on järgmised:

1) vääveldioksiid (SO2) või muud anorgaanilised väävliühendid – alates 2024. aasta 1. juulist–

160,01 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 176,01 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist –

193,61 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 212,97 eurot;

2) lämmastikoksiid (NOx) või muud anorgaanilised lämmastikuühendid – alates 2024. aasta

1. juulist– 140,67 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 161,77 eurot, alates 2026. aasta

1. jaanuarist – 186,03 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 213,94 eurot;

3) ammoniaak (NH3) – alates 2024. aasta 1. juulist – 140,67 eurot, alates 2025. aasta

1. jaanuarist –161,77 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 186,03 eurot, alates 2027. aasta

1. jaanuarist – 213,94 eurot;

4) peenosakesed (PM10) – alates 2024. aasta 1. juulist – 168,08 eurot, alates 2025. aasta

1. jaanuarist – 193,30 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 222,29 eurot, alates 2027. aasta

1. jaanuarist – 255,63 eurot;

5) lenduvad orgaanilised ühendid, millele on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja

2 alusel kehtestatud piir- või sihtväärtused – alates 2024. aasta 1. juulist – 140,67 eurot, alates

2025. aasta 1. jaanuarist – 161,77 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 186,03 eurot, alates

2027. aasta 1. jaanuarist – 213,94 eurot;

6) lenduvad orgaanilised ühendid summaarselt, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5

nimetatud ühendid ja metaan (CH4) – alates 2024. aasta 1. juulist – 134,55 eurot, alates 2025.

aasta 1. jaanuarist – 148,01 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 162,81 eurot, alates 2027.

aasta 1. jaanuarist – 179,09 eurot;

7) raskmetallid – alates 2024. aasta 1. juulist – 1405,80 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist –

1546,38 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 1701,02 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist

– 1871,12 eurot;

8) merkaptaanid – alates 2024. aasta 1. juulist – 33 374,25 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist

– 35 042,96 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 36 795,11 eurot, alates 2027. aasta

1. jaanuarist – 38 634,87 eurot;

9) vesiniksulfiid (H2S) – alates 2024. aasta 1. juulist – 160,01 eurot, alates 2025. aasta

1. jaanuarist – 176,01 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 193,61 eurot, alates 2027. aasta

1. jaanuarist – 212,97 eurot;

10) süsinikoksiid (CO) – alates 2024. aasta 1. juulist – 8,47 eurot, alates 2025. aasta

1. jaanuarist – 9,32 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 10,25 eurot, alates 2027. aasta

1. jaanuarist – 11,27 eurot;

11) süsinikdioksiid (CO2) – alates 2024. aasta 1. juulist – 2,30 eurot, alates 2025. aasta

1. jaanuarist – 2,65 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 3,04 eurot, alates 2027. aasta

1. jaanuarist – 3,50 eurot.“;

3) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse

on järgmised:

1) orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud,

ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul

(BHT7) – alates 2024. aasta 1. juulist – 1579 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 1736 eurot,

alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 1910 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 2101 eurot;

2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates 2024. aasta 1. juulist – 13 816

eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 15 889 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 18 272

eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 21 013 eurot;

3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (Nüld) – alates 2024. aasta 1. juulist

– 3250 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 3737 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist –

4298 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 4943 eurot;

4) heljum – alates 2024. aasta 1. juulist – 580,53 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 609,56

eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 640,04 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 672,04

eurot;

5) sulfaadid, ümberarvestatuna sulfaatiooniks (SO42-) – alates 2024. aasta 1. juulist – 7,44

eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 7,82 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 8,21 eurot,

alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 8,62 eurot;

6) ühealuselised fenoolid – alates 2024. aasta 1. juulist – 27 975 eurot, alates 2025. aasta

1. jaanuarist – 32 171 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 36 997 eurot, alates 2027. aasta

1. jaanuarist – 42 546 eurot;

7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise

töötlemise vedelsaadused – alates 2024. aasta 1. juulist – 4811 eurot, alates 2025. aasta

1. jaanuarist – 5052 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 5304 eurot, alates 2027. aasta

1. jaanuarist – 5569 eurot;

8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses –

alates 2024. aasta 1. juulist – 24 214 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 27 847 eurot, alates

2026. aasta 1. jaanuarist – 32 024 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 36 827 eurot.“;

5) paragrahvi 20 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,1) ohtlikud jäätmed – alates 2024. aasta 1. juulist – 35,81 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist

– 42,97 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 51,56 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist –

61,88 eurot;

2) tavajäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud jäätmed – 29,84 eurot;

3) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed – 0,63 eurot;

4) põlevkivi lend- ja koldetuhk, põlevkivi poolkoks ning tsemendi tootmisel tekkivad ohtlikke

aineid sisaldavad või aluselised tahked gaasipuhastusjäätmed – alates 2024. aasta 1. juulist –

3,34 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 3,74 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 4,19

eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 4,69 eurot;

5) põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed – alates 2024. aasta 1. juulist – 1,47 eurot,

alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 1,64 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 1,84 eurot, alates

2027. aasta 1. jaanuarist – 2,06 eurot.“;

7) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(1) Saasteainete väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses

kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:

1) viis korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 4 ja 10 nimetatud saasteainete puhul;

2) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–3, 5, 6, 8–9 ja 11 nimetatud saasteainete

puhul;

3) 100 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul.”;

8) paragrahvi 25 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“1) viis korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud jäätmete puhul;“;

9) paragrahvi 25 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“3) 500 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 3 nimetatud jäätmete puhul.“;

10) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Saasteainete väljutamisel välisõhku paiksest heiteallikast ilma loata kõrgendatakse

käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:

1) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 4 ja 10 nimetatud saasteainete puhul;

2) 20 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–3, 5–6, 8–9 ja 11 nimetatud saasteainete

puhul;

3) 200 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul.”;

11) paragrahvi 26 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“1) 10 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud jäätmete puhul;”;

12) paragrahvi 26 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“3) 1000 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 3 nimetatud jäätmete puhul.”.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2023

Algatab Vabariigi Valitsus 2023

(allkirjastatud digitaalselt)

allkirjastaja nimi

Valitsuse nõunik