| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/1509-1 |
| Registreeritud | 27.02.2026 |
| Sünkroonitud | 02.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
| Vastutaja | Egne Lappmaa (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
KORRALDUS
Taebla 29.07.2025 nr 2-3/25-308
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneeringu algatamine
Lääne-Nigula Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Spithami külas
/ Spithamnis asuvale katastriüksusele katastritunnusega 52001:001:1593. Maaomanik soovib
katastriüksuse jagamist kümneks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa
sihtotstarbega katastriüksuseks ning igale krundile ehitusõiguse määramist.
Planeering koostatakse kooskõlas Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga. Planeeringuala asub
hajaasustuse piirkonnas, kus detailplaneeringu koostamise kohustust üldjuhul ei ole, kuid kuna
soovitakse maad jagada rohkem kui neljaks uueks katastriüksuseks, siis tuleb lähtudes
üldplaneeringust koostada detailplaneering.
Planeeringualal puuduvad looduskaitselised kitsendused.
Lähtuvalt detailplaneeringu eesmärgist ja ülesannetest ning vastavalt keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetele 1 ja 2 puudub kohustus detailplaneeringule
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks ja ka eelhinnangu koostamiseks.
Detailplaneering koostatakse kooskõlas Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga. Planeeringuala
jääb valla üldplaneeringus määratud maalise asustuse alale.
Noarootsi Osavallakogu pooldas detailplaneeringu algatamist.
Lähtudes 15.07.2025 taotlusest detailplaneeringu algatamiseks (registreeritud 15.07.2025 nr 7-
1/25-64-1) ja vastavalt planeerimisseaduse § 4 lõigetele 2 ja 2 1 , § 125 lõike 1 punktile 1, § 126-
le, § 127-le, § 128-le, § 130 lõikele 1 ja § 140 lõigetele 7 ja 8, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetele 1 ja 2, Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja
Lääne-Nigula Vallavolikogu 27.12.2017 määruse nr 11 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku
rakendamine Lääne-Nigula vallas“ § 4 punktile 1, annab Lääne-Nigula Vallavalitsus
k o r r a l d u s e:
1. Algatada üldplaneeringukohase detailplaneeringu koostamine Spithami külas / Spithamnis
asuval katastriüksusel katastritunnusega 52001:001:1593 (kinnisasi nr 21428850, pindala 6,7 ha,
maatulundusmaa).
2. Detailplaneeringu ülesandeks on katastriüksuse jagamine kruntideks, juurdepääsuteele eraldi
katastriüksuse moodustamine, kruntidele üksikelamumaa kasutusotstarbe (katastriüksuste
sihtotstarve 100% elamumaa) määramine; katastriüksusele hoonestusala, ehitusõiguse ning
hoonestustingimuste määramine; kommunikatsioonilahenduste planeerimine ning servituutide ja
keskkonnatingimuste määramine.
3. Teavitada detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Lääne Elu ning
Lääne-Nigula valla ajalehes ja veebilehel.
4. Vallavanemal sõlmida maaomanikuga haldusleping detailplaneeringu koostamise tellimise
üleandmiseks ja planeeringu koostamisega seotud kulude kandmiseks.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud
ootust, et Lääne-Nigula Vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise
või kehtestamata jätmise otsus.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Viks
vallavalitsuse liige Kristi Sadulsepp
vallavanema ülesannetes vallasekretär
PLANEERINGUALA ASUKOHAPLAAN
Katastriüksus 52001:001:1593, Spithami küla / Spithamn
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
Päästeameti Lääne päästekeskus 27.02.2026, nr 7-1/26-6-4
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneeringu eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Vastavalt planeerimisseaduse paragrahv 133 lõikele 1 palume kooskõlastust Spithami külas /
Spithamnis asuva katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneeringu eelnõule.
Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala jagamine elamumaa kruntideks ja kruntidele
ehitusõiguse määramine.
Detailplaneeringu ülesandeks on katastriüksuse jagamine kruntideks, juurdepääsuteele eraldi
katastriüksuse moodustamine, kruntidele üksikelamumaa kasutusotstarbe (katastriüksuste
sihtotstarve 100% elamumaa) määramine; katastriüksusele hoonestusala, ehitusõiguse ning
hoonestustingimuste määramine; kommunikatsioonilahenduste planeerimine ning servituutide ja
keskkonnatingimuste määramine.
Detailplaneering koostatakse vastavuses Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga.
Kui Te ei ole 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud,
siis loeme eelnõu Teie poolt kooskõlastatuks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Heikki Salm
Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
Lisad: 1. detailplaneeringu algatamise korraldus;
2. detailplaneeringu seletuskiri;
3. detailplaneeringu põhijoonis;
4. detailplaneeringu illustratsioon.
Marika Meister 47 24354; [email protected]
Planeeringu koostaja:
OÜ Ferrysan Muskaadi 14 Saue linn 76506 Saue vald, Harjumaa Reg.nr.11203491 MTR reg nr: EEP002230 Tel. +372 5221744
Töö nr: 22-25
Detailplaneeringu koostamise korraldaja:
Lääne-Nigula Vallavalitsus
Huvitatud isik: HAVÄRK OÜ
Haapsalu mnt 6 Taebla alevik 90801 Lääne maakond e-mail: [email protected] tel. 472 0300
Juksi tee 1 Spithami küla / Spithamn Lääne-Nigula vald Lääne maakond e-mail: [email protected]
LÄÄNEMAA, LÄÄNE-NIGULA VALD, SPITHAMI KÜLA / SPITHAMN
KATASTRIÜKSUSE 52001:001:1593 DETAILPLANEERING
Arhitekt: Janika Jürgenson
Planeerija Anette Aun
TALLINN 2026
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 2
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU LÄHTEANDMED .............................................................. 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise alusek olev haldusakt ............................................. 4 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 4 1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid................................................................. 4
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED ................ 4 2.1. Planeeringu koostamise eesmärk ........................................................................... 4 2.2. Planeeringu koostamise ülesanded ......................................................................... 4
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................ 4 3.1. Planeeritava ala üldine iseloomustus ..................................................................... 4 3.2. Hoonestus ............................................................................................................... 5 3.3. Haljastus ja liiklus .................................................................................................. 5 3.4. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 5 3.5. Piirangud ................................................................................................................ 5 3.6. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................ 5
4. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 6 4.1. Krundijaotus ja hoonestus ...................................................................................... 6
4.1.1. Kruntide ehitusõigus ja ehituslikud tingimused .............................................. 6 4.1.2. Arhitektuursed piirangud ................................................................................ 7
4.2. Haljastus ja heakord ............................................................................................... 7 4.2.1. Haljastus .......................................................................................................... 7 4.2.2. Jäätmekäitluse põhimõtted .............................................................................. 8 4.2.3. Kuritgevusriskide vähendamine ...................................................................... 8
4.3. Keskkonnatingimused ............................................................................................ 8 4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ........... 9 4.5. Tehnovõrgud ja rajatised ........................................................................................ 9
4.5.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus ................................................. 9 4.5.2. Elektrivarustus .............................................................................................. 10 4.5.3. Sidevarustus .................................................................................................. 10 4.5.4. Soojavarustus ................................................................................................ 10
4.6. Tuleohutuse tagamine .......................................................................................... 10 4.7. Servituudid ........................................................................................................... 11
5. Planeeringu elluviimise tegevuskava ........................................................................... 11
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 3
JOONISED
Joonis 1 Situatsiooniskeem M 1:10 000
Joonis 2 Tugiplaan M 1:1000
Joonis 3 Põhijoonis M 1:1000
ILLUSTRATSIOON
Joonis 1 illustratsioon
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 4
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU LÄHTEANDMED
1.1. Detailplaneeringu koostamise alusek olev haldusakt
- Detailplaneering on algatatud Lääne-Nigula Vallavalitsuse 29.07.2025. a korraldusega nr 2-3/25-308. Korralduse juurde kuulub lisana planeeringuala asukohaplaan.
- Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Spithami külas / Spithamnis asuval katastriüksusel tunnusega 52001:001:1593
1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
- Topograafilise alusplaani koos tehnovõrkudega on koostanud GEOMAN OÜ 26.08.2025, töö nr: 87-2025.
1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid
- Ehitusseadustik; - Planeerimisseadus; - Jäätmeseadus; - Lääne-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud Lääne-Nigula Vallavolikogu
18.08.2022 aasta otsusega nr 1-3/22-36); - Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/70); - Detailplaneeringu algatamise avaldus - Teised Eesti Vabariigi seadused ja määrused.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED
2.1. Planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuse jagamine ja tekkivatele maaüksustele kasutusotstarvete ja ehitusõiguse määramine.
2.2. Planeeringu koostamise ülesanded
Detailplaneeringu ülesanneteks on jagada maaüksus kruntideks, määrata kruntide kasutamise sihtotstarbed (üksikelamumaa), moodustada juurdepääsuteele eraldi katastriüksus, määrata kruntidele ehitusõigused ning hoonestustingimused, planeerida kommunikatsioonilahendused, määrata servituutide vajadus ning määrata keskkonnatingimused.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1. Planeeritava ala üldine iseloomustus
Käesoleva planeerimisprojektiga haaratav maa-ala asub Läänemaal, Lääne-Nigula vallas, Spithami külas / Spithamnis (vt joonis 1 Situatsiooniskeem). Planeeritav ala hõlmab endas lähiaadressita katastriüksust tunnusega 52001:001:1593, pindalaga 6,7 ha. Katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa (011; M). Ala piirneb idapoolses osas avalikus kasutuses oleva riigiteega (16128 Tuksi-Spithami tee [kat. tunnus 52001:001:0085]), loode/põhjapoolsest küljest elamumaadega (Juksi tee 1 [52001:001:1036], Juksi tee 3 [52001:001:1038], Juksi tee 5 [52001:001:1041], Juksi tee 7 [52001:001:1043] ja Madise [52001:001:3140]) ning lõuna/kagupoolses osas maatulundusmaadega (Mihkli [52001:001:3710] ja Vallens [52001:001:1816]).
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 5
3.2. Hoonestus
Planeeringuala on hoonestamata.
3.3. Haljastus ja liiklus
Kõlvikuliselt on tegemist peamiselt metsamaaga (osaliselt ka muu maa), kus paiknevad mõned suuremad puude rühmad. Alal on teostatud lageraie. Kinnistu keskosas paiknevad kraavid, mis on sodi täis ja katki sõidetud.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 16128 Tuksi-Spithami tee km 5,474–5,61, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 103 autot. Planeeringualaga piirneval riigiteel kehtib kiiruspiirang 50 km/h. Välja ehitatud mahasõit kinnistule puudub.
3.4. Tehnovõrgud
Tehnovõrkudega liitumisi katastriüksusel pole.
Planeeringualast ca 70 m kaugusele jääb SALEMI elektrialajaam.
Lähim tuletõrje-veevõtukoht asub Juksi tee 3 katastriüksusel (52001:001:1038).
3.5. Piirangud
Planeeringualal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke vöi tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas.
Planeeritaval alal asuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
- Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30m )
- Elektripaigaldise kaitsevöönd (kaitsevööndi laius mõlemal pool liini telge 1m)
3.6. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala maalise asustuse maa-alal (skeem 1).
Skeem 1. Väljavõte kehtiva Lääne-Nigula valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist.
Planeeritava ala piir
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 6
Maalise asustuse maa-ala on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja kaevan-dusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Tegemist on hajaasustatud piirkonnaga.
Üldplaneering seab hajaasustuses järgmised hoonestuspõhimõtted:
- hoonete suurimat lubatud arvu üldplaneeringuga ei määrata; - hooned ei või üldjuhul asuda lähemal kui 4 m katastriüksuse piirile; - naabermaaüksuste vahelise hoonestuse minimaalne kaugus hajaasustuses on üldjuhul
40 m; - hajaasustuses ei tohi elukondlike hoonete suurim hoonete alune pind ületada 10 %
katastriüksuse pindalast; - suurim lubatud üksik- või kaksikelamu kõrgus on 10 m ümbritsevast maapinnast; - parkimine tuleb lahendada hoonestatava maaüksuse piires; - uute teede teemaa laiuseks on üldjuhul 5 m tee teljest; - hoonestatava maaüksuse miinimumsuurus on üldjuhul 0,5 ha.
4. PLANEERINGU LAHENDUS
Planeerimislahendus näeb ette olemasoleva kinnistu jagamise üheksaks elamumaa krundiks, üheks maatulundusmaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Elamumaa kruntidele nähakse ette ehitusõigus ning hoonestustingimused ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks. Pos 1 krunt liidetakse peale detailplaneeringu kehtestamist Juksi tee 1 katastriüksusega. Leitakse ka põhimõtteline haljastuse, tehnovõrkude ning juurdepääsu lahendus.
Planeering koostatakse kooskõlas Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga.
4.1. Krundijaotus ja hoonestus
Katastriüksus jagatakse 11-ks krundiks. Elamukruntide hoonestusalad on planeeritud nii, et nende vahekaugus oleks vähemalt 40. Selle juures on arvestatud nii põhja pool asuva 52001:001:1562 katastriüksuse detailplaneeringus planeeritud hoonestusalade asukohtadega kui ka võimaliku elamuarendusega kõrvalkinnistutel. Planeeritavad krundid, hoonestusalad ning võimalik hoonete paiknemine on esitatud planeeringu joonisel 3 Põhijoonis.
4.1.1. Kruntide ehitusõigus ja ehituslikud tingimused
Planeeritav krunt pos 1 liidetakse Juksi tee 1 (kat. tunnus: 52001:001:1036) maaüksusega.
Tabel 1. kruntide ehitusõihus ja ehituslikud tingimused
po s
nr .
K ru
nd i a
ad re
ss i e
tt ep
an ek
kr un
di p
la ne
er it
ud s
uu ru
s (m
²)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d eh
it is
ea lu
ne p
in d
(m ²)
m ax
m aa
pe al
ne k
or ru
se li
su s
(p õh
ih oo
ne /
ab ih
oo ne
)
m ax
m aa
-a lu
ne k
or ru
se li
su s
(p õh
ih oo
ne /
ab ih
oo ne
)
ho on
e lu
ba tu
d m
ax k
õr gu
s m
aa pi
nn as
t ( põ
hi ho
on e
/ ab
ih oo
ne )
ho on
et e
su ur
im
lu
ba tu
d ar
v kr
un di
l (p
õh ih
oo ne
+ ab
ih oo
ne )
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u %
pl an
ee ri
ta v
m aa
s ih
to ts
ta rv
e ja
o sa
ka al
u %
( ka
ta st
ri ük
su se
li
ik id
e ka
up a)
1 Rändlinnu 4427 - - - - - ML 100% 100% M
2 Rändlinnu tee 2 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
3 Rändlinnu tee 4 6719 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 7
4 Rändlinnu tee 6 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
5 Rändlinnu tee 8 6900 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
6 Rändlinnu tee 10 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
7 Rändlinnu tee 12 8390 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
8 Rändlinnu tee 14 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
9 Rändlinnu tee 16 5100 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
10 Rändlinnu tee 18 10485 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
11 Rändlinnu tee 5496 - - - - - LT 100% 100% L
Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013):
ML – muu looduslik maa
EP – üksikelamu maa
LT – tee- ja tänava maa-ala
Katastriüksuse sihtotstarve:
M – maatulundusmaa
E – elamumaa
L – transpordimaa
4.1.2. Arhitektuursed piirangud
Elamukruntide pos 2-10 arhitektuursed piirangud:
Katusekalle 15-45 kraadi
Katusekatte materjal täpsustub ehitusprojektide koostamisel.
Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Kasutada kvaliteetseid piirkonnale sobilikke materjale. Täpsed välisviimistlusmaterjalid ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus.
Avatäited lahendatakse ehitusprojektis
Õueala on lubatud piirata kuni 1,2m kõrguse piirdeaiaga. Maksimaalne piirdeaiaga ala võib olla kuni 0,4 ha. Lubatud on võrkpiirded koos hekiga ning puitaiad.
Kuni 20 m² hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse ning peavad paiknema hoonestusala piirides. Kuni 20 m²-te hoonete arv võib lisanduda lubatud hoonete arvule
Hoone +/-0 võib olla planeeritavast maapinnast 0,3-0,7m kõrgemal
Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrust nr 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Uute hoonete rajamisel tuleb lähtuda standardist „EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
4.2. Haljastus ja heakord
4.2.1. Haljastus
Uute hoonete, teede ja platside projekteerimisel säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja väärtuslik haljastus. Puid võib maha võtta vaid hoonestusalalt vastavalt hoone projektile, lageraie on keelatud. Säilitada metsane maastikupilt. Teedest, platsidest ja hoonetest vabad alad haljastada.
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 8
4.2.2. Jäätmekäitluse põhimõtted
Jäätmete käitlemisel tuleb tugineda Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjale.
Jäätmete kogumise jaoks on ette nähtud tühjendatavate konteinerite paigaldamine. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja kõrvaldamist. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.
Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu, kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.
Prügikonteinerid paigutatakse hoone vahetusse lähedusse selleks ettenähtud kohas. Krundi valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte vahendusel sõlmima jäätmekäitluse ettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.
4.2.3. Kuritgevusriskide vähendamine
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Kuritegevuse riske vähendavad:
- elav keskkond; - selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine; - ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka
õuealal; - õueala valgustatus; - lukustatud sisenemisruumid; - tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; - süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.
4.3. Keskkonnatingimused
Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Planeeringuga kaasnevad võimalikud mõjud on ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon, mis on lühiajalised ning elukeskkonda oluliselt mitte halvendavad. Sellest tulenevalt puudub ka vajadus keskkonnaloa taotlemiseks.
Puude raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 6¹ punktidest 1 ja 2 tulenevate piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel). Pesitsusrahu periood on 15.04 – 30.06.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Müra
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 9
normtasemed elamualadel peavad vastama Keskkonnaministri määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.
Vajadusel rakendada järgnevaid soovituslikke meetmeid:
- ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lahendustegurit Ctr vastavalt standardile EVSEN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr;
- akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;
- välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;
- rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;
- müraresistentsemad ruumid sobivad enam tänava poolsele alale; - elamute projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige
magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga soovitatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine
Planeeritavatele elamukruntidele tagatakse juurdepääs Tuksi-Spithami teelt kavandatava teemaa kaudu. Tee (sh juurdepääsude) lahendus on tinglik ning seda on lubatud projekteerimise käigus täpsustada. Joonisele on kantud kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ kohased nähtavuskolmnurgad. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette nähtavuskolmnurgast võsa, metsa likvideerimine või üksikute puude puhul võra tõstmine.
Tagada kavandatavalt ristmikult juurdepääs Vallensi kinnistule (tunnus 52001:001:1816).
Planeeritav tee jääb erateeks.
Parkimiskohtade arvutuse aluseks planeeringus on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.2, mille järgi nähakse igale üksikelamule ette 3 parkimiskohta. Täpne parkimiskohtade paigutus ning arv lahendatakse hoone projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele. Parkimine lahendatakse omal kinnistul.
4.5. Tehnovõrgud ja rajatised
4.5.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus
Veevarustus
Kavandatavate kruntide veevarustus lahendatakse krundile pos 8 planeeritud puurkaevu baasil. Puurkaevu hooldusalasse ning veetorustike kaitsevööndisse on hoonete rajamine keelatud.
Reovesi
Planeeringuga tehakse ettepanek koguda reoveed igal kinnistul eraldi kogumismahutisse. Kogumismahuti kasutamisel peab tagama, et see on keskkonnale ohutu, lekkekindel ja kaitstud külmumise eest. Lubatud on paigaldada vaid nõuetele vastavat sertifitseeritud (ja/või CE
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 10
märgisega) kogumismahutit. Reoveemahuti tühjendamine peab toimuma vastavat teenust pakkuva ettevõtja poolt purgimissõlme.
Kui perspektiivselt avaneb võimalus luua ühendus ühiskanalisatsiooniga, võib loobuda kogumismahutite kasutamisest.
Biopuhasti ja imbväljaku rajamine on lubatud, kui järgitakse selle rajamiseks esitatud nõudeid. Imbväljakut on lubatud rajada ka nt naaberkinnistute omanikevahelise kokkuleppe alusel.
Sademevesi
Sademevesi on ette nähtud kohapeal immutada. Soovituslik on katustele sadav vihmavesi koguda kokku vihmaveerennide ja torudega ning püsttorude alla paigaldada infiltratsioonikastid või kogumislehtrid ja kokkuvoolukollektor, mis on juhitud kogumismahutisse, millele on paigaldatud ülevool infiltratsioonikassetti või kraavi. Vett saaks sellisel juhul kasutada kastmiseks.
Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele.
Hoonestusaladele jäävad kraavid likvideeritakse. Kui on tegemist krunti läbiva kraaviga, mis teenindab ka kõrvalalasid, tuleb ette näha uus asukoht kraavile, soovitavalt krundi piiri lähedusse.
4.5.2. Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Imatra Elekter AS 02.01.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-34316L.
Planeeringuga nähakse ette 0,4 kV maakaabelliini rajamine SALEMI:(Risti) alajaamast planeeritavate kinnistuteni. Tarbimiskohtade võrguühendustele nähakse ette kinnistute piiridele neli 2-kohalist liitumiskilpi ja üks 1-kohaline liitumiskilp ning jaotuskilbid. Imatra tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.
4.5.3. Sidevarustus
Telefoni- ja internetiühendus lahendatakse kas Wifi või mobiilse interneti kaudu. Tuksi- Spithami teega paralleelselt paikneb sideliin, millega on võimalus soovi korral liituda.
4.5.4. Soojavarustus
Kavandatavate hoonete kütteks on planeeritud lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoone projekteerimise käigus. Variandid oleksid elektri-, vedel, maa- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele.
4.6. Tuleohutuse tagamine
Hoonete minimaalseks tulepüsivuse klassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Lahendus esitatakse ehitusprojektis.
Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad Juksi tee 3 (52001:001:1038) ning Jaksi (52001:001:0645) katastriüksustel. Vastavalt eelnimetatud määruse § 6 lg 51 on lubatud ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 11
veevõtukohta kui erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Seega täiendavat tuletõrje veevõtukohta alale ei planeerita.
Kruntidele peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiune.
4.7. Servituudid
Tabel 3. Servituutide määramise vajadus
Teeniv kinnisasi/krunt
Valitsev krunt või asutus, mille
kasuks on tehtud ettepanek seada
servituut
Servituut Servituudi sisu
Pos 8 Pos 2-7 ning 9-10 Reaalservituut
Reaalservituut annab kruntide pos 2-7 ning 9-10 omanikele õiguse kasutada ja hooldada
krundil pos 8 asuvat puurkaevu ja veetoru.
Juksi tee 2 (52001:001:1037)
Juksi tee (52001:001:1045)
Juksi tee 1 (52001:001:1036)
Pos 1 ja 11
Imatra Elekter AS Isiklik
kasutusõigus
Isiklik kasutusõigus annab Imatra Elekter AS-ile õiguse
hooldada ja kasutada kinnisasjal olevaid elektripaigaldisi.
Pos 11 Pos 1-10 Reaalservituut
Reaalservituut annab kruntide pos 1-10 omanikele õiguse
hooldada ning kasutada kinnistul asuvat teed.
5. Planeeringu elluviimise tegevuskava
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Tegevuskava: 1. Huvitatud isikul korraldada koostöös kohaliku omavalitsusega maa-ala
ümberkruntimine vastavalt detailplaneeringu kruntimise lahendusele. 2. Teede (sh riigitee ristmiku), kuivenduskraavide ja tehnovõrkude projekteerimine. 3. Servituutide määramine. 4. Kuivenduskraavide, tee (sh riigitee ristmiku) ja tehnovõrkude ehitus ning nähtavust
piiravate takistuste kõrvaldamine (võsa, puu, põõsas, liiklusele ohtlik rajatis vms). 5. Hoonete projekteerimine ja ehituslubade väljastamine; 6. hoonete ehitus; 7. hoonetele kasutuslubade taotlemine.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 12
kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
ILLUSTRATSIOON Janika Jürgenson
Arhitekt Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Anette Aun Planeeringu koostaja
1 1-26.02.2026 a.
PLANEERINGUALA PIIR KRUNDI PIIR OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITAV SOOVITUSLIK HOONE ASUKOHT
TINGMÄRGID
DP
DP 22-25
HAVÄRK OÜ
Spithami küla / Spithamn , Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering
Märkused: 1) Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2) Arhitektuurne lahendus täpsustub ehitusprojektide koostamisel
15.211.3
R8
16
26.5
221 1g
0+08
km 5,467
5.30
5.205.10
5.00 5.10
5.205.305.405.505.605.705.80 5.906.006.106.206.306.406.506.606.70
6.80 6.907.00
7.10 7.00
6.90
7.10
7.20
4.93 5.02
4.91
4.91
4.92 5.09
4.80
5.05
5.20 4.97
5.06 5.15
5.10
4.91
5.25
5.34 5.23
5.03
5.28
5.38 5.28
4.92
5.26
5.41 5.25
4.91
5.01
5.30
5.40 5.30
4.86
5.26
5.37 5.22
4.86
4.85
5.22
5.34 5.20
5.26 5.35
5.25
5.41
5.62 5.35
4.76
4.91
4.78
4.80
4.70
4.61
4.81
4.65 4.88
4.594.63
4.254.69
4.81
4.59 4.20
4.60
4.64
4.68
4.68 4.22 4.64
4.724.26 4.70
4.78
4.87
4.61 4.30
4.86 4.21 4.82
4.28 4.80
4.91
4 .9
3
4.27
4 .9
0 4 .2
3 4.91
4.88 4.40
4.97 4.72
4.93 4.90
4 .9
3 4 .6
0 4 .9
5
4.89
4 .5
5 4 .8
6
4 .9
9
4.90
4.83
4.93
4.91
4.98
5.01 5.09
5.11
5.25
5.17
5.44
6.09
6.33
6.07
5.59
5.45
5.41
5.36
5.65
5.54
5.74
5.71
6.60
6.78
6.83
6.47
5.95
5.98
5.99
5.91
6.08 6.19
6.44
6.86
7.19
6.80
7.12
7.19
7.11
7.28 7.37
7.15
7.15
7.34
7.83
8.35
7.58
7.64
8.63
8.92
8.12
7.21
6.83
6.49
6.91
6.71
6.63
7.14
6.80
6.91
5.64
5.70
6.01
5.31
5.01
4.87
4.87
4.90
5.60
5.13
4.80
5.32 4.73
4.81
4.47 4.31 4.70
4.20
4.75 4.56
4.14
4.72
4.11
4.58
4.71
4.16
4.85
4.29 4.73
4.75 4.42
4.76
4.824.31
4.61
4.88
4.29 4.60
4.574.20 4.59
4.70
4.094.48
4.11 4 .5
2 4.15
4 .6
3
4.71
4.85
Kraav
4.59
kaabel AHXAM K-W
3*120+35 10kV
rajam ise sügavus 0,70 m
kaabli peal hoiatuslint
SALEM-REBASEMÄE alaj. lõik
x= 6563500
y= 473150
x= 6563650
y= 473050
x= 6563750
y= 473200
x= 6563850
y= 473400
Kraav
K ra
a v
Kraav Kraav
Kraav Kraav
K ra
a v
Kraav
Kraav
K ra
a v
K ra
a v
Kraav
K ra
a v
Pk
Kr
K r
K r
Kr
4.88
4.74
TP
TP
4.89
A
A
A
4.69 4.63 4.20
4.92 4.73 4.80 4.38
6.56
5.44
4.98 4.87 4 .8
8
8
8
T iik
7
7
7
7
7
6
6
6
5
5 5
5
5
5
4.70
4.70
4.74
4.68 4.77
4.81
4.79
4.76
4.68
4.74
4.69
4.73
4.84
4.84
4.80
4.76
4.86
4.86
4.85
4.88
4.84
4.86
4.90
5.38
4.89
4.90
5.13
5.11 5.37
5.14 5.15
4.92
4.73
5.00
4.95
4.97
4.92
5.00
4.94
4.97
4.93
4.97
4.96
4.98
4.93
4.91
5.08
4.93
5.20
5.22
5.69
5.83
5.69
5.31
5.09
5.07
5.21
5.13
5.28
5.07
5.20
5.26
5.35
5.32
5.26
5.23
5.26
5.38
5.15
5.53
5.41
5.46
5.53
5.49
5.60
5.78
6.08
5.75
5.66
5.85 5.69
5.70 5.60
5.57
5.54
5.72
5.71
5.82
5.70
5.70
5.66
5.66
5.53
5.54
5.62
5.61
6.25
5.74
5.81
5.51
5.96
6.03
5.61
5.94
5.97 5.91
6.05
6.10
6.20
6.33 6.46
6.46
6.51
6.48
6.22 6.40
6.48
6.05
6.74
6.65
6.82
6.66
6.53
6.78
6.71
6.63
6.63
6.64
6.53
6.32
6.41
6.34
6.76
6.73
6.69
7.03
6.78
6.95
7.12
6.68
6.84
6.93
6.82 6.73
6.92
7.03
7.03
7.23
7.14
7.14
7.39
7.167.27
7.46
7.65
7.56
7.56
7.45
7.44
7.29 7.28
7.14
7.10
6.97
7.18
7.41 7.61
7.11
7.06
7.13
6.68
5.28
4.87
4.81
4.79
6
6
4.56
52001:001:1037
katastriüksuse
detailplaneering
40,0
R10,0
PK
Nä ht
av us
7 m
, 8 0m
(5 0k
m /h
)
Näh tav
us 7m
, 8 0m
(50 km
/h )
4,0
35,0
10,0
10,030,0
30,0 10,0
20,020,0
30,0
10,0
10,030,0
30,0 10,0
20,020,0
20,0
10,0
10,030,0
20,0
10,0
30,010,0
20,0 10,0
20,020,0
10,0 20,0
10,030,0
20,0
20,0
20,0 R5,0
R5,0 R5,0
R5,0 R5,0
R5,0
R5,0
Juksi tee 1
52001:001:1036
Juksi tee 3
52001:001:1038
Juksi tee 5
52001:001:1041
Juksi tee 7
52001:001:1043
Madise
52001:001:3140
Mihkli
52001:001:3710
Vallens
52001:001:1816
Rebasemäe
52001:001:3350
Rebaseuru
52001:001:1594
Petsi
52001:001:0638
Pos 2
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 5005 m²
Pos 11
LT 100%
-
-
-
-
5496 m²
Pos 5
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 6900 m²
Pos 7
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 8390 m²
Pos 8
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1
5005 m²
Pos 9
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 5100 m²
Pos 10
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
/ 1 10485 m²
Pos 3
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 6719 m²
Callenmarks
52001:001:2405
52001:001:1593
Pos 6
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 5005 m²
Pos 4
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 5005 m²
Pos 1
ML 100%
-
-
-
-
4427 m²
16128 Tuksi-Spithami tee
52001:001:0085
R5,0 R5,0
4,0
Salemi alajaam
4,3
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED
po s n
r.
K ru
nd i a
ad re
ss i e
tte pa
ne k
kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
(m ²)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d eh
iti se
al un
e pi
nd (m
²)
m ax
m aa
pe al
ne k
or ru
se lis
us (p
õh ih
oo ne
/ ab
ih oo
ne )
m ax
m aa
-a lu
ne k
or ru
se lis
us (p
õh ih
oo ne
/ ab
ih oo
ne )
ho on
e lu
ba tu
d m
ax kõ
rg us
m aa
pi nn
as t
(p õh
ih oo
ne /
ab ih
oo ne
), m
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d ar
v kr
un di
l (p
õh ih
oo ne
+a bi
ho on
e)
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u %
pl an
ee rit
av m
aa si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u %
(k at
as tri
ük su
se li
ik id
e ka
up a)
pi ira
ng ud
1 Rändlinnu 4427 - - - - - ML 100% 100% M Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd
2 Rändlinnu tee 2 5005 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
3 Rändlinnu tee 4 6719 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
4 Rändlinnu tee 6 5005 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
5 Rändlinnu tee 8 6900 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
6 Rändlinnu tee 10 5005 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
7 Rändlinnu tee 12 8390 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
8 Rändlinnu tee 14 5005 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
9 Rändlinnu tee 16 5100 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
10 Rändlinnu tee 18 10485 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
11 Rändlinnu tee 5496 - - - - - LT 100% 100 % L Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd
Arhitektuursed piirangud kruntidel 2-10
- Katusekalle 15…45° - Katusekatte materjal: täpsustub ehitusprojektide koostamisel - Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Kasutada kvaliteetseid piirkonnale sobilikke materjale. - Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. - Õueala on lubatud piirata kuni 1,2m kõrguse piirdeaiaga. Maksimaalne piirdeaiaga ala võib olla kuni 0,4 ha. Lubatud on võrkpiirded koos hekiga ning puitaiad - Kuni 20 m² hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse ning peavad paiknema hoonestusala piirides. Kuni 20 m²-te hoonete arv võib lisanduda lubatud hoonete arvule - Hoone +/-0 võib olla planeeritavast maapinnast 0,3-0,7m kõrgemal
N
S W
E
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA Janika Jürgenson
Arhitekt Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Spithami küla / Spithamn , Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Anette Aun Planeeringu koostaja
Märkused: 1) Geodeetiline alusplaan on koostatud GEOMAN OÜ poolt 26.08.2025, töö nr: 87-2025 2) Koordinaadid L-Est.97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
HAVÄRK OÜ
3 3DP 22-2525.02.2026 a.
DP
1:1000
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
KATASTRIÜKSUSE PIIR SÕIDUTEE KÕRGEPINGE KAABEL TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND TEE KAITSEVÖÖND (ETAK) VARASEMAD PLANEERINGUD
52001:001:1037 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGU TINGMÄRGID
HOONESTUSALA (ligilähedane asukoht)
HOONESTUSALADE VAHEKAUGUS 40m
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:
1 - POSITSIOONI NUMBER
2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST (PÕHI- / ABIHOONE)
4 - LUBATUD MAKSIMAALNE MAAPEALNE KORRUSELISUS (PÕHI- / ABIHOONE)
5 - HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND
6 - HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL (PÕHIHOONE+ABIHOONE)
7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND
3 5 6
1 2
7 4
PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDIPIIR HOONESTUSALA
VÕIMALIK HOONE ASUKOHT SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄSUTEE SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA
JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)
LIKVIDEERITAV OBJEKT
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND VEETORUSTIK
PUURKAEV JA HOOLDUSALA 10m
REOVEEMAHUTI JA KUJA
VÕIMALIK KRAAVI ASUKOHT TRUUP 0,4 kV MAAKAABELLIIN
LIITUMIS- JA JAOTUSKILBID
PLANEERITAV
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (RUUMILISE
PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013):
ML - MUU LOODUSLIK MAA
EP - ÜKSIKELAMU MAA
LT - TEE JA TÄNAVA MAA-ALA
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (KATASTRIÜKSUSE
SIHTOTSTARVETE LIIGID):
M - MAATULUNDUSMAA
E - ELAMUMAA
L - TRANSPORDIMAA
PK
54.60 54.50
Nähtavus 7m, 80m (50km/h)
221 1g
LANDVERK OÜ TÖÖ NR 2602 TINGMÄRGID LIKVIDEERITAV OBJEKT (mahasõit, hekk, liiklusmärk jne)
ASFALTKATTE SERV
MULDE ÜLEMINE SERV PROJ. JA OLEMASOLEVA MAAPINNA SAMAKÕRGUSJOONED KRAAV
LIIKLUSMÄRGI / VIIDA POST LIIKLUSMÄRK (SUURUSGRUPP)
NÄHTAVUSKOLMNURK METSA JA VÕSA RAADAMINE NING JUURIMINE SÕIDUTEE ASFALTKATTEGA KRUUSKATTEGA TUGIPEENAR
MULD JA MURUKÜLV
|
KORRALDUS
Taebla 29.07.2025 nr 2-3/25-308
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneeringu algatamine
Lääne-Nigula Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Spithami külas
/ Spithamnis asuvale katastriüksusele katastritunnusega 52001:001:1593. Maaomanik soovib
katastriüksuse jagamist kümneks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa
sihtotstarbega katastriüksuseks ning igale krundile ehitusõiguse määramist.
Planeering koostatakse kooskõlas Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga. Planeeringuala asub
hajaasustuse piirkonnas, kus detailplaneeringu koostamise kohustust üldjuhul ei ole, kuid kuna
soovitakse maad jagada rohkem kui neljaks uueks katastriüksuseks, siis tuleb lähtudes
üldplaneeringust koostada detailplaneering.
Planeeringualal puuduvad looduskaitselised kitsendused.
Lähtuvalt detailplaneeringu eesmärgist ja ülesannetest ning vastavalt keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetele 1 ja 2 puudub kohustus detailplaneeringule
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks ja ka eelhinnangu koostamiseks.
Detailplaneering koostatakse kooskõlas Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga. Planeeringuala
jääb valla üldplaneeringus määratud maalise asustuse alale.
Noarootsi Osavallakogu pooldas detailplaneeringu algatamist.
Lähtudes 15.07.2025 taotlusest detailplaneeringu algatamiseks (registreeritud 15.07.2025 nr 7-
1/25-64-1) ja vastavalt planeerimisseaduse § 4 lõigetele 2 ja 2 1 , § 125 lõike 1 punktile 1, § 126-
le, § 127-le, § 128-le, § 130 lõikele 1 ja § 140 lõigetele 7 ja 8, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetele 1 ja 2, Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja
Lääne-Nigula Vallavolikogu 27.12.2017 määruse nr 11 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku
rakendamine Lääne-Nigula vallas“ § 4 punktile 1, annab Lääne-Nigula Vallavalitsus
k o r r a l d u s e:
1. Algatada üldplaneeringukohase detailplaneeringu koostamine Spithami külas / Spithamnis
asuval katastriüksusel katastritunnusega 52001:001:1593 (kinnisasi nr 21428850, pindala 6,7 ha,
maatulundusmaa).
2. Detailplaneeringu ülesandeks on katastriüksuse jagamine kruntideks, juurdepääsuteele eraldi
katastriüksuse moodustamine, kruntidele üksikelamumaa kasutusotstarbe (katastriüksuste
sihtotstarve 100% elamumaa) määramine; katastriüksusele hoonestusala, ehitusõiguse ning
hoonestustingimuste määramine; kommunikatsioonilahenduste planeerimine ning servituutide ja
keskkonnatingimuste määramine.
3. Teavitada detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Lääne Elu ning
Lääne-Nigula valla ajalehes ja veebilehel.
4. Vallavanemal sõlmida maaomanikuga haldusleping detailplaneeringu koostamise tellimise
üleandmiseks ja planeeringu koostamisega seotud kulude kandmiseks.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud
ootust, et Lääne-Nigula Vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise
või kehtestamata jätmise otsus.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Viks
vallavalitsuse liige Kristi Sadulsepp
vallavanema ülesannetes vallasekretär
PLANEERINGUALA ASUKOHAPLAAN
Katastriüksus 52001:001:1593, Spithami küla / Spithamn
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
Päästeameti Lääne päästekeskus 27.02.2026, nr 7-1/26-6-4
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneeringu eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Vastavalt planeerimisseaduse paragrahv 133 lõikele 1 palume kooskõlastust Spithami külas /
Spithamnis asuva katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneeringu eelnõule.
Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala jagamine elamumaa kruntideks ja kruntidele
ehitusõiguse määramine.
Detailplaneeringu ülesandeks on katastriüksuse jagamine kruntideks, juurdepääsuteele eraldi
katastriüksuse moodustamine, kruntidele üksikelamumaa kasutusotstarbe (katastriüksuste
sihtotstarve 100% elamumaa) määramine; katastriüksusele hoonestusala, ehitusõiguse ning
hoonestustingimuste määramine; kommunikatsioonilahenduste planeerimine ning servituutide ja
keskkonnatingimuste määramine.
Detailplaneering koostatakse vastavuses Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga.
Kui Te ei ole 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud,
siis loeme eelnõu Teie poolt kooskõlastatuks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Heikki Salm
Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
Lisad: 1. detailplaneeringu algatamise korraldus;
2. detailplaneeringu seletuskiri;
3. detailplaneeringu põhijoonis;
4. detailplaneeringu illustratsioon.
Marika Meister 47 24354; [email protected]
Planeeringu koostaja:
OÜ Ferrysan Muskaadi 14 Saue linn 76506 Saue vald, Harjumaa Reg.nr.11203491 MTR reg nr: EEP002230 Tel. +372 5221744
Töö nr: 22-25
Detailplaneeringu koostamise korraldaja:
Lääne-Nigula Vallavalitsus
Huvitatud isik: HAVÄRK OÜ
Haapsalu mnt 6 Taebla alevik 90801 Lääne maakond e-mail: [email protected] tel. 472 0300
Juksi tee 1 Spithami küla / Spithamn Lääne-Nigula vald Lääne maakond e-mail: [email protected]
LÄÄNEMAA, LÄÄNE-NIGULA VALD, SPITHAMI KÜLA / SPITHAMN
KATASTRIÜKSUSE 52001:001:1593 DETAILPLANEERING
Arhitekt: Janika Jürgenson
Planeerija Anette Aun
TALLINN 2026
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 2
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU LÄHTEANDMED .............................................................. 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise alusek olev haldusakt ............................................. 4 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 4 1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid................................................................. 4
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED ................ 4 2.1. Planeeringu koostamise eesmärk ........................................................................... 4 2.2. Planeeringu koostamise ülesanded ......................................................................... 4
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................ 4 3.1. Planeeritava ala üldine iseloomustus ..................................................................... 4 3.2. Hoonestus ............................................................................................................... 5 3.3. Haljastus ja liiklus .................................................................................................. 5 3.4. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 5 3.5. Piirangud ................................................................................................................ 5 3.6. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................ 5
4. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 6 4.1. Krundijaotus ja hoonestus ...................................................................................... 6
4.1.1. Kruntide ehitusõigus ja ehituslikud tingimused .............................................. 6 4.1.2. Arhitektuursed piirangud ................................................................................ 7
4.2. Haljastus ja heakord ............................................................................................... 7 4.2.1. Haljastus .......................................................................................................... 7 4.2.2. Jäätmekäitluse põhimõtted .............................................................................. 8 4.2.3. Kuritgevusriskide vähendamine ...................................................................... 8
4.3. Keskkonnatingimused ............................................................................................ 8 4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ........... 9 4.5. Tehnovõrgud ja rajatised ........................................................................................ 9
4.5.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus ................................................. 9 4.5.2. Elektrivarustus .............................................................................................. 10 4.5.3. Sidevarustus .................................................................................................. 10 4.5.4. Soojavarustus ................................................................................................ 10
4.6. Tuleohutuse tagamine .......................................................................................... 10 4.7. Servituudid ........................................................................................................... 11
5. Planeeringu elluviimise tegevuskava ........................................................................... 11
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 3
JOONISED
Joonis 1 Situatsiooniskeem M 1:10 000
Joonis 2 Tugiplaan M 1:1000
Joonis 3 Põhijoonis M 1:1000
ILLUSTRATSIOON
Joonis 1 illustratsioon
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 4
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU LÄHTEANDMED
1.1. Detailplaneeringu koostamise alusek olev haldusakt
- Detailplaneering on algatatud Lääne-Nigula Vallavalitsuse 29.07.2025. a korraldusega nr 2-3/25-308. Korralduse juurde kuulub lisana planeeringuala asukohaplaan.
- Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Spithami külas / Spithamnis asuval katastriüksusel tunnusega 52001:001:1593
1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
- Topograafilise alusplaani koos tehnovõrkudega on koostanud GEOMAN OÜ 26.08.2025, töö nr: 87-2025.
1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid
- Ehitusseadustik; - Planeerimisseadus; - Jäätmeseadus; - Lääne-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud Lääne-Nigula Vallavolikogu
18.08.2022 aasta otsusega nr 1-3/22-36); - Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/70); - Detailplaneeringu algatamise avaldus - Teised Eesti Vabariigi seadused ja määrused.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED
2.1. Planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuse jagamine ja tekkivatele maaüksustele kasutusotstarvete ja ehitusõiguse määramine.
2.2. Planeeringu koostamise ülesanded
Detailplaneeringu ülesanneteks on jagada maaüksus kruntideks, määrata kruntide kasutamise sihtotstarbed (üksikelamumaa), moodustada juurdepääsuteele eraldi katastriüksus, määrata kruntidele ehitusõigused ning hoonestustingimused, planeerida kommunikatsioonilahendused, määrata servituutide vajadus ning määrata keskkonnatingimused.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1. Planeeritava ala üldine iseloomustus
Käesoleva planeerimisprojektiga haaratav maa-ala asub Läänemaal, Lääne-Nigula vallas, Spithami külas / Spithamnis (vt joonis 1 Situatsiooniskeem). Planeeritav ala hõlmab endas lähiaadressita katastriüksust tunnusega 52001:001:1593, pindalaga 6,7 ha. Katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa (011; M). Ala piirneb idapoolses osas avalikus kasutuses oleva riigiteega (16128 Tuksi-Spithami tee [kat. tunnus 52001:001:0085]), loode/põhjapoolsest küljest elamumaadega (Juksi tee 1 [52001:001:1036], Juksi tee 3 [52001:001:1038], Juksi tee 5 [52001:001:1041], Juksi tee 7 [52001:001:1043] ja Madise [52001:001:3140]) ning lõuna/kagupoolses osas maatulundusmaadega (Mihkli [52001:001:3710] ja Vallens [52001:001:1816]).
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 5
3.2. Hoonestus
Planeeringuala on hoonestamata.
3.3. Haljastus ja liiklus
Kõlvikuliselt on tegemist peamiselt metsamaaga (osaliselt ka muu maa), kus paiknevad mõned suuremad puude rühmad. Alal on teostatud lageraie. Kinnistu keskosas paiknevad kraavid, mis on sodi täis ja katki sõidetud.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 16128 Tuksi-Spithami tee km 5,474–5,61, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 103 autot. Planeeringualaga piirneval riigiteel kehtib kiiruspiirang 50 km/h. Välja ehitatud mahasõit kinnistule puudub.
3.4. Tehnovõrgud
Tehnovõrkudega liitumisi katastriüksusel pole.
Planeeringualast ca 70 m kaugusele jääb SALEMI elektrialajaam.
Lähim tuletõrje-veevõtukoht asub Juksi tee 3 katastriüksusel (52001:001:1038).
3.5. Piirangud
Planeeringualal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke vöi tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas.
Planeeritaval alal asuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
- Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30m )
- Elektripaigaldise kaitsevöönd (kaitsevööndi laius mõlemal pool liini telge 1m)
3.6. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala maalise asustuse maa-alal (skeem 1).
Skeem 1. Väljavõte kehtiva Lääne-Nigula valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist.
Planeeritava ala piir
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 6
Maalise asustuse maa-ala on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja kaevan-dusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Tegemist on hajaasustatud piirkonnaga.
Üldplaneering seab hajaasustuses järgmised hoonestuspõhimõtted:
- hoonete suurimat lubatud arvu üldplaneeringuga ei määrata; - hooned ei või üldjuhul asuda lähemal kui 4 m katastriüksuse piirile; - naabermaaüksuste vahelise hoonestuse minimaalne kaugus hajaasustuses on üldjuhul
40 m; - hajaasustuses ei tohi elukondlike hoonete suurim hoonete alune pind ületada 10 %
katastriüksuse pindalast; - suurim lubatud üksik- või kaksikelamu kõrgus on 10 m ümbritsevast maapinnast; - parkimine tuleb lahendada hoonestatava maaüksuse piires; - uute teede teemaa laiuseks on üldjuhul 5 m tee teljest; - hoonestatava maaüksuse miinimumsuurus on üldjuhul 0,5 ha.
4. PLANEERINGU LAHENDUS
Planeerimislahendus näeb ette olemasoleva kinnistu jagamise üheksaks elamumaa krundiks, üheks maatulundusmaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Elamumaa kruntidele nähakse ette ehitusõigus ning hoonestustingimused ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks. Pos 1 krunt liidetakse peale detailplaneeringu kehtestamist Juksi tee 1 katastriüksusega. Leitakse ka põhimõtteline haljastuse, tehnovõrkude ning juurdepääsu lahendus.
Planeering koostatakse kooskõlas Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga.
4.1. Krundijaotus ja hoonestus
Katastriüksus jagatakse 11-ks krundiks. Elamukruntide hoonestusalad on planeeritud nii, et nende vahekaugus oleks vähemalt 40. Selle juures on arvestatud nii põhja pool asuva 52001:001:1562 katastriüksuse detailplaneeringus planeeritud hoonestusalade asukohtadega kui ka võimaliku elamuarendusega kõrvalkinnistutel. Planeeritavad krundid, hoonestusalad ning võimalik hoonete paiknemine on esitatud planeeringu joonisel 3 Põhijoonis.
4.1.1. Kruntide ehitusõigus ja ehituslikud tingimused
Planeeritav krunt pos 1 liidetakse Juksi tee 1 (kat. tunnus: 52001:001:1036) maaüksusega.
Tabel 1. kruntide ehitusõihus ja ehituslikud tingimused
po s
nr .
K ru
nd i a
ad re
ss i e
tt ep
an ek
kr un
di p
la ne
er it
ud s
uu ru
s (m
²)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d eh
it is
ea lu
ne p
in d
(m ²)
m ax
m aa
pe al
ne k
or ru
se li
su s
(p õh
ih oo
ne /
ab ih
oo ne
)
m ax
m aa
-a lu
ne k
or ru
se li
su s
(p õh
ih oo
ne /
ab ih
oo ne
)
ho on
e lu
ba tu
d m
ax k
õr gu
s m
aa pi
nn as
t ( põ
hi ho
on e
/ ab
ih oo
ne )
ho on
et e
su ur
im
lu
ba tu
d ar
v kr
un di
l (p
õh ih
oo ne
+ ab
ih oo
ne )
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u %
pl an
ee ri
ta v
m aa
s ih
to ts
ta rv
e ja
o sa
ka al
u %
( ka
ta st
ri ük
su se
li
ik id
e ka
up a)
1 Rändlinnu 4427 - - - - - ML 100% 100% M
2 Rändlinnu tee 2 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
3 Rändlinnu tee 4 6719 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 7
4 Rändlinnu tee 6 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
5 Rändlinnu tee 8 6900 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
6 Rändlinnu tee 10 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
7 Rändlinnu tee 12 8390 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
8 Rändlinnu tee 14 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
9 Rändlinnu tee 16 5100 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
10 Rändlinnu tee 18 10485 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
11 Rändlinnu tee 5496 - - - - - LT 100% 100% L
Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013):
ML – muu looduslik maa
EP – üksikelamu maa
LT – tee- ja tänava maa-ala
Katastriüksuse sihtotstarve:
M – maatulundusmaa
E – elamumaa
L – transpordimaa
4.1.2. Arhitektuursed piirangud
Elamukruntide pos 2-10 arhitektuursed piirangud:
Katusekalle 15-45 kraadi
Katusekatte materjal täpsustub ehitusprojektide koostamisel.
Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Kasutada kvaliteetseid piirkonnale sobilikke materjale. Täpsed välisviimistlusmaterjalid ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus.
Avatäited lahendatakse ehitusprojektis
Õueala on lubatud piirata kuni 1,2m kõrguse piirdeaiaga. Maksimaalne piirdeaiaga ala võib olla kuni 0,4 ha. Lubatud on võrkpiirded koos hekiga ning puitaiad.
Kuni 20 m² hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse ning peavad paiknema hoonestusala piirides. Kuni 20 m²-te hoonete arv võib lisanduda lubatud hoonete arvule
Hoone +/-0 võib olla planeeritavast maapinnast 0,3-0,7m kõrgemal
Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrust nr 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Uute hoonete rajamisel tuleb lähtuda standardist „EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
4.2. Haljastus ja heakord
4.2.1. Haljastus
Uute hoonete, teede ja platside projekteerimisel säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja väärtuslik haljastus. Puid võib maha võtta vaid hoonestusalalt vastavalt hoone projektile, lageraie on keelatud. Säilitada metsane maastikupilt. Teedest, platsidest ja hoonetest vabad alad haljastada.
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 8
4.2.2. Jäätmekäitluse põhimõtted
Jäätmete käitlemisel tuleb tugineda Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjale.
Jäätmete kogumise jaoks on ette nähtud tühjendatavate konteinerite paigaldamine. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja kõrvaldamist. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.
Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu, kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.
Prügikonteinerid paigutatakse hoone vahetusse lähedusse selleks ettenähtud kohas. Krundi valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte vahendusel sõlmima jäätmekäitluse ettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.
4.2.3. Kuritgevusriskide vähendamine
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Kuritegevuse riske vähendavad:
- elav keskkond; - selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine; - ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka
õuealal; - õueala valgustatus; - lukustatud sisenemisruumid; - tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; - süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.
4.3. Keskkonnatingimused
Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Planeeringuga kaasnevad võimalikud mõjud on ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon, mis on lühiajalised ning elukeskkonda oluliselt mitte halvendavad. Sellest tulenevalt puudub ka vajadus keskkonnaloa taotlemiseks.
Puude raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 6¹ punktidest 1 ja 2 tulenevate piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel). Pesitsusrahu periood on 15.04 – 30.06.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Müra
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 9
normtasemed elamualadel peavad vastama Keskkonnaministri määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.
Vajadusel rakendada järgnevaid soovituslikke meetmeid:
- ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lahendustegurit Ctr vastavalt standardile EVSEN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr;
- akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;
- välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;
- rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;
- müraresistentsemad ruumid sobivad enam tänava poolsele alale; - elamute projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige
magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga soovitatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine
Planeeritavatele elamukruntidele tagatakse juurdepääs Tuksi-Spithami teelt kavandatava teemaa kaudu. Tee (sh juurdepääsude) lahendus on tinglik ning seda on lubatud projekteerimise käigus täpsustada. Joonisele on kantud kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ kohased nähtavuskolmnurgad. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette nähtavuskolmnurgast võsa, metsa likvideerimine või üksikute puude puhul võra tõstmine.
Tagada kavandatavalt ristmikult juurdepääs Vallensi kinnistule (tunnus 52001:001:1816).
Planeeritav tee jääb erateeks.
Parkimiskohtade arvutuse aluseks planeeringus on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.2, mille järgi nähakse igale üksikelamule ette 3 parkimiskohta. Täpne parkimiskohtade paigutus ning arv lahendatakse hoone projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele. Parkimine lahendatakse omal kinnistul.
4.5. Tehnovõrgud ja rajatised
4.5.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus
Veevarustus
Kavandatavate kruntide veevarustus lahendatakse krundile pos 8 planeeritud puurkaevu baasil. Puurkaevu hooldusalasse ning veetorustike kaitsevööndisse on hoonete rajamine keelatud.
Reovesi
Planeeringuga tehakse ettepanek koguda reoveed igal kinnistul eraldi kogumismahutisse. Kogumismahuti kasutamisel peab tagama, et see on keskkonnale ohutu, lekkekindel ja kaitstud külmumise eest. Lubatud on paigaldada vaid nõuetele vastavat sertifitseeritud (ja/või CE
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 10
märgisega) kogumismahutit. Reoveemahuti tühjendamine peab toimuma vastavat teenust pakkuva ettevõtja poolt purgimissõlme.
Kui perspektiivselt avaneb võimalus luua ühendus ühiskanalisatsiooniga, võib loobuda kogumismahutite kasutamisest.
Biopuhasti ja imbväljaku rajamine on lubatud, kui järgitakse selle rajamiseks esitatud nõudeid. Imbväljakut on lubatud rajada ka nt naaberkinnistute omanikevahelise kokkuleppe alusel.
Sademevesi
Sademevesi on ette nähtud kohapeal immutada. Soovituslik on katustele sadav vihmavesi koguda kokku vihmaveerennide ja torudega ning püsttorude alla paigaldada infiltratsioonikastid või kogumislehtrid ja kokkuvoolukollektor, mis on juhitud kogumismahutisse, millele on paigaldatud ülevool infiltratsioonikassetti või kraavi. Vett saaks sellisel juhul kasutada kastmiseks.
Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele.
Hoonestusaladele jäävad kraavid likvideeritakse. Kui on tegemist krunti läbiva kraaviga, mis teenindab ka kõrvalalasid, tuleb ette näha uus asukoht kraavile, soovitavalt krundi piiri lähedusse.
4.5.2. Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Imatra Elekter AS 02.01.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-34316L.
Planeeringuga nähakse ette 0,4 kV maakaabelliini rajamine SALEMI:(Risti) alajaamast planeeritavate kinnistuteni. Tarbimiskohtade võrguühendustele nähakse ette kinnistute piiridele neli 2-kohalist liitumiskilpi ja üks 1-kohaline liitumiskilp ning jaotuskilbid. Imatra tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.
4.5.3. Sidevarustus
Telefoni- ja internetiühendus lahendatakse kas Wifi või mobiilse interneti kaudu. Tuksi- Spithami teega paralleelselt paikneb sideliin, millega on võimalus soovi korral liituda.
4.5.4. Soojavarustus
Kavandatavate hoonete kütteks on planeeritud lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoone projekteerimise käigus. Variandid oleksid elektri-, vedel, maa- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele.
4.6. Tuleohutuse tagamine
Hoonete minimaalseks tulepüsivuse klassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Lahendus esitatakse ehitusprojektis.
Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad Juksi tee 3 (52001:001:1038) ning Jaksi (52001:001:0645) katastriüksustel. Vastavalt eelnimetatud määruse § 6 lg 51 on lubatud ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 11
veevõtukohta kui erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Seega täiendavat tuletõrje veevõtukohta alale ei planeerita.
Kruntidele peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiune.
4.7. Servituudid
Tabel 3. Servituutide määramise vajadus
Teeniv kinnisasi/krunt
Valitsev krunt või asutus, mille
kasuks on tehtud ettepanek seada
servituut
Servituut Servituudi sisu
Pos 8 Pos 2-7 ning 9-10 Reaalservituut
Reaalservituut annab kruntide pos 2-7 ning 9-10 omanikele õiguse kasutada ja hooldada
krundil pos 8 asuvat puurkaevu ja veetoru.
Juksi tee 2 (52001:001:1037)
Juksi tee (52001:001:1045)
Juksi tee 1 (52001:001:1036)
Pos 1 ja 11
Imatra Elekter AS Isiklik
kasutusõigus
Isiklik kasutusõigus annab Imatra Elekter AS-ile õiguse
hooldada ja kasutada kinnisasjal olevaid elektripaigaldisi.
Pos 11 Pos 1-10 Reaalservituut
Reaalservituut annab kruntide pos 1-10 omanikele õiguse
hooldada ning kasutada kinnistul asuvat teed.
5. Planeeringu elluviimise tegevuskava
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Tegevuskava: 1. Huvitatud isikul korraldada koostöös kohaliku omavalitsusega maa-ala
ümberkruntimine vastavalt detailplaneeringu kruntimise lahendusele. 2. Teede (sh riigitee ristmiku), kuivenduskraavide ja tehnovõrkude projekteerimine. 3. Servituutide määramine. 4. Kuivenduskraavide, tee (sh riigitee ristmiku) ja tehnovõrkude ehitus ning nähtavust
piiravate takistuste kõrvaldamine (võsa, puu, põõsas, liiklusele ohtlik rajatis vms). 5. Hoonete projekteerimine ja ehituslubade väljastamine; 6. hoonete ehitus; 7. hoonetele kasutuslubade taotlemine.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering Töö nr. DP 22-24, veebruar 2026
Ferrysan OÜ 12
kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
ILLUSTRATSIOON Janika Jürgenson
Arhitekt Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Anette Aun Planeeringu koostaja
1 1-26.02.2026 a.
PLANEERINGUALA PIIR KRUNDI PIIR OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITAV SOOVITUSLIK HOONE ASUKOHT
TINGMÄRGID
DP
DP 22-25
HAVÄRK OÜ
Spithami küla / Spithamn , Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering
Märkused: 1) Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2) Arhitektuurne lahendus täpsustub ehitusprojektide koostamisel
15.211.3
R8
16
26.5
221 1g
0+08
km 5,467
5.30
5.205.10
5.00 5.10
5.205.305.405.505.605.705.80 5.906.006.106.206.306.406.506.606.70
6.80 6.907.00
7.10 7.00
6.90
7.10
7.20
4.93 5.02
4.91
4.91
4.92 5.09
4.80
5.05
5.20 4.97
5.06 5.15
5.10
4.91
5.25
5.34 5.23
5.03
5.28
5.38 5.28
4.92
5.26
5.41 5.25
4.91
5.01
5.30
5.40 5.30
4.86
5.26
5.37 5.22
4.86
4.85
5.22
5.34 5.20
5.26 5.35
5.25
5.41
5.62 5.35
4.76
4.91
4.78
4.80
4.70
4.61
4.81
4.65 4.88
4.594.63
4.254.69
4.81
4.59 4.20
4.60
4.64
4.68
4.68 4.22 4.64
4.724.26 4.70
4.78
4.87
4.61 4.30
4.86 4.21 4.82
4.28 4.80
4.91
4 .9
3
4.27
4 .9
0 4 .2
3 4.91
4.88 4.40
4.97 4.72
4.93 4.90
4 .9
3 4 .6
0 4 .9
5
4.89
4 .5
5 4 .8
6
4 .9
9
4.90
4.83
4.93
4.91
4.98
5.01 5.09
5.11
5.25
5.17
5.44
6.09
6.33
6.07
5.59
5.45
5.41
5.36
5.65
5.54
5.74
5.71
6.60
6.78
6.83
6.47
5.95
5.98
5.99
5.91
6.08 6.19
6.44
6.86
7.19
6.80
7.12
7.19
7.11
7.28 7.37
7.15
7.15
7.34
7.83
8.35
7.58
7.64
8.63
8.92
8.12
7.21
6.83
6.49
6.91
6.71
6.63
7.14
6.80
6.91
5.64
5.70
6.01
5.31
5.01
4.87
4.87
4.90
5.60
5.13
4.80
5.32 4.73
4.81
4.47 4.31 4.70
4.20
4.75 4.56
4.14
4.72
4.11
4.58
4.71
4.16
4.85
4.29 4.73
4.75 4.42
4.76
4.824.31
4.61
4.88
4.29 4.60
4.574.20 4.59
4.70
4.094.48
4.11 4 .5
2 4.15
4 .6
3
4.71
4.85
Kraav
4.59
kaabel AHXAM K-W
3*120+35 10kV
rajam ise sügavus 0,70 m
kaabli peal hoiatuslint
SALEM-REBASEMÄE alaj. lõik
x= 6563500
y= 473150
x= 6563650
y= 473050
x= 6563750
y= 473200
x= 6563850
y= 473400
Kraav
K ra
a v
Kraav Kraav
Kraav Kraav
K ra
a v
Kraav
Kraav
K ra
a v
K ra
a v
Kraav
K ra
a v
Pk
Kr
K r
K r
Kr
4.88
4.74
TP
TP
4.89
A
A
A
4.69 4.63 4.20
4.92 4.73 4.80 4.38
6.56
5.44
4.98 4.87 4 .8
8
8
8
T iik
7
7
7
7
7
6
6
6
5
5 5
5
5
5
4.70
4.70
4.74
4.68 4.77
4.81
4.79
4.76
4.68
4.74
4.69
4.73
4.84
4.84
4.80
4.76
4.86
4.86
4.85
4.88
4.84
4.86
4.90
5.38
4.89
4.90
5.13
5.11 5.37
5.14 5.15
4.92
4.73
5.00
4.95
4.97
4.92
5.00
4.94
4.97
4.93
4.97
4.96
4.98
4.93
4.91
5.08
4.93
5.20
5.22
5.69
5.83
5.69
5.31
5.09
5.07
5.21
5.13
5.28
5.07
5.20
5.26
5.35
5.32
5.26
5.23
5.26
5.38
5.15
5.53
5.41
5.46
5.53
5.49
5.60
5.78
6.08
5.75
5.66
5.85 5.69
5.70 5.60
5.57
5.54
5.72
5.71
5.82
5.70
5.70
5.66
5.66
5.53
5.54
5.62
5.61
6.25
5.74
5.81
5.51
5.96
6.03
5.61
5.94
5.97 5.91
6.05
6.10
6.20
6.33 6.46
6.46
6.51
6.48
6.22 6.40
6.48
6.05
6.74
6.65
6.82
6.66
6.53
6.78
6.71
6.63
6.63
6.64
6.53
6.32
6.41
6.34
6.76
6.73
6.69
7.03
6.78
6.95
7.12
6.68
6.84
6.93
6.82 6.73
6.92
7.03
7.03
7.23
7.14
7.14
7.39
7.167.27
7.46
7.65
7.56
7.56
7.45
7.44
7.29 7.28
7.14
7.10
6.97
7.18
7.41 7.61
7.11
7.06
7.13
6.68
5.28
4.87
4.81
4.79
6
6
4.56
52001:001:1037
katastriüksuse
detailplaneering
40,0
R10,0
PK
Nä ht
av us
7 m
, 8 0m
(5 0k
m /h
)
Näh tav
us 7m
, 8 0m
(50 km
/h )
4,0
35,0
10,0
10,030,0
30,0 10,0
20,020,0
30,0
10,0
10,030,0
30,0 10,0
20,020,0
20,0
10,0
10,030,0
20,0
10,0
30,010,0
20,0 10,0
20,020,0
10,0 20,0
10,030,0
20,0
20,0
20,0 R5,0
R5,0 R5,0
R5,0 R5,0
R5,0
R5,0
Juksi tee 1
52001:001:1036
Juksi tee 3
52001:001:1038
Juksi tee 5
52001:001:1041
Juksi tee 7
52001:001:1043
Madise
52001:001:3140
Mihkli
52001:001:3710
Vallens
52001:001:1816
Rebasemäe
52001:001:3350
Rebaseuru
52001:001:1594
Petsi
52001:001:0638
Pos 2
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 5005 m²
Pos 11
LT 100%
-
-
-
-
5496 m²
Pos 5
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 6900 m²
Pos 7
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 8390 m²
Pos 8
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1
5005 m²
Pos 9
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 5100 m²
Pos 10
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
/ 1 10485 m²
Pos 3
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 6719 m²
Callenmarks
52001:001:2405
52001:001:1593
Pos 6
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 5005 m²
Pos 4
EP 100%
10 / 5 500
4(1+3)
2 / 1 5005 m²
Pos 1
ML 100%
-
-
-
-
4427 m²
16128 Tuksi-Spithami tee
52001:001:0085
R5,0 R5,0
4,0
Salemi alajaam
4,3
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED
po s n
r.
K ru
nd i a
ad re
ss i e
tte pa
ne k
kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
(m ²)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d eh
iti se
al un
e pi
nd (m
²)
m ax
m aa
pe al
ne k
or ru
se lis
us (p
õh ih
oo ne
/ ab
ih oo
ne )
m ax
m aa
-a lu
ne k
or ru
se lis
us (p
õh ih
oo ne
/ ab
ih oo
ne )
ho on
e lu
ba tu
d m
ax kõ
rg us
m aa
pi nn
as t
(p õh
ih oo
ne /
ab ih
oo ne
), m
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d ar
v kr
un di
l (p
õh ih
oo ne
+a bi
ho on
e)
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u %
pl an
ee rit
av m
aa si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u %
(k at
as tri
ük su
se li
ik id
e ka
up a)
pi ira
ng ud
1 Rändlinnu 4427 - - - - - ML 100% 100% M Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd
2 Rändlinnu tee 2 5005 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
3 Rändlinnu tee 4 6719 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
4 Rändlinnu tee 6 5005 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
5 Rändlinnu tee 8 6900 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
6 Rändlinnu tee 10 5005 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
7 Rändlinnu tee 12 8390 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
8 Rändlinnu tee 14 5005 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
9 Rändlinnu tee 16 5100 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
10 Rändlinnu tee 18 10485 500 2 / 1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
11 Rändlinnu tee 5496 - - - - - LT 100% 100 % L Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd
Arhitektuursed piirangud kruntidel 2-10
- Katusekalle 15…45° - Katusekatte materjal: täpsustub ehitusprojektide koostamisel - Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Kasutada kvaliteetseid piirkonnale sobilikke materjale. - Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. - Õueala on lubatud piirata kuni 1,2m kõrguse piirdeaiaga. Maksimaalne piirdeaiaga ala võib olla kuni 0,4 ha. Lubatud on võrkpiirded koos hekiga ning puitaiad - Kuni 20 m² hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse ning peavad paiknema hoonestusala piirides. Kuni 20 m²-te hoonete arv võib lisanduda lubatud hoonete arvule - Hoone +/-0 võib olla planeeritavast maapinnast 0,3-0,7m kõrgemal
N
S W
E
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA Janika Jürgenson
Arhitekt Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Spithami küla / Spithamn , Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Anette Aun Planeeringu koostaja
Märkused: 1) Geodeetiline alusplaan on koostatud GEOMAN OÜ poolt 26.08.2025, töö nr: 87-2025 2) Koordinaadid L-Est.97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
HAVÄRK OÜ
3 3DP 22-2525.02.2026 a.
DP
1:1000
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
KATASTRIÜKSUSE PIIR SÕIDUTEE KÕRGEPINGE KAABEL TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND TEE KAITSEVÖÖND (ETAK) VARASEMAD PLANEERINGUD
52001:001:1037 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGU TINGMÄRGID
HOONESTUSALA (ligilähedane asukoht)
HOONESTUSALADE VAHEKAUGUS 40m
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:
1 - POSITSIOONI NUMBER
2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST (PÕHI- / ABIHOONE)
4 - LUBATUD MAKSIMAALNE MAAPEALNE KORRUSELISUS (PÕHI- / ABIHOONE)
5 - HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND
6 - HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL (PÕHIHOONE+ABIHOONE)
7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND
3 5 6
1 2
7 4
PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDIPIIR HOONESTUSALA
VÕIMALIK HOONE ASUKOHT SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄSUTEE SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA
JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)
LIKVIDEERITAV OBJEKT
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND VEETORUSTIK
PUURKAEV JA HOOLDUSALA 10m
REOVEEMAHUTI JA KUJA
VÕIMALIK KRAAVI ASUKOHT TRUUP 0,4 kV MAAKAABELLIIN
LIITUMIS- JA JAOTUSKILBID
PLANEERITAV
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (RUUMILISE
PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013):
ML - MUU LOODUSLIK MAA
EP - ÜKSIKELAMU MAA
LT - TEE JA TÄNAVA MAA-ALA
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (KATASTRIÜKSUSE
SIHTOTSTARVETE LIIGID):
M - MAATULUNDUSMAA
E - ELAMUMAA
L - TRANSPORDIMAA
PK
54.60 54.50
Nähtavus 7m, 80m (50km/h)
221 1g
LANDVERK OÜ TÖÖ NR 2602 TINGMÄRGID LIKVIDEERITAV OBJEKT (mahasõit, hekk, liiklusmärk jne)
ASFALTKATTE SERV
MULDE ÜLEMINE SERV PROJ. JA OLEMASOLEVA MAAPINNA SAMAKÕRGUSJOONED KRAAV
LIIKLUSMÄRGI / VIIDA POST LIIKLUSMÄRK (SUURUSGRUPP)
NÄHTAVUSKOLMNURK METSA JA VÕSA RAADAMINE NING JUURIMINE SÕIDUTEE ASFALTKATTEGA KRUUSKATTEGA TUGIPEENAR
MULD JA MURUKÜLV