Kiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number 3-25-4566

Haldusasi OÜ Warren Safety kaebus tühistada Transpordiameti

riigihankes viitenumbriga 299816 riigihangete

vaidlustuskomisjoni 02.12.2025 otsus nr 248-25/299816

ning kohustada Transpordiametit viima riigihanke

alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla

Vaidlustatud riigihanke

nimetus ja viitenumber

„Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel

2026-2031“ (viitenumber 299816)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Warren Safety, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustaja (hankija) – Transpordiamet, volitatud esindajad

Monika Pihlak, Gertrud Suve ning Viktor Kisseljov

Vaidlustatud riigihangete

vaidlustuskomisjoni lahend 02.12.2025 otsus nr 248-25/299816

Asja läbivaatamise vorm Avalikul kohtuistungil 7. jaanuaril 2026

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde riigihanke viitenumbriga 300381 ja 299569 tehnilised

kirjeldused osas, milles need puudutavad Veneküla parklat.

2. Rahuldada kaebus osaliselt.

3. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.12.2025 otsus nr 248-25/299816 osas,

milles vaidlustuskomisjon:

3.1. jättis rahuldamata Warren Safety OÜ 04.11.2025 vaidlustuse riigihanke „Ida-

Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber

299816) alusdokumentide lisa 26 punktides 4.2 ja 4.3 tellitavate tööde ja teenuste

(Veneküla parkla valveteenus, sh dispetšer teenus, ja elektrikäit) osas; ning

3.2. jättis vaidlustusmenetluse kulud tervikuna kaebaja kanda.

4. Teha asjas uus otsus ning tuvastada, et riigihanke „Ida-Harju hooldepiirkonna

riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299816) alusdokumentide lisa 26

on punktides 4.2 ja 4.3 tellitavate tööde ja teenuste (Veneküla parkla valveteenus, sh

dispetšer teenus, ja elektrikäit) osas vastuolus kehtiva õigusega ning kohustada

Transpordiametit viima need kooskõlla kehtiva õigusega.

2 (11)

5. Mõista Transpordiametilt OÜ Warren Safety kasuks välja menetluskulud summas 2950

eurot, millest vaidlustusmenetluse menetluskulud on 1450 eurot (sh riigilõiv) ning

kohtumenetluse menetluskulud on 1500 eurot (sh riigilõiv).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.02.2026. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet (edaspidi ka hankija) avaldas 12.09.2025 riigihangete registris avatud

hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid

aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299816, (edaspidi riigihange või hooldushange) hanketeate ja

tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

2. Hankija muutis 17.10.2025 riigihanke alusdokumente selliselt, et täiendas RHAD-i koosseisus

olevat hankelepingu projekti lisaga 26. Lisas 26 kohaselt soovib hankija lisaks Ida-Harju

riigiteede korrashoiule hankida ka järgmised Veneküla ja Väo veoautode parkla hooldustööd:

− Veneküla ja Väo parkla väliterritooriumi ja hoonete heakord – 01.10.2026–30.09.2031.

− Veneküla parkla valveteenus, sh dispetšer teenus – 01.11.2026–30.09.2031.

− Veneküla parkla elektrikäit – 01.11.2026–30.09.2031.

− Veneküla parkla reoveemahuti tühjendus (sh õli- ja liivapüüduri hooldus) – 01.01.2029–

30.09.2031.

− Veneküla parkla hoonete ventilatsioonisüsteemide hooldus – 01.11.2026–30.09.2031.

− Veneküla parkla hoonete kliimaseadmete hooldus – 01.11.2026–30.09.2031.

Igale hooldustööle kehtestati lisa 26 lisadega 1–6 ka eraldiseisev tehniline kirjeldus.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) laekus 04.11.2025 OÜ Warren Safety

(edaspidi ka vaidlustaja) vaidlustus RHAD-i lisa 26 vaidlustamiseks ning vaidlustatud tööde

väljajätmiseks RHAD-ist. VAKO 17.11.2025 istungil täpsustatu kohaselt oli vaidlustuse nõudeks

viia RHAD õigusaktidega kooskõlla osas, mille kohaselt riigihanke pakkumus peab sisaldama

Veneküla parklas teenuste osutamist seoses hoonete sise- ja välikoristusega ning turvateenust

(valve ja dispetšer), elektrikäidukorraldusteenust, reoveemahuti tühjendamist (sh õli ja

liivapüüduri hooldus), parklahoonete ventilatsioonisüsteemide ja kliimaseadmete hooldust

(edaspidi koos vaidlusalused tööd ja teenused).

4. VAKO tegi 02.12.2025 otsuse nr 248-25/299816 (edaspidi VAKO otsus), millega jättis

vaidlustuse rahuldamata ja vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda. VAKO otsuse

põhjendused on kokkuvõetult järgmised:

4.1. Kuigi vaidlusalused tööd ja teenused ei ole otseselt teehooldustööd kitsas tähenduses, on

hankijal siiski õigus määrata hankelepingu ese, lähtudes oma vajadustest. Riigihangete seadus

(edaspidi RHS) ei sätesta reegleid, milliseid teenuseid võib ühe hanke raames koos hankida.

Samuti ei muuda tingimusi õigusvastaseks see, et vaidlusaluste tööde ja teenuste lisamine ei

tulene otseselt Euroopa Liidu või Eesti õigusaktidest. Hankijal ei ole keelatud hankida

kompleksteenust, kui see vastab tema hinnangul paremini vajadustele. Hankijal on avar

kaalutlusruum otsustamaks, kuidas korraldada riigiteede koosseisu kuuluvate objektide, sh

3 (11)

parklate, korrashoidu. Vaidlustaja ei väida, et parkla korrashoid ei oleks üldse hankija ülesanne,

vaid vaidles vastu sellele, et seda tellitakse teehoolduslepingu osana. VAKO ei kontrolli hankija

otsuste otstarbekust ja majanduslikku põhjendatust.

4.2. Proportsionaalsuse ja konkurentsi kaitse põhimõtted ei tähenda hankija kohustust kujundada

hanketingimused selliselt, et need oleksid vastuvõetavad võimalikult laiale pakkujate ringile.

Hankija ei pea arvestama kõigi potentsiaalsete pakkujate ärimudelite, pädevuste või

ressurssidega. Hankija võib lähtuda enda vajadustest, isegi kui see muudab hankes osalemise

mõnele ettevõtjale keerukamaks või ebasoodsamaks. Kui tingimused on kõigile potentsiaalsetele

pakkujatele ühesugused, ei ole tegemist iseenesest konkurentsiõiguse rikkumisega.

4.3. Hanketingimusi ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et vaidlusaluste tööde teostamine võib

eeldada alltöövõtjate kaasamist või täiendava pädevuse omandamist. RHAD ei kohusta pakkujaid

kasutama alltöövõtjaid ega piira viisi, kuidas pakkuja lepingu täitmiseks oma ressursse korraldab.

See kuulub pakkuja ettevõtlusvabaduse ja äririski hulka.

4.4. Asjas ei oma tähtsust, et hankija ei ole varasemalt vaidlusaluseid töid ja teenuseid koos

hankinud. Iga riigihanget tuleb hinnata eraldi ning hankija ei ole uues hankes seotud varasemate

hangete lahenduste ega praktikaga. Asjaolu, et tegemist on uue lähenemise või praktika

laiendamisega, ei muuda hanketingimusi iseenesest õigusvastaseks.

5. OÜ Warren Safety (edaspidi ka kaebaja) esitas 12.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse

tühistada VAKO otsus ning kohustada Transpordiametit viima riigihanke „Ida-Harju

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026–2031” (viitenumber 299816)

alusdokumendid kaebuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja seisukoht

6.1. Kaebaja vaidlustab hankija 17.10.2025 RHAD-is tehtud muudatusi, mis ei seostu riigiteede

korrashoiuga. Nimelt täiendas hankija 17.10.2025 RHAD-i hankelepingu projekti lisaga 26, mille

kohaselt tuleb hankelepingu täitjal Veneküla parklas teostada hoonete (söögi hoone (14 m2) ja

hügieeni hoonete (41 m2)) väli- ja sisekoristust, samuti osutada valve- ja dispetšerteenust, teostada

elektrikäitu, tühjendada reoveemahutit (sh hooldada õli- ja liivapüüdurit), hooldada parkla

hoonete ventilatsioonisüsteeme ja kliimaseadmeid. Selles osas on RHAD-i muudatused vastuolus

RHS § 3 punktidega 1, 2, 3 ja 5, kuna riigiteede hooldajalt nõutavate teenustega piirab hankija

konkurentsi, tegutseb meelevaldselt ja läbipaistmatult ning kahjustab avalike rahaliste vahendite

säästlikult ja otstarbekalt kasutamise nõuet.

6.2. Kaebaja ei pea Veneküla parkla osas õigusvastaseks Veneküla parkla heakorratööd

(hankelepingu projekti lisa 26 lisa 1 punktid 3.1-3.4), mis moodustavad mõistlikult ka valdava

osa Veneküla parklas vajalikest töödest (Google Mapsi foto Veneküla veoautode parklast).

6.3. Vaidlust ei ole, et hankija ei ole eelnevalt korraldanud hankeid, mille objektiks oleks

riigiteede korrashoid koos selliste teenustega, mida Veneküla parklas 17.10.2025 muudatustega

hankida soovitakse. Seejuures on tähelepanuväärne, et paralleelselt käesoleva hankega on hankija

korraldanud hanked, mille esemeks on vaidlusaluste teenuste ostmine Veneküla parklas (vt

riigihanked viitenumbriga 300381; 299569; 300446).

4 (11)

6.4. Väär on hankija VAKO-s avaldatud väide, et puuduvad objektid, milles oleks üheaegselt

vajalikud Veneküla parklale sarnased teenused. Faktiliselt asuvad Ida-Harju piirkonnas Veneküla

parkla ehitistega analoogsed ehitised (statsionaarsed WC-d), aga samuti virgestusalad koos

laudade, prügikastidega jne, ka kolmes täiendavas parklas (Arduristi parklatee, Saarnakõrve

parklatee, Pala parklatee). Teehooldaja kohustuseks on nende parklate territooriumi hooldus, aga

mitte parklas asuvate ehitiste hooldamine. Kaebaja lükkas ümber hankija väite, et Veneküla

parkla on ainuke veoautodele mõeldud parkla. Hankija viis läbi lihthanke „Laeva veoautode

parkla WC hooldamine 2024–2027“ (viitenumber 285556), mille hulka kuulub Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa maanteel asuva Laeva veoautode parkla hoone (milles on ka erinevad WC-d)

sisemine ja välimine hooldus, sh varustamine tarvikutega ja reoveemahuti tühjendamine. Hoonete

tehnoruumid on ka valvestatud, kuid valveteenust osutatakse hankija poolt eraldi sõlmitud

lepingu alusel ehk ka seda teenust ostab hankija eraldi parkla WC muust hooldamisest.

6.5. Väär on VAKO seisukoht, et hankija kaalutlusruum on sedavõrd avar, et VAKO-l ei ole

võimalik sinna sekkuda. Hankija tegevust piiravad RHS §-s 3 sätestatud põhimõtted ning hankija

on neid piire ületanud. Riigihankega tellitakse ehitustööde all teenuseid, mis ei ole teehooldusega

seotud. RHSi mõttes parkla opereerimisteenus ei ole teenus, mis toimiks funktsionaalselt koos

teede hooldustöödega, mistõttu on põhjendamatu tellida vastavaid teenuseid ühes hankes selliselt,

et teede hooldustöid ei ole võimalik pakkuda, kui samaaegselt ei paku ka Veneküla parkla osas

teenuseid, mille sisuks on parkla opereerimine. Kohtupraktika kohaselt peavad hankelepingu

esemele seatud tingimused olema proportsionaalsed, põhjendatud ja lähtuma asjakohastest

argumentidest. Üksnes senikaua, kuni hankija seatud tingimusele on objektiivne põhjendus

olemas ja see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus RHS § 88 lg-ga 7 vastuolus. See, et hankijal

on õigus määratleda, millist teenust soovib hankija osta, ei välista hankija kohustust jälgida

riigihankemenetluse põhimõtteid.

6.6. RHAD-i muutmist põhjendab hankija tehnilis-majanduslike kaalutlustega, kuid need on

sisutühjad. Isegi kui möönda, et Veneküla parkla teenused on ühe hanke raames tellitavad, on

hankija rikkunud RHS § 27 lg-s 2 sätestatud põhjendamiskohustust. Hankija ei ole põhjendanud,

miks vaidlustatud teenuseid ei ole põhjendatud tellida eraldi riigihangetega. Samuti ei ole hankija

põhjendanud, miks Veneküla parkla sisuliselt opereerimisteenus ei ole eraldatav hanke ülejäänud

objektiks, milleks on riigiteede korrashoid. Enne muudatuse tegemist oli hanke eeldatav

maksumus 19,8 miljonit eurot ning muudatuse tegemise järgselt hankija eeldatavat maksumust ei

muutunud. Seega on hankija hinnangul tegemist rahalises mõttes täiesti ebaoluliste töödega, mis

samas piiravad väga oluliselt hankes osalemist, kuivõrd eeldavad äärmiselt laia hulka erinevaid

pädevusi, mida teehooldustööde tegijatel ei ole.

6.7. Hankija viib paralleelselt käesoleva hankega läbi eraldi riigihankeid samadele või sarnastele

teenustele, sh Veneküla parklas: Transpordiameti hoonete ja rajatiste turvateenus (viitenumber

300381), Transpordiameti hoonete elektripaigaldiste käidukorraldusteenus 2026–2028

(viitenumber 299569; lepingud 04.12.2025 ProSystem OÜ ja OOM Konsult), ning Harju

maakonna sadeveepumplate hooldus- ja valveteenus 2026–2030 (viitenumber 300446).

7. Vastustaja (hankija) seisukoht

7.1. Kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. VAKO otsus on seaduslik ja

põhjendatud. Kuigi kaebaja püüab luua muljet, et vaidlusaluste tööde ja teenuste tellimine on

hankija mugavus, siis nii see ei ole. Vastustaja on korduvalt selgitanud, et talle on oluline, et kogu

parkla tervikuna toimiks ja täidaks oma eesmärki, mh ka kohustusi, mis tulenevad otseselt või

kaudselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2024/1679. Just hankes sätestatud

tingimustel on kõige optimaalsemalt võimalik tagada Veneküla parkla eesmärgipärane toimimine

5 (11)

tervikuna järjepidevalt, piiranguteta, probleemideta, lünkadeta jne. See tagab ka parkla kasutajale

kõik lubatud teenused ja mugavused alates ligipääsusüsteemis sisse- kuni välja registreerimiseni

nii sõidukiga kui jalgsi liiklemisel. Seega on vastustaja eesmärgi saavutamiseks oluline, et kõik

tööd ja teenused on juhitud ühe lepingupartneri poolt, mis võimaldab operatiivselt ja

koordineeritult probleemidele reageerida ja neid lahendada ning vältida vastutuse liigset

hajutatust erinevate töövõtjate vahel. Ka VAKO leidis, et vaidlusaluste tööde ja teenuste

hankimine riigiteede korrashoiu raames, kuivõrd need on lahutamatuks osaks riigiteede võrgust,

ei ole ilmselgelt meelevaldne. Kaebaja on järjepidevalt jätnud tähelepanuta, et hankijal on

hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ning üksnes hankija enda otsustada on, mida

ja millistel tingimustel ta hankida soovib.

7.2. Välistatud ei ole, et lisas 26 toodud tööde ja teenuste osutamiseks kasutab tulevane

lepingupartner alltöövõtjaid, kuid hange selleks ei kohusta. Kaebaja on viidanud RHS § 88 lg-le

7, mis sätestab, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete

avamisel konkurentsile. Hankija on sellest teadlik ning on RHAD koostamisel sellega ka

arvestanud.

7.3. Õige on VAKO järeldus, et hankijal on õigus määrata hankelepingu ese oma vajadustest

lähtuvalt. Muuhulgas nõustus VAKO vastustajaga ka selles, et parklad ja nende taristu täidavad

olulist funktsiooni autojuhtide mugavuse ning liiklusohutuse tagamisel ning vastustaja enda

otsustada on, kuidas nende toimimine ja püsiv korrashoid hangitakse. Samuti toetab VAKO otsus

seisukohta, et vastustajal kui tee omanikul peab olema piisav kaalutlusruum otsustamaks, kuidas

täita oma seadusest tulenevaid kohustusi. Kaebuses ei ole läbivalt esitatud vastustaja

seisukohtadele ega VAKO otsuse põhjendustele ühtki vastuargumenti, millele vastustajal oleks

võimalik kohtumenetluses täiendavalt selgitusi anda.

7.4. Asjakohased ei ole argumendid, mis seonduvad varasemate hangetega. Kaebuses on esitatud

näiteid muuhulgas parklatest, mis ei asu Ida- Harju korrashoiupiirkonnas, ja sadeveepumplast,

mis ei asu Veneküla parkla territooriumil ning seetõttu ei ole mitte kuidagi seotud käesoleva

vaidlusega. Vastustaja selgitab vaid seda, et ta on rangelt seotud kõikide enda sõlmitud

riigihankelepingutega ning isegi kui vastustaja otsustab muuta varasemat praktikat, siis ei saa

toimuda kõik muutused üleöö, sh varasemate hankelepingute lõpetamine või muutmine.

Muudatusi hankimises saab teha vaid järk-järgult ning vajadusel on vastustajal õigus viia läbi

pilootprojekte jms. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu, et veokiparklate pronkstaseme nõuded

hakkasid kehtima alles 2024. aastal.

7.5. Riigihanke alusdokumendis riigihanke osadeks jaotamise põhjenduse esitamisel on lähtutud

RHS-is sätestatust, et juhul kui riigihanget osadeks ei jaotata, tuleb seda põhjendada. Vastustaja

hinnangul ei ole mõistlik ega vajalik RHAD-is põhjendada, miks ei ole kogu riigiteede ja nende

juurde kuuluvate sildade, viaduktide, parklate, bussiootepaviljonide, liiklusmärkide ja kõige

muuga seotud tööde hankimine eraldi riigihangetena mõistlik. Vastustaja on lähtunud sellest, et

hangib riigiteede korrashoidu (ning kõike selle juurde kuuluvat) kompleksteenusena, mis on

jaotatud kuueteistkümneks osaks vastavalt piirkondlikule jaotusele.

8. Kaebaja eesmärk RHAD-i vaidlustamisel on pidada läbirääkimisi temale soodsamate või

sobilike hankelepingu tingimuste sätestamise saavutamiseks, mis ei ole avatud hankemenetluses

lubatud. RHS ei anna pakkujale õigust nõuda, et pakkumuse tegemine peab olema talle

meelepärane ning riskivaba. Vastustaja on seisukohal, et tal ei ole kohustust kehtestada

potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi ning võimalikud pakkujad ei saa

hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid hankelepingu

6 (11)

tingimusi. Kui kaebajale ei ole hanketingimused vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk on

põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata. Lisaks sellele on pakkujatel (sh

kaebajal) võimalik sõlmitavas hankelepingus lepinguliste õiguste ja kohustuste

tasakaalustamiseks määrata pakkumuse hind selliselt, et see oleks RHAD-is sätestatud kohustusi

ja riske arvestades piisav.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Hankija täiendas 17.10.2025 RHAD-i, lisades sellesse lisa 261, millega otsustas tellida lisaks

Ida-Harjumaa teehooldusele ka Veneküla ja Väo veoautode parkla hooldustööd. Hooldustööd,

mille hankija riigihankesse lisas, on vastavalt RHAD lisa 26 „Veneküla (Koplimetsa) ja Väo

parklate hooldustööd. Tehniline kirjeldus“ punktidele 4.1–4.6 järgmised:

− Veneküla ja Väo parkla väliterritooriumi ja hoonete heakord – 01.10.2026–30.09.2031

punkt 4.1).

o Veneküla veoautode parkla territoorium, haljastuse ja hoonete heakord.

o Väo parklate territoorium ja haljastuse heakord;

− Veneküla parkla valveteenus, sh dispetšer teenus – 01.11.2026-30.09.2031 (punkt 4.2);

− Veneküla parkla elektrikäit – 01.11.2026-30.09.2031 (punkt 4.3);

− Veneküla parkla reoveemahuti tühjendus (sh õli- ja liivapüüduri hooldus) – 01.01.2029–

30.09.2031 (punkt 4.4);

− Veneküla parkla hoonete ventilatsioonisüsteemide hooldus – 01.11.2026-30.09.2031

(punkt 4.5);

− Veneküla parkla hoonete kliimaseadmete hooldus – 01.11.2026-30.09.2031 (punkt 4.6).

10. Kaebaja vaidlustas lisa 26 Veneküla parkla osas ning vaidlus puudutab järgmisi hooldustöid:

− Veneküla veoautode parkla territoorium, haljastuse ja hoonete heakord osas, mis puudutab

soojakute sisemist heakorda (lisa 26 lisa 1 punkt 1); põrandate süvapesu ja kaitsetöötlust

(lisa 26 lisa 1 punkt 2), soojakute välispiirete ja tarindite puhastamine (lisa 26 lisa 1 punkt

4); territooriumil asuvate rajatiste ja seadmete hooldus ning remont (lisa 26 lisa 1 punkt

3.6)2;

− Veneküla parkla valveteenus, sh dispetšer teenus;

− Veneküla parkla elektrikäit;

− Veneküla parkla reoveemahuti tühjendus (sh õli- ja liivapüüduri hooldus);

− Veneküla parkla hoonete ventilatsioonisüsteemide hooldus;

− Veneküla parkla hoonete kliimaseadmete hooldus.

11. Ehkki kohus leiab, et põhimõtteliselt ei välista RHS hankija õigust hankida sama riigihanke

kaudu teehoolduse tervikteenust, st riigiteede teehooldust koos riigiteede võrku kuuluvate

parklate opereerimisega, siis konkreetsel juhul on 17.10.2025 muudetud RHAD lisa 26 osaliselt

(lisa 26 punktides 4.2, 4.3) vastuolus RHS § 3 punktidega 1, 2, 3 ja 5. Kohtu hinnangul seisneb

vaidlustatud osas RHAD-i õigusvastasus selles, et sisuliselt hangib hankija töid ja teenuseid, mille

osas viis ta läbi käesoleva hankega paralleelsed hankemenetlused ning kus ta on sõlminud

kehtivad riigihanke lepingud.

12. Esmalt analüüsib kohus neid RHAD lisas 26 hangitavaid teenuseid, mille osas viis hankija

käesolevas asjas vaidlustatud hankega läbi samaaegselt riigihanked ning mille osas hankija

2025. aasta detsembris hankelepingud sõlmis (I). Seejärel analüüsib kohus neid RHAD lisa 26

1 Digitaalse kohtutoimiku lk 21–40. 2 Kaebaja ei vaidlustanud lisa 26 osas, mis puudutab Veneküla parkla välimist heakorda talve- ja kevad-sügis

perioodil (punktid 3.1–3.4)

7 (11)

töid ja teenuseid, mille osas hankija 2025. aastal kehtivaid hankelepingud sõlminud ei ole või

mille täitmine läheb lepingutäitjale üle pärast seni kehtiva hankelepingu täitmise tähtaja lõppemist

(II). Viimasena lahendab kohus menetluskulude hüvitamise taotlused.

(I)

13. Kaebaja viitas järgmistele riigihangetele, mis on kattuvad käesolevas asjas vaidlustatud

riigihanke lisas 26 hangitavate teenustega:

− Riigihange viitenumbriga 300381 „Transpordiameti hoonete ja rajatiste turvateenus“.

Vastavalt riigihangete registrile avaldati hange 30.09.2025; leping sõlmiti 23.12.2025

ning selle täitmise tähtaeg on kuni 30.04.2029. Hankelepingu osaks on Veneküla parkla

turvateenus ja klienditugi (tugiteenus, dispetšeriteenus); valvesüsteemi hooldus ja ATS

hooldus. Võrreldes riigihanke 299816 ja 300381 tehnilist kirjeldust3 Veneküla parkla

valveteenuse, sh dispetšerteenuse osas, siis sisuliselt hangib hankija sama teenust, mille

osas ta riigihankes viitenumbriga 300381 23.12.2025 hankelepingu sõlmis.

− Riigihange viitenumbriga 299569 „Transpordiameti hoonete elektripaigaldiste

käidukorraldusteenus 2026-2028“. Vastavalt riigihangete registrile avaldati hange

01.09.2025; leping sõlmiti 04.12.2025 ning selle täitmise tähtaeg on kuni 31.12.2028.

Hankelepingu osaks on ka Veneküla parkla elektripaigaldiste käidukorraldusteenus ning

võrreldes riigihanke 299816 ja 299569 tehnilist kirjeldust4 Veneküla parkla

elektripaigaldise käidukorraldusteenuse osas, siis sisuliselt hangib hankija sama teenust,

mille osas ta riigihankes 299569 04.12.2025 hankelepingu sõlmis.

− Riigihange viitenumbriga 300446 „Harju maakonna sadeveepumplate hooldus- ja

valveteenus 2026-2030“. Vastavalt riigihangete registrile avaldati hange 23.09.2025;

leping sõlmiti 01.12.2025 ning selle täitmise tähtaeg on kuni 31.12.2030. Riigihanke

alusdokumentide kohaselt on hankelepingu osaks ka Veneküla parkla kahe

sadeveepumpla hooldus- ja valveteenus5.

14. RHS § 3 punktid 1–3 ja 5, millele kaebaja viitab, sätestavad, et riigihanke korraldamisel on

hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid:

− hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja

proportsionaalselt (punkt 1);

− hankija kohtleb kõiki isikuid /…/ võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja

kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud (punkt 2);

− hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku

juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes

ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu (punkt 3);

− hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul

(punkt 5).

3 Riigihanke 300381 tehniline kirjeldus võetud käesoleva otsusega asja materjalide juurde; RHAD lisa 26 lisa 2 (dtl

28–31). 4 Riigihanke 299569 tehniline kirjeldus võetud käesoleva otsusega asja materjalide juurde; RHAD lisa 26 lisa 3 (dtl

32–34). 5 Dtl 51–52.

8 (11)

15. Kohtu hinnangul käsitles VAKO lisa 26 õiguspärasust kitsalt hankija õigusest määratleda

riigihanke ese, jättes aga põhjendamatult analüüsimata kaebaja väited, mis puudutavad

paralleelsete riigihangete läbiviimist lisa 26 punktides 4.2 ja 4.3 märgitud tööde ja teenuste osas.

Kohtu hinnangul ei anna RHS hankijale õigust kuulutada välja paralleelseid riigihankeid sama

teenuse osas või selliste tööde ja teenust ostmiseks, mille osas on hankija sõlminud kehtiva

hankelepingu selliselt, et juba sõlmitud hankelepingu ning hangitava teenuse hankelepingute

kehtivusajad kattuvad ja seda hankelepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Hankija ei ole toonud

välja, et ta on riigihangetes 300381 ja 299569 sõlmitud kehtivad hankelepingud õiguspäraselt üles

öelnud või et tal on sõlmitud hankelepingu tingimustes kirjas, et Veneküla parkla osas kehtib

leping kuni hankelepingust tulenevate kohustuste täitmiseni või kuni objekti üleandmiseni

käesoleva vaidluse aluseks olevas riigihankes sõlmitud hankelepingu alusel. Asjaolu, et hankija

on pidanud õiguslikult võimalikuks olemasolevad hankelepingud üles öelda, ei tähenda, et see ka

tulevikus realiseerub.

16. Kohtu hinnangul välistavad sellise hankija tegevuse RHS § 3 punktid 1, 3 ja 5 ning direktiivi

2014/24/EL aluspõhimõtted, kuna riigihange peab lähtuma reaalsest, objektiivselt olemasolevast

hankevajadusest. Kui hankija hangib sama tööd või teenust kahelt erinevalt isikult paralleelselt

mitme hankemenetluse kaudu, siis tekib vastuolu hankija kirjeldatud vajaduse ja hangitava vahel.

Seejuures ei saa ka pakkuja, kes saab pakkumuse esitada hankes, mille pakkumuste esitamine

saabub ajaliselt hiljem, olla kindel, et reaalne teenuse osutamine tulevikus on ikkagi võimalik.

See mõjutab paratamatult ka pakkumuse hinda ning võib tuua kaasa olukorra, kus hankija

tegevuse tõttu peab pakkuja sõlmitud lepinguid muutma või kandma nendega seoses leppetrahvi

vms. Seega paralleelsete riigihangete läbiviimise korral ei ole pakkujatel võimalik ka mõistlikult

hinnata lepingu tegelikku mahtu, majanduslikku väärtust, riske ja vastutuse jaotust. Samuti ei ole

võimalik pakkujatel hinnata, kas ja millistel tingimustel hankija lõpuks teenust tellib. Selline

olukord mõjutab pakkumuste kujundamist ja võrreldavust ning rikub selgelt RHS § 3 punktide 1

ja 5 põhimõtteid.

17. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et RHAD lisa 26 on vastuolus RHS § 3 punktidega 1, 3 ja 5

osas, milles hankija tellib punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud teenuseid. Kohus möönab, et vastuolu

ületamine võib olla võimalik seeläbi, kui hankija muudab teenuste osutamise algusaega ning seab

selle sõltuvusse riigihanke 300381 ja 299569 hankelepingute täitmise tähtaegadest, sarnaselt lisa

26 punktile 4.4, kus hankija on otsustanud teenust osta alates 01.01.2029 ehk alates ajast, mil

riigihankes „Transpordiameti Veneküla veoautoparkla reoveemahuti tühjendus koos õli- ja

liivapüüduri hooldusega“ (viitenumber 283612) hankelepingu täitmine lõppeb.

18. Mis puudutab aga kaebaja tehtud viidet riigihankele viitenumbriga 300446, siis selles osas

leiab kohus, et see ei ole kattuv käesoleva vaidluse aluseks olevas riigihankes hangitava

reoveemahuti tühjenduse teenusega6, mistõttu ei ole RHAD selles osas vastuolus kehtiva

õigusega. Riigihankes 300446 hankis hankija Transpordiameti hallatavate sadeveepumplate

hooldus- ja valveteenust, mis hõlmab pumplate korrashoidu ja tõrgeteta toimimist 24/7. Praeguse

asja aluseks olevas riigihankes on Transpordiameti eesmärgiks hankida mh Veneküla

veoautoparkla reoveemahuti tühjendust koos õli- ja liivapüüduri hooldusega.

(II)

19. Ehkki kohus möönab, et praegusel juhul vaidlustatud riigihankega paralleelselt sama

hankeeseme suhtes läbiviidavad riigihanked ja neis sõlmitud pikaajalised hankelepingud

muudavad haavatavaks hankija väite, et tema eesmärk ja vajadus on hankida kompleksteenust,

6 Vrdl dtl 35 ja 51–52

9 (11)

siis ei tähenda see seda, et RHAD lisa 26 punktid 4.1 ja 4.4–4.6, mis ei ole riigihankes märgitud

ajavahemikel juba kehtivate hankelepingutega kaetud, oleks vastuolus kehtiva õigusega. Kaebaja

ei ole põhimõtteliselt vaidlustanud küsimust, et RHAD-i lisa 26 punktides 4.1 ja 4.4–4.6 toodud

vaidlusalused tööd ja teenused on Veneküla parklateenuse osutamisel vajalikud. Küsimus on

selles, et kas hankija võis vaidlusalused tööd ja teenused lisada riigiteede hooldushankesse ning

tellida need selle raames. Sarnaselt VAKO-le leiab kohus, et vastus sellele küsimusele on jaatav.

20. VAKO on asja lahendamisel analüüsinud asjakohaselt otsuse punktis 11 hankija õigust

määratleda hanketingimusi ja ostetavaid töid ning teenuseid – kohus nõustub nendega. Asja

lahendamisel tuleb arvestada, et hankijal on hanketingimuste ja hanke struktuuri määratlemisel

avar kaalutlusruum ning üksnes hankija otsustada on, mida, kuidas ja millistel tingimustel (sh

millise hinna eest) ta hangib. Potentsiaalsetel pakkujatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et

hankija kujundaks hanketingimused neile soodsaimalt või korraldaks riigihankeid neile

meelepärasel viisil, samuti ei ole neil õigust nõuda senise hankekorralduse jätkamist, eri teenuste

eraldi hankimist või riigihanke osadeks jagamist (vt ka direktiivi 2014/24/EL põhjenduste punkt

78). Kui hankijal on konkreetsete tingimuste või hangete koondamise kehtestamiseks asjakohane

ja mõistlik põhjus, võivad need tingimused olla pakkujatele ebasoodsad või ebameeldivad, ilma

et see annaks aluse nõuda nende muutmist. Samas peab hankija tagama, et hanketingimused

oleksid üheselt mõistetavad ning vastaksid võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele. Nii RHS kui ka direktiiv 2014/24/EL lähtuvad eeldusest, et hankija võib vajadusi

koondada ja korraldada ühishankeid, ega sisalda sätet, mis kohustaks hankijat hankeid osadeks

jaotama üksnes seetõttu, et see oleks tehniliselt võimalik või pakkujatele sobivam. Kuna

hanketingimuste ja hanke struktuuri kujundamine on hankija kaalutlusotsus, on selle kohtulik

kontroll piiratud ning VAKO ja kohtud ei saa hinnata hankelepingu tingimuste majanduslikku

otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).

21. Kaebaja on toonud välja, et parkla opereerimise teenuse hankimine koos teehooldusteenusega

on vastuolus RHS § 3 punktidega 1, 2, 3 ja 5 ja hankija ei ole varem selliselt teenust tellinud.

Kohus sellega ei nõustu ning kohtu hinnangul on RHAD lisa 26 proportsionaalne hankija

väljendatud eesmärgiga – hankida kõiki teenuseid ühelt lepingupartnerilt. Samuti ei nähtu

kohtule, et RHAD lisa 26 rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet või see välistaks konkurentsi

efektiivse ärakasutamise. Kohtule ei nähtu ka säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõtte rikkumist,

ehkki välistatud ei ole praegusel juhul see, et vaidlusalused tööd ja teenused võivad küll

konkreetse hankelepingu raames olla hinna mõttes kallimad, ent ühe lepingu põhimõte võimaldab

maandada riske, mis mitme erineva lepingupartneri korral võivad esile tõusta.

22. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et kuna varem ei ole vaidlusaluseid töid ja teenuseid sel

viisil hangitud, siis ei tohiks hankija seda teha ka tulevikus. Veneküla parkla avati 2023. aastal

ehk praegu kehtiva hankelepingu ajal7, mistõttu on ilmselge, et selle toimimiseks ja seal vajalike

teenuste osutamiseks pidi hankija korraldama eraldiseisvad hanked. Kohtu hinnangul ei ole

asjakohased ka need kaebaja väited, mille kohaselt ei ole hankija ka teiste riigimaanteede

võrgustikku kuuluvate parklate osas kompleksteenust tellinud, kuivõrd üksi õigusakt ei kohusta

hankijat käsitlema kõiki objekte ühetaoliselt ning välistama nt pilootprojektide korraldamise, et

selgitada välja, kas senise praktika jätkamine on vajalik ja otstarbekas.

23. Kohtu hinnangul ei piira osaliselt kompleksteenuse hankimine konkurentsi ning tõendamata

on kaebaja väited, et sel viisil riigihanke korraldamine võiks konkurentsi vähendada. Samuti ei

ole hankija lisa 26 lisamisega muutunud kvalifitseerimisnõudeid vms, mis takistaks isikutel, kes

7 Riigihange viitenumbriga 228027 „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid 2021-2026“.

10 (11)

igapäevaselt teede hooldamisega tegelevad, riigihankel osaleda või seaks eelise neile isikutele,

kes tegelevad vaidlusaluste tööde ja teenuste osutamisega seotud valdkondades.

24. Riigihanke osadeks jaotamist reguleerivad RHS §-d 27 ja 28. RHS § 27 reguleerib ühe

riigihanke siseselt riigihanke osadeks jagamist ning RHS § 28 reguleerib aga ühe riigihanke

jaotamist eraldi riigihangeteks. Kaebaja heidab hankijale ette põhjendamiskohustuse rikkumist,

viidates RHS § 27 lg-le 2. Ehkki kohus möönab, et RHAD-is ei ole põhjendatud, miks hankija

pärast riigihanke väljakuulutamist otsustas liita sellesse vaidlusalused tööd ja teenused, siis

nõustub kohus VAKO otsuse punktis 10 tooduga, mille kohaselt ei ole praegusel juhul alust

kohustada hankijat viima RHAD-i RHS § 27 lg 2 kohaste põhjenduste osas vastavusse

õigusaktidega esitatud nõuetega. Seda möönis kaude kaebaja ka kohtuistungil, et kaebuse

eesmärgiks ei ole see, et hankija RHS § 27 lg-s 2 toodud põhjendamiskohustuse täidaks.

25. Vaidlustus- ja kohtumenetluses põhjendas hankija vaidlusaluste tööde ja teenuste lisamist

RHAD-i sellega, et kuna teede äärsed parklad on riigiteede lahutamatu osa ja vajalikud

liiklusohutuse ning elutähtsa teenuse tagamiseks, siis soovitakse hankida kompleksteenust ühelt

pakkujalt, kuna eeldatavasti on see tehnilis-majanduslikult soodsam ning ka teede kasutajate

huvides on, et teehooldaja tagab, et kogu hooldepiirkonna teedevõrk, sh ka parkla ning seal

asuvad rajatised, vastavad kõigile heakorranõuetele. Lisaks tõi hankija välja, et kui üks

lepingupartner vastutab terviklahenduse eest, siis vähendab see “hallide alade” ja vastutuslünkade

riski. Kohtu hinnangul on need põhjendused asjakohased ja piisavad, ega ole meelevaldsed.

Sarnaselt vaidlustuskomisjonile ei kontrolli ka kohus, kas hankija otsus on majanduslikult

põhjendatud või otstarbekas.

26. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata osas, mis puudutab kaebaja väiteid, et RHAD

lisa 26 punktid 4.1 ja 4.4–4.6. on vastuolus kehtiva õigusega.

(III)

27. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt ning tühistab osaliselt VAKO otsuse, siis tuleb kohtul

otsustada ka VAKO menetluses kantud menetluskulude jaotus.

28. Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude

jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab HKMS 11. ptk-s sätestatud,

korras. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1).

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust ja

menetlustoimingute arvu. Haldusasja ei ole põhjust pidada tavapärasest keerukamaks ning

võrreldes VAKO menetlusega on vaidlusaluste küsimuste ring jäänud sisuliselt samaks. Kohtu

hinnangul on VAKO otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane

kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad

kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga

tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2017 otsus asjas nr

3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).

29. Kaebaja vaidlusmenetluse kulud on 4353,40 eurot (sh riigilõiv 1280 eurot). Kuna kohtu

hinnangul oli vaidlustus põhjendatud 1/3 osas, siis tuleb hankijalt kaebaja kasuks välja mõista

vaidlustusmenetluse menetluskulu 1450 eurot, millest riigilõiv on 426,67 eurot. Kohtumenetluses

taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist summas 5715,40 eurot (sh riigilõiv 1300 eurot). Kohtu

hinnangul tuleb sarnaselt vaidlustusmenetluse menetluskuludele kaebaja kasuks hankijalt välja

mõista põhjendatud menetluskulu 1/3 ulatuses. Kohtule ei nähtu, et menetluse fookus ja

11 (11)

vaidlusküsimused oleks kohtumenetluses vaidlustusmenetlusega võrreldes muutunud, mistõttu

peab kohus põhjendatuks hüvitada kaebajale kohtumenetluses kantud menetluskuludest 1500

eurot, millest riigilõiv on 433,33 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Austatud Ulvi Reimets

Riigihangete vaidlustuskomisjon

[email protected]

Tartu mnt 85

10115, Tallinn

Teie 26.02.2026 nr 12.2-10/39

Meie 27.02.2026 nr 1.3-5/26/3226-2

Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS

registrikood 10346917

Järve tn 37, 11314 Tallinn

E-post: [email protected]

Vaidlustaja esindaja: Toomas Laurits [email protected]

Hankija: Transpordiamet

registrikood 70001490

Valge 4, 11413 Tallinn

[email protected]

Hankija esindaja: Transpordiameti hankeekspert Gertrud Suve

[email protected]

Hankija seisukoht esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele riigihankes „Ida-Harju

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299816)

Senine menetlus ja faktilised asjaolud

1. Transpordiamet (hankija) avaldas 12.09.2025 riigihangete registris (RHR) avatud

hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid

aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299816) (hange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid (RHAD).

2. Hankija täiendas RHAD-i 17.10.2025, lisades RHAD-i hulka Veneküla (Koplimetsa) ja

Väo parklatega seonduvad tööd ja teenused ning pikendas pakkumuste esitamise tähtaega

kuni 12.11.2025.

3. OÜ Warren Safety (registrikood 10465545) esitas 04.11.2025 Riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse RHAD-ile seoses Veneküla parklas tööde ja

teenuste osutamisega. VAKO 02.12.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 248-25/299816 jäeti

vaidlustus rahuldamata. Otsuse peale esitati 11.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebus,

mis 26.01.2026. a otsusega (lisa 1) rahuldati osaliselt, kohustades hankijat muutma RHAD-

i osaliselt ehk lükkama edasi valveteenuse, sh dispetšer teenuse ning elektrikäidu teenuse

2 (4)

osutamise alguskuupäevasid (menetluses nr 3-25-4566 on hetkel menetlus pooleli Tallinna

ringkonnakohtus).

4. Hankija muutis RHAD-i vaidlustatud teenuste osutamise algusaegade osas vastavalt

halduskohtu otsusele 02.02.2026 ning pikendas pakkumuste esitamise tähtaega kuni

05.03.2026.

5. Tänavapuhastuse Aktsiaselts (vaidlustaja) registreeris end esmakordselt hanke juurde

25.02.2026 kell 12:55 (nähtav RHRis hanke Registreerimislehel). Selleks hetkeks oli

hange olnud üleval juba üle viie kuu.

6. 25.02.2026 kell 18.01 esitas vaidlustaja VAKO-le vaidlustuse RHAD-ile, milles taotleb

hankija kohustamist RHAD-i õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks

Vaidlustuse p-des 3.1 ja 3.2 nimetatud tähtaegade osas. Lisaks sisaldas vaidlustus esialgse

õiguskaitse (EÕK) kohaldamise taotlust, millele võimaldas hankijal seisukoha esitada kuni

27.02.2026.

Hankija seisukoht esialgse õiguskaitse kohaldamise osas

7. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb arvestada avalikku huvi ning hinnata

vaidlustuse perspektiive ja EÕK kohaldamise ettenähtavaid tagajärgi. Hankija on

seisukohal, et riigihanke menetluse peatamine ei ole põhjendatud ega proportsionaalne

meede, kuivõrd see sekkub intensiivselt olulisse avalikku huvi, s.o hankijale pandud

kohustusse tagada riigiteedel toimepidevus ja elutähtsa teenuse osutamine. Hangitavat

teenust tuleb RHAD kohaselt osutama hakata alates 01.10.2026, kuid hankijal esineb

vältimatu vajadus jätkata hankemenetlusega ja hädavajadus hankelepingute sõlmimiseks

enne 01.05.2026 kuupäeva. Hankija on RHAD- is HD II lepingu projekti punktides 5.1-5.5

näinud ette, et tulevasele hooldelepingu täitjale jääb vajadusel lepingu täitmisega

alustamiseks ettevalmistuste tegemiseks minimaalselt 5 kuud, et oleks võimalik kaasata

personal, korraldada vajalikud load, hankida tehnika, sõlmida tarne- ja alltöövõtulepingud,

teha ettevalmistusi talveperioodiks, jms. Seega on oluline, et hankeleping sõlmitakse

hiljemalt 01.05.2026.

8. Eelnevalt selgitatu näol ei ole tegemist lihtsalt hankija mugavusega, vaid vältimatu

eeldusega, et teenus oleks lepingu täitmise alguseks reaalselt toimiv. Iga täiendav viivitus

(eriti rahvusvahelises hankemenetluses, mis on paratamatult ajamahukas) suurendab

otseselt riski, et 01.10.2026 ei ole Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteedel tagatud nõutud

seisunditasemed ja liiklusohutus ning elutähtsa teenuse osutamine on seatud ohtu.

Muuhulgas on oluline rõhutada, et Harjumaa (sh Ida-Harju hooldepiirkond) on Eesti

suurima liiklusega maakond. Just põhjusel, et jõuda õigesse ajaraami, alustas hankija

hankemenetlust juba 2025. aasta septembris, so rohkem kui aasta enne reaalset lepingu

täitmisega alustamist. Hankes esialgselt sätestatud pakkumuste esitamise tähtaega on

varasema vaidlustuse tõttu pikendatud juba rohkem kui nelja kuu võrra. Arvestada tuleb ka

sellega, et ka pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva võib menetlus rahvusvahelises hankes

kesta väga pikalt (erinevad järelpäringud, võimalik piiriüleste pakkujate kontroll, lepingu

sõlmimise ooteaeg jne).

9. Isegi kui jaatada vaidlustaja subjektiivset huvi pakkumuse esitamiseks, on tema võimalik

huvi oma olemuselt majandushuvi, mille võimalik kahju on vajadusel hiljem hüvitatav.

Sellist vaidlustaja huvi ei saa pidada kaalukamaks kui avalikku huvi. Avaliku huvi, s.o

riigiteede toimepidevuse ja liiklusohutuse kahjustamine, ei ole tagantjärele heastatav. Kui

hooldelepingut õigel ajal ei sõlmita, ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata katkenud

elutähtsat teenust ega ära hoida vahepeal toimunud ohtlikke olukordi. Hankija selgitab, et

hankes on vaidlustuse esitamise seisuga registreerinud oma huvi kolmteist erinevat

pakkujat, mis on riigiteede korrashoiu valdkonnas väga tugev näitaja. Hankija varasema

3 (4)

kogemuse põhjal jääb eri piirkondade hooldehangetes esitatud pakkumuste arv enamasti

kahe ja seitsme vahele.

10. Esialgse õiguskaitse otsustamisel tuleb arvestada, et vaidlustuse eduväljavaated on hankija

hinnangul nullilähedased. Hankija on riigiteede korrashoiuhankeid (16 piirkonda, igal

aastal 4 hanget) alustanud alati võimalikult varakult ning sõlmib hooldelepingud viieks

aastaks. Just sel põhjusel on hankija HD II lepingu projekti punktis 7.6 näinud ette iga-

aastase lepinguhindade indekseerimise vastavalt tarbijahinnaindeksi muutustele.

Vaidlusaluse hanke eeldatav maksumus viieaastasel lepinguperioodil on ca 19 800 000,00

eurot.

11. Vaidlusaluste tööde teostamine on olnud osa RHAD-ist juba alates 17.10.2025 ning

vaidlustaja hinnangul on õigusvastane vaid see, et hankija muutis kohtuotsuse põhjal kahe

teenuse osutamise algusajaks 2029nda aasta. Hankija rõhutab, et vaidlustatud muudatus

tehti RHAD-is halduskohtu 26.01.2026 otsuse põhjal, milles kohus leidis, et vaidlusalused

tööd iseenesest ei ole õigusvastased, kuid kohustas hankijat muutma vaidlustatud tööde

puhul teenuse osutamise algusaegasid. Hankija muutis 02.02.2026 RHAD-i kooskõlas

halduskohtu otsusega seega saab kaudselt ka käesolevas vaidluses tugineda halduskohtu

26.02.2026 otsusele, mille valguses on õiguspärane, et üksikud töölõigud algavad 2029ndal

aastal.

12. Pikaajalise VAKO- ja kohtupraktika valguses ei ole vaidlustuses tegemist õigusliku, vaid

ärilise probleemiga. Riigihangete seadus ei näe ette konkreetseid nõudeid selle kohta,

millised peavad olema hankelepingu tingimused pakkuja kanda jääva riski osas. Ka

vaidlustaja ise tõdeb, et pikaajaline ühetaoline VAKO- ja kohtupraktika ei toeta tema

seisukohta. Vaidlustaja ei pea saama esitada pakkumust riskivabalt ja väidetavalt kõrge

äririsk ei võta temalt õigust ega võimalust pakkumust esitada. Vaidlustajal on võimalik, kui

ta ei soovi riske võtta, jätta pakkumus esitamata, või kui ta soovib hankes osaleda, siis

pakkuda sellist hinda, mis kataks tema äririskid. Hankija rõhutab, et pakkujate

potentsiaalne äririsk niivõrd suuremahulises hankemenetluses on märkimisväärselt

suurem, kui vaidlusaluste tööde kogumaksumus, mis moodustavad hinnanguliselt 0,07%

kogu hangitava lepingu tööde mahust. Seega arvestades seda, et lepingus on ette nähtud

äririski maandamine lepinguhindade indekseerimise läbi, ei ole vaidlustuse

argumentatsioon eluliselt usutav.

13. Vaidlustaja huvide kindlaks tegemiseks tuleb eelkõige lähtuda esitatud vaidlustusest.

Eelnevalt selgitatu põhjal on selgelt tuvastatav, et vaidlustaja pole enne vaidlustuse

esitamist RHAD-iga tutvunud. Vaidlustuse argumentatsioonis on lisaks suur ebakõla ka

seetõttu, et vaidlustajale ei olnud viimase nelja kuu jooksul probleemiks, et RHAD-is on

ka kolmas tööosa, mille teostamine algab 01.01.20291. Vaidlustuse alusel, mille

eduväljavaated on kasinad, ei ole alust piirata hankemenetlust ja seada ohtu elutähtsa

teenuse katkematu osutamine. Hankija hinnangul ei ole vaidlustuse eduväljavaated suured

ehk vaidlustuse rahuldamine ei oma sellist perspektiivi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse

kohaldamist.

14. Hankija hinnangul näitab esitatud vaidlustus selgelt, et tegemist on pahatahtliku

venitamistaktikaga, millega püütakse saavutada pakkumuste esitamise tähtaja

edasilükkamine. Hankija juhib tähelepanu, et vaidlustaja ei ole mitte kunagi mitte üheski

riigiteede korrashoiuhankes pakkumust esitanud2. Lisaks ei ole vaidlustaja kunagi osalenud

iga-aastastel riigiteede korrashoiuhankeid tutvustavatel koosolekutel ega muul viisil oma

1 HD II Lepingu projekt Lisa 26 - Veneküla (Koplimetsa) ja Väo parklate hooldustööd. Tehniline kirjeldus punkt 4.4. 2 Seetõttu puudub hankijal ka teadmine, kas vaidlustajal on piisav pädevus, et täita hankes sätestatud

kvalifitseerimistingimusi.

4 (4)

reaalset huvi üles näidanud. Küll aga on vaidlustaja kolmel korral esitanud nimetatud

hangetes omapäraseid vaidlustusi:

1) Riigihange „Järva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2020 – 2025“

(viitenumber 217311) avaldati RHR-is 13.01.2020. Vaidlustaja registreeris end

hanke juurde 14.02.2020 ning esitas 27.02.2020 vaidlustuse RHAD-ile, mis

rahuldati. Vaatamata sellele, et vaidlustaja saavutas soovitud hanketingimused, ei

esitanud vaidlustaja hiljem pakkumust. Seega oli ilmselge, et vaidlustajal endal

puudus reaalne huvi hankes osaleda.

2) Riigihange „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“

(viitenumber 287982) avaldati RHR-is 10.12.2024. Vaidlustaja registreeris end

hanke juurde 13.03.2025 ning esitas vaidlustuse RHAD-ile 14.03.2025. Pärast

vaidluse lõppemist vaidlustaja pakkumust ei esitanud.

3) Vaidlusalune Ida-Harju hooldepiirkonna hange avaldati RHR-is 12.09.2025.

Vaidlustaja registreeris end hanke juurde 25.02.2026 kell 12:55 ning esitas

vaidlustuse RHAD-ile samal päeval kell 18:01.

15. Viimase kahe vaidlustatud hanke hooldepiirkonna teehooldaja vaidlustuse ajal kehtivas

hooldelepingus on EKT Teed OÜ (12709519)3. Hankija hinnangul oli aasta tagasi ja on

täna vaidlustaja eesmärk vaidlustuse esitamisel tahtlik viivitamine eesmärgiga, et EKT

Teed OÜ-l oleks võimalik jätkata kehtiva lepingu täitmist.

16. Kõik vaidlustaja varasemad tegevused ja käitumismustrid viitavad üheselt sellele, et tal

puudub reaalne huvi hankes osalemiseks ning vaidlustuse esitamise kaudu püütakse

pahatahtlikult menetlust venitada. Vaidlustaja ei ole kunagi riigiteede korrashoiuhangetes

pakkumusi esitanud, isegi kui on vaidlustusmenetluse tulemusena saavutatud talle

meelepärased hanketingimused. Vaidlustuse seisukohad viitavad selgelt, et vaidlustaja ei

ole enne vaidlustuse esitamist isegi RHAD-iga tutvunud ja vaidlustuse argumentatsioon ei

ole eluliselt usutav. Vaidlustusmenetlus ei saa olla ühe ettevõtja jaoks vahend saavutamaks

endale või mõnele teisele ettevõttele meelepärasemat pakkumuste esitamise tähtaega.

Ammugi ei saa selline vaidlustaja poolne pahatahtlik menetlusõiguste kuritarvitamine olla

aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamise läbi avaliku huvi ohtu seadmiseks.

Tuginedes eeltoodule on hankija seisukohal, et esmase õiguskaitsevahendi kohaldamine ei

ole asjakohane, vajalik ega põhjendatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gertrud Suve

hankeekspert

õigusosakonna hankeüksus

Lisad:

Lisa 1 – Tallinna Halduskohtu 26.01.2026 otsus asjas nr 3-25-4566

Lisa 2 – Volikiri

3 Tänavapuhastuse ASi nõukogu esimees Vello Kink ning EKT Teed OÜ juhatuse liige Argo Luude on omavahel

seotud isikud, kuivõrd avalike andmete põhjal on neile varasemalt esitatud erinevaid süüdistusi

konkurentsikuritegudes, mh mõistetud süüdi konkurentsikuriteos.

KÄSKKIRI

25.05.2023 nr 1.1-1/23/104

Volituse andmine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punkti

5 alusel:

1. Volitan Transpordiameti õigusosakonna hankeüksuse hankeekspert Gertrud Suve

(49405124230):

1.1. esindama Transpordiametit riigihangete vaidlustuskomisjonis, Rahandusministeeriumi

poolt läbiviidavas riigihangete järelevalvemenetluses ja Eesti Vabariigi kohtutes

riigihangete vaidlustuste ja kaebuste lahendamisel;

1.2. tagastama nõuete puudumisel krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja

garantiina väljastatud hankemenetlusega seotud pakkumuste tagatisi.

2. Volitus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.05.2023, on antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib

kuni volituse kehtetuks tunnistamiseni või töösuhte lõppemiseni.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

Peadirektor