Kiri

Hiiumaa Vallavalitsuse

korralduse nr

Lisa

Kalana küla Lepametsa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 27.01.2026) 1.2 Hiiu Maakonnaplaneering

1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“

1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Lepametsa katastriüksust (vt. joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus: 20501:001:2016

Planeeritava katastriüksuse suurus: 10 041 m2

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Olemasolevad ehitised: hoonestatud

Kehtivad detailplaneeringud puudub

Joonis 1. Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste

kaardikihti)

Kalana küla Lepametsa kinnistu detailplaneeringuala ja kitsendused

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa- ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd ja veehaarde sanitaarkaitseala.

Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla

üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste

määramine“ ei ole Lepametsa kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala) ning paikneb

kompaktse hoonestusega alal ja detailplaneeringu kohustusega alal.

Planeeringuala ei asub Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt väärtuslikul maastikul,

planeeringuala paikneb rohevõrgustiku alal.

Lepametsa kinnistu ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis. Kinnistul paikneb osaliselt III kaitsekategooria taimeliikide pruunikas

pesajuur (Neottia nidus-avis) ja harilik ungrukold (Huperzia selago) elupaik.

Kinnistul paikneb olemasolev suvemaja (120008540) ja puurkaev.

3. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata krundile ehitusõigus olemasoleva suvemaja

ümberehitamiseks ja laiendamiseks elamuks ning teenindavatele abihoonetele, teede ning

liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine,

servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse krundile hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete

tingimustega. Krundi hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. Hoonestusala

planeeritakse mitte lähemale kui 5 m naaberkinnistute piirist. Maa kasutamise sihtotstarve määrata

elamumaa.

4.2 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus-

ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

 hoonestusala määramisel arvestada kehtivate kitsendustega;

 lubatud hoonete arv krundil 3 (laiendatav olemasolev suvemaja, 2 uut abihoonet);

 hoonete (laiendatava ja planeeritavate) ehitisalune pind kokku maksimaalselt 300 m2;

 hoonestuse korruselisus on: laiendatavala hoonel kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus

8 m; abihoonetel 1,5 ja suurim lubatud kõrgus 6 m;

 ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest;

 hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale;

 hoone projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;

Joonis 2. Esialgne eskiislahendus

4.3 Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs kinnistule on olemasoleva mahasõiduga 12142 Ristna-Hirmuste teelt

(39201:001:2860) üle Putkaste metskond 4 kinnistu (39201:001:0870). Täiendavaid mahasõite

riigiteedelt ei planeerita. Parkimine lahendada kruntide siseselt.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate

kitsendustega. Säilitad kõrghaljastus vähemalt 70% hetkeolukorrast. Raiete puhul arvestada

looduskaitseliste kitsendustega. Planeeringuga esitada kavandatava haljastuse rajamise

põhimõtted.

Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

Veevarustus lahendada Lepametsa kinnistul olemasoleva puurkaevu baasil. Kinnistu paikneb

nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele

standarditele vastav väikepuhasti või kinnine kogumismahuti.

4.6 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.7 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.9 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.10 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi:

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute

küsimine, lähteseisukohtade koostamine

veebruar 2026

Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses

planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine

märts 2026

Detailplaneeringu koostamine aprill-juuni 2026

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

juuli-august 2026

Detailplaneeringu vastu võtmine september 2026

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

oktoober 2026

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

november 2026

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

detsember 2026

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

 seletuskiri;

 joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb

kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

 ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

 lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud

Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.

5.4 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:

-Maa- ja Ruumiamet

-Keskkonnaamet

-Päästeameti Lääne Päästekeskus

-Elektrilevi OÜ

-Transpordiamet

-RMK

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute

valdajad:

Suur-Puumetsa 20501:001:2017

Metsapuu 39201:001:0105

Putkaste metskond 4 39201:001:0870

Kalurikoja metsaonn 20501:001:0052

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile

[email protected]

Detailplaneering kooskõlastatakse enne vastuvõtmist Päästeametiga, Transpordiametiga, RMK ja

tehnovõrkude valdajatega.

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (pdf

ja dwg formaadis) e-posti aadressile [email protected]

5.6 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal

toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega ning PLANIS keskkonna materjal.

Lähteseisukohad koostas:

Maiken Lukas

Ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 29.01.2026 nr 9-6.1/188

Meie 27.02.2026 nr 7.2-2/26/1646-2

Seisukohtade väljastamine Kalana küla

Lepametsa kinnistu detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Kalana küla Lepametsa kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus

20501:001:2016, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud. Planeeringu

eesmärgiks on määrata krundile ehitusõigus olemasoleva suvemaja ümberehitamiseks ja

laiendamiseks elamuks ning teenindavate abihoonete rajamiseks.

Planeeritav ala asub riigiteega nr 12142 Ristna-Hirmuste tee edaspidi riigitee nr 12142) km 0,66-

0,68 kaitsevööndis. Riigitee kiiruspiirang on 90 km/h ja 2024 aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 20 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada riigitee nr 12142 km 0,663 olemasolevat ristumiskohta, mis

asub Putkaste metskond 4 katastriüksusel (39201:001:0870). Täiendavaid riigitee

ristumiskohti mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest

võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume

planeeringu lähteseisukohtade eelnõu kohase hoonete paigutusega väljapoole

teekaitsevööndit.

4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21

ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud

ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi

olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude

paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb

2 (3)

rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest

lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada

reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav

eelvooluks). Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu

lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise

nõude esitamine meile.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja

selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi

sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb

rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa

väljastamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisa: Lisa 1_lähtetingimused (Lepametsa)

Mildred Liinat

58786958, [email protected]