Harjumaa Kiili vald Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsusele seisukoha küsimine

KIILI VALLAVALITSUS

Transpordiamet [email protected]

Meie 27.02.2026 nr 8-1/1484-3

Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele Nabala küla Nabala mõisa detailplaneering

Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kiili vallas Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu osas.

Lähtuvalt arendaja taotlusest on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta.

Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m2. Vastavalt taotlusele planeeritakse Nabala mõisa krundile rajada juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) tohib rajada kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate kruntide piires.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

Nabala küla Nabala mõisa detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Nabala tee 2a Kiili alev, Kiili vald 75401 Harjumaa

tel 6790260 fax 6040155

www.kiilivald.ee [email protected]

Registrikood 75020983 Swedbank EE142200001120218700 SEB Pank EE211010052030588006

Nabala mõis katastriüksus on hoonestatud ja sellel asub hetkel mõisa hoone ja 3 abihoonet (abihoone, kuur, kasvuhoone). Mõisatalu katastriüksus ei ole hoonestatud, kuid alustatud on tenniseväljaku ja kroketiplatsi ehitusega.

Kehtiv üldplaneering lubab väikeelamumaal rajada 1 elamu ja 1 abihoone (kokku kuni 300 m2), antud detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeringualal muuta suurimat lubatud hoonete arvu 12-ni. Nabala mõis ei ole klassikalises mõttes ühepereelamu vaid mõisakompleks, seega vajab mõisale kohaselt abihooneid vastavalt mõisamajandamise vajadusele. Planeeritud hooned on ehitisealuselt pinnalt 8-69 m2, seega ei ole tegemist suurte hoonetega. Planeeritud hoonete ja rajatiste ning väikevormide/elementide rajamine on põhjendatud ning üldtulemus on harmooniline ja kooskõlas mõisa hoonega. Planeeringulahenduse elluviimisel tõstetakse Nabala mõisa populaarsust külastajate seas ning lisanduvad renditavad kroketi ja tenniseväljakud annavad lisandväärtust aktiivse vaba aja veetmise näol nii külastajatele kui ka piirkonna elanikele.

Paabor Projekt OÜ (Malli tn 3 Lombi küla, Tartu vald, telefon +372 5358 6223, e-post [email protected]) koostas keskkonnamõju strateegilise eelhindamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks planeeritud tegevustele.

Palume enne detailplaneeringule KSH mittealgatamise otsuse tegemist Teie seisukohta kavandatava tegevuse osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Marek Vainola vallavanem

Lisa: Kiili Vallavaolikogu otsuse eelnõu koos lisadega

Eduard Ventman, 6790272 [email protected]

KIILI VALLAVOLIKOGU EELNÕU

OTSUS

Kiili nr

Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu koostamise algatamine

Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 128 lg 1 ja lg 5 ja § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda kesk-konnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades 20.06.2025 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/1484 ja 01.12.2025 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/194-25.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kiili Vallavolikogu (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]) . Detailplaneeringu koostamise menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on PAABOR PROJEKT OÜ (Malli tn 3, 60516 Lombi küla, telefon 53586223, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on PAABOR PROJEKT OÜ (Malli tn 3, 60516 Lombi küla, telefon 53586223, e-post [email protected]).

1. Algatada Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu koostamine (DP0384). Käesoleva otsuse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 20954,0 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta.

Nabala mõisa krundile antakse ehitusõigus kuni 12 hoone ehitamiseks. Põhihoone (mõisa) kõrgus kuni 12 m ja abihoonetel lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Nabala mõisa krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1100 m2. Vastavalt taotlusele planeeritakse Nabala mõisa krundile rajada juurde mitu abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse

põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Mõisatalu krundile antakse ehitusõigus kuni 3 hoone ehitamiseks. Rajatava tribüüni kõrgus tohib olla kuni 7 m ja abihoonetel on lubatud kõrgus kuni 5 m (kuni 2 korrust). Mõisatalu krundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Mõisatalu (ja osaliselt ka Nabala mõisa krundile) tohib rajada kroketiplatsi ja tenniseväljaku ning tribüüni koos abihoonega. Planeeritavat tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust soovitakse välja rentida nii hobikorras mängimiseks kui ka võistluste korraldamiseks. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate kruntide piires.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt ja vajadusel maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja teedespetsialist.

5. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

6. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

7. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

8. Mitte algatada Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringule KSH menetlus. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 6. 8.1. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste

põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

9. Kiili Vallavolikogul on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 9.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine.

10. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

11. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

12. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

13. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merje Einmann vallavolikogu esimees

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu xx.xx.2026 otsusele nr xx; 2. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu lähteseisukohad; 6. Nabala küla Nabala mõisa detailplaneeringu KSH eelhindamine

Aleksandri põik 6

Külakeskuse

Aleksandri põik 14

Aleksandri põik 5

Pääsukese tee 21

Pääsukese tee 6a

Pääsukese tee 15

Pääsukese tee 2a

Aleksandri põik 3

Ööbikusalu

Pääsukese tee 4

Aleksandri põik 1

Pääsukese tee 16

Pääsukese tee T3

Pääsukese tee 6

Vana-Mõisatalu

Pääsukese tee 13

Pääsukese tee 13a

Pääsukese tee 2

Nabala mõis

Mõisatalu

Pääsukese tee 7a

Pääsukese tee

Pääsukese tee 18

Pääsukese tee 23

Aleksandri põik

Pääsukese tee 14

Pääsukese tee 1

Jõeääre

Mõisatalu

Aleksandri põik 12

Aleksandri põik 4

Pääsukese tee 12

Vana-Mõisatalu

Aleksandri põik 10

Pääsukese tee 7

Pääsukese tee 17

Pääsukese tee 11

Aleksandri põik 8

Pääsukese tee 9

Pääsukese tee 5

Pääsukese tee 11a

Pääsukese tee 3

Pääsukese tee 10a

Mõisatalu

Pääsukese tee 19

Pääsukese tee T2

Pääsukese tee 10

Aleksandri põik 2

P5 +1 inva

P4

Võresein

Võresein

P8

Ümberpaigutatav olemasolev mänguvahend

d250

d110

d250

d110

d110

Linnu joogikoht

d250

d250

d110

Liugvärav

2.4 5 .8

3 .0

7 .0

9.0 6.5

4 .4

1

2

3 4

6

5

8

10

11

12

13

15

14

16

9

2.0

5.0

2 3 .0

5.0

4. 5

6.9

16

4.004.00

5.00

4 .0

0

4.00

4.00

4.00

7.00

4.703.00

7

EP100%14 433 m2

2 / 1 11,3 / 4,5

950 m2*1 1 / 10

Ä100%6521 m2

1 /1 7 / 4,5

150 m22 1 /1

1 Olemasolev mõisa peahoone

EKSPLIKATSIOON:

2 Olemasolev/laiendatav abihoone (majandushoone)Olemasolev hoone

Planeeritav hoone/hoone osa

TINGMÄRGID:

3 Olemasolev abihoone (garaaž/majandushoone)

Krundi piir

4 Olemasolev abihoone (kasvuhoone)

5 Planeeritav abihoone (majandushoone)

6 Planeeritav abihoone (majandushoone)

7 Planeeritav abihoone (kasvuhoone)

8 Planeeritav abihoone (paviljon)

9

10 Planeeritav abihoone (lehtla)

11

Planeeritav abihoone (tribüün+abiruumid)12

Planeeritav abihoone (majandushoone)13

Planeeritav kroketi plats14

Planeeritav tenniseväljak

Planeeritav abihoone (paviljon)

15

Planeeritav parkla

Planeeritav abihoone (prügikonteinerid ja kompostikastid)

16

Hoonestusala piir

MÄRKUSED:

- Geodeetilise alusplaani on koostaniud Radiaan OÜ detsembris 2024.a., töö nr 2635G24;

- Detailplaneeringu aluseks on osaliselt kasutatud KIVISILLA OÜ maastikukujunduse põhiprojekti, töö nr. 28-22, 07.02.2023.

* millest planeeritud hoonete ja juurdeehitiste maht ca 280 m2.

Olemasolev aed

Likvideeritav/ümberistutatav puu

Planeeritud paneelaed (tenniseväljakul)

Planeeritud aed (lippaed, betoonpostidega)

Parkimiskohtade arvP8 Planeeritav parkimiskoht

Olemasolev juurdepääs

Planeeritav juurdepääs

Olemasolev veetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev drenaazitorustik

Olemasolev sidekaabel

Olemasolevad tehnovõrgud

Olemasolevad puud (viljapuud, okaspuud, lehtpuud)

Planeeritavad puud (okaspuud, viljapuud, lehtpuud)

EP100%14433m2

2 / 1 9 / 4,5

950m21 1 / 10

Määratav ehitusõigus

Pos nr

Krundi planeeritud suurus (m2) Suurim hoonete kõrgus (m) (põhi-/abihoone)

Suurim korruselisus (põhi-/abihoone)

Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal (%)

Hoonete arv krundil (põhi-/abihoone)

Suurim hoonealune pind (m2)

Krundi kasutamise tingimused

K ru

n d i k o

h a-

aa d re

ss i et

te p

an ek

K ru

n d i p

la n

ee ri

tu d s

u u ru

s (m

2 )

H o

o n

et e

ar v k

ru n

d il

(p õ

h i-

/ ab

ih o

o n

e)

H o

o n

et ea

lu n

e p

in d (

m 2 )

H o

o n

et e

k o

rr u se

lis u s

(p õ

h ih

o o

n e/

ab ih

o o

n e)

S u u ri

m h

o o

n et

e k õ

rg u s

(m )

(k õ

rg u s

m aa

p in

n as

t)

K at

as tr

iü k su

se s

ih to

ts ta

rv e

ja o

sa k aa

l (%

)

K ru

n d i k as

u ta

m is

e si

h to

ts ta

rv e

ja o

sa k aa

l (%

) D

P l iik

id es

S u le

tu d b

ru to

p in

d (

m 2 )

k at

as tr

iü k su

se s

ih to

ts ta

rv et

e k au

p a

K o

rt er

it e/

el am

u ü h

ik u te

a rv

( tk

)

K ru

n d i k o

o rm

u si

n d ek

s (K

K K

I)

A rh

it ek

tu u ri

n õ

u d ed

Pos 1 Nabala mõis 14 433 1 /10 950 2 / 1 11,3 Elamumaa

100%

Üksikelamu maa (EP) 100%

1420 1 - täpsustub

Pos 2 Mõisatalu 6521 1 / 1 150 1/1 7 Ärimaa 100% vt. seletuskirja 150 - - täpsustub

NABALA MÕISA JA MÕISATALU

MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERINGU

ESKIISJOONIS

Kontaktvööndis asuva katastriüksuse piir

NABALA KÜLAS NABALA MÕIS JA MÕISATALU MAAÜKSUSTE

DETAILPLANEERING

ASUKOHT: Nabala mõis ja Mõisatalu, Nabala küla, Kiili vald, Harju maakond

TELLIJA: Kiili Vallavalitsus

Aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, 75401

E-mail: [email protected]

Tel: 6790260

DP KOOSTAJA: Paabor Projekt OÜ

Aadress: Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald, Tartu maakond

Pr. Juht: Gerly Toomeoja

Arhitekt tase: volitatud maastikuarhitekt tase 7

E-mail: [email protected]

Tel: 5358 6223

TÖÖ NR: 24-03

HUVITATUD ISIK: Maie Matšenas

2025

2

SISUKORD

1. Planeeringuala ülevaade ...................................................................................................... 3

2. Kontaktvööndi analüüs ....................................................................................................... 4

3. Planeeringulahendus ........................................................................................................... 4

3.1 Krundijaotus ............................................................................................................... 4

3.2 Hoonestusala .............................................................................................................. 4

3.3 Krundi soovitud ehitusõigus ....................................................................................... 4

3.4 Liikluslahenduse skeem ning parkimise lahendus ..................................................... 5

3.5 Haljastuse lahendus .................................................................................................... 5

3.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 5

3.6.1 Olemasolev ............................................................................................................. 5

3.6.2 Planeeritud .............................................................................................................. 5

4 Üldplaneeringule vastavus ja põhjendused ......................................................................... 5

3

1. Planeeringuala ülevaade

Planeeritav ala asub Kiili vallas Nabala külas. Planeeringualasse kuuluvad Nabala mõis

(30401:003:0240) ja Mõisatalu (30401:003:0021) katastriüksused. Nabala mõis

katastriüksuse pindala on 14 433 m2 ja sihtotstarbeks on elamumaa 100%. Mõisatalu

katastriüksuse pindala on 6521 m2 ning selle sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.

Kinnitatud teated mõisa asumisest Nabala külas räägivad aastast 1475.

Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused:

• Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kummalegi poole

• Elektri madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kummalegi poole

• Elektriõhuliini 1-20 kV kaitsevöönd 10 m kummalegi poole

• Ühisveetorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole

• Ühiskanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole

• Avalikult kasutatava tee (11115 Kurna-Tuhala tee) kaitsevöönd 30 m kummalegi

poole

• Avalikult kasutatava tee (11151 Tõdva-Nabala tee) kaitsevöönd 30 m kummalegi

poole

• Kinnismälestise (Kultusekivi) kaitsevöönd r = 50 m

Kehtiva üldplaneeringu järgselt asub planeeringuala väikeelamumaa maa-alal ja osaliselt

haljasala ja parkmetsa maa-alal. Koostamisel oleva üldplaneeringu järgselt asub Nabala

mõis katastriüksus väike-elamu maa alal ja Mõisatalu katastriüksus ärimaa juhtotstarbega

alal.

Skeem 1. Kehtiv üldplaneering

Nabala mõis katastriüksus on hoonestatud ja sellel asub hetkel mõisa hoone ja 3 abihoonet

(abihoone, kuur, kasvuhoone). Mõisatalu katastriüksus ei ole hoonestatud, kuid alustatud

on tenniseväljaku ja kroketiplatsi ehitusega.

4

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeringualaga piirnevad transpordimaa, elamumaa ja tootmismaa sihtotstarbega

katastriüksused. Lähialal asuvad peamiselt üksikelamud ning kaks korterelamut. Nabala

küla tiheasustusalas on ka kolm ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega katastriüksust

millel pole hoonestust. Planeeringuala omab head ühendust teedevõrguga ning sellel on hea

juurdepääs sõiduteedelt kolmest küljest – peamine juurdepääs on riigiteelt 11115 Kurna-

Tuhala tee, lisaks on mahasõit rajatud Mõisatalu katastriüksuse lõunapiirile riigiteelt 11151

Tõdva-Nabala tee ning kolmas mahasõit on munitsipaalomandis olevalt Pääsukese teelt

planeeringuala läänepiiril.

Nabala küla tiheasustusalal pole peale Külakeskuse katastriüksusel asuva mänguväljaku ja

Kuldnoka tee 1 palliplatsi rohkem vaba aja veetmise võimalusi. Detailplaneeringu järgselt

on plaanis parandada piirkonna aktiivse vaba aja veetmise võimalusi tenniseväljaku ja

kroketiplatsi rajamisega.

3. Planeeringulahendus

3.1 Krundijaotus

Detailplaneeringuga ei kavandata katastriüksuste jagamist. Olemasolevaid piire ei muudeta.

3.2 Hoonestusala

Hoonestusala määratakse Nabala mõis katastriüksusele. Riigitee poolt on hoonestusala

planeeritud teekatte piirist 30 m kaugusele, põhja poolt Nabala kergliiklustee katastriüksusega

piirnevas küljes 2 m ning ülejäänud osas 4 m kaugusele katastriüksuse piirist. Mõisatalu

katastriüksusele hoonestust ei planeerita ja hoonestusala ei määrata.

3.3 Krundi soovitud ehitusõigus

Pos nr Pos 1 Pos 2

krundi kasutamise

sihtotstarve või sihtotstarbed elamumaa ärimaa

hoonete suurim lubatud arv

krundil 11 2

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind 950 m2* 150 m2

hoonete suurim lubatud

kõrgus

põhihoonel 11,3 m

(olemasoleva mõisahoone

kõrgus), abihoonetel 4,5 m

Tribüünil 7 m, abihoonetel

4,5 m

*Millest planeeritud hoonete ja juurdeehitiste maht ca 280 m2.

Krundile Pos 1 planeeritakse rajada juurde 7 abihoonet (majandushoone 2 tk, kasvuhoone,

paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla) ning laiendada olemasolevat

abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud maastikukujunduse

põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks dekoratiivne bassein,

rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Krundile Pos 2 (ja osaliselt ka krundile

Pos 1) planeeritakse rajada kroketiplats ja tenniseväljak ning 2 hoonet (tribüün koos abihoonega

ning eraldi abihoone). Krundil Pos 2 saab rentida tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku

varustust nii hobikorras mängimiseks kui ka saab seal võistlusi korraldada. Hoonete

eskiislahendused on esitatud lisades.

5

3.4 Liikluslahenduse skeem ning parkimise lahendus

Planeeringualale on kolm olemasolevat juurdepääsu - riigiteelt 11115 Kurna-Tuhala tee,

riigiteelt 11151 Tõdva-Nabala tee ning munitsipaalomandis olevalt Pääsukese teelt. Planeeritud

on säilitada mahasõidud riigiteedelt, rekonstrueerida Pääsukese tee mahasõit ja juurdepääsutee

ning rajada Pääsukese tee katastriüksuselt planeeringuala loodeosasse üks lisanduv

juurdepääsutee.

Planeeritud on rajada planeeringualale 3 parkimisala (Pos 1 kaks parkimisala ja Pos 2 krundile

1), milles on kokku 18 parkimiskohta.

3.5 Haljastuse lahendus

Maastikukujunduse põhiprojekti on koostanud ettevõte OÜ Kivisilla, projekti tunnus 2822, töö

nr 28-22, kuupäev 07.02.2023.

3.6 Tehnovõrkude lahendus

3.6.1 Olemasolev

Nabala mõisa katastriüksusel on olemasolevad ühendused elektrivõrguga, sidevõrguga ning

ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga. Lisaks on kroketiplatsi ja tenniseväljaku alla

paigaldatud drenaaž, et oleks võimalik rajada kunstmuruväljakud. Olemasolevad ühendused

säilivad ja neid ei ole planeeritud likvideerida ega rekonstrueerida.

3.6.2 Planeeritud

Planeeritud ei ole uusi ühendusi elektri-, side ega ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga.

Planeeritud on planeeringuala siseselt rajada välisvalgustust õueala hubasemaks ja

turvalisemaks muutmiseks..

4 Üldplaneeringule vastavus ja põhjendused

Kehtiv üldplaneering lubab väikeelamumaal rajada kuni 3 abihoonet, antud detailplaneeringuga

tehakse ettepanek planeeringualal muuta suurimat lubatud hoonete arvu 10-ni. Nabala mõis ei

ole klassikalises mõttes ühepereelamu vaid mõisakompleks, seega vajab mõisale kohaselt

abihooneid vastavalt mõisamajandamise vajadusele. Planeeritud hooned on ehitisealuselt

pinnalt 8-69 m2, seega ei ole tegemist suurte hoonetega. Planeeritud hoonete ja rajatiste ning

väikevormide/elementide rajamine on põhjendatud ning üldtulemus on harmooniline ja

kooskõlas mõisa hoonega. Planeeringulahenduse elluviimisel tõstetakse Nabala mõisa

populaarsust külastajate seas ning lisanduvad renditavad kroketi ja tenniseväljakud annavad

lisandväärtust aktiivse vaba aja veetmise näol nii külastajatele kui ka piirkonna elanikele.

1

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

NABALA KÜLAS ASUVATE NABALA MÕISA JA

MÕISATALU KATASTRIÜKSUSE

DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAVATE

TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU EELHINNANG

Tellija: Maie Matšenas

Eelhinnangu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Marlen Paabor

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2026

2

Sisukord 1. Tegevuse asukoht ja töö eesmärk ..................................................................................................... 3

2. Keskkonnamõju hindamise vajalikkus ............................................................................................. 4

3. Kavandatav tegevus .......................................................................................................................... 5

3.1 Tegevuse iseloom ja maht ........................................................................................................... 5

3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .......................................................................................... 10

3.3 Ressursside kasutamine ............................................................................................................ 11

3.4 Tegevuse energiakasutus ........................................................................................................... 12

3.5 Tegevusega kaasnevad tegurid.................................................................................................. 12

3.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ................................................................................. 12

3.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ........................................... 13

3.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht ................................... 13

4. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................................. 13

4.1 Maakasutus ............................................................................................................................... 13

4.2 Loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ............................................. 13

4.3 Keskkonna vastupanuvõime ..................................................................................................... 14

4.3.1 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond ........................ 14

4.3.2 Pinnavormid, maastik ........................................................................................................ 14

4.3.3 Metsad ................................................................................................................................ 14

4.3.4 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad .................................................. 14

4.3.5 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada ............... 14

4.3.6 Tiheasustusalad ja elanikkond ............................................................................................ 14

4.3.7 Kultuuri või arheoloogilise väärtusega alad ...................................................................... 15

4.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ................................................................................. 15

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .............................................................................................. 16

6. Eelhinnangu järeldus ...................................................................................................................... 17

3

ÜLDINFO

Töö nimetus: Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksuste detailplaneeringuga

kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang

Objekti asukoht: Nabala mõis ja Mõisatalu, Nabala küla, Kiili vald, Harju maakond

Töö eesmärk: Töö eesmärk on detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele eelhinnangu

koostamine, selgitamaks välja, kas tegemist on olulise keskkonnamõjuga ning kas on vajalik

detailplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Töö tellija: Maie Matšenas, [email protected]

Töö koostas: Paabor Projekt OÜ, Marlen Paabor, [email protected], tel 53586223

Koostaja teadmised:

• Tartu Ülikool, 2024-2025 mikrokraad „Planeerimine ja keskkond“, õppeained „Loodusvarad

ja nende säästlik majandamine (LOOM.02.122)“ mahus 4 EAP ja „Keskkonna- ja sotsiaalse

mõju hindamine (LOOM.02.164)“ mahus 3 EAP.

• Tallinna Tehnikaülikool, 2012-2017 integreeritud õpe 5a „Keskkonnatehnika õppekava

maastikudisain peaerialal“, õppeained „Keskkonnakaitse (NTK0020)“ mahus 4 EAP,

„Keskkonnapsühholoogia (NTM0040)“ mahus 3 EAP, „Keskkonnamõju hindamine

(NTM0620)“ mahus 3 EAP.

Koostaja omab piisavat pädevust ja asjakohaseid teadmisi keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks

vastavalt KeHJS ja vastava juhendi nõuetele.

1. Tegevuse asukoht ja töö eesmärk

1.1. Tegevuse asukoht ja töö eesmärk

Käesolev eelhinnang on koostatud Maie Matšenas tellimusel. Töö eesmärk on algatamisel oleva

Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksuste detailplaneeringuga kavandatavatele

tegevustele eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja, kas tegemist on olulise keskkonnamõjuga

ning kas on vajalik detailplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nabala külas Nabala mõisa ja

Mõisatalu katastriüksustele (30401:003:0240 ja 30401:003:0021) ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga olemasolevaid kinnistu piire ei muudeta.

Käsitletav ala asub Kiili vallas Nabala külas. Planeeringualasse kuuluvad Nabala mõis

(30401:003:0240) ja Mõisatalu (30401:003:0021) katastriüksused. Nabala mõis katastriüksuse

pindala on 14 433 m2 ja sihtotstarbeks on elamumaa 100%. Mõisatalu katastriüksuse pindala on

6521 m2 ning selle sihtotstarve on maatulundusmaa 100% (vt asukohta joonis 1).

EELISE andmetel on Nabala mõis (304:MOA:003) pärandkultuuri objekt (tüüp mõisaarhitektuuri

objektid). Nabala mõis on rajatud 15. sajandil. Vanabalti poolkelpkatusega mõisahoone on ehitatud

arvatavalt 18. saj lõpul. 1991. a renoveerimise käigus lisati hoonele sammastega palkon. Objektist

või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%.

4

Joonis 1. Asukohaskeem (Maa-ja Ruumiamet 10.01.2026)

2. Keskkonnamõju hindamise vajalikkus

Eelhinnang annab informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 mõistes. KSH pole seega otseselt

kohustuslik.

KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist kaaluda

ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse §142 lõikes 1

punktis 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik

muutmine või muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu

muutmine). Planeerimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda keskkonnamõju eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6

kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavalt KeHJS § 61 lg 5 kehtestab eelhinnangu täpsustatud nõuded valdkonna eest vastutav

minister. Seega käesolev töö on koostatud Keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. Töö koostamisel on jälgitud Keskkonnaministeeriumi

poolt 2017.a. koostatud juhendit „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“.

Lähtuvalt KeHJS § 33 lg 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel

enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha

võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktis 1 ja 2 ning lõikes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumite alusel tehtud

otsuse eelnõu.

5

3. Kavandatav tegevus

3.1 Tegevuse iseloom ja maht

Katastriüksuse omaniku soov on suurendada katastriüksusel suurimat lubatud ehitiste arvu,

rekonstrueerida olemasolevaid hooneid, rajada abihooneid, korrastada mõisa park ja rajada sinna

lisanduvaid teeradasid ning spordirajatisi. Krundile Pos 1 planeeritakse rajada juurde 7 abihoonet

(majandushoone 2 tk, kasvuhoone, paviljon 2 tk, prügikastide ja kompostikastide varjualune, lehtla)

ning laiendada olemasolevat abihoonet, mis asub mõisast põhja suunas. Lisaks on planeeritud

maastikukujunduse põhiprojekti alusel rajada mitmeid väikevorme/elemente nagu näiteks

dekoratiivne bassein, rosaarium, tarbeaed, võreseinu, varikäik, grillala jms. Mõisatalu

katastriüksusele (ja osaliselt ka Nabala mõis katastriüksusele) planeeritakse rajada kroketiplats ja

tenniseväljak ning 2 hoonet (tribüün koos abihoonega ning eraldi abihoone). Mõisatalu

katastriüksusel saab rentida tenniseväljakut, kroketiplatsi ja vajalikku varustust nii hobikorras

mängimiseks kui ka saab seal võistlusi korraldada.

Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused:

• Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kummalegi poole

• Elektri madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kummalegi poole

• Elektriõhuliini 1-20 kV kaitsevöönd 10 m kummalegi poole

• Ühisveetorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole

• Ühiskanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole

• Avalikult kasutatava tee (11115 Kurna-Tuhala tee) kaitsevöönd 30 m

• Avalikult kasutatava tee (11151 Tõdva-Nabala tee) kaitsevöönd 30 m

• Kinnismälestise (Kultusekivi) kaitsevöönd r = 50 m

Detailplaneeringu lahendus arvestab kehtivate kaitsevöönditega. Kultuurimälestise kaitsevööndisse

kavandatavad hooned on väikesemahulised ja kerge konstruktsiooniga rajatised, mille kavandamisel

on arvestatud kultuskivi säilimise, nähtavuse ja kultuurilise väärtuse kaitsega.

Joonis 2. Kitsenduste mõjualad (Maa- ja Ruumiamet,27.01.2026)

6

Planeeringualaga piirnevad transpordimaa, elamumaa ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksused.

Lähialal asuvad peamiselt üksikelamud ning kaks korterelamut. Nabala küla tiheasustusalas on ka

kolm ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega katastriüksust millel pole hoonestust. Planeeringuala

omab head ühendust teedevõrguga ning sellel on hea juurdepääs sõiduteedelt kolmest küljest –

peamine juurdepääs on riigiteelt 11115 Kurna-Tuhala tee, lisaks on mahasõit rajatud Mõisatalu

katastriüksuse lõunapiirile riigiteelt 11151 Tõdva-Nabala tee ning kolmas mahasõit on

munitsipaalomandis olevalt Pääsukese teelt planeeringuala läänepiiril.

Nabala küla tiheasustusalal pole peale Külakeskuse katastriüksusel asuva mänguväljaku ja Kuldnoka

tee 1 palliplatsi rohkem vaba aja veetmise võimalusi. Detailplaneeringu järgselt on plaanis parandada

piirkonna aktiivse vaba aja veetmise võimalusi tenniseväljaku ja kroketiplatsi rajamisega.

Maastikukujunduse põhiprojekti on koostanud ettevõte OÜ Kivisilla, projekti tunnus 2822, töö nr 28-

22, kuupäev 07.02.2023. Põhiprojekti järgselt on kavas rajada lisaks abihoonetele ka suuremal hulgal

lisanduvat kõrg- ja madalhaljastust, lisaks rajada erinevaid teeradasid ja parkimisalasid. Teekatted on

dekoratiivkivist, graniitsõelmetest, looduskivist, betoonkivist kui ka murukivist. Kavandatud teede

äärde on ette nähtud välisvalgustus.

7

Joonis 3. Detailplaneeringu algatamise eskiis

8

Joonis 4. Mõisa peahoone eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)

Joonis 5. Olemasolev (laiendatav) abihoone/majandushoone eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)

Joonis 6. Planeeritav abihoone (kasvuhoone)

eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)

Joonis 7. Planeeritav abihoone (prügikastide ja

kompostikastide varjualune) eskiislahendus

(Arhitektibüroo Allan Strus)

9

Joonis 13. Planeeritav abihoone (majandushoone)

eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)

Joonis 12. Planeeritav abihoone (majandushoone)

eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)

Joonis 11. Planeeritav abihoone

(paviljon) eskiislahendus

(Arhitektibüroo Allan Strus)

Joonis 8. Planeeritav abihoone (majandushoone)

eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus) Joonis 9. Planeeritav abihoone (paviljon)

eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)

Joonis 10. Planeeritav abihoone (tribüün ja abiruumid)

eskiislahendus (Arhitektibüroo Allan Strus)

Joonis 14. Planeeritav abihoone (lehtla) eskiislahendus

(Arhitektibüroo Allan Strus)

10

3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili valla

üldplaneeringu kehtestamine") asub planeeringuala väikeelamumaa maa-alal ja osaliselt haljasala ja

parkmetsa maa-alal. Koostamisel oleva Kiili valla üldplaneeringu järgselt asub Nabala mõis

katastriüksus väike-elamu maa alal ja Mõisatalu katastriüksus ärimaa juhtotstarbega alal. Lisaks on

koostatavas üldplaneeringus planeeritud rajada Lähtse-Nabala kergliiklustee mis kulgeb paralleelselt

Kurna-Tuhala maanteega (asukoht jääb teisele poole teed). Kuna planeeritud hoonete arv ületab

üldplaneeringus lubatud 2 hoonet üksikelamumaa kohta, on tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga.

Skeem 1. Kehtiv üldplaneering

Harju maakonnaplaneering 2030+ järgselt

ei asu planeeringuala kultuurimälestise alal,

väärtuslikul maastikul ega looduskaitsealal.

Kavandatava detailplaneeringuga ei nähta

ette muudatusi maakonnaplaneeringus.

Ala jääb Kiili valla ÜVK arengukava

kohaselt Nabala küla reoveekogumisalasse.

Nabala mõis katastriüksus on juba

ühendatud ühisveevärgi ja ühis-

kanalisatsioonisüsteemiga.

Detailplaneeringud naaberaladel (infosüsteemi EVALD, seisuga 21.01.2026 andmetel):

-alast lõuna suunal: „Külakeskuse kinnistu ja lähiala detailplaneering“. Detailplaneeringuga

kavandati Nabala külas 4,26 ha suurusel maa-alal kinnistu moodustamine Külakeskuse ja Vana-

Mõisatalu kinnistust, sihtotstarbe määramine, ehitusõiguse seadmine nelja kuni kahekorruselise

hoone ja spordirajatiste rajamiseks ning heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse, parkimise ja

tehnovõrkudega lahendamine. Detailplaneering on kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.02.2012

otsusega nr 10. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud.

-alast edela suunas: „Pääsukese tee 7 kinnistu detailplaneering“. Detailplaneeringuga kavandati

Nabala külas 0,5 ha suuruse maa-ala kolmeks krundiks jaotamine (2 elamumaa sihtotstarbega krunti

ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt), moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine ühe

kuni 2-korruselise üksikelamu ja ühe kuni 1-korruselise abihoone ehitamiseks, hoonete suurima

lubatud ehitisaluse pinnaga kuni 300 m2 krundi kohta, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsu teede,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneering on kehtestatud Kiili

vallavolikogu 22.01.2015 otsusega nr 2. detailplaneering on ellu viidud.

11

- alast lääne suunas eemal: „Üldplaneeringut muutev Jõeääre detailplaneering“. Detailplaneeringu

eesmärgiks oli Jõeääre katastriüksuse (katastritunnus 30401:001:2632) kruntideks jagamine.

Detailplaneeringuga nähti ette Nabala külakeskme kõrvale 6 elamumaa sihtotstarbega krundi rajamist

olemasoleva kõrghaljastusega alale. 5-le krundile määrati tingimused tiheasustus põhimõttel ja

ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja 1 kuni 1-korruselise abihoone püstitamiseks,

ehitisealuse pinnaga krundil kokku kuni 300 m². Ühele moodustatavale krundile määratati tingimused

hajaasustus põhimõttel ja ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja 3 kuni 1-korruselise

abihoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga krundil kokku kuni 500 m². Planeeringu lahendusega

anti suunitlused ala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega

varustamise osas. Detailplaneering on kehtestatud Kiili Vallavolikogu 18.04.2019 otsusega nr 12.

Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

- alast põhja suunas eemal: Uus Sepa maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks oli

Uus Sepa kinnistul oleva elamumaa jagamine kruntideks (4 elamumaa krunti, millest üks oli

ehitusõiguseta) ja lähiümbruse ala piiride korrastamine, et tagada juurdepääs olevale elamule ja

perspektiivsetele elamutele olemas olevalt teelt ja lahendada tuletõrjevee mahuti reaalne kasutamine.

Detailplaneering on kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.01.2007 otsusega nr 3. Detailplaneering on

ellu viidud.

Kiili valla arengukava 2024-2035 ptk 6.1 all on välja toodud: „Lisaks on vallas tekkimas

sportimisvõimalusi erasektori initsiatiivil, näiteks 2023. aasta sügisel avatav jõusaal Luige Keskuses

või Nabala mõisa spordiplatsid.“, mistõttu planeeritud tegevused toetavad arengukava elluviimist.

Kiili valla territooriumil paikneb mitmeid heitvee väljalaskeid, mis suubuvad otse või kaudselt Vääna

jõkke. Nende hulgas on turbatootmisalade sademe- ja drenaaživee väljalasked, Nabala farmi heitvee

väljalase ning ühe väikese elamugrupi biopuhasti väljalase. Nabala farm asub planeeringualast

ligikaudu 0,5 km kaugusel. Tegemist on olemasolevate, keskkonnalubade alusel toimivate

tegevustega, mille mõju on hinnatud vastavate lubade menetlemisel. Kavandatav detailplaneering ei

ole hüdroloogiliselt ega tehniliselt seotud nimetatud heitvee väljalaskudega ega suurenda nende

koormust.

3.3 Ressursside kasutamine

Maakasutus: Nabala mõisa katastriüksuse pindala on 14 433 m2, millest vaid 487 m2 on looduslik

rohumaa ja ülejäänud osas on tegemist õuealaga. Mõisatalu katastriüksuse pindala on 6521 m2, millest

vaid muu maa on 158 m2 ja ülejäänud osas on tegemist loodusliku rohumaaga. Nabala mõis koos

pargiga on juba pikka aega olnud kasutusel sama funktsiooniga, ning detailplaneeringu

realiseerimisel tõstetakse planeeringuala ruumikvaliteeti ja esteetilist välisilmet. Planeeritav tegevus

toob kaasa minimaalsed muudatused maakasutuses kuna lisanduv hoonete alune pind (ca 500 m2) on

kogu planeeringualast vaid 2,3 %, ning lisanduv spordirajatiste maht (ca 2130 m2) on kogu

planeeringualast 10,2 %. Sealhulgas on maastikuarhitektuurse projekti järgselt kavandatud jätta

looduslikuks murualaks ca 10 750 m2, mis on 51,3% kogu planeeringualast.

Vee kasutus: Planeeritav tegevus ei too kaasa olulisel määral veekasutuse suurenemist, sest Nabala

mõis katastriüksus on juba ühisveevärgisüsteemiga ühendatud ning lisanduv veemaht ei ole

abihoonete sihtpärasel kasutamisel märkimisväärne. Maastikuarhitektuursest projektist tulenevalt

suureneb taimestiku osakaal Nabala mõisa pargis ja seetõttu võib suureneda suveperioodil põua ajal

kastmisvee hulk. Kastmisvesi saadakse eraldiseisvast puurkaevust, mitte ühisveevärgisüsteemist.

Kastmisvee hulk ja selle ajaline kasutus ei ole nii suuremahuline, et sellel võiks olla negatiivne mõju

12

piirkonna põhjavee varudele. Kiili valla piirkonnale on iseloomulik õhuke pinnakate ning kohatine

karstinähtuste esinemine, mistõttu on põhjavee looduslik kaitstus suhteliselt nõrk (nõrgalt kaitstud)

ja pinnasevesi paikneb maapinna lähedal. Kavandatav tegevus ei hõlma siiski põhjavee reostusohtu

suurendavaid tegevusi (nt ohtlike ainete käitlemine või pinnasesse immutamine), mistõttu mõju

põhjavee seisundile ei ole eeldatav. Nabala mõis katastriüksus on liidetud ka ühiskanalisatsioonivõrku

ning käesoleva tegevusega kaasneb vähesel määral kanaliseeritava reovee maht. Kavandatav tegevus

ei hõlma tegevusi, mis suurendaksid oluliselt reostusohtu, mistõttu põhjavee seisundit eeldatavalt ei

mõjutata.

Muude loodusressursside kasutus: Planeeritud tegevusega ei kaasne muutusi maavarade, kalavarude,

metsa, ulukite jne kasutuses. Planeeringuala on juba kasutusel õuealana ja seega puuduvad ulukite ja

teiste suuremate loomade elupaigad mida planeeritud tegevus võiks häirida. Maastikuarhitektuurse

projekti elluviimisel rajatakse mitmeid dekoratiivpeenraid ja lisanduvat kõrg- ning madalhaljastust,

mis loovad uued elupaigad lindudele ja putukatele.

Muude ressursside kasutus: Kavandatavate ehitiste ehitamiseks kasutatakse täiendavaid

ehitusmaterjale ja energiat (elekter tööriistadele või nende akude laadimiseks, kütus ehitusmaterjalide

transpordiks). Ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh loodusvarad (näit.

graniitsõelmed, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid ei ole. Kuna

kavandatud tegevus on suhteliselt väikesemahuline, on materjalide kulu mitte eriti oluline.

3.4 Tegevuse energiakasutus

Minimaalselt vajab energiat aiavalgustus kuid selle kogus on väga väikene. Enamikele abihoonetele

ei ole kavandatud rajada kütteallikat ega valgustust ning lisanduv energiakasutus ei ole ülemäära suur.

3.5 Tegevusega kaasnevad tegurid

Müra ja vibratsioon: Ehituse ajal on eeldatav lühiajaline müra ja vibratsioon. Pikemaajalist ja püsivat

müra ja vibratsiooni planeeritud tegevusega ei kaasne.

Õhusaaste: Planeeritavate ehitiste eesmärgipärasel kasutamisel ei ole ette näha õhusaaste

suurenemist.

Heide vette või pinnasesse: Planeeritavate ehitiste eesmärgipärasel kasutamisel ei ole näha ette heiteid

vette ega pinnasesse. Minimaalsel määral võib pinnasesse sattuda taimeväetistest heiteid kuid nende

kogus planeeritud peenarde pinna juures ja väetamise väikese sageduse puhul on minimaalne.

Valgusreostus: Piiriülest valgusreostust ei ole ette näha. Mõningane lisanduv valgustus on

õuevalgustuse näol kuid tegemist on vähese valgusega, mistõttu häiringud sellest ümbritsevale

piirkonnale ei suurene.

Soojus, kiirgus ja lõhn: Planeeritud ehitiste eesmärgipärasel kasutamisel ei ole ette näha lisanduvat

soojuskiirguse levikut, kuna enamikel planeeritavatel abihoonetel puudub küte. Kavandatav tegevus

ei suurenda ka kiirguse ja lõhna teket.

3.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Planeeritud ehitustegevusega ei teki suures mahus jäätmeid kuna ehitustegevuse alguses

kalkuleeritakse materjalikulu täpselt välja. Seega tekkivate jäätmete kogus on väga väikene ja

põhineb vaid üksikutest üle jäävatest ehitusjäätmetest. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

13

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki

võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel

lähtutakse jäätmeseadusest ja Kiili Vallavolikogu poolt kehtestatud „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri“

(Vastu võetud Kiili vallavolikogu 20.06.2024 määrusega nr 7) nõuetest.

3.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus on korraldatud selliselt, et

oleks välistatud hilisemad avariiolukordade esinemise võimalused ning oht inimese tervisele või

keskkonnale.

3.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht

Keskkonnateabe keskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetel ei asu planeeringualal ega

naaberkatastriüksustel keskkonnalubasid omavaid ettevõtteid. Oht kemikaalseaduse ja jäätmeseaduse

kohaste mõiste „suurõnnetus“ definitsiooni järgi puudub. Oht hädaolukorra seaduse kohase mõiste

„katastroof“ järgi puudub.

4. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

4.1 Maakasutus

Nabala mõis katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa ja pindala on 14 433 m2. Mõisatalu

katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa ning pindala on 6521 m2. Kiili valla üldplaneeringu

kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusalaga. Seega tegemist on juba asustatud

piirkonnaga ja lisanduvate hoonete alust pinda ei saa pidada oluliseks maakasutuse muutuseks.

Visuaalselt samuti ulatuslikku mõju maakasutusele pole, sest abihooned ei ole kõrged ja sulanduvad

parki kavandatud maastikuarhitektuursesse lahendusse (jäävad puude vahele). Abihoonete välisilme

sobitub olemasoleva mõisa arhitektuurse lahendusega ja ei riiva silma (vt jooniseid lk 7 ja 8).

Maastikuarhitektuurse projekti järgselt on kavandatud jätta looduslikuks murualaks 51,3% kogu

planeeringualast, mistõttu võib öelda, et suures plaanis säilib tänane maakasutus.

4.2 Loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Planeeringuala hõlmab Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksusi, mille maakasutus on valdavalt

õueala ja looduslik rohumaa. Alal ei paikne maavarasid ega muid loodusressursse, mille

kättesaadavus või kasutamine oleks kavandatava tegevusega seotud. Pinnas ja muld on piirkonnale

iseloomulikud ning kavandatav tegevus ei mõjuta nende kvaliteeti ega taastumisvõimet.

Planeeritav ehitustegevus on mahult väike ning keskendub olemasoleva hoonestusala täiendamisele

ja hoonete rekonstrueerimisele. Lisanduva hoonestuse ja spordirajatiste alune pind moodustab

ligikaudu 12,5% kogu planeeringualast, mistõttu ei kaasne olulisi muutusi maakasutuses ega

loodusvarade kasutuses. Ehitustegevusel kasutatakse tavapäraseid ja looduslikke ehitusmaterjale (nt

puit ja kivi), millel puudub oluline mõju kohalike loodusvarade seisundile.

Planeeringuala on ajalooliselt kujunenud kultuurmaastik, kus Nabala mõis koos pargialaga täidab

olulist rolli nii kultuurilise kui ka ökoloogilise väärtusega rohealana. Kavandatavate tegevuste käigus

ei likvideerita ulatuslikult kõrghaljastust ega vähendata ulatuslikult rohealade pindala. Vastupidi,

mõisapargi korrastamine, haljastuse hooldus ning maastikuarhitektuursete elementide rajamine

parandavad pargi seisundit ja funktsionaalsust.

14

Mõisapark pakub olulisi ökosüsteemi teenuseid, sealhulgas puhke- ja virgestusvõimalusi, maastiku

esteetilist väärtust ning kohalikku elurikkust toetavat rohestruktuuri. Planeeringu elluviimisel

suureneb nende teenuste kvaliteet ja kasutatavus ning kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju

loodusvarade kättesaadavusele, kvaliteedile ega taastumisvõimele.

4.3 Keskkonna vastupanuvõime

4.3.1 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond

Planeeritav ala ei piirne märgala, jõeäärse ala, jõesuudme, ranna, kalda ega merekeskkonnaga. Lähim

veekogu on planeeringualast ca 100 kaugusel edelasuunal asuv Mõisakraav (Ratassepa

maaparandussüsteemi eesvool, kood VEE1094601), mis suubub Nabala peakraavi (kood

VEE1094600). Planeeritud ehitised ei too kaasa lähiala veekogude seisundis suuremaid muutuseid.

4.3.2 Pinnavormid, maastik

Planeeritava ala reljeef langeb lääne suunas, pinnavorme loovad üksikud erinevad kõrgemad ja

madalamad künkad. Pargis asuv küngas meenutab mõisa ammust ajalugu, mis tähistab keskaegse

tornlinnuse kunagist kohta. Maapinna absoluutkõrgus planeeritaval alal on valdavalt vahemikus

43,19 – 47,04 m. Pinnavorme ja maastiku muudetakse vähesel määral planeeritud tegevuse käigus

seoses maastikuarhitektuurse projekti elluviimisega.

4.3.3 Metsad

Planeeringuala vahetus läheduses metsi ei asu. Lähimad suuremad metsamassiivid asuvad

planeeringualast ca 650 ma kaugusel kirde suunas, 540 m kaugusel kagu sunnas ja lisaks asub üks

väiksem metsatukk planeeringualast ca 250 m kaugusel lääne suunas. Lähiala metsadele ega

metsloomadele ei avalda planeeritud ehitiste rajamine negatiivset mõju oma väikse mahu ja rajamise

lühiajalisuse tõttu.

4.3.4 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad

Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest, ei ole

detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Lähim Natura 2000 ala

paikneb planeeringualast märkimisväärsel kaugusel ning puudub funktsionaalne seos kavandatava

tegevuse ja Natura ala kaitse-eesmärkide vahel. Lisaks asub Kiili valla territooriumil ainsa

looduskaitsealana Nabala-Tuhala looduskaitseala (KLO1000634), mis paikneb planeeringualast

ligikaudu 3,2 km lõuna suunal. Antud looduskaitseala on oma kaitsealuste väärtuste ja režiimiga

kaugel kavandatavast tegevuspiirkonnast ning kavandatav detailplaneering ei avalda sellele

eeldatavalt olulist negatiivset mõju. Lähtudes looduskaitseregistri andmetest, ei esine

detailplaneeringu alal ja lähiümbruses looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte.

Lähtudes kättesaadavast teabest ei esine detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähiümbruses

kaitstavaid loodusobjekte, mistõttu kavandataval tegevusel puudub neile mõju.

4.3.5 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada

Teadaolevalt selliseid alasid lähialal ei ole.

4.3.6 Tiheasustusalad ja elanikkond

Planeeringuala jääb Nabala küla tiheasustusalasse. 2024. aastal vähenes, võrreldes eelneva aastaga,

Nabala küla rahvaarv 6 elaniku võrra. Koostamisel oleva üldplaneeringu järgi pole Nabala

tiheasustusalale täiendavat tihendamist ette nähtud. Planeeringuala paikneb Nabala külas piirkonnas,

15

kus elanikud kasutavad ümbruskonda elukeskkonna, puhke ja vaba aja veetmise eesmärgil. Piirkonna

elanikkonna struktuur on aga tüüpiline maapiirkonnale – valdavalt püsielanikud, kelle heaolu on

seotud rahuliku elukeskkonna, rohealade ja kultuurmaastiku säilimisega. Kavandatud tegevusega ei

kaasne Nabala küla rahvaarvus muutusi ega tiheasustusala suurenemist.

4.3.7 Kultuuri või arheoloogilise väärtusega alad

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel paikneb planeeringuala lähipiirkonnas neli

arheoloogiamälestist: kultusekivid (koodid 17936, 17941 ja 17937) ning kivikalme (kood 17932).

Lähim arheoloogiamälestis, kultusekivi (kood 17936), asub ligikaudu 25 meetri kaugusel

planeeringualast, ülejäänud mälestised jäävad 220–250 meetri kaugusele.

Planeeringualal ei asu kultuuri- ega arheoloogiamälestisi. Kultuskivi kaitsevööndisse kavandatud

rajatised on väikesemahulised ja kerge konstruktsiooniga (prügikastide ja kompostikastide varjualune

ja paviljon), mille rajamine ei eelda sügavaid kaevetöid ega pinnase ulatuslikku eemaldamist.

Kavandatud hooned ei ole massiivsed, ei muuda maapinna reljeefi ega piira kultuskivi nähtavust ega

tajutavust maastikus. Rajatised on kavandatud maastikku sobituvalt ning vajadusel on võimalik nende

paiknemist ja lahendust täpsustada koostöös Muinsuskaitseametiga.

Arvestades kavandatavate tegevuste iseloomu, mahtu ja paiknemist, ei ole eeldatavalt mõju

arheoloogiamälestiste säilimisele, nähtavusele ega kultuurilisele väärtusele. Planeeringu elluviimine

ei muuda oluliselt maastikupilti ega alade kasutusviisi viisil, mis kahjustaks lähipiirkonnas

paiknevaid kultuuriväärtusi. Juhul kui ehitustööde käigus avastatakse arheoloogilise väärtusega leide

või kultuurkihi elemente, peatatakse tööd vastavas piirkonnas ning teavitatakse viivitamatult

Muinsuskaitseametit vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Kokkuvõttes ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset mõju kultuuri- ega

arheoloogilise väärtusega aladele. Mõisakompleks ja pargiala on piirkonna jaoks olulised kultuuri- ja

maastikuväärtused, mille korrastamine aitab pigem kaasa kultuuriväärtuste säilimisele, seda enam et

mõis ise on pärandkultuuri objekt.

4.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi negatiivseid mõjusid inimeste tervisele ega heaolule.

Ehitustegevus on ajutise iseloomuga ning selle võimalikud häiringud (müra, tolm, ajutine

liiklussageduse suurenemine) on lühiajalised ja kohalikud ning tavapäraste leevendusmeetmetega

hallatavad. Planeeringu elluviimisega ei kaasne püsivaid mürataseme ega õhukvaliteedi halvenemisi,

mis võiksid mõjutada kohalike elanike tervist.

Planeeringuga kavandatav mõisapargi korrastamine ning spordi- ja puhkevõimaluste lisandumine

avaldab pigem positiivset mõju inimeste heaolule. Puhke- ja virgestusalade, sh pargi, spordiväljakute

ja teeradade arendamine toetab aktiivset eluviisi, sotsiaalset suhtlust ning parandab elukeskkonna

kvaliteeti. Mõisakompleks ja pargiala on piirkonna jaoks oluline maastikuväärtus, mille korrastamine

ja kasutusvõimaluste mitmekesistamine tõstab ala atraktiivsust nii kohalike elanike kui ka külastajate

jaoks. Liikluskoormuse osas ei ole oodata olulisi muutusi. Planeeritavad tegevused ei eelda

ulatuslikku täiendavat liikluskorraldust ning spordi- ja vabaajategevustega seotud liiklus on ajaliselt

hajutatud ja mõõdukas. Spordiväljakute kasutamine on eeldatavalt hooajaline ja ajaliselt piiratud ning

ei kaasne püsivat ega olulist mürataset tõstvat tegevust. Võimalike ürituste korraldamisel järgitakse

kehtivaid müra- ja avaliku korra nõudeid. Mõisa territooriumil ei ole plaanis korraldada tihedalt

rahvarohkeid üritusi mis võiksid piirkonna elanikke häirida. Seetõttu ei ole kavandataval tegevusel

16

eeldatavalt negatiivset mõju liiklusohutusele ega kohaliku elanikkonna heaolule. Kokkuvõttes ei

kaasne detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset mõju inimeste tervisele ega heaolule.

Vastupidi, planeering toetab elukeskkonna kvaliteedi paranemist, puhkevõimaluste säilimist ja

kultuurmaastiku väärtustamist.

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses ei paikne teadaolevaid objekte ega tegevusi, mis kujutaksid

endast kõrgendatud terviseriski (nt tööstuslik müra, saasteallikad või ohtlikud rajatised).

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Hinnangud keskkonnamõju olulisusele:

• mõju suurus ja ulatus

Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalikud keskkonnamõjud valdavalt madala tõenäosusega

ning seotud eeskätt ehitusperioodiga. Tegemist on väikesemahulise arendusega olemasoleval

hoonestatud ja kujundatud alal, mistõttu ei ole eeldatav oluliste otseste ega kaudsete

keskkonnamõjude ilmnemine. Püsiva iseloomuga negatiivsete keskkonnamõjude tekkimine ei ole

tõenäoline.

• mõju avaldumise tõenäosus ja aeg

Võimalikud negatiivsed mõjud (nt ajutine müra, tolm ja ehitusaegne liiklussageduse suurenemine) on

nõrgad kuni mõõdukad, lühiajalised ja ajaliselt piiratud ehitusperioodiga. Mõjud on pöörduvad ning

lõppevad ehitustegevuse lõppedes. Planeeringu realiseerimisel ei kaasne püsivaid ega korduvaid

keskkonnahäiringuid, mis mõjutaksid keskkonna seisundit pikaajaliselt. Kasutusfaasis on mõju

keskkonnale väike või positiivne, eelkõige elukeskkonna ja puhkevõimaluste paranemise kaudu.

• mõju laad, tugevus, kestus, sagedust ja pöörduvust;

Ehitusalusele pinnale ehk maale on tegemist pöördumatu mõjuga. Ehitustegevusest tulenevad mõjud

mööduvad ja suure tõenäosusega lähitulevikus lisanduvat hoonestust katastriüksustele ei planeerita.

• mõju piiriülesus

Kavandatava tegevuse mõju on lokaalne ning piirdub planeeringuala ja selle vahetu lähiümbrusega.

Piiriülest mõju ei esine, kuna tegevus ei ole seotud saasteainete, müra ega muude keskkonnamõjurite

levikuga, mis võiks ulatuda riigipiiridest väljapoole. Kavandataval tegevusel puudub potentsiaalne

piiriülene mõju.

• mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustel ega vahetus läheduses puuduvad Natura 2000 võrgustiku

alad. Lähim, Tammiku loodusala, asub ca 5 km kaugusel ja seda kavandatav tegevus ei mõjuta.

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega

Planeeringuala ümbruses esineb üksikuid keskkonnalubade alusel toimivaid tegevusi (nt Nabala

farmi heitvee väljalasked), kuid need ei ole kavandatava tegevusega funktsionaalselt seotud ega

põhjusta koosmõjus olulist keskkonnamõju. Kavandatav tegevus on kooskõlas piirkonna senise

maakasutuse ja funktsiooniga ning ei võimenda olemasolevaid keskkonnakoormusi.

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused

Võimalikud ebasoodsad keskkonnamõjud on tõhusalt ennetatavad ja leevendatavad tavapäraste

meetmetega. Ehitustööde käigus järgitakse kehtivaid keskkonna-, tööohutus- ja ehitusnõudeid,

sealhulgas müra ja tolmu vähendamise meetmeid ning ehitusaegset korrastatust. Haljastuse

säilitamine ja pargiala korrastamine vähendab võimalikke mõjusid elukeskkonnale ning toetab

ökosüsteemi teenuste säilimist ja paranemist.

17

6. Eelhinnangu järeldus

Kavandatava tegevuse eesmärk on Nabala mõisa ja Mõisatalu katastriüksustele lisanduvate

abihoonete rajamine, olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ning spordiväljakute rajamine.

Kavandatavad abihooned paiknevad mõisa pargialal ning tegevus toimub olemasoleval kujundatud

ja varasemalt kasutusel olnud alal. Kavandatavad hooned ja rajatised on planeeritud pargiala

struktuuri, ajaloolist ilmet ja vaadeldavust arvestavalt ning ei vähenda mõisapargi terviklikkust ega

selle kultuurilist ja maastikulist väärtust.

Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes

olulise keskkonnamõjuga tegevus. Eelhinnangu koostamisel on arvesse võetud võimalike mõjude

suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, samuti mõjude ilmnemise tõenäosust ja

kumulatiivsust. Kavandatav tegevus ei too kaasa piiriülest mõju.

Eelhinnangu tulemuste põhjal võib järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset

mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule ega Natura 2000 aladele. Võimalikud

keskkonnamõjud on valdavalt ajutised ja seotud ehitusperioodiga ning need on tavapäraste

meetmetega ennetatavad ja leevendatavad.

Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb järgida kõiki kehtivaid õigusakte ja keskkonnakaitse

nõudeid, sealhulgas ehitus- ja ohutusnõudeid, vältimaks vee, pinnase ja õhu saastatust. Ehitised

peavad olema projekteeritud ja rajatud vastavalt heale ehitustavale ja üldtunnustatud ehituslikele

põhimõtetele.

Eelhinnangu lõppjäreldusena võib öelda, et Kiili vallas Nabala külas Nabala mõisa ja Mõisatalu

katastriüksustele koostatava detailplaneeringu puhul ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine vajalik, kuna kavandatav tegevus ei põhjusta olulist keskkonnamõju. Kavandatava

tegevuse iseloomu, mahtu ja asukohta arvestades ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine proportsionaalne meede.