Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1031721

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1031721

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi OÜ MERKO KAEVANDUSED

Kontaktisik Tõnis Haube

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlemine Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

OÜ Merko Kaevandused on kaevandamise ja maavarade realiseerimisega tegelev ettevõte, mille eesmärk on eelkõige tagada AS Merko Ehitus kontserni tsiviilehitusobjektide varustuskindlus nendeks vajaliku ehitus- ja täitematerjalidega. Lisaks varustab ettevõte kvaliteetse ehitusmaterjaliga ka erinevaid kohaliku ja riikliku tähtsusega taristuehitusobjekte. Käesolevaga taotletakse keskkonnaluba Orava lubjakivimaardlasse Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele alal lasuva madalamargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks. Uuritud materjal on kvaliteetne ja see sobib kasutamiseks nii teede- ja üldehituses kui ka erinevates ehitussegudes. Orava VI lubjakivikarjääri keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Mäeeraldise saamise vajadus Orava VI lubjakivikarjääris tuleneb eelkõige AS Merko Ehitus kontserni pikaajalisest ja prognoositavast vajadusest tagada oma ehitus- ja taristuprojektidele kindel, kvaliteetne ja keskkonnahoidlikult hangitud ehitus- ja täitematerjal. Merko tegutseb Eestis ja kogu Baltikumis hoonete, rajatiste ning taristu ehituse ja arendamise valdkonnas ning ettevõtte töömahtude juures on täitematerjalide ja aluskihimaterjalide tarnekindlus otseselt seotud nii tööde tähtaegade, ehituskvaliteedi kui ka kuluriskide juhtimisega. Orava VI mäeeraldis võimaldab kasutada madalamargilist ehituslubjakivi sihtotstarbeliselt just nendes ehitusetappides, kus selline materjal on tehniliselt põhjendatud, vähendades sõltuvust turu kõikumisest ja kolmandate osapoolte tarnetest ning parandades ehitustegevuse planeeritavust.

Keskkonnavaatelisest aspektist on mäeeraldise kasutuselevõtt põhjendatud ka eeskätt Keskkonnaameti ja planeerimisdokumentides kujunenud praktikaga, mille kohaselt on uute mäeeraldiste avamisel eelistatud tegevuse koondamine juba aktiivsesse või varasema kaevandamiskasutusega maardlasse. Selline lähenemine aitab vältida uute häiringualade teket, piirata maastiku ja elukeskkonna killustumist ning kasutada olemasolevat taristut ja logistilisi lahendusi. Taotletava Orava VI lubjakivikarjääri kasutuselevõtu eesmärk on seega tagada regionaalse ja kontsernisisese ehitus- ja täitematerjalivajaduse katmine viisil, mis toetab säästlikku maavarade kasutamist, vähendab transpordist tulenevat keskkonnakoormust ning on kooskõlas riikliku keskkonnahoiu ja maapõue kasutamise põhimõtetega.

Taotletav Orava VI lubjakivikarjäär asub taotlejale kuuluvast Orava lubjakivikarjäärist (keskkonnaluba nr Rapm-034) vahetult lõunas ning seega omab ettevõte Orava maardlas lasuva lubjakivi kaevandamisel pikaajalist kogemust ja teadmisi selleks, et garanteerida ka taotletaval mäeeraldisel levivast materjalist nõuetele vastava killustiku tootmine ning maavara säästlik kasutamine. Orava VI lubjakivikarjääri kasutusele võtmine on taotlejale määrava tähtsusega ning see võimaldab ettevõttel jätkata oma põhitegevusega juba aktiivses tööpiirkonnas.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur- lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendus-meetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida. Täpsem informatsioon tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kohta on esitatud taotluse seletuskirjas.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Orava VI lubjakivikarjäär

Aadress Vardi metskond 34, Põlli küla, Märjamaa vald, Rapla maakond

Territoriaalkood 6523

Katastritunnus(ed) 50401:001:0342

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6539459, Y: 527718

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Orava kruusakarjäär (50401:006:0063), Vardi metskond 34 (50401:001:0342).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 30 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Märjamaa vald, Rapla maakond 0502

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad

5.2. Käitise kategooria

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Heite ​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi ​‐ mõõt, m

Väljumis ​‐ kõrgus, m

Joon ​‐ kiirus, m/s

Tempera ​‐ tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP

1 Puurimine X: 6538883, Y: 529381

0.05 1 5 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

2 Lõhkamine X: 6538875, Y: 529366 X: 6538890, Y: 529396

10 050101 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - pealmaakaevandamine (lõhketööd)

3 Purustus-sorteerimissõlm (purustamine,sõelumine, laadimine)

X: 6538918, Y: 529253 X: 6538948, Y: 529303

10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08111 - Dekoratiivkivi, lubjakivi, kipsi, kiltkivi ja muu kivi kaevandamine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

3/18

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood/isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104/1

Telefon 53314567

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus; - Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. - Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend.

Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Orava_VI_plokkskeem.png

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähtmeandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast) ning arendajalt saadud informatsioonist.

Käitise asukoha kirjeldus

4/18

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Taotletav Orava VI lubjakivikarjäär asub taotlejale kuuluvast Orava lubjakivikarjäärist (keskkonnaluba nr Rapm-034) vahetult lõunas, paiknedes Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vardi metskond 34 kinnistul.

Lähimad elamud jäävad taotletava mäeeraldise välipiirist ~575 – 585 m kaugusele kagusse Metsanurga (tunnus 65401:001:0003) ja Kuusiku (tunnus 65401:001:0860) katastriüksusele. Tegemist on aktiivse maardlaga, kus asub neli aktiivset mäeeraldist (keskkonnaload nr Rapm-034, Rapm 109, KL- 513227 ja KL516107), mis jäävad taotletavast Orava VI lubjakivikarjäärist vahetult põhja suunda katastriüksustele Orava kruusakarjäär (tunnus 50401:006:0063), Orava (tunnus 50401:005:0056) ja Orava kruusakarjäär 1 (tunnus 50201:001:0206).

Lubjakivi kaevandamisel ja selle töötlemisel (purustamine, sõelumine) käitise territooriumil on arvestatud järgmiste heiteallikatega: 1) lõhkeaukude puurimine (heiteallikas 1); 2) lõhkamine (heiteallikas 2); 3) lubjakivi purustamine/sõelumine purustus-sorteerimissõlmes ja laadimistööd (heiteallikas 3).

Heiteallikate asukoht karjääris muutub vastavalt mäetööde arengule, kuid need jäävad käitise piiridesse.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 2: Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Orava_VI.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 3: Joonis_2._Kaitise_asendiplaan_Orava_VI.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Olulised geograafilised (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevad) ja tehnogeensed (infrastruktuuri jm rajatised) objektid, mis mõjutaksid oluliselt saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad.

Ilmastikutingimuste iseloomustus Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Kuusiku meteroloogiajaam.

Perioodi 2020 - 2025 keskmised meteroloogilised andmed on toodud alljärgnevalt:

II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 10,7 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 15,7 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 7,1 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,9 m/s Aastate keskmine sademete summa: 666 mm

Tuulteroos, fail Lisa 4: Kuusiku_2025_tuulteroos.PNG

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Puuduvad

5/18

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf) Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide (https://www.canada.ca/en/environment-climate- change/services/nationalpollutant-releaseinventory/report/pits-quarries-guide.html#s8_8) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf) Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend.

Manused Lisa 5: Metoodika_karjaarid_18082025.pdf

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Manusena on lisatud heiteallikate saasteainete heite arvutuskäigud. Arvestades purustus-sorteerimissõlme töötamiseks vajalikke tööprotsesside iseloomu (kaevise laadimine ekskavaatoriga, purusti ja sõeluri jadamisi paiknemine, valmistoodangu laadimine laaduriga) ning nende kõrvuti paiknemist, on nii laadimistöid kui ka purustamist ja sõelumist käsitletud ühtse heiteallikana.

Manused Lisa 6: KOTKAS_arvutuskaik_Orava_VI__02.2026_.asice

Heite ​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine

CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Puurimine (1) Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö efektiivsuse. PM-sum Osakesed 99.5 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 %

Muud heite vähendamise meetmed Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleks kuival perioodil materjali ja laoplatse niisutada vastavalt vajadusele.

6/18

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Puurimine (1)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

7/18

15 - 16 100 0 0

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Lõhkamine (2)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

8/18

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 0 0 0

09 - 10 0 0 0

10 - 11 0 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 0 0 0

13 - 14 0 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 0 0 0

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm (purustamine,sõelumine, laadimine) (3)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

9/18

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 100 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

10/18

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Heite ​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5

Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik

Puurimine (1) PM-sum Osakesed 0.005 g/s 0.004 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 0.002 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.002 t Jah

Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed 0.583 g/s 0.047 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.303 g/s 0.024 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.018 g/s 0.001 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.319 g/s 0.026 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.35 g/s 0.028 t Jah

Purustus-sorteerimissõlm (purustamine,sõelumine, laadimine) (3) PM-sum Osakesed 0.284 g/s 1.062 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.128 g/s 0.48 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.015 g/s 0.057 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Purustus-sorteerimissõlm X: 6538933, Y: 529278

Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku ala kategooria

Kohalduv päevane müra normtase, dBA

Käitise müra päevane tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang päevase müra normtasemele vastavuse kohta

Kohalduv öine müra normtase, dBA

Käitise müra öine tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang öise müra normtasemele vastavuse kohta

II kategooria 60 38 Vastab 45 0

Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 7: Joonis_3._Toostusmura_paevane_hajumine_Orava_VI.pdf

11/18

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. Lähtuvalt saasteainete hajumistulemustest ei esine taotletava käitise piiril ega sellest väljaspool kehtestatud saasteainete piirväärtuste ületamist (tabel 5.4.13) ning saasteainete kontsentratsioonid jäävad lubatust tunduvalt madalamaks. Samuti ei põhjusta käitise tegevus olulist müra (tabel 5.4.12), sest väljaspool tootmisterritooriumi jäävad müratasemed 45 dB allapoole ning lähiümbruses ei esine müra suhtes tundlike objekte ega maa-alasid. Eelnevast tulenevalt ei ole välisõhu alase seiretingimuste seadmine ega selle teostamine vajalik. Juhul kui kohalikelt elanikelt laekub kaebusi, tuleb kontrollida õhukvaliteedi taset laekunud kaebuse asukohas. Kontrollmõõtmised peavad olema teostatud vastavalt kaebuse sisule (müra, tolm) ning kaebuse esitamise hetkel valitsenud samadel tingimustel (ilmastikuolud - eelkõige tuule suund, karjääri töötamine sarnasel määral jne).

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane. Käitise heiteallikate planeeritaval tegevusel lõhnahäiringuid põhjustavaid aineid (näiteks lahustid, värvid) ei kasutata ning lõhnaaineid ei teki. Eelnevast tulenevalt ei ole ette näha lõhnaainete esinemist.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Mõjutatavad müratundlikud alad Müratundlikud alad on piirkonnas paiknevate lähimate majapidamiste õuealad (II kategooria).

Müra vähendamise meetmed

Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada

Müra leevendavate meetmete rakendamine esialgu puudub, sest ülenormatiivne müratase ei levi tootmisterritooriumi piirist väljapoole. Samuti ei esine lähimate majapidamiste õuealadel olulist mürataseme tõusu ning ka kehtestatud piirväärtused on varuga tagatud.

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline

heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või siht ​‐

väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool

tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg

2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.319 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 63.57 0.006

2 10102- 44-0

Lämmastikdioksiid 0.35 g/s 1 tund 200 µg/m³ 41.24 0.206 1 aasta 40 µg/m³ 0.25 0.006

1, 3 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

0.018 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.30 0.012

1, 3 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.131 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 8.69 0.174 1 aasta 40 µg/m³ 2.50 0.062

2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.303 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.72 0.014 1 aasta 40 µg/m³ 0.21 0.005

2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

0.018 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.01 0

Koosmõju kirjeldus Taotletava käitise heiteallikatest kattuvad ajaliselt lõhkamine (heiteallikas nr 1) ja purustus-sorteerimissõlm (heiteallikas nr 3). Lõhkamise (heiteallikas nr 2) ajal on karjääris tööd peatatud ja koosmõju ei esine.

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Puuduvad

12/18

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m ulatuses) ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata.

13/18

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena.

Manused Lisa 8: Airiviro_hajumispildid_Orava_VI.rar

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Lähimate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud II kategooria tööstusmüra piirväärtust 60 dB ei ületata ning olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Tootmisterritooriumi piiril jäävad müratasemed 50 dB tasemele.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Suurima osakaaluga saasteainete heitkoguste osas on purustus-sorteerimissõlme opereerimisega kaasnev osakeste heide.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. Heite vähendamise ja leviku piiramise meetmed: 1. Mäetööde mõju vähendamiseks ei tohiks metsa langetada kohe kogu mäeeraldise ulatuses, vaid vastavalt kaevandamise etappidele järk-järgult. 2. Mäeeraldiselt kooritavat katendimaterjali saab ladustada vallidena teenindusmaa piirile, et vähendada karjäärialalt välja levivat müra. 3. Killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb laadimisplatsi niisutada. 3. Hooldada mäemasinaid õigeaegselt.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid ja müratase tootmisterritooriumi piiril ei ületa kehtestatud piirväärtusi.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Karjäärisiseste teede ja laoplatside niisutamine.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Muud heite vähendamise meetmed

14/18

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6

Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik

Puurimine (1) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.005 g/s 0.004 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.002 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.002 t Jah

Lõhkamine (2) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.583 g/s 0.047 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.303 g/s 0.024 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.018 g/s 0.001 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.319 g/s 0.026 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.35 g/s 0.028 t Jah

Purustus-sorteerimissõlm (purustamine,sõelumine, laadimine) (3) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.284 g/s 1.062 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.128 g/s 0.48 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.015 g/s 0.057 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.028 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.026 t PM-sum Osakesed 1.113 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.506 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.06 t

15/18

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 585

Maardla nimetus Orava

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara lubjakivi

Mäeeraldise nimetus Orava VI lubjakivikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 24.75

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.75

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 813

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 74

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus, ehitussegud

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 100

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

14 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 717.40 tuh m³ 01.12.2025

15 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 856.60 tuh m³ 01.12.2025

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 2 483 tuh m³

Geoloogilised uuringud

16/18

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja MERKO KAEVANDUSED OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L-MU/523648

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 02.06.2028

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

Geoloogiafondi number 47400

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/26-17

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.02.2026

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 9: Gr_lisa_1___Maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 10: Gr_lisa_2___Geoloogilised_labiloiked.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 11: Gr_lisa_3___Korrastatud_maa_plaan.pdf

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 12: Seletuskiri__Orava_VI_.asice

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 13: Aruanne__Orava_VI__01.12.2025.asice

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 14: Aruanne__Orava_VI__01.12.2025.asice

GIS ja CAD failid Lisa 15: piir_maeeraldis_ja_teenindusmaa.dgn

Lisa 16: isojooned_maapind_EH.dgn

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

17/18

8. Taotluse lisad

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt ei ole pealmaakaevandamine väiksemal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Taotletava Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 24,75 ha. Arvestades lubjakivi kaevandamiseks vajalike keskkonnalubade väljastamise ajaperioodiga ning asjaoluga, et olemuselt on tegemist olemasoleva karjääri laiendusega, siis Orava VI lubjakivikarjääri keskkonnaloa väljastamisel ei lisandu maardlasse uut eraldiseisvat tootmisüksust, vaid töödega liigutakse etapiviisiliselt Orava lubjakivikarjääri ammendamisel Orava VI mäeeraldisele. Sellegipoolest avaldub uue mäeeraldise avamisel koosmõju teiste maardla karjääridega, mille ulatust on hinnatud 2024. aastal Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud KMH-s „Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne“ (Maves OÜ, töö nr 22111), mis on nõuetele vastavaks tunnistatud 15.01.2025. Võttes kasutusele asjakohased leevendusmeetmed, ei ole olulist koosmõju teiste karjääridega oodata.

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat keskkonda. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendus-meetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida.

Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

Nimetus Manus Taotluse allkirjastatud graafilised lisad Lisa 17: Graafilised_lisad.asice

18/18

1 :2

1 :2 1

:2

1 :2

1 :2

1 :2

1 :2

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

vt. m

29.07.2025

49,78

vt. m

29.07.2025

51,49

vt. m

29.07.2025

49,78

51,49vt. m

29.07.2025

vt. m

29.07.2025

49,60

vt. m

29.07.2025

49,60

48,90vt. m

29.07.2025

48,90vt. m

29.07.2025

vt. m

29.07.2025

49,78

Läbilõige I-I'

Läbilõige II-II'

Läbilõige III-III'

Läbilõige IV-IV' S

m

S m

N m

W m

E m

SW m

NE m

NE m

2,0

5,7

7,9

10,8

3,4

7,5

10,3

2,7

7,6

9,5

12,5

4,2

8,4

10,5

13,3

2,7

7,1

9,9

3,6

6,2

9,1

14,0

6,7

2,7

7,6

9,5

12,5

4,2

8,4

10,5

13,3

3,4

7,5

10,3

2,7

7,1

9,9

4/25-1k

4/25-2k

4/25-3k

4/25-4k

4,8

PA1-1K

PA1-2K

PA1-3K

12,0

PA1-4K

PA1-5K

3,8

K14

K15

4/25-1k

4/25-2k

4/25-3k

4/25-4k

0,2

1,3

0,2

1,3

0,2

0,5

0,3

1,8

0,3

1,9

0,3

1,9

0,2

0,2

1,5

2,6 0,3 0,2

4,2

8,4

4/25-1 LA 29 F 0,7

10,5

4/25-2k

3/25-1 LA 28 F 3,2

3/25-2 LA 31 F 2,4

3/25-3 LA 31 F 0,7

3/25-4 LA 35 F 1,7

4,7

1,2

0,4

2,4 2,7

0,4

0,3

2,7

2,1

0,6

3,3

2/25-1 LA 33 F 2,8

2/25-2 LA 32 F 1,6

2/25-3 LA 31 F 3,1

4/25-1 LA 29 F 0,7

4/25-2 LA 27 F 1,2

4/25-3 LA 30 F 0,7

4/25-4 LA 28 F 1,6

1/25-1 LA 28 F 1,1

1/25-2 LA 31 F 0,7

1/25-3 LA 31 F 4,3

0,4

1,4

0,4

2,5

0,4

3,2

2,4

1,2

0,4

0,4

1,4

5,6

5,6

4,7

0,4

2,7

2/25-1 LA 33 F 2,8

2/25-2 LA 32 F 1,6

2/25-3 LA 31 F 3,1

0,4

2,5

1/25-1 LA 28 F 1,1

1/25-2 LA 31 F 0,7

1/25-3 LA 31 F 4,3

4/25-1 LA 29 F 0,7

4/25-2 LA 27 F 1,2

4/25-3 LA 30 F 0,7

4/25-4 LA 28 F 1,6

3/25-1 LA 28 F 3,2

3/25-2 LA 31 F 2,4

3/25-3 LA 31 F 0,7

3/25-4 LA 35 F 1,7

PA1-1FM LA 36 F 1,5

PA1-2FM LA 34 F 1,3

PA1-3FM LA 31 F 1,1

PA3-1FM LA 37 F 1,9

PA3-2FM LA 31 F 0,8

PA3-3FM LA 33 F 2,4

0,2

15 LA 37

Kasvukiht

Ladu / sõelmed

Saviliivmoreen

pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Murenenud lubjakivi

Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik)

Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik)

Lubjakivi (Juuru lade, Varbola kihistu, Varbola kihistik)

S tmK 1

S tmT 1

1 S vr

Lubjakivi (Raikküla lade, Raikküla kihistu) 1

S rk

Kaevandi / nõlvapuhastuse number

Suudme abs kõrgus, m

0 200 m100

Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 49,9 m)

Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 51,0 m)

Kaevandamisel jäetav nõlvatervik ja selle nõlvus (lubjakivis vertikaalne)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

[email protected]

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Märjamaa vald, Rapla maakond

Orava VI lubjakivikarjäär

OÜ MERKO KAEVANDUSED

Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

09.01.2026

26/5420

(taotleja esindaja)

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 42,4 m.

3. Plokkide vahepiir ja uuringuaegne keskmine veetase asub abs kõrgusel 49,9 m.

seisuga 01.12.2025)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5285).

- "Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

I-I' ... IV-IV'

Geoloogilised läbilõiked

Graafiline lisa 2/3

V 1 : 100

H 1 : 2000

50401:001:0342 Vardi metskond 34

50401:006:0110 Pantma

50401:006:0110 Pantma

50401:001:0342 Vardi metskond 34

50401:001:0342 Vardi metskond 34

5 0 4 0 1 :0

0 6 :0

1 1 0

P a n tm

a 50401:006:0063

Orava kruusakarjäär

50401:001:0342

Vardi metskond 34

50401:001:0342 Vardi metskond 34

6 5 4 0 1 :0

0 1 :0

0 0 5

V a rd i

m e ts

k o n d 4

9

6 5 4 0 1 :0

0 1 :0

0 0 5

V a rd i

m e ts

k o n d 4

9

1:2

(taotletav) Orava V lubjakivikarjäär

Plokk 13 aT

P lo

k k 2 P

7 aT

Plokk 14 aT

Plokk 15 aT

Plokk 14 aT

Plokk 15 aT

Plokk 14 aT

Plokk 15 aT

Plokk 14 aT

Plokk 15 aT

13 aT

Plokk

1 aT

abs 49,90 m

abs 42,40 m

abs 49,90 m

abs 42,40 m

abs 49,90 m

abs 42,40 m

abs 49,90 m

abs 42,40 m

abs 42,40 m abs 42,40 m

(taotletav) lubjakivikarjäär

Orava V

lubjakivikarjäär Orava

Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m

Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %)

Puuraugu number

Suudme abs kõrgus, m

Puuraugu sügavus, m

Keemiline analüüs ja proovi number

Sügavus maapinnast, m

Kaevandi sügavus, m

Sügavus maapinnast, m

Vardi LKA

VEP213463

5 6 .4 6

5 5 .2 9

5 6 .7

3

5 6 .6

2

5 6 .8 3

5 6 .4 1

5 6 .0

8

5 5 .7 8

5 5 .3

4

5 5 .3

7

5 5 .3

8

5 6 .0

2

5 5 .1

2

5 6 .2

0

58.05

5 5 .2

7

5 6 .2

8

5 6 .0

2

54.36

57.92

58.01

p in n

p in n

K r

K r

K r

K r

K r

35k V

35k V

54.69

56.21

54.21

53.90

56.41

53.90

56.09 53.41

54.95

53.51

55.90

52.52

54.11

55.17

54.91

55.17

52.84

53.24

58.27

58.54

57.01

55.69

55.73

53.96

57.24

57.52

58.76

57.76

57.57

55.24

58.05

54.09

58.23

58.40

58.18

54.05

55.72

58.18

58.69

58.44

53.51

58.45

52.43

57.97

55.30

51.57

53.97

58.44

58.28

55.24

54.15

53.33

52.02

53.75

56.49

56.64

55.33

55.14

56.29

55.59

55.19

54.08

56.23

55.23

54.63

54.96

55.17

56.43

55.84

54.63

54.00

55.75

56.40

55.39

55.71

54.31

54.44

56.08

55.76

54.91

55.2854.10

52.95

54.62

55.53

54.42

55.77

54.00

56.23

54.80

54.81

54.99

50401:001:0342

Vardi metskond 34

55.59

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40 42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42 47.42

47.42

47.42

47.42

47.64

54.27

52.99

47.69

44.19

46.11

49.21

52.79

50.04

54.16

50.60 45.07

45.51 49.16

53.08

55.34

49.71

45.03

43.90

49.33

52.01

48.47

45.49

43.89

46.05

52.05

51.97

50.62

50.13

49.12

45.92

45.76

50.82

50.19

50.44

50.66

50.08

47.26

46.28

46.14

42.99

44.74

48.36

54.05

46.35

50.85

50.41

46.67

45.73

51.31

52.57

49.45

45.96

43.08

46.35

49.50

43.88

50.11

44.23

50.82

47.43

45.73

46.25

43.66

44.07

50.23

50.60

51.39

50.19

47.04

43.86

43.50

50.61

50.63

50.21

45.92

44.51

43.82 48.82

52.01

54.46

53.88

49.85 47.22

48.79

43.98

46.59

46.48

46.29

52.73

51.78

52.58

50.80

47.66

45.16

43.88

43.98

43.89

48.15

51.21

50.26

47.04

46.38

44.00

46.68

53.21

49.17

46.22

45.20

43.55

43.75

43.49

43.64

46.78

47.44

47.34

50.13

50.07

50.09

44.29

49.21

53.72

53.42

50.44

48.96

55.16

48.23

52.01 54.30

48.40

50.04

54.62

53.17

4 3

4 3

43

4 3

4 3

4 4

44

44

4 4

4 4

4 5

45

45

4 5

4 5

4 6

46

46

4 6

4 6

4 7

4 7

47

4 7

4 7

4 8

48

48

4 8

4 9

4 9

49

49

4 9

4 9

5 0

50

50

5 0

5 0

5 1

5 1

51

51

5 1

5 1

5 2

52

52

5 2

5 2

5 3

5 3

53

53

5 3

53

54

54

5 4

5 4

5 4

5 6

5 7

54

55

5 5

5 5

5 5

56

56

5 6

5 6

I

I

III

III'

I'

I'

IV '

IV

PA-1/25

54,20

51,50

0,4

2,3

PA-2/25

56,40

53,00

0,4

3,0

PA-3/25

56,49

53,79

0,4

2,3

PA-4/25

56,93

52,73

0,4

3,8

K-1/25

58,38

0,2

K-2/25

58,21

0,2

K-3/25

54,42

0,2

K-4/25

56,03

0,3

K-5/25

55,31

0,3

K-6/25

54,86

0,3

K-7/25

55,72

0,2

K-8/25

59,81

0,2

K-9/25

56,46

0,1

K-10/25

54,26

0,3

K-11/25

54,88

0,2

K-12/25

56,22

0,2 K-13/25

55,02

0,2

K-14/25

56,44

0,3

PA-2/14

56,88

PA-3/14

58,63

PA-4/15

55,90

PA-5/15

58,55

PA-6/15

59,61

Š-5A

55,93

52,90

42,40

42,40

Š-18/19

Š-17/19

Š-11/19

Š-15/19

Š-14/19

Š-9/19

Š-16/19

Š-8/19

Š-10/14

Š-7/14

Š-13/14

Š-5/14

Š-6/14

Š-4/14

Š-8/14

K03/22

PA1/22

K01/22

SP01/22

PA3/22

Š-9/14

42,40 11,4

42,40 10,6

42,40 9,1

42,40 10,3

47,42

47,42

47,42

47,42

47,42

1,5+

1,6+

1,6+

0,9+

1,0+ 1,0+

1,3+

0,7+

1,6+

2,0+

1,1+

0,8+

2,4+

0,8+

K-14/25

56,44

0,3

0,8+

PA-4/25

56,93

52,73

0,4

3,8

42,40 10,3

55,93

42,40

PA1/22

K03/22

Š-9/19

Š-10/14

1

2

3

4

5

6 7 8

9

10

11

12

13

14

Suudme abs kõrgus, m

Lasumi abs kõrgus, m

Kaevandi nr

Suudme abs kõrgus, m

Kasvukihi paksus, m

Kvaternaari setete paksus, m

2023. a uuringu puurauk (EGF 9776)

2014. a uuringu puurauk (EGF 8680)

Kasuliku kihi paksus, m Lamami abs kõrgus, m

2025. a puuraugu nr Kasvukihi paksus, m

Kvaternaari setete paksus, m

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Puuraugu nr / rajamise aasta

2023. a uuringu kaevand (EGF 9776)

2019. a uuringu kaevand (EGF 9306)

2014. a uuringu kaevand (EGF 8680)

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

Maardla piir (asendiplaanil)

Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (taotletav)

Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir (taotletav)

Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise piir

Lubjakivi prognoosvaru ploki piir (P)

Kruusa varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)

Vääriselupaik

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Vardi looduskaitseala

0 200 m100

Kaardileht nr 6314 Rapla

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

[email protected]

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Märjamaa vald, Rapla maakond

Orava VI lubjakivikarjäär

Graafiline lisa 3/3OÜ MERKO KAEVANDUSED

Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

1 : 2000

09.01.2026

26/5420

(taotleja esindaja)

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1

Lubjakivi ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)

Veekogu samakõrgusjoon, m

Tehisveekogu (veepeegli pindala ~23,34 ha)

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

4. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 42,4 m.

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga *VARUDE KINNITAMISE KUUPÄEV*).

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.10.2025);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Korrastatud maa plaan

50401:006:0063

Orava kruusakarjäär

65401:001:0005

50401:006:0110

Vardi metskond 49

Pantma

50401:001:0342 Vardi metskond 34

50401:006:0832

Lõnsu

5 2 9 0

0 0

5 2 9 4

0 0

5 2 9 6

0 0

6 539 200

6 539 000

6 538 800

6 538 600

Veekogu eeldatav keskmine sügavus 8,6 m

Veepeegli pindala mäeeraldisel ~23,34 ha

Tehisveegu

(taotletav) Orava V lubjakivikarjäär

Orava lubjakivikarjäär

Plokk 13 aT

Plokk 7 aT Plokk 2 P

6 aR

6 aR

Plokk 6 aR

Nr X Y

1 6 539 045,77 528 946,72

2 6 539 068,35 528 996,47

3 6 538 940,31 529 079,79

4 6 538 969,92 529 144,79

5 6 538 975,99 529 141,23

6 6 539 094,37 529 401,16

7 6 539 091,48 529 411,70

8 6 539 119,70 529 473,65

9 6 538 859,47 529 600,79

10 6 538 719,07 529 512,91

11 6 538 693,08 529 440,19

12 6 538 634,77 529 381,31

13 6 538 517,86 529 041,64

14 6 538 989,09 528 928,56

Pindala 24,75 ha

Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

N

55

47

1

Seletuskiri

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

OÜ Merko Kaevandused (edaspidi ka taotleja) on kaevandamise ja maavarade realiseerimisega

tegelev ettevõte, mille eesmärk on eelkõige tagada AS Merko Ehitus kontserni tsiviilehitus-

objektide varustuskindlus nendeks vajaliku ehitus- ja täitematerjalidega. Lisaks varustab

ettevõte kvaliteetse ehitusmaterjaliga ka erinevaid kohaliku ja riikliku tähtsusega taristu-

ehitusobjekte. Käesolevaga taotletakse keskkonnaluba Orava lubjakivimaardlasse Orava VI

lubjakivikarjääri mäeeraldisele alal lasuva madalamargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks.

Uuritud materjal on kvaliteetne ja see sobib kasutamiseks nii teede- ja üldehituses kui ka

erinevates ehitussegudes. Orava VI lubjakivikarjääri keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Mäeeraldise saamise vajadus Orava VI lubjakivikarjääris tuleneb eelkõige AS Merko Ehitus

kontserni pikaajalisest ja prognoositavast vajadusest tagada oma ehitus- ja taristuprojektidele

kindel, kvaliteetne ja keskkonnahoidlikult hangitud ehitus- ja täitematerjal. Merko tegutseb

Eestis ja kogu Baltikumis hoonete, rajatiste ning taristu ehituse ja arendamise valdkonnas ning

ettevõtte töömahtude juures on täitematerjalide ja aluskihimaterjalide tarnekindlus otseselt

seotud nii tööde tähtaegade, ehituskvaliteedi kui ka kuluriskide juhtimisega. Orava VI

mäeeraldis võimaldab kasutada madalamargilist ehituslubjakivi sihtotstarbeliselt just nendes

ehitusetappides, kus selline materjal on tehniliselt põhjendatud, vähendades sõltuvust turu

kõikumisest ja kolmandate osapoolte tarnetest ning parandades ehitustegevuse planeeritavust.

Keskkonnavaatelisest aspektist on mäeeraldise kasutuselevõtt põhjendatud ka eeskätt

Keskkonnaameti ja planeerimisdokumentides kujunenud praktikaga, mille kohaselt on uute

mäeeraldiste avamisel eelistatud tegevuse koondamine juba aktiivsesse või varasema

kaevandamiskasutusega maardlasse. Selline lähenemine aitab vältida uute häiringualade teket,

piirata maastiku ja elukeskkonna killustumist ning kasutada olemasolevat taristut ja logistilisi

lahendusi. Taotletava Orava VI lubjakivikarjääri kasutuselevõtu eesmärk on seega tagada

regionaalse ja kontsernisisese ehitus- ja täitematerjalivajaduse katmine viisil, mis toetab

säästlikku maavarade kasutamist, vähendab transpordist tulenevat keskkonnakoormust

ning on kooskõlas riikliku keskkonnahoiu ja maapõue kasutamise põhimõtetega.

Taotletav Orava VI lubjakivikarjäär asub taotlejale kuuluvast Orava lubjakivikarjäärist

(keskkonnaluba nr Rapm-034) vahetult lõunas ning seega omab ettevõte Orava maardlas lasuva

lubjakivi kaevandamisel pikaajalist kogemust ja teadmisi selleks, et garanteerida ka taotletaval

mäeeraldisel levivast materjalist nõuetele vastava killustiku tootmine ning maavara säästlik

kasutamine. Orava VI lubjakivikarjääri kasutusele võtmine on taotlejale määrava tähtsusega

ning see võimaldab ettevõttel jätkata oma põhitegevusega juba aktiivses tööpiirkonnas.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Orava VI lubjakivikarjäär asub Orava lubjakivimaardlas, mis omakorda asub Rapla maakonnas

Märjamaa vallas Põlli külas riigiomandisse kuuluval katastriüksusel Vardi metskond 34 (tunnus

2

50401:001:0342, 85% maatulundusmaa ja 15% kaitsealune maa). Riigivara valitsejaks on

Kliimaministeerium, volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Kesksus. Lähimad elamud

jäävad taotletava mäeeraldise välipiirist ~575 – 585 m kaugusele kagusse Metsanurga

(tunnus 65401:001:0003) ja Kuusiku (tunnus 65401:001:0860) katastriüksusele. Tegemist on

aktiivse maardlaga, kus asub neli aktiivset mäeeraldist (keskkonnaload nr Rapm-034,

Rapm-109, KL-513227 ja KL516107), mis jäävad taotletavast Orava VI lubjakivikarjäärist

vahetult põhja suunda katastriüksustele Orava kruusakarjäär (tunnus 50401:006:0063),

Orava (tunnus 50401:005:0056) ja Orava kruusakarjäär 1 (tunnus 50201:001:0206).

Mäeeraldisest idas asub Pendi tee (nr 6540001), mis ristub ligikaudu 1 km kaugusel

Vaimõisa – Ohukotsu teega (nr 5040001), viib omakorda ca 2 km kaugusel asuvale

Tallinna – Pärnu – Ikla põhimaanteele (nr 4). Antud teid kasutataks ka maavara väljaveoks.

Kogu taotletav ala kattub riigikaitselise ehitise Pendi lasketiiru piiranguvööndiga (tunnus

3714794). Mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~41 m kaugusel kagus kulgeb Elektrilevi

OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 35 – 110 kV (kõrgepingeliin) 35kV AS-70 (tunnus ELV1512053),

millele on seatud elektripaigaldise kaitsevöönd ulatusega 25 m. Taotletaval mäeeraldisel ja selle

teenindusmaal puudub kattumine nimetatud kaitsevööndiga. Uuringu käigus on varuplokid

moodustatud selliselt, et loodes asuv Vardi looduskaitseala (KKR kood KLO1000156) ja kagus

asuv II kaitsekategooria taimeliigi punane tolmpea (Cephalanthera rubra, KKR kood

KLO9336796) leiukoht jääksid mäeeraldise piirist vähemalt 25 m kaugusele. Vardi LKA

kuulub ka Natura 2000 loodusalade nimistusse (Vardi loodusala, EELIS kood RAH0000346).

Lähim looduslik veekogu Ohukotsu jõgi (KKR kood VEE1107700) jääb ~1,4 km kaugusele.

Orava VI lubjakivikarjääril puuduvad olulised seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Ala ei ole käsitletud Rapla maakonnaplaneeringus 2030+, kuid see valmis ka enne varude

kinnitamist. Rapla maakonnaplaneeringus on maavaradega varustatuse tagamine määratletud

kui avalikes huvides olev tegevus, mille elluviimine eeldab, et kaevandamine toimub parimaid

teadaolevaid tehnilisi ja korralduslikke lahendusi rakendades, eesmärgiga minimeerida

võimalikku häiringut nii looduskeskkonnale kui ka piirkonna elanikele. Märjamaa valla

kehtivas üldplaneeringus on rõhutatud eelkõige alasid, kus kaevandamine on välistatud või

piiratud, samuti kaevandamisest mõjutatud alade korrastamise vajadust ning sellest tulenevalt

nähakse ette, et pärast maavara ammendamist korrastatakse ka taotletav mäeeraldis vastavalt

kehtivatele nõuetele. Koostatava Märjamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav

mäeeraldis rohevõrgustiku koridori alale. Planeeringu seletuskirjast lähtuvalt on kaevandamine

rohevõrgustiku alal võimalik üksnes juhul, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada

ammendatud kaevandatud alade sobiv korrastamine (et see tagaks rohevõrgustiku toimimise).

Kaevandamise mõju rohevõrgustiku toimimisele on käsitletud peatükis 6. Kavandataval

tegevusel puuduvad seega otsesed vastuolud kehtivate ja koostamisel olevate planeeringutega.

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Taotletava Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldisel on 2025. aastal teostatud geoloogiline

uuring, mille tulemused on esitatud „Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruandes (varu seisuga 01.12.2025)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr

25/5285, EGF 47400). Orava maardla geoloogiat on varasemalt see-eest korduvalt uuritud.

3

Orava lubjakivimaardla paikneb Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas,

Vaimõisa kõviku idaservas. Vaimõisa kõvik on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava

maardlat iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised. Piirkonnas koosneb

pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast, liivsavist) ning

need lasuvad valdavalt Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu lubjakividel.

Maapinna abs kõrgused jäävad taotletaval mäeeraldisel ligikaudu 53 – 60 m tasemele

Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldisel moodustavad kasuliku kihi peamiselt Alam-Siluri

Juuru lademe Tamsalu kihistu ja Varbola kihistu karbonaatkivimid, aga paiguti ka Raikküla

lademe Raikküla kihistu kivimid. Aluspõhja peal lasuvad paiguti kruus, liiv ja moreen.

Raikküla kihistu uuritud paksus on 1,4 – 2,0 m. Kivimid on esindatud mäeeraldise lääneosas

kahes puuraugus (PA-3/25 ja PA-4/25), Vaimõisa kõviku lael, olles uuringuruumi idaosas ära

kulutatud. Kihistut iseloomustab peenekristalliline lubjakivi, mergli lainjate vahekihtidega.

Tamsalu kihistu Karinu kihistikus on peenekristalliline, õhukeste tumedate lainjate mergli

vahekihtidega lubjakivi. Läbilõike alumisel osal on tihedalt merglikelmeid. Esineb lausdetriitse

lubjakivi kuni 10 cm paksusi vahekihte ja kivistisi. Karinu kihistiku paksus on 4,1 – 4,9 m.

Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku lubjakivi on jämedetriitne, valdavalt keskmisekihiline.

Esineb kivistisi, kihiti massiliselt, moodustades struktuurilt biomorfse lubjakivi. Mergel esineb

õhukeste lainjate vahekihtidena. Tammiku kihistiku lasumipinnast ~0,7 m sügavamal on

ligikaudu 10 cm paksune savimergli vahekiht. Kiht fikseeriti kõigis puuraukudes ning seda on

kirjeldatud ka lähedusse jäävate varasemate geoloogiliste uuringute puuraukudes. Antud kiht

jääb 45,7 – 48,1 m abs kõrgusele. Tammiku kihistiku paksus mäeeraldisel on 2,8 – 3,0 m.

Varbola kihistu lubjakivi on detriitne, peenekristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline.

Mergel esineb õhukeste lainjate vahekihtidena. Sügavusega muutuvad mergli vahekihid

paksemaks ja sagedasemaks. Esineb kivistisi. Varbola kihistu kivim avati kuni 5,1 m paksuselt.

Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud geoloogilise uuringu aruandes.

Tabel 3.1 Orava VI lubjakivikarjääri lubjakivi füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel

Plokk Maavara LA

tegur

LA

kategooria

Külma-

kindlus F, %

F

kategooria

14 aT madalamargiline

ehituslubjakivi 28-37/31 35 0,7-3,2/2,1 F4

15 aT madalamargiline

ehituslubjakivi 27-37/31 35 0,7-4,3/1,6 F2

Lubjakivi katvad purdsetted, paksusega kuni 3,3 m, on kuivad, moodustamata iseseisvat

veekihti. Põhjavesi on vabapinnaline, surveta. Orava VI lubjakivikarjääri veetase on otseses

sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Põhiline

toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, lumesulamise ajal (märts – aprill) ja sügisperioodil

(oktoober – november). Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele

äravoolule. Rapla kaardilehe (6314) hüdrogeoloogilise kaardistamise andmeil võib

põhjaveetaseme muutuste amplituud aasta lõikes ulatuda 1 – 2 m, harvem 3 meetrini.

Põhjaveevoolu regionaalne suund on läände, Lääne-Eesti madalikule.

4

Orava VI lubjakivikarjääri põhjavee tase jäi mõõdetuna 2025. a augustis 4,6 – 7,5 m sügavusele

maapinnast, ab kõrgusele 48,9 – 51,5 m, järgides maapinna reljeefi (maapinna abs kõrgused on

vahemikus 53 – 60 m). Puuraukudest mõõdetud uuringuaegne keskmine põhjavee tase oli seega

abs kõrgusel 49,9 m, mis on ka veepealse ja -aluse varu piiriks. Kaevandaja soovil on

mäeeraldise lamam keskmisest veetasemest 7,5 m allpool absoluutkõrgusel 42,4 m, et kivimi

väljamiseks oleks võimalik rakendada veealust kaevandamisviisi ilma veetaset alandamata.

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega

Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,75 ha.

Taotletav mäeeraldis hõlmab geoloogilise uuringuga moodustatud aktiivse tarbevaru plokke

osaliselt (plokkide pindala 24,95 ha), kuna need kattuvad osaliselt, ca 0,2 ha suurusel alal,

külgneva taotlejale kuuluva Orava lubjakivikarjääri mäeeraldisega. Kuna plokid jäävad

osaliselt aktiivse mäeeraldise piiresse, on otstarbekas lisada plokid keskkonnaloale Rapm-034.

Kogu taotletava mäeeraldisega hõlmatud varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna

stabiilsuse tagamiseks tuleb jätta nõlva hoidetervikud. Katendi ohutuks nõlvuseks on kõikjal

arvestatud 1 : 2 ning lubjakivimassiivis on nõlvatervik vertikaalne. Taotletavad ja

kaevandatavad varud koos maavara kaoga säilitatavates nõlvatervikutes on arvutatud

arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Mahuarvutuse tulemused on esitatud tabelis 4.1.

Tabel 4.1 Orava VI lubjakivikarjääri taotletav ja kaevandatav varu (seisuga 01.12.2025)

Plokk Pindala Maavara Keskmine

paksus, m

Taotletav

varu, tuh m3

Kadu,

tuh m3

Kaevandatav

varu, tuh m3

14 aT 24,75 madalamargiline

ehituslubjakivi 2,9 717,4 25 692,4

15 aT 24,75 madalamargiline

ehituslubjakivi 7,5 1 856,6 66 1 790,6

Kokku 2 574 91 2 483

Väljapoole taotletavat Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldist, külgneva Orava lubjakivikarjääri

(keskkonnaluba nr Rapm-034) mäeeraldisele, jääb plokk 14 aT pindalal 0,2 ha mahuga

7,6 tuh m3 ning plokk 15 aT samuti pindalal 0,2 ha mahuga 14,4 tuh m3. Varude kandmiseks

loale nr Rapm-034 tuleb esitada selleks vajalike andmetega keskkonnaloa muutmistaotlus.

Luba taotletakse 30 aastaks. Arvestades karjääri avamiseks vajaliku ettevalmistustöödega,

reaalse tootmismahu saavutamiseks kuluvat aega ja kaevandatud maa korrastamiseks kuluvat

aega, kujuneb keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks seega ca 100 tuh m3.

5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Kasulikku kihti katvaks katendiks on kasvukiht, kohati ala loode osas õhukese kihina

orgaanikat sisaldav savikas kruus ja enamuses rähkne paelahmakatest koosnev moreen. Katendi

hulka on arvestatud ka aluspõhja ülemine murenenud osa. Katendi maht taotletaval

mäeeraldisel on ligikaudu 813 tuh m3, sh muld keskmise paksusega 0,3 m ja mahuga 74 tuh m3.

5

Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on toimiva

kaevandamispiirkonnaga. Alale on juurdepääs Tallinna – Pärnu – Ikla maanteelt lähtuva

Vaimõisa – Ohukotsu teelt hargneva Pendi tee kaudu, mööda mida korraldatakse väljavedu.

Maavara kaevandamise korral tuleb koorida kattekiht, mida tehakse vastavalt töö-ee

liikumisele. Kattekiht koosneb savikast kruusast, rähksest paelahmakatest koosnevast

moreenist ja aluspõhja murenenud osast. Katendi keskmine paksus mäeeraldisel on 3,3 m (sh

mullakiht paksusega 0,3 m). Kasvukiht ja moreen ladustatakse eraldi, et karjääri lõppfaasis

saaks kasvukihti vajadusel kasutada karjääri bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks.

Mineraalset katendist tulevat materjali saab kasutada karjäärinõlvade täimisel ja tasandamisel.

Moodustatud varuplokid paiknevad nii peal- kui ka allpool keskmist põhjavee taset. Põhjavee

tasemest üleval poole oleva ploki kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 2,9 m. Allpool oleva

ploki keskmine paksus on 7,5 m. Kvaliteedi poolest on tegemist madalamargilise

ehituslubjakiviga, mida sobib kasutada üld- ja teedeehituses. Sarnaselt teiste Orava maardla

karjääridega toimub ka Orava VI mäeeraldisel kaevandamine ilma veetaset alandamata. Kuna

karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara

ning seejärel veealune maavara. Kivimi raimamine toimub puur-lõhketöödega. Veealuse

varu lõhkamine toimub vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma.

Puur-lõhketööd on soovitatav korraldada lühiviitmeetodil, tagades üheaegselt lõhatava

lõhkeaine väiksema koguse ja lõhketöödest tulenevate ohtude minimeerimise. Lõhketöid

hakkab teostama litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-

lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid, sh vajalikud laengusuurused, ja kasutatavad

kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja

seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul.

Raimatud materjal laetakse ekskavaatoriga ja/või laaduriga purustus-sorteerimissõlme ja/või

kalluritele selle transportimiseks purustus-sorteerimissõlme. Kaevist töödeldakse purustamis-

sorteerimissõlmes ja fraktsioneeritakse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16 mm, 16/32 mm

ja 32/63 mm. Lisaks ridakillustikud 4/32 mm ja 4/63 mm ning lubjakivis sisalduva saviosakeste

tõttu ka peenfraktsioon fr 0/4 mm. Tänase praktika kohaselt leidub turgu kõikidele tootmisel

tekkivatele fraktsioonidele. Juhul, kui mõnda fraktsiooni ei õnnestu turustada, tuleb sellele leida

mõni muu alternatiivne kasutus, näiteks kasutada korrastamisel vajalike tingimuste loomiseks.

6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad

avariiolukorrad

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt ei ole

pealmaakaevandamine väiksemal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus.

Taotletava Orava VI lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 24,75 ha. Arvestades lubjakivi

kaevandamiseks vajalike keskkonnalubade väljastamise ajaperioodiga ning asjaoluga, et

olemuselt on tegemist olemasoleva karjääri laiendusega, siis Orava VI lubjakivikarjääri

keskkonnaloa väljastamisel ei lisandu maardlasse uut eraldiseisvat tootmisüksust, vaid töödega

liigutakse etapiviisiliselt Orava lubjakivikarjääri ammendamisel Orava VI mäeeraldisele.

Sellegipoolest avaldub uue mäeeraldise avamisel koosmõju teiste maardla karjääridega, mille

ulatust on hinnatud 2024. aastal Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud

KMH-s „Orava IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

6

aruanne“ (Maves OÜ, töö nr 22111), mis on nõuetele vastavaks tunnistatud 15.01.2025. Võttes

kasutusele asjakohased leevendusmeetmed, ei ole olulist koosmõju teiste karjääridega oodata.

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral ümbritsevat

keskkonda. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra,

tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud vibratsioon, mõju pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi

visuaalne muutumine. Võttes kasutusele vajalikud ja asjakohased leevendus-

meetmed on võimalik kaevandamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele minimeerida.

Osakesed

Peamiseks tolmuallikaks lubjakivi kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed, paelasu

töötlemine purustus-sorteerimissõlmes ning materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde

juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid tolmu leviku

tõkestamiseks (näiteks niisutite ja katete kasutamine purustus-sorteerimissõlmel).

Karjäärisiseseid- ja väljaveoteid ja laoplatse tuleb vajadusel kuiva ilmaga niisutada.

Mäeeraldisel tekkiva tolmu levikut aitab veel tõkestada kaevandamisel tekkiv sügav kaeveõõs.

Esialgsete arvutuste kohaselt ületatakse siiski kavandatava tegevusega keskkonnaministri

14.12.2016 määruses nr 67 toodud osakeste künniskogused 1 tonn/aastas, mistõttu on

õhusaasteloa taotlemine vajalik ning taotluses on täidetud õhu eriosa tabelid.

Müra

Müra tekitavad peamiselt mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid – kasuliku kihi kaevandamine,

materjali töötlemine (purustamine, sõelumine), kaevise transport ja laadimine ning materjali

väljavedu. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub otseselt kasutatavast

tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevise väljaveoks

kasutatavatel kalluritel on helirõhutase normeeritud. Teiste masinate keskmine müratase jääb

15 m kaugusel müraallikast 80 – 96 dB vahemikku. Erinevates teatmikes on lubjakivi-

karjäärides töötavate masinate müra tasemeks määratud maksimaalselt kuni 110 dB.

Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on arvutuses lähtutud seega maksimaalse võimaliku

müratasemega 110 dB. Purustus-sorteerimissõlme paigutamine kaevandamisel tekkivasse

karjäärisüvendisse aitab vähendada selle poolt tekitatava müra levikut tootmisalast väljapoole.

Lähimad elamuhooned jäävad taotletava mäeeraldise välipiirist ~575 – 585 m kaugusele

kagusse.

Karjääris kaevandamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ seatud nõuetest. Lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on lähimate

majapidamiste õuealade puhul tegemist II kategooria alaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra

piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Müratase ehk

helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja

vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Kaevandamisega kaasnevat

müra on hinnatud keskkonnaloa taotluse õhu eriosa juures (loa tabel 5.4.2), mille kohaselt

kaasnevad müratasemed jäävad lubatud normide piiresse ning pole põhjust eeldada, et nendega

kaasneks olulist mõju inimeste tervisele või heaolule.

7

Kaevandamise arenemisel tuleb masinad, sh kaevise töötlemiseks kasutatav purustus-

sorteerimissõlm esimesel võimalusel paigutada võimalikult sügavale karjääri põhja.

Puur-lõhketööd

Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk

maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub

eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu

mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad

mõjud. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele

vastav puur-lõhketööde projekt, milles muuhulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja

maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad

kaitsevahendid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja

seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul.

Mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile

Kuna varu arvutuse ala piirneb põhjast Orava karjääriga, milles toimub kaevandamine ilma

veetaset alandamata, on tulevikus uue ala kasutuselevõtust tingitud nn lisanduv mõju

põhjaveele väike. Orava VI lubjakivikarjääri ümbruskonna puurkaevud ei jää Orava maardla

mõjupiirkonda, paiknedes enamasti kõrgema reljeefiga aladel ning jäädes maardla põhjavee

liikumise suunast kõrvale. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata, ei teki kaevevälja

ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on mõju põhjavee keemiale väike.

Kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna

reostumiseks minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast

põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus

võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed).

Kuna karjäärisüvendist puudub väljavool teistesse veekogudesse, ei ole oodata heljumi

kandumist edasi pinnavette. Heljum settib välja karjäärisüvendis endis. Heljumi

edasikandumine põhjavees on väga vähene, kuna põhjavee liikumiskiirused on tüüpiliselt kordi

madalamad kui pinnavees ning tolmuosakesed settivad välja. Erandina on võimalik heljumi

mõningane levik suuremates kivimilõhedes, kus vee liikumiskiirus sarnaneb pinnaveele.

Kasutades puur-lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda

plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Reostusoht pinna-

ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub läbi

karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Masinate avariide ennetamiseks tuleb

neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema

õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete (hooldusplats, reostustõrjevahendid)

õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult

ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt

esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis kärjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale,

mis on antud alal kirdesse ning kanduks Kõrvetaguse peakraavi, mis moodustab põhjavee

väljavoolu. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidevalt reoallikast allavoolu. Juhul, kui

kõigi piirkonnas paiknevate ja tulevaste karjääride kaevandamise tagajärjel kujuneb alale

veekogu, ei tohiks kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti mõjutada,

sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei ole).

8

Mõju pinna- ja põhjavee režiimile

Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene.

Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda

pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi

karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamine

mõjutab piirkonna põhjavett vähesel määral. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee

aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine

ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääride ala on aga võrreldes

käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne.

Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi,

kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see

mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi

ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta on veealuse varu väljamine kontseptuaalselt

põhjaveetaset langetav tegevus – hüdrogeoloogiline analüüs on tehtud geoloogilises uuringus.

Veealuse varu kaevandamisel, lähtudes konservatiivselt väiksemast toitumismäärast, tekib

veekadu kompenseeriv põhjavee hulk ~30 ha suuruselt alalt (või suurema aurumismäära puhul

~74 ha), mida võib nimetada siinkohal põhjavee toitealaks. Vastavaks toitealaks piisab ~120 m

raadiusega tsoonist karjääri ümber (suurema aurumise puhul ~260 m raadiusega tsoonist), mida

võib ühtlasi pidada ka alanduslehtri maksimaalseks ulatuseks. Võimaliku alanduslehtri piiresse

jääb seega osaliselt Vardi kaitseala lääneserv. Lähimate majapidamisteni, mis asuvad enam kui

500 m karjääri piirist, võimalik veetaseme alanduse mõju ei ulatu. Alanduslehter ühtib alalt

põhja suunas asuvate karjääridega ning moodustab reaalsuses nendega ühise alanduslehtri, kuid

selle tulemusel ei laiene siin hinnatud mõju ulatus lääne, ida, või lõuna suunas. Arvutatud

mõjuraadiused on suuresti ülehinnangud. Tegelikkuses ei kompenseeri kogu maavara

väljamisest ja suurenenud aurumisest tekkivat veekadu üksnes karjääri külgnevatelt aladelt

valguv põhjavesi, vaid suuresti vähendab valguva põhjavee vajalikku kogust ka veetaseme

langus karjääri alal, mille tõttu väheneb vee alt väljatud materjali hulk. Teisalt alaneb põhjavee

tase alanduslehtri piires suuresti vaid sentimeetrite võrra ja on seega tegelikkuses märkamatu.

Tajutav mõju põhjaveetasemetele ulatub sel juhul taotletava mäeeraldise välispiirist

tõenäoliselt vaid mõnede kuni kümnete meetrite kaugusele karjääride piiridest.

Tegelik põhjaveetase on piirkonnas kõikuv sõltudes ilmastikust (sademed, aurumine) ning

karjääri tõttu tekkiv põhjaveetaseme alanduslehter muutub vastavalt mäetööde arengule

(millises karjääri osas kaevandatakse, kui intensiivselt). Alanduslehter kujuneb välja pigem

lühiajaliselt intensiivse kaevandamise perioodi jooksul ning veetase taastub pärast selle lõppu.

Loodus ja kliima

Taotletav Orava VI lubjakivikarjäär ei asu Natura 2000 võrgustiku ega muu looduskaitselise

piiranguga alal. Lähimad looduskaitseliste piirangutega alad (Vardi looduskaitseala, KKR kood

KLO1000156 ja II kaitsekategooria liigi punane tolmpea (Cephalanthera rubra), KKR

kood KLO9336796) jäävad vähemalt ~25 m kaugusele. Vardi looduskaitseala kuulub ka Natura

2000 loodusalade nimistusse (Vardi loodusala, EELIS kood RAH0000346). Kuna peamist

mõju looduskaitselistele kitsendustele põhjustab veerežiimi muutus, siis lähtuvalt geoloogilise

uuringu käigus tehtud hüdrogeoloogilise analüüsi tulemustest on plokid moodustatud nendest

9

vähemalt ~25 m kaugusele, välistamaks kaevandamise mõju kaitsealadele. Vältimaks

täiendavat negatiivset mõju looduskaitsealale ja seal pesitsevatele linnuliikidele, tuleb

mürarikkaid töid kevad-suvisel perioodil 01.03 – 31.05 eelistatult teha vahemikus kl 9 – 18.

Koostatava Märjamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku

koridori alale. Planeeringu seletuskirjast lähtuvalt rohevõrgustiku alal kaevandamisel säilitada

rohevõrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida terviklike loodusalade killustumist. Alal on

võimalik maavara kaevandamine üksnes juhul, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada

kaevandatud alade sobiv korrastamine. Tegemist on aktiivse kaevandamispiirkonnaga, kus

kavandatava tegevusega ei asendu looduslik maakate tehislikuga sellisel määral, mis võiks

rohevõrgustiku tugiala funktsionaalsust oluliselt häirida. Samuti ei vähene rohevõrgustiku

koridori läbimõõt sellises ulatuses, mis võiks oluliselt takistada loomade liikumist

tugialadele. Kaevandatud maa korrastatakse maavara ammendamisel kinniseks tehisjärveks.

Varasemad vaatlused on näidanud, et karjääridesse tekkivatel veekogudel leiavad toitumis-,

puhke-, rändepeatus- ja pesitsuspaiku veelinnud ja asuvad elama kahepaiksed jm vee-elustik

ehk elustiku liigiline mitmekesisus piirkonnas eeldatavalt tõuseb. Rohevõrgustiku

planeerimisjuhendis mõistetakse siseveekogude ökosüsteemide all erinevaid

mageveekogusid: järvi, jõgesid, ojasid, aga ka kraave, kanaleid jm. Need moodustavad nn

sinivõrgustiku, mis rohevõrgustiku koosseisu kuuludes mitmekesistab rohevõrgustiku

funktsioone ja toimib tihti ka eri alade vahelist sidusust loova võrgustikuna. Rohevõrgustike

kontekstis on siseveekogudel oluline ülesanne mageveeliikidele elupaikade pakkumisel, mis

aitab kaasa elurikkuse säilimisele. Ühtlasi juhitakse juhendis tähelepanu, et veekogude

kaldad toimivad omakorda elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele maismaaliikidele.

Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel,

lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (metsa raadamine,

kasvupinnase koorimine). Kliima mõju kavandatavale tegevusele ei saa pidada oluliseks.

Purustus-sorteerimissõlmede keskmine soojusvõimsus ~0,46 MWth ei ületa keskkonnaministri

14.12.2016 määruse nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,

millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" § 3 lg 1 künniskogust 1 MWth.

Jäätmed

Orava VI lubjakivikarjääris kaevandamisel ning tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Kasulik

materjal turustatakse ja mäeeraldiselt eemaldatud katend ning maavara töötlemisel tekkiv mitte-

likviidne fraktsioon kasutatakse karjääri korrastamisel vastavalt esimesel sobival

võimalusel koostatavale korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt kehtivale korrale.

Seega, kuna kavandatava tegevuse käigus ei teki jäätmeid, siis ei ole lähtuvalt jäätmeseaduse

§ 421 lg 3 keskkonnaloa taotlusele juurde koostatud ega esitatud kaevandamisjäätmekava.

Taotletaval mäeeraldisel ega selle lähiümbruses ei asu pärandkultuuriobjekte ega

muinsuskaitseväärtuseid. Seega puudub kavandataval tegevusel mõju kultuuripärandile.

10

7. Kaevandatud maa korrastamine

Orava VI lubjakivikarjääris asub kasulik kiht suuremas osas allpool piirkonna keskmist veetaset

ning seega tekib mäeeraldisele maavara ammendamisel veekogu. Vastavalt Keskkonnaministri

07.04.2017. a. määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud

nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa

korrastamise akti sisu ja vorm” peab kaevandamise järgselt tekkiva veekogu sügavus olema

valdavalt üle 2 m. Arvestades veealuse kasuliku kihi keskmist paksust, tekib kaevandatud

maale määruse nõuetele vastav veekogu (veekogu sügavus ~8,6 m, veepeegli pindala

~23,34 ha). Veekogu nõlvad (pindala ~1,41 ha) jäetakse looduslikule taimestumisele.

Lubjakivi kaevandamisel jäävad karjääri perimeetrile külgneva maapinna stabiilsust tagavad

katendist nõlvad (nõlvus 1:2) ning nende alla vertikaalsed karjääriseinad, mis tuleb karjääri

tehnilise korrastamise käigus täita (eelistatult juba paralleelselt kaevandamisega), et ala ei

kujutaks ohtu seal liikuda võivatele inimestele ja loomadele. Nõlvade täitmiseks on otstarbekas

kasutada mineraalset katendit, mis tuleb enne kasuliku kihi väljamist mäeeraldiselt eemaldada.

Veekogu nõlvad tuleb maksimaalselt täita nõlvusele 1:3 (soovituslikult 1:5). Selliste nõlvustega

ala kujundamiseks on vajaliku täitematerjali maht nõlvade kujundamiseks ~320 tuh m3

(~425 tuh m3 nõlvuse 1:5 korral). Nõlvasid võib vastavalt vajadusele ja korrastamise projektile

laugemaks kujundada ning sõltuvalt korrastamise projektist on kogu mäeeraldiselt eemaldatav

katend võimalik kasutada kaevandatud maa korrastamiseks. Juhul, kui kogu katend ei osutu

korrastamisel vajalikuks, tuleb see realiseerida või võõrandada vastavalt kehtivale korrale.

Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus

muuhulgas määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt

tuleb koostada vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses “Uuritud ning

kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise

projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule.

Hinnanguline kulu Orava VI lubjakivikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on

~16 000 eur/ha kohta ehk kogu karjääri korrastamiseks kokku suurusjärgus ~400 000 eur.

Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.

Taotleja:

Tõnis Haube / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Merko Kaevandused

Juhatuse liige

Taotluse koostas 19.02.2026. a.

Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mäeinsener

Priit Kallaste / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keskkonnaekspert

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

Töö nr 25/5285

Tallinn 2025

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

2

Kinnitan: Karel Pettai /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiaosakonna juhataja KT Geoloogilise uuringu tegid: Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ geoloogiainsener Lizet Tüvi /allkirjastatud digitaalselt/ hüdrogeoloog Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/ hüdrogeoloog Tauri Põldema /allkirjastatud digitaalselt/ mäeinsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ joonestaja

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

3

ANNOTATSIOON Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025). Aruanne ühes köites, teksti 41 lk, 12 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 4 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2025. Orava VI uuringuruumi geoloogiline uuring tehti OÜ Merko Kaevandused tellimisel. Uuringuala pindala on 24,77 ha. Uuringuala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas, hõlmates osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (katastritunnus 50401:001:0342). Töö eesmärgiks oli uurida maaüksusel lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Töö käigus rajati uuringuruumi 4 puurauku sügavusega kuni 15 m, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Lisaks rajati 14 kaevandit, et täpsustada uuritava maavara kattekihi paksust ja mahtu. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu ülaosas lasuva lubjakiviga. Uuringuruumi lääneosas esineb ka Raikküla lademe Raikküla kihistu lubjakivi. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Orava VI uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusalal ja väljaspool teenindusala 24,95 ha pindalal, vertikaalses lõikes kahes plokis - plokk 14 aT ja 15 aT. Varuplokist jäeti välja uuringuruumi kaguosas paiknev II kaitsekategooria liigi elupaik ja Vardi looduskaitsealale jäeti 25 m ulatuses kaitsetsoon. Maavara säästvast kasutusest lähtuvalt liideti varuplokki Orava VI uuringuruumi ja Orava kruusakarjääri vaheline kitsas maariba, vältimaks varuta ala tekkimist 5 - 10 m laiusele maa-alale. Ploki 14 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 2,1% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 2,9 m. Lubjakivi varu arvutati ülevalpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset abs kõrgus 49,9 m. Ploki 15 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 1,6% (kategooria F2), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Lubjakivi varu arvutati allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 7,5 m paksuselt abs kõrguseni 42,4 m. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Orava VI uuringuruumi piires hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu (registrikaart 585), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.12.2025 järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 725 tuh m3

(plokk 14, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 1871 tuh m3

(plokk 15, kogumahus veealune, ploki 14 lamamis).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

4

Võtmesõnad: geoloogiline uuring, OÜ Merko Kaevandused, Rapla maakond, Märjamaa vald, Orava lubjakivimaardla, puuraugud, kaevandid, lubjakivi, madalamargiline ehitus- lubjakivi, aktiivne tarbevaru.

Koostas: Mairy Tammekänd

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

5

SISUKORD ANNOTATSIOON ..................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS .............................. 8 3. GEOLOOGILINE UURITUS............................................................. 12 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 16

4.1. Välitööd ............................................................................................................... 16 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd .............................................. 17 4.3. Hüdrogeoloogilised tööd ..................................................................................... 18 4.4. Topograafilised tööd ........................................................................................... 18 4.5. Kameraaltööd ...................................................................................................... 18 4.6. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................... 19

5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 20 6. MAAVARA KVALITEET .................................................................. 25 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................... 29

7.1 Üldandmed ........................................................................................................... 29 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 31

8.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ............................................... 32 8.1.1 Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele ............................................... 32 8.1.2 Mõju pinna- ja põhjavee režiimile .................................................................... 33

9. VARU ARVUTUS ................................................................................ 37 9.1. Ploki 14 aT varu .................................................................................................. 37 9.2. Ploki 15 aT varu .................................................................................................. 38

10. KOKKUVÕTE ................................................................................... 39 11. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 40

TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523648 .............................................................. 42 2. Uuringupunktide kataloog ...................................................................................... 44 3. Proovide kataloog ................................................................................................... 45 4. Geoloogilised kirjeldused 2025 (kaevandid ja puuraugud) .................................... 46 5. Laboriprotokollid (2023. a ja 2025. a).................................................................... 52 6. Lubjakivi füüs-meh omaduste ja keemilise koostise keskmiste arvutused ............ 60 7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 61 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................ 62 9. Uuringupunktide likvideerimise akt ....................................................................... 63 10. KKA korraldus maa korrastamise kohta ................................................................ 67 11. Riigikaitselise ehitise kooskõlastus ........................................................................ 69 12. Tellija arvamus ....................................................................................................... 70 Eesti Geoloogiateenistuse korraldus varu kinnitamise kohta

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

6

GRAAFILISED LISAD 1. Graafiline lisa 1 (Topograafiline ja varu arvutuse plaan). Mõõtkava 1 : 2000 (.pdf .tif). 2. Graafiline lisa 2 (Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’). Mõõtkava hor 1 : 2000,

vert 1 : 100 (.pdf .tif).

ELEKTROONILISED LISAD 1. Isojooned_lbk lasum_EH.dgn 2. Ploki piir.dgn 3. Piiripunktid (ploki piir).xls 4. Puursüdamike fotod.jpg

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

7

1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Orava VI uuringuruumis tehti OÜ Merko Kaevandused tellimisel, kes tegeleb täitematerjalide kaevandamisega ja töötlemisega, et tagada AS Merko Ehitus kontsernile vajalik varustuskindlus teede- ning hoonete ehituseks. Töö eesmärgiks oli täpsustada uuringuruumis leviva maavaralasundi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 02.06.2025. a korralduse nr DM-130367-17 alusel väljastati OÜ-le Merko Kaevandused Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/523648 kehtivusajaga kolm aastat. Geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER (Lisa 1). Välitööl 2025. a juulis ja augustis rajati ekskavaatoriga 14 kaevandit ja puurmasinaga 4 puurauku, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste määramiseks. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboris. Kivimi keemiline koostis määrati AS Teede Tehnokeskus laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Topograafilised tööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir, hüdrogeoloogilise hinnangu koostasid hüdrogeoloogid Lizet Tüvi ja Kaarel Mänd, mäenduslikud tingimused mäeinsener Tauri Põldema ning uuringuaruande geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Topograafilise mõõdistamise tegi 2025. a septembris geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

8

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Orava VI uuringuruum teenindusala pindalaga 24,77 ha asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas. Uuringuruum hõlmab osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (50401:001:0342), mille sihtotstarve on maatulundusmaa 85% ja kaitsealune maa 15%, valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (Joonis 2.1).

Joonis 2.1. Orava VI uuringuruumi asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. Uuringuruumi teenindusala piirneb kirdes avalikus kasutuses oleva kohaliku Pendi kruuskattega teega (nr 6540001), mille välimine serv asub uuringuruumi teenindusala idaservast ~18 m kaugusel. Uuringuruumist 1,8 km kaugusel edelas asub püsikattega riigi põhimaantee Tallinn - Pärnu - Ikla (nr 4). Uuringuruumi teenindusala loode nurgast ~2 m kaugusel asub Vardi looduskaitseala (Eesti looduse infosüsteemi kood KLO1000156) ja vähemalt 550 m kaugusel lääne servast asub vääriselupaik VEP nr. 205575. Lisaks asuvad uuringuruumist ~470 m kaugusel VEP nr. 213462 ja ~50 m kaugusel VEP nr. 213463 ning ~28 m kaugusel kagus asub VEP nr. 213561. Uuringuruumi kaguosas on ~0,02 ha pindalal II kaitsekategooria Cephalanthera rubra (punane tolmpea) elupaik. Uuringuruumi teenindusalast ~1,4 km kaugusel kirde suunda jääb üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu Ohukotsu jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1107700, veekaitsevöönd 10 m ja kalda piiranguvöönd 100 m).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

9

Uuringuruumi teenindusalast ~8 m kaugusel lõuna suunda jääb elektriõhuliin 35-110kV (kõrgepingeliin) (tunnus 1512053) kaitsevööndi laiusega 25 m. Uuringuruum kattub tervikuna riigikaitselise ehitise Pendi lasketiiru piiranguvööndiga (id 3714794). Maavara varu arvele võtmine piiranguvööndis kooskõlastati Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (Lisa 11). Lähim üksikmajapidamine jääb uuringuruumist edela suunda linnulennult ~600 m kaugusele Metsanurga kinnistule (65401:001:0003).

Joonis 2.2. Orava VI uuringuruum ja uuringuruumi lähedusse jäävad piirangud. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

10

Orava VI uuringuruumi maapinna reljeef on suhteliselt ebatasane, kus maapinna abs kõrgused jäävad vahemikku 53 - 60 m. Uuringuruum on osaliselt kaetud metsaga. Valdavaks metsakoosluseks on mänd.

Foto 2.1. Raiesmik Orava VI uuringuruumi idaosas K-13/25 läheduses (Foto: Sven Siir, 27.08.2025).

Foto 2.2. Raiesmik Orava VI uuringuruumi idaosas K-1/25 läheduses (Foto: Sven Siir, 27.08.2025).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

11

Orava VI uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt ja külgneb põhjaosas Orava lubjakivimaardlaga (maavarade registri registrikaardi nr 585). Uuringu käigus moodustatud lubjakivi varuplokid kattuvad loodeosas osaliselt ehituslubjakivi prognoosvaru plokiga 2 ning asuvad täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 1 all. Ühtlasi on kattuvus kehtiva kaevandamise loa Orava lubjakivikarjääri (Rapm-034, OÜ Merko Kaevandused, kehtiv kuni 26.12.2046) mäeeraldise teenindusmaaga. Orava lubjakivimaardlas pindalaga 62,61 ha (registrikaart nr 585) on maavarade registri järgi seisuga 30.06.2025. a arvel varu järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 3328,8 tuh m3 ja aktiivset

reservvaru 617 tuh m3;

- ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 1448,665 tuh m3, aktiivset reservvaru 448 tuh m3 ja prognoosvaru 5046 tuh m3;

- ehituskruusa aktiivset tarbevaru 152,03 tuh m3;

- täitekruusa aktiivset tarbevaru 154,778 tuh m3.

Hetkeseisuga on Orava lubjakivimaardlas 4 aktiivset mäeeraldist (Joonis 2.3): 1. Orava II kruusakarjäär (Rapm-109, OÜ Aigren, kehtiv kuni 02.12.2028); 2. Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034, OÜ Merko Kaevandused, kehtiv kuni 26.12.2046); 3. Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227, AS TREV-2 Grupp, kehtiv kuni 16.01.2051); 4. Orava IV lubjakivikarjäär (KL-516107, OÜ Aigren, kehtiv kuni 28.05.2055).

Joonis 2.3. Orava lubjakivimaardla mäeeraldised. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

12

3. GEOLOOGILINE UURITUS Esimene mäeeraldis Orava kruusamaardlal vormistati 1971. a. Aastatel 1971 - 1987 lisandus maardlal mitmeid kruusakarjääri mäeeraldisi. Ligikaudu pool karjääridele eraldatud pindalast on korrastatud, ülejäänud kaevealad on maha jäetud ning aja jooksul suures osas kattunud taimestikuga. Mäeeraldiste geoloogilised uuringud tegi tookord PI Põllumajandusprojekt ja RPI Maanteeprojekt. 1982 - 1984. a tegi Eesti NSV Geoloogia Valitsus Rapla maakonnas kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnangulise uuringutöö, mille käigus rajati Orava maardlale 48 puurauku (Sinisalu jt.,1984). Põhitähelepanu oli pööratud geoloogilise ehituse iseloomustamisele, setete kirjeldamisele, kuid setete kvaliteedile pöörati vähem tähelepanu. Maardla varuks hinnati 81,2 ha suurusel pindalal C2 kategoorias 1948 tuh m3 ja 35,6 ha suurusel pindalal prognoosset varu 605 tuh m3. 1983 - 1985 tegi Eesti NSV Geoloogia Valitsus ehituskillustiku otsinguid Rapla rajoonis (Brutus jt, 1985). Puurtöödeks valiti välja piirkonnad, kus karbonaatkivimi katend ei ületanud 10 m. Üks puuraukudest (PA 42) puuriti Orava kruusamaardlale, mis oli aluseks lubjakivi prognoosvaruploki moodustamisel 1990. a (plokk 2 P). 1988 - 1990. a tegi TK Eesti Geoloogia Orava kruusamaardla eel- ja detailuuringu, mille käigus rajati 40 puurauku, 16 šurfi ja 2 seinapuhastust, laboriuuringuteks võeti 46 proovi (Kajak jt., 1990). Kasulikuks kihiks oli veeriseline savikas kruus keskmise paksusega 1,93 m, lamamiks moreen või lubjakivi. Töö tulemusena arvutati teekateteks ja asfaltbetooni segudeks sobiva kruusa varu 21,5 ha suurusel alal B kategoorias (415,4 tuh m3), purustatult ja fraktsioneeritult vastas kruus ehituskruusa nõuetele. Sama töö käigus hinnati 59,4 ha suurusel pindalal kruusa lamamis paikneva lubjakivi prognoosvaru (8,6 mln m3). Lubjakivi kasuliku kihi paksuseks oli 14,5 m, mis määrati 1985. a uuringu käigus rajatud PA 42 põhjal (Brutus jt, 1985). Eesti Maavarade Komisjoni 21.12.1999 protokollilise otsusega nr 99-55 kanti Orava kruusamaardla 21,52 ha suuruse pindalaga keskkonnaregistri maardlate nimistusse ja võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaruga 409 tuh m3. 2005. a väljastas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon OÜ-le Orgita Dolomiiditooted maavara kaevandamise loa Orgita kruusamaardla 1. ploki piires (luba Rapm-034, kehtis kuni 25.05.2020). Kaevandamise keskkonnaluba registreeriti ümber Keskkonnaameti 18.10.2021 korraldusega nr DM-117468-3 OÜ Merko Kaevandused nimele. 2014 - 2015. a tegi OÜ Mäebüroo Nord Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu (Kukk jt, 2015). Orava II uuringuruum paiknes käesolevast uuringuruumist vahetult põhjas (praegune Orava lubjakivikarjäär). Kvaternaarisetete uurimiseks rajati 24 šurfi sügavusega 0,7 - 4,6 m, laboriuuringuteks võeti 26 proovi. Lubjakivi uuringuks rajati 9 puurauku sügavusega 8,2 - 12,0 m. Lubjakivi puurimisel kvaternaarisetteid detailsemalt ei iseloomustatud – kogu katendit kirjeldati kui glatsiaalseid setteid. Purdsetendeid kirjeldati puurauku dubleeriva šurfi põhjal ning juhul kui katendi paksus šurfis ja puuraugus ei langenud kokku, võeti lubjakivi lasumipinna modelleerimisel aluseks šurfi andmed. Puursüdamikest võeti proovid kivimi keemilise koostise määranguteks ning kivimi ja sellest valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilisteks katsetusteks. Katsed tehti valdavalt tookord kehtinud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 järgi,

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

13

kuid osadel proovidel määrati ka killustiku purunemis- ja külmakindlus EVS-EN standardite alusel. Hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete mõõtmises puuraukudes ja lähiümbruse kraavides. Uuringu andmeil sisaldas Orava II uuringuruumi kruus jämepurdu 61,4%, savi- ja tolmuosakesi 10,4%, kruusa liivaosa oli väga peeneteraline. Kruusakihi paksus oli keskmiselt 1,6 m, katendi paksus keskmiselt 0,6 m. Uuringuruumi kruusa soovitati purustada ja rikastada, misjärel vastab see ehituskruusale esitatavatele nõuetele. Põhjavee tase jäi keskmiselt 4,5 m sügavusele (keskmine abs tase 50,9 m (EH2000)) ehituskruusa ploki lamamist. Laboriandmete põhjal tunnistati uuringuruumi lubjakivi madalamargiliseks. EVS-EN standardite alusel tehtud katsete tulemustel oli killustiku kaalukadu Los Angelese katsel 30 - 37% ja külmakindluskatsel 1,6 - 4,9%. Lubjakivi kaevandamist planeeriti teostada 3,5 m sügavuselt vee alt põhjavee taset alandamata (kuni abs kõrguseni 47,4 m, EH2000). Sellele vastavalt arvutati ka lubjakivi tarbevaru. Kaeveulatusest allapoole jääv lubjakivi hinnati reservvaruks. Säilitamaks Orava kruusakarjäärist materjali väljaveo võimalus ning teistele ümbruskonna maaomanikele juurdepääs oma maavaldustele, jäeti ehituskruusa varu arvutamisel Pendi metsateele tee servast ~3,0 m laiune kaitsetervik, lubjakivi varu arvutamisel oli metsatee kaitseterviku laiuseks 10 meetrit. Keskkonnaministri 09.02.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/137 kinnitati Orava II uuringuruumi maavaravaru seisuga 28.08.2014 järgmiselt: - ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 15,17 ha – 232 tuh m3 (1. plokk); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 20,38 ha − 917 tuh m3 (4. plokk); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 20,38 ha − 713 tuh m3 (5. plokk, veealune, 4. ploki lamamis); - kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne reservvaru pindalal 20,38 ha − 448 tuh m3 (6. plokk, 4. ja 5. ploki lamamis). 2016. a väljastati OÜ-le Orgita Dolomiiditooted Orava lubjakivikarjääri kaevandamise luba Rapm-034 ehituskruusa ja ehituslubjakivi kaevandamiseks, kehtivuse ajaga kuni 26.12.2046. Loas märgitud ehituskruusa kaevandatav varu oli 224 tuh m3 ja ehitus- lubjakivil 1630 tuh m3. Materjali sooviti kasutada üld- ja teedeehituses ning killustiku tootmiseks. Ammendatud kaeveala korrastatakse tehisveekoguks. Tulenevalt plokk 1 ehituskruusa madalast kvaliteedist (kõrge peenosiste sisaldus) ja muutunud nõuetest kruusa maavarana arvele võtmiseks (keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52), tegi Mäebüroo Nord OÜ 2019. a Orava lubjakivikarjääri piires täiendava geoloogilise uuringu ploki 1 materjali kvaliteedi täpsustamiseks (Kukk, 2019). Rajati 18 kaevandit, millest võeti 18 proovi setete lõimise määramiseks ja 4 proovi materjali purunemiskindluse määramiseks Los Angelese katsel. Plokis 1 lasuvad kvaternaarisetted on 2019. a uuringu andmetel esindatud nõrgalt kulutatud veeriselise savika kruusa ja moreeniga. Loodusliku materjali koostises oli kruusafraktsiooni osakeste >31,5 mm keskmine sisaldus 39,7% ning peenosiste (<0,063 mm) keskmine sisaldus 13,7%. Kruusast väljasõelutud jämepurdmaterjalist valmistatud killustiku keskmine purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel oli 44. Kõrge peenosiste sisalduse ja madala purunemiskindluse tõttu hinnati ploki 1 maavara täitekruusaks. Antud töö käigus ploki 1 ruumikuju ei muudetud ja varu ümber ei arvutatud. Varu esitati ümberhindamiseks maavaravarude jooksva arvestuse alusel seisuga 30.09.2019. a – täitekruusa aktiivne tarbevaru 15,17 ha pindalal 214,4 tuh m3. 2018. a esitas Aigren OÜ keskkonnaloa taotluse ehituskruusa kaevandamiseks Orava II kruusakarjääri mäeeraldisel. Taotletav mäeeraldis jäi loa taotlejale kuuluvale

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

14

katastriüksusele, hõlmates 3,27 ha suuruse pindala plokist 3 aT. Mäeeraldise varu arvutati ja setete kvaliteeti hinnati 1990. a rajatud 5 puuraugu põhjal (Kajak, 1990). Taotletava mäeeraldise maa-ala mõõdistati instrumentaalselt, mille põhjal korrigeeriti ka 1990. a uuringu puuraukude suudemete abs kõrgusi tegelikkusele vastavaks. Keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 alusel vastas kruus ehituskruusa tingimustele, mis pärast purustamist ja fraktsioneerimist on kasutatav ehitussegudes ja teedeehituses. Mäeeraldise maavara varu oli 53 tuh m3, mis arvutati ala pindala (3,27 ha) ja kasuliku kihi keskmise paksuse (1,62 m) korrutisena. Kaevandatav varu oli 51 tuh m3. Sarnaselt läänes külgneva Orava lubjakivikarjääri mäeeraldisega, jäeti Pendi metsateele tee servast ~4 m laiune kaitsetervik, mida mäeeraldisse ei arvatud. Keskkonnaameti 03.12.2018. a korraldusega nr 1-2/18/2885 anti OÜ-le Aigren Orava II kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise luba Rapm-109 kehtivusajaga kuni 02.12.2028. Keskkonnaloa taotluse seletuskirjas arvutati ka mäeeraldisest välja jääva ehituskruusa maht, mis võeti maardlate registris arvele ploki 7 koosseisus. 2018. - 2019. a tegi AS TREV-2 Grupp geoloogilise uuringu Orava III uuringuruumis, mis jäi Orava VI uuringuruumist ~600 m kaugusele põhja suunda (Kask, 2019). Uuringu eesmärgiks oli killustiku tootmiseks kaevandamisväärse lubjakivilasundi leidmine. Katendi moodustas savikas kruusliiv ning lubjakivi ja mergli tükkidega saviliiv. Uuringuruumi põhja- ja lääneossa jäid endised kruusakarjäärid, kus kvaternaarisetete looduslik lasuvus ei olnud enamasti säilinud. Uuringu raames puuriti 8 puurauku sügavusega 4,6 - 12,5 m. Puursüdamikest võeti 30 proovi kivimi keemilise koostise määranguteks ja 28 proovi kivimist valmistatud killustiku purunemiskindluse katseteks EVS-EN 1097-2 meetodil ning 18 proovi külmakindluse katseteks standardi EVS-EN 1367-1 kohaselt. Ehkki purunemiskindluselt vastasid 12 proovi andmed kõrgemargilisele ehituslubjakivile esitatud nõuetele (kategooria kuni 30), 14 juhul madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele (kategooria 31 kuni 35) ja vaid ühe katse tulemus oli sobiv täitelubjakivi kasutusala määratlemiseks (kategooria 36 või rohkem), esitati aruandes Orava III uuringuruumi varu 14,68 ha pindalal kinnitamiseks täitelubjakivina. Samuti vastas killustiku külmakindluse kaalutud keskmine näitaja 2,1% (0,7 - 5,5%) madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele (kategooria F4). Eesti Geoloogiateenistuse ja maavarade komisjoni ettepanekul võeti aruandes esitatud laboriproovide andmetest lähtuvalt maavara varu arvele siiski madalamargilise ehitus-lubjakivina. Läbilõikes eraldati 3 üksteise kohal paiknevat plokki: plokk 8 aT 234 tuh m3 – veepealne varu, kus ploki alumiseks piiriks on uuringuaegse veetaseme keskmine abs kõrgus 50,2 m; plokk 9 aT 1028 tuh m3 – veealune varu abs kõrguseni 43,2 m (veetaseme keskmisest abs kõrgusest on lahutatud kaeveastangu kõrgus 7 m) ja plokk 10 aR eraldati välja Varbola kihistu mergli vahekihtidega lubjakivides 39,0 m abs kõrguseni. 2021. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu Orava IV uuringuruumis, mis jäi käesolevast uuringuruumist ~200 m kaugusele põhja suunda (Tuuling, jt, 2021). Tööde käigus rajati uuringuruumi 5 puurauku sügavusega kuni 12 m. Võeti kokku 11 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks, 8 proovi kivimi keemilise koostise analüüsiks ja 3 proovi kvaternaarisetete lõimise määramiseks. Väljasõelutud kruusast moodustati koondproov, millel määrati killustiku purunemiskindlus LA katsel. Töö tulemusena arvutati varu uuringuruumi teenindusala 12,52 ha pindalal. Ehituskruusa varu arvutati uuringuruumi lõunaosas ühes plokis (plokk 11), milles osakeste ≥31,5 mm sisaldus on keskmiselt 47,7%, <0,063 mm sisaldus keskmiselt 10,6% ja LA tegur 33. Ploki pindala on 0,56 ha ja ehituskruusa varu 11 tuh m3. Kasuliku kihi paksus oli keskmiselt 1,9 m. Ploki 3 kvaliteeti ümber ei hinnatud ja varu ümber ei arvutatud – ploki 3 varu jäi keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 alusel arvele ehituskruusa

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

15

aktiivse tarbevaruna ja selle maht maavara varude koondbilansi järgi oli 53 tuh m3. Lubjakivi varu arvutati ühes plokis (plokk 12). Ploki lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 32 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 2,2% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ploki pindala oli 12,52 ha, madalamargilise ehituslubjakivi varu 1070 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus oli 8,5 m. Lubjakivi varu arvutati abs kõrguseni 42,4 m – põhjavee keskmisest tasemest 7 m sügavamale. Põhjavee tase jääb keskmiselt 49,4 m abs kõrgusele. Keskkonnaameti 28.05.2025. a korraldusega nr DM-118712-28 anti OÜ-le Aigren Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise luba KL-516107 kehtivusajaga kuni 28.05.2055. 2023. a tegi OÜ J.Viru Markšeideribüroo geoloogilise uuringu Orava V uuringuruumis, mis jäi käesolevast uuringuruumist ~40 m kaugusele kirde suunda (Potagin, jt, 2023). Geoloogilise uuringu raames rajati alale neli puurauku, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Lisaks rajati 9 kaevandit, et täpsustada uuritava materjali kattekihi paksust ja mahtu, ning teostati uuringuruumi geodeetiline mõõdistamine. Uuritud alal moodustasid kasuliku kihi Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu (S1tmK) ja Tammiku (S1tmT) kihistiku ning Varbola kihistu (S1vr) lubjakivid. Lubjakivi liigitus madalamargiliseks ehituslubjakiviks madala purunemiskindluse tõttu. Varu arvutus tehti ühes plokis kogu uuringuruumi ulatuses. Kasuliku kihi lamam viidi samale kõrgusele uuringuruumiga põhja pool külgneva plokiga 12 aT. Madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru pindalal 12,34 ha arvutati, mahus 1 088 tuh m3. 2024. a alustas AS TREV-2 Grupp Orava III lubjakivikarjääri (luba nr KL-513227) mulla koorimist ja juulis katendi eemaldamist. Katendi eemaldamise käigus ilmnes, et katendi lamam ulatub mäeeraldise lõunaosas kohati tunduvalt madalamale uuringu aruandes arvutatud katendi lamami kõrgustest. 2024. a. juulis tehti roomikekskavaatoriga täpsustavad kaevandid 10 punktis katendi lamami kõrguse täpsustamiseks. Maavara lasumi ehk katendi lamami pinna kõrguse erinevus oli kõige suurem mäeeraldise lõunaosas ulatudes 1,85 meetrini. Olemasolevate ja uute uuringupunktide andmetel koostati uus maavara lasumi mudel. Uue mudeliga suurenes katendi maht ja vähenes plokk 8 ja plokk 9 maht. Töö tulemusena korrigeeriti antud kaevandamise keskkonnaloa varusid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

16

4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Keskkonnaameti 02.06.2025. a kirjaga nr DM-130367-17 väljastatud geoloogilise uuringu loas nr L.MU/523648 (kehtivusajaga 02.06.2025 - 02.06.2028) on lubatud Orava VI uuringuruumis kaevata kuni 41 kaevandit ning puurida kuni 41 puurauku sügavusega kuni 15 meetrit. Uuringuruumiga külgnevatel aladel maardlas eraldatud kruusa ja madalamargilise lubjakivi plokid lubasid eeldada sarnase kvaliteediga maavara esinemist ka Orava VI uuringuruumis. Välitööd tehti kahes etapis: esmalt uuriti 4 puurauguga aluspõhjalisi karbonaatkivimeid ja peale seda 14 kaevandiga kvaternaarisetteid. Uuringuvõrk on piisav hindamaks Orava VI uuringuruumis levivat maavara aktiivse tarbevaruna. Maavara kvaliteedi iseloomustamisel kasutati täiendavalt varasemate uuringute (2015. a, 2021. a ja 2023. a uuringud) andmeid (Lisa 2). Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Välitööd Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2025. a juulis. Puuraugud rajati puurpingiga Massenza MI8 trosstõmbega südamikpuurimise meetodil topelt või kolmekordse toruga (nn triple barrel wireline method). Tegemist on kõige kõrgemat kvaliteeti võimaldava puurimismeetodiga, mis tagab südamiku kõrge saagise. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati vett. Puursüdamiku väljatulek karbonaatkivimite osas oligi väga kõrge, keskmiselt 98%. Puurimise diameeter kvaternaarisetetes oli 144 mm ja karbonaatkivimites 123 mm. Puuraugu püsivuse tagamiseks ja purdsetete sissevarisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas manteldati. Puuriti 4 puurauku sügavusega 15,0 m (kokku 60,0 m). Puuraukude vaheline kaugus oli 230 - 380 m. Kaevandid rajati ekskavaatoriga 27.08.2025. a (Foto 4.1). Kaevandite sügavused uuringul ulatusid 1,1 - 2,7 meetrini, keskmiselt 1,6 m (Lisa 2). Kaevandite vaheline kaugus oli 130 - 170 m. Kaevandid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Kaevanditest proove ei võetud, sest valdavalt oli tegu maavaraks mittesobiva moreeniga või väga väikeses paksuses esineva kruusaga. Kaevandite likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund. Puuraugud likvideeriti 29.07.2025 ja 03.10.2025. a. Likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund. Puuraugust eemaldati manteltoru ja täideti killustiku sõelmetega. Kõige ülemine osa täideti mullakihi paksuses mullaga. Uuringupunktide likvideerimise kohta on koostatud vastav akt (Lisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (Lisa 10).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

17

Foto 4.1. Kaevandi K-1/25 rajamine Orava VI uuringuruumis. (Foto: Sven Siir, 27.08.2025). 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd Saadud puursüdamikku kirjeldati puursüdamiku tulbas. Kirjeldati kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri ja kihilisust, puursüdamikud fotografeeriti (Lisa 4). Puursüdamike fotod on esitatud eraldi digitaalselt JPG-vormingus (Elektrooniline lisa 4). Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (akrediteerimistunnistus L202). Labori- tööde puhul tehti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsetused: killustiku purunemiskindluse katse Los Angelese meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees. Katsed teostati standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Puursüdamikud prooviti kogupaksuses. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast. Proovid võeti litoloogiliste erimite kaupa. Reeglina võeti eraldi proovid Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu osas. Uuringuruumi lääneosas puuraukudes PA-3/25 ja PA-4/25, kus ilmus ka Raikküla kihistu, võeti see ühte proovi Karinu kihistiku ülemise osaga ning Karinu kihistiku alumine osa prooviti eraldi. Seega võeti kokku 14 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Proovimise intervallid jäid 1,7 - 5,1 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 3,4 m. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni saamiseks purustati puursüdamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Killustiku purunemiskindlus LA katsel määrati fr 10/14 mm ja külmakindlus fr 8/16 mm. Katseprotokollid on toodud lisas 5. Purunemiskindlus Los Angelese meetodil määrati proovi pööritamisel trumlis koos teraskuulidega ning seejärel kaaluti materjali jääk 1,6 mm avadega sõelal. Külmakindlus määrati atmosfäärsel rõhul vees immutatud ühtlase terasuurusega materjalil 10 külmutus- sulatustsükli jooksul. Tsükkel koosneb vees külmutamisest temperatuuril -17,5 °C ja seejärel veevannis sulatamisest temperatuuril +20 °C.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

18

Vastavalt üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrale võetakse ehitusotstarbeks uuritava kivimi igast looduslikust erimist vähemalt 3 proovi lühendatud keemiliseks analüüsiks, milles määratakse CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk. Orava VI uuringuruumis võeti proovid kivimi keemiliseks analüüsiks ühest puuraugust, lisaks kasutati varasemate uuringute andmeid. Puuraugu valikul arvestati sellega, et uuringuruum saaks pindalaliselt koos varasemate puuraukudega võimalikult ühtlaselt iseloomustatud. Kokku võeti 4 proovi. Proovimise intervallid jäid 1,7 - 4,2 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 2,7 m. Kivimi keemilised analüüsid tehti Teede Tehnokeskuse laboratooriumis (akrediteerimistunnistus L036) ja analüüside tulemused on toodud tekstilisas 5. 4.3. Hüdrogeoloogilised tööd Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes. Lisaks kasutati olemasolevate karjääride veetasemete andmeid. Kuna olemasolevas Orava lubjakivikarjääris toimub kaevandamine vee alt ilma veetaset alandamata, siis ka Orava VI uuringuruumis kaevandamise korral toimuks see sarnase tehnoloogiaga. Seepärast katsepumpamist uuringutöödes ei planeeritud. Detailselt on piirkonna hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi kirjeldatud 2015. a Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Kukk jt, 2015) ja Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tuuling jt, 2021), mille andmeid on kasutatud ka käesolevas töös. Uuringuruumi hüdrogeoloogilisi tingimusi on kirjeldatud peatükis 7. 4.4. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2025. a septembris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi- jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (Lisa 8). 4.5. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö materjalid ja laboriuuringute andmed. Saamaks täiendavaid andmeid uuringuruumi ja selle lähiümbruse geoloogilisest ehitusest, töötati läbi ka varasemad geoloogiliste uuringute aruanded. Puuraugud, mida kasutati Orava VI uuringuruumi geoloogilise ehituse iseloomustamisel ja kolmemõõtmelise mudeli koostamisel, on esitatud puuraukude kataloogis (Lisa 2) ja asukohad graafilisel lisal 1. Proovide kataloogi (Lisa 3) on kantud ainult need proovid, mille andmeid on kasutatud konkreetselt antud töös (kvaliteedi keskmiste näitajate arvutuses, läbilõigetel). Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

19

Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise ehituslubjakivina, kui sellest valmis- tatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivina, kui purune- miskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni F4 ning keemilise koostise järgi ei vasta kivim tehnoloogilise karbonaatkivimile esitavatele nõuetele. 4.6 . Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Orava VI uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati puhast vett. Kattekiht isoleeriti manteltorudega. Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandite rajamine tehti tehniliselt korras ekskavaatoriga. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast kaevandite rajamise lõppu, kaevandid likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Koostati uuringupunktide likvideerimisakt (Lisa 9). Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

20

5. GEOLOOGILINE EHITUS Orava lubjakivimaardla paikneb Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas, Vaimõisa kõviku idaservas (Joonis 5.1). Vaimõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge aluspõhjaline kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava maardlat iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid. Piirkonnas koosneb pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast, liivsavist) ning need lasuvad valdavalt Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu lubjakividel. Maardlas moodustavad kasuliku kihi peamiselt Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm) ja Varbola kihistu (S1vr) karbonaatkivimid, aga paiguti ka Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) kivimid. Aluspõhja peal lasuvad paiguti kruus, liiv ja moreen. Orava VI uuringuruumis jäävad maapinna abs kõrgused ligikaudu 53 - 60 m tasemele. Uuringuruumist ~250 m kaugusel kirdes kulgeb loode-kagusuunaline Balti jääpaisjärve rannaastang, mille suhteline kõrgus on ~3,5 m.

Joonis 5.1. Orava VI uuringuruum jääb Juuru lademe Tamsalu kihistu avamusele. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust Orava VI uuringuruumi teenindusala paikneb valdavalt Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm) avamusel, aga uuringuruumi lääneosa ja Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) avamusel. Orava VI uuringuruumis katab lubjakivilasundit uuringupunktide põhjal keskmiselt 1,7 m paksuselt kvaternaarisetted (fotod 5.1...5.3), mis koosnevad kasvukihist (Q2_s), selle all lasuvast rähksest paelahmakatest koosnevast moreenist (Q1jr_g) ja paiguti savikast orgaanikat sisaldavast kruusast (Q1jr_lg). Uuringuruumi loodeosas neljas kaevandis (K-1/25, K-2/25, K-6/25, K-7/25) ja ühes puuraugus (PA-3/25) avati moreeni

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

21

peal õhukese kihina savika ja orgaanikat sisaldava kruusa kiht. Kruus on valdavalt karbonaatse koostisega, kulutamata kuni keskmiselt kulutatud, sisaldab veeriseid ja paelahmakaid. Valdava enamuse kvaternaarisetetest moodustav moreen on paerähkne ning varieerub värvuselt helepruunist hallini, rohkete paekiviplaatidega. Kasvukiht on uuringuruumis uuringupunktide põhjal paksusega 0,1 - 0,4 m (keskmiselt 0,3 m), kruusakihi (esineb vaid ala loodeosas) paksus uuringuruumis 0,0 - 1,3 m (kogu ala peale keskmiselt 0,3 m) ja paerähkne moreen paksusega 0,0 - 2,3 m (keskmine 1,1 m).

Foto 5.1. Kvaternaarisetted (kruus) puuraugus PA-3/25, fotol intervall 0,0 - 2,9 m.

Foto 5.2. Paerähkne moreen kaevandis K-9/25

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

22

Foto 5.3. Savikas, orgaanikat sisaldav kruus kaevandis K-7/25. Kruus esineb lokaalselt vaid uuringuruumi loodeosas.

Noorimad aluspõhjakivimid, mis Orava VI uuringuruumis puuraukudega avati, on valdavalt Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm) karbonaatkivimid, uuringuruumi lääneosas kõrgema reljeefiga alal kõviku lael ka Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) kivimid. Uuringuruumi idaosas on Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) kivimid enamasti ära kulutatud. Valdavalt moodustavad Orava VI uuringuruumi geoloogilise läbilõike Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistu lubjakivid. Aluspõhja pealispind jälgib üldiselt maapinnareljeefi ja reljeefis esilekerkivad väikesed künkad on aluspõhjalise tuumikuga. Aluspõhja ülemine osa on reeglina porsunud ja murenenud. Ehkki kaevandites avati kohati aluspõhja pealispinnaks olevad lubjakiviplaadid, siis puuraukudest saadud info alusel võib lubjakivi olla küllaltki suures paksuses murenenud ja porsunud. Seepärast kasutati monoliidse lubjakivi (lubjakivi ploki) kontuurimisel (lasumi) ainult puuraukude andmeid. On tõenäoline, et kaevandites avatud paeplaatide all on lubjakivi tugevalt murenenud ja see arvati katendisse. Orava VI uuringuruumi geoloogilist läbilõiget on kirjeldatud alljärgnevalt (ülevalt alla). Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) uuritud paksus jääb vahemikku 1,4 - 2,0 m. Kivimid on esindatud vaid uuringuruumi lääneosas kahes puuraugus (PA-3/25 ja PA-4/25), Vaimõisa kõviku lael, olles uuringuruumi idaosas ära kulutatud. Kihistut iseloomustab peenekristalliline kollakas- ja pruunikahall dolomiidistunud detriitne lubjakivi, mergli lainjate vahekihtidega (foto 5.4).

Foto 5.4. Raikküla kihistu dolomiidistunud lubjakivi puuraugus PA-3/25 (fotol süg. intervall 3,9 - 4,75 m)

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

23

Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistikus (S1tmK) võib välja eraldada litoloogiliselt kaks eriilmelist kompleksi (foto 5.5). Läbilõike ülaosas on tumehalli värvusega peenekristalliline, õhukeste tumedate lainjate mergli vahekihtidega lubjakivi. Läbilõike alumine osa on värvuselt heledam hall, mille taustal on tihedalt tumedaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Esineb lausdetriitse lubjakivi kuni 10 cm paksusi vahekihte. Esineb kivistisi. Iseloomulik on suurte stromatopooride esinemine. Karinu kihistiku uuritud paksus on 4,1 - 4,9 m.

Foto 5.5. Karinu kihistiku lubjakivi puuraugus PA-1/25. Kahe eriilmelise kompleksi vahepiir sügavusel 5,0 m (fotol süg. intervall 3,7 - 5,7 m). Juuru lademe Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku (S1tmT) lubjakivi on hall, jämedetriitne, valdavalt keskmisekihiline. Iseloomulik on brahhiopoodide Borealis borealis kodade esinemine, mille sisaldus läbilõikes on ebaühtlane (foto 5.6). Kihiti esineb Borealis borealis kodasid massiliselt, moodustades struktuurilt biomorfse lubjakivi. Sagedased on suured stomatopoorid ning kivimile on iseloomulikud stüloliitpinnad. Mergel esineb õhukeste lainjate vahekihtidena. Rohekashall mergel ümbritseb sageli karbipoolmeid ja stromatopoore. Tammiku kihistiku lasumipinnast ~0,7 m sügavamal on ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruuni savimergli vahekiht (foto 5.6). Kiht fikseeriti kõigis puuraukudes ning seda on kirjeldatud ka lähedusse jäävate varasemate geoloogiliste uuringute puuraukudes. Antud kiht jääb 45,7 - 48,1 m abs kõrgusele. Tammiku kihistiku uuritud paksus on 2,8 - 3,0 m.

Foto 5.6. Tammiku kihistiku lubjakivi puuraugus PA-4/25. Savimergli vahekiht sügavusel 11,2 m (fotol süg. intervall 10,3 - 12,15 m). Juuru lademe Varbola kihistu (S1vr) lubjakivi on hall, detriitne, peenekristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline (foto 5.7). Mergel esineb õhukeste lainjate vahekihtidena. Sügavusega muutuvad mergli vahekihid paksemaks ja sagedasemaks. Esineb stromatopooride kivistisi. Käesoleva uuringu puuraukudega avati Varbola kihistu kivim kuni 5,1 m paksuselt.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

24

Foto 5.7. Varbola kihistu lubjakivi puuraugus PA-2/25 (fotol süg. intervall 11,4 - 13,35 m). Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 4 ning geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2. Orava VI uuringuruumi geoloogiline ehitus puuraukude andmete põhjal on koondatud tabelisse 5.1. Tabel 5.1. Orava VI uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel puuraukude põhjal.

Nimetus Geoloogiline

indeks

Kihi paksus (puuraukudes ja kaevandites fikseeritud), m min max keskmine

Kasvukiht Q2_s 0,1 0,4 0,3 Kruus Q1jr_lg 0,0 1,3 0,3

Moreen Q1jr_g 0,0 2,3 1,1 Lubjakivi, dolomiidistunud,

detriitne S1rk 0,0 2,0 1,6

Lubjakivi, detriitne S1tmK 4,6 4,9 4,8 Lubjakivi, Borealis borealis

kodadega S1tmT 2,8 3,0 2,9

Lubjakivi, mergli vahekihtidega S1vr 1,7+ 5,1+ 3,5+

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

25

6. MAAVARA KVALITEET Orava VI uuringuruumi kvaternaarisetted on esindatud peamiselt rähkse paeplaatidest koosneva moreeniga, vaid uuringuruumi loodeosas esineb õhukese kihina savikat kruusa, mis sisaldab orgaanikat. Kuna kvaternaarisetete paksus on väike ning maavarana arvele võtmiseks see ei kvalifitseeru, siis ei iseloomustata ka selle kvaliteeti. Orava VI uuringuruumis moodustavad kasuliku kihi Raikküla lademe Raikküla kihistu (vaid ala lääneosas), Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku lubjakivi ning Varbola kihistu lubjakivi. Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52, mis seab karbonaatkivimite kasutusalade määramisele järgmised nõuded - tehnoloogilise lubjakivi puhul ei tohi olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja

lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%; - tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 +

R2O3) sisaldus üle 5%; - kõrgemargilise ehituslubjakivi ja kõrgemargilise ehitusdolokivi puhul on

purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivi ja madalamargilise ehitusdolokivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31–35 ning külmakindluse kategooria kuni F4;

- viimistlusdolokivi ja viimistluslubjakivi on dekoratiivne ja poleeritav ning vastab kõrgemargilise karbonaatkivimi nõuetele;

- täitedolokivi ja täitelubjakivi ei vasta käesoleva lõike punktides 1 - 3 nimetatud nõuetele ega sobi viimistluskiviks.

Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli uurida Orava VI uuringuruumis lasuvate karbonaatkivimite sobivust ehituskillustiku toormeks. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese (LA) katsel (EVS-N 1097-2), mis on Eesti Vabariigi standardite järgi jämetäitematerjali purunemiskindluse hindamise põhimeetodiks. Killustiku külmakindlus määrati EVS-EN 1367-1 standardi järgi. Proovimise metoodikat on kirjeldatud peatükis 4. Proovid võeti litoloogiliste erimite kaupa. Reeglina võeti eraldi proovid Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu osas. Uuringuruumi lääneosas, kus puuraukudes PA-3/25 ja PA-4/25 oli esindatud ka Raikküla kihistu, võeti see ühte proovi Karinu kihistiku ülemise osaga ning Karinu kihistiku alumine osa prooviti eraldi. Uuringuruumi idaosas on Raikküla kihistik valdavalt ära kulutatud. 2023. a geoloogilise uuringus on proovitud valdavalt Karinu ja Tammiku kihistikku koos ning eraldi Varbola kihistut (Nirgi, 2023). Alljärgnevalt on iseloomustatud loetletud kivimkomplekside füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Kaalutud keskmiste arvutused on esitatud lisas 6 ja andmed koondatud tabelisse 6.1. Kasutati ka 2023. a uuringu puuraukude PA1/22 ja PA3/22 andmeid (Nirgi, 2023). Labori katseprotokollid on esitatud lisas 5. Andmed on koondatud proovide kataloogi (Lisa 3).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

26

Karinu kihistik (S1tmK) koos Raikküla kihistikuga (S1rk) Kihistikku on iseloomustatud 6 puuraugu andmeil (8 purunemiskindluse ja 8 külmakindluse katset, sh kahes proovis on koondatud Karinu kihistik Raikküla kihistikuga ja ühes proovis Karinu kihistik koos Tammiku kihistikuga). Proovide LA kategooria varieerub LA30 kuni LA40 – kaalukadu LA katsel oli 27 - 37%, keskmiselt 31%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 1,2 - 3,2%, keskmiselt 1,9%, andes külmakindluskategooriaks F2. Tammiku kihistik (S1tmT) Kihistikku on iseloomustatud 6 puuraugu andmeil (5 purunemiskindluse ja 5 külma- kindluse katset, sh ühes proovis on koondatud Tammiku kihistik Karinu kihistikuga). Proovide LA kategooria varieerub LA30 kuni LA40 – kaalukadu LA katsel oli 30 - 37%, keskmiselt 33%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,7 - 1,9%, keskmiselt 1,2%, andes külmakindluskategooriaks F2. Varbola kihistu (S1vr) Kihistut on iseloomustatud 6 puuraugu andmeil (7 purunemiskindluse ja 7 külma- kindluse katset). Proovide LA kategooria varieerub LA30 kuni LA35 – kaalukadu LA katsel oli 28 - 35%, keskmiselt 31%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,8 - 4,3%, keskmiselt 2,4%, andes külmakindluskategooriaks F4. Tabel 6.1. Orava VI uuringuruumi kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaani- lised näitajad litoloogiliste erimite lõikes

Kivimkompleks LA tegur LA

kategooria Külmakindlus F,

% F

kategooria S1tmK (+S1rk) 27 - 37/31 LA35 0,7 - 3,2/1,9 F2

S1tmT (+S1tmK) 30 - 37/33 LA35 0,7 - 1,9/1,2 F2 S1vr 28 - 35/31 LA35 0,8 - 4,3/2,4 F4

Orava VI uuringuruumist vahetult põhja suunas paiknevas Orava karjääris rakendatakse veealust kaevandamist ilma veetaset alandamata. Seepärast moodustatakse Orava VI uuringuruumis vertikaalses läbilõikes kaks aktiivse tarbevaru plokki – veepealne (plokk 14 aT) üleval pool uuringuaegset keskmist veetaset abs 49,9 m ja veealune kuni 7,5 m paksuselt (plokk 15 aT) kuni abs kõrguseni 42,4 m. Varu arvutuse plokkide kaalutud keskmiste näitajate arvutus on esitatud lisas 6 ja koondatud tabelisse 6.2. Tabel 6.2. Orava VI uuringuruumis moodustatud lubjakivi plokkide füüsikalis- mehaaniliste näitajate koondtabel

Plokk Maavara LA tegur LA kat Külmakindlus F,

% F kat

Plokk 14 aT

madalamargiline ehituslubjakivi

28 - 37/31 LA35 0,7 - 3,2/2,1 F4

Plokk 15 aT

madalamargiline ehituslubjakivi

27 - 37/31 LA35 0,7 - 4,3/1,6 F2

Ploki 14 kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 6 purunemis- kindluse ja 6 külmakindluse proovi põhjal (Lisa 6). Killustiku purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 28 - 37%, keskmiselt 31%, vastates LA

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

27

kategooriale LA35. Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,7 - 3,2%, keskmiselt 2,1%, vastates külmakindluskategooriale F4. Ploki 15 kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 20 purunemis- kindluse ja 20 külmakindluse proovi põhjal (lisa 6). Killustiku purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 27 - 37%, keskmiselt 31%, vastates LA kategooriale LA35. Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,7 - 4,3%, keskmiselt 1,6%, vastates külmakindluskategooriale F2. Keskmiste näitajate põhjal, mis on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 6.2, vastab ploki 14, 15 kivim madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kivimi keemilise koostise iseloomustamisel Orava VI uuringuruumis on kasutatud lisaks käesoleva uuringu käigus tehtud analüüsidele puuraugust PA-4/25 ka 2015. a uuringu (Kukk, 2015) PA-2/15, PA-3/15, PA-4/15, PA-5/15 ja 2023. a uuringu PA1/22 vastavaid andmeid (Lisa 3). Kokku on uuringuruumi kivimit iseloomustatud 22 prooviga kuuest puuraugust. Proovid on võetud litoloogiliste erimite kaupa. Karinu kihistikul on eraldi iseloomustatud ülemist (S1tmK1) ja alumist poolt (S1tmK2), mis erinevad savikuselt. Proovides määrati CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Kivimi keemilise koostise arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite lõikes ning varuplokis on esitatud lisas 6 ning koondatud tabelisse 6.3. Uuringuruumi kivim on valdavalt esindatud lubjakiviga, mis vertikaalses läbilõikes on küllaltki muutlik. CaO sisaldus varieerub ~34 - 53%, olles kõrgem Tammiku kihistikus ja Varbola kihistu alumises osas; MgO ~1 - 16%, olles madalam Karinu kihistiku ülemises osas ja lahustumatut jääki valdavalt ~2 - 12%, veidi kõrgem on lahustumatu jäägi sisaldus Karinu kihistiku ülemises osas, ulatudes veidi üle 10%. Uuringuruumis moodustatud plokk 14 aT koosneb valdavalt Raikküla kihistu ja Karinu kihistiku ülemise osa lubjakivist, milles CaO sisaldus on 33,90 - 52,48% (keskmine 46,32%), MgO 0,91 - 16,36% (keskmine 4,69%) ja lahustumatu jäägi 2,18 - 11,96% (keskmine 6,15%). Plokk 15 aT koosneb valdavalt Karinu kihistiku alumise osa, Tammiku kihistiku ja Varbola kihistu lubjakivist, milles CaO sisaldus on 44,83 - 51,84% (keskmine 48,35%), MgO 1,48 - 4,44% (keskmine 3,15%) ja lahustumatu jäägi 3,24 - 9,04% (keskmine 5,89%). Kivimi keemiline koostis litoloogiliste erimite lõikes ja varuplokkides on koondatud tabelisse 6.3. Andmetest nähtub, et Orava VI uuringuruumi kivim ei vasta tehnoloogilise karbonaatkivimi nõuetele. Vastavalt 17.12.2018 määrusele nr 52 ei tohi tehnoloogilise lubjakivi puhul olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10% ja tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 5%. Praktiliselt kogu uuringuruumi karbonaatkivim vastab lubjakivi nõuetele, välja arvatud üksikproov puuraugus PA-3/15, kus Raikküla kihistu proov viitab kivimi dolomiidistumisele (MgO 16,36%). Tehnoloogilise lubjakivi nõuetele vastab kivim üksikutes proovides: 4/25-1k; PA1-4K; PA1-5K; K13. Tegemist on kaootilise esinemisega, mis ei ole seotud geoloogiliste kihistike ega geograafilise asetusega. Seega

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

28

võib keemilise koostise näitajate keskmiste väärtuste alusel nimetada Orava VI uuringuruumi piires kivimi ehitusotstarbeliseks lubjakiviks. Tabel 6.3. Kivimi keemilise koostise koondtabel

Kihistu CaO, % MgO, % Lah. jääk

min max kesk min max kesk min max kesk

S1rk 33,90 50,07 43,32 3,93 16,36 8,31 2,56 4,96 3,88

S1tmK1 42,04 52,48 46,71 0,91 6,52 3,72 2,18 11,96 7,35

S1tmK2 46,42 49,96 48,92 2,07 2,94 2,65 4,22 9,04 6,12

S1tmT 46,49 50,55 48,82 2,86 4,44 3,46 3,24 6,42 4,41

S1vr 44,83 51,84 49,44 1,48 3,45 2,25 5,54 8,82 6,66

Madalamargiline lubjakivi (plokk 14 aT)

Plokk 14 aT 33,90 52,48 46,32 0,91 16,36 4,69 2,18 11,96 6,15

Madalamargiline lubjakivi (plokk 15 aT)

Plokk 15 aT 44,83 51,84 48,35 1,48 4,44 3,15 3,24 9,04 5,89

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

29

7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Orava lubjakivimaardlas kaevandatakse lubjakivi veealuse kaevandamise meetodil põhjavee taset alandamata. Sama meetodit on plaanis kasutada maavara kaevandamisel taotletavas Orava VI lubjakivikarjääris. Detailselt on piirkonna hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi kirjeldatud 2015. a Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Kukk jt, 2015) ja Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tuuling jt, 2021), mille andmeid on kasutatud ka käesolevas töös. 7.1 Üldandmed Orava VI uuringuruum paikneb Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Harju lavamaa keskosas asuval Vaimõisa kõvikul. Uuringuruum paikneb kõviku idaservas, kus reljeef langeb lõuna ja kagu suunas. Vaimõisa kõvik on ligikaudu 7 km pikk ja kuni 3 km lai lauge aluspõhjaline kõrgendik, mille suhteline kõrgus on kuni 20 m (keskosas absoluutkõrgus kuni 66,6 m). Kõvik kuulub Matsalu vesikonna koosseisu ja on toitealaks paljudele piirkonna vooluveekogudele: idas-kirdes Kõrvetaguse peakraavile (VEE1107800) ja Ohukotsu jõele (VEE1107700), põhjas Vardi jõele (VEE1107500), lõunas ja läänes Konnaveski jõele (VEE1108000) ning loodes Kasari jõele (VEE1107000). Orava maardlale lähimas meteoroloogiajaamas, Kuusikul, on viidud läbi ilmavaatlusi alates 1920. aastast. Nende andmete põhjal saab öelda, et Raplamaa kliima on kontinentaalsele kliimale iseloomulik. 1991 - 2020 perioodi sademete hulk on võrreldes Eesti keskmiste näitajatega kõrgem (keskmiselt 730 mm/a) ning temperatuurid madalamad (keskmiselt 6,4 °C) (Kliimanormid, Keskkonnaagentuur 2025). 7.2 Hüdrogeoloogiline üldiseloomustus

Orava VI uuringuruum paikneb Alam-Siluri ladestiku Juuru lademe avamusalal. Kasuliku kihi moodustavad Tamsalu ja Varbola kihistu lubja- ja dolokivid. Kasuliku kihi lamamiks on Varbola kihistu alumises osas lasuvad sagedaste mergli vahekihtidega lubja- ja dolokivid. Lubjakivi katvad purdsetted, paksusega kuni 3,3 m, on kuivad, moodustamata iseseisvat veekihti. Põhjavesi on vabapinnaline, surveta. Orava VI uuringuruumi veetase on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts - aprill) ja sügis- perioodil (oktoober - november). Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Rapla kaardilehe (6314) hüdrogeoloogilise kaardistamise andmeil võib põhjavee taseme muutuste amplituud aasta lõikes ulatuda 1 - 2 m, harvem 3 meetrini (Männik jt, 2020). Põhjaveevoolu regionaalne suund on läände, Lääne-Eesti madalikule. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu (Tuuling jt, 2021) käigus mõõdeti põhjavee tase veebruaris (04.02.2021) 1,5 - 7,2 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusetele 48,8 - 49,6 m. Samuti mõõdeti ka veetase Kõrvetaguse kraavis, kuna põhjavesi liigub selle suunas. 26.03.2021 mõõdetuna jäi veetase kraavis absoluutkõrgusele 46,55 m. 2015. a Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus (Kukk jt, 2015) mõõdeti veetasemeid kolme kuu vältel (veebruar kuni aprill) ning saadi veetasemete muutuseks ~1 m. Keskmine põhjaveetase

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

30

oli 50,7 m abs. Põhjaveekogumite 2018. a seire andmetel on Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi veetaseme muutuste aastane amplituud 1 - 1,9 m (Marandi jt, 2019). Seega tuleb arvestada sarnase veetaseme amplituudiga ka Orava VI uuringuruumis. Orava VI uuringuruumi põhjavee tase jäi mõõdetuna 2025. a juulis 4,6 - 7,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 48,9 - 51,5 m, järgides maapinna reljeefi (maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 53 - 60 m, tabel 7.1). Puuraukudest mõõdetud uuringuaegne keskmine põhjavee tase oli seega absoluutkõrgusel 49,9 m, mis on siin ka veepealse ja -aluse varu piiriks. Kaevandaja soovil on veealuse aktiivse tarbevaru lamam keskmisest veetasemest 7,5 m allpool absoluutkõrgusel 42,4 m, et kivimi väljamiseks oleks võimalik rakendada veealust kaevandamisviisi ilma veetaset alandamata. Tabel 7.1. Uuringupuuraukudes mõõdetud veetasemed

PA nr Koordinaadid PA

sügavus, m

Veetase

X Y Z Sügavus

maapinnast, m abs, m

Mõõtmise aeg

PA-1/25 6538764 529415 54,2 15,0 4,6 49,60 29.07.2025

PA-2/25 6539000 529403 56,4 15,0 7,5 48,90 29.07.2025

PA-3/25 6538882 529043 56,5 15,0 5,0 51,49 29.07.2025

PA-4/25 6538610 529135 56,9 15,0 7,15 49,78 29.07.2025

Ümberkaudsete majapidamiste veevarustuseks kasutatakse peamiselt Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett, mis on antud piirkonnas määratud Siluri- Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi koosseisu (nr 11, Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48). Vettandvaks on enamasti põhjakompleksi ülemine osa (100 - 120 m, Marandi jt, 2019). Konkreetsemalt moodustavad uuringuruumis maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi Juuru lademe Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistiku ülaosas lasuvad karbonaatkivimid (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Juuru veekiht). Varbola kihistu on alumises osas savikas, moodustades tingliku (suhtelise) veepideme Siluri ja Ordoviitsiumi kivimite vahel. Veekompleks toitub põhiliselt sademetest ning selle idapoolsele osale on iseloomulik Ca-HCO3 tüüpi vesi mineraalainete sisaldusega 0,3 - 0,5 g/l (Marandi jt, 2019). Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub, kuna pinnakate on väga õhuke ja hea veeläbilaskvusega (Veeseadus). Kogumi põhjavesi kuulub aktiivse kuni mõõduka veevahetuse vööndisse. Probleemi valmistavad looduslikult suured kloriidi (rannikupiirkondades), sulfaadi (rannikupiirkondades), fluoriidi, ammooniumi, raua ning kohati ka mangaani, naatriumi ja boori sisaldused. Nitraate sisaldub kogumi kõige ülemises osas, allpool on nende sisaldus väga väike (Marandi jt, 2019). Peale Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist põhjavett ammutavate puurkaevude on uuringuruumi lähipiirkonnas ka 4 sügavamat puurkaevu, mis ammutavad vett Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekompleksitest. Kuid kuna Siluri- Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum ja allpool lasuv Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum ei ole omavahel hüdrauliliselt seotud, neid eristab Ordoviitsiumi regionaalne veepide, ei mõjuta ka karjääri tegevus neid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

31

8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on toimiva kaevandamispiirkonnaga. Alale on juurdepääs Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt lähtuva Vaimõisa-Ohukotsu teelt hargneva Pendi tee kaudu. Riigimaantee jääb uuringuruumist ligikaudu 1,8 km edela poole. Maavara kaevandamise korral tuleb koorida kattekiht, mida tehakse vastavalt töö-ee liikumisele. Kattekiht koosneb savikast kruusast, rähksest paelahmakatest koosnevast moreenist ja aluspõhja murenenud osast. Kattekihi paksus on mudeli põhjal keskmiselt 3,3 m. Kasvukiht ja moreen ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale eraldi, et karjääri lõppfaasis saaks kasvukihti kasutada karjääri bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks. Moodustatavad plokid paiknevad nii põhjavee tasemest üleval- kui ka allpool. Põhjavee tasemest üleval poole oleva ploki kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 2,9 m. Allpool oleva ploki keskmine paksus on 7,5 m. Kvaliteedi poolest on tegemist madalamargilise ehituslubjakiviga, mida sobib kasutada üld- ja teedeehituses. Sarnaselt Orava lubjakivikarjääriga toimuks kaevandamine ilma veetaset alandamata, mille osas on uuringu tellijal kogemus kivimite väljamisel Orava lubjakivikarjääris. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Kivimi raimamine toimub puur-lõhketöödega. Veealuse varu lõhkamine toimub vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Senine kaevandamine Orava lubjakivikarjääris on näidanud, et põhjavee tase pole alanenud ja põhjavee kvaliteet pole halvenenud (2024 a. lidar-andmestiku alusel on karjäärijärve veetase 51 m võrrelduna geoloogilises uuringus leitud põhjaveetasemega 50,7 m (Kukk jt, 2015). Lõhatud lubjakivi töötlemiseks kasutatakse purustit ja sõelurit. Töödeldud lubjakivi laetakse ekskavaatori või kopplaaduriga kallurile ning tarnitakse tarbijale. Kaevandamise keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Orava VI uuringuruumis moodustatud varuplokid ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega muu looduskaitselise piiranguga alal. Lähim üksikmajapidamine jääb uuringuruumist edela suunas ~600 m kaugusele. Tulevase karjääri ja elamu vahelisele alale jääks nii lagendikku kui metsa. Lõhketöid teostab litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Ammendatud kaevealale kujuneb ~7-8 m sügavune veekogu, mida tulevikus võib kasutada puhke-, kalamajanduse või muul eesmärgil. Põhjavee tase pärast maavara ammendamist suuresti taastub. Vastavalt ümbritsevale pinnamoele kujuneks

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

32

veetasemeks ~51 m abs, s.t sarnane praeguse põhjaveetasemega ning ümbritsevates karjäärides kujuneva veetasemega. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Korrastamisprojekti koostamisel leitakse karjääri korrastamiseks läbimõeldult mõistlikud lahendused. 8.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Lähim üksikmajapidamine jääb uuringuruumist edela suunda linnulennult ~600 m kaugusele Metsanurga kinnistule (65401:001:0003). Tulevase karjääri ja elamute vahelisele alale jääks nii lagendikku aga ka metsa, mis pidurdaks oluliselt võimaliku müra ja tolmu levikut karjäärialalt elamuteni. Samuti on müra leviku vähendamiseks võimalik rajada müratõkkevallid mäeeraldise piirile. Orava maardla põhjapoolses otsas asuva Orava III lubjakivikarjääri mäeeraldise taotlemisel viidi läbi välisõhu mõjuhinnang, mille andmeil ei ületaks tegevus tootmisterritooriumist väljaspool müra piirnormi. Orava VI uuringuruumis moodustatud varuplokid 14 ja 15 moodustati ~25 m kaugusele uuringuruumiga loodenurgast külgnevast Vardi looduskaitsealast (KLO1000156) ja uuringuruumi kaguosasse jääva II kategooria kaitsealuse liigi Cephalanthera rubra (punane tolmpea) elupaigast. Vardi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta haruldasi loometsakooslusi ning loodusmetsade ja vanade laialehiste metsade elupaigatüüpe. Kaevandamine Orava VI uuringuruumi alal ei omaks nimetatud kaitsealustele objektidele negatiivset mõju. 8.1.1 Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele Kuna varu arvutuse ala piirneb põhjast Orava karjääriga, milles toimub kaevandamine ilma veetaset alandamata, on tulevikus uue ala kasutuselevõtust tingitud nn lisanduv mõju põhjaveele väike. Orava VI uuringuruumi ümbruskonna puurkaevud ei jää Orava maardla mõjupiirkonda, paiknedes enamasti kõrgema reljeefiga aladel ning jäädes maardla põhjavee liikumise suunast kõrvale. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata, ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on mõju põhjavee keemiale väike. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Kuna karjäärisüvendist puudub väljavool teistesse veekogudesse, ei ole oodata heljumi kandumist edasi pinnavette. Heljum settib välja karjäärisüvendis endis. Heljumi edasikandumine põhjavees on väga vähene, kuna põhjavee liikumiskiirused on tüüpiliselt kordi madalamad kui pinnavees ning tolmuosakesed settivad välja. Erandina on võimalik heljumi mõningane levik suuremates kivimilõhedes, kus vee liikumiskiirus sarnaneb pinnaveele. Kasutades lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

33

läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis kärjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale, mis on antud alal kirdesse ning kanduks Kõrvetaguse peakraavi, mis moodustab põhjavee väljavoolu. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidevalt reoallikast allavoolu. Juhul, kui kõigi piirkonnas paiknevate ja tulevaste karjääride kaevandamise tagajärjel kujuneb alale veekogu, ei tohiks kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti mõjutada, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei ole). 8.1.2 Mõju pinna- ja põhjavee režiimile Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene. Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavett vähesel määral. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääride ala on aga võrreldes käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne. Seetõttu puudutavad edasised arutlused vaid ajaperioodi, kui kaevandatakse veealust varu. Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi, kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta on veealuse varu väljamine kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus kolme erineva mehhanismi tõttu. Esimene neist tuleneb reljeefimuutusest ehk täpsemalt olukorrast, kus karjääri äärel langeb karjäärijärve veetase madalamale kui seal varasemalt olnud põhjaveetase, mis põhjustab karjääri külgedel olevate setete dreenimise. Orava VI uuringuruumi ümbritsev reljeef jääb pärast maavara kaevandamist kõigil külgedel kõrgemaks kui praegune põhjaveetase, mille tõttu ei ole oodata reljeefist põhjustatud veetaseme langemist. Teiseks peab veealuse sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi, st karjääris tekib nominaalne veekadu. Sarnase veekao tekitab ka suurenenud aurumine karjäärijärvelt võrreldes aurumisega maapinnalt enne karjääri avamist. Mõlemal puhul kompenseerivad veekadu karjäärile langevad sademed, karjääri valgalalt valguv pinnavesi ning külgnevatest setetest karjääri valguv põhjavesi, millest viimase komponendi suurenemine võib tähendada ka põhjaveetaseme langust väljaspool karjääri.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

34

Maavara väljamisest tekkiv veekadu sõltub kaevandamise aastasest mahust ning kaevandatud materjalist nõrguva vee kogusest, mis tuleneb lubja- ja dolokivi poorsusest. Tekkivat veekadu ajaühikus (nominaalselt „vooluhulk“ Q1) saab hinnata valemiga 8.1:

= (1 − ) × [8.1], kus n on poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 2%; Marandi jt, 2019) ning V väljatava varu maht. Ümbritsevate Orava karjääride aasta keskmised tootmismahud varieeruvad aastaaruannete kohaselt vahemikus 8 000 - 67 000 m3. Võttes arvutusse konservatiivselt keskmiseks aasta kaevandamismahuks 67 000 m3 ehk ~183 m3/ööpäevas tuleb varu väljamise tulemusel tekkiv veekadu ~179 m3/ööpäevas. Suurenenud aurumisest tuleneva veekao (Q2) hindamine on raskendatud, kuna aurumine on varieeruv nähtus, mille tugevus sõltub oluliselt mikrokliimast, sh reljeefist, puude varjavast mõjust jms. Siinkohal hinnatakse seda siiski valemiga 8.2:

= ( − ) × [8.2], kus We1 on keskmine aurumine kuivalt maapinnalt: ~450 mm/a (Kink jt., 1998); We2 on Männikjärve raba mõõtejaamas olevatelt laugastelt on mõõdetud aurumine 482 mm/a (Keskkonnaagentuur, 2025) ning S on veealuse ploki pindala ( 24,95 ha). Seega on aurumisest tekkiv veekadu ~22 m3/ööpäevas. Alternatiivselt, kui aurumine veepeeglilt oleks kuiva maapinnaga võrreldes 100 mm/a võrra suurem, oleks veekadu ~68 m3/ööpäevas. Maavara väljamisest ja suurenevast aurumisest tekkivat summaarset veekadu ~201 m3/ööpäevas (või suurema aurumise stsenaariumis ~247 m3/ööpäevas) tasakaalustavad pikema ajaperioodi vaates esmalt karjäärile langevad sademed ning karjääri valgalalt lähtuv sademevee pindmine äravool, seejärel külgnevatelt aladelt lähtuv põhjavesi. Karjäärile langevaid sademeid (Q3) saab arvutada lähtuvalt valemist 8.3:

= − × [8.3], kus Wp on sademete hulk (Kuusiku meteoroloogiajaama 1991-2020 kliimanormi kohaselt 730 mm/a; Keskkonnaagentuur) ja We on aurumine (Männikjärve laugastelt mõõdetud 482 mm/a; Keskkonnaagentuur, 2025). Tulemuseks on sademete poolt lähtuv potentsiaalselt põhjaveekihti toitev vooluhulk ~170 m3/ööpäevas. Seega, kuigi valdava osa veekaost kompenseerivad karjäärile langevad sademed, peab mingil määral veekadu tasakaalustama ka külgnevast piirkonnast valguv pinnavesi või põhjavesi. Kuna karjäär asub kõviku lael, ei valgu sinna pinnavett ümbritsevalt maapinnalt. Seega arvestame selle asemel, et ~31 m3/ööpäevas (või 77 m3/ööpäevas suurema aurumise puhul) kompenseerib külgnevatest setetest valguv põhjavesi. Tasakaalulise põhjaveevoolu olukorras määrab (lihtsustatud lähenemises) põhjavee alanduslehtri ulatuse vajamineva vooluhulga ja põhjavee toitumismäära suhe. Orava VI uuringuruumi piirkonnas on põhjavee toitumismääraks hinnatud ~38 mm/a (Hunt jt. 2024) või ~60 mm/a (Vallner 2002). Lähtudes konservatiivselt väiksemast toitumismäärast, tekib veekadu kompenseeriv põhjavee hulk ~30 ha suuruselt alalt (või suurema aurumismäära puhul ~74 ha), mida võib nimetada siinkohal põhjavee toitealaks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

35

Vastavaks toitealaks piisab nt ~120 m raadiusega tsoonist karjääri ümber (suurema aurumise puhul ~260 m raadiusega tsoonist), mida võib pidada ühtlasi ka alanduslehtri maksimaalseks ulatuseks (joonis 8.1). Võimaliku alanduslehtri piiresse jääb seega osaliselt Vardi kaitseala lääneserv. Lähimate majapidamisteni, mis asuvad enam kui 500 m karjääri piirist, võimalik veetaseme alanduse mõju ei ulatu. Alanduslehter ühtib alalt põhja suunas asuvate karjääridega ning moodustab reaalsuses nendega ühise alanduslehtri, kuid selle tulemusel ei laiene siin hinnatud mõju ulatus lääne, ida, või lõuna suunas.

Joonis 8.1. Maavaraplokk ning selle ümber tekkiv teoreetiline põhjaveetaseme alanduse mõjuraadius kahe erineva aurumise stsenaariumi puhul. Alus: Maa- ja Ruumiamet 2025 Siin toodud mõjuraadiused on suuresti ülehinnangud. Tegelikkuses ei kompenseeri kogu maavara väljamisest ja suurenenud aurumisest tekkivat veekadu üksnes karjääri külgnevatelt aladelt valguv põhjavesi, vaid suuresti vähendab valguva põhjavee vajalikku kogust ka veetaseme langus karjääri alal, mille tõttu väheneb vee alt väljatud materjali hulk. Teisalt alaneb põhjavee tase alanduslehtri piires suuresti vaid sentimeetrite võrra ja on seega tegelikkuses märkamatu. Tajutav mõju põhjaveetasemetele ulatub sel juhul tõenäoliselt vaid mõnede kuni kümnete meetrite kaugusele karjääride piiridest. Analoogiana võib tuua Orava karjääri, mille karjäärijärve veetase on lidar-mõõdistamise alusel 51 m abs, võrrelduna ala geoloogilises uuringus hinnatud keskmise põhjaveetasemega 50,7 m (Kukk jt, 2015). Seega ei ole veealuse kaevandamise tulemusel

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

36

veetase karjääri alal reaalsuses märgatavalt muutunud. Tõenäoliselt ei saa seega olema olulist mõju veetasemetele ka Orava VI uuringuruumi rajatud karjääril. Tegelik põhjaveetase on piirkonnas kõikuv sõltudes ilmastikust (sademed, aurumine) ning karjääri tõttu tekkiv põhjaveetaseme alanduslehter muutub vastavalt mäetööde arengule (millises karjääri osas kaevandatakse, kui intensiivselt). Alanduslehter kujuneb välja pigem lühiajaliselt intensiivse mäetöö perioodi jooksul ning veetase taastub pärast selle lõppu. Samuti ei kujune alanduslehter tõenäoliselt täielikult sümmeetriliselt ümber karjääri, vaid on teatud suundades märkimisväärsem kui teistes.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

37

9. VARU ARVUTUS Geoloogilise uuringu tulemusel arvutati Orava VI uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusala 24,95 ha pindalal. Varuplokist jäeti välja uuringuruumi kaguosas paiknev II kaitsekategooria liigi elupaik ja Vardi looduskaitsealale jäeti 25 m ulatuses kaitsetsoon. Maavara säästvast kasutusest lähtuvalt liideti varuplokki Orava VI uuringuruumi ja Orava kruusakarjääri vaheline kitsas maariba, vältimaks varuta ala tekkimist 5 - 10 m laiusele maa-alale. Sellest tulenevalt asuvad moodustatud lubjakivi varuplokid osaliselt täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 1 all. Loodeosas kattuvad plokid osaliselt (0,0029 ha ulatuses) ehituslubjakivi prognoosvaru plokiga 2. See pindala lülitatakse uute moodustatavate plokkide koosseisu, varu maht plokis 2 P ei vähene ja pindala jääb samaks 34,8 ha. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2025. a septembri topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi mudel – monoliidse lubjakivi lasumi kontuurimisel on kasutatud alale ja lähedusse jäävate puuraukude andmeid, mis on ära toodud puuraukude kataloogis (Lisa 2). - varu arvutuse lamami mudel - lamami modelleerimisel on kasutatud puuraukude andmeid. Veepealse ja -aluse varu piiriks on puuraukudes mõõdetud uuringuaegne keskmine põhjavee tase abs 49,9 m. Veealuse aktiivse tarbevaru lamamiks on kaevandaja soovil keskmisest veetasemest 7,5 m allpool (abs 42,4 m), et kivimi väljamiseks rakendada veealust kaevandamisviisi ilma veetaset alandamata. Orava VI uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Orava lubjakivimaardla koosseisu. Plokkide numeratsiooni jätkatakse maardlas arvel olevatest plokkidest. Plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 2 ja toodud elektroonilises lisas 3. Varu arvutus on esitatud lisas 7. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.12.2025. a. 9.1. Ploki 14 aT varu Ploki 14 maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi ja see jääb uuringuaegsest põhjavee tasemest (abs 49,9 m) kõrgemale. Ploki 14 lasumiks on monoliidse aluspõhja pealispind, mis jääb puuraukude andmeil 51,5 - 53,0 m abs kõrguste vahemikku. Ploki 14 pindala on 24,95 ha. Kasuliku kihi veepealse osa paksus jääb puuraukude põhjal 1,6 - 3,1 m vahemikku. Plokk 14 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on kokku 725 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus:

725 tuh m3 ÷ 24,95 ha = 2,9 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

38

Ploki 14 katendiks on kasvukiht, kohati ala loode osas õhukese kihina orgaanikat sisaldav savikas kruus ja enamuses rähkne paelahmakatest koosnev moreen. Katendi hulka on ka arvestatud aluspõhja ülemine murenenud osa. Kuna moodustatud lubjakivi varuplokid lasuvad osaliselt täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 1, seega arvestatav katendi pindala käesoleva uuringu raames on väiksem kui moodustatud ploki pindala. Katendi maht on 813 tuh m3. Kattekihi keskmine paksus on 3,3 m (813 tuh m3 ÷ 24,75 ha = 3,3 m), sealhulgas kasvukihil 0,3 m. 9.2. Ploki 15 aT varu Ploki 15 maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi ja see jääb uuringuaegsest põhjavee tasemest (abs 49,9 m) allapoole. Kuna mäetehniliselt on kaevandamisel lihtsam järgida ühte püsivat taset, on ploki lamamiks võetud horisontaaltasapind abs kõrgusel 42,4 m, s.o pind, mis jääb uuringuaegsest (29.07.2025) põhjavee keskmisest tasemest 7,5 m madalamale. Abs kõrgus 42,4 m on ka lähedusse jäävate Orava IV lubjakivikarjääri ja taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise lamami kõrgus. Ploki 15 pindala on 24,95 ha. Ploki 15 aT madalamargilise ehituslubjakivi varu on 1871 tuh m3 ning keskmine paksus:

1871 tuh m3 / 24,95 ha = 7,5 m. Tabel 9.1. Varu arvutuse koondtabel.

Ploki nr, pindala

Maavara nimetus

Katendi maht, tuh m3

/ keskmine paksus, m Maavaravaru, tuh m3 / keskmine paksus, m

14 aT, 24,95 ha

madalamargiline ehituslubjakivi

820 / 3,3 725 / 2,9

15 aT, 24,95 ha

madalamargiline ehituslubjakivi

1871 / 7,5

Kokku Plokk 14 aT/15 aT,

24,95 ha 820 / 3,3 2596 / 10,4

Eesti Geoloogiateenistusele esitatakse kinnitamiseks täiendavat Orava lubjakivimaardla varu järgmiselt (seisuga 01.12.2025): - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 725 tuh m3

(plokk 14, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 1871 tuh m3

(plokk 15, kogumahus veealune, ploki 14 lamamis).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

39

10. KOKKUVÕTE Orava VI uuringuruumi geoloogiline uuring tehti OÜ Merko Kaevandused tellimisel. Uuringuala pindala on 24,77 ha. Uuringuala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas, hõlmates osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (katastritunnus 50401:001:0342). Töö eesmärgiks oli uurida maaüksusel lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 4 puurauku sügavusega kuni 15 m, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Lisaks rajati 14 kaevandit, et täpsustada uuritava maavara kattekihi paksust ja mahtu. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu ülaosas lasuva lubjakiviga. Uuringuruumi lääneosas esineb ka Raikküla lademe Raikküla kihistu lubjakivi. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Orava VI uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusalal ja väljaspool teenindusala 24,95 ha pindalal, vertikaalses lõikes kahes plokis - plokk 14 aT ja 15 aT. Varuplokist jäeti välja uuringuruumi kaguosas paiknev II kaitsekategooria liigi elupaik ja Vardi looduskaitsealale jäeti 25 m ulatuses kaitsetsoon. Maavara säästvast kasutusest lähtuvalt liideti varuplokki Orava VI uuringuruumi ja Orava kruusakarjääri vaheline kitsas maariba, vältimaks varuta ala tekkimist 5 - 10 m laiusele maa-alale. Ploki 14 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 2,1% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 2,9 m. Lubjakivi varu arvutati ülevalpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset abs kõrgus 49,9 m. Ploki 15 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 1,6% (kategooria F2), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Lubjakivi varu arvutati allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 7,5 m paksuselt abs kõrguseni 42,4 m. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Orava VI uuringuruumi piires hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu (registrikaart 585), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.12.2025 järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 725 tuh m3

(plokk 14, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 1871 tuh m3

(plokk 15, kogumahus veealune, ploki 14 lamamis).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

40

11. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Brutus, A., J. Jänes, J., 1985. Aruanne ehituslubjakivide otsingutest Rapla rajoonis.

MN Eesti NSV Geoloogia Valitsus. Keila, 1985. EGF 4145.

2. Kajak, M., 1990. Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla maakonnas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4411.

3. Kask, A., 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga

08.05.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9117.

4. Kask, A., 2024. Mäeeraldise Orava III lubjakivikarjäär lasumi kõrguse korrigeerimine ja varu arvutus (varu arvutatud 18.09.2024. a). AS TREV-2 Grupp. EGF 9915.

5. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö

ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metalli- toorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.

6. Keskkonnaministri määrus 01.10.2019 nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende

eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ RT I, 02.10.2019, 5

7. Kukk, M., 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019. a). Mäebüroo Nord OÜ. Tallinn, 2019. EGF 9306.

8. Kukk, M., Jassik, E., 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014. a). Mäebüroo Nord OÜ. Tallinn, 2015. EGF 8680.

9. Maavarade registri registrikaart nr 585.

10. Männik, M., Vahtra, T., Raidla, V., Polikarpus, M., Habicht, H.-L., 2020. Seletuskiri

Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere 2020. EGF 9350.

11. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner,

L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, EGF:9110 Rakvere.

12. Potagin, C., Nirgi, T., 2023. Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis

tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023). OÜ J.Viru Markšeideribüroo. EGF 9776.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

41

13. Sinisalu, R., 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081.

14. Tuuling, T., Paat, K. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9503.

15. Veeseadus. Vastu võetud 30.01.2019. RT I, 22.02.2019, 1

paksus, m

lamam, abs

paksus, m

lamam, abs

paksus, m

lamam, abs

paksus, m

lamam, abs

PA-1/25 6538764,32 529414,57 54,20 15,0 2,7 0,4 0,0 2,1 0,2 51,50 - - 4,40 47,10 2,80 44,30 5,1 39,20 12,3 1,6 7,5 4,6 49,60 29.07.2025 PA-2/25 6538999,53 529402,57 56,40 15,0 3,4 0,4 0,0 2,3 0,7 53,00 - - 4,10 48,90 2,80 46,10 4,7 41,40 11,6 3,1 7,5 7,5 48,90 29.07.2025 PA-3/25 6538881,62 529042,98 56,49 15,0 2,7 0,4 0,8 1,2 0,3 53,79 2,00 51,79 4,80 46,99 3,00 43,99 2,5 41,49 12,3 3,9 7,5 5,0 51,49 29.07.2025 PA-4/25 6538610,26 529135,37 56,93 15,0 4,2 0,4 0,0 1,0 2,8 52,73 1,40 51,33 4,90 46,43 2,80 43,63 1,7 41,93 10,8 2,8 7,5 7,15 49,78 29.07.2025

K-1/25 6538996,85 528972,20 58,38 2,7 2,7+ 0,2 1,3 1,1 0,1+ 27.08.2025 K-2/25 6538881,71 528978,92 58,21 2,3 2,3+ 0,2 1,1 0,9 0,1+ 27.08.2025 K-3/25 6538747,38 529008,05 54,42 1,9 1,9+ 0,2 0,0 1,6 0,1+ 27.08.2025 K-4/25 6538572,19 529091,18 56,03 1,9 1,9+ 0,3 0,0 1,5 0,1+ 27.08.2025 K-5/25 6538662,86 529244,13 55,31 2,0 2,0+ 0,3 0,0 1,6 0,1+ 27.08.2025 K-6/25 6538763,87 529158,10 54,86 1,1 1,1+ 0,3 0,7 0,0 0,1+ 27.08.2025 K-7/25 6538922,75 529112,39 55,72 1,4 1,4+ 0,2 1,1 0,0 0,1+ 27.08.2025 K-8/25 6538989,51 529252,05 59,81 1,1 1,1+ 0,2 0,0 0,8 0,1+ 27.08.2025 K-9/25 6538843,44 529281,11 56,46 1,5 1,5+ 0,1 0,0 1,3 0,1+ 27.08.2025 K-10/25 6538719,65 529371,69 54,26 2,0 2,0+ 0,3 0,0 1,6 0,1+ 27.08.2025 K-11/25 6538778,74 529482,75 54,88 1,2 1,2+ 0,2 0,0 0,9 0,1+ 27.08.2025 K-12/25 6538926,15 529401,62 56,22 1,3 1,3+ 0,2 0,0 1,0 0,1+ 27.08.2025 K-13/25 6538920,28 529530,24 55,02 1,3 1,3+ 0,2 0,0 1,0 0,1+ 27.08.2025 K-14/25 6539051,50 529433,36 56,44 1,2 1,2+ 0,3 0,0 0,8 0,1+ 27.08.2025

paksus, m

lamam, abs

paksus, m lamam, abs paksus,

m lamam,

abs

PA-2/15 6538946,71 529075,35 56,88 12,0 2,8 54,08 2,20 51,88 4,2 47,68 2,8 44,88 9,4 5,0 51,88 PA-3/15 6539183,89 529211,66 58,63 12,0 2,3 56,33 2,70 53,63 5,2 48,43 1,8 46,63 9,7 6,2 52,43 PA-4/15 6539127,36 529470,72 55,90 8,9 2,1 53,80 1,10 52,70 2,9 49,80 2,2 47,60 6,8 6,4 49,50 PA-5/15 6539222,73 528894,72 58,55 12,0 2,7 55,85 1,70 54,15 4,4 49,75 0,7 49,05 10,7 6,3 52,25 PA-6/15 6539034,88 529274,45 59,61 11,8 3,4 56,21 3,7 52,51 4,1 48,41 0,6 47,81 8,4 7,5 52,11

paksus, m lamam, abs paksus,

m lamam,

abs paksus,

m lamam,

abs paksus,

m lamam,

abs PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 12,0 3,7 0,5 1,6 52,66 - - 3,50 49,16 2,80 46,36 2,00 44,36 10,30 7,2 49,16 PA 5/21 6539361,87 529516,40 55,06 3,9 3,9 0,4 2,1 51,16 - - - - - - - - - - -

paksus, m lamam, abs paksus,

m lamam,

abs paksus,

m lamam,

abs PA1/22 6538849,76 529663,01 55,93 15,0 3,6 0,4 3,2 52,33 2,60 49,73 2,90 46,83 4,43 42,40 9,93 - - PA2/22 6539009,63 529794,25 53,37 12,0 2,3 0,3 2,0 51,07 1,10 49,97 2,70 47,27 4,87 42,40 8,67 - - PA3/22 6539108,99 529635,62 52,90 12,0 2,0 0,3 1,7 50,90 1,30 49,60 2,40 47,20 4,80 42,40 8,50 - - K01/22 6539006,95 529588,16 54,65 1,7 1,7 0,4 1,3 52,95 - - - - - - - - - K02/22 6539122,24 529727,55 51,21 2,4 2,4 0,5 1,9 48,81 - - - - - - - - -

K03/22 6539088,71 529542,510 55,54 2,1 2,1 0,5 1,6 53,44 - - - - - - - - - SP01/22 6538935,51 529706,310 55,14 2,7 2,7 0,5 2,2 52,44 - - - - - - - - -

Tabelis toodud ainult need varasemad uuringupunktid, mille andmeid on kasutatud Orava VI uuringuruumi varu arvutamisel ja maavara kvaliteedi kirjeldamisel

mõõtmise aeg

Veetase Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014.a) EGF8680

Kaevandi sügavus, m

Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021) EGF 9503

Veetase Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) EGF 9776

05.02.2015 03.02.2015 02.02.2015 30.08.2014 29.08.2014

sh kruus sh,

moreen

Juuru lade Juuru lade Veetase

süg. maap.

abs, m

LISA 2. Uuringupunktide kataloog Orava VI uuringuruum (geoloogilise uuringu luba L.MU/523648)

PA nr

Koordinaadid

Uuringu- punkti süg.,

m

Katend, m

monoliidse lbk lasum

abs, m

Raikküla lade Juuru lade kasuliku kihi

uuritud paksus,

m

sh plokis 14 aT

sh plokis 15 aT

Uuringu- punkti nr

Koordinaadid

PA süg., m lbk lasum

abs, m

Raikküla lade Juuru lade Juuru lade

kasuliku kihi

paksus, m

mõõtmise aeg

Karinu kihistik S1tmK

Tammiku kihistik S1tmT

S1vr

2025. a kaevandid

sh, murenenud

AP

S1rk Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu Varbola kihistu

X Y Z kokku sh.

kasvukiht

süg. maap.

abs, m Karinu kihistik S1tmK

Tammiku kihistik S1tmTX Y Z

S1rk Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu

PA nr

Koordinaadid

PA süg., m

Kvaternaar, m

lbk lasum abs, m

Raikküla lade Juuru lade Juuru lade Juuru lade

lbk lasum abs, m

Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu Varbola kihistu

süg. maap.

abs, m

kasuliku kihi

paksus, m

X Y Z kokku sh.

kasvukiht

sh, kruus,

kruusliiv

S1rk

Veetase

30.11.2022 30.11.2022 30.11.2022 30.11.2022 30.11.2022

Q kokku,

m

Karinu kihistik S1tmK Tammiku kihistik

S1tmT S1vrkokku

sh. kasvukiht

sh, moreen

Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu

Juuru lade Juuru lade Juuru lade

kasuliku kihi

paksus, m

Varbola kihistu

29.11.2022 28.11.2022

mõõtmise aeg

- 04.02.2025

mõõtmise aeg

X Y Z süg.

maap. abs, m

Karinu kihistik S1tmK

Tammiku kihistik S1tmT

S1vr

PA nr

Koordinaadid

PA süg., m

Kvaternaar, m

ZYXKaevandi nr kaevandi rajamise

kpv.

Katend, m

kokku sh.

kasvukiht sh kruus

sh, moreen

sh, murenenud

AP

Füüsikalis-mehhaanilised analüüsid (Los Angeles ja külmakindlus) Lühendatud keemiline koostis Puuraugu proovi Puuraugu

Nr al kuni pikkus nr LA kat. F, % kat. al kuni pikkus nr Strat CaO, % MgO, % Lah. jääk

2,7 7,1 4,4 1/25-1 S1tmK 28 LA30 1,1 F2 4,2 8,4 4,2 4/25-1k S1tmK 52,48 0,91 2,18 7,1 9,9 2,8 1/25-2 S1tmT 31 LA35 0,7 F1 8,4 10,5 2,1 4/25-1k S1tmK 46,42 2,07 9,04

9,9 15 5,1 1/25-3 S1vr 31 LA35 4,3 F 10,5 13,3 2,8 4/25-1k S1tmT 46,50 4,09 5,24

3,4 7,5 4,1 2/25-1 S1tmK 33 LA35 2,8 F4 13,3 15 1,7 4/25-1k S1vr 44,83 3,45 8,82 7,5 10,3 2,8 2/25-2 S1tmT 32 LA35 1,6 F2 3,6 4,8 1,2 PA1-1K S1tmK 43,68 6,52 8,46

10,3 15,0 4,7 2/25-3 S1vr 31 LA35 3,1 F4 4,8 6,2 1,4 PA1-2K S1tmK 49,82 2,69 6,26

2,7 7,6 4,9 3/25-1 S1rk+S1tmK 28 LA30 3,2 F4 6,2 9,1 2,9 PA1-3K S1tmT 49,28 3,90 4,45

7,6 9,5 1,9 3/25-2 S1tmK 31 LA35 2,4 F4 9,1 12,0 2,9 PA1-4K S1vr 50,49 2,08 6,17 9,5 12,5 3,0 3/25-3 S1tmT 31 LA35 0,7 F1 12,0 14,0 2 PA1-5K S1vr 51,84 1,48 5,54

12,5 15,0 2,5 3/25-4 S1vr 35 LA35 1,7 F2 2,8 5,0 2,2 K6 S1rk 50,07 3,93 2,56

4,2 8,4 4,2 4/25-1 S1rk+S1tmK 29 LA30 0,7 F1 5,0 7,3 2,3 K7 S1tmK 45,70 4,04 10,16 8,4 10,5 2,1 4/25-2 S1tmK 27 LA30 1,2 F2 7,3 9,2 1,9 K8 S1tmK 49,60 2,88 5,38 10,5 13,3 2,8 4/25-3 S1tmT 30 LA30 0,7 F1 9,2 12,0 2,8 K9 S1tmT 49,96 3,18 4,24

13,3 15,0 1,7 4/25-4 S1vr 28 LA30 1,6 F2 2,3 5,0 2,7 K10 S1rk 33,90 16,36 4,96

3,6 6,2 2,6 PA1-1FM S1tmK 36 LA40 1,5 F2 5,0 7,6 2,6 K11 S1tmK 42,04 6,06 11,96

6,2 9,1 2,9 PA1-2FM S1tmT 34 LA35 1,3 F2 7,6 10,2 2,6 K12 S1tmK 49,96 2,94 4,22

9,1 14,0 4,9 PA1-3FM S1vr 31 LA35 1,1 F2 10,2 12,0 1,8 K13 S1tmT 50,55 2,86 3,24

2,0 5,7 3,7 PA3-1FM S1tmK+S1tmT 37 LA40 1,9 F2 3,8 6,70 2,9 K14 S1tmK 46,73 3,75 7,00

5,7 7,9 2,2 PA3-2FM S1tmT 31 LA35 0,8 F1 6,70 8,9 2,2 K15 S1tmT 49,03 2,60 3,84

7,9 10,8 2,9 PA3-3FM S1vr 33 LA35 2,4 F4 2,6 6,90 4,3 K16 S1rk 45,78 5,5 3,88 6,9 11,30 4,4 K17 S1tmK 45,31 4,05 8,03

11,30 12,0 0,7 K18 S1tmT 46,49 4,44 6,42

Keemiline koostis

Orava VI PA- 1/25

intervall

Orava VI PA-4/25

Strat Purunemiskindlus Külmak. dest.vees

Orava VI uuringuruum L.MU/523648 LISA 3. Proovide kataloog

intervall

PA-4/15 (EGF 8680)

PA-5/15 (EGF 8680)

Nr

PA1 (EGF 9776)

PA-2/15 (EGF 8680)

PA-3/15 (EGF 8680)

Orava VI PA- 2/25

Orava VI PA- 4/25

Orava VI PA- 3/25

PA1 (EGF9776)

PA3 (EGF9776)

algus lõpp

Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

0,2 1,5 1,3

Kruus, mis koosneb enamsati lubjakivi tükkidest, kuid leidub ka üksikuid tardkive. Taime juured

ulatuvad kohati kuni 0,5 m maapinnast. Sideaineks väga peenliiv saviosisega. Ekskavaator

murrab paekivist tükke lahti.

1,5 2,6 1,1

Samasugune kruus jätkub (moreen), kuid ekskavaator lõhub suuremaid lahmakaid ning

sideaines muutub sügavuse suurenedes savikamaks. Beež

2,6 2,7 0,1 Edasi ei saa, algab tugevam paas Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

0,2 1,3 1,1 Kruus, milles palju ~20 cm läbimõõduga

munakaid (ümarate servadega), ülemine ~40 cm pruun (orgaanikaga) edasi beež.

1,3 2,2 0,9 Materjal muutub savikamaks ja kruusasosis

väheneb 2,2 2,3 0,1 Edasi ei saa, algab tugevam paas

Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

0,2 1,8 1,6 Moreen. Ekskavaator lõhub porsunud lubjakivist

suuri tükke, sideaineseks väga peenliiv, beež

1,8 1,9 0,1+ Väga kõva põhi Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht

Q1jr_g 0,3 1,8 1,5 Moreen. Ekskavaator lõhub porsunud lubjakivist

suuri tükke, sideaineseks väga peenliiv, beež

S1rk 1,8 1,9 0,1+ Kõva põhi vastas Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht

Q1jr_g 0,3 1,9 1,6 Moreen. Ekskavaator lõhub porsunud lubjakivist

suuri tükke, sideaineseks väga peenliiv, beež

S1rk 1,9 2,0 0,1+ Kõva põhi vastas Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht

0,3 1,0 0,7 Kruus, milles leidub org lisandit kuni 0,6 m-ni,

sideaineks väga peenliiv 1,0 1,1 0,1+ Kõva paeplaat vastas

Lisa 4. Geoloogilised kirjeldused Orava VI uuringuruum L.MU/523648

Kaevandi nr (kpv)

Strat indeks

Kihi lasuvus-

sügavus, m

Kihi paksus,

m Geoloogiline kirjeldus

K-1 (27.08.2025) Q1jr_lg

K-2 (27.08.2025) Q1jr_lg

K-3 (27.08.2025) Q1jr_g

K-4 (27.08.2025)

K-5 (27.08.2025)

K-6 (27.08.2025) Q1jr_lg

Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

Q1jr_lg 0,2 1,3 1,1 Kruus (enamasti karbonaatne, kuid leidub ka

kristallkive), ~0,5 m pealt hakkab kopp lubjakivist tükke murdma.

S1rk 1,3 1,4 0,1+ Kõva plaat vastas Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

Q1jr_g 0,2 1,0 0,8

Moreen. (lubjakivist lõhutud tükid, sideaineks väga peenliiv). Lubjakivi on plaatjas ja lõheline. Ülemine 0,5 m on pruun (org lisand) ja alumine

osa beež. S1rk 1,0 1,1 1,0+ Kõva sile plaat vastas Q2_s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht

0,1 1,4 1,3 Moreen. Paekivi algus, murrab paekivist plaate lahti, väga suured lahmakad, sideaineks väga

peenliiv 1,4 1,5 0,1+ Väga kõva põhi

Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht

Q1jr_g 0,3 1,9 1,6 Moreen, mis koosneb prosnud lubjakivitükkidest

(suuremad tükid läbimõõduga >40 cm.

S1rk 1,9 2,0 0,1+ Väga kõva põhi Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

0,2 1,1 0,9 Moreen. Ekskavaator lõhub porsnud lubjakivisse

teed, sideaineks väga peenliiv

1,1 1,2 0,1+ Moreen suurte paekivi lahmakatega

Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

0,2 1,2 1,0 Moreen, mis koosneb porsnud paekivitükkidest,

sideaineks väga peen liiv. Sügavusest 50 cm algavad suured paekivi lahmakad

1,2 1,3 0,1+ Moreen suurte paekivi lahmakatega Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

0,2 1,2 1,0

Moreen. ekskavaator lõhub porsnud lubjakivist tükke, kruus kabonaatne, sideaines väga peen liiv

(savikas), Materjalist umbes 50% on lubjakivitükid suurusega vahemikus 15-50 cm.

1,2 1,3 0,1+ Väga kõva põhi Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht

0,3 1,1 0,8 Moreen, mis moodustub lõhudut lubajkivi

tükkidest, sideaines väga peenliiv, pruun. ~30% on lubjakivi lahmakad

1,1 1,2 0,1+ Moreen suurte paekivi lahmakatega

Kirjeldas: Sven Siir, geoloogiainsener OÜ Inseneribüroo STEIGER 27.08.2025

K-12 (27.08.2025) Q1jr_g

K-7 (27.08.2025)

K-8 (27.08.2025)

K-9 (27.08.2025) Q1jr_g

K-10 (27.08.2025)

K-11 (27.08.2025) Q1jr_g

K-13 (27.08.2025) Q1jr_g

K-14 (27.082025) Q1jr_g

Uuringupunktide koordinaadid, maapinna absoluutkõrgused ja veetaseme andmed on kajastatud tekstilisas 2.

PUURAUK 1/25 Puuritud: 21.07.2025 Suudme abs kõrgus: 54,20 m Sügavus: 15,0 m Veetase maapinnast: 3,4 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 21.07.2025), veetase 4,6 m (29.07.2025).

Puursüdamiku väljatulek

algus lõpp Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht

Q1jr_g 0,4 2,5 2,1 Moreen rohkete lubjakivi tükkidega, sideaineks väga

peen liiv

2,5 2,7 0,2 Sügavus 2,5 - 2,7 m aluspõhja lubjakivi murenenud osa.

2,7 5,0 2,3

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt

ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Kivim

värvunud intervalliti kollaseks. Esineb kivistisi, stromatopoore.

2,7 - 6,6 / foto_Orava_PA-

1_25_k3

S1tmT 7,1 9,9 2,8

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati

üksikud, kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli vahekihte. Alumine piir litoloogiliselt terav. Sügavusel

7.8 m ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruun savimergli vahekiht.

7,1 - 9,9 1/25-2

Jah 10,45 - 14,15 /

foto_Orava_PA- 1_25_k5

14,15 - 15,0 / foto_Orava_PA-

1_25_k6

S1vr 9,9 15,0 5,1

Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi -

tabulaate, rugoose, stromatopoore.

9,9 - 15,0 1/25-3

Ploki piir

Fotogr. vahemik / Foto nrpuuritud intervall

(m)/väljatulek (m)/(%)

0,0-0,4 (0,4/0,4/100) 0,4-0,6 (0,2/0,2/100)

0,6-0,95 (0,35/0,35/100)

0,95-1,2 (0,25/0,25/100)

1,2-1,5 (0,3/0,3/100) 1,5-1,75

(0,25/0,25/100) 1,75-2,2

(0,45/0,45/100) 2,2-2,7 (0,5/0,5/100) 2,7-3,7 (1,0/1,0/100) 3,7-6,8 (3,1/3,1/100) 6,8-9,8 (3,0/3,0/100)

9,8-12,8 (3,0/3,0/100) 12,8-15,0 (2,2/2,2/100)

0,0 - 2,7 / foto_Orava_PA-

1_25_k1_k2

S1tmK 2,7 - 7,1 1/25-1

5,0 7,1 2,1

Lisa 4. Geoloogilised kirjeldused Orava VI uuringuruum L.MU/523648

Geol. Indeks

Kihi lasuvus- sügavus, m

Kihi paksus,

m Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus

Proovi intervall, m/ proovi nr, tulemus

Lubjakivi, hall, detriitne. Sisaldab palju tumedaid lainjaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks.

6,6 - 10,45 / foto_Orava_PA-

1_25_k4

PUURAUK 2/25 Puuritud: 22.07.2025 Suudme abs kõrgus: 56,40 m Sügavus: 15,0 m Veetase maapinnast: 6,8 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 22.07.2025), veetase 7,5 m (29.07.2025)

Puursüdamiku väljatulek

algus lõpp

Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht -

Q1jr_g 0,4 2,7 2,3 Moreen rohkete lubjakivi tükkidega, sideaineks väga

peen liiv -

2,7 3,4 0,7 Sügavus 2,7 - 3.4 m aluspõhja lubjakivi murenenud

osa.

3,4 5,4 2,0

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Ülemine 0,7 m porsunud ja murenenud. Valdavalt ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid mergli

vahekihte (paksus kuni 3 cm). Esineb kivistisi, stromatopoore.

5,4 7,5 2,1

Lubjakivi, hall, detriitne. Sisaldab palju tumedaid lainjaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Merglikelmete paksus on üldiselt 1-5 mm. Esineb

stromatopoore.

S1tmT 7,5 10,3 2,8

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati

üksikud, kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli vahekihte, valdava paksusega 1 - 3 cm. Sügavusel 8.3 m ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruun savimergli vahekiht. Alumine piir litoloogiliselt terav, seal ka ~8

cm paksune savi kiht.

7,5 - 10,3 2/25-2

6,8 - 10,55 / foto_PA-2_25_k4

Jah 10,55 - 14,3 /

foto_PA-2_25_k5

14,3 - 15,0 / foto_PA-2_25_k6

Fotogr. vahemik / Foto nrpuuritud intervall

(m)/väljatulek (m)/(%)

0,0-0,5 (0,5/0,5/100) 0,5-0,9 (0,4/0,4/100) 0,9-1,2 (0,3/0,3/100) 1,2-1,5 (0,3/0,3/100) 1,5-1,8 (0,3/0,3/100) 1,8-2,1 (0,3/0,3/100) 2,1-2,3 (0,2/0,2/100) 2,3-2,7 (0,4/0,4/100) 2,7-3,6 (0,9/0,8/89)

3,6-6,65 (3,05/2,88/94) 6,65-9,7 (3,05/2,98/98)

9,7-12,65 (2,95/3,09/105)

12,65-15,0 (2,35/2,3/98)

0,0 - 2,7 / foto_PA-

2_25_k1_k2

S1tmK 3,4 - 7,5 2/25-1

2,7 - 6,8 / foto_PA-2_25_k3

S1vr 10,3

Geol. Indeks

Kihi lasuvus- sügavus, m

Kihi paksus,

m Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus

Proovi intervall, m/ proovi nr, tulemus

Ploki piir

15,0 4,7

Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi -

tabulaate, rugoose, stromatopoore.

10,3 - 15,0 2/25-3

PUURAUK 3/25 Puuritud: 23.07.2025 Suudme abs kõrgus: 56,49 m Sügavus: 15,0 m Veetase maapinnast: 4,5 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 23.07.2025), veetase 5,0 m (29.07.2025)

Puursüdamiku väljatulek

algus lõpp

Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht

Q1jr_lg 0,4 1,2 0,8 Kruus, sideaineks väga peen liiv.

Q1jr_g 1,2 2,4 1,2 Moreen rohkete lubjakivi tükkidega, sideaineks väga

peen liiv

2,4 2,7 0,3 Sügavus 2,4 - 2.7 m aluspõhja lubjakivi murenenud osa.

2,7 4,7 2,0 Raikküla lade, Raikküla kihistu

Dolomiidistunud lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, kollakas-pruunikashall, mergli lainjate vahekihtidega.

4,7 7,6 2,9

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt

ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Esineb

kivistisi, stromatopoore. Paksud savi vahekihid (~8 cm) sügavustel 6,2 m; 7,0 m; 7,3 m.

7,6 9,5 1,9

Lubjakivi, hall, detriitne. Sisaldab palju tumedaid lainjaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Merglikelmete paksus on üldiselt 1-5 mm. Esineb

stromatopoore.

7,6-9,5 3/25-2

S1tmT 9,5 12,5 3,0

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati

üksikud, kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli vahekihte, valdava paksusega 1 - 3 cm. Sügavusel 10.6 m ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruun savimergli

vahekiht. Paks savi vahekiht (~8 cm) 10,2 m sügavusel.

9,5-12,5 3/25-3

S1vr 12,5 15,0 2,5

Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi -

tabulaate, rugoose, stromatopoore.

12,5-15,0 3/25-4

Jah 11,45 - 15,0 /

foto_Orava_PA- 3_25_k4

Geol. Indeks

Kihi lasuvus- sügavus, m

Kihi paksus,

m Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus

Proovi intervall, m/ proovi nr, tulemus

Ploki piir

Fotogr. vahemik / Foto nrpuuritud intervall

(m)/väljatulek (m)/(%)

0,0-0,8 (0,8/0,8/100) 0,8-2,15 (1,35/0,35/26) 2,15-2,65 (0,5/0,5/100) 2,65-3,8 (1,15/1,14/99) 3,8-6,8 (3,0/3,05/102) 6,8-9,8 (3,0/3,12/104) 9,8-12,8 (3,0/2,98/99)

12,8-15,0 (2,2/2,2/100) S1rk

2,7-7,6 3/25-1

3,9 - 7,6 / foto_Orava_PA-

3_25_k2

S1tmK

7,6 - 11,45 / foto_Orava_PA-

3_25_k3

0,0 - 3,9 / foto_Orava_PA-

3_25_k1

PUURAUK 4/25 Puuritud: 24.07.2025 Suudme abs kõrgus: 56,93 m Sügavus: 15,0 m Veetase maapinnast: 6,9 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 24.07.2025), veetase 7,15 m (29.07.2025)

Puursüdamiku väljatulek

algus lõpp

Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht

Q1jr_g 0,4 1,4 1,00 Moreen rohkete lubjakivi tükkidega, sideaineks väga

peen liiv

1,4 4,2 2,80 Sügavus 1,4 - 4.2 m aluspõhja lubjakivi murenenud osa.

4,2 5,6 1,4 Raikküla lade, Raikküla kihistu

Dolomiidistunud lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, kollakas-pruunikashall, mergli lainjate vahekihtidega.

8,4-10,5 4/25-2

8,4-10,5 4/25-2k

10,5-13,3 4/25-3

10,5-13,3 4/25-3k

13,3-15,0 4/25-4

Jah

13,3-15,0 4/25-4k

Märkus: puuraukude keskpunkti koordinaadid, maapinna absoluutkõrgus jms andmed on kajastatud tekstilisas 2

OÜ Inseneribüroo STEIGER Mairy Tammekänd geoloogiainsener 08.08.2025

15,0 1,7

Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi -

tabulaate, rugoose, stromatopoore.

12,15 - 15,0 / foto_PA-4_25_k4

8,4 - 12,15 / foto_PA-4_25_k3

S1tmT 10,5 13,3 2,8

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati

üksikud, kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli vahekihte, valdava paksusega 1 - 3 cm. Sügavusel 11,2 m ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruun savimergli

vahekiht. Intervall 12,3 - 13,0 m värvunud sekundaarsete protsesside tõttu roosaks.

S1rk

4,2-8,4 4/25-1 5,6-8,4 4/25-1k

4,2 - 8,4 / foto_PA-4_25_k2

S1tmK

5,6 8,4

Geol. Indeks

Kihi lasuvus- sügavus, m

Kihi paksus,

m Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus

Proovi intervall, m/ proovi nr, tulemus

Ploki piir

2,8

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt

ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Esineb

kivistisi, stromatopoore. Int 4,2 - 5,5 m valkjashall, kollaka alatooniga. Suuremad savi vahekihid sügavusel

6,8 m; 7,1 m.

8,4 10,5 2,1

Lubjakivi, hall, detriitne. Sisaldab palju tumedaid lainjaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Merglikelmete paksus on üldiselt 1-5 mm. Esineb

stromatopoore.

Fotografeeritud vahemik / Foto nrpuuritud intervall

(m)/väljatulek (m)/(%)

0,0-1,15 (1,15/1,15/100)

1,15-1,95 (0,8/0,8/100) 1,95-2,65 (0,7/0,7/100) 2,65-3,7 (1,05/0,87/83)

3,7-6,7 (3,0/2,89/96) 6,7-9,7 (3,0/3,05/102) 9,7-12,7 (3,0/2,97/99)

12,7-15,0 (2,3/2,3/100)

0,0 - 4,2 / foto_PA-4_25_k1

S1vr 13,3

LISA 6. Lubjakivi füüsikalis-mehhaaniliste omaduste ja keemilise koostise keskmiste arvutused

Puuraugu Proovi

Nr nr al kuni pikkus LA kat F, % kat al kuni pikkus CaO, % MgO, % Lah. jääk

1/25-1 2,7 7,1 4,4 28 LA30 1,1 F2 S1tmK 4,2 8,4 4,2 4/25-1k S1tmK1 52,48 0,91 2,18

1/25-2 7,1 9,9 2,8 31 LA35 0,7 F1 S1tmT 8,4 10,5 2,1 4/25-1k S1tmK2 46,42 2,07 9,04

1/25-3 9,9 15 5,1 31 LA35 4,3 F S1vr 10,5 13,3 2,8 4/25-1k S1tmT 46,50 4,09 5,24 2/25-1 3,4 7,5 4,1 33 LA35 2,8 F4 S1tmK 13,3 15 1,7 4/25-1k S1vr 44,83 3,45 8,82

2/25-2 7,5 10,3 2,8 32 LA35 1,6 F2 S1tmT 3,6 4,8 1,2 PA1-1K S1tmK1 43,68 6,52 8,46

2/25-3 10,3 15,0 4,7 31 LA35 3,1 F4 S1vr 4,8 6,2 1,4 PA1-2K S1tmK2 49,82 2,69 6,26

3/25-1 2,7 7,6 4,9 28 LA30 3,2 F4 S1rk+S1tmK 6,2 9,1 2,9 PA1-3K S1tmT 49,28 3,90 4,45

3/25-2 7,6 9,5 1,9 31 LA35 2,4 F4 S1tmK 9,1 12 2,9 PA1-4K S1vr 50,49 2,08 6,17

3/25-3 9,5 12,5 3,0 31 LA35 0,7 F1 S1tmT 12 14 2 PA1-5K S1vr 51,84 1,48 5,54

3/25-4 12,5 15,0 2,5 35 LA35 1,7 F2 S1vr 2,8 5 2,2 K6 S1rk 50,07 3,93 2,56

4/25-1 4,2 8,4 4,2 29 LA30 0,7 F1 S1rk+S1tmK 5 7,3 2,3 K7 S1tmK1 45,70 4,04 10,16

4/25-2 8,4 10,5 2,1 27 LA30 1,2 F2 S1tmK 7,3 9,2 1,9 K8 S1tmK2 49,60 2,88 5,38

4/25-3 10,5 13,3 2,8 30 LA30 0,7 F1 S1tmT 9,2 12 2,8 K9 S1tmT 49,96 3,18 4,24

4/25-4 13,3 15,0 1,7 28 LA30 1,6 F2 S1vr 2,3 5 2,7 K10 S1rk 33,90 16,36 4,96

PA1-1FM 3,6 6,2 2,6 36 LA40 1,5 F2 S1tmK 5 7,6 2,6 K11 S1tmK1 42,04 6,06 11,96

PA1-2FM 6,2 9,1 2,9 34 LA35 1,3 F2 S1tmT 7,6 10,2 2,6 K12 S1tmK2 49,96 2,94 4,22

PA1-3FM 9,1 14,0 4,9 31 LA35 1,1 F2 S1vr 10,2 12 1,8 K13 S1tmT 50,55 2,86 3,24

PA3-1FM 2,0 5,7 3,7 37 LA40 1,9 F2 S1tmK+S1tmT 3,8 6,7 2,9 K14 S1tmK 46,73 3,75 7,00

PA3-2FM 5,7 7,9 2,2 31 LA35 0,8 F1 S1vr 6,7 8,9 2,2 K15 S1tmT 49,03 2,60 3,84

PA3-3FM 7,9 10,8 2,9 33 LA35 2,4 F4 S1vr 2,6 6,9 4,3 K16 S1rk 45,78 5,50 3,88

27 LA30 0,7 F1 6,9 11,3 4,4 K17 S1tmK 45,31 4,05 8,03

37 LA40 3,2 F4 11,3 12 0,7 K18 S1tmT 46,49 4,44 6,42

31 LA35 1,9 F2 min 33,90 3,93 2,56

30 LA30 0,7 F1 max 50,07 16,36 4,96

37 LA40 1,9 F2 kesk 43,32 8,31 3,88

33 LA35 1,2 F2 min 42,04 0,91 2,18 28 LA30 0,8 F1 max 52,48 6,52 11,96

35 LA35 4,3 F kesk 46,71 3,72 7,35

31 LA35 2,4 F4 min 46,42 2,07 4,22

28 LA30 0,7 F1 max 49,96 2,94 9,04

37 LA40 3,2 F4 kesk 48,92 2,65 6,12

31 LA35 2,1 F4 min 46,49 2,86 3,24

27 LA30 0,7 F1 max 50,55 4,44 6,42

37 LA40 4,3 F kesk 48,82 3,46 4,41

31 LA35 1,6 F2 min 44,83 1,48 5,54

S1rk Raikküla kihistu max 51,84 3,45 8,82

S1tmK Tamsalu kihistu, Karinu kihistik kesk 49,44 2,25 6,66

S1tmT Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik min 33,90 0,91 2,18

S1vr Varbola kihistu max 52,48 16,36 11,96

kesk 47,30 4,09 5,79

min 33,90 0,91 2,18

max 52,48 16,36 11,96

kesk 46,32 4,69 6,15 min 44,83 1,48 3,24 max 51,84 4,44 9,04 kesk 48,35 3,15 5,89

S1rk Raikküla kihistu

S1tmK1 Karinu kihistiku ülemine osa

S1tmK2 Karinu kihistiku alumine osa

S1vr Varbola kihistu

min

max

keskmine

S1tmT

min

max

keskmine

S1vr

min max

keskmine

Plokk 15 aT (veealune - allpool abs 49,9 m kuni sügavuseni abs 42,4 m)

min

max

keskmine

Plokk 14 aT (veepealne - üleval pool abs 49,9 m)

min

max

keskmine

PA3/22 (EGF9776)

S1rk+S1tmK

Orava VI uuringuruum (geoloogilise uuringu luba L.MU/523648)

Proovi intervall Purunemiskindlus Külmakindlus

dest.vees

Orava VI PA-1/25

Strat

Orava VI PA-2/25

Orava VI PA-3/25

Orava VI PA-4/25

PA1/22 (EGF9776)

Puuraugu

Nr

intervall Keemiline koostis Proovi nr Strat

S1tmK2

S1tmK1

S1rk

Orava VI PA-4/25

PA1/22 (EGF9776)

PA-2/15 (EGF8680)

PA-3/15 (EGF8680)

PA-4/15 (EGF8680)

PA-5/15 (EGF8680)

Plokk 15 aT

Plokk 14 aT

Orava VI uuringuruum

S1vr

S1tmT

Lisa 7. Varu arvutuse tulemused

Triangle Volume Report

Report Created: 10/24/2025 Time: 12:20pm

Mode: Selected Shapes

Area: 24,95 ha

Original Surface: Maapind EH2000

Design Surface: lbk lasum_EH

Cut Factor: 1.000

Fill Factor: 1.000

Cut: 819 889.8 cu m (katend)

Fill: 0.0 cu m

Net: 819 889.8 cu m

Original Surface: lbk lasum_EH

Design Surface: abs49.9m

Cut Factor: 1.000

Fill Factor: 1.000

Cut: 724 991.4 cu m (ploki 14 maht)

Fill: 0.0 cu m

Net: 724 991.4 cu m

Original Surface: abs49.9m

Design Surface: abs42.4m

Cut Factor: 1.000

Fill Factor: 1.000

Cut: 1 871 491.8 cu m (ploki 15 maht)

Fill: 0.0 cu m

Net: 1 871 491.8 cu m

Varu arvutuse koondtabel.

Ploki nr, pindala

Maavara nimetus

Katendi maht, tuh m3

/ keskmine paksus, m Maavaravaru, tuh m3 / keskmine paksus, m

14 aT, 24,95 ha

madalamargiline ehituslubjakivi

820 / 3,3 725 / 2,9

15 aT, 24,95 ha

madalamargiline ehituslubjakivi

1871 / 7,5

Kokku Plokk 14 aT/15 aT,

24,95 ha 820 / 3,3 2596 / 10,4

61

Vardi LKA

VEP213463

VEP213561

57.52

5 6 .4 6

5 5 .2 9

5 6 .7

3

5 6 .6

2

55.83

56.91

57.36

5 6 .8 3

55.35

59.05

5 6 .4 1

5 6 .0

8

56.46

56.89

5 5 .7 8

5 5 .3

4

5 5 .3

7

5 5 .3

8

5 6 .0

2

5 5 .1

2

5 6 .2

0

56.17

56.22

59.82

58.05

56.68

56.46

55.73

56.06

55.99

5 5 .2

7

5 6 .2

8

53.84

58.95

57.84

5 6 .0

2

55.66

55.60

57.08

57.06

56.62

58.93

56.77

5 6 .7

4

54.90

58.65

5 7 .1

4

58.03

55.58

54.02

54.36

58.17

54.92

55.21

55.30

56 .8 5

57.49

57.92

55.34

59.22

58.46

56.41

56 .4 3

55.27

59.13

56 .8 9

57.50

55.54

58.78

57 .2 9

57.57

58.26

56.33

58.96

54.18

58.01

56.41

50401:006:0063

Orava kruusakarjäär

65401:001:0005

50401:006:0110

Vardi metskond 49

Pantma

50401:001:0342 Vardi metskond 34

50401:006:0832

Lõnsu

p in n

p in n

K r

K r

K r

K r

K r

Katend

Katend

Katend

Katend

Paljandatud

Paljandatud

35k V

35k V

57.81

55.49

54.89 57.17

53.89

56.32

55.48

57.19

57.23

57.66

54.69

53.65

54.73

56.21

57.91

54.21

53.90

55.21

55.03

56.41

53.90

55.21

55.33

55.01

55.49

56.09

55.10

53.41

56.05

55.02

54.95

56.58

53.51

55.90

52.52

54.11

56.21

55.59

55.40

55.17

56.10

55.07

55.76

54.91

58.48

55.17

52.84

55.03

55.30

56.24

54.75

56.23

53.24

55.43

56.15

54.82

54.74

55.98

56.15

55.10

58.27

55.92

58.56

58.54

56.06

56.48

57.01

58.95

54.76

55.69

56.91

56.41 58.01

57.67

57.46

58.18

56.22

55.73

53.96

56.81

57.24

57.79

57.52

58.76

57.76

58.56

57.57

54.28

55.24

57.80

54.58

56.17

58.78

58.05

54.55

55.65

53.91

54.09

58.23

58.13

58.40

58.18

54.05

55.62

55.65

56.65

55.72

55.61

58.18

59.34

58.69

58.44

53.51

56.05

55.38

54.25

54.78

58.45

58.06

54.68

55.49

56.24

52.43

56.40

57.97

54.66

55.30

51.57

56.42

53.48 55.16

53.97

58.39

58.44

58.28

54.13

55.08

55.24

54.15

53.33

58.02

53.97

55.33

55.31

57.34

54.67

52.02

57.99

54.97

53.75

55.37

54.77

56.49

56.64

56.19

55.33

55.10

56.55

55.14

56.37

55.27

54.44

55.75

54.78

56.68

57.25

59.14

56.29

55.59

55.61

55.19

53.74

55.09

54.08

58.50

55.22

55.56

57.06

55.63

59.42

56.23

55.19

55.99

55.23

55.26

56.64

54.63

54.96

56.60

53.98

55.17

55.69

55.61

57.09

55.90

56.43

56.58

55.84

57.22

56.82

54.63

56.14

54.00

54.02

57.37

55.75

56.08

57.60

55.22

56.40

55.39

55.13

55.71

57.98

56.48

54.31

55.28

58.54

54.38

55.13

54.44

56.08

57.57

55.76

55.85

54.91 54.76

55.17

55.56

55.28

55.02

54.10

57.04

54.17

52.95

54.62

58.64

57.31

55.18

59.76

55.53

56.32

54.42

54.82

54.84

54.95

55.46

55.77

57.96

55.16

54.00

54.45

58.93

56.90

54.80

59.56

56.23

56.21

54.80

55.05

54.39

55.57

55.33

58.63

58.16

54.83

58.07

55.51

54.81

59.18

54.28

56.10

54.99

56.55

54.77

54.61

50401:001:0342

Vardi metskond 34

55.59

52

52

5 2

53

5 3

53

53

5 4

55

59

59

56

5 6

5 6

5 7

5 7

54

5 4

54

55

5 5

55

5 5

55

5 5

5 5

55

55

5 5

56

5 6

5 6

5 6

56

5 6

56

5 6

5 6

5 7

5 7

5 757

5 7

5 8

58

5 8

5 8

5 8

Plokk 13 aT

Plokk 1 aT

Plokk 7 aT Plokk 2 P

5 aT 4 aT

6 aR

5 aT 4 aT

6 aR

Plokk 4 aT

Plokk 5 aT

Plokk 6 aR

Plokk 14 aT

Plokk 15 aT

I

I

III

III'

I'

I'

IV '

IV

PA-1/25

54,20

51,50

0,4

2,3

PA-2/25

56,40

53,00

0,4

3,0

PA-3/25

56,49

53,79

0,4

2,3

PA-4/25

56,93

52,73

0,4

3,8

K-1/25

58,38

0,2

K-2/25

58,21

0,2

K-3/25

54,42

0,2

K-4/25

56,03

0,3

K-5/25

55,31

0,3

K-6/25

54,86

0,3

K-7/25

55,72

0,2

K-8/25

59,81

0,2

K-9/25

56,46

0,1

K-10/25

54,26

0,3

K-11/25

54,88

0,2

K-12/25

56,22

0,2 K-13/25

55,02

0,2

K-14/25

56,44

0,3

56,88

58,63

PA-4/15

55,90

PA-5/15

58,55

59,61

55,93

52,90

42,40

42,40

Š-18/19

Š-17/19

Š-11/19

Š-15/19

Š-14/19

Š-9/19

Š-16/19

Š-8/19

K03/22

PA1/22

K01/22

SP01/22

PA3/22

42,40 11,4

42,40 10,6

42,40 9,1

42,40 10,3

47,42

47,42

47,42

47,42

47,42

1,5+

1,6+

1,6+

0,9+

1,0+ 1,0+

1,3+

0,7+

1,6+

2,0+

1,1+

0,8+

2,4+

0,8+ PA-6/15

Š-9/15

Š-8/15

Š-7/15

Š-6/15 PA-2/15

Š-5/15

Š-4/15

Š-13/15

Š-10/15

PA-3/15

Š-5A/15

K-14/25

56,44

0,3

0,8+

PA-4/25

56,93

52,73

0,4

3,8

42,40 10,3

55,93

42,40

PA1/22

K03/22

Š-9/19

Š-10/15

1

2

3

4

6

7

2'

5'

10'

11'

6'

7'

8'

9'

4'

3'

1'

Suudme abs kõrgus, m

Lasumi abs kõrgus, m

Kaevandi nr

Suudme abs kõrgus, m

Kasvukihi paksus, m

Kvaternaari setete paksus, m

2023. a uuringu puurauk (EGF 9776)

2015. a uuringu puurauk (EGF 8680)

Kasuliku kihi paksus, m Lamami abs kõrgus, m

2025. a puuraugu nr Kasvukihi paksus, m

Kvaternaari setete paksus, m

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Puuraugu nr / rajamise aasta

2023. a uuringu kaevand (EGF 9776)

2019. a uuringu kaevand (EGF 9306)

2015. a uuringu kaevand (EGF 8680) OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Graafiline lisa 1/2

+372 668 1011, [email protected]

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

Katendi lamami samakõrgusjoon, m

Maardla piir (asendiplaanil)

Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (taotletav)

Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir (taotletav)

Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise piir

Lubjakivi prognoosvaru ploki piir (P)

Vääriselupaik

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Vardi looduskaitseala

0 200 m100

Kaardileht nr 6314 Rapla

Märjamaa vald, Rapla maakond

Orava lubjakivimaardla

Orava VI uuringuruum

varu arvutuse plaan

Topograafiline ja

1 : 2000

24.10.2025

25/5285

Kaja Paat

Mairy Tammekänd

piiripunkt ja piiripunkti number

Lubjakivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru),1'

9. Kogu uuringuala kattub riigikaitselise ehitise Pendi lasketiiru piiranguvööndiga (ID 3714794).

varuploki 15 aT lamam asub abs kõrgusel 42,4 m.

8. Varuploki 14 aT lamam asub abs kõrgusel 49,9 m ja

7. Uuringupunktide koordinaadid ja abs kõrgused on toodud tekstilisas 2.

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

seisuga 28.08.2014. a). (Mäebüroo Nord OÜ, 2015, EGF 8680).

- Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud

(varu seisuga 30.09.2019). (Mäebüroo Nord OÜ, 2019, EGF 9306);

- Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta

(varu seisuga 01.01.2023). (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, 2023, EGF 9776);

- Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 07.10.2025);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.10.2025);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER sept.2025.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Kruusa varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

5 2 9 0

0 0

5 2 9 4

0 0

5 2 9 6

0 0

6 539 200

6 539 000

6 538 800

6 538 600

(taotletav) Orava V lubjakivikarjäär

Orava lubjakivikarjäär

Uuringuruumi piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 539 032,77 528 918,08

2 6 539 067,15 528 993,82

3 6 538 936,22 529 078,53

4 6 539 116,99 529 474,97

5 6 538 859,47 529 600,79

6 6 538 669,36 529 481,80

7 6 538 517,86 529 041,64

Pindala 24,77 ha

Plokkide 14 aT ja 15 aT

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 539 045,77 528 946,72

2' 6 539 071,28 529 002,91

3' 6 538 949,18 529 082,37

4' 6 539 126,13 529 470,90

5' 6 539 116,99 529 474,97

6' 6 538 859,47 529 600,79

7' 6 538 719,07 529 512,91

8' 6 538 693,08 529 440,19

9' 6 538 634,77 529 381,31

10' 6 538 517,86 529 041,64

11' 6 538 989,09 528 928,56

Pindala 24,95 ha

N

29.07.2025

49,60

29.07.2025

48,90

29.07.2025

51,49

29.07.2025

49,78

29.08.2014

51,88

30.08.2014

52,43

02.02.2015

49,50

03.02.2015

52,25

05.02.2015

52,11

51,49

29.07.2025

41

41

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

Töö nr 25/5285

Tallinn 2025

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

2

Kinnitan: Karel Pettai /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiaosakonna juhataja KT Geoloogilise uuringu tegid: Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ geoloogiainsener Lizet Tüvi /allkirjastatud digitaalselt/ hüdrogeoloog Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/ hüdrogeoloog Tauri Põldema /allkirjastatud digitaalselt/ mäeinsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ joonestaja

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

3

ANNOTATSIOON Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025). Aruanne ühes köites, teksti 41 lk, 12 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 4 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2025. Orava VI uuringuruumi geoloogiline uuring tehti OÜ Merko Kaevandused tellimisel. Uuringuala pindala on 24,77 ha. Uuringuala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas, hõlmates osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (katastritunnus 50401:001:0342). Töö eesmärgiks oli uurida maaüksusel lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Töö käigus rajati uuringuruumi 4 puurauku sügavusega kuni 15 m, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Lisaks rajati 14 kaevandit, et täpsustada uuritava maavara kattekihi paksust ja mahtu. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu ülaosas lasuva lubjakiviga. Uuringuruumi lääneosas esineb ka Raikküla lademe Raikküla kihistu lubjakivi. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Orava VI uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusalal ja väljaspool teenindusala 24,95 ha pindalal, vertikaalses lõikes kahes plokis - plokk 14 aT ja 15 aT. Varuplokist jäeti välja uuringuruumi kaguosas paiknev II kaitsekategooria liigi elupaik ja Vardi looduskaitsealale jäeti 25 m ulatuses kaitsetsoon. Maavara säästvast kasutusest lähtuvalt liideti varuplokki Orava VI uuringuruumi ja Orava kruusakarjääri vaheline kitsas maariba, vältimaks varuta ala tekkimist 5 - 10 m laiusele maa-alale. Ploki 14 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 2,1% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 2,9 m. Lubjakivi varu arvutati ülevalpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset abs kõrgus 49,9 m. Ploki 15 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 1,6% (kategooria F2), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Lubjakivi varu arvutati allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 7,5 m paksuselt abs kõrguseni 42,4 m. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Orava VI uuringuruumi piires hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu (registrikaart 585), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.12.2025 järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 725 tuh m3

(plokk 14, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 1871 tuh m3

(plokk 15, kogumahus veealune, ploki 14 lamamis).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

4

Võtmesõnad: geoloogiline uuring, OÜ Merko Kaevandused, Rapla maakond, Märjamaa vald, Orava lubjakivimaardla, puuraugud, kaevandid, lubjakivi, madalamargiline ehitus- lubjakivi, aktiivne tarbevaru.

Koostas: Mairy Tammekänd

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

5

SISUKORD ANNOTATSIOON ..................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS .............................. 8 3. GEOLOOGILINE UURITUS............................................................. 12 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 16

4.1. Välitööd ............................................................................................................... 16 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd .............................................. 17 4.3. Hüdrogeoloogilised tööd ..................................................................................... 18 4.4. Topograafilised tööd ........................................................................................... 18 4.5. Kameraaltööd ...................................................................................................... 18 4.6. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................... 19

5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 20 6. MAAVARA KVALITEET .................................................................. 25 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................... 29

7.1 Üldandmed ........................................................................................................... 29 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 31

8.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ............................................... 32 8.1.1 Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele ............................................... 32 8.1.2 Mõju pinna- ja põhjavee režiimile .................................................................... 33

9. VARU ARVUTUS ................................................................................ 37 9.1. Ploki 14 aT varu .................................................................................................. 37 9.2. Ploki 15 aT varu .................................................................................................. 38

10. KOKKUVÕTE ................................................................................... 39 11. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 40

TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523648 .............................................................. 42 2. Uuringupunktide kataloog ...................................................................................... 44 3. Proovide kataloog ................................................................................................... 45 4. Geoloogilised kirjeldused 2025 (kaevandid ja puuraugud) .................................... 46 5. Laboriprotokollid (2023. a ja 2025. a).................................................................... 52 6. Lubjakivi füüs-meh omaduste ja keemilise koostise keskmiste arvutused ............ 60 7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 61 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................ 62 9. Uuringupunktide likvideerimise akt ....................................................................... 63 10. KKA korraldus maa korrastamise kohta ................................................................ 67 11. Riigikaitselise ehitise kooskõlastus ........................................................................ 69 12. Tellija arvamus ....................................................................................................... 70 Eesti Geoloogiateenistuse korraldus varu kinnitamise kohta

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

6

GRAAFILISED LISAD 1. Graafiline lisa 1 (Topograafiline ja varu arvutuse plaan). Mõõtkava 1 : 2000 (.pdf .tif). 2. Graafiline lisa 2 (Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’). Mõõtkava hor 1 : 2000,

vert 1 : 100 (.pdf .tif).

ELEKTROONILISED LISAD 1. Isojooned_lbk lasum_EH.dgn 2. Ploki piir.dgn 3. Piiripunktid (ploki piir).xls 4. Puursüdamike fotod.jpg

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

7

1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Orava VI uuringuruumis tehti OÜ Merko Kaevandused tellimisel, kes tegeleb täitematerjalide kaevandamisega ja töötlemisega, et tagada AS Merko Ehitus kontsernile vajalik varustuskindlus teede- ning hoonete ehituseks. Töö eesmärgiks oli täpsustada uuringuruumis leviva maavaralasundi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 02.06.2025. a korralduse nr DM-130367-17 alusel väljastati OÜ-le Merko Kaevandused Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/523648 kehtivusajaga kolm aastat. Geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER (Lisa 1). Välitööl 2025. a juulis ja augustis rajati ekskavaatoriga 14 kaevandit ja puurmasinaga 4 puurauku, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste määramiseks. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboris. Kivimi keemiline koostis määrati AS Teede Tehnokeskus laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Topograafilised tööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir, hüdrogeoloogilise hinnangu koostasid hüdrogeoloogid Lizet Tüvi ja Kaarel Mänd, mäenduslikud tingimused mäeinsener Tauri Põldema ning uuringuaruande geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Topograafilise mõõdistamise tegi 2025. a septembris geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

8

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Orava VI uuringuruum teenindusala pindalaga 24,77 ha asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas. Uuringuruum hõlmab osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (50401:001:0342), mille sihtotstarve on maatulundusmaa 85% ja kaitsealune maa 15%, valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (Joonis 2.1).

Joonis 2.1. Orava VI uuringuruumi asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. Uuringuruumi teenindusala piirneb kirdes avalikus kasutuses oleva kohaliku Pendi kruuskattega teega (nr 6540001), mille välimine serv asub uuringuruumi teenindusala idaservast ~18 m kaugusel. Uuringuruumist 1,8 km kaugusel edelas asub püsikattega riigi põhimaantee Tallinn - Pärnu - Ikla (nr 4). Uuringuruumi teenindusala loode nurgast ~2 m kaugusel asub Vardi looduskaitseala (Eesti looduse infosüsteemi kood KLO1000156) ja vähemalt 550 m kaugusel lääne servast asub vääriselupaik VEP nr. 205575. Lisaks asuvad uuringuruumist ~470 m kaugusel VEP nr. 213462 ja ~50 m kaugusel VEP nr. 213463 ning ~28 m kaugusel kagus asub VEP nr. 213561. Uuringuruumi kaguosas on ~0,02 ha pindalal II kaitsekategooria Cephalanthera rubra (punane tolmpea) elupaik. Uuringuruumi teenindusalast ~1,4 km kaugusel kirde suunda jääb üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu Ohukotsu jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1107700, veekaitsevöönd 10 m ja kalda piiranguvöönd 100 m).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

9

Uuringuruumi teenindusalast ~8 m kaugusel lõuna suunda jääb elektriõhuliin 35-110kV (kõrgepingeliin) (tunnus 1512053) kaitsevööndi laiusega 25 m. Uuringuruum kattub tervikuna riigikaitselise ehitise Pendi lasketiiru piiranguvööndiga (id 3714794). Maavara varu arvele võtmine piiranguvööndis kooskõlastati Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (Lisa 11). Lähim üksikmajapidamine jääb uuringuruumist edela suunda linnulennult ~600 m kaugusele Metsanurga kinnistule (65401:001:0003).

Joonis 2.2. Orava VI uuringuruum ja uuringuruumi lähedusse jäävad piirangud. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

10

Orava VI uuringuruumi maapinna reljeef on suhteliselt ebatasane, kus maapinna abs kõrgused jäävad vahemikku 53 - 60 m. Uuringuruum on osaliselt kaetud metsaga. Valdavaks metsakoosluseks on mänd.

Foto 2.1. Raiesmik Orava VI uuringuruumi idaosas K-13/25 läheduses (Foto: Sven Siir, 27.08.2025).

Foto 2.2. Raiesmik Orava VI uuringuruumi idaosas K-1/25 läheduses (Foto: Sven Siir, 27.08.2025).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

11

Orava VI uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt ja külgneb põhjaosas Orava lubjakivimaardlaga (maavarade registri registrikaardi nr 585). Uuringu käigus moodustatud lubjakivi varuplokid kattuvad loodeosas osaliselt ehituslubjakivi prognoosvaru plokiga 2 ning asuvad täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 1 all. Ühtlasi on kattuvus kehtiva kaevandamise loa Orava lubjakivikarjääri (Rapm-034, OÜ Merko Kaevandused, kehtiv kuni 26.12.2046) mäeeraldise teenindusmaaga. Orava lubjakivimaardlas pindalaga 62,61 ha (registrikaart nr 585) on maavarade registri järgi seisuga 30.06.2025. a arvel varu järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 3328,8 tuh m3 ja aktiivset

reservvaru 617 tuh m3;

- ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 1448,665 tuh m3, aktiivset reservvaru 448 tuh m3 ja prognoosvaru 5046 tuh m3;

- ehituskruusa aktiivset tarbevaru 152,03 tuh m3;

- täitekruusa aktiivset tarbevaru 154,778 tuh m3.

Hetkeseisuga on Orava lubjakivimaardlas 4 aktiivset mäeeraldist (Joonis 2.3): 1. Orava II kruusakarjäär (Rapm-109, OÜ Aigren, kehtiv kuni 02.12.2028); 2. Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034, OÜ Merko Kaevandused, kehtiv kuni 26.12.2046); 3. Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227, AS TREV-2 Grupp, kehtiv kuni 16.01.2051); 4. Orava IV lubjakivikarjäär (KL-516107, OÜ Aigren, kehtiv kuni 28.05.2055).

Joonis 2.3. Orava lubjakivimaardla mäeeraldised. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

12

3. GEOLOOGILINE UURITUS Esimene mäeeraldis Orava kruusamaardlal vormistati 1971. a. Aastatel 1971 - 1987 lisandus maardlal mitmeid kruusakarjääri mäeeraldisi. Ligikaudu pool karjääridele eraldatud pindalast on korrastatud, ülejäänud kaevealad on maha jäetud ning aja jooksul suures osas kattunud taimestikuga. Mäeeraldiste geoloogilised uuringud tegi tookord PI Põllumajandusprojekt ja RPI Maanteeprojekt. 1982 - 1984. a tegi Eesti NSV Geoloogia Valitsus Rapla maakonnas kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnangulise uuringutöö, mille käigus rajati Orava maardlale 48 puurauku (Sinisalu jt.,1984). Põhitähelepanu oli pööratud geoloogilise ehituse iseloomustamisele, setete kirjeldamisele, kuid setete kvaliteedile pöörati vähem tähelepanu. Maardla varuks hinnati 81,2 ha suurusel pindalal C2 kategoorias 1948 tuh m3 ja 35,6 ha suurusel pindalal prognoosset varu 605 tuh m3. 1983 - 1985 tegi Eesti NSV Geoloogia Valitsus ehituskillustiku otsinguid Rapla rajoonis (Brutus jt, 1985). Puurtöödeks valiti välja piirkonnad, kus karbonaatkivimi katend ei ületanud 10 m. Üks puuraukudest (PA 42) puuriti Orava kruusamaardlale, mis oli aluseks lubjakivi prognoosvaruploki moodustamisel 1990. a (plokk 2 P). 1988 - 1990. a tegi TK Eesti Geoloogia Orava kruusamaardla eel- ja detailuuringu, mille käigus rajati 40 puurauku, 16 šurfi ja 2 seinapuhastust, laboriuuringuteks võeti 46 proovi (Kajak jt., 1990). Kasulikuks kihiks oli veeriseline savikas kruus keskmise paksusega 1,93 m, lamamiks moreen või lubjakivi. Töö tulemusena arvutati teekateteks ja asfaltbetooni segudeks sobiva kruusa varu 21,5 ha suurusel alal B kategoorias (415,4 tuh m3), purustatult ja fraktsioneeritult vastas kruus ehituskruusa nõuetele. Sama töö käigus hinnati 59,4 ha suurusel pindalal kruusa lamamis paikneva lubjakivi prognoosvaru (8,6 mln m3). Lubjakivi kasuliku kihi paksuseks oli 14,5 m, mis määrati 1985. a uuringu käigus rajatud PA 42 põhjal (Brutus jt, 1985). Eesti Maavarade Komisjoni 21.12.1999 protokollilise otsusega nr 99-55 kanti Orava kruusamaardla 21,52 ha suuruse pindalaga keskkonnaregistri maardlate nimistusse ja võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaruga 409 tuh m3. 2005. a väljastas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon OÜ-le Orgita Dolomiiditooted maavara kaevandamise loa Orgita kruusamaardla 1. ploki piires (luba Rapm-034, kehtis kuni 25.05.2020). Kaevandamise keskkonnaluba registreeriti ümber Keskkonnaameti 18.10.2021 korraldusega nr DM-117468-3 OÜ Merko Kaevandused nimele. 2014 - 2015. a tegi OÜ Mäebüroo Nord Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu (Kukk jt, 2015). Orava II uuringuruum paiknes käesolevast uuringuruumist vahetult põhjas (praegune Orava lubjakivikarjäär). Kvaternaarisetete uurimiseks rajati 24 šurfi sügavusega 0,7 - 4,6 m, laboriuuringuteks võeti 26 proovi. Lubjakivi uuringuks rajati 9 puurauku sügavusega 8,2 - 12,0 m. Lubjakivi puurimisel kvaternaarisetteid detailsemalt ei iseloomustatud – kogu katendit kirjeldati kui glatsiaalseid setteid. Purdsetendeid kirjeldati puurauku dubleeriva šurfi põhjal ning juhul kui katendi paksus šurfis ja puuraugus ei langenud kokku, võeti lubjakivi lasumipinna modelleerimisel aluseks šurfi andmed. Puursüdamikest võeti proovid kivimi keemilise koostise määranguteks ning kivimi ja sellest valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilisteks katsetusteks. Katsed tehti valdavalt tookord kehtinud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 järgi,

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

13

kuid osadel proovidel määrati ka killustiku purunemis- ja külmakindlus EVS-EN standardite alusel. Hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete mõõtmises puuraukudes ja lähiümbruse kraavides. Uuringu andmeil sisaldas Orava II uuringuruumi kruus jämepurdu 61,4%, savi- ja tolmuosakesi 10,4%, kruusa liivaosa oli väga peeneteraline. Kruusakihi paksus oli keskmiselt 1,6 m, katendi paksus keskmiselt 0,6 m. Uuringuruumi kruusa soovitati purustada ja rikastada, misjärel vastab see ehituskruusale esitatavatele nõuetele. Põhjavee tase jäi keskmiselt 4,5 m sügavusele (keskmine abs tase 50,9 m (EH2000)) ehituskruusa ploki lamamist. Laboriandmete põhjal tunnistati uuringuruumi lubjakivi madalamargiliseks. EVS-EN standardite alusel tehtud katsete tulemustel oli killustiku kaalukadu Los Angelese katsel 30 - 37% ja külmakindluskatsel 1,6 - 4,9%. Lubjakivi kaevandamist planeeriti teostada 3,5 m sügavuselt vee alt põhjavee taset alandamata (kuni abs kõrguseni 47,4 m, EH2000). Sellele vastavalt arvutati ka lubjakivi tarbevaru. Kaeveulatusest allapoole jääv lubjakivi hinnati reservvaruks. Säilitamaks Orava kruusakarjäärist materjali väljaveo võimalus ning teistele ümbruskonna maaomanikele juurdepääs oma maavaldustele, jäeti ehituskruusa varu arvutamisel Pendi metsateele tee servast ~3,0 m laiune kaitsetervik, lubjakivi varu arvutamisel oli metsatee kaitseterviku laiuseks 10 meetrit. Keskkonnaministri 09.02.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/137 kinnitati Orava II uuringuruumi maavaravaru seisuga 28.08.2014 järgmiselt: - ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 15,17 ha – 232 tuh m3 (1. plokk); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 20,38 ha − 917 tuh m3 (4. plokk); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 20,38 ha − 713 tuh m3 (5. plokk, veealune, 4. ploki lamamis); - kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne reservvaru pindalal 20,38 ha − 448 tuh m3 (6. plokk, 4. ja 5. ploki lamamis). 2016. a väljastati OÜ-le Orgita Dolomiiditooted Orava lubjakivikarjääri kaevandamise luba Rapm-034 ehituskruusa ja ehituslubjakivi kaevandamiseks, kehtivuse ajaga kuni 26.12.2046. Loas märgitud ehituskruusa kaevandatav varu oli 224 tuh m3 ja ehitus- lubjakivil 1630 tuh m3. Materjali sooviti kasutada üld- ja teedeehituses ning killustiku tootmiseks. Ammendatud kaeveala korrastatakse tehisveekoguks. Tulenevalt plokk 1 ehituskruusa madalast kvaliteedist (kõrge peenosiste sisaldus) ja muutunud nõuetest kruusa maavarana arvele võtmiseks (keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52), tegi Mäebüroo Nord OÜ 2019. a Orava lubjakivikarjääri piires täiendava geoloogilise uuringu ploki 1 materjali kvaliteedi täpsustamiseks (Kukk, 2019). Rajati 18 kaevandit, millest võeti 18 proovi setete lõimise määramiseks ja 4 proovi materjali purunemiskindluse määramiseks Los Angelese katsel. Plokis 1 lasuvad kvaternaarisetted on 2019. a uuringu andmetel esindatud nõrgalt kulutatud veeriselise savika kruusa ja moreeniga. Loodusliku materjali koostises oli kruusafraktsiooni osakeste >31,5 mm keskmine sisaldus 39,7% ning peenosiste (<0,063 mm) keskmine sisaldus 13,7%. Kruusast väljasõelutud jämepurdmaterjalist valmistatud killustiku keskmine purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel oli 44. Kõrge peenosiste sisalduse ja madala purunemiskindluse tõttu hinnati ploki 1 maavara täitekruusaks. Antud töö käigus ploki 1 ruumikuju ei muudetud ja varu ümber ei arvutatud. Varu esitati ümberhindamiseks maavaravarude jooksva arvestuse alusel seisuga 30.09.2019. a – täitekruusa aktiivne tarbevaru 15,17 ha pindalal 214,4 tuh m3. 2018. a esitas Aigren OÜ keskkonnaloa taotluse ehituskruusa kaevandamiseks Orava II kruusakarjääri mäeeraldisel. Taotletav mäeeraldis jäi loa taotlejale kuuluvale

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

14

katastriüksusele, hõlmates 3,27 ha suuruse pindala plokist 3 aT. Mäeeraldise varu arvutati ja setete kvaliteeti hinnati 1990. a rajatud 5 puuraugu põhjal (Kajak, 1990). Taotletava mäeeraldise maa-ala mõõdistati instrumentaalselt, mille põhjal korrigeeriti ka 1990. a uuringu puuraukude suudemete abs kõrgusi tegelikkusele vastavaks. Keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 alusel vastas kruus ehituskruusa tingimustele, mis pärast purustamist ja fraktsioneerimist on kasutatav ehitussegudes ja teedeehituses. Mäeeraldise maavara varu oli 53 tuh m3, mis arvutati ala pindala (3,27 ha) ja kasuliku kihi keskmise paksuse (1,62 m) korrutisena. Kaevandatav varu oli 51 tuh m3. Sarnaselt läänes külgneva Orava lubjakivikarjääri mäeeraldisega, jäeti Pendi metsateele tee servast ~4 m laiune kaitsetervik, mida mäeeraldisse ei arvatud. Keskkonnaameti 03.12.2018. a korraldusega nr 1-2/18/2885 anti OÜ-le Aigren Orava II kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise luba Rapm-109 kehtivusajaga kuni 02.12.2028. Keskkonnaloa taotluse seletuskirjas arvutati ka mäeeraldisest välja jääva ehituskruusa maht, mis võeti maardlate registris arvele ploki 7 koosseisus. 2018. - 2019. a tegi AS TREV-2 Grupp geoloogilise uuringu Orava III uuringuruumis, mis jäi Orava VI uuringuruumist ~600 m kaugusele põhja suunda (Kask, 2019). Uuringu eesmärgiks oli killustiku tootmiseks kaevandamisväärse lubjakivilasundi leidmine. Katendi moodustas savikas kruusliiv ning lubjakivi ja mergli tükkidega saviliiv. Uuringuruumi põhja- ja lääneossa jäid endised kruusakarjäärid, kus kvaternaarisetete looduslik lasuvus ei olnud enamasti säilinud. Uuringu raames puuriti 8 puurauku sügavusega 4,6 - 12,5 m. Puursüdamikest võeti 30 proovi kivimi keemilise koostise määranguteks ja 28 proovi kivimist valmistatud killustiku purunemiskindluse katseteks EVS-EN 1097-2 meetodil ning 18 proovi külmakindluse katseteks standardi EVS-EN 1367-1 kohaselt. Ehkki purunemiskindluselt vastasid 12 proovi andmed kõrgemargilisele ehituslubjakivile esitatud nõuetele (kategooria kuni 30), 14 juhul madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele (kategooria 31 kuni 35) ja vaid ühe katse tulemus oli sobiv täitelubjakivi kasutusala määratlemiseks (kategooria 36 või rohkem), esitati aruandes Orava III uuringuruumi varu 14,68 ha pindalal kinnitamiseks täitelubjakivina. Samuti vastas killustiku külmakindluse kaalutud keskmine näitaja 2,1% (0,7 - 5,5%) madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele (kategooria F4). Eesti Geoloogiateenistuse ja maavarade komisjoni ettepanekul võeti aruandes esitatud laboriproovide andmetest lähtuvalt maavara varu arvele siiski madalamargilise ehitus-lubjakivina. Läbilõikes eraldati 3 üksteise kohal paiknevat plokki: plokk 8 aT 234 tuh m3 – veepealne varu, kus ploki alumiseks piiriks on uuringuaegse veetaseme keskmine abs kõrgus 50,2 m; plokk 9 aT 1028 tuh m3 – veealune varu abs kõrguseni 43,2 m (veetaseme keskmisest abs kõrgusest on lahutatud kaeveastangu kõrgus 7 m) ja plokk 10 aR eraldati välja Varbola kihistu mergli vahekihtidega lubjakivides 39,0 m abs kõrguseni. 2021. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu Orava IV uuringuruumis, mis jäi käesolevast uuringuruumist ~200 m kaugusele põhja suunda (Tuuling, jt, 2021). Tööde käigus rajati uuringuruumi 5 puurauku sügavusega kuni 12 m. Võeti kokku 11 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks, 8 proovi kivimi keemilise koostise analüüsiks ja 3 proovi kvaternaarisetete lõimise määramiseks. Väljasõelutud kruusast moodustati koondproov, millel määrati killustiku purunemiskindlus LA katsel. Töö tulemusena arvutati varu uuringuruumi teenindusala 12,52 ha pindalal. Ehituskruusa varu arvutati uuringuruumi lõunaosas ühes plokis (plokk 11), milles osakeste ≥31,5 mm sisaldus on keskmiselt 47,7%, <0,063 mm sisaldus keskmiselt 10,6% ja LA tegur 33. Ploki pindala on 0,56 ha ja ehituskruusa varu 11 tuh m3. Kasuliku kihi paksus oli keskmiselt 1,9 m. Ploki 3 kvaliteeti ümber ei hinnatud ja varu ümber ei arvutatud – ploki 3 varu jäi keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 alusel arvele ehituskruusa

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

15

aktiivse tarbevaruna ja selle maht maavara varude koondbilansi järgi oli 53 tuh m3. Lubjakivi varu arvutati ühes plokis (plokk 12). Ploki lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 32 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 2,2% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ploki pindala oli 12,52 ha, madalamargilise ehituslubjakivi varu 1070 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus oli 8,5 m. Lubjakivi varu arvutati abs kõrguseni 42,4 m – põhjavee keskmisest tasemest 7 m sügavamale. Põhjavee tase jääb keskmiselt 49,4 m abs kõrgusele. Keskkonnaameti 28.05.2025. a korraldusega nr DM-118712-28 anti OÜ-le Aigren Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise luba KL-516107 kehtivusajaga kuni 28.05.2055. 2023. a tegi OÜ J.Viru Markšeideribüroo geoloogilise uuringu Orava V uuringuruumis, mis jäi käesolevast uuringuruumist ~40 m kaugusele kirde suunda (Potagin, jt, 2023). Geoloogilise uuringu raames rajati alale neli puurauku, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Lisaks rajati 9 kaevandit, et täpsustada uuritava materjali kattekihi paksust ja mahtu, ning teostati uuringuruumi geodeetiline mõõdistamine. Uuritud alal moodustasid kasuliku kihi Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu (S1tmK) ja Tammiku (S1tmT) kihistiku ning Varbola kihistu (S1vr) lubjakivid. Lubjakivi liigitus madalamargiliseks ehituslubjakiviks madala purunemiskindluse tõttu. Varu arvutus tehti ühes plokis kogu uuringuruumi ulatuses. Kasuliku kihi lamam viidi samale kõrgusele uuringuruumiga põhja pool külgneva plokiga 12 aT. Madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru pindalal 12,34 ha arvutati, mahus 1 088 tuh m3. 2024. a alustas AS TREV-2 Grupp Orava III lubjakivikarjääri (luba nr KL-513227) mulla koorimist ja juulis katendi eemaldamist. Katendi eemaldamise käigus ilmnes, et katendi lamam ulatub mäeeraldise lõunaosas kohati tunduvalt madalamale uuringu aruandes arvutatud katendi lamami kõrgustest. 2024. a. juulis tehti roomikekskavaatoriga täpsustavad kaevandid 10 punktis katendi lamami kõrguse täpsustamiseks. Maavara lasumi ehk katendi lamami pinna kõrguse erinevus oli kõige suurem mäeeraldise lõunaosas ulatudes 1,85 meetrini. Olemasolevate ja uute uuringupunktide andmetel koostati uus maavara lasumi mudel. Uue mudeliga suurenes katendi maht ja vähenes plokk 8 ja plokk 9 maht. Töö tulemusena korrigeeriti antud kaevandamise keskkonnaloa varusid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

16

4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Keskkonnaameti 02.06.2025. a kirjaga nr DM-130367-17 väljastatud geoloogilise uuringu loas nr L.MU/523648 (kehtivusajaga 02.06.2025 - 02.06.2028) on lubatud Orava VI uuringuruumis kaevata kuni 41 kaevandit ning puurida kuni 41 puurauku sügavusega kuni 15 meetrit. Uuringuruumiga külgnevatel aladel maardlas eraldatud kruusa ja madalamargilise lubjakivi plokid lubasid eeldada sarnase kvaliteediga maavara esinemist ka Orava VI uuringuruumis. Välitööd tehti kahes etapis: esmalt uuriti 4 puurauguga aluspõhjalisi karbonaatkivimeid ja peale seda 14 kaevandiga kvaternaarisetteid. Uuringuvõrk on piisav hindamaks Orava VI uuringuruumis levivat maavara aktiivse tarbevaruna. Maavara kvaliteedi iseloomustamisel kasutati täiendavalt varasemate uuringute (2015. a, 2021. a ja 2023. a uuringud) andmeid (Lisa 2). Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Välitööd Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2025. a juulis. Puuraugud rajati puurpingiga Massenza MI8 trosstõmbega südamikpuurimise meetodil topelt või kolmekordse toruga (nn triple barrel wireline method). Tegemist on kõige kõrgemat kvaliteeti võimaldava puurimismeetodiga, mis tagab südamiku kõrge saagise. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati vett. Puursüdamiku väljatulek karbonaatkivimite osas oligi väga kõrge, keskmiselt 98%. Puurimise diameeter kvaternaarisetetes oli 144 mm ja karbonaatkivimites 123 mm. Puuraugu püsivuse tagamiseks ja purdsetete sissevarisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas manteldati. Puuriti 4 puurauku sügavusega 15,0 m (kokku 60,0 m). Puuraukude vaheline kaugus oli 230 - 380 m. Kaevandid rajati ekskavaatoriga 27.08.2025. a (Foto 4.1). Kaevandite sügavused uuringul ulatusid 1,1 - 2,7 meetrini, keskmiselt 1,6 m (Lisa 2). Kaevandite vaheline kaugus oli 130 - 170 m. Kaevandid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Kaevanditest proove ei võetud, sest valdavalt oli tegu maavaraks mittesobiva moreeniga või väga väikeses paksuses esineva kruusaga. Kaevandite likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund. Puuraugud likvideeriti 29.07.2025 ja 03.10.2025. a. Likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund. Puuraugust eemaldati manteltoru ja täideti killustiku sõelmetega. Kõige ülemine osa täideti mullakihi paksuses mullaga. Uuringupunktide likvideerimise kohta on koostatud vastav akt (Lisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (Lisa 10).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

17

Foto 4.1. Kaevandi K-1/25 rajamine Orava VI uuringuruumis. (Foto: Sven Siir, 27.08.2025). 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd Saadud puursüdamikku kirjeldati puursüdamiku tulbas. Kirjeldati kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri ja kihilisust, puursüdamikud fotografeeriti (Lisa 4). Puursüdamike fotod on esitatud eraldi digitaalselt JPG-vormingus (Elektrooniline lisa 4). Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (akrediteerimistunnistus L202). Labori- tööde puhul tehti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsetused: killustiku purunemiskindluse katse Los Angelese meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees. Katsed teostati standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Puursüdamikud prooviti kogupaksuses. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast. Proovid võeti litoloogiliste erimite kaupa. Reeglina võeti eraldi proovid Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu osas. Uuringuruumi lääneosas puuraukudes PA-3/25 ja PA-4/25, kus ilmus ka Raikküla kihistu, võeti see ühte proovi Karinu kihistiku ülemise osaga ning Karinu kihistiku alumine osa prooviti eraldi. Seega võeti kokku 14 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Proovimise intervallid jäid 1,7 - 5,1 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 3,4 m. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni saamiseks purustati puursüdamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Killustiku purunemiskindlus LA katsel määrati fr 10/14 mm ja külmakindlus fr 8/16 mm. Katseprotokollid on toodud lisas 5. Purunemiskindlus Los Angelese meetodil määrati proovi pööritamisel trumlis koos teraskuulidega ning seejärel kaaluti materjali jääk 1,6 mm avadega sõelal. Külmakindlus määrati atmosfäärsel rõhul vees immutatud ühtlase terasuurusega materjalil 10 külmutus- sulatustsükli jooksul. Tsükkel koosneb vees külmutamisest temperatuuril -17,5 °C ja seejärel veevannis sulatamisest temperatuuril +20 °C.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

18

Vastavalt üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrale võetakse ehitusotstarbeks uuritava kivimi igast looduslikust erimist vähemalt 3 proovi lühendatud keemiliseks analüüsiks, milles määratakse CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk. Orava VI uuringuruumis võeti proovid kivimi keemiliseks analüüsiks ühest puuraugust, lisaks kasutati varasemate uuringute andmeid. Puuraugu valikul arvestati sellega, et uuringuruum saaks pindalaliselt koos varasemate puuraukudega võimalikult ühtlaselt iseloomustatud. Kokku võeti 4 proovi. Proovimise intervallid jäid 1,7 - 4,2 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 2,7 m. Kivimi keemilised analüüsid tehti Teede Tehnokeskuse laboratooriumis (akrediteerimistunnistus L036) ja analüüside tulemused on toodud tekstilisas 5. 4.3. Hüdrogeoloogilised tööd Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes. Lisaks kasutati olemasolevate karjääride veetasemete andmeid. Kuna olemasolevas Orava lubjakivikarjääris toimub kaevandamine vee alt ilma veetaset alandamata, siis ka Orava VI uuringuruumis kaevandamise korral toimuks see sarnase tehnoloogiaga. Seepärast katsepumpamist uuringutöödes ei planeeritud. Detailselt on piirkonna hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi kirjeldatud 2015. a Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Kukk jt, 2015) ja Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tuuling jt, 2021), mille andmeid on kasutatud ka käesolevas töös. Uuringuruumi hüdrogeoloogilisi tingimusi on kirjeldatud peatükis 7. 4.4. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2025. a septembris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi- jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (Lisa 8). 4.5. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö materjalid ja laboriuuringute andmed. Saamaks täiendavaid andmeid uuringuruumi ja selle lähiümbruse geoloogilisest ehitusest, töötati läbi ka varasemad geoloogiliste uuringute aruanded. Puuraugud, mida kasutati Orava VI uuringuruumi geoloogilise ehituse iseloomustamisel ja kolmemõõtmelise mudeli koostamisel, on esitatud puuraukude kataloogis (Lisa 2) ja asukohad graafilisel lisal 1. Proovide kataloogi (Lisa 3) on kantud ainult need proovid, mille andmeid on kasutatud konkreetselt antud töös (kvaliteedi keskmiste näitajate arvutuses, läbilõigetel). Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

19

Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise ehituslubjakivina, kui sellest valmis- tatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivina, kui purune- miskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni F4 ning keemilise koostise järgi ei vasta kivim tehnoloogilise karbonaatkivimile esitavatele nõuetele. 4.6 . Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Orava VI uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati puhast vett. Kattekiht isoleeriti manteltorudega. Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandite rajamine tehti tehniliselt korras ekskavaatoriga. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast kaevandite rajamise lõppu, kaevandid likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Koostati uuringupunktide likvideerimisakt (Lisa 9). Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

20

5. GEOLOOGILINE EHITUS Orava lubjakivimaardla paikneb Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas, Vaimõisa kõviku idaservas (Joonis 5.1). Vaimõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge aluspõhjaline kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava maardlat iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid. Piirkonnas koosneb pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast, liivsavist) ning need lasuvad valdavalt Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu lubjakividel. Maardlas moodustavad kasuliku kihi peamiselt Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm) ja Varbola kihistu (S1vr) karbonaatkivimid, aga paiguti ka Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) kivimid. Aluspõhja peal lasuvad paiguti kruus, liiv ja moreen. Orava VI uuringuruumis jäävad maapinna abs kõrgused ligikaudu 53 - 60 m tasemele. Uuringuruumist ~250 m kaugusel kirdes kulgeb loode-kagusuunaline Balti jääpaisjärve rannaastang, mille suhteline kõrgus on ~3,5 m.

Joonis 5.1. Orava VI uuringuruum jääb Juuru lademe Tamsalu kihistu avamusele. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust Orava VI uuringuruumi teenindusala paikneb valdavalt Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm) avamusel, aga uuringuruumi lääneosa ja Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) avamusel. Orava VI uuringuruumis katab lubjakivilasundit uuringupunktide põhjal keskmiselt 1,7 m paksuselt kvaternaarisetted (fotod 5.1...5.3), mis koosnevad kasvukihist (Q2_s), selle all lasuvast rähksest paelahmakatest koosnevast moreenist (Q1jr_g) ja paiguti savikast orgaanikat sisaldavast kruusast (Q1jr_lg). Uuringuruumi loodeosas neljas kaevandis (K-1/25, K-2/25, K-6/25, K-7/25) ja ühes puuraugus (PA-3/25) avati moreeni

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

21

peal õhukese kihina savika ja orgaanikat sisaldava kruusa kiht. Kruus on valdavalt karbonaatse koostisega, kulutamata kuni keskmiselt kulutatud, sisaldab veeriseid ja paelahmakaid. Valdava enamuse kvaternaarisetetest moodustav moreen on paerähkne ning varieerub värvuselt helepruunist hallini, rohkete paekiviplaatidega. Kasvukiht on uuringuruumis uuringupunktide põhjal paksusega 0,1 - 0,4 m (keskmiselt 0,3 m), kruusakihi (esineb vaid ala loodeosas) paksus uuringuruumis 0,0 - 1,3 m (kogu ala peale keskmiselt 0,3 m) ja paerähkne moreen paksusega 0,0 - 2,3 m (keskmine 1,1 m).

Foto 5.1. Kvaternaarisetted (kruus) puuraugus PA-3/25, fotol intervall 0,0 - 2,9 m.

Foto 5.2. Paerähkne moreen kaevandis K-9/25

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

22

Foto 5.3. Savikas, orgaanikat sisaldav kruus kaevandis K-7/25. Kruus esineb lokaalselt vaid uuringuruumi loodeosas.

Noorimad aluspõhjakivimid, mis Orava VI uuringuruumis puuraukudega avati, on valdavalt Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm) karbonaatkivimid, uuringuruumi lääneosas kõrgema reljeefiga alal kõviku lael ka Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) kivimid. Uuringuruumi idaosas on Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) kivimid enamasti ära kulutatud. Valdavalt moodustavad Orava VI uuringuruumi geoloogilise läbilõike Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistu lubjakivid. Aluspõhja pealispind jälgib üldiselt maapinnareljeefi ja reljeefis esilekerkivad väikesed künkad on aluspõhjalise tuumikuga. Aluspõhja ülemine osa on reeglina porsunud ja murenenud. Ehkki kaevandites avati kohati aluspõhja pealispinnaks olevad lubjakiviplaadid, siis puuraukudest saadud info alusel võib lubjakivi olla küllaltki suures paksuses murenenud ja porsunud. Seepärast kasutati monoliidse lubjakivi (lubjakivi ploki) kontuurimisel (lasumi) ainult puuraukude andmeid. On tõenäoline, et kaevandites avatud paeplaatide all on lubjakivi tugevalt murenenud ja see arvati katendisse. Orava VI uuringuruumi geoloogilist läbilõiget on kirjeldatud alljärgnevalt (ülevalt alla). Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) uuritud paksus jääb vahemikku 1,4 - 2,0 m. Kivimid on esindatud vaid uuringuruumi lääneosas kahes puuraugus (PA-3/25 ja PA-4/25), Vaimõisa kõviku lael, olles uuringuruumi idaosas ära kulutatud. Kihistut iseloomustab peenekristalliline kollakas- ja pruunikahall dolomiidistunud detriitne lubjakivi, mergli lainjate vahekihtidega (foto 5.4).

Foto 5.4. Raikküla kihistu dolomiidistunud lubjakivi puuraugus PA-3/25 (fotol süg. intervall 3,9 - 4,75 m)

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

23

Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistikus (S1tmK) võib välja eraldada litoloogiliselt kaks eriilmelist kompleksi (foto 5.5). Läbilõike ülaosas on tumehalli värvusega peenekristalliline, õhukeste tumedate lainjate mergli vahekihtidega lubjakivi. Läbilõike alumine osa on värvuselt heledam hall, mille taustal on tihedalt tumedaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Esineb lausdetriitse lubjakivi kuni 10 cm paksusi vahekihte. Esineb kivistisi. Iseloomulik on suurte stromatopooride esinemine. Karinu kihistiku uuritud paksus on 4,1 - 4,9 m.

Foto 5.5. Karinu kihistiku lubjakivi puuraugus PA-1/25. Kahe eriilmelise kompleksi vahepiir sügavusel 5,0 m (fotol süg. intervall 3,7 - 5,7 m). Juuru lademe Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku (S1tmT) lubjakivi on hall, jämedetriitne, valdavalt keskmisekihiline. Iseloomulik on brahhiopoodide Borealis borealis kodade esinemine, mille sisaldus läbilõikes on ebaühtlane (foto 5.6). Kihiti esineb Borealis borealis kodasid massiliselt, moodustades struktuurilt biomorfse lubjakivi. Sagedased on suured stomatopoorid ning kivimile on iseloomulikud stüloliitpinnad. Mergel esineb õhukeste lainjate vahekihtidena. Rohekashall mergel ümbritseb sageli karbipoolmeid ja stromatopoore. Tammiku kihistiku lasumipinnast ~0,7 m sügavamal on ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruuni savimergli vahekiht (foto 5.6). Kiht fikseeriti kõigis puuraukudes ning seda on kirjeldatud ka lähedusse jäävate varasemate geoloogiliste uuringute puuraukudes. Antud kiht jääb 45,7 - 48,1 m abs kõrgusele. Tammiku kihistiku uuritud paksus on 2,8 - 3,0 m.

Foto 5.6. Tammiku kihistiku lubjakivi puuraugus PA-4/25. Savimergli vahekiht sügavusel 11,2 m (fotol süg. intervall 10,3 - 12,15 m). Juuru lademe Varbola kihistu (S1vr) lubjakivi on hall, detriitne, peenekristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline (foto 5.7). Mergel esineb õhukeste lainjate vahekihtidena. Sügavusega muutuvad mergli vahekihid paksemaks ja sagedasemaks. Esineb stromatopooride kivistisi. Käesoleva uuringu puuraukudega avati Varbola kihistu kivim kuni 5,1 m paksuselt.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

24

Foto 5.7. Varbola kihistu lubjakivi puuraugus PA-2/25 (fotol süg. intervall 11,4 - 13,35 m). Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 4 ning geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2. Orava VI uuringuruumi geoloogiline ehitus puuraukude andmete põhjal on koondatud tabelisse 5.1. Tabel 5.1. Orava VI uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel puuraukude põhjal.

Nimetus Geoloogiline

indeks

Kihi paksus (puuraukudes ja kaevandites fikseeritud), m min max keskmine

Kasvukiht Q2_s 0,1 0,4 0,3 Kruus Q1jr_lg 0,0 1,3 0,3

Moreen Q1jr_g 0,0 2,3 1,1 Lubjakivi, dolomiidistunud,

detriitne S1rk 0,0 2,0 1,6

Lubjakivi, detriitne S1tmK 4,6 4,9 4,8 Lubjakivi, Borealis borealis

kodadega S1tmT 2,8 3,0 2,9

Lubjakivi, mergli vahekihtidega S1vr 1,7+ 5,1+ 3,5+

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

25

6. MAAVARA KVALITEET Orava VI uuringuruumi kvaternaarisetted on esindatud peamiselt rähkse paeplaatidest koosneva moreeniga, vaid uuringuruumi loodeosas esineb õhukese kihina savikat kruusa, mis sisaldab orgaanikat. Kuna kvaternaarisetete paksus on väike ning maavarana arvele võtmiseks see ei kvalifitseeru, siis ei iseloomustata ka selle kvaliteeti. Orava VI uuringuruumis moodustavad kasuliku kihi Raikküla lademe Raikküla kihistu (vaid ala lääneosas), Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku lubjakivi ning Varbola kihistu lubjakivi. Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52, mis seab karbonaatkivimite kasutusalade määramisele järgmised nõuded - tehnoloogilise lubjakivi puhul ei tohi olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja

lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%; - tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 +

R2O3) sisaldus üle 5%; - kõrgemargilise ehituslubjakivi ja kõrgemargilise ehitusdolokivi puhul on

purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivi ja madalamargilise ehitusdolokivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31–35 ning külmakindluse kategooria kuni F4;

- viimistlusdolokivi ja viimistluslubjakivi on dekoratiivne ja poleeritav ning vastab kõrgemargilise karbonaatkivimi nõuetele;

- täitedolokivi ja täitelubjakivi ei vasta käesoleva lõike punktides 1 - 3 nimetatud nõuetele ega sobi viimistluskiviks.

Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli uurida Orava VI uuringuruumis lasuvate karbonaatkivimite sobivust ehituskillustiku toormeks. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese (LA) katsel (EVS-N 1097-2), mis on Eesti Vabariigi standardite järgi jämetäitematerjali purunemiskindluse hindamise põhimeetodiks. Killustiku külmakindlus määrati EVS-EN 1367-1 standardi järgi. Proovimise metoodikat on kirjeldatud peatükis 4. Proovid võeti litoloogiliste erimite kaupa. Reeglina võeti eraldi proovid Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu osas. Uuringuruumi lääneosas, kus puuraukudes PA-3/25 ja PA-4/25 oli esindatud ka Raikküla kihistu, võeti see ühte proovi Karinu kihistiku ülemise osaga ning Karinu kihistiku alumine osa prooviti eraldi. Uuringuruumi idaosas on Raikküla kihistik valdavalt ära kulutatud. 2023. a geoloogilise uuringus on proovitud valdavalt Karinu ja Tammiku kihistikku koos ning eraldi Varbola kihistut (Nirgi, 2023). Alljärgnevalt on iseloomustatud loetletud kivimkomplekside füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Kaalutud keskmiste arvutused on esitatud lisas 6 ja andmed koondatud tabelisse 6.1. Kasutati ka 2023. a uuringu puuraukude PA1/22 ja PA3/22 andmeid (Nirgi, 2023). Labori katseprotokollid on esitatud lisas 5. Andmed on koondatud proovide kataloogi (Lisa 3).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

26

Karinu kihistik (S1tmK) koos Raikküla kihistikuga (S1rk) Kihistikku on iseloomustatud 6 puuraugu andmeil (8 purunemiskindluse ja 8 külmakindluse katset, sh kahes proovis on koondatud Karinu kihistik Raikküla kihistikuga ja ühes proovis Karinu kihistik koos Tammiku kihistikuga). Proovide LA kategooria varieerub LA30 kuni LA40 – kaalukadu LA katsel oli 27 - 37%, keskmiselt 31%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 1,2 - 3,2%, keskmiselt 1,9%, andes külmakindluskategooriaks F2. Tammiku kihistik (S1tmT) Kihistikku on iseloomustatud 6 puuraugu andmeil (5 purunemiskindluse ja 5 külma- kindluse katset, sh ühes proovis on koondatud Tammiku kihistik Karinu kihistikuga). Proovide LA kategooria varieerub LA30 kuni LA40 – kaalukadu LA katsel oli 30 - 37%, keskmiselt 33%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,7 - 1,9%, keskmiselt 1,2%, andes külmakindluskategooriaks F2. Varbola kihistu (S1vr) Kihistut on iseloomustatud 6 puuraugu andmeil (7 purunemiskindluse ja 7 külma- kindluse katset). Proovide LA kategooria varieerub LA30 kuni LA35 – kaalukadu LA katsel oli 28 - 35%, keskmiselt 31%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,8 - 4,3%, keskmiselt 2,4%, andes külmakindluskategooriaks F4. Tabel 6.1. Orava VI uuringuruumi kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaani- lised näitajad litoloogiliste erimite lõikes

Kivimkompleks LA tegur LA

kategooria Külmakindlus F,

% F

kategooria S1tmK (+S1rk) 27 - 37/31 LA35 0,7 - 3,2/1,9 F2

S1tmT (+S1tmK) 30 - 37/33 LA35 0,7 - 1,9/1,2 F2 S1vr 28 - 35/31 LA35 0,8 - 4,3/2,4 F4

Orava VI uuringuruumist vahetult põhja suunas paiknevas Orava karjääris rakendatakse veealust kaevandamist ilma veetaset alandamata. Seepärast moodustatakse Orava VI uuringuruumis vertikaalses läbilõikes kaks aktiivse tarbevaru plokki – veepealne (plokk 14 aT) üleval pool uuringuaegset keskmist veetaset abs 49,9 m ja veealune kuni 7,5 m paksuselt (plokk 15 aT) kuni abs kõrguseni 42,4 m. Varu arvutuse plokkide kaalutud keskmiste näitajate arvutus on esitatud lisas 6 ja koondatud tabelisse 6.2. Tabel 6.2. Orava VI uuringuruumis moodustatud lubjakivi plokkide füüsikalis- mehaaniliste näitajate koondtabel

Plokk Maavara LA tegur LA kat Külmakindlus F,

% F kat

Plokk 14 aT

madalamargiline ehituslubjakivi

28 - 37/31 LA35 0,7 - 3,2/2,1 F4

Plokk 15 aT

madalamargiline ehituslubjakivi

27 - 37/31 LA35 0,7 - 4,3/1,6 F2

Ploki 14 kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 6 purunemis- kindluse ja 6 külmakindluse proovi põhjal (Lisa 6). Killustiku purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 28 - 37%, keskmiselt 31%, vastates LA

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

27

kategooriale LA35. Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,7 - 3,2%, keskmiselt 2,1%, vastates külmakindluskategooriale F4. Ploki 15 kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 20 purunemis- kindluse ja 20 külmakindluse proovi põhjal (lisa 6). Killustiku purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 27 - 37%, keskmiselt 31%, vastates LA kategooriale LA35. Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,7 - 4,3%, keskmiselt 1,6%, vastates külmakindluskategooriale F2. Keskmiste näitajate põhjal, mis on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 6.2, vastab ploki 14, 15 kivim madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kivimi keemilise koostise iseloomustamisel Orava VI uuringuruumis on kasutatud lisaks käesoleva uuringu käigus tehtud analüüsidele puuraugust PA-4/25 ka 2015. a uuringu (Kukk, 2015) PA-2/15, PA-3/15, PA-4/15, PA-5/15 ja 2023. a uuringu PA1/22 vastavaid andmeid (Lisa 3). Kokku on uuringuruumi kivimit iseloomustatud 22 prooviga kuuest puuraugust. Proovid on võetud litoloogiliste erimite kaupa. Karinu kihistikul on eraldi iseloomustatud ülemist (S1tmK1) ja alumist poolt (S1tmK2), mis erinevad savikuselt. Proovides määrati CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Kivimi keemilise koostise arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite lõikes ning varuplokis on esitatud lisas 6 ning koondatud tabelisse 6.3. Uuringuruumi kivim on valdavalt esindatud lubjakiviga, mis vertikaalses läbilõikes on küllaltki muutlik. CaO sisaldus varieerub ~34 - 53%, olles kõrgem Tammiku kihistikus ja Varbola kihistu alumises osas; MgO ~1 - 16%, olles madalam Karinu kihistiku ülemises osas ja lahustumatut jääki valdavalt ~2 - 12%, veidi kõrgem on lahustumatu jäägi sisaldus Karinu kihistiku ülemises osas, ulatudes veidi üle 10%. Uuringuruumis moodustatud plokk 14 aT koosneb valdavalt Raikküla kihistu ja Karinu kihistiku ülemise osa lubjakivist, milles CaO sisaldus on 33,90 - 52,48% (keskmine 46,32%), MgO 0,91 - 16,36% (keskmine 4,69%) ja lahustumatu jäägi 2,18 - 11,96% (keskmine 6,15%). Plokk 15 aT koosneb valdavalt Karinu kihistiku alumise osa, Tammiku kihistiku ja Varbola kihistu lubjakivist, milles CaO sisaldus on 44,83 - 51,84% (keskmine 48,35%), MgO 1,48 - 4,44% (keskmine 3,15%) ja lahustumatu jäägi 3,24 - 9,04% (keskmine 5,89%). Kivimi keemiline koostis litoloogiliste erimite lõikes ja varuplokkides on koondatud tabelisse 6.3. Andmetest nähtub, et Orava VI uuringuruumi kivim ei vasta tehnoloogilise karbonaatkivimi nõuetele. Vastavalt 17.12.2018 määrusele nr 52 ei tohi tehnoloogilise lubjakivi puhul olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10% ja tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 5%. Praktiliselt kogu uuringuruumi karbonaatkivim vastab lubjakivi nõuetele, välja arvatud üksikproov puuraugus PA-3/15, kus Raikküla kihistu proov viitab kivimi dolomiidistumisele (MgO 16,36%). Tehnoloogilise lubjakivi nõuetele vastab kivim üksikutes proovides: 4/25-1k; PA1-4K; PA1-5K; K13. Tegemist on kaootilise esinemisega, mis ei ole seotud geoloogiliste kihistike ega geograafilise asetusega. Seega

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

28

võib keemilise koostise näitajate keskmiste väärtuste alusel nimetada Orava VI uuringuruumi piires kivimi ehitusotstarbeliseks lubjakiviks. Tabel 6.3. Kivimi keemilise koostise koondtabel

Kihistu CaO, % MgO, % Lah. jääk

min max kesk min max kesk min max kesk

S1rk 33,90 50,07 43,32 3,93 16,36 8,31 2,56 4,96 3,88

S1tmK1 42,04 52,48 46,71 0,91 6,52 3,72 2,18 11,96 7,35

S1tmK2 46,42 49,96 48,92 2,07 2,94 2,65 4,22 9,04 6,12

S1tmT 46,49 50,55 48,82 2,86 4,44 3,46 3,24 6,42 4,41

S1vr 44,83 51,84 49,44 1,48 3,45 2,25 5,54 8,82 6,66

Madalamargiline lubjakivi (plokk 14 aT)

Plokk 14 aT 33,90 52,48 46,32 0,91 16,36 4,69 2,18 11,96 6,15

Madalamargiline lubjakivi (plokk 15 aT)

Plokk 15 aT 44,83 51,84 48,35 1,48 4,44 3,15 3,24 9,04 5,89

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

29

7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Orava lubjakivimaardlas kaevandatakse lubjakivi veealuse kaevandamise meetodil põhjavee taset alandamata. Sama meetodit on plaanis kasutada maavara kaevandamisel taotletavas Orava VI lubjakivikarjääris. Detailselt on piirkonna hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi kirjeldatud 2015. a Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Kukk jt, 2015) ja Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Tuuling jt, 2021), mille andmeid on kasutatud ka käesolevas töös. 7.1 Üldandmed Orava VI uuringuruum paikneb Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Harju lavamaa keskosas asuval Vaimõisa kõvikul. Uuringuruum paikneb kõviku idaservas, kus reljeef langeb lõuna ja kagu suunas. Vaimõisa kõvik on ligikaudu 7 km pikk ja kuni 3 km lai lauge aluspõhjaline kõrgendik, mille suhteline kõrgus on kuni 20 m (keskosas absoluutkõrgus kuni 66,6 m). Kõvik kuulub Matsalu vesikonna koosseisu ja on toitealaks paljudele piirkonna vooluveekogudele: idas-kirdes Kõrvetaguse peakraavile (VEE1107800) ja Ohukotsu jõele (VEE1107700), põhjas Vardi jõele (VEE1107500), lõunas ja läänes Konnaveski jõele (VEE1108000) ning loodes Kasari jõele (VEE1107000). Orava maardlale lähimas meteoroloogiajaamas, Kuusikul, on viidud läbi ilmavaatlusi alates 1920. aastast. Nende andmete põhjal saab öelda, et Raplamaa kliima on kontinentaalsele kliimale iseloomulik. 1991 - 2020 perioodi sademete hulk on võrreldes Eesti keskmiste näitajatega kõrgem (keskmiselt 730 mm/a) ning temperatuurid madalamad (keskmiselt 6,4 °C) (Kliimanormid, Keskkonnaagentuur 2025). 7.2 Hüdrogeoloogiline üldiseloomustus

Orava VI uuringuruum paikneb Alam-Siluri ladestiku Juuru lademe avamusalal. Kasuliku kihi moodustavad Tamsalu ja Varbola kihistu lubja- ja dolokivid. Kasuliku kihi lamamiks on Varbola kihistu alumises osas lasuvad sagedaste mergli vahekihtidega lubja- ja dolokivid. Lubjakivi katvad purdsetted, paksusega kuni 3,3 m, on kuivad, moodustamata iseseisvat veekihti. Põhjavesi on vabapinnaline, surveta. Orava VI uuringuruumi veetase on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts - aprill) ja sügis- perioodil (oktoober - november). Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Rapla kaardilehe (6314) hüdrogeoloogilise kaardistamise andmeil võib põhjavee taseme muutuste amplituud aasta lõikes ulatuda 1 - 2 m, harvem 3 meetrini (Männik jt, 2020). Põhjaveevoolu regionaalne suund on läände, Lääne-Eesti madalikule. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu (Tuuling jt, 2021) käigus mõõdeti põhjavee tase veebruaris (04.02.2021) 1,5 - 7,2 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusetele 48,8 - 49,6 m. Samuti mõõdeti ka veetase Kõrvetaguse kraavis, kuna põhjavesi liigub selle suunas. 26.03.2021 mõõdetuna jäi veetase kraavis absoluutkõrgusele 46,55 m. 2015. a Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus (Kukk jt, 2015) mõõdeti veetasemeid kolme kuu vältel (veebruar kuni aprill) ning saadi veetasemete muutuseks ~1 m. Keskmine põhjaveetase

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

30

oli 50,7 m abs. Põhjaveekogumite 2018. a seire andmetel on Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi veetaseme muutuste aastane amplituud 1 - 1,9 m (Marandi jt, 2019). Seega tuleb arvestada sarnase veetaseme amplituudiga ka Orava VI uuringuruumis. Orava VI uuringuruumi põhjavee tase jäi mõõdetuna 2025. a juulis 4,6 - 7,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 48,9 - 51,5 m, järgides maapinna reljeefi (maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 53 - 60 m, tabel 7.1). Puuraukudest mõõdetud uuringuaegne keskmine põhjavee tase oli seega absoluutkõrgusel 49,9 m, mis on siin ka veepealse ja -aluse varu piiriks. Kaevandaja soovil on veealuse aktiivse tarbevaru lamam keskmisest veetasemest 7,5 m allpool absoluutkõrgusel 42,4 m, et kivimi väljamiseks oleks võimalik rakendada veealust kaevandamisviisi ilma veetaset alandamata. Tabel 7.1. Uuringupuuraukudes mõõdetud veetasemed

PA nr Koordinaadid PA

sügavus, m

Veetase

X Y Z Sügavus

maapinnast, m abs, m

Mõõtmise aeg

PA-1/25 6538764 529415 54,2 15,0 4,6 49,60 29.07.2025

PA-2/25 6539000 529403 56,4 15,0 7,5 48,90 29.07.2025

PA-3/25 6538882 529043 56,5 15,0 5,0 51,49 29.07.2025

PA-4/25 6538610 529135 56,9 15,0 7,15 49,78 29.07.2025

Ümberkaudsete majapidamiste veevarustuseks kasutatakse peamiselt Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett, mis on antud piirkonnas määratud Siluri- Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi koosseisu (nr 11, Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48). Vettandvaks on enamasti põhjakompleksi ülemine osa (100 - 120 m, Marandi jt, 2019). Konkreetsemalt moodustavad uuringuruumis maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi Juuru lademe Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistiku ülaosas lasuvad karbonaatkivimid (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Juuru veekiht). Varbola kihistu on alumises osas savikas, moodustades tingliku (suhtelise) veepideme Siluri ja Ordoviitsiumi kivimite vahel. Veekompleks toitub põhiliselt sademetest ning selle idapoolsele osale on iseloomulik Ca-HCO3 tüüpi vesi mineraalainete sisaldusega 0,3 - 0,5 g/l (Marandi jt, 2019). Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub, kuna pinnakate on väga õhuke ja hea veeläbilaskvusega (Veeseadus). Kogumi põhjavesi kuulub aktiivse kuni mõõduka veevahetuse vööndisse. Probleemi valmistavad looduslikult suured kloriidi (rannikupiirkondades), sulfaadi (rannikupiirkondades), fluoriidi, ammooniumi, raua ning kohati ka mangaani, naatriumi ja boori sisaldused. Nitraate sisaldub kogumi kõige ülemises osas, allpool on nende sisaldus väga väike (Marandi jt, 2019). Peale Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist põhjavett ammutavate puurkaevude on uuringuruumi lähipiirkonnas ka 4 sügavamat puurkaevu, mis ammutavad vett Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekompleksitest. Kuid kuna Siluri- Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum ja allpool lasuv Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum ei ole omavahel hüdrauliliselt seotud, neid eristab Ordoviitsiumi regionaalne veepide, ei mõjuta ka karjääri tegevus neid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

31

8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on toimiva kaevandamispiirkonnaga. Alale on juurdepääs Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt lähtuva Vaimõisa-Ohukotsu teelt hargneva Pendi tee kaudu. Riigimaantee jääb uuringuruumist ligikaudu 1,8 km edela poole. Maavara kaevandamise korral tuleb koorida kattekiht, mida tehakse vastavalt töö-ee liikumisele. Kattekiht koosneb savikast kruusast, rähksest paelahmakatest koosnevast moreenist ja aluspõhja murenenud osast. Kattekihi paksus on mudeli põhjal keskmiselt 3,3 m. Kasvukiht ja moreen ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale eraldi, et karjääri lõppfaasis saaks kasvukihti kasutada karjääri bioloogilise korrastamise eelduste loomiseks. Moodustatavad plokid paiknevad nii põhjavee tasemest üleval- kui ka allpool. Põhjavee tasemest üleval poole oleva ploki kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 2,9 m. Allpool oleva ploki keskmine paksus on 7,5 m. Kvaliteedi poolest on tegemist madalamargilise ehituslubjakiviga, mida sobib kasutada üld- ja teedeehituses. Sarnaselt Orava lubjakivikarjääriga toimuks kaevandamine ilma veetaset alandamata, mille osas on uuringu tellijal kogemus kivimite väljamisel Orava lubjakivikarjääris. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Kivimi raimamine toimub puur-lõhketöödega. Veealuse varu lõhkamine toimub vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Senine kaevandamine Orava lubjakivikarjääris on näidanud, et põhjavee tase pole alanenud ja põhjavee kvaliteet pole halvenenud (2024 a. lidar-andmestiku alusel on karjäärijärve veetase 51 m võrrelduna geoloogilises uuringus leitud põhjaveetasemega 50,7 m (Kukk jt, 2015). Lõhatud lubjakivi töötlemiseks kasutatakse purustit ja sõelurit. Töödeldud lubjakivi laetakse ekskavaatori või kopplaaduriga kallurile ning tarnitakse tarbijale. Kaevandamise keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Orava VI uuringuruumis moodustatud varuplokid ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega muu looduskaitselise piiranguga alal. Lähim üksikmajapidamine jääb uuringuruumist edela suunas ~600 m kaugusele. Tulevase karjääri ja elamu vahelisele alale jääks nii lagendikku kui metsa. Lõhketöid teostab litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Ammendatud kaevealale kujuneb ~7-8 m sügavune veekogu, mida tulevikus võib kasutada puhke-, kalamajanduse või muul eesmärgil. Põhjavee tase pärast maavara ammendamist suuresti taastub. Vastavalt ümbritsevale pinnamoele kujuneks

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

32

veetasemeks ~51 m abs, s.t sarnane praeguse põhjaveetasemega ning ümbritsevates karjäärides kujuneva veetasemega. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Korrastamisprojekti koostamisel leitakse karjääri korrastamiseks läbimõeldult mõistlikud lahendused. 8.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Lähim üksikmajapidamine jääb uuringuruumist edela suunda linnulennult ~600 m kaugusele Metsanurga kinnistule (65401:001:0003). Tulevase karjääri ja elamute vahelisele alale jääks nii lagendikku aga ka metsa, mis pidurdaks oluliselt võimaliku müra ja tolmu levikut karjäärialalt elamuteni. Samuti on müra leviku vähendamiseks võimalik rajada müratõkkevallid mäeeraldise piirile. Orava maardla põhjapoolses otsas asuva Orava III lubjakivikarjääri mäeeraldise taotlemisel viidi läbi välisõhu mõjuhinnang, mille andmeil ei ületaks tegevus tootmisterritooriumist väljaspool müra piirnormi. Orava VI uuringuruumis moodustatud varuplokid 14 ja 15 moodustati ~25 m kaugusele uuringuruumiga loodenurgast külgnevast Vardi looduskaitsealast (KLO1000156) ja uuringuruumi kaguosasse jääva II kategooria kaitsealuse liigi Cephalanthera rubra (punane tolmpea) elupaigast. Vardi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta haruldasi loometsakooslusi ning loodusmetsade ja vanade laialehiste metsade elupaigatüüpe. Kaevandamine Orava VI uuringuruumi alal ei omaks nimetatud kaitsealustele objektidele negatiivset mõju. 8.1.1 Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele Kuna varu arvutuse ala piirneb põhjast Orava karjääriga, milles toimub kaevandamine ilma veetaset alandamata, on tulevikus uue ala kasutuselevõtust tingitud nn lisanduv mõju põhjaveele väike. Orava VI uuringuruumi ümbruskonna puurkaevud ei jää Orava maardla mõjupiirkonda, paiknedes enamasti kõrgema reljeefiga aladel ning jäädes maardla põhjavee liikumise suunast kõrvale. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata, ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on mõju põhjavee keemiale väike. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Kuna karjäärisüvendist puudub väljavool teistesse veekogudesse, ei ole oodata heljumi kandumist edasi pinnavette. Heljum settib välja karjäärisüvendis endis. Heljumi edasikandumine põhjavees on väga vähene, kuna põhjavee liikumiskiirused on tüüpiliselt kordi madalamad kui pinnavees ning tolmuosakesed settivad välja. Erandina on võimalik heljumi mõningane levik suuremates kivimilõhedes, kus vee liikumiskiirus sarnaneb pinnaveele. Kasutades lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

33

läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis kärjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale, mis on antud alal kirdesse ning kanduks Kõrvetaguse peakraavi, mis moodustab põhjavee väljavoolu. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidevalt reoallikast allavoolu. Juhul, kui kõigi piirkonnas paiknevate ja tulevaste karjääride kaevandamise tagajärjel kujuneb alale veekogu, ei tohiks kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti mõjutada, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei ole). 8.1.2 Mõju pinna- ja põhjavee režiimile Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene. Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavett vähesel määral. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääride ala on aga võrreldes käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne. Seetõttu puudutavad edasised arutlused vaid ajaperioodi, kui kaevandatakse veealust varu. Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi, kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta on veealuse varu väljamine kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus kolme erineva mehhanismi tõttu. Esimene neist tuleneb reljeefimuutusest ehk täpsemalt olukorrast, kus karjääri äärel langeb karjäärijärve veetase madalamale kui seal varasemalt olnud põhjaveetase, mis põhjustab karjääri külgedel olevate setete dreenimise. Orava VI uuringuruumi ümbritsev reljeef jääb pärast maavara kaevandamist kõigil külgedel kõrgemaks kui praegune põhjaveetase, mille tõttu ei ole oodata reljeefist põhjustatud veetaseme langemist. Teiseks peab veealuse sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi, st karjääris tekib nominaalne veekadu. Sarnase veekao tekitab ka suurenenud aurumine karjäärijärvelt võrreldes aurumisega maapinnalt enne karjääri avamist. Mõlemal puhul kompenseerivad veekadu karjäärile langevad sademed, karjääri valgalalt valguv pinnavesi ning külgnevatest setetest karjääri valguv põhjavesi, millest viimase komponendi suurenemine võib tähendada ka põhjaveetaseme langust väljaspool karjääri.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

34

Maavara väljamisest tekkiv veekadu sõltub kaevandamise aastasest mahust ning kaevandatud materjalist nõrguva vee kogusest, mis tuleneb lubja- ja dolokivi poorsusest. Tekkivat veekadu ajaühikus (nominaalselt „vooluhulk“ Q1) saab hinnata valemiga 8.1:

= (1 − ) × [8.1], kus n on poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 2%; Marandi jt, 2019) ning V väljatava varu maht. Ümbritsevate Orava karjääride aasta keskmised tootmismahud varieeruvad aastaaruannete kohaselt vahemikus 8 000 - 67 000 m3. Võttes arvutusse konservatiivselt keskmiseks aasta kaevandamismahuks 67 000 m3 ehk ~183 m3/ööpäevas tuleb varu väljamise tulemusel tekkiv veekadu ~179 m3/ööpäevas. Suurenenud aurumisest tuleneva veekao (Q2) hindamine on raskendatud, kuna aurumine on varieeruv nähtus, mille tugevus sõltub oluliselt mikrokliimast, sh reljeefist, puude varjavast mõjust jms. Siinkohal hinnatakse seda siiski valemiga 8.2:

= ( − ) × [8.2], kus We1 on keskmine aurumine kuivalt maapinnalt: ~450 mm/a (Kink jt., 1998); We2 on Männikjärve raba mõõtejaamas olevatelt laugastelt on mõõdetud aurumine 482 mm/a (Keskkonnaagentuur, 2025) ning S on veealuse ploki pindala ( 24,95 ha). Seega on aurumisest tekkiv veekadu ~22 m3/ööpäevas. Alternatiivselt, kui aurumine veepeeglilt oleks kuiva maapinnaga võrreldes 100 mm/a võrra suurem, oleks veekadu ~68 m3/ööpäevas. Maavara väljamisest ja suurenevast aurumisest tekkivat summaarset veekadu ~201 m3/ööpäevas (või suurema aurumise stsenaariumis ~247 m3/ööpäevas) tasakaalustavad pikema ajaperioodi vaates esmalt karjäärile langevad sademed ning karjääri valgalalt lähtuv sademevee pindmine äravool, seejärel külgnevatelt aladelt lähtuv põhjavesi. Karjäärile langevaid sademeid (Q3) saab arvutada lähtuvalt valemist 8.3:

= − × [8.3], kus Wp on sademete hulk (Kuusiku meteoroloogiajaama 1991-2020 kliimanormi kohaselt 730 mm/a; Keskkonnaagentuur) ja We on aurumine (Männikjärve laugastelt mõõdetud 482 mm/a; Keskkonnaagentuur, 2025). Tulemuseks on sademete poolt lähtuv potentsiaalselt põhjaveekihti toitev vooluhulk ~170 m3/ööpäevas. Seega, kuigi valdava osa veekaost kompenseerivad karjäärile langevad sademed, peab mingil määral veekadu tasakaalustama ka külgnevast piirkonnast valguv pinnavesi või põhjavesi. Kuna karjäär asub kõviku lael, ei valgu sinna pinnavett ümbritsevalt maapinnalt. Seega arvestame selle asemel, et ~31 m3/ööpäevas (või 77 m3/ööpäevas suurema aurumise puhul) kompenseerib külgnevatest setetest valguv põhjavesi. Tasakaalulise põhjaveevoolu olukorras määrab (lihtsustatud lähenemises) põhjavee alanduslehtri ulatuse vajamineva vooluhulga ja põhjavee toitumismäära suhe. Orava VI uuringuruumi piirkonnas on põhjavee toitumismääraks hinnatud ~38 mm/a (Hunt jt. 2024) või ~60 mm/a (Vallner 2002). Lähtudes konservatiivselt väiksemast toitumismäärast, tekib veekadu kompenseeriv põhjavee hulk ~30 ha suuruselt alalt (või suurema aurumismäära puhul ~74 ha), mida võib nimetada siinkohal põhjavee toitealaks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

35

Vastavaks toitealaks piisab nt ~120 m raadiusega tsoonist karjääri ümber (suurema aurumise puhul ~260 m raadiusega tsoonist), mida võib pidada ühtlasi ka alanduslehtri maksimaalseks ulatuseks (joonis 8.1). Võimaliku alanduslehtri piiresse jääb seega osaliselt Vardi kaitseala lääneserv. Lähimate majapidamisteni, mis asuvad enam kui 500 m karjääri piirist, võimalik veetaseme alanduse mõju ei ulatu. Alanduslehter ühtib alalt põhja suunas asuvate karjääridega ning moodustab reaalsuses nendega ühise alanduslehtri, kuid selle tulemusel ei laiene siin hinnatud mõju ulatus lääne, ida, või lõuna suunas.

Joonis 8.1. Maavaraplokk ning selle ümber tekkiv teoreetiline põhjaveetaseme alanduse mõjuraadius kahe erineva aurumise stsenaariumi puhul. Alus: Maa- ja Ruumiamet 2025 Siin toodud mõjuraadiused on suuresti ülehinnangud. Tegelikkuses ei kompenseeri kogu maavara väljamisest ja suurenenud aurumisest tekkivat veekadu üksnes karjääri külgnevatelt aladelt valguv põhjavesi, vaid suuresti vähendab valguva põhjavee vajalikku kogust ka veetaseme langus karjääri alal, mille tõttu väheneb vee alt väljatud materjali hulk. Teisalt alaneb põhjavee tase alanduslehtri piires suuresti vaid sentimeetrite võrra ja on seega tegelikkuses märkamatu. Tajutav mõju põhjaveetasemetele ulatub sel juhul tõenäoliselt vaid mõnede kuni kümnete meetrite kaugusele karjääride piiridest. Analoogiana võib tuua Orava karjääri, mille karjäärijärve veetase on lidar-mõõdistamise alusel 51 m abs, võrrelduna ala geoloogilises uuringus hinnatud keskmise põhjaveetasemega 50,7 m (Kukk jt, 2015). Seega ei ole veealuse kaevandamise tulemusel

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

36

veetase karjääri alal reaalsuses märgatavalt muutunud. Tõenäoliselt ei saa seega olema olulist mõju veetasemetele ka Orava VI uuringuruumi rajatud karjääril. Tegelik põhjaveetase on piirkonnas kõikuv sõltudes ilmastikust (sademed, aurumine) ning karjääri tõttu tekkiv põhjaveetaseme alanduslehter muutub vastavalt mäetööde arengule (millises karjääri osas kaevandatakse, kui intensiivselt). Alanduslehter kujuneb välja pigem lühiajaliselt intensiivse mäetöö perioodi jooksul ning veetase taastub pärast selle lõppu. Samuti ei kujune alanduslehter tõenäoliselt täielikult sümmeetriliselt ümber karjääri, vaid on teatud suundades märkimisväärsem kui teistes.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

37

9. VARU ARVUTUS Geoloogilise uuringu tulemusel arvutati Orava VI uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusala 24,95 ha pindalal. Varuplokist jäeti välja uuringuruumi kaguosas paiknev II kaitsekategooria liigi elupaik ja Vardi looduskaitsealale jäeti 25 m ulatuses kaitsetsoon. Maavara säästvast kasutusest lähtuvalt liideti varuplokki Orava VI uuringuruumi ja Orava kruusakarjääri vaheline kitsas maariba, vältimaks varuta ala tekkimist 5 - 10 m laiusele maa-alale. Sellest tulenevalt asuvad moodustatud lubjakivi varuplokid osaliselt täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 1 all. Loodeosas kattuvad plokid osaliselt (0,0029 ha ulatuses) ehituslubjakivi prognoosvaru plokiga 2. See pindala lülitatakse uute moodustatavate plokkide koosseisu, varu maht plokis 2 P ei vähene ja pindala jääb samaks 34,8 ha. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2025. a septembri topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi mudel – monoliidse lubjakivi lasumi kontuurimisel on kasutatud alale ja lähedusse jäävate puuraukude andmeid, mis on ära toodud puuraukude kataloogis (Lisa 2). - varu arvutuse lamami mudel - lamami modelleerimisel on kasutatud puuraukude andmeid. Veepealse ja -aluse varu piiriks on puuraukudes mõõdetud uuringuaegne keskmine põhjavee tase abs 49,9 m. Veealuse aktiivse tarbevaru lamamiks on kaevandaja soovil keskmisest veetasemest 7,5 m allpool (abs 42,4 m), et kivimi väljamiseks rakendada veealust kaevandamisviisi ilma veetaset alandamata. Orava VI uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Orava lubjakivimaardla koosseisu. Plokkide numeratsiooni jätkatakse maardlas arvel olevatest plokkidest. Plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 2 ja toodud elektroonilises lisas 3. Varu arvutus on esitatud lisas 7. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.12.2025. a. 9.1. Ploki 14 aT varu Ploki 14 maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi ja see jääb uuringuaegsest põhjavee tasemest (abs 49,9 m) kõrgemale. Ploki 14 lasumiks on monoliidse aluspõhja pealispind, mis jääb puuraukude andmeil 51,5 - 53,0 m abs kõrguste vahemikku. Ploki 14 pindala on 24,95 ha. Kasuliku kihi veepealse osa paksus jääb puuraukude põhjal 1,6 - 3,1 m vahemikku. Plokk 14 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on kokku 725 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus:

725 tuh m3 ÷ 24,95 ha = 2,9 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

38

Ploki 14 katendiks on kasvukiht, kohati ala loode osas õhukese kihina orgaanikat sisaldav savikas kruus ja enamuses rähkne paelahmakatest koosnev moreen. Katendi hulka on ka arvestatud aluspõhja ülemine murenenud osa. Kuna moodustatud lubjakivi varuplokid lasuvad osaliselt täitekruusa aktiivse tarbevaru ploki 1, seega arvestatav katendi pindala käesoleva uuringu raames on väiksem kui moodustatud ploki pindala. Katendi maht on 813 tuh m3. Kattekihi keskmine paksus on 3,3 m (813 tuh m3 ÷ 24,75 ha = 3,3 m), sealhulgas kasvukihil 0,3 m. 9.2. Ploki 15 aT varu Ploki 15 maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi ja see jääb uuringuaegsest põhjavee tasemest (abs 49,9 m) allapoole. Kuna mäetehniliselt on kaevandamisel lihtsam järgida ühte püsivat taset, on ploki lamamiks võetud horisontaaltasapind abs kõrgusel 42,4 m, s.o pind, mis jääb uuringuaegsest (29.07.2025) põhjavee keskmisest tasemest 7,5 m madalamale. Abs kõrgus 42,4 m on ka lähedusse jäävate Orava IV lubjakivikarjääri ja taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise lamami kõrgus. Ploki 15 pindala on 24,95 ha. Ploki 15 aT madalamargilise ehituslubjakivi varu on 1871 tuh m3 ning keskmine paksus:

1871 tuh m3 / 24,95 ha = 7,5 m. Tabel 9.1. Varu arvutuse koondtabel.

Ploki nr, pindala

Maavara nimetus

Katendi maht, tuh m3

/ keskmine paksus, m Maavaravaru, tuh m3 / keskmine paksus, m

14 aT, 24,95 ha

madalamargiline ehituslubjakivi

820 / 3,3 725 / 2,9

15 aT, 24,95 ha

madalamargiline ehituslubjakivi

1871 / 7,5

Kokku Plokk 14 aT/15 aT,

24,95 ha 820 / 3,3 2596 / 10,4

Eesti Geoloogiateenistusele esitatakse kinnitamiseks täiendavat Orava lubjakivimaardla varu järgmiselt (seisuga 01.12.2025): - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 725 tuh m3

(plokk 14, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 1871 tuh m3

(plokk 15, kogumahus veealune, ploki 14 lamamis).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

39

10. KOKKUVÕTE Orava VI uuringuruumi geoloogiline uuring tehti OÜ Merko Kaevandused tellimisel. Uuringuala pindala on 24,77 ha. Uuringuala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas, hõlmates osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (katastritunnus 50401:001:0342). Töö eesmärgiks oli uurida maaüksusel lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 4 puurauku sügavusega kuni 15 m, millest võeti proovid materjali keemilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Lisaks rajati 14 kaevandit, et täpsustada uuritava maavara kattekihi paksust ja mahtu. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu ülaosas lasuva lubjakiviga. Uuringuruumi lääneosas esineb ka Raikküla lademe Raikküla kihistu lubjakivi. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Orava VI uuringuruumi ehituslubjakivi varu uuringuruumi teenindusalal ja väljaspool teenindusala 24,95 ha pindalal, vertikaalses lõikes kahes plokis - plokk 14 aT ja 15 aT. Varuplokist jäeti välja uuringuruumi kaguosas paiknev II kaitsekategooria liigi elupaik ja Vardi looduskaitsealale jäeti 25 m ulatuses kaitsetsoon. Maavara säästvast kasutusest lähtuvalt liideti varuplokki Orava VI uuringuruumi ja Orava kruusakarjääri vaheline kitsas maariba, vältimaks varuta ala tekkimist 5 - 10 m laiusele maa-alale. Ploki 14 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 2,1% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kasuliku kihi keskmine paksus on plokis 2,9 m. Lubjakivi varu arvutati ülevalpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset abs kõrgus 49,9 m. Ploki 15 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 31 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 1,6% (kategooria F2), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Lubjakivi varu arvutati allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset 7,5 m paksuselt abs kõrguseni 42,4 m. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Orava VI uuringuruumi piires hinnatud varu Orava lubjakivimaardla koosseisu (registrikaart 585), milles võtta maavaravaru arvele seisuga 01.12.2025 järgmiselt: - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 725 tuh m3

(plokk 14, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 24,95 ha pindalal 1871 tuh m3

(plokk 15, kogumahus veealune, ploki 14 lamamis).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

40

11. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Brutus, A., J. Jänes, J., 1985. Aruanne ehituslubjakivide otsingutest Rapla rajoonis.

MN Eesti NSV Geoloogia Valitsus. Keila, 1985. EGF 4145.

2. Kajak, M., 1990. Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla maakonnas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4411.

3. Kask, A., 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga

08.05.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9117.

4. Kask, A., 2024. Mäeeraldise Orava III lubjakivikarjäär lasumi kõrguse korrigeerimine ja varu arvutus (varu arvutatud 18.09.2024. a). AS TREV-2 Grupp. EGF 9915.

5. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö

ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metalli- toorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.

6. Keskkonnaministri määrus 01.10.2019 nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende

eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ RT I, 02.10.2019, 5

7. Kukk, M., 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019. a). Mäebüroo Nord OÜ. Tallinn, 2019. EGF 9306.

8. Kukk, M., Jassik, E., 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014. a). Mäebüroo Nord OÜ. Tallinn, 2015. EGF 8680.

9. Maavarade registri registrikaart nr 585.

10. Männik, M., Vahtra, T., Raidla, V., Polikarpus, M., Habicht, H.-L., 2020. Seletuskiri

Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere 2020. EGF 9350.

11. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner,

L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, EGF:9110 Rakvere.

12. Potagin, C., Nirgi, T., 2023. Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis

tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023). OÜ J.Viru Markšeideribüroo. EGF 9776.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2025)

41

13. Sinisalu, R., 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081.

14. Tuuling, T., Paat, K. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9503.

15. Veeseadus. Vastu võetud 30.01.2019. RT I, 22.02.2019, 1

paksus, m

lamam, abs

paksus, m

lamam, abs

paksus, m

lamam, abs

paksus, m

lamam, abs

PA-1/25 6538764,32 529414,57 54,20 15,0 2,7 0,4 0,0 2,1 0,2 51,50 - - 4,40 47,10 2,80 44,30 5,1 39,20 12,3 1,6 7,5 4,6 49,60 29.07.2025 PA-2/25 6538999,53 529402,57 56,40 15,0 3,4 0,4 0,0 2,3 0,7 53,00 - - 4,10 48,90 2,80 46,10 4,7 41,40 11,6 3,1 7,5 7,5 48,90 29.07.2025 PA-3/25 6538881,62 529042,98 56,49 15,0 2,7 0,4 0,8 1,2 0,3 53,79 2,00 51,79 4,80 46,99 3,00 43,99 2,5 41,49 12,3 3,9 7,5 5,0 51,49 29.07.2025 PA-4/25 6538610,26 529135,37 56,93 15,0 4,2 0,4 0,0 1,0 2,8 52,73 1,40 51,33 4,90 46,43 2,80 43,63 1,7 41,93 10,8 2,8 7,5 7,15 49,78 29.07.2025

K-1/25 6538996,85 528972,20 58,38 2,7 2,7+ 0,2 1,3 1,1 0,1+ 27.08.2025 K-2/25 6538881,71 528978,92 58,21 2,3 2,3+ 0,2 1,1 0,9 0,1+ 27.08.2025 K-3/25 6538747,38 529008,05 54,42 1,9 1,9+ 0,2 0,0 1,6 0,1+ 27.08.2025 K-4/25 6538572,19 529091,18 56,03 1,9 1,9+ 0,3 0,0 1,5 0,1+ 27.08.2025 K-5/25 6538662,86 529244,13 55,31 2,0 2,0+ 0,3 0,0 1,6 0,1+ 27.08.2025 K-6/25 6538763,87 529158,10 54,86 1,1 1,1+ 0,3 0,7 0,0 0,1+ 27.08.2025 K-7/25 6538922,75 529112,39 55,72 1,4 1,4+ 0,2 1,1 0,0 0,1+ 27.08.2025 K-8/25 6538989,51 529252,05 59,81 1,1 1,1+ 0,2 0,0 0,8 0,1+ 27.08.2025 K-9/25 6538843,44 529281,11 56,46 1,5 1,5+ 0,1 0,0 1,3 0,1+ 27.08.2025 K-10/25 6538719,65 529371,69 54,26 2,0 2,0+ 0,3 0,0 1,6 0,1+ 27.08.2025 K-11/25 6538778,74 529482,75 54,88 1,2 1,2+ 0,2 0,0 0,9 0,1+ 27.08.2025 K-12/25 6538926,15 529401,62 56,22 1,3 1,3+ 0,2 0,0 1,0 0,1+ 27.08.2025 K-13/25 6538920,28 529530,24 55,02 1,3 1,3+ 0,2 0,0 1,0 0,1+ 27.08.2025 K-14/25 6539051,50 529433,36 56,44 1,2 1,2+ 0,3 0,0 0,8 0,1+ 27.08.2025

paksus, m

lamam, abs

paksus, m lamam, abs paksus,

m lamam,

abs

PA-2/15 6538946,71 529075,35 56,88 12,0 2,8 54,08 2,20 51,88 4,2 47,68 2,8 44,88 9,4 5,0 51,88 PA-3/15 6539183,89 529211,66 58,63 12,0 2,3 56,33 2,70 53,63 5,2 48,43 1,8 46,63 9,7 6,2 52,43 PA-4/15 6539127,36 529470,72 55,90 8,9 2,1 53,80 1,10 52,70 2,9 49,80 2,2 47,60 6,8 6,4 49,50 PA-5/15 6539222,73 528894,72 58,55 12,0 2,7 55,85 1,70 54,15 4,4 49,75 0,7 49,05 10,7 6,3 52,25 PA-6/15 6539034,88 529274,45 59,61 11,8 3,4 56,21 3,7 52,51 4,1 48,41 0,6 47,81 8,4 7,5 52,11

paksus, m lamam, abs paksus,

m lamam,

abs paksus,

m lamam,

abs paksus,

m lamam,

abs PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 12,0 3,7 0,5 1,6 52,66 - - 3,50 49,16 2,80 46,36 2,00 44,36 10,30 7,2 49,16 PA 5/21 6539361,87 529516,40 55,06 3,9 3,9 0,4 2,1 51,16 - - - - - - - - - - -

paksus, m lamam, abs paksus,

m lamam,

abs paksus,

m lamam,

abs PA1/22 6538849,76 529663,01 55,93 15,0 3,6 0,4 3,2 52,33 2,60 49,73 2,90 46,83 4,43 42,40 9,93 - - PA2/22 6539009,63 529794,25 53,37 12,0 2,3 0,3 2,0 51,07 1,10 49,97 2,70 47,27 4,87 42,40 8,67 - - PA3/22 6539108,99 529635,62 52,90 12,0 2,0 0,3 1,7 50,90 1,30 49,60 2,40 47,20 4,80 42,40 8,50 - - K01/22 6539006,95 529588,16 54,65 1,7 1,7 0,4 1,3 52,95 - - - - - - - - - K02/22 6539122,24 529727,55 51,21 2,4 2,4 0,5 1,9 48,81 - - - - - - - - -

K03/22 6539088,71 529542,510 55,54 2,1 2,1 0,5 1,6 53,44 - - - - - - - - - SP01/22 6538935,51 529706,310 55,14 2,7 2,7 0,5 2,2 52,44 - - - - - - - - -

Tabelis toodud ainult need varasemad uuringupunktid, mille andmeid on kasutatud Orava VI uuringuruumi varu arvutamisel ja maavara kvaliteedi kirjeldamisel

mõõtmise aeg

Veetase Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014.a) EGF8680

Kaevandi sügavus, m

Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021) EGF 9503

Veetase Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) EGF 9776

05.02.2015 03.02.2015 02.02.2015 30.08.2014 29.08.2014

sh kruus sh,

moreen

Juuru lade Juuru lade Veetase

süg. maap.

abs, m

LISA 2. Uuringupunktide kataloog Orava VI uuringuruum (geoloogilise uuringu luba L.MU/523648)

PA nr

Koordinaadid

Uuringu- punkti süg.,

m

Katend, m

monoliidse lbk lasum

abs, m

Raikküla lade Juuru lade kasuliku kihi

uuritud paksus,

m

sh plokis 14 aT

sh plokis 15 aT

Uuringu- punkti nr

Koordinaadid

PA süg., m lbk lasum

abs, m

Raikküla lade Juuru lade Juuru lade

kasuliku kihi

paksus, m

mõõtmise aeg

Karinu kihistik S1tmK

Tammiku kihistik S1tmT

S1vr

2025. a kaevandid

sh, murenenud

AP

S1rk Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu Varbola kihistu

X Y Z kokku sh.

kasvukiht

süg. maap.

abs, m Karinu kihistik S1tmK

Tammiku kihistik S1tmTX Y Z

S1rk Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu

PA nr

Koordinaadid

PA süg., m

Kvaternaar, m

lbk lasum abs, m

Raikküla lade Juuru lade Juuru lade Juuru lade

lbk lasum abs, m

Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu Varbola kihistu

süg. maap.

abs, m

kasuliku kihi

paksus, m

X Y Z kokku sh.

kasvukiht

sh, kruus,

kruusliiv

S1rk

Veetase

30.11.2022 30.11.2022 30.11.2022 30.11.2022 30.11.2022

Q kokku,

m

Karinu kihistik S1tmK Tammiku kihistik

S1tmT S1vrkokku

sh. kasvukiht

sh, moreen

Tamsalu kihistu Tamsalu kihistu

Juuru lade Juuru lade Juuru lade

kasuliku kihi

paksus, m

Varbola kihistu

29.11.2022 28.11.2022

mõõtmise aeg

- 04.02.2025

mõõtmise aeg

X Y Z süg.

maap. abs, m

Karinu kihistik S1tmK

Tammiku kihistik S1tmT

S1vr

PA nr

Koordinaadid

PA süg., m

Kvaternaar, m

ZYXKaevandi nr kaevandi rajamise

kpv.

Katend, m

kokku sh.

kasvukiht sh kruus

sh, moreen

sh, murenenud

AP

Füüsikalis-mehhaanilised analüüsid (Los Angeles ja külmakindlus) Lühendatud keemiline koostis Puuraugu proovi Puuraugu

Nr al kuni pikkus nr LA kat. F, % kat. al kuni pikkus nr Strat CaO, % MgO, % Lah. jääk

2,7 7,1 4,4 1/25-1 S1tmK 28 LA30 1,1 F2 4,2 8,4 4,2 4/25-1k S1tmK 52,48 0,91 2,18 7,1 9,9 2,8 1/25-2 S1tmT 31 LA35 0,7 F1 8,4 10,5 2,1 4/25-1k S1tmK 46,42 2,07 9,04

9,9 15 5,1 1/25-3 S1vr 31 LA35 4,3 F 10,5 13,3 2,8 4/25-1k S1tmT 46,50 4,09 5,24

3,4 7,5 4,1 2/25-1 S1tmK 33 LA35 2,8 F4 13,3 15 1,7 4/25-1k S1vr 44,83 3,45 8,82 7,5 10,3 2,8 2/25-2 S1tmT 32 LA35 1,6 F2 3,6 4,8 1,2 PA1-1K S1tmK 43,68 6,52 8,46

10,3 15,0 4,7 2/25-3 S1vr 31 LA35 3,1 F4 4,8 6,2 1,4 PA1-2K S1tmK 49,82 2,69 6,26

2,7 7,6 4,9 3/25-1 S1rk+S1tmK 28 LA30 3,2 F4 6,2 9,1 2,9 PA1-3K S1tmT 49,28 3,90 4,45

7,6 9,5 1,9 3/25-2 S1tmK 31 LA35 2,4 F4 9,1 12,0 2,9 PA1-4K S1vr 50,49 2,08 6,17 9,5 12,5 3,0 3/25-3 S1tmT 31 LA35 0,7 F1 12,0 14,0 2 PA1-5K S1vr 51,84 1,48 5,54

12,5 15,0 2,5 3/25-4 S1vr 35 LA35 1,7 F2 2,8 5,0 2,2 K6 S1rk 50,07 3,93 2,56

4,2 8,4 4,2 4/25-1 S1rk+S1tmK 29 LA30 0,7 F1 5,0 7,3 2,3 K7 S1tmK 45,70 4,04 10,16 8,4 10,5 2,1 4/25-2 S1tmK 27 LA30 1,2 F2 7,3 9,2 1,9 K8 S1tmK 49,60 2,88 5,38 10,5 13,3 2,8 4/25-3 S1tmT 30 LA30 0,7 F1 9,2 12,0 2,8 K9 S1tmT 49,96 3,18 4,24

13,3 15,0 1,7 4/25-4 S1vr 28 LA30 1,6 F2 2,3 5,0 2,7 K10 S1rk 33,90 16,36 4,96

3,6 6,2 2,6 PA1-1FM S1tmK 36 LA40 1,5 F2 5,0 7,6 2,6 K11 S1tmK 42,04 6,06 11,96

6,2 9,1 2,9 PA1-2FM S1tmT 34 LA35 1,3 F2 7,6 10,2 2,6 K12 S1tmK 49,96 2,94 4,22

9,1 14,0 4,9 PA1-3FM S1vr 31 LA35 1,1 F2 10,2 12,0 1,8 K13 S1tmT 50,55 2,86 3,24

2,0 5,7 3,7 PA3-1FM S1tmK+S1tmT 37 LA40 1,9 F2 3,8 6,70 2,9 K14 S1tmK 46,73 3,75 7,00

5,7 7,9 2,2 PA3-2FM S1tmT 31 LA35 0,8 F1 6,70 8,9 2,2 K15 S1tmT 49,03 2,60 3,84

7,9 10,8 2,9 PA3-3FM S1vr 33 LA35 2,4 F4 2,6 6,90 4,3 K16 S1rk 45,78 5,5 3,88 6,9 11,30 4,4 K17 S1tmK 45,31 4,05 8,03

11,30 12,0 0,7 K18 S1tmT 46,49 4,44 6,42

Keemiline koostis

Orava VI PA- 1/25

intervall

Orava VI PA-4/25

Strat Purunemiskindlus Külmak. dest.vees

Orava VI uuringuruum L.MU/523648 LISA 3. Proovide kataloog

intervall

PA-4/15 (EGF 8680)

PA-5/15 (EGF 8680)

Nr

PA1 (EGF 9776)

PA-2/15 (EGF 8680)

PA-3/15 (EGF 8680)

Orava VI PA- 2/25

Orava VI PA- 4/25

Orava VI PA- 3/25

PA1 (EGF9776)

PA3 (EGF9776)

algus lõpp

Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

0,2 1,5 1,3

Kruus, mis koosneb enamsati lubjakivi tükkidest, kuid leidub ka üksikuid tardkive. Taime juured

ulatuvad kohati kuni 0,5 m maapinnast. Sideaineks väga peenliiv saviosisega. Ekskavaator

murrab paekivist tükke lahti.

1,5 2,6 1,1

Samasugune kruus jätkub (moreen), kuid ekskavaator lõhub suuremaid lahmakaid ning

sideaines muutub sügavuse suurenedes savikamaks. Beež

2,6 2,7 0,1 Edasi ei saa, algab tugevam paas Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

0,2 1,3 1,1 Kruus, milles palju ~20 cm läbimõõduga

munakaid (ümarate servadega), ülemine ~40 cm pruun (orgaanikaga) edasi beež.

1,3 2,2 0,9 Materjal muutub savikamaks ja kruusasosis

väheneb 2,2 2,3 0,1 Edasi ei saa, algab tugevam paas

Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

0,2 1,8 1,6 Moreen. Ekskavaator lõhub porsunud lubjakivist

suuri tükke, sideaineseks väga peenliiv, beež

1,8 1,9 0,1+ Väga kõva põhi Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht

Q1jr_g 0,3 1,8 1,5 Moreen. Ekskavaator lõhub porsunud lubjakivist

suuri tükke, sideaineseks väga peenliiv, beež

S1rk 1,8 1,9 0,1+ Kõva põhi vastas Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht

Q1jr_g 0,3 1,9 1,6 Moreen. Ekskavaator lõhub porsunud lubjakivist

suuri tükke, sideaineseks väga peenliiv, beež

S1rk 1,9 2,0 0,1+ Kõva põhi vastas Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht

0,3 1,0 0,7 Kruus, milles leidub org lisandit kuni 0,6 m-ni,

sideaineks väga peenliiv 1,0 1,1 0,1+ Kõva paeplaat vastas

Lisa 4. Geoloogilised kirjeldused Orava VI uuringuruum L.MU/523648

Kaevandi nr (kpv)

Strat indeks

Kihi lasuvus-

sügavus, m

Kihi paksus,

m Geoloogiline kirjeldus

K-1 (27.08.2025) Q1jr_lg

K-2 (27.08.2025) Q1jr_lg

K-3 (27.08.2025) Q1jr_g

K-4 (27.08.2025)

K-5 (27.08.2025)

K-6 (27.08.2025) Q1jr_lg

Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

Q1jr_lg 0,2 1,3 1,1 Kruus (enamasti karbonaatne, kuid leidub ka

kristallkive), ~0,5 m pealt hakkab kopp lubjakivist tükke murdma.

S1rk 1,3 1,4 0,1+ Kõva plaat vastas Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

Q1jr_g 0,2 1,0 0,8

Moreen. (lubjakivist lõhutud tükid, sideaineks väga peenliiv). Lubjakivi on plaatjas ja lõheline. Ülemine 0,5 m on pruun (org lisand) ja alumine

osa beež. S1rk 1,0 1,1 1,0+ Kõva sile plaat vastas Q2_s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht

0,1 1,4 1,3 Moreen. Paekivi algus, murrab paekivist plaate lahti, väga suured lahmakad, sideaineks väga

peenliiv 1,4 1,5 0,1+ Väga kõva põhi

Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht

Q1jr_g 0,3 1,9 1,6 Moreen, mis koosneb prosnud lubjakivitükkidest

(suuremad tükid läbimõõduga >40 cm.

S1rk 1,9 2,0 0,1+ Väga kõva põhi Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

0,2 1,1 0,9 Moreen. Ekskavaator lõhub porsnud lubjakivisse

teed, sideaineks väga peenliiv

1,1 1,2 0,1+ Moreen suurte paekivi lahmakatega

Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

0,2 1,2 1,0 Moreen, mis koosneb porsnud paekivitükkidest,

sideaineks väga peen liiv. Sügavusest 50 cm algavad suured paekivi lahmakad

1,2 1,3 0,1+ Moreen suurte paekivi lahmakatega Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht

0,2 1,2 1,0

Moreen. ekskavaator lõhub porsnud lubjakivist tükke, kruus kabonaatne, sideaines väga peen liiv

(savikas), Materjalist umbes 50% on lubjakivitükid suurusega vahemikus 15-50 cm.

1,2 1,3 0,1+ Väga kõva põhi Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht

0,3 1,1 0,8 Moreen, mis moodustub lõhudut lubajkivi

tükkidest, sideaines väga peenliiv, pruun. ~30% on lubjakivi lahmakad

1,1 1,2 0,1+ Moreen suurte paekivi lahmakatega

Kirjeldas: Sven Siir, geoloogiainsener OÜ Inseneribüroo STEIGER 27.08.2025

K-12 (27.08.2025) Q1jr_g

K-7 (27.08.2025)

K-8 (27.08.2025)

K-9 (27.08.2025) Q1jr_g

K-10 (27.08.2025)

K-11 (27.08.2025) Q1jr_g

K-13 (27.08.2025) Q1jr_g

K-14 (27.082025) Q1jr_g

Uuringupunktide koordinaadid, maapinna absoluutkõrgused ja veetaseme andmed on kajastatud tekstilisas 2.

PUURAUK 1/25 Puuritud: 21.07.2025 Suudme abs kõrgus: 54,20 m Sügavus: 15,0 m Veetase maapinnast: 3,4 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 21.07.2025), veetase 4,6 m (29.07.2025).

Puursüdamiku väljatulek

algus lõpp Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht

Q1jr_g 0,4 2,5 2,1 Moreen rohkete lubjakivi tükkidega, sideaineks väga

peen liiv

2,5 2,7 0,2 Sügavus 2,5 - 2,7 m aluspõhja lubjakivi murenenud osa.

2,7 5,0 2,3

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt

ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Kivim

värvunud intervalliti kollaseks. Esineb kivistisi, stromatopoore.

2,7 - 6,6 / foto_Orava_PA-

1_25_k3

S1tmT 7,1 9,9 2,8

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati

üksikud, kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli vahekihte. Alumine piir litoloogiliselt terav. Sügavusel

7.8 m ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruun savimergli vahekiht.

7,1 - 9,9 1/25-2

Jah 10,45 - 14,15 /

foto_Orava_PA- 1_25_k5

14,15 - 15,0 / foto_Orava_PA-

1_25_k6

S1vr 9,9 15,0 5,1

Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi -

tabulaate, rugoose, stromatopoore.

9,9 - 15,0 1/25-3

Ploki piir

Fotogr. vahemik / Foto nrpuuritud intervall

(m)/väljatulek (m)/(%)

0,0-0,4 (0,4/0,4/100) 0,4-0,6 (0,2/0,2/100)

0,6-0,95 (0,35/0,35/100)

0,95-1,2 (0,25/0,25/100)

1,2-1,5 (0,3/0,3/100) 1,5-1,75

(0,25/0,25/100) 1,75-2,2

(0,45/0,45/100) 2,2-2,7 (0,5/0,5/100) 2,7-3,7 (1,0/1,0/100) 3,7-6,8 (3,1/3,1/100) 6,8-9,8 (3,0/3,0/100)

9,8-12,8 (3,0/3,0/100) 12,8-15,0 (2,2/2,2/100)

0,0 - 2,7 / foto_Orava_PA-

1_25_k1_k2

S1tmK 2,7 - 7,1 1/25-1

5,0 7,1 2,1

Lisa 4. Geoloogilised kirjeldused Orava VI uuringuruum L.MU/523648

Geol. Indeks

Kihi lasuvus- sügavus, m

Kihi paksus,

m Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus

Proovi intervall, m/ proovi nr, tulemus

Lubjakivi, hall, detriitne. Sisaldab palju tumedaid lainjaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks.

6,6 - 10,45 / foto_Orava_PA-

1_25_k4

PUURAUK 2/25 Puuritud: 22.07.2025 Suudme abs kõrgus: 56,40 m Sügavus: 15,0 m Veetase maapinnast: 6,8 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 22.07.2025), veetase 7,5 m (29.07.2025)

Puursüdamiku väljatulek

algus lõpp

Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht -

Q1jr_g 0,4 2,7 2,3 Moreen rohkete lubjakivi tükkidega, sideaineks väga

peen liiv -

2,7 3,4 0,7 Sügavus 2,7 - 3.4 m aluspõhja lubjakivi murenenud

osa.

3,4 5,4 2,0

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Ülemine 0,7 m porsunud ja murenenud. Valdavalt ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid mergli

vahekihte (paksus kuni 3 cm). Esineb kivistisi, stromatopoore.

5,4 7,5 2,1

Lubjakivi, hall, detriitne. Sisaldab palju tumedaid lainjaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Merglikelmete paksus on üldiselt 1-5 mm. Esineb

stromatopoore.

S1tmT 7,5 10,3 2,8

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati

üksikud, kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli vahekihte, valdava paksusega 1 - 3 cm. Sügavusel 8.3 m ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruun savimergli vahekiht. Alumine piir litoloogiliselt terav, seal ka ~8

cm paksune savi kiht.

7,5 - 10,3 2/25-2

6,8 - 10,55 / foto_PA-2_25_k4

Jah 10,55 - 14,3 /

foto_PA-2_25_k5

14,3 - 15,0 / foto_PA-2_25_k6

Fotogr. vahemik / Foto nrpuuritud intervall

(m)/väljatulek (m)/(%)

0,0-0,5 (0,5/0,5/100) 0,5-0,9 (0,4/0,4/100) 0,9-1,2 (0,3/0,3/100) 1,2-1,5 (0,3/0,3/100) 1,5-1,8 (0,3/0,3/100) 1,8-2,1 (0,3/0,3/100) 2,1-2,3 (0,2/0,2/100) 2,3-2,7 (0,4/0,4/100) 2,7-3,6 (0,9/0,8/89)

3,6-6,65 (3,05/2,88/94) 6,65-9,7 (3,05/2,98/98)

9,7-12,65 (2,95/3,09/105)

12,65-15,0 (2,35/2,3/98)

0,0 - 2,7 / foto_PA-

2_25_k1_k2

S1tmK 3,4 - 7,5 2/25-1

2,7 - 6,8 / foto_PA-2_25_k3

S1vr 10,3

Geol. Indeks

Kihi lasuvus- sügavus, m

Kihi paksus,

m Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus

Proovi intervall, m/ proovi nr, tulemus

Ploki piir

15,0 4,7

Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi -

tabulaate, rugoose, stromatopoore.

10,3 - 15,0 2/25-3

PUURAUK 3/25 Puuritud: 23.07.2025 Suudme abs kõrgus: 56,49 m Sügavus: 15,0 m Veetase maapinnast: 4,5 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 23.07.2025), veetase 5,0 m (29.07.2025)

Puursüdamiku väljatulek

algus lõpp

Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht

Q1jr_lg 0,4 1,2 0,8 Kruus, sideaineks väga peen liiv.

Q1jr_g 1,2 2,4 1,2 Moreen rohkete lubjakivi tükkidega, sideaineks väga

peen liiv

2,4 2,7 0,3 Sügavus 2,4 - 2.7 m aluspõhja lubjakivi murenenud osa.

2,7 4,7 2,0 Raikküla lade, Raikküla kihistu

Dolomiidistunud lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, kollakas-pruunikashall, mergli lainjate vahekihtidega.

4,7 7,6 2,9

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt

ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Esineb

kivistisi, stromatopoore. Paksud savi vahekihid (~8 cm) sügavustel 6,2 m; 7,0 m; 7,3 m.

7,6 9,5 1,9

Lubjakivi, hall, detriitne. Sisaldab palju tumedaid lainjaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Merglikelmete paksus on üldiselt 1-5 mm. Esineb

stromatopoore.

7,6-9,5 3/25-2

S1tmT 9,5 12,5 3,0

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati

üksikud, kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli vahekihte, valdava paksusega 1 - 3 cm. Sügavusel 10.6 m ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruun savimergli

vahekiht. Paks savi vahekiht (~8 cm) 10,2 m sügavusel.

9,5-12,5 3/25-3

S1vr 12,5 15,0 2,5

Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi -

tabulaate, rugoose, stromatopoore.

12,5-15,0 3/25-4

Jah 11,45 - 15,0 /

foto_Orava_PA- 3_25_k4

Geol. Indeks

Kihi lasuvus- sügavus, m

Kihi paksus,

m Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus

Proovi intervall, m/ proovi nr, tulemus

Ploki piir

Fotogr. vahemik / Foto nrpuuritud intervall

(m)/väljatulek (m)/(%)

0,0-0,8 (0,8/0,8/100) 0,8-2,15 (1,35/0,35/26) 2,15-2,65 (0,5/0,5/100) 2,65-3,8 (1,15/1,14/99) 3,8-6,8 (3,0/3,05/102) 6,8-9,8 (3,0/3,12/104) 9,8-12,8 (3,0/2,98/99)

12,8-15,0 (2,2/2,2/100) S1rk

2,7-7,6 3/25-1

3,9 - 7,6 / foto_Orava_PA-

3_25_k2

S1tmK

7,6 - 11,45 / foto_Orava_PA-

3_25_k3

0,0 - 3,9 / foto_Orava_PA-

3_25_k1

PUURAUK 4/25 Puuritud: 24.07.2025 Suudme abs kõrgus: 56,93 m Sügavus: 15,0 m Veetase maapinnast: 6,9 m (mõõdetud vahetult peale puurimist 24.07.2025), veetase 7,15 m (29.07.2025)

Puursüdamiku väljatulek

algus lõpp

Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht

Q1jr_g 0,4 1,4 1,00 Moreen rohkete lubjakivi tükkidega, sideaineks väga

peen liiv

1,4 4,2 2,80 Sügavus 1,4 - 4.2 m aluspõhja lubjakivi murenenud osa.

4,2 5,6 1,4 Raikküla lade, Raikküla kihistu

Dolomiidistunud lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, kollakas-pruunikashall, mergli lainjate vahekihtidega.

8,4-10,5 4/25-2

8,4-10,5 4/25-2k

10,5-13,3 4/25-3

10,5-13,3 4/25-3k

13,3-15,0 4/25-4

Jah

13,3-15,0 4/25-4k

Märkus: puuraukude keskpunkti koordinaadid, maapinna absoluutkõrgus jms andmed on kajastatud tekstilisas 2

OÜ Inseneribüroo STEIGER Mairy Tammekänd geoloogiainsener 08.08.2025

15,0 1,7

Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, peendetriitjas, hallikasvalge muguljas, savikas lubjakivi, mis vaheldub õhukeste lainjate tumehallide mergli kihtidega. Esineb kivistisi -

tabulaate, rugoose, stromatopoore.

12,15 - 15,0 / foto_PA-4_25_k4

8,4 - 12,15 / foto_PA-4_25_k3

S1tmT 10,5 13,3 2,8

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, helehall, kohati kergelt kollaka alatooniga. Sisaldab brahhiopoodide Borealis-borealis kodasid ja nende purustusosi, kuid nende sisaldus on läbilõikes muutlik. Brahhiopoodide karbipoolmikuid on kohati

üksikud, kohati massiliselt. Esineb rohekat tooni mergli vahekihte, valdava paksusega 1 - 3 cm. Sügavusel 11,2 m ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruun savimergli

vahekiht. Intervall 12,3 - 13,0 m värvunud sekundaarsete protsesside tõttu roosaks.

S1rk

4,2-8,4 4/25-1 5,6-8,4 4/25-1k

4,2 - 8,4 / foto_PA-4_25_k2

S1tmK

5,6 8,4

Geol. Indeks

Kihi lasuvus- sügavus, m

Kihi paksus,

m Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus

Proovi intervall, m/ proovi nr, tulemus

Ploki piir

2,8

Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, tumehall, tihe, peenekristalliline. Valdavalt

ühtlane, aga sisaldab ka detriiti. Esineb savikaid pruunikaid mergli vahekihte (paksus kuni 3 cm). Esineb

kivistisi, stromatopoore. Int 4,2 - 5,5 m valkjashall, kollaka alatooniga. Suuremad savi vahekihid sügavusel

6,8 m; 7,1 m.

8,4 10,5 2,1

Lubjakivi, hall, detriitne. Sisaldab palju tumedaid lainjaid merglikelmeid, mis teevad kivimi kirjuks. Merglikelmete paksus on üldiselt 1-5 mm. Esineb

stromatopoore.

Fotografeeritud vahemik / Foto nrpuuritud intervall

(m)/väljatulek (m)/(%)

0,0-1,15 (1,15/1,15/100)

1,15-1,95 (0,8/0,8/100) 1,95-2,65 (0,7/0,7/100) 2,65-3,7 (1,05/0,87/83)

3,7-6,7 (3,0/2,89/96) 6,7-9,7 (3,0/3,05/102) 9,7-12,7 (3,0/2,97/99)

12,7-15,0 (2,3/2,3/100)

0,0 - 4,2 / foto_PA-4_25_k1

S1vr 13,3

LISA 6. Lubjakivi füüsikalis-mehhaaniliste omaduste ja keemilise koostise keskmiste arvutused

Puuraugu Proovi

Nr nr al kuni pikkus LA kat F, % kat al kuni pikkus CaO, % MgO, % Lah. jääk

1/25-1 2,7 7,1 4,4 28 LA30 1,1 F2 S1tmK 4,2 8,4 4,2 4/25-1k S1tmK1 52,48 0,91 2,18

1/25-2 7,1 9,9 2,8 31 LA35 0,7 F1 S1tmT 8,4 10,5 2,1 4/25-1k S1tmK2 46,42 2,07 9,04

1/25-3 9,9 15 5,1 31 LA35 4,3 F S1vr 10,5 13,3 2,8 4/25-1k S1tmT 46,50 4,09 5,24 2/25-1 3,4 7,5 4,1 33 LA35 2,8 F4 S1tmK 13,3 15 1,7 4/25-1k S1vr 44,83 3,45 8,82

2/25-2 7,5 10,3 2,8 32 LA35 1,6 F2 S1tmT 3,6 4,8 1,2 PA1-1K S1tmK1 43,68 6,52 8,46

2/25-3 10,3 15,0 4,7 31 LA35 3,1 F4 S1vr 4,8 6,2 1,4 PA1-2K S1tmK2 49,82 2,69 6,26

3/25-1 2,7 7,6 4,9 28 LA30 3,2 F4 S1rk+S1tmK 6,2 9,1 2,9 PA1-3K S1tmT 49,28 3,90 4,45

3/25-2 7,6 9,5 1,9 31 LA35 2,4 F4 S1tmK 9,1 12 2,9 PA1-4K S1vr 50,49 2,08 6,17

3/25-3 9,5 12,5 3,0 31 LA35 0,7 F1 S1tmT 12 14 2 PA1-5K S1vr 51,84 1,48 5,54

3/25-4 12,5 15,0 2,5 35 LA35 1,7 F2 S1vr 2,8 5 2,2 K6 S1rk 50,07 3,93 2,56

4/25-1 4,2 8,4 4,2 29 LA30 0,7 F1 S1rk+S1tmK 5 7,3 2,3 K7 S1tmK1 45,70 4,04 10,16

4/25-2 8,4 10,5 2,1 27 LA30 1,2 F2 S1tmK 7,3 9,2 1,9 K8 S1tmK2 49,60 2,88 5,38

4/25-3 10,5 13,3 2,8 30 LA30 0,7 F1 S1tmT 9,2 12 2,8 K9 S1tmT 49,96 3,18 4,24

4/25-4 13,3 15,0 1,7 28 LA30 1,6 F2 S1vr 2,3 5 2,7 K10 S1rk 33,90 16,36 4,96

PA1-1FM 3,6 6,2 2,6 36 LA40 1,5 F2 S1tmK 5 7,6 2,6 K11 S1tmK1 42,04 6,06 11,96

PA1-2FM 6,2 9,1 2,9 34 LA35 1,3 F2 S1tmT 7,6 10,2 2,6 K12 S1tmK2 49,96 2,94 4,22

PA1-3FM 9,1 14,0 4,9 31 LA35 1,1 F2 S1vr 10,2 12 1,8 K13 S1tmT 50,55 2,86 3,24

PA3-1FM 2,0 5,7 3,7 37 LA40 1,9 F2 S1tmK+S1tmT 3,8 6,7 2,9 K14 S1tmK 46,73 3,75 7,00

PA3-2FM 5,7 7,9 2,2 31 LA35 0,8 F1 S1vr 6,7 8,9 2,2 K15 S1tmT 49,03 2,60 3,84

PA3-3FM 7,9 10,8 2,9 33 LA35 2,4 F4 S1vr 2,6 6,9 4,3 K16 S1rk 45,78 5,50 3,88

27 LA30 0,7 F1 6,9 11,3 4,4 K17 S1tmK 45,31 4,05 8,03

37 LA40 3,2 F4 11,3 12 0,7 K18 S1tmT 46,49 4,44 6,42

31 LA35 1,9 F2 min 33,90 3,93 2,56

30 LA30 0,7 F1 max 50,07 16,36 4,96

37 LA40 1,9 F2 kesk 43,32 8,31 3,88

33 LA35 1,2 F2 min 42,04 0,91 2,18 28 LA30 0,8 F1 max 52,48 6,52 11,96

35 LA35 4,3 F kesk 46,71 3,72 7,35

31 LA35 2,4 F4 min 46,42 2,07 4,22

28 LA30 0,7 F1 max 49,96 2,94 9,04

37 LA40 3,2 F4 kesk 48,92 2,65 6,12

31 LA35 2,1 F4 min 46,49 2,86 3,24

27 LA30 0,7 F1 max 50,55 4,44 6,42

37 LA40 4,3 F kesk 48,82 3,46 4,41

31 LA35 1,6 F2 min 44,83 1,48 5,54

S1rk Raikküla kihistu max 51,84 3,45 8,82

S1tmK Tamsalu kihistu, Karinu kihistik kesk 49,44 2,25 6,66

S1tmT Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik min 33,90 0,91 2,18

S1vr Varbola kihistu max 52,48 16,36 11,96

kesk 47,30 4,09 5,79

min 33,90 0,91 2,18

max 52,48 16,36 11,96

kesk 46,32 4,69 6,15 min 44,83 1,48 3,24 max 51,84 4,44 9,04 kesk 48,35 3,15 5,89

S1rk Raikküla kihistu

S1tmK1 Karinu kihistiku ülemine osa

S1tmK2 Karinu kihistiku alumine osa

S1vr Varbola kihistu

min

max

keskmine

S1tmT

min

max

keskmine

S1vr

min max

keskmine

Plokk 15 aT (veealune - allpool abs 49,9 m kuni sügavuseni abs 42,4 m)

min

max

keskmine

Plokk 14 aT (veepealne - üleval pool abs 49,9 m)

min

max

keskmine

PA3/22 (EGF9776)

S1rk+S1tmK

Orava VI uuringuruum (geoloogilise uuringu luba L.MU/523648)

Proovi intervall Purunemiskindlus Külmakindlus

dest.vees

Orava VI PA-1/25

Strat

Orava VI PA-2/25

Orava VI PA-3/25

Orava VI PA-4/25

PA1/22 (EGF9776)

Puuraugu

Nr

intervall Keemiline koostis Proovi nr Strat

S1tmK2

S1tmK1

S1rk

Orava VI PA-4/25

PA1/22 (EGF9776)

PA-2/15 (EGF8680)

PA-3/15 (EGF8680)

PA-4/15 (EGF8680)

PA-5/15 (EGF8680)

Plokk 15 aT

Plokk 14 aT

Orava VI uuringuruum

S1vr

S1tmT

Lisa 7. Varu arvutuse tulemused

Triangle Volume Report

Report Created: 10/24/2025 Time: 12:20pm

Mode: Selected Shapes

Area: 24,95 ha

Original Surface: Maapind EH2000

Design Surface: lbk lasum_EH

Cut Factor: 1.000

Fill Factor: 1.000

Cut: 819 889.8 cu m (katend)

Fill: 0.0 cu m

Net: 819 889.8 cu m

Original Surface: lbk lasum_EH

Design Surface: abs49.9m

Cut Factor: 1.000

Fill Factor: 1.000

Cut: 724 991.4 cu m (ploki 14 maht)

Fill: 0.0 cu m

Net: 724 991.4 cu m

Original Surface: abs49.9m

Design Surface: abs42.4m

Cut Factor: 1.000

Fill Factor: 1.000

Cut: 1 871 491.8 cu m (ploki 15 maht)

Fill: 0.0 cu m

Net: 1 871 491.8 cu m

Varu arvutuse koondtabel.

Ploki nr, pindala

Maavara nimetus

Katendi maht, tuh m3

/ keskmine paksus, m Maavaravaru, tuh m3 / keskmine paksus, m

14 aT, 24,95 ha

madalamargiline ehituslubjakivi

820 / 3,3 725 / 2,9

15 aT, 24,95 ha

madalamargiline ehituslubjakivi

1871 / 7,5

Kokku Plokk 14 aT/15 aT,

24,95 ha 820 / 3,3 2596 / 10,4

61

Vardi LKA

VEP213463

VEP213561

57.52

5 6 .4 6

5 5 .2 9

5 6 .7

3

5 6 .6

2

55.83

56.91

57.36

5 6 .8 3

55.35

59.05

5 6 .4 1

5 6 .0

8

56.46

56.89

5 5 .7 8

5 5 .3

4

5 5 .3

7

5 5 .3

8

5 6 .0

2

5 5 .1

2

5 6 .2

0

56.17

56.22

59.82

58.05

56.68

56.46

55.73

56.06

55.99

5 5 .2

7

5 6 .2

8

53.84

58.95

57.84

5 6 .0

2

55.66

55.60

57.08

57.06

56.62

58.93

56.77

5 6 .7

4

54.90

58.65

5 7 .1

4

58.03

55.58

54.02

54.36

58.17

54.92

55.21

55.30

56 .8 5

57.49

57.92

55.34

59.22

58.46

56.41

56 .4 3

55.27

59.13

56 .8 9

57.50

55.54

58.78

57 .2 9

57.57

58.26

56.33

58.96

54.18

58.01

56.41

50401:006:0063

Orava kruusakarjäär

65401:001:0005

50401:006:0110

Vardi metskond 49

Pantma

50401:001:0342 Vardi metskond 34

50401:006:0832

Lõnsu

p in n

p in n

K r

K r

K r

K r

K r

Katend

Katend

Katend

Katend

Paljandatud

Paljandatud

35k V

35k V

57.81

55.49

54.89 57.17

53.89

56.32

55.48

57.19

57.23

57.66

54.69

53.65

54.73

56.21

57.91

54.21

53.90

55.21

55.03

56.41

53.90

55.21

55.33

55.01

55.49

56.09

55.10

53.41

56.05

55.02

54.95

56.58

53.51

55.90

52.52

54.11

56.21

55.59

55.40

55.17

56.10

55.07

55.76

54.91

58.48

55.17

52.84

55.03

55.30

56.24

54.75

56.23

53.24

55.43

56.15

54.82

54.74

55.98

56.15

55.10

58.27

55.92

58.56

58.54

56.06

56.48

57.01

58.95

54.76

55.69

56.91

56.41 58.01

57.67

57.46

58.18

56.22

55.73

53.96

56.81

57.24

57.79

57.52

58.76

57.76

58.56

57.57

54.28

55.24

57.80

54.58

56.17

58.78

58.05

54.55

55.65

53.91

54.09

58.23

58.13

58.40

58.18

54.05

55.62

55.65

56.65

55.72

55.61

58.18

59.34

58.69

58.44

53.51

56.05

55.38

54.25

54.78

58.45

58.06

54.68

55.49

56.24

52.43

56.40

57.97

54.66

55.30

51.57

56.42

53.48 55.16

53.97

58.39

58.44

58.28

54.13

55.08

55.24

54.15

53.33

58.02

53.97

55.33

55.31

57.34

54.67

52.02

57.99

54.97

53.75

55.37

54.77

56.49

56.64

56.19

55.33

55.10

56.55

55.14

56.37

55.27

54.44

55.75

54.78

56.68

57.25

59.14

56.29

55.59

55.61

55.19

53.74

55.09

54.08

58.50

55.22

55.56

57.06

55.63

59.42

56.23

55.19

55.99

55.23

55.26

56.64

54.63

54.96

56.60

53.98

55.17

55.69

55.61

57.09

55.90

56.43

56.58

55.84

57.22

56.82

54.63

56.14

54.00

54.02

57.37

55.75

56.08

57.60

55.22

56.40

55.39

55.13

55.71

57.98

56.48

54.31

55.28

58.54

54.38

55.13

54.44

56.08

57.57

55.76

55.85

54.91 54.76

55.17

55.56

55.28

55.02

54.10

57.04

54.17

52.95

54.62

58.64

57.31

55.18

59.76

55.53

56.32

54.42

54.82

54.84

54.95

55.46

55.77

57.96

55.16

54.00

54.45

58.93

56.90

54.80

59.56

56.23

56.21

54.80

55.05

54.39

55.57

55.33

58.63

58.16

54.83

58.07

55.51

54.81

59.18

54.28

56.10

54.99

56.55

54.77

54.61

50401:001:0342

Vardi metskond 34

55.59

52

52

5 2

53

5 3

53

53

5 4

55

59

59

56

5 6

5 6

5 7

5 7

54

5 4

54

55

5 5

55

5 5

55

5 5

5 5

55

55

5 5

56

5 6

5 6

5 6

56

5 6

56

5 6

5 6

5 7

5 7

5 757

5 7

5 8

58

5 8

5 8

5 8

Plokk 13 aT

Plokk 1 aT

Plokk 7 aT Plokk 2 P

5 aT 4 aT

6 aR

5 aT 4 aT

6 aR

Plokk 4 aT

Plokk 5 aT

Plokk 6 aR

Plokk 14 aT

Plokk 15 aT

I

I

III

III'

I'

I'

IV '

IV

PA-1/25

54,20

51,50

0,4

2,3

PA-2/25

56,40

53,00

0,4

3,0

PA-3/25

56,49

53,79

0,4

2,3

PA-4/25

56,93

52,73

0,4

3,8

K-1/25

58,38

0,2

K-2/25

58,21

0,2

K-3/25

54,42

0,2

K-4/25

56,03

0,3

K-5/25

55,31

0,3

K-6/25

54,86

0,3

K-7/25

55,72

0,2

K-8/25

59,81

0,2

K-9/25

56,46

0,1

K-10/25

54,26

0,3

K-11/25

54,88

0,2

K-12/25

56,22

0,2 K-13/25

55,02

0,2

K-14/25

56,44

0,3

56,88

58,63

PA-4/15

55,90

PA-5/15

58,55

59,61

55,93

52,90

42,40

42,40

Š-18/19

Š-17/19

Š-11/19

Š-15/19

Š-14/19

Š-9/19

Š-16/19

Š-8/19

K03/22

PA1/22

K01/22

SP01/22

PA3/22

42,40 11,4

42,40 10,6

42,40 9,1

42,40 10,3

47,42

47,42

47,42

47,42

47,42

1,5+

1,6+

1,6+

0,9+

1,0+ 1,0+

1,3+

0,7+

1,6+

2,0+

1,1+

0,8+

2,4+

0,8+ PA-6/15

Š-9/15

Š-8/15

Š-7/15

Š-6/15 PA-2/15

Š-5/15

Š-4/15

Š-13/15

Š-10/15

PA-3/15

Š-5A/15

K-14/25

56,44

0,3

0,8+

PA-4/25

56,93

52,73

0,4

3,8

42,40 10,3

55,93

42,40

PA1/22

K03/22

Š-9/19

Š-10/15

1

2

3

4

6

7

2'

5'

10'

11'

6'

7'

8'

9'

4'

3'

1'

Suudme abs kõrgus, m

Lasumi abs kõrgus, m

Kaevandi nr

Suudme abs kõrgus, m

Kasvukihi paksus, m

Kvaternaari setete paksus, m

2023. a uuringu puurauk (EGF 9776)

2015. a uuringu puurauk (EGF 8680)

Kasuliku kihi paksus, m Lamami abs kõrgus, m

2025. a puuraugu nr Kasvukihi paksus, m

Kvaternaari setete paksus, m

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Puuraugu nr / rajamise aasta

2023. a uuringu kaevand (EGF 9776)

2019. a uuringu kaevand (EGF 9306)

2015. a uuringu kaevand (EGF 8680) OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Graafiline lisa 1/2

+372 668 1011, [email protected]

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

Katendi lamami samakõrgusjoon, m

Maardla piir (asendiplaanil)

Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (taotletav)

Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir (taotletav)

Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise piir

Lubjakivi prognoosvaru ploki piir (P)

Vääriselupaik

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Vardi looduskaitseala

0 200 m100

Kaardileht nr 6314 Rapla

Märjamaa vald, Rapla maakond

Orava lubjakivimaardla

Orava VI uuringuruum

varu arvutuse plaan

Topograafiline ja

1 : 2000

24.10.2025

25/5285

Kaja Paat

Mairy Tammekänd

piiripunkt ja piiripunkti number

Lubjakivi varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru),1'

9. Kogu uuringuala kattub riigikaitselise ehitise Pendi lasketiiru piiranguvööndiga (ID 3714794).

varuploki 15 aT lamam asub abs kõrgusel 42,4 m.

8. Varuploki 14 aT lamam asub abs kõrgusel 49,9 m ja

7. Uuringupunktide koordinaadid ja abs kõrgused on toodud tekstilisas 2.

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

seisuga 28.08.2014. a). (Mäebüroo Nord OÜ, 2015, EGF 8680).

- Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud

(varu seisuga 30.09.2019). (Mäebüroo Nord OÜ, 2019, EGF 9306);

- Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta

(varu seisuga 01.01.2023). (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, 2023, EGF 9776);

- Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 07.10.2025);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.10.2025);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER sept.2025.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Kruusa varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

5 2 9 0

0 0

5 2 9 4

0 0

5 2 9 6

0 0

6 539 200

6 539 000

6 538 800

6 538 600

(taotletav) Orava V lubjakivikarjäär

Orava lubjakivikarjäär

Uuringuruumi piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 539 032,77 528 918,08

2 6 539 067,15 528 993,82

3 6 538 936,22 529 078,53

4 6 539 116,99 529 474,97

5 6 538 859,47 529 600,79

6 6 538 669,36 529 481,80

7 6 538 517,86 529 041,64

Pindala 24,77 ha

Plokkide 14 aT ja 15 aT

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 539 045,77 528 946,72

2' 6 539 071,28 529 002,91

3' 6 538 949,18 529 082,37

4' 6 539 126,13 529 470,90

5' 6 539 116,99 529 474,97

6' 6 538 859,47 529 600,79

7' 6 538 719,07 529 512,91

8' 6 538 693,08 529 440,19

9' 6 538 634,77 529 381,31

10' 6 538 517,86 529 041,64

11' 6 538 989,09 528 928,56

Pindala 24,95 ha

N

29.07.2025

49,60

29.07.2025

48,90

29.07.2025

51,49

29.07.2025

49,78

29.08.2014

51,88

30.08.2014

52,43

02.02.2015

49,50

03.02.2015

52,25

05.02.2015

52,11

51,49

29.07.2025

41

41

Vardi LKA

VEP213463

57.52

5 6 .4 6

5 5 .2 9

5 6 .7

3

5 6 .6

2

55.83

56.91

57.36

5 6 .8 3

55.35

59.05

5 6 .4 1

5 6 .0

8

56.46

56.89

5 5 .7 8

5 5 .3

4

5 5 .3

7

5 5 .3

8

5 6 .0

2

5 5 .1

2

5 6 .2

0

56.17

56.22

59.82

58.05

56.68

56.46

55.73

56.06

55.99

5 5 .2

7

5 6 .2

8

53.84

58.95

57.84

5 6 .0

2

55.66

55.60

57.08

57.06

56.62

58.93

56.77

5 6 .7

4

54.90

58.65

5 7 .1

4

58.03

55.58

54.02

54.36

58.17

54.92

55.21

55.30

56 .8 5

57.49

57.92

55.34

59.22

58.46

56.41

56 .4 3

55.27

59.13

56 .8 9

57.50

55.54

58.78

57 .2 9

57.57

58.26

56.33

58.96

54.18

58.01

56.41

p in n

p in n

K r

K r

K r

K r

K r

Katend

Katend

Katend

Katend

Paljandatud

Paljandatud

35k V

35k V

57.81

55.49

54.89 57.17

53.89

56.32

55.48

57.19

57.23

57.66

54.69

53.65

54.73

56.21

57.91

54.21

53.90

55.21

55.03

56.41

53.90

55.21

55.33

55.01

55.49

56.09

55.10

53.41

56.05

55.02

54.95

56.58

53.51

55.90

52.52

54.11

56.21

55.59

55.40

55.17

56.10

55.07

55.76

54.91

58.48

55.17

52.84

55.03

55.30

56.24

54.75

56.23

53.24

55.43

56.15

54.82

54.74

55.98

56.15

55.10

58.27

55.92

58.56

58.54

56.06

56.48

57.01

58.95

54.76

55.69

56.91

56.41 58.01

57.67

57.46

58.18

56.22

55.73

53.96

56.81

57.24

57.79

57.52

58.76

57.76

58.56

57.57

54.28

55.24

57.80

54.58

56.17

58.78

58.05

54.55

55.65

53.91

54.09

58.23

58.13

58.40

58.18

54.05

55.62

55.65

56.65

55.72

55.61

58.18

59.34

58.69

58.44

53.51

56.05

55.38

54.25

54.78

58.45

58.06

54.68

55.49

56.24

52.43

56.40

57.97

54.66

55.30

51.57

56.42

53.48 55.16

53.97

58.39

58.44

58.28

54.13

55.08

55.24

54.15

53.33

58.02

53.97

55.33

55.31

57.34

54.67

52.02

57.99

54.97

53.75

55.37

54.77

56.49

56.64

56.19

55.33

55.10

56.55

55.14

56.37

55.27

54.44

55.75

54.78

56.68

57.25

59.14

56.29

55.59

55.61

55.19

53.74

55.09

54.08

58.50

55.22

55.56

57.06

55.63

59.42

56.23

55.19

55.99

55.23

55.26

56.64

54.63

54.96

56.60

53.98

55.17

55.69

55.61

57.09

55.90

56.43

56.58

55.84

57.22

56.82

54.63

56.14

54.00

54.02

57.37

55.75

56.08

57.60

55.22

56.40

55.39

55.13

55.71

57.98

56.48

54.31

55.28

58.54

54.38

55.13

54.44

56.08

57.57

55.76

55.85

54.91 54.76

55.17

55.56

55.28

55.02

54.10

57.04

54.17

52.95

54.62

58.64

57.31

55.18

59.76

55.53

56.32

54.42

54.82

54.84

54.95

55.46

55.77

57.96

55.16

54.00

54.45

58.93

56.90

54.80

59.56

56.23

56.21

54.80

55.05

54.39

55.57

55.33

58.63

58.16

54.83

58.07

55.51

54.81

59.18

54.28

56.10

54.99

56.55

54.77

54.61

50401:001:0342

Vardi metskond 34

55.59

51,49

29.07.2025

55

59

59

56

5 6

5 6

5 7

5 7

54

5 4

54

55

5 5

55

5 5

55

5 5

5 5

55

55

5 5

56

5 6

5 6

5 6

56

5 6

56

5 6

5 6

5 7

5 7

5 757

5 7

5 8

58

5 8

5 8

I

I

III

III'

I'

I'

IV '

IV

PA-1/25

54,20

51,50

0,4

2,3

PA-2/25

56,40

53,00

0,4

3,0

PA-3/25

56,49

53,79

0,4

2,3

PA-4/25

56,93

52,73

0,4

3,8

K-1/25

58,38

0,2

K-2/25

58,21

0,2

K-3/25

54,42

0,2

K-4/25

56,03

0,3

K-5/25

55,31

0,3

K-6/25

54,86

0,3

K-7/25

55,72

0,2

K-8/25

59,81

0,2

K-9/25

56,46

0,1

K-10/25

54,26

0,3

K-11/25

54,88

0,2

K-12/25

56,22

0,2 K-13/25

55,02

0,2

K-14/25

56,44

0,3

PA-2/1

56,88

PA-3/14

58,63

PA-4/15

55,90

PA-5/15

58,55

PA-6/15

59,61

Š-5A

55,93

52,90

42,40

42,40

Š-18/19

Š-17/19

Š-11/19

Š-15/19

Š-14/19

Š-9/19

Š-16/19

Š-8/19

Š-10/14

Š-7/14

Š-13/14

Š-5/14

Š-6/14

Š-4/14

Š-8/14

K03/22

PA1/22

K01/22

SP01/22

PA3/22

Š-9/14

42,40 11,4

42,40 10,6

42,40 9,1

42,40 10,3

47,42

47,42

47,42

47,42

47,42

1,5+

1,6+

1,6+

0,9+

1,0+ 1,0+

1,3+

0,7+

1,6+

2,0+

1,1+

0,8+

2,4+

0,8+

K-14/25

56,44

0,3

0,8+

PA-4/25

56,93

52,73

0,4

3,8

42,40 10,3

55,93

42,40

PA1/22

K03/22

Š-9/19

Š-10/14

1

2

3

4

5

6 7 8

9

10

11

12

13

14

Suudme abs kõrgus, m

Lasumi abs kõrgus, m

Kaevandi nr

Suudme abs kõrgus, m

Kasvukihi paksus, m

Kvaternaari setete paksus, m

2023. a uuringu puurauk (EGF 9776)

2014. a uuringu puurauk (EGF 8680)

Kasuliku kihi paksus, m Lamami abs kõrgus, m

2025. a puuraugu nr Kasvukihi paksus, m

Kvaternaari setete paksus, m

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Puuraugu nr / rajamise aasta

2023. a uuringu kaevand (EGF 9776)

2019. a uuringu kaevand (EGF 9306)

2014. a uuringu kaevand (EGF 8680)

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

Maardla piir (asendiplaanil)

Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise piir (taotletav)

Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir (taotletav)

Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise piir

Lubjakivi prognoosvaru ploki piir (P)

Kruusa varuploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)

Vääriselupaik

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Vardi looduskaitseala

0 200 m100

Kaardileht nr 6314 Rapla

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

[email protected]

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Märjamaa vald, Rapla maakond

Orava VI lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan

Graafiline lisa 1/3OÜ MERKO KAEVANDUSED

Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

1 : 2000

09.01.2026

26/5420

(taotleja esindaja)

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1

Lubjakivi ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

4. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 42,4 m.

seisuga 01.12.2025)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5285).

- "Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga *VARUDE KINNITAMISE KUUPÄEV*);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.10.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.10.2025);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

50401:006:0063

Orava kruusakarjäär

65401:001:0005

50401:006:0110

Vardi metskond 49

Pantma

50401:001:0342 Vardi metskond 34

50401:006:0832

Lõnsu

5 2 9 0

0 0

5 2 9 4

0 0

5 2 9 6

0 0

6 539 200

6 539 000

6 538 800

6 538 600

(taotletav) Orava V lubjakivikarjäär

Orava lubjakivikarjäär

Plokk 13 aT

Plokk 1 aT

Plokk 7 aT Plokk 2 P

5 aT 4 aT

6 aR

5 aT 4 aT

6 aR

Plokk 4 aT

Plokk 5 aT

Plokk 6 aR

Plokk ... aT

Plokk ... aT

Nr X Y

1 6 539 045,77 528 946,72

2 6 539 068,35 528 996,47

3 6 538 940,31 529 079,79

4 6 538 969,92 529 144,79

5 6 538 975,99 529 141,23

6 6 539 094,37 529 401,16

7 6 539 091,48 529 411,70

8 6 539 119,70 529 473,65

9 6 538 859,47 529 600,79

10 6 538 719,07 529 512,91

11 6 538 693,08 529 440,19

12 6 538 634,77 529 381,31

13 6 538 517,86 529 041,64

14 6 538 989,09 528 928,56

Pindala 24,75 ha

Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

N

29.07.2025

49,60

29.07.2025

48,90

29.07.2025

51,49

29.07.2025

49,78

29.08.2014

51,88

30.08.2014

52,43

02.02.2015

49,50

03.02.2015

52,25

05.02.2015

52,11

55

1 :2

1 :2 1

:2

1 :2

1 :2

1 :2

1 :2

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

vt. m

29.07.2025

49,78

vt. m

29.07.2025

51,49

vt. m

29.07.2025

49,78

51,49vt. m

29.07.2025

vt. m

29.07.2025

49,60

vt. m

29.07.2025

49,60

48,90vt. m

29.07.2025

48,90vt. m

29.07.2025

vt. m

29.07.2025

49,78

Läbilõige I-I'

Läbilõige II-II'

Läbilõige III-III'

Läbilõige IV-IV' S

m

S m

N m

W m

E m

SW m

NE m

NE m

2,0

5,7

7,9

10,8

3,4

7,5

10,3

2,7

7,6

9,5

12,5

4,2

8,4

10,5

13,3

2,7

7,1

9,9

3,6

6,2

9,1

14,0

6,7

2,7

7,6

9,5

12,5

4,2

8,4

10,5

13,3

3,4

7,5

10,3

2,7

7,1

9,9

4/25-1k

4/25-2k

4/25-3k

4/25-4k

4,8

PA1-1K

PA1-2K

PA1-3K

12,0

PA1-4K

PA1-5K

3,8

K14

K15

4/25-1k

4/25-2k

4/25-3k

4/25-4k

0,2

1,3

0,2

1,3

0,2

0,5

0,3

1,8

0,3

1,9

0,3

1,9

0,2

0,2

1,5

2,6 0,3 0,2

4,2

8,4

4/25-1 LA 29 F 0,7

10,5

4/25-2k

3/25-1 LA 28 F 3,2

3/25-2 LA 31 F 2,4

3/25-3 LA 31 F 0,7

3/25-4 LA 35 F 1,7

4,7

1,2

0,4

2,4 2,7

0,4

0,3

2,7

2,1

0,6

3,3

2/25-1 LA 33 F 2,8

2/25-2 LA 32 F 1,6

2/25-3 LA 31 F 3,1

4/25-1 LA 29 F 0,7

4/25-2 LA 27 F 1,2

4/25-3 LA 30 F 0,7

4/25-4 LA 28 F 1,6

1/25-1 LA 28 F 1,1

1/25-2 LA 31 F 0,7

1/25-3 LA 31 F 4,3

0,4

1,4

0,4

2,5

0,4

3,2

2,4

1,2

0,4

0,4

1,4

5,6

5,6

4,7

0,4

2,7

2/25-1 LA 33 F 2,8

2/25-2 LA 32 F 1,6

2/25-3 LA 31 F 3,1

0,4

2,5

1/25-1 LA 28 F 1,1

1/25-2 LA 31 F 0,7

1/25-3 LA 31 F 4,3

4/25-1 LA 29 F 0,7

4/25-2 LA 27 F 1,2

4/25-3 LA 30 F 0,7

4/25-4 LA 28 F 1,6

3/25-1 LA 28 F 3,2

3/25-2 LA 31 F 2,4

3/25-3 LA 31 F 0,7

3/25-4 LA 35 F 1,7

PA1-1FM LA 36 F 1,5

PA1-2FM LA 34 F 1,3

PA1-3FM LA 31 F 1,1

PA3-1FM LA 37 F 1,9

PA3-2FM LA 31 F 0,8

PA3-3FM LA 33 F 2,4

0,2

15 LA 37

Kasvukiht

Ladu / sõelmed

Saviliivmoreen

pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Murenenud lubjakivi

Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik)

Lubjakivi (Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik)

Lubjakivi (Juuru lade, Varbola kihistu, Varbola kihistik)

S tmK 1

S tmT 1

1 S vr

Lubjakivi (Raikküla lade, Raikküla kihistu) 1

S rk

Kaevandi / nõlvapuhastuse number

Suudme abs kõrgus, m

0 200 m100

Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 49,9 m)

Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 51,0 m)

Kaevandamisel jäetav nõlvatervik ja selle nõlvus (lubjakivis vertikaalne)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

[email protected]

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Märjamaa vald, Rapla maakond

Orava VI lubjakivikarjäär

OÜ MERKO KAEVANDUSED

Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

09.01.2026

26/5420

(taotleja esindaja)

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 42,4 m.

3. Plokkide vahepiir ja uuringuaegne keskmine veetase asub abs kõrgusel 49,9 m.

seisuga 01.12.2025)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5285).

- "Orava lubjakivimaardla Orava VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

I-I' ... IV-IV'

Geoloogilised läbilõiked

Graafiline lisa 2/3

V 1 : 100

H 1 : 2000

50401:001:0342 Vardi metskond 34

50401:006:0110 Pantma

50401:006:0110 Pantma

50401:001:0342 Vardi metskond 34

50401:001:0342 Vardi metskond 34

5 0 4 0 1 :0

0 6 :0

1 1 0

P a n tm

a 50401:006:0063

Orava kruusakarjäär

50401:001:0342

Vardi metskond 34

50401:001:0342 Vardi metskond 34

6 5 4 0 1 :0

0 1 :0

0 0 5

V a rd i

m e ts

k o n d 4

9

6 5 4 0 1 :0

0 1 :0

0 0 5

V a rd i

m e ts

k o n d 4

9

1:2

(taotletav) Orava V lubjakivikarjäär

Plokk 13 aT

P lo

k k 2 P

7 aT

Plokk 14 aT

Plokk 15 aT

Plokk 14 aT

Plokk 15 aT

Plokk 14 aT

Plokk 15 aT

Plokk 14 aT

Plokk 15 aT

13 aT

Plokk

1 aT

abs 49,90 m

abs 42,40 m

abs 49,90 m

abs 42,40 m

abs 49,90 m

abs 42,40 m

abs 49,90 m

abs 42,40 m

abs 42,40 m abs 42,40 m

(taotletav) lubjakivikarjäär

Orava V

lubjakivikarjäär Orava

Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m

Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %)

Puuraugu number

Suudme abs kõrgus, m

Puuraugu sügavus, m

Keemiline analüüs ja proovi number

Sügavus maapinnast, m

Kaevandi sügavus, m

Sügavus maapinnast, m

Vardi LKA

VEP213463

5 6 .4 6

5 5 .2 9

5 6 .7

3

5 6 .6

2

5 6 .8 3

5 6 .4 1

5 6 .0

8

5 5 .7 8

5 5 .3

4

5 5 .3

7

5 5 .3

8

5 6 .0

2

5 5 .1

2

5 6 .2

0

58.05

5 5 .2

7

5 6 .2

8

5 6 .0

2

54.36

57.92

58.01

p in n

p in n

K r

K r

K r

K r

K r

35k V

35k V

54.69

56.21

54.21

53.90

56.41

53.90

56.09 53.41

54.95

53.51

55.90

52.52

54.11

55.17

54.91

55.17

52.84

53.24

58.27

58.54

57.01

55.69

55.73

53.96

57.24

57.52

58.76

57.76

57.57

55.24

58.05

54.09

58.23

58.40

58.18

54.05

55.72

58.18

58.69

58.44

53.51

58.45

52.43

57.97

55.30

51.57

53.97

58.44

58.28

55.24

54.15

53.33

52.02

53.75

56.49

56.64

55.33

55.14

56.29

55.59

55.19

54.08

56.23

55.23

54.63

54.96

55.17

56.43

55.84

54.63

54.00

55.75

56.40

55.39

55.71

54.31

54.44

56.08

55.76

54.91

55.2854.10

52.95

54.62

55.53

54.42

55.77

54.00

56.23

54.80

54.81

54.99

50401:001:0342

Vardi metskond 34

55.59

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40 42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

42.40

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42

47.42 47.42

47.42

47.42

47.42

47.64

54.27

52.99

47.69

44.19

46.11

49.21

52.79

50.04

54.16

50.60 45.07

45.51 49.16

53.08

55.34

49.71

45.03

43.90

49.33

52.01

48.47

45.49

43.89

46.05

52.05

51.97

50.62

50.13

49.12

45.92

45.76

50.82

50.19

50.44

50.66

50.08

47.26

46.28

46.14

42.99

44.74

48.36

54.05

46.35

50.85

50.41

46.67

45.73

51.31

52.57

49.45

45.96

43.08

46.35

49.50

43.88

50.11

44.23

50.82

47.43

45.73

46.25

43.66

44.07

50.23

50.60

51.39

50.19

47.04

43.86

43.50

50.61

50.63

50.21

45.92

44.51

43.82 48.82

52.01

54.46

53.88

49.85 47.22

48.79

43.98

46.59

46.48

46.29

52.73

51.78

52.58

50.80

47.66

45.16

43.88

43.98

43.89

48.15

51.21

50.26

47.04

46.38

44.00

46.68

53.21

49.17

46.22

45.20

43.55

43.75

43.49

43.64

46.78

47.44

47.34

50.13

50.07

50.09

44.29

49.21

53.72

53.42

50.44

48.96

55.16

48.23

52.01 54.30