Määruse muutmine

25.02.2026

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruse nr 8 „Ettevõtja

digitaliseerimise teekaardi toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõuga lisatakse ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetusele veel üks toetatav tegevus –

automatiseerimise teekaardi koostamine. Lisaks viiakse määrus kooskõlla 1. jaanuaril 2025

jõustunud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodide uuendatud

loeteluga.

Automatiseerimine ja robotiseerimine on digitaliseerimise osad, mille eesmärk on muuta

protsessid automaatseks ja tehnoloogiliselt asendada või optimeerida füüsilist tööd.

Automatiseerimine vähendab muu hulgas rutiinse töö mahtu ning suurendab protsesside

stabiilsust ja tõhusust ja tootmismahtu.

Automatiseerimine ja robotiseerimine mõjutavad olulisel määral ettevõtjate tootlikkust,

sealjuures ettevõtjate koguteguritootlikkuse (edaspidi TFP) kasvu.

Automatiseerimise mõju majandussektorite tootlikkuse kasvule

Allikas: TÜ teadlased – Tiwari, Vahter

2025.a sügisel viis Majanduse -ja Kommunikatsiooniministeerium läbi intervjuud

ettevõtjatega, et kaardistada automatiseerimise ja robotiseerimise seisu Eesti ettevõtetes.

Intervjuude tulemusel selgus, et üheks suurimaks automatiseerimise ja robotiseerimise

22,2

10,3

22

26,1

2,3

11,6

0

5

10

15

20

25

30

Automatiseerimisest tulenev TFP kasv (%)

TFP kasv (%)

takistuseks on ettevõtjate kasin teadlikkus, vähesed oskused ja puuduvad kogemused. Selle

probleemi lahendamiseks kutsutakse ellu automatiseerimise teekaardi toetus, millega

rahastatakse automatiseerimise ja robotiseerimise projekti koostamist.

Eelnõuga tehtavatel muudatused ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust, vaid aitavad

automatiseerimise ja robotiseerimise toel kasvatada ettevõtjate tootlikkust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert Kaie Nurmik ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruse nr 8

„Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ 9. novembril 2024 jõustunud redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 06.11.2024, 3.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksateistkümnest punktist.

Eelnõu punktiga 1 viiakse määrus vastavusse justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse

nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaatori (EMTAK)“ 1. jaanuaril 2025 jõustunud muudatustega, mille alusel hakkas

kehtima uus EMTAK. Sisulisi muudatusi sellega ei tehta.

Eelnõu punktiga 2 nähakse ette, automatiseerimise teekaardi toetus on, kas väikese ja

keskmise suurusega ettevõtjale nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18

tähenduses või vähese tähtsusega abi.

Eelnõu punktiga 3 täpsustatakse digitaliseerimise teekaardis nõutavaid andmeid.

Digitaliseerimise teekaart peab edaspidi sisaldama muu hulgas ka ettevõtja äriprotsessidega

seotud andmete kogumise ja kasutamise ning reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõtu

analüüsi ja ettepanekuid. Andmed ning nende kogumine ja kasutamine on digitaliseerimise

alus. Ühelt poolt põhinevad digitaalsed lahendused andmetel, teisalt tekib digitaliseerimise

tulemusel juurde uusi andmeid ning andmete kasutamise võimalusi. Viimaste hulka kuuluvad

ka reaalajamajanduse lahendused.

Määruse rahastuse toel seni koostatud ettevõtjate digitaliseerimise teekaardid sisaldavad teavet

andmete ja nende kasutamise võimaluste kohta. Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusel

esitatakse digitaliseerimise teekaardis edaspidi andmete kogumise ja kasutamise võimalused

eraldi välja toodult.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse paragrahvi 4 lõikega 51, esitades termini

„automatiseerimise teekaart“ tähenduse. Automatiseerimise teekaart on ettevõtja põhiprotsessi

või selle osa automatiseerimise plaan, mis sisaldab ülevaadet automatiseeritava protsessi

hetkeseisust, automatiseerimisega lahendatava probleemi ja kaasneva mõju kirjeldust,

automatiseeritud lahenduse kirjeldust ja robotiseerimise korral robotlahenduse kirjeldust,

investeeringu suurust ja tasuvusarvutust, riskianalüüsi, visualiseeringut, automatiseerimise

lahenduse installeerimise ja integreerimise põhimõtteid ning automatiseerimise tegevuskava.

Teisisõnu on automatiseerimise teekaart kas tööstus- või teenindusettevõtja tootmise või

teenusepakkumise automatiseerimise protsessi projekt, mis sisaldab automatiseerimise ja

robotiseerimisega lahendatava probleemi või sellega tagatava arenguvõimaluse kirjeldust,

automatiseerimise ja robotiseerimise tehnilist kirjeldust ja eeldatavat maksumust koos

tasuvusarvutusega, automatiseerimise ja robotiseerimise riskianalüüsi, vajaduse korral

automatiseeritud lahenduse visualiseeringut, automatiseeritud lahenduse installeerimise ja

integreerimise põhimõtteid ning tegevuskava, mille alusel saab projekti ellu viia.

Läbimõeldud ja hoolega ettevalmistatud plaan aitab ettevõtjal automatiseerimise ja

robotiseerimise protsessi ellu viia ja vajaduse korral selleks võõrkapitali kaasata.

Eelnõu punktiga 5 sätestatakse, et automatiseerimise teekaardi koostab ettevõtjavälise teenuse

osutajana muu äriühing. Vastavalt Euroopa Komisjoni koostatud väike- ja keskmise suurusega

ettevõtjate (edaspidi: VKE) statistikale1 on 99,9% Eesti ettevõtjatest VKEd, neist omakorda

94,9% on alla 10 töötajaga mikroettevõtjad. Sellest lähtudes puuduvad ettevõtjatel, kelle

põhitegevus ei ole automatiseerimine, teadmised, oskused ja kogemused

automatiseerimisprojekte planeerida, ette valmistada ja ellu viia. Teadmiste ja kogemuste

puudus omakorda on üks peamiseid takistusi, mille tõttu jääb Eesti robotite kasutamises teistest

riikidest maha.

Lisaks ettevõttesiseste teadmiste, oskuste ja kogemuste puudusele ei ole Eestis ka

automatiseerimise ja robotiseerimise alase nõustamise teenuse pakkumise turg välja kujunenud

ning ettevõtjatel puuduvad sarnase teenuse sisseostmise harjumused. Seevastu Põhjamaades

kaasavad automatiseerimisega mittetegelevad ettevõtjad oma automatiseerimise ja

robotiseerimise projektidesse kindlate toodete edasimüüjatest sõltumatuid valdkondlikke

eksperte, kes aitavad automatiseerimise ja robotiseerimisega iga päev mittetegelevatel

ettevõtjatel koostada nende majandusprobleemist või arenguvõimalusest lähtuva ja

konkreetsest automatiseerimise või robotiseerimise lahenduse müüjast sõltumatu kava.

Automatiseerimise teekaardi toetusega antakse ühelt poolt ettevõtjatele võimalus koostada

valdkondliku eksperdi abil automatiseerimise ja robotiseerimise tegevuskava. Teisalt aitab

automatiseerimise teekaart muuta automatiseerimise ja robotiseerimise alase ettevõttevälise

nõustamise teenuse sisseostmise kättesaadavamaks ja tavapäraseks.

Eelnõu punktiga 6 nähakse ette, et automatiseerimise teekaardi koostab projektimeeskond,

kuhu kuuluvad selle ettevõtja esindajad, kellele teekaart koostatakse, ja ettevõtjavälised

nõustajad. Ettevõtjaväliste nõustajate kaasamine aitab ettevõtjal tuua ettevõttesse

automatiseerimise ja robotiseerimise lisateadmisi ja -kogemusi, mida ettevõtja, kes tegutseb

muudes majandussektorites, iga päev ei vaja ja mille loomine ei ole VKEdel majanduslikult

põhjendatud.

1 download

Määruse § 12 sätestab, et taotluses tuleb esitada projektimeeskonna liikmete elulookirjeldus ja

projektis täidetavad ülesanded ning teave tehtud töödest, mille alusel saab hinnata nende

võimekust nimetatud ülesandeid täita.

Projektimeeskonna pädevust ja võimekust hinnatakse valikukriteeriumiga „taotleja võimekus

projekti ellu viia“.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse §-i 4 lõigetega 12–15. Eelnõuga lisatakse termin

„reaalajamajandus“ tähendus. Reaalajamajandus on digitaalne majandussüsteem, kus

majandussubjektide vahelised tehingud toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas

struktureeritud, standarditud ja masinloetavate digitaalandmete võimalikult automaatse

vahetamise teel.

Teisisõnu on reaalajamajandus terviksüsteem, kus andmevahetus, sealhulgas arvete,

kviitungite, tellimuste ja aruannete esitamine ning tööaja arvestus (nii inimeste kui ka seadmete

kohta) toimub digitaalselt süsteemi osaliste vahel õigel ajal ja õiges vormis. Reaalajamajandust

rakendatakse ettevõttesiseselt ning ettevõtetevahelises ja ettevõtte ja riigi vahelises suhtluses.

Muudatus sätestab terminite „automatiseeritud lahendus“ ja „robotlahendus“ tähenduse.

Automatiseeritud lahendus on ettevõtja automatiseeritud tööprotsess, mis toimub osaliselt või

täielikult ilma inimese sekkumiseta. Automatiseerimine seisneb nii inimeste füüsilise tegevuse

kui ka tarkvaral ja tehnoloogilistel lahendustel põhineva tegevuse muutmises

inimsekkumisvabaks ja automaatseks. Automatiseeritud lahenduse kirjeldus sisaldab teavet

automatiseeritud tööprotsessi ülesehituse, tööfunktsioonide ja rollide ning nende inimese ja

masina vahelise jaotuse kohta. Lisaks sisaldab see automatiseeritud lahenduse juhtimissüsteemi

ja automatiseeritud lahenduses kasutatavate masinate ja seadmete ning nende tööfunktsioonide

ning kasutatavate lisaseadmete ja tarvikute kirjeldust. Automatiseeritud lahenduse kirjeldus

sisaldab ka teavet andurite ja mõõteseadmete, tarkvara ja selle integratsiooni kohta, mille abil

automatiseeritud lahendus oma funktsiooni täidab. Oluline on juhtida tähelepanu

automatiseeritud lahenduse kasutamise ohutuse nõuetele ja nende rakendamise tingimustele, et

selle tulemusel vältida vigastuste ja kahjustuste tekitamist nii inimestele, masinatele kui ka

kasutatavatele tehnoloogiatele.

Robotlahendus on automatiseeritud lahendus, mis kasutab roboteid. Robotlahenduse kirjeldus

sisaldab roboti rolli ja tööfunktsioone ettevõtja tööprotsessi elluviimisel, roboti tehnilist ja

robotiseeritud töökoha kirjeldust, teavet roboti tööorganite, lisaseadmete ja tarvikute kohta ning

robotlahenduse kasutamise ohutuse nõudeid. Kõik robotiga seotud kirjeldused esitatakse

tööfunktsioonide põhjal. Teisisõnu, robotlahenduse kirjeldus ei näita, missuguseid roboteid

võiks ettevõtja kasutada, vaid kirjeldab robotlahenduse ja tema osade tööfunktsioone. Selle

lahenduse eesmärk on anda ettevõtjale võimalus valida robotite ja robotlahenduste seast välja

oma robotlahendus.

Lisaks selgitatakse termini „põhiprotsess“ tähendust. Põhiprotsess on ettevõtja tegevus, millega

luuakse kliendile väärtust ning millega ettevõtja teenib oma peamise müügitulu ja kasumi.

Põhiprotsessid on tootmine ja teenuse pakkumine ning nende osad. Näiteks kuuluvad tootmise

põhiprotsesside hulka vahetu tootmisprotsess, toodete komplekteerimine ja kvaliteedikontroll

ning teenuse pakkumise põhiprotsesside hulka otsene teenuse pakkumine, teenuse pakkumisega

seotud konsultatsioonid ja klienditeenindus.

Lisaks põhiprotsessidele on olemas ka tugiprotsessid, mis aitavad ettevõtjal põhiprotsesse ellu

viia, aga ei loo ise kliendile väärtust. Tugiprotsesside sekka kuuluvad näiteks

personalijuhtimine, raamatupidamine ja dokumentide haldus.

Eelnõu punktidega 8 ja 9 lisatakse määrusesse toetatava tegevusena automatiseerimise

teekaardi koostamine. Lisaks võimaldatakse automatiseerimise teekaardis kirjeldatud

probleemide lahendamiseks ja arenguvõimaluste elluviimiseks taotleda nõustamisteenuse ja

arendustegevuse toetust.

Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määrust automatiseerimise teekaardile esitatavate

tingimustega ja selles nõutava teabega. Automatiseerimise teekaart sisaldab tööprotsessi

kirjeldust enne ja pärast automatiseerimist, automatiseerimisega lahendatava probleemi või

pakutava lahendusvõimaluse kirjeldust, masinate, seadmete, tarkvara ja selle integratsiooni,

mõõteseadmete ja andurite tööfunktsioonipõhist kirjeldust, juhtimispõhimõtete ja -süsteemide

kirjeldust, automatiseerimisega seotud ohutusnõuete kirjeldust ning automatiseerimisega mitte

seotud protsessides, sealhulgas tugiprotsessides tehtavate automatiseerimisega seotud

muudatuste kirjeldust.

Juhul kui automatiseeritud lahendus sisaldab robotite kasutuselevõttu, peab automatiseerimise

teekaart sisaldama ka automatiseeritud lahenduses kasutatava roboti funktsiooni kirjeldust ja

roboti tehnilist, robotiseeritud töökoha, roboti tööorganite ning lisaseadmete ja tarvikute

tööfunktsioonipõhist kirjeldust.

Lisaks automatiseeritud lahendusele tuleb automatiseerimise teekaardis esitada veel

tootedisainis, töökoha korralduses ja automatiseerimisega otseselt mitte seotud protsessides

tehtavate automatiseerimisega seotud muudatuste kirjeldus, investeeringu suurus ja

tasuvusarvutus, riskianalüüs, mis kaardistab automatiseerimisega seotud riskid ja hindab neid,

vajaduse korral automatiseeritud lahenduse visualiseering, automatiseeritud lahenduse

installeerimise ja integreerimise põhimõtted ning tegevuskava, mille alusel automatiseerimise

protsessi ellu viia.

Eelnõu punktiga 11 kehtestatakse, et automatiseerimise teekaardi alase nõustamise teenus ja

selle valdkonna arendustegevus peab olema seotud automatiseerimise teekaardis nimetatud

probleemide või arenguvõimalustega. See tingimus seob kaks toetatavat tegevust omavahel.

Neist esimese puhul saab ettevõtja toetust automatiseerimise projekti koostamiseks ning teise

puhul automatiseerimise projekti elluviimiseks vajaliku nõustamisteenuse ja arendustegevuse

sisseostmiseks. Automatiseerimisega seotud arendustegevuse hulka kuuluvad näiteks

automatiseeritud lahenduste installeerimise ja integreerimisega seotud tegevused ning

robotiseeritud töökoha ja lisaseadmete juurutamisega seotud arendustegevused.

Eelnõu punktiga 12 nähakse ette, et automatiseerimise teekaardi toetuse abikõlblikud kulud

on ettevõtjavälise nõustamisteenuse kulud. Vastavalt määrusele koostab automatiseerimise

teekaardi ettevõtja esindajatest ja ettevõtjavälistest nõustajatest koosnev töörühm. Toetust saab

taotleda ettevõtjaväliste nõustajate teenuse katteks.

Sama punktiga kehtestatakse automatiseerimise teekaardi abikõlblikkuse perioodi

maksimumkestuseks kuus kuud. Automatiseeritud lahenduse rakendamine peab avaldama

majanduslikku mõju, mis omakorda eeldab kiiret ja tulemuslikku tegutsemist. Sellest lähtuvalt

peab ka automatiseerimise teekaardis käsitletud automatiseerimise ettevalmistamise ja

planeerimise faas olema ajaliselt piiratud.

Lisaks sätestatakse, et automatiseerimise teekaarti hinnatakse vastavushindamise metoodika

alusel, andes iga hindamiskriteeriumi alusel taotlusele kas positiivse või negatiivse hinnangu.

Automatiseerimise teekaardi toetuse taotlusele antakse hinnang viie järgmise kriteeriumi alusel:

 projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele,

 projekti põhjendatus,

 projekti kuluefektiivsus,

 taotleja suutlikkus projekti ellu viia,

 projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega.

Projekti rahastatakse, kui projekt saab kõigi viie hindamiskriteeriumi alusel positiivse

hinnangu.

Eelnõu punkt 13 sätestab, et automatiseerimise teekaardi jaoks antav toetuse

maksimumsumma on 5000 eurot, mis on 50% projekti abikõlblikest kuludest. Teisisõnu saab

ettevõtja katta toetusega pool automatiseerimise teekaardi 10 000 euro suurusest maksumusest.

Eelnõu punktiga 14 lisatakse määrusesse nõue, et ettevõtja, kes taotleb toetust

digitaliseerimise teekaardis esitatud kitsaskohtade lahendamiseks ja arenguvõimaluste

elluviimiseks vajaliku nõustamisteenuse saamiseks ja arendustegevuse elluviimiseks, peab

taotlusega koos esitama digitaliseerimise teekaardi. Ettevõtja digitaliseerimise teekaart ei pea

olema koostatud ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetuse abil, aga see peab vastama

nimetatud toetuse abil koostatavatele teekaartidele kehtestatud nõuetele.

Samad nõuded kehtestatakse automatiseerimise teekaardile.

Eelnõu punktiga 15 sätestatakse, et igaks määruse alusel toetatavaks tegevuseks saab äriühing

toetust üks kord. Kehtiva määruse alusel oli äriühingul võimalus toetust saada nii

digitaliseerimise teekaardi koostamiseks kui ka digitaliseerimise teekaardi alase nõustamise

teenuse saamiseks ja sellealaseks arendustegevuseks üks kord. Eelnõuga lisatakse määrusesse

uue tegevusena automatiseerimise teekaardi koostamine, mille elluviimiseks saab äriühing

samuti toetust üks kord.

Eelnõu punktiga 16 lisatakse määrusesse nõue, et projekti aruandega koos tuleb esitada

automatiseerimise teekaart. Valminud automatiseerimise teekaart on toetuse väljamakse alus.

Lisaks automatiseerimise teekaardile esitab toetuse saaja aruandes hinnangu projekti

elluviimise ja tulemuslikkuse kohta ning kirjelduse selle kohta, kuidas projekt aitas saavutada

strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid ja sihte.

Projektijärgses aruandes annab toetust saanud ettevõtja hinnangu projekti elluviimise

protsessile ja valminud automatiseerimise teekaardile, sealhulgas toob välja probleemid ja

kitsaskohad ja nende lahendused ning projekti edusammud.

Eelnõu punktiga 17 nähakse ette, et automatiseerimise teekaardi koostamise toetus makstakse

ettevõtjale välja juhul, kui koostatud teekaart vastab automatiseerimise teekaardile määruse § 7

lõigetes 21 ja 22 kehtestatud nõuetele ning määruse eesmärgile.

Paragrahvi 7 lõigetes 21 ja 22 on sätestatud nõuded selle kohta, mis teavet ja millises vormis

peab automatiseerimise teekaart sisaldama. Nimetatud nõudeid on kirjeldatud eelnõu punktides

7 ja 8.

Eelnõu punktiga 18 lisatakse määruse rakendamise peatükk, kus sätestatakse, et § 1 lõike 4 ja

§ 4 lõike 5 muudatusi kohaldatakse nendele taotlustele, mis on esitatud peale eelnõuga sisse

viidavate muudatuste jõustumist.

4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks töötab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus välja automatiseerimise

teekaardi hea tava ja rakendusdokumendid. Automatiseerimise teekaardi koostamise hea tava

on automatiseerimise teekaardi koostamise juhend.

Muudatused ei avalda vahetut mõju riigieelarve tuludele või kuludele võrreldes meetme senise

rakendamisega.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas

avaldamist.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Euroopa Komisjonile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

perioodi 2021−2027 seirekomisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse

avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

EELNÕU

25.02.2026

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruse nr 8 „Ettevõtja

digitaliseerimise teekaardi toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruses nr 8 „Ettevõtja

digitaliseerimise teekaardi toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle põhitegevus vastab järgmisele justiitsministri 28.

detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)“ koodile:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (jagu A) ning kala, koorikloomade ja molluskite

töötlemine ja säilitamine (jagu C, grupp 102);

2) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (jagu B, osa 05), toornafta ja maagaasi tootmine (jagu B,

osa 06), nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (jagu B, grupp 091) ning koksi ja

puhastatud naftatoodete tootmine (jagu C, osa 19);

3) tubakatoodete tootmine (jagu C, grupp 120);

4) kinnisvaraalane tegevus (jagu M);

5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (jagu S, grupp 920);

6) juriidilised toimingud ja arvepidamine (jagu N, osa 69), peakontorite tegevus ning

juhtimisalane nõustamine (jagu N, osa 70), reklaamindus, turu-uuringud ja suhtekorraldus

(jagu N, osa 73);

7) rentimine ja kasutusrent (jagu O, osa 77) ning tööjõurent ja muud tööjõuteenused (jagu O,

grupp 782).“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „ja punktis

11“;

3) paragrahvi 4 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tasuvusele“ tekstiosaga „,

ettevõtja äriprotsessidega seotud andmete kogumise ja kasutamise ning reaalajamajanduse

lahenduste kasutuselevõtu analüüsi ja ettepanekuid“;

4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Automatiseerimise teekaart on ettevõtja põhiprotsessi või selle osa automatiseerimise

plaan, mis sisaldab:

1) ülevaadet automatiseeritava protsessi hetkeseisust;

2) automatiseerimisega lahendatava probleemi ja kaasneva mõju kirjeldust;

3) automatiseeritud lahendust;

4) robotiseerimise korral robotlahendust;

5) investeeringu suurust ja tasuvusarvutust;

6) riskianalüüsi;

7) visualiseeringut;

8) automatiseeritud lahenduse installeerimise ja integreerimise põhimõtteid;

9) automatiseerimise tegevuskava.“;

5) paragrahvi 4 lõike 7 teist lauset täiendatakse pärast sõna „teekaardi“ tekstiosaga „ning § 7

lõike 1 punktis 11 sätestatud tegevuse elluviimisel automatiseerimise teekaardi“;

6) paragrahvi 4 lõike 9 esimeses lauses asendatakse sõnad „digitaliseerimise teekaardi“

sõnadega „digitaliseerimise ja automatiseerimise teekaarte“;

7) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 12–15 järgmises sõnastuses:

„(12) Reaalajamajandus on digitaalne majandussüsteem, kus majandussubjektide vahelised

tehingud toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud, standarditud ja

masinloetavate digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel.

(13) Automatiseeritud lahendus on automatiseeritud tööprotsess, mis toimub osaliselt või

täielikult ilma inimese sekkumiseta ja mille kirjelduses esitatakse järgmine teave:

1) automatiseeritud tööetapid koos täidetavate tööfunktsioonidega ning nende jaotus inimese ja

masina vahel;

2) juhtimispõhimõtted ja- süsteem;

3) masinad ja seadmed ning nende tööfunktsioonid koos nende täitmiseks vajalike lisaseadmete

ning tarvikutega;

4) andurid ja mõõteseadmed;

5) tarkvara ja selle integratsioon ning nende tööfunktsioonid ning automatiseerimise ohutuse

nõuded.

(14) Robotlahendus on robot funktsiooniga automatiseeritud lahendus, mille kirjeldus sisaldab

roboti tehnilist ja robotiseeritud töökoha kirjeldust ning teavet roboti tööorganite, lisaseadmete

ja tarvikute kohta.

(15) Põhiprotsess on ettevõtja tegevus, mis loob ettevõtja kliendile väärtust. Põhiprotsessid on

tootmine või teenusepakkumine.“;

8) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) automatiseerimise teekaardi koostamine;“;

9) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „digitaliseerimise“ sõnadega „ja

automatiseerimise“;

10) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Automatiseerimise teekaardis esitatakse:

1) automatiseeritava tööprotsessi kirjeldus;

2) automatiseerimisega lahendatava probleemi ja selle lahendusvõimaluse kirjeldus;

3) töö teostamise kirjeldus, mis sisaldab tööetappe koos täidetavate tööfunktsioonidega ning

nende jaotusega inimese ja masina vahel;

4) masinate ja seadmete tööfunktsioonipõhine kirjeldus;

5) tarkvara ja selle integratsiooni tööfunktsioonipõhine kirjeldus;

6) juhtimispõhimõtete ja -süsteemi kirjeldus;

7) mõõteseadmete ja andurite tööfunktsioonipõhine kirjeldus;

8) automatiseerimisega seotud ohutusnõuete kirjeldus;

9) tootedisainis ja automatiseerimisega otseselt mitte seotud protsessides tehtavate

automatiseerimisega seotud muudatuste kirjeldus;

10) investeeringu suurus ja tasuvusarvutus;

11) riskianalüüs;

12) vajaduse korral automatiseeritud lahenduse visualiseering;

13) automatiseeritud lahenduse installeerimise ja integreerimise põhimõtted;

14) tegevuskava.

(22) Juhul kui automatiseeritud lahendus hõlmab robotlahendust, esitatakse automatiseerimise

teekaardis lisaks lõikes 21 nimetatud teabele järgmine teave:

1) roboti funktsioon automatiseeritud lahenduses;

2) roboti tööfunktsioonipõhine tehniline kirjeldus;

3) robotiseeritud töökoha tööfunktsioonipõhine kirjeldus;

4) roboti tööorganite tööfunktsioonipõhine kirjeldus;

5) roboti lisaseadmete ja tarvikute tööfunktsioonipõhine kirjeldus.“;

11) paragrahvi 7 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „digitaliseerimise“ sõnadega „või

automatiseerimise“;

12) paragrahvi 8 lõikes 2, § 9 lõike 4 punktis 1, § 16 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja § 17

lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1 ja 11“;

13) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevuse korral 5000 eurot.“;

14) paragrahvi 12 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimisel § 7 lõikes 2 sätestatud

tingimustel koostatud digitaliseerimise teekaart või § 7 lõigetes 21 ja 22 sätestatud tingimustel

koostatud automatiseerimise teekaart.“;

15) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Määruse alusel antakse äriühingule toetust kõigiks § 7 lõike 1 punktides 1, 11 ja 2 nimetatud

tegevusteks üks kord.“;

16) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevusele toetuse saamisel projekti tulemusel

valminud automatiseerimise teekaarti.“;

17) paragrahvi 21 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevuse vastamine § 5 lõikes 1 nimetatud

eesmärgile ja § 7 lõigetes 21 ja 22 sätestatud nõuetele.“;

18) määrust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:

„11. peatükk

Määruse rakendamine

§ 26. Määruse rakendamine

Käesoleva määruse 2026. aasta märtsis vastu võetud § 1 lõike 4 ja § 4 lõike 5 muudatusi ei

kohaldata enne nimetatud muudatuste jõustumist esitatud taotlustele.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

27.02.2026 nr 2-2/730-1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruse nr 8 „Ettevõtja

digitaliseerimise teekaardi toetus“ muutmise määruse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruse

nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus

Seirekomisjon

Euroopa Komisjon

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kaie Nurmik

+372 639 7651, [email protected]