Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

25.02.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Töötasu alammäära kehtestamine

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel.

§ 1. Töötasu alammäära kehtestamine

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise

korral 946 eurot.

§ 2. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määrus nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“

(RT I, 21.12.2024, 26) tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

25.02.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lõike 5 alusel.

Määruse eelnõu koostamine on ajendatud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate

Keskliidu vahel 17. veebruaril 2026. a sõlmitud kollektiivlepingust, millega sotsiaalpartnerite

keskorganisatsioonid leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises aastal 2026. Kokkuleppega

laiendatakse töötasu alammäära kollektiivlepingu seaduse § 46 lõike 1 tähenduses ning

kehtestatakse alammäär kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja

töötajatele. Laiendatud tingimused on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded.

TLS § 29 lõikes 5 on sätestatud volitusnorm, mille kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab

määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. TLS § 29 lõikes 51 on sätestatud

põhimõte, mille kohaselt Vabariigi Valitsus lähtub töötasu alammäära kehtestamisel tööandjate

keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Käesoleva eelnõuga

kehtestab Vabariigi Valitsus töötasu alammääraks sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonide

vahel kokkulepitud alammäära. Eelnõuga kavandatud muudatused ei avalda mõju

halduskoormusele.

Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere ([email protected]; tel

5378 5158). Eelnõu mõjuhinnang on koostatud koostöös Rahandusministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumiga. Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ei ole keeletoimetatud, kuna kasutatud on varasemate aastate

keeletoimetatud teksti, mis on uute numbritega sisustatud.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahviga 1 kehtestatakse töötasu alammäär alates 1. aprillist 2026. a. Välja kujunenud

tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid. Eesti

Ametiühingute Keskliidul ja Eesti Tööandjate Keskliidul on õigus kollektiivlepingu seaduse

§ 46 lõike 1 alusel laiendatud kollektiivlepinguna kokku leppida üleriigilise töötasu

alammääras, mida kohaldatakse kõigile töötajatele ja tööandjatele.

Kooskõlas sotsiaalpartnerite kokkuleppega kehtestatakse määrusega 2026. aasta 1. aprillist

tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral

946 eurot.

2

Paragrahviga 2 tunnistatakse alates 1. aprillist 2026. a kehtetuks seni kehtiv töötasu

alammäärade määrus – Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määrus nr 87 „Töötasu

alammäära kehtestamine“ (RT I, 21.12.2024, 26).

Paragrahviga 3 sätestatakse eelnõu jõustumine 1. aprillil 2026. a.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu seondub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2041, 19. oktoober

2022, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus. Direktiivi eesmärk on parandada

miinimumpalga piisavust ja vähendada palkade ebavõrdsust. Direktiiv jaotab riigid kahte

rühma: riigid, kus miinimumpalk lepitakse kokku kollektiivlepingutega ja riigid, kus

miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga. Eestis lepivad töötasu alammääras kokku

sotsiaalpartnerid, mistõttu on Eesti kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riik. Riikidele,

kus miinimumpalk kehtestatakse kollektiivlepinguga, ei näe direktiiv ette täiendavaid tingimusi

või kriteeriume piisava miinimumpalga kehtestamiseks.

4. Määruse mõjud

Määrus näeb ette suurema töötasu alammäära võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Kehtiva

määruse järgi on töötasu alammääraks tunnis 5,31 eurot ja töötasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral kuus 886 eurot.

Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning

avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad (näiteks

vanemahüvitis, täiendava puhkuse tasud). Alammäära tõus aitab kaasa vähekindlustatud isikute

toimetuleku paranemisele.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2025. aastal kümne kuu keskmisena 15 000 täisajaga tööle

märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära (886 eurot), moodustades 3,2% kõigist

töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest. Sellele lisaks teenis ühes kuus keskmiselt

19 300 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu vahemikus 887 kuni 975 eurot ehk kuni 10%

töötasu alammäärast kõrgemat töötasu, mis moodustab 4,1% täisajaga töötajatest.

Töötasu alammäära tõus 60 euro võrra 886-lt eurolt 946-le eurole, mis hakkab kehtima alates

1.aprillist 2026. aastal, toob Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes

2025. aastaga täiendavat maksutulu 9,7 miljonit eurot. Suureneb sotsiaalmaksu,

töötuskindlustusmakse, füüsilise isiku tulumaksu ning tarbimisse mineva netopalga tõusu mõjul

tarbimismaksude laekumine. Riigieelarve maksutulude prognoosis on juba arvestatud töötasu

alammäära tõusuga läbi keskmise palga prognoosi.

Riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulud suurenevad võrreldes 2025. aastaga

Rahandusministeeriumi hinnangul 3,1 miljoni euro võrra. Riigieelarvelistele asutustele

3

tööjõukuludeks riigieelarvest täiendavaid vahendeid ei eraldata ning kokkuleppeliselt kaetakse

alammäära tõus palgafondi siseselt.

Arvestades prognoositavat maksutulu ning riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulude

suurenemist ja kohalikele omavalitsustele eraldatava füüsilise isiku tulumaksu ning II

pensionisamba maksete neutraalset mõju valitsussektori positsioonile, ulatub töötasu

alammäära tõusu positiivne mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 2026. aastal võrreldes

2025. aastaga kokku 6,6 miljoni euroni.

Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasu alammääraga seotud hüvitiste suurenemise, nt

suureneb vanemahüvitis. Planeeritud mõju 2026. aastaks on vanemahüvitise (keskmiselt 1976

saajat) kuludele ligikaudu 1,1 miljonit eurot ning täiendavatele puhkuse päevade (keskmiselt

28 226 saajat) kuludele ligikaudu 373 tuhat eurot. Seega on mõju kokku töötasu alammäära

tõusuga 886 eurolt 946 euroni Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kaudu makstavate hüvitiste

kuludele ligikaudu 1,5 miljonit eurot. 2026. aasta riigieelarves on töötasu alamäära tõusu

rahalise mõjuga arvestatud.

Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttest on kohalikud omavalitsused oma

tegevuses iseseisvad ning nende pakutavate hüvitiste ning toetuste maht on erinev. Määrus võib

kaasa tuua ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kui kohalik

omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Määruse mõju ei ole antud juhul võimalik

täpselt hinnata.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikele omavalitsustele täiendavaid tegevusi,

kulusid ega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a ehk samaaegselt Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti

Tööandjate Keskliidu vahelise laiendatud kollektiivlepinguga kokkulepitud 2026. aasta töötasu

alammäära tõusuga.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja

arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude

Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,

Eesti Personalitöö Arendamise Ühingule PARE, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le

Teenusmajandus Koda ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

Ministeeriumid

27.02.2026 nr 2-2/729-1

Eelnõu kooskõlastamine

Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu

alammäära kehtestamine“ eelnõu.

Kuna eelnõu on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. aprillist, siis palume kooskõlastused ja

arvamused saata hiljemalt 6. märtsiks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Tööandjate Keskliit

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE

Eesti Linnade ja Valdade Liit

MTÜ Teenusmajanduse Koda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Johann Vootele Mäevere

5378 5158, [email protected]