| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 12-4/26/1 |
| Registreeritud | 27.02.2026 |
| Sünkroonitud | 02.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Rohereformi juhtkomisjoni istungi protokoll
Tallinn 10.02.2026
Algus: kell 10.00
Lõpp: kell 11.30 Koosoleku tüüp: hübriidkoosolek
Juhatas: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt Protokollis: Madis Tilga
Osalesid: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
taristuminister Kuldar Leis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
asekantsler Kristi Klaas
Juures viibisid: Kai Treier (Haridus- ja Teadusministeeriumi rohepoliitika nõunik) Karoli Niilus (Rahandusministeeriumi kliima ja kestlikkuse valdkonna nõunik)
Moonika Oras (rahandusministri nõunik) Eili Lepik (Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja)
Madis Tilga (Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna nõunik) Gert Siniloo (Välisministeerium, ühendatuse ja kliimadiplomaatia osakonna peadirektor ) Emma Kruusmäe (Kliimaministeerium, energeetika- ja keskkonnaministri nõunik)
Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, strateegilise planeerimise juht) Nikita Lumijõe (haridus- ja teadusministri nõunik)
Mikk Järv (Kliimaministeerium, taristuministri nõunik) Angelica Tikk (Kaitseministeerium, innovatsiooniosakonna juht) Gea Kangilaski (haridus- ja teadusministri nõunik)
Kristofer Rennel (rahandusministri nõunik) Maria Värton (Kliimaministeerium, rohereformi teekaartide valdkonnajuht)
Päevakord
1. „Majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuunad 2030“ tutvustus ja
kinnitamisele esitamine
2. Kliimakindla majanduse teekaartide seis
3. Keskkonnahoidliku arengu andmevärava visuaali tutvustus (enne avalikustamist
märtsis)
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: [Juurdepääsupiirangu algusaeg]
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: [Juurdepääsupiirangu lõpp]
Alus: [Alus]
Teabevaldaja: Kliimaministeerium
Istungi kokkuvõte
Päevakorrapunkt 1. „Majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuunad 2030“ tutvustus
ja kinnitamisele esitamine
Kristi Klaas andis ülevaate „Rohereformi tegevusplaani 2023-2025“ saamisloost ja eesmärkidest.
See oli tollal vajalik tervikpildi ja valdkondade vahelise koordinatsiooni loomiseks. Tänaseks on
suur osa tegevusplaanis kirjeldatud kümne valdkonna tegevussuundadest töös, sisalduvad
valdkondlikes arengukavades ja ministeeriumite tööprogrammides. Seega sarnase ülesehitusega
tegevusplaani järele vajadus puudub.
Samas puudub hetkel terviklik vaade teemade kohta, mis jäävad nö valdkondade vahele, kuid mis
vajaksid enam tähelepanu. Teemade kaardistamise tulemusena joonistusid välja neli fookust ehk
koostöösuunda majanduse, julgeoleku ja keskkonna paremaks koostoimeks. Need koostöösuunad
on: julgeoleku ja keskkonnahoidliku arengu koostoime, puhta tööstuse edendamine, laiem õiglane
üleminek ja kliimamuutustega kohanemine.
Nii ametkondlike konsultatsioonide kui valitsusväliste partneritega koosloome tulemusel saab
öelda, et neid suundi peetakse vajalikeks ja Kliimaministeerium on kokku kogunud ettepanekud
tegevusteks Antropoloogia Keskuse ja Kaitseuuringute Keskuse toel.
Madis Tilga tõi välja koostöösuundade eesmärgi ja vajalikkuse:
• Mõistetakse paremini keskkonnalahenduste rolli julgeoleku ja majanduse tugevdamisel.
• Õiglase ülemineku laiem käsitlus vähendab ebavõrdsust ja taastab usaldust
• Tähelepanu kliimamuutustega kohanemisele vähendab majanduskulusid ja terviseriske
Madis Tilga tutvustas järjest nelja koostöösuunda.
Julgeoleku ja keskkonna koostoime energeetika osa juures tekkis küsimus, kui laialt on selle kava
raames energiajulgeolekut käsitletud ning mis seos on nendel tegevustel Energiamajanduse
arengukavaga 2035 (ENMAK). Kristi Klaas ja Madis Tilga vastasid, et ENMAK vaatab
varustuskindlust laiemalt, kuid koostöösuundade kava toob välja ühe osa suurest pildist – Ukraina
sõja kogemustele tuginedes toob esile keskkonnahoidliku arengu ja julgeoleku koostoime
kriisikindluse tugevdamiseks. Lepiti kokku, et koostöösuundade juurde lisatakse täiendav selgitus.
Materjalide ja ringsuse osa juures tõstati taktikaliste materjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu
küsimus. Kaitseministeeriumi esindaja kinnitas, et tegevussuuna eesmärk on sobiv, aga täpsustab
veel detaile.
Looduspõhiste kaitsemehhanismide osa juures tõstati küsimus, kuivõrd annab praegune sõnastus
alust looduskaitseliste piirangutega alade suurendamiseks. Kava koostajad kinnitasid, et seda pole
taotletud, eesmärk selles kontekstis on, et Eestil oleks rohkem heas seisundis looduslike
kaitsemehhanismidena toimivaid loodusmaastikke. Sõnastus vaadatakse üle, et oleks üheselt
mõistetav.
Arutleti kliimariskidest tulenevate ohtude üle Eestis, sh kriitilisele taristule ja toodi näiteid nt
Taanist, kus vihmavalingute tagajärjel sattusid ohtu andmeside ja serveripargid. Tõdeti, et
mitmetel lähipiirkonna riikidel on juba oma selge kava, kuidas loodust paremini kasutada
kaitseotstarbel (peamiselt veekogusid ja märgalasid) ja kuidas kuumaperioode või vihmavalinguid
saab looduspõhiste lahendustega leevendada ja juhtida. Tegevussuuna alla soovitati lisada paar
näidet.
Elanikkonna kriisivalmiduse osa kohta tekkis küsimus täpsete tegevuste ja eesmärgi osas ning kes
seda eest vedama peaks. Rõhutati vajadust kaasata omavalitsused ja kaaluda eestvedajana (ka)
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit. Madis Tilga selgitas, et soovitused konkreetsete
tegevuste jaoks on olemas, aga need ei tule kavasse kinnitamisele, vaid jäävad eraldi soovituste
nimekirjana. Tegevussuuna sõnastus tehakse selgemaks.
Madis Tilga näitas, et puhta tööstuse koostöösuund tugineb tööstuse teekaard ile ning toob esile
põhimõtted. Täpsemalt on kirjas teekaardis.
Madis Tilga kirjeldas õiglase ülemineku koostöösuuna sisustamist koosloome protsesside käigus.
Eesmärgiks on mõjude laiem (mitte ainult Ida-Viru ja põlevkivitööstus) käsitlemine ja
tasakaalustamine, ebavõrdsuse vähendamine ja usalduse suurendamine. Koosloometest tekkis
seitse töösuunda: dialoog, teadlikkus, KOV, andmed, loodusvarad, oskused ja piirkonnad . Kristi
Klaas lisas, et senine ametiasutuste kaasamisviis sageli ei tööta ja vaja on paremaid
kaasamispraktikaid ning see on üks õiglase ülemineku eeldusi. On vaja luua usaldust. Ka
Riigikantselei loodud hea kaasamise tava oleks vaja rohkem teadvustada ja kasutada. õiglase
ülemineku teadlikkuse töösuuna 2.2 tegevuse juurde lisatakse Välisministeerium.
Kliimamuutustega kohanemise töösuuna all tõi Kristi Klaas esile, et seni on kliimamuutuste
kontekstis räägitud palju heite vähendamise eesmärkidest ja selleks vajalikest investeeringutest,
siis nüüd oleks vaja rohkem tähelepanu pöörata ka kliimamuutustega kohanemisele. Valmib
kohanemise teekaart, kus näidatakse ära nn haavatavad valdkonnad, et vastavates valitsemisalades
tekiks selgus, mida on vaja ära teha. Kui varem pole Eestis kliimamuutuste mõjusid väga selgelt
näha olnud, siis teatud sektorites on see nüüd selgelt tajutav, nt põllumajandus ja turbatootmine.
Järgnevas arutelus toodi esile globaalsed mõjud, millega ka Eestil tuleb arvestada. Nt Vahemere
ja Lähis-Ida piirkonnas on veevarustus suur probleem ning kui seda ei lahendata, siis läheb liikvele
ligi 500 miljonit inimest paremaid elupaiku otsima.
Eili Lepik vastas rahastuse küsimuse kohta, et koostöösuundade ellu viimiseks eraldi raha ei ole
planeeritud, need tuleb siduda olemasolevatesse arengukavadesse ja tööprogrammidesse ning
samuti kasutada uue MMF võimalusi. Millised tegevused täpselt milliste arengukavade all ellu
viia saab, selgub töökorralduse ja edasiste läbirääkimiste käigus.
Otsustati:
1. Kinnitada „Majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuunad 2030“
Päevakorrapunkt 2. Kliimakindla majanduse teekaartide seis. Kliimakindla majanduse
teekaartide seisu tutvustas Kristi Klaas, öeldes, et valitsuses on tehtud kokkulepe, et enne
Kliimakindla majanduse seadusega edasi ei liigu, kui on olemas teekaardid iga sektori kohta. Need
valmivad eelduslikult veebruari lõpus või märtsi alguses. Teekaardid keskenduvad lisaks
keskkonnakoormuse vähendamisele (näiteks transpordisektoris trammiteede arendamine jms) ka
majandussektorite konkurentsivõime kasvatamisele (puhas tööstus ja puidu väärindamine). Kui
EL-s räägitakse kliimaregulatsioone läbi, siis paljudel riikidel on ametlikud seiskohad otseselt
seotud oma puhta tööstuse huvidega, mida uus kliimaseadusandlus toetama hakkaks. Tekkis
arutelu tööstuse teekaardi sisu osas, kuidas ka Eesti tööstus toimuvatest arengutest kasu saaks.
Tööstuse teekaardiga on soov välja tuua, millistes valdkondades on ka Eestil rohkem potentsiaali.
Tulevikus ei piisa konkurentsieelise saamiseks ühest suurest ettevõttest, alus on tervikliku
väärtusahela loomine erinevate ettevõtete ja teadus-arendusasutuste koostoimes. Teekaardis ei
seata valdkondadele jäikasid piire, vaid keskendutakse mõne väärtusahela näitel sellele, kus Eestil
on tegelik arengupotentsiaal. Näiteks käsitletakse kriitiliste toormete väärtusahelat, sealhulgas
NEO tehase rolli, ning sellega seotud võimekuste kujundamist. Rõhk on sellel, kuidas neid
võimekusi saab arendada laiemalt, kaasates protsessi ka väiksemaid ja keskmise suurusega
ettevõtteid, et tekiks terviklik ja mitmekesine ökosüsteem.Teine on meremajandus ja -tööstus ehk
laevaehitajad, tehnoloogia arendajad, teadusarendus jne. Toodi Prantsusmaa näide, kus on loodud
nn missioonid, mis võimaldavad kogu majandusahela (TA, planeeringud, investeeringud,
äriarendus jne) terviklikult läbi mõelda. Sarnast lähenemist võiks katsetada ka Eestis. Nt kriitiliste
toormete puhul on meil unikaalne kompetents ning rannikumajanduses on meil loomulik eelis ja
võimalus.
Arutelu käigus toodi välja ettevõtjate hirm liigse reguleerimise ees, mistõttu võiksid teekaardid
hästi edasiste kokkulepete sõlmimisel sobida, sest need pole õiguslikult siduvad.
Tööstuse teekaardi koostamisel on ilmnenud, et konkreetsetel erialal napib insenere, sest Eestis ei
koolitata ega õpetata neid piisavalt. Samuti on välja toodud, et õppekava kohta on raha liiga vähe,
selleks et koolid suudaksid vastavat kompetentsi koolitada. Haridus- ja Teadusministeeriumist
selgitati, et ülikoolidele riiklikku koolitustellimust pole, ülikoolid on avalik-õiguslikud ning oma
õppekavade loomises autonoomsed. Kõrgkoolid ja ettevõtted peaksid omavahel kohtuma, selleks
et vajadustest paremini aru saada. Rakenduskõrghariduses ja kutsehariduses esitab riik oma
koolitustellimuse ja seal tuleks ühiselt analüüsida, mida oleks vaja tööstuses uute fookussuundade
arendamiseks õpetada. Seda toetab ka ESFi rahastusega Inseneriakadeemia programm aastani
2029, mille eesmärk on suurendada õppe vastavust tööturu vajadusele tehnika, tootmise ja ehituse
valdkonnas. Kõrg- ja kutsekoolid praegu kaasajastavad oma inseneeria õppekavasid.
Lisati, et kindlasti tuleks jätkata seal, kus meid juba edu saadab, nt puitmajade ehitus ja
kortermajade (tehaseline) renoveerimine. Samas takistavad puidusektori arengut ühelt poolt
piisava toormemahu puudumine (keemiline väärindamine) ja teisalt ka spetsialistide puudus.
Toodi esile, et kriitiliste toormete ja mere-ning rannikumajanduse kõrval on meil tugevaid
ettevõtteid ka nt vesiniku ja biometaani tootmisega seotud valdkondades. Seetõttu on oluline, et
väärtusahela põhine lähenemine esimeste näidete põhjal realiseeruks, peale mida saaks sarnast
lähenemist kasutada ka teistes tööstusharudes. Väärtusahela põhise lähenemise rahastamiseks on
Majandus-Kommunikatsiooniministeerium koos EIS´iga välja töötamas juhtettevõtte programmi.
Otsustati: võtta esitatud informatsioon teadmiseks
Päevakorrapunkt 3. Keskkonnahoidliku arengu andmevärava tutvustus. Eelmisel
kohtumisel tutvustati põgusalt indikaatoreid ja mõõdikuid, mida kasutada keskkonnahoidliku
ülemineku edenemise mõõtmiseks. Kokku lepitud mõõdikud asuvad visualiseerituna
Keskkonnaportaalis (hetkel prelive). Mõõdikuid saab filtreerida KOVi, riigi ja edenemist
visualiseerivate värvikoodide kaupa. Hetkel on kokku 58 mõõdikut, mõned on veel lisandumas.
Andmed tuginevad juba kogutavale statistikale. Tehti ettepanek nimekirjast eemaldada
ressursitõhususe näitaja, sest riikide võrdluses ei anna see edasi informatsiooni, mis vajalik.
Otsustati: võtta esitatud informatsioon teadmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Madis Tilga
Koosoleku juhataja Protokollija