Arvamuse edastamine

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister Teie 04.02.2026 nr 8-1/882-1

Justiits- ja digiministeerium Meie 02.03.2026 nr 1-8/26/17-2

[email protected]

[email protected]

[email protected]

Eesti Advokatuuri seisukohad advokaadikutse kaitse konventsiooni ratifitseerimise

seaduse eelnõu osas

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et olete advokatuurile arvamuse avaldamiseks edastanud advokaadikutse kaitse

konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Edastame teile eelnõuga seotud seisukohad.

Advokatuur tunnustab ja tänab Justiits- ja digiministeeriumi ja Vabariigi Valitsust selle eest, et

Eesti Vabariik allkirjastas konventsiooni esimeste seas, on viivituseta valmistanud ette

konventsiooni ratifitseerimise ning töötanud välja ka eelnõud riigisiseste õigusaktide

täiendamiseks, et konventsioon Eestis täiel määral rakendada. Konventsiooni ratifitseerimine

Eestis annab tugeva sõnumi, et Eestile on oluline üksikisiku põhiõiguste kaitse ning ühiskonnas

laiema usalduse loomine õigusemõistmise ja õigusriigi toimimise vastu.

Advokatuur peab oluliseks konventsiooni ratifitseerimist esimesel võimalusel. Meil ei ole

täiendus- ega muudatusettepanekuid esitatud eelnõule. Küll aga esitame seisukohad

seoses sellega, millised on meie hinnangul vajalikud täiendused riigisisestes õigusaktides,

et konventsioon Eesti õiguses täielikult rakendada.

1. Ametiprivileegide eelnõu tagasisides esitatud advokatuuri ettepanekud

Eelnõu seletuskirjas (p 1.3) on märgitud, et konventsiooni täielikuks rakendamiseks on

vajalikud eelkõige KrMS täiendused, mis on kavandatud nn ametiprivileegide eelnõus1, ning

vajalikud on ka muudatused advokatuuriseaduses (AdvS), mis on ettevalmistamisel ja lisatakse

samuti ametiprivileegide eelnõusse.

Ehkki enamik ametiprivileegide eelnõuga kavandatavaid muudatusi on vajalikud ja

nõustumisväärsed, leiame, et eelnõu vajab täpsustamist ning et konventsiooni täielikuks

rakendamiseks on vaja mõningaid täiendavaid muudatusi. Advokatuur on 30.01.2026 esitanud

1 Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ametiprivileegid). Kättesaadav

eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2be8cec6-5150-4d47-a997-

b87ad165ac18.

2

oma arvamuse ametiprivileegide eelnõule kirjaga nr 1-8/26/2-1 (lisa). Jääme ka käesolevaga

selles arvamuses esitatud tähelepanekute ja ettepanekute juurde ja palume ministeeriumil neid

arvestada. Kokkuvõtlikult juhime seoses konventsiooni rakendamisega tähelepanu eelkõige

järgnevale:

1. Konventsiooni art 6 lg 3 täitmiseks, mis nõuab advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse

konfidentsiaalsuse tagamiseks, tuleb ametiprivileegide eelnõu täiendada ja täpsustada

planeeritavaid KrMS muudatusi (vt 30.01.2026 kirja lk 1-13, I osa punktid 1 kuni 22);

2. Konventsiooni art 9 lg 1 p a täitmiseks, mis nõuab, et kutseühendusel oleks õigus saada

juurdepääs advokaatidele, kellelt on võetud vabadus, tuleb ametiprivileegide eelnõu

täiendada ja täpsustada planeeritavaid KrMS muudatusi (vt 30.01.2026 kirja lk 13-14, I

osa punkt 23);

3. Konventsiooniga tagatavate õiguste tõhusaks kaitseks tuleb menetlustoimingute

läbiviimise nõuete rikkumine sanktsioneerida ning selgelt sätestada, et ametiprivileegi

rikkumisega saadud tõendid tuleb kõrvale jätta (vt 30.01.2026 kirja lk 15-16, I osa

täiendavad ettepanekud p 1 ja 2);

4. Konventsiooni art 6 lg 1 p e täitmiseks, mis nõuab, et advokaatidel oleks tõhus

juurdepääs kõigile asjakohastele materjalidele, tuleb KrMS-s ja VTMS-s teha

muudatused tõendite kogumise hõlbustamiseks (vt 30.01.2026 kirja lk 17-18, II osa p

3);

5. Konventsiooni art 6 lg 3 p b täitmiseks, mille kohaselt peavad advokaadid saama oma

klientidega suhelda konfidentsiaalselt, tuleb tagada konfidentsiaalse suhtluse kaitse ka

jälitustoimingute käigus (vt 30.01.2026 kirja lk 19-20, II osa p 4);

6. Konventsiooni art 6 lg 5 täitmiseks, mis nõuab, et advokaadid ei kannataks kahjulike

tagajärgede all seetõttu, et neid seostatakse oma klientide või klientide seisukohtadega,

tuleb advokaatidele anda täiendav õiguskaitse isiklike rünnakute eest. Teeme

ettepaneku kaaluda selliste rünnakute vastu võitlemiseks süüteokoosseisude täiendamist

ja muude õiguslike meetmete rakendamist, mille kohta advokatuur esitab

ministeeriumile ettepanekud lähiajal (vt 30.01.2026 kirja lk 20-21, II osa p 5);

7. Konventsiooni art 9 lg 3 p c täitmiseks, mis nõuab, et kutseühendustel peab olema

võimalus viibida advokaatide vastu algatatud menetlustes peetavatel istungitel, tuleb

täiendada KrMS (vt 30.01.2026 kirja lk 21, II osa p 6);

8. Kuna ametiprivileegi on võimalik piirata lisaks kriminaalmenetlusele ka

konkurentsijärelevalvemenetluses, tuleb tagada KonkSi kooskõla KrMSiga, et

advokaadi kutsesaladuse murdmine konkurentsijärelevalvemenetluses ei saaks toimuda

lihtsamalt kui kriminaalmenetluses (vt 30.01.2026 kirja lk 22, III osa).

Lisaks ametiprivileegide eelnõu vastuses toodule esitame järgmised ettepanekud AdvS

muutmiseks:

2. Advokaadi volituste tõendamisest

Konventsiooni artikkel 6 lg 1 p d kohaselt on advokaatidel õigus olla tunnustatud isikutena,

kellel on õigus oma kliente nõustada, abistada või esindada.

Konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt (vt lk 7, art 6 lg 1 p d kohta)

on ministeeriumis ettevalmistamisel AdvS-i täiendamine, et tagada advokaadi õigus olla

tunnustatud kliendi esindamiseks kõigis õigusvaldkondades, sõltumata menetluse eripärast.

Vastav AdvS-i muudatus on kavandatud lisada KrMS jt seaduste muutmise seaduse eelnõusse

(ametiprivileegide eelnõu). Advokatuur kiidab AdvS-i täiendamise nimetatud eesmärgil heaks,

3

kuid rõhutame jätkuvalt, et üksnes sellest muudatusest ei piisa advokaadi suhtes volituste

eeldamise sätestamiseks. Praktika näitab, et AdvS-i käsitatakse menetlusseadustikest alamal

seisva seadusena, mistõttu ei ole tagatud, et advokaadi volituste eeldus ka tegelikkuses

rakenduks, seetõttu tuleks see üheselt sätestada nii AdvS-is kui erinevates menetlusseadustikes.

Sellega seoses palume kaaluda ka menetlusseadustike muutmist advokaadi volituste

eelduse küsimuse tõhusaks lahendamiseks ning vastuolude vältimiseks AdvS ja

menetlusseadustike vahel. Vastavad sõnastuslikud ettepanekud oleme teile edastanud

30.01.2026 tagasisidena ametprivileegide eelnõu raames (kirja nr 1-8/26/2-1), vt lk 16-17, II

osa p 2 ning kirja lisas toodud fail advokaadi volituste tõendamisest).

3. Advokaatide tõhusast juurdepääsust asjakohastele materjalidele

Konventsiooni artikkel 6 lg 1 p e kohaselt peavad konventsiooniosalised tagama, et advokaadid

saavad tõhusa juurdepääsu kõigile asjakohastele materjalidele, mis on pädevate avaliku võimu

kandjate, kohtute ja vaidluste lahendamise organite valduses või kontrolli all, kui nad

tegutsevad oma klientide nimel, ilma põhjendamatu viivituse ja piiranguteta.

Konventsiooni ratifitseerimise eelnõu seletuskirja kohaselt (vt lk 8, art 6 lg 1 p e kohta) ei ole

teabe küsimine ja väljastamine Eestis takistatud ning advokaadi õigus saada teavet on eraldi

sätestatud ka AdvS-i § 41 lõike 1 punktis 4, mille kohaselt on advokaatidel õigus saada riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuda

dokumentidega ning saada neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine

ei ole advokaadile seadusega keelatud. AdvS-i § 40 lõige 2 sätestab advokaadi kohustuse

koguda vajaduse korral kliendi huvides tõendeid. Selle kohustuse täitmiseks peab advokaadile

olema tagatud võimalus saada asjakohaseid materjale.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on vandeadvokaadil selgesõnaline õigus pöörduda üksnes

avaliku võimu kandjate poole. Praktikas on aga märkimisväärne osa õigusteenuse osutamiseks

vajalikust teabest eraõiguslike isikute valduses. Kui advokaadil puudub seadusest tulenev

otsene alus selliste isikute poole pöördumiseks, sõltub andmete väljastamine tihtipeale nende

vabatahtlikust otsusest, mis võib takistada asjaolude õigeaegset väljaselgitamist ning

kahjustada isiku õigust tõhusale kaitsele. Ka konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

seletuskirjas mööndakse, et vaatamata õigusliku regulatsiooni olemasolule on praktikas

esinenud probleeme advokaatidele tõhusa juurdepääsu tagamisel, st õigus ei ole alati

realiseerunud viivitusteta või täielikult.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada AdvS § 41 lg 1 p 4 viisil, et

vandeadvokaadil oleks õigus saada õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid ja dokumente

lisaks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ka juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt. Ettepanek

sätte sõnastuseks:

„4) õigusteenuse osutamiseks saama juriidiliselt või füüsiliselt isikult või riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuma dokumentidega

ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole

advokaadile seadusega keelatud“.

Muudatus aitaks vähendada praktikas esinevaid kitsaskohti, luues advokaadile selge õigusliku

aluse pöörduda õigusteenuse osutamiseks vajalike andmete saamiseks ka eraõiguslike isikute

poole. See tugevdaks õiguse tegelikku, mitte üksnes formaalset realiseerumist ning tagaks

4

tõhusama ja ajakohasema kaitse kliendi õigustele. Õigus advokaadi abile ei ole vaid formaalne,

vaid peab võimaldama advokaadil koguda ja analüüsida asjakohast teavet, mis on vajalik

kliendi huvide kaitseks. Samuti toetab muudatus poolte võrdsuse põhimõtet, aidates

tasakaalustada olukordi, kus vaidluse ühe poole valduses on kogu asjakohane teave.

Muudatus on kooskõlas ka advokaadikutse kaitse konventsioonis väljendatud põhimõtetega,

mille kohaselt peab advokaadil olema tõhus juurdepääs asjakohastele materjalidele ilma

põhjendamatu viivituse ja piiranguteta. Kuigi konventsiooni sõnastus keskendub eeskätt

avaliku võimu kandjatele, tuleneb selle eesmärgist – tagada advokaadi sõltumatus ja kliendi

õiguste tõhus kaitse – vajadus tagada advokaadile tegelik ja toimiv ligipääs asjakohasele teabele

laiemalt. Muudatus ei annaks advokaadile piiramatut õigust nõuda mis tahes andmeid. Säilivad

kõik kehtivad seadusest tulenevad piirangud, sealhulgas isikuandmete kaitse, ärisaladuse kaitse,

kutsealase saladuse hoidmise kohustus ning muud õigusnormidest tulenevad

konfidentsiaalsusnõuded. Klausel, mille kohaselt ei või andmeid saada, kui see on advokaadile

seadusega keelatud, tagab, et muudatus ei riiva ebaproportsionaalselt kolmandate isikute õigusi.

4. Toimingupiirangu erandi kehtestamise vajadus advokaadi poolt õigusabiteenuse

osutamisel

Konventsiooni artikkel 6 lg 5 esimese lause kohaselt konventsiooniosalised tagavad, et

advokaadid ei kannataks kahjulike tagajärgede all seetõttu, et neid seostatakse oma klientide

või klientide seisukohtadega.

Antud sätte valguses väljendame ka siinkohal muret olukorra osas, kus advokaati võidakse

õigusteenuse osutamise tõttu käsitada ametiisikuna.

Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 kohaselt võib ametiisiku staatus tekkida isikul, kellel

on õigus või kohustus teha avaliku ülesande täitmisel otsus või toiming või osaleda selle

tegemises või sisulises suunamises. Riigikohtu praktikas on kinnitatud, et kehtiva seaduse järgi

võib advokaat muutuda ametiisikuks avalikule sektorile õigusteenuse osutamise kaudu.

Riigikohus sedastas, et õigusnõustamist ei saa eelduslikult mittesisuliseks abistavaks

tegevuseks taandada, kuna õigusnõustaja valikud ja argumendid võivad avaldada otsusele või

toimingule suurt mõju.2 Sellest järeldub, et kehtiva seaduse järgi on võimalik otsust või

toimingut KVS § 2 lg 2 mõttes sisuliselt suunata ka üksnes õigusteenust osutades. Riigikohus

märkis ka, et õigusteenuse osutamine peab ületama teatud „lävendi“, et kõneleda otsuse või

toimingu sisulisest suunamisest.3 Samas puuduvad konkreetsed juhised või reeglid selle lävendi

ületamise tuvastamiseks. Siinkohal tõusetub praktiline probleem, kuivõrd õigusteenuse

osutamisel annab advokaat olemuslikult soovitusi, juhtides kliendi tähelepanu erinevatele

õiguslikele riskidele ja tegevusalternatiividele. Lõpliku otsuse teeb klient. AdvS § 43 lg 4

kohaselt ei või advokaati tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi

kohtuasjaga.

Praegune regulatsioon ei võimalda advokaadil piisava kindlusega hinnata, millal võib avalikule

sektorile õigusteenuse osutamine tuua kaasa ametiisiku staatuse ning sellest tuleneva

kriminaalõigusliku vastutuse toimingupiirangu rikkumise eest. Advokaadi käsitlemine

ametiisikuna võib viia olukorrani, kus advokaat tunnistatakse kahtlustatavaks seoses avaliku

ülesande täitmisega. Kui enda kaitseks vajalikud selgitused eeldavad kliendisaladuse

avaldamist, sõltub advokaadi kaitseõiguse realiseerimine kliendi nõusolekust. Kliendi

2 RKKKo nr 1-22-2637, 05.12.2025, p 36. 3 Samas, p 35.

5

nõusoleku puudumisel võib advokaat sattuda olukorda, kus tal ei ole võimalik end tõhusalt

kaitsta ilma oma kutsekohustusi rikkumata. See seab advokaadi põhiseadusliku kaitseõiguse ja

seadusest tuleneva kliendisaladuse hoidmise kohustuse omavahel vastuollu. Advokaadi

kutsetagatised, sealhulgas kliendisaladuse kaitse, on õigusriigi toimimise seisukohalt keskse

tähtsusega ning neid ei tohi kaudselt piirata ebamäärase karistusõigusliku regulatsiooni kaudu.

Juhime ka tähelepanu PS § 23 lg-le 1, mis sätestab määratletuspõhimõtte (nullum crimen nulla

poena sine lege certa). Selle kohaselt peab tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, olema

selgelt määratletud. Karistusnormi määratletus tagab, et igaühel on võimalik ette näha, milline

käitumine on keelatud ja karistatav.4 Määratletuspõhimõtte järgimist nõuab ka Euroopa

Inimõiguste Konventsiooni artikkel 7.5

Õiguslik ebakindlus ametiisiku staatuse tekkimise ja KVS-i kohaldamise osas võib viia

olukorrani, kus avalikule sektorile õigusteenuse osutamisega seotud riskid muutuvad

advokaatide jaoks liiga kõrgeks ning õigusteenuse osutamisest või ka selle tellimisest

loobutakse. See kahjustab kvaliteetse ja sõltumatu õigusnõu kättesaadavust ning võib oluliselt

vähendada õigusvaidluste ennetamise võimalusi, mõjutades ebasoodsalt avaliku sektori

otsustusprotsesse. Ebamäärasus ei tohiks tekitada olukorda, kus advokaatide riskiisu tõttu on

avaliku võimu nõustamine kättesaadav üksnes juba tekkinud vaidlustes, samas kui

keerukamates ja ennetavates õiguslikes küsimustes jääb professionaalne nõustamine osutamata.

Avaliku võimu toimimise seisukohalt on oluline, et riigil ja kohalikel omavalitsustel oleks

võimalik kasutada professionaalset õigusalast nõustamist ilma, et see looks advokaadile

ettenägematu kriminaalvastutuse riski.

Seetõttu palume kaaluda AdvS § 43 täiendamist viisil, mis välistab advokaadi käsitlemise

ametiisikuna KVS tähenduses. Advokatuur on 12.01.2026 esitanud Justiits- ja

Digiministeeriumile ning Riigikogu põhiseaduskomisjonile vastava märgukirja (nr 1-8/26/11),

milles tegime ettepaneku kehtestada KVS-s advokaatide suhtes toimingupiirangu erand. Samas

oleme seisukohal, et AdvS on advokaadi tegevust terviklikult reguleeriv eriseadus, mis sätestab

advokaadi sõltumatuse, kliendisaladuse kaitse, huvide konflikti vältimise kohustused ning näeb

ette advokatuuri sisese järelevalve. Seetõttu on advokaadi käsitlemise välistamine ametiisikuna

õigusteenuse osutamisel olemuslikult kutsetagatise täpsustus ning sobiv lahendada AdvS § 43

raames.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada AdvS § 43 lõiget 4 teise lausega

järgmises sõnastuses:

“Advokaat ei muutu õigusteenuse osutamisel ametiisikuks korruptsioonivastase seaduse § 2

lõike 1 tähenduses.”

Selline säte tähendaks, et advokaadid ei saa läbi õigusteenuse osutamise rikkuda KVS-s

sätestatud toimingupiirangut ning advokaati ei saaks kriminaalvastutusele võtta pelgalt seetõttu,

et advokaat osutab avalikule sektorile õigusteenust. Muudatus puudutaks üksnes olukorda, kus

advokaat tegutseb kutsetegevuse raames ning osutab õigusteenust AdvS tähenduses. See ei

välistaks advokaadi vastutust olukorras, kus ta ei tegutse õigusteenuse osutajana AdvS

tähenduses või astub sisuliselt haldusorgani rolli ja täidab viimase pädevusse kuuluvaid

ülesandeid. See on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt AdvS § 43 lg 4 sätestatud

4 RKKKo nr 3-4-1-16-10, 21.06.2011, p 50. 5 Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjas nr 45771/99, Veeber vs. Eesti (nr 2), 21.01.2003, punkt 30.

6

keeld samastada advokaati kliendiga ei kohaldu, kui advokaat on astunud esindatava rolli,6

näiteks püsiva iseloomuga tööülesannete täitmine, sh ministri nõunikuna7. Huvide konflikti

olukorras rakenduks AdvS (§ 44 lg 4) ja eetikakoodeks (artikkel 13). Nende sätete ning

advokatuuri aukohtu pikaajalise praktika pinnalt on tekkinud advokaatide jaoks selgem

arusaam ja prognoositavus, millal üks või teine olukord tähendab huvide konflikti.

Riigikohus on sedastanud, et ametiisiku mõiste avar materiaalne määratlus on seadusandja

teadlik valik.8 Sellega vihjati otsesõnu, et ametiisiku mõiste ja seega toimingupiirangu

kohaldamisala kitsendamiseks on vajalik seadusandja sekkumine seaduse muutmise läbi.

Hetkel kehtiva seaduse ja kohtupraktika probleem seisneb selles, et ametiisikuks muutuda ja

toimingupiirangut rikkuda on võimalik ka õigusteenuse osutamise raamides püsimisega.

Käesoleva ettepaneku sisuks olev täpsustus kõrvaldaks selle ebaselguse.

Advokatuur esitab ülaltoodud ettepaneku AdvS-i täiendamiseks ka Riigikogu

põhiseaduskomisjoni menetluses oleva KVS muutmise seaduse eelnõu 442 SE menetluse

raames.

5. Sõnastuslik viga konventsiooni seletuskirjas

Juhime tähelepanu sõnastuslikule veale konventsiooni seletuskirja lk-l 10, punktis 43. Esimene

lause selles punktis on sõnastatud järgmiselt: „Lõike 1 punkt f käsitleb advokaatide võimalust

pääseda kohtusse, vaidluste lahendamise organisse või muusse sarnasesse organisse, kus neil

on õigus esindamisõigus, ja suhelda nendega.“ Korrektne sõnastus konventsiooni artikkel 6

lõike 1 punkti f kohaselt on „kus neil on esindusõigus“.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Imbi Jürgen

Esimees

Lisa: Advokatuuri 30.01.2026 kiri nr 1-8/26/2-1 (arvamus ametiprivileegide eelnõule).

Merit Aavekukk-Tamm 6979 253

[email protected]

6 RKKKo nr 1-22-2637, 05.12.2025, p 36. 7 TlnRnKo 1-20-4858/28, 13.10.2021, p 8.2-8.4 8 RKKKo nr 1-22-2637, 05.12.2025, p 37.

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister Teie 31.12.2025 nr 8-1/10385-1

Justiits- ja Digiministeerium Meie 30.01.2026 nr 1-8/26/2-1

[email protected]

[email protected]

Kriminaalmenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (ametiprivileegid)

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks ametiprivileegide eelnõu.

Käesolevas dokumendis esitame:

I. seisukohad ja muudatusettepanekud eelnõuga planeeritavate KrMS ja VTMS

muudatuste kohta ning seonduvad täiendavad ettepanekud;

II. seisukohad Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni sätete ülevõtmisega

seonduvalt, mida eelnõus ei ole käsitletud ning nendest tulenevad täiendavad

ettepanekud KrMS ja VTMS muutmiseks;

III. konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud ettepanekud.

I Seisukohad eelnõuga planeeritavate KrMS ja VTMS muudatuste kohta

1) KrMS § 641 lg 1 p 2 koosmõjus lg-ga 2 ja § 642 lg-ga 3

Kavandatava § 64¹ lg 1 p 2 kohaselt on ametiprivileegiga muu hulgas hõlmatud ka õigusteenuse

osutamise eesmärgil advokaadi poolt koostatud teave, sealhulgas advokaadi märkmed,

mustandid, sisekasutuseks mõeldud memod ning korraldused advokaadibüroo töötajatele.

Kavandatava § 64¹ lg 2 järgi laieneb ametiprivileeg ka ametiprivileegiga isikute ameti- või

kutsetegevuses vahetult osalevale vajalikule abipersonalile, kellel on seadusest või lepingust

tulenev teabe saladuses hoidmise kohustus. Samas ei tulene nimetatud sätetest ega seletuskirjast

piisavalt selgelt, millise ulatusega ametiprivileeg abipersonali katab. Eeskätt jääb ebaselgeks,

kas ja millistel tingimustel on võimalik nõuda abipersonalilt – näiteks advokaadibüroo juristilt

– kliendiasja raames koostatud analüüse või muid töömaterjale. Ka abipersonal peaks olema

üheselt kaetud ametiprivileegiga, kuna vastasel juhul muutuks ametiprivileegiga isikule tagatud

kaitse sisuliselt näiliseks ja sellest saaks minna ümber abipersonali või muul alusel

ametiprivileegiga kaitstud teabele ligipääsu omava isiku kaudu.

Sätte kohaselt laieneb ametiprivileeg ametiprivileegiga isikute ameti- või kutsetegevuses

vahetult osalevale vajalikule abipersonalile. Mõisted „vajalik“ ja „vahetult“ võivad praktikas

tekitada tõlgendusvaidlusi, mis omakorda võimaldavad seada kahtluse alla isiku põhjendatud

õiguse keelduda ametiprivileegiga kaetud teabe avaldamisest. Eeskätt ei ole lubatav olukord,

2

kus näiteks advokaadibüroo juristilt, kellel puudub otsene ja vahetu puutumus konkreetse

kliendiasjaga, võiks nõuda ametiprivileegiga kaetud teabe avaldamist üksnes seetõttu, et tal on

advokaadibüroo infosüsteemide kaudu tehniline ligipääs vastavale teabele. Või näiteks

advokaadibüroo tehniliselt töötajalt, kelle osalemine ei olnud vajalik, kuid kellele sai teatavaks

näiteks advokaadi poole pöördumise fakt või tehniliste toimingute käigus teave, mis on

ametiprivileegiga kaitstud. Piiri tõmbamine “vajalikkuse/mittevajalikkuse” ja

“vahetu/mittevahetu” osas võib olla keeruline nii menetleja kui ka selle isiku jaoks, mistõttu

tuleb need sõnad eemaldada. Ametiprivileegi ulatuse määratleb selles olukorras isik, kellel on

põhiline roll ametiprivileegi kaitsmisel (advokaat, vaimulik, arst jt).

Ametiprivileegiga peaks olema kaetud nii konkreetse ametiprivileegiga isiku abipersonal kui

ka tema lepingupartnerid ning seaduse alusel ametiprivileegiga infot töötlevad või sellele

ligipääsu omavad isikud.

Teeme ettepaneku paigutada kogu tugiteenustega seotud isikute ring § 64¹ lg 2 alla, kuna

sisuliselt ei ole tegemist tõendite kogumist reguleeriva normiga, vaid ametiprivileegi isikulise

ulatuse määratlemisega. Ühtlasi palume täiendada seletuskirja teenusepakkujaid käsitlevas osas

selgesõnalise viitega pilveteenustele, mis on tänapäeval üks levinumaid viise ametiprivileegiga

kaetud teabe hoidmisel ja töötlemisel.

Teeme sõnastusettepaneku § 642 lg 3 ja § 641 lg 2 liitmiseks järgnevalt:

„Ametiprivileeg laieneb ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiprivileegiga isikute

ameti- või kutsetegevuses osalevale abipersonalile, kellel on seadusest või lepingust tulenev

teabe saladuses hoidmise kohustus. Kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, siis laieneb

ametiprivileeg ka muule isikule, kes kokkuleppel ametiprivileegiga isikuga või vastavalt

seadusele valdab teavet, mis võib olla hõlmatud ametiprivileegiga.“

2) KrMS § 641 lg 6

Kavandatava § 64¹ lõige 6 näeb ette advokaadi ja kaitsja ametiprivileegide nö peegelprivileegi:

kaitsjalt või advokaadilt saadud õigusabi sisu ja õigusteenuse osutamise käigus toimunud

teabevahetuse avaldamist ei saa nõuda ka kliendilt. Jääb arusaamatuks, miks on nimetatud õigus

piiratud vaid kriminaalmenetlusega. Advokaadi ja kliendi vaheline konfidentsiaalsus ning

sellest tulenev õigus keelduda vastava teabe avaldamisest ei ole olemuslikult seotud konkreetse

menetlusliigiga. Tegemist on põhimõttelise kaitsegarantiiga, mis peab kehtima sõltumata

sellest, kas menetlus toimub kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteomenetluses. Piirates

keeldumise õiguse üksnes kriminaalmenetlusega, tekib oht, et muudes menetlustes – eeskätt

tsiviil- või haldusmenetluses – on võimalik kohtumääruse alusel välja nõuda teavet, mis oma

sisult kuulub advokaadi-kliendi konfidentsiaalsuskaitse alla. Selline olukord ei ole lubatav,

kuna menetluste paralleelne kulgemine on praktikas tavaline. Näiteks võib sama faktiline

olukord olla üheaegselt kriminaal-, tsiviil- ja haldusmenetluse esemeks. Kui

konfidentsiaalsuskaitse ei laiene kõigile menetlusliikidele ühtselt, tekib võimalus

ametiprivileegi kaitse sisuliseks kõrvaldamiseks üksnes menetlusliigi valiku kaudu. Seetõttu

teeme ettepaneku mitte kitsendada põhimõtet üksnes kriminaalmenetlusele ning parandatud

sõnastuses jätta välja viide üksnes kriminaalmenetlusele. See ei tähenda otsekohalduvust

muudele menetlustele, kuid üldpõhimõttena ei ole see seotud üksnes kriminaalmenetlusega.

3

Teeme ettepaneku sõnastada KrMS § 641 lg 6 alljärgnevalt:

„Isikul on õigus keelduda avaldamast õigusteenuse saamise eesmärgil advokaadi või kaitsjaga

vahetatud teabe ja saadud õigusabi sisu.“

Samuti juhime tähelepanu, et lg-s 6 sätestatud põhimõtet ei ole kajastatud KrMS-is tunnistaja

ülekuulamist puudutavates sätetes ega ütluste andmisest keeldumist reguleerivates sätetes.

KrMS § 68 lg 1 kohaselt selgitatakse tunnistajale tema õigusi ja kohustusi. KrMS §-s 66 on

tunnistajat puudutavad reeglid ning lg-s 3 on tunnistaja kohustus anda ütlusi, kui ütluste

andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus KrMS §-de 71-73 järgi. Nendesse sätetesse ei

ole kavas teha muudatusi seonduvalt KrMS § 641 lg-s 6 sätestatud põhimõttega. Selguse

huvides tuleks KrMS § 641 lg-s 6 kehtestatav põhimõte lisada ka KrMS §-desse 66, 71 või

muudetavasse §-i 72.

3) KrMS § 642

Eelnõu näeb ette tõendite kogumiseks üld- ja erinormid. Üldnorm (§ 642) puudutab kõiki

ametiprivileegide kandjaid, kuid erinormid (§ 912 ja 913) puudutavad advokaati ja kaitsjat. See,

et advokaatide ja kaitsjate suhtes kohaldub erinorm, ei selgu üheselt KrMS §-st 642. Seaduse

selguse ja arusaadavuse huvides võiks olla KrMS §-s 642 sõnaselgelt kirjas, et advokaatide ja

kaitsjate ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavate tõendite kogumisel tuleb täiendavalt

juhinduda ka KrMS §-dest 912 ja 913.

4) KrMS § 642 lg 1

Sätte kohaselt võib ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit koguda kohtu või

eeluurimiskohtuniku loal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kehtiv sõnastus jätab

siiski ebaselgeks, millised on need konkreetsed juhud, millele viide „kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti“ osutab, ning millistel alustel on võimalik ametiprivileegiga kaetud teavet

koguda ilma kohtu või eeluurimiskohtuniku loata. Eelkõige jääb arusaamatuks, kas säte hõlmab

üksnes olukordi, kus klient on vabastanud advokaadi ametiprivileegist või saladuse hoidmise

kohustusest. Sellisel juhul ei oleks teave enam oma olemuselt ametiprivileegiga kaetud ning

eriregulatsiooni vajadus jääb küsitavaks. Kui aga on ette nähtud ka muid juhtumeid, mil

ametiprivileegiga kaetud teavet võib koguda, peab see seadusest selgesõnaliselt ja üheselt

nähtuma.

Seadus peab ammendavalt määratlema, millistel konkreetsetel alustel on ametiprivileegiga

kaetud teabe kogumine lubatav; millisel juhul on selleks nõutav kohtu või eeluurimiskohtuniku

luba ning kas ja millistel juhtudel on ette nähtud muu pädeva isiku või asutuse luba ning kes

see isik on. Võrdlusena võib esile tuua riigisaladusega kaetud teabe regulatsiooni, kus seadus

sätestab selged ja konkreetsed alused ning menetluslikud garantiid, sealhulgas kohtu loa nõude,

enne kui sellist teavet võib koguda või toimikusse lisada.

Teeme ettepaneku § 642 lg 1 sõnastada alljärgnevalt:

„(1) Ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit võib koguda üksnes kohtu või

eeluurimiskohtuniku loal. Luba antakse, kui: /…/ “

4

5) KrMS § 642 lg 1 p 1-2

Kavandatava § 642 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat

tõendit koguda, kui isik, kelle kaitseks on saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, on oma

käitumisega loobunud saladuse hoidmisest või teave ei ole enam saladuses menetleja tegevusest

sõltumatutel põhjustel.

Punkti 1 puhul ei ole võimalik piiritleda, millises ulatuses ja millistel asjaoludel saab lugeda, et

isik on „oma käitumisega loobunud saladuse hoidmisest“. Eriti problemaatiline on see, et säte

ei erista teadlikku ja tahtlikku loobumist ettevaatamatusest, lohakusest või juhuslikest

asjaoludest. Ametiprivileeg ei saa langeda üksnes seetõttu, et isik ei ole olnud piisavalt

tähelepanelik või on sattunud ootamatusse olukorda.

Seetõttu on vältimatult vajalik täpsustada (vähemalt seletuskirjas), et punktis 1 nimetatud

loobumine eeldab teadlikku ja tahtlikku käitumist, millest peab objektiivselt ja üheselt nähtuma

isiku soov loobuda ametiprivileegi kaitsest. Tegemist peab olema selgelt tajutava elulise

asjaoluga, mis arusaadavalt signaliseerib ka ametiprivileegiga isikule, et saladuse hoidmise

kohustus ei kohaldu enam. Sellist signaali ei saa tuletada pelgalt hooletusest, juhuslikust

käitumisest ega kolmandate isikute tegevusest.

Punkt 2 on oma olemuselt veelgi problemaatilisem. Viide sellele, et teave ei ole enam saladuses

„menetleja tegevusest sõltumatutel põhjustel“, avab ametiprivileegi kaitseala ebamääraselt ja

sisuliselt piiritult. Praktikas võib see hõlmata väga erinevaid olukordi, sealhulgas andmelekked,

vargused, vägivallajuhtumid või küberrünnakud, kus ametiprivileegiga isikul või tema kliendil

ei ole võimalik menetleja tegevusetust või sõltumatust usaldusväärselt hinnata ega hiljem ka

tõendada. Näitena võib tuua olukorra, kus menetleja leiab juhuslikult dokumendi avalikust

ruumist.

Teeme ettepaneku KrMS § 642 lg 1 p 1 sõnastada alljärgnevalt:

„1) isik, kelle kaitseks on saladuse hoidmise kohustus kehtestatud, on oma käitumisega

teadlikult ja tahtlikult loobunud saladuse hoidmisest;“

Eeltoodust tulenevalt teeme ka ettepaneku eelnõust jätta välja § 642 lg 1 punkti 2, kuna see ei

ole piisavalt piiritletav ega kooskõlas ametiprivileegi olemusega ning piirata punkt 1

kohaldamist üksnes teadliku ja tahtliku saladuse hoidmisest loobumisega ning loetleda

ammendavalt konkreetsed olukorrad, millal võib lugeda ametiprivileegist loobumise

toimunuks.

6) KrMS § 642 lg 1 p 3

Kavandatav KrMS § 642 lg 1 p 3 hõlmab endas § 641 lg 2 tagasiviite kaudu ka teavet, mida

valdab ka abipersonal, kellele laieneb ametiprivileeg. Sätte sõnastus võib tekitada tõlgenduse

ja ohu, et praktikas hakatakse teavet nõudma mitte advokaadilt, vaid temaga seotud

abipersonalilt. See on vastuolus ametiprivileegi eesmärgiga, milleks on tagada advokaadi ja

kliendi vahelise teabevahetuse konfidentsiaalsus ning vältida sellele ligipääsu läbi teiste isikute

(antud juhul abipersonal). Seetõttu on vajalik vähemalt seletuskirjas täpsustada, et punkti 3

rakendusala raames ei peeta silmas advokaadi abipersonali. Samuti palume seletuskirjas

täpsustada, miks ei ole § 642 lg 1 p-s 4 abipersonalile viidatud, st millega on põhjendatud

ametiprivileege kandvate isikute osas erinev lähenemine.

5

7) KrMS § 642 lg 3

Antud sätte osas oleme teinud sõnastusettepaneku punktis 1 (§ 642 lg 3 ja § 641 lg 2 liitmiseks).

Kui antud ettepanek ei peaks rakenduma, siis juhime tähelepanu järgnevale.

Kavandatava KrMS § 642 lg 3 kohaselt on isikul, kes kokkuleppel ametiprivileegiga isikuga või

vastavalt seadusele valdab teavet, mis võib olla hõlmatud ametiprivileegiga, õigus keelduda

sellist teavet menetlejale avaldamast, kui ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi

kogumine ei ole käesoleva seadustiku kohaselt lubatud. Sellisel isikul peaks aga olema kohustus

keelduda teabe avaldamisest, mitte õigus. Praeguse seaduse sõnastuse kohaselt on teabevaldajal

õigus otsustada, kas ta annab sellist teavet või mitte. Kogu KrMS muudatuse mõtte kohaselt ei

tohiks tal sellist otsustusõigust olla, vaid ta saaks teabe edastada ainult juhul, kui on selleks

vajalik kohtumäärus või talle edastatakse kinnitus, et privileegi hoidja on nõus teabe

avaldamisega.

8) KrMS § 643 lg 1

Kavandatav KrMS § 643 lg 1 näeb ette, et kui isik või teabevaldaja leiab, et tema suhtes

menetlustoimingu tegemisel kogub menetleja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat

tõendit ilma loata või loa piire ületades, võib ta esitada menetlejale vastuväite, mis

protokollitakse.

Oleme seisukohal, et protokollimine peab toimuma jooksvana, st vastuväide tuleb fikseerida

koheselt menetlustoimingu käigus või vahetult pärast seda, mitte alles hiljem menetluse

edasises etapis. Jooksev protokollimine tagab, et vastuväide fikseeritakse õigeaegselt ning selle

sisu ei ole mõjutatud ajalisest viivitusest, mis võib muuta kirjelduse ebatäpseks või ebaselgeks.

Praktikas on tavaline, et kõik märkused kantakse protokolli lõppu. Kui läbiotsimine kestab 3,

10 või 30 tundi, siis ei ole enam võimalik protokollist aru saada, millal ja mille kohta oli

vastuväide esitatud ning kuidas sellele reageeriti. Koheselt koostatud protokoll on

menetluslikult usaldusväärsem ning annab parema aluse hilisemaks kontrolliks, kas menetleja

on tegutsenud lubatult. See on kooskõlas ka nõudega, et vastuväide tuleb esitada viivitamatult.

Teeme ettepaneku KrMS § 643 lg 1 sõnastada alljärgnevalt:

„(1) Kui ametiprivileegiga isik või muu menetlustoimingule allutatud käesoleva seadustiku §

642 lõikes 3 nimetatud teabevaldaja leiab, et tema suhtes menetlustoimingu tegemisel kogub

menetleja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit ilma loata või loa piire ületades,

võib ta esitada menetlejale vastuväite, mis protokollitakse jooksvalt. Vastuväide tuleb esitada

viivitamata.“

9) KrMS § 643 lg 4 ja 5

Kavandatav KrMS § 643 lg 4 annab võimaluse ametiprivileegiga isikul esitada taotlus

teabekandja tagastamiseks 48 tunni jooksul pärast menetlustoimingu lõppemisest teada saamist.

Selle sättega seoses esineb kolm probleemi:

Esiteks, säte peab hõlmama ka olukordi, kui läbiotsimine toimub nt advokaadi kliendi juures,

kust leitakse ametiprivileegiga kaetud dokument või teabekandja. Praegusel juhul tekib

olukord, kus kliendil ei ole reaalset võimalust taotleda teabekandja tagastamist, kuna ta ei ole

ametiprivileegiga isik.

6

Teiseks, sätte kohaselt loetakse isik vastuväitest loobunuks, kui ta taotlust õigeaegselt ei esita.

See on problemaatiline juhul, kui ametiprivileegiga isik on näiteks kinni peetud või muul viisil

takistatud taotluse esitamiseks. Samuti tekib küsimus, kas vastuväite puudumine muudab

kogutud tõendi hiljem automaatselt lubatavaks, mis võib viia olukordadeni, kus teave kogutakse

ebaseaduslikult, kuid muutub hiljem „lubatavaks“ üksnes sellepärast, et isik ei jõudnud

vastuväidet vormistada taotluseks. Lisaks on probleem, et paljud teabevaldajad ei pruugi arugi

saada, et nendelt soovitakse ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mistõttu ei oska nad ka

vastuväiteid esitada ning menetlejani võib jõuda ametiprivileegiga kaitstud teave, mis tegelikult

temani jõuda ei tohiks.

Kolmandaks on 48-tunnine tähtaeg liialt range, kuna see ei arvesta reaalseid asjaolusid, näiteks

kui läbiotsimine toimub reedel ja nädalavahetusel ei ole võimalik taotlust esitada. Eelnõu

seletuskirjas ei ole sellise tähtaja valikut põhjendatud. Tegemist on ebamõistlikult lühikese

tähtajaga, arvestades seda, et teabekandja on pitseeritult menetleja juures ja puudub oht, et

teabekandja hävitatakse. Minimaalselt tuleks taotluse esitamiseks antud tähtaega arvestada

tööpäevades.

Teeme ettepaneku olukord lahendada selliselt, et vaidluse tekkimisel liigub küsimus

automaatselt eeluurimiskohtuniku ette, kes otsustab vaidlusaluste tõendite lubatavuse üle.

Mittelubatavaid tõendeid uurimisasutusele ega prokuratuurile üle ei anta, need tagastatakse ja

koopiad hävitatakse. Vastuväide peaks olema piisav, et menetlustoiming peatada ja asi

eeluurimiskohtunikule üle anda ning tähtaeg eeluurimiskohtunikule asja lahendamiseks peaks

algamagi vastuväite esitamisest.

Teeme ettepaneku § 643 lg 4 sõnastada alljärgnevalt:

„(4) Kui menetleja vaidlusaluse teabekandja ära võtab, lahendab eeluurimiskohtunik vastuväite

kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates, kuulates ära prokuratuuri ja vastuväite esitaja

seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse teabekandja ja kriminaaltoimikuga. Vastuväite

lahendamise määruses võib eeluurimiskohtunik teha äravõetud teabekandjal olevate andmete

töötlemise kohta korraldusi, mis on vajalikud ametiprivileegi ülemäärase riive vältimiseks.“

Kavandatavas KrMS § 643 lg-s 5 on kirjas kohtuniku kohustus vaidluste korral tutvuda

vaidlusaluse teabekandjaga (st tutvuda ametiprivileegiga hõlmatud teabega). Samas ei ole

kavandatud seaduse täiendust (mis on meie hinnangul vajalik) selles osas, et sarnaselt info

kogumisele kaasatud eriteadmisega isiku või tõlgiga, ei ole kohtunikul lubatud avaldada

ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis talle andmete eraldamise või otsingute käigus teatavaks

sai.

Juhime ka tähelepanu, et seletuskirjas on mitmes kohas ekslik viide pitseerimise olemusele

(viidatud on KrMS § 642 lg-le 3, aga peaks olema viide § 643 lg-le 3).

10) KrMS § 72 lg 2

Kavandatava KrMS § 72 lg 2 sõnastus on ebaõnnestunud ja sellest on väga keeruline aru saada,

mida see säte tulevikus silmas peab. Selguse huvides tuleks selles sättes välja kirjutada, mida

tegelikult tahetakse öelda, mitte tehes tagasiviiteid teistele KrMS §-dele. Sätte kohaselt ei ole

tunnistajal õigust keelduda ütluste andmisest sellise teabe kohta, mille suhtes on tõendi

kogumine lubatud käesoleva seadustiku § 642 kohaselt. Kas eelnev tähendab, et kohus on juba

andnud loa sellise teabe kogumiseks, seda tutvustatakse tunnistajale ning ta saab aru, et peab

7

ütlusi andma või kas ja kes peab hindama, et see on lubatud § 642 alusel? Kuidas saab tunnistaja

veenduda selles, et teave on saanud avalikuks privileegi hoidja käitumise tulemusel või

privileegi hoidja on oma nõusolekuga teabe avaldamiseks ametiprivileegi kustutanud jne?

Jääb mulje, et advokaatidel ei ole õigust keelduda ütluste andmisest, kui (a) klient on selle

avaldamisega § 641 lg 3 järgi nõus olnud ja teave pole seetõttu ametiprivileegiga hõlmatud või

(b) advokaat on teabe kohta juba ütlusi andnud. Esimese variandi puhul tekib vastuolu § 641 lg

3 ja AdvS § 45 lg 2 vahel (nõusoleku vorm). Teise variandi puhul pole kindel, kas advokaadi

poolt kutsesaladuse rikkumine peaks jätma kliendi kriminaalmenetluses kutsesaladuse kaitseta.

11) KrMS § 72 lg 3

Kavandatav KrMS § 72 lg 3 näeb ette, et KrMS § 912 lg 9 või lg 12 kohaselt

menetlustoimingusse kaasatud eriteadmistega isikul või tõlgil on õigus keelduda ütluste

andmisest ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta, mis sai talle teatavaks menetlustoimingus

osalemise käigus.

See ei tohiks olla eriteadmistega isiku või tõlgi otsustada, kas ta annab ütlusi või mitte.

Seletuskirja kohaselt on selle sätte eesmärgiks vältida advokaadi või kaitsja valduse

läbiotsimise või vaatluse käigus ilmsiks tulnud ja tõendite hulgast välja arvatud

ametiprivileegiga hõlmatud teabe ilmsiks tulekut läbi menetlustoimingute juurde kutsutud

abipersonali ülekuulamise. Kui selles osas ütluste andmine jääb nende isikute otsustada, siis ei

ole ju tegelikult tagatud ametiprivileegiga hõlmatud teabe ilmsiks tulek. Kavandatav säte on

vastuolus ka KrMS § 912 lg-ga 9, mille kohaselt kaasatud isikule selgitatakse, et tal ei ole

lubatud avaldada ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis talle andmete eraldamise või otsingute

käigus teatavaks sai.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 72 lg 3 sõnastada järgnevalt:

„(3) Eriteadmistega isikul või tõlgil, kes kaasati menetlustoimingusse käesoleva seadustiku §

912 lõike 9 või 12 kohaselt, on kohustus keelduda ütluste andmisest ametiprivileegiga hõlmatud

teabe kohta, mis sai talle teatavaks menetlustoimingus osalemise käigus.“

12) KrMS § 91 lg 3

KrMS § 91 lõike 3 sõnastus pärast eelnõu vastuvõtmist ja jõustumist oleks järgmine:

Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimine

ametiprivileegiga isiku tööruumides, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas

läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning isikut

kahtlustatakse käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises.

Selle sätte kohaselt on läbiotsimiseks vajalik kohtumäärus ainult siis, kui läbiotsimine toimub

ametiprivileegiga isiku tööruumides. See säte on vastuolus KrMS § 912 lg-s 1 sätestatava

reegliga, et advokaatidega ja kaitsjatega seotud läbiotsimiste puhul on eeluurimiskohtuniku

luba nõutav igasuguse advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimiseks (sh ka muu ruumi

läbiotsimiseks, mida advokaat või kaitsja kasutavad ametiprivileegiga hõlmatud teabe

hoiustamiseks). Sellele, et advokaatide ja kaitsjatega seonduvaks läbiotsimiseks on erikord,

KrMS § 91 ei viita.

Kui KrMS § 642 kohaselt on ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit võimalik

koguda üksnes kohtu loal, miks siis KrMS § 91 lg-s 3 on välja toodud üksnes notari- ja

8

advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures toimuvat

läbiotsimist puudutav erand?

KrMS § 91 lg 8 muudatuste puhul on sama probleem, mis § 91 lg-s 3 – see reguleerib ainult

ametiprivileegiga isiku tööruumis toimetatavat läbiotsimist. Samas ei selgu, kuidas peab

toimima siis, kui läbiotsimine toimub ametiprivileegiga isiku kasutuses olevas muus ruumis -

kodus, autos vm? Ka selles lõikes puudub viide järgnevatele §-dele, et advokaadi ja kaitsja

puhul on kehtestatud eraldi regulatsioon.

13) KrMS § 912

Kavandatav KrMS § 912 seab reeglid, millal võib läbi otsida advokaadi või kaitsja valduse.

Kuigi lg-s 1 on nimetatud, milliseid kohti nimetatakse edaspidi kaitsja valduseks, siis Eesti

Advokatuuri osas tekib ikkagi küsimus, kas Eesti Advokatuur saab olla advokaadi valduseks.

Seetõttu teeme lg-sse 3 ettepaneku lisada, et ka Eesti Advokatuuri ruumi ei või

ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumiseks läbi otsida. KrMS § 912 lg-s 1

on kirjas põhimõte, et igasuguse advokaadi või kaitsjaga seotud ruumi (sh kodu, auto, ruumi,

mida ta kasutab ametiprivileegiga hõlmatud teabe hoiustamiseks) läbiotsimiseks peab olema

eeluurimiskohtuniku luba ning läbiotsimise juures peab viibima Eesti Advokatuuri määratud

advokaat. Advokaadil või kaitsjal, kelle valdusi läbi otsitakse, on seaduseelnõu kohaselt kõigest

õigus olla läbiotsimise juures.

Ka muudetav KrMS § 91 lg 8 (mis reguleerib ainult tööruumides toimuvat läbiotsimist) näeb

ette, et ametiprivileegiga isiku tööruumi läbiotsimise juurde tuleb kutsuda ametiprivileegiga

isik, kelle juures läbi otsitakse, kuid KrMS § 912 lg-s 1 sellist kohustust ei ole. Selle sätte

sõnastus võib olla vastuolus üldise põhimõttega, et läbiotsimine peaks reeglina toimuma selle

isiku juuresolekul, kelle valdust läbi otsitakse. Üldise põhimõttega on vastuolus ka seletuskirjas

väljendatud seisukoht, et läbiotsitava isiku läbiotsimise juures mitteviibimine ei ole läbiotsimise

teostamisel takistuseks.

KrMS § 912 lg 1 näeb ette võimaluse nii kaitsja ja advokaadiga seotud erinevate ruumide kui

ka Eesti Advokatuuri ruumi läbiotsimiseks, mille kohta KrMS § 912 lg 1 kohaselt kasutatakse

edaspidi mõistet „advokaadi või kaitsja valdus“. Praktikas võib probleeme tekitada see, et

järgnevates KrMS-i sätetes ei loetleta enam üles neid kohti, mille kohta KrMS § 912

eriregulatsioon kehtib, vaid kasutatakse üksnes väljendit „advokaadi ja kaitsja valdus“.

Seletuskirja kohaselt on „advokaadi või kaitsja valdus“ autonoomne mõiste ning ei pruugi

kokku langeda asjaõigusliku valduse mõistega. Selline selgitus ja kavandatav seaduse muudatus

tekitab probleeme, et kasutusel olevale juriidilist mõistet „valdus“ kasutatakse tavapärasest

erineval viisil.

Koheselt tekib küsimus, kas ka Eesti Advokatuuri ruume käsitletakse kui konkreetse advokaadi

valdust ning Eesti Advokatuuri ruumide läbiotsimisele laienevad ka kõik KrMS § 912 lg-tes 2-

13 sätestatud reeglid? Seletuskirja kohaselt on advokaadi valduse mõistesse vaja hõlmata ka

Eesti Advokatuuri ruumid, kuna advokatuuri ruumides tegutseb näiteks advokatuuri aukohus.

Aukohtule on iga advokatuuri liige kohustatud andma seletuse ning esitama aukohtu poolt

nõutud materjalid. Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta teabe avaldamist juhatusele ja aukohtule

(AdvS § 45 lg 4) ning kohustus kutsesaladust hoida kehtib ka advokaadibüroo töötaja ja

advokatuuri töötaja kohta (AdvS § 45 lg 1). Seletuskirjast võib tekkida mulje, et kui advokaadilt

ei ole alust dokumente küsida, kuna need on kaitstud advokaadisaladusega, siis on võimalik

need materjalid koguda läbiotsimisega Eesti Advokatuuri ruumides toimetavast aukohtust.

9

Ka on kavandatava KrMS § 912 lg 3 sõnastust on võimalik tõlgendada selliselt, et läbiotsimisele

lubamise aluseks võib olla üksnes üks loetletud tingimus. On ilmne, et läbiotsimine võib

toimuda ainult siis, kui on täidetud kõik kolm eeldust korraga, nagu on välja toodud ka

seletuskirjas.

Ülaltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 912 lg 3 sõnastada järgnevalt:

„(3) Advokaadi või kaitsja valdust ning Eesti Advokatuuri ruumi ei või läbi otsida

ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumiseks, välja arvatud juhul, kui on

täidetud kõik järgmised tingimused: /…/“

14) KrMS § 912 lg 1

Kavandatava KrMS § 912 lg 1 kohaselt on läbiotsimise juures õigus viibida ka läbiotsitava

advokaadibüroo pidajal. Samasugune õigus peaks olema ette nähtud õigusbüroo (või muu

ettevõtte) pidajale, kus töötab mitteadvokaadist kaitsja? Kaitsjate tööruumid võivad ju asuda

samamoodi äripinnal, kus töötavad ka õigusbüroo teised töötajad ning kus asuvad teiste

klientide andmed. Õigusbüroo läbiotsimise puhul on samuti põhjendatud ette näha õigusbüroo

valdaja viibimine läbiotsimise juures, mis aitab tagada läbiotsimise korrektsust ning kaitsta

teiste klientide andmeid.

Teeme ettepaneku § 912 lg 1 viimane lause sõnastada järgnevalt:

„/…/ Läbiotsimise juures on õigus viibida ka advokaadil või kaitsjal, kelle valdust läbi otsitakse,

ja läbiotsitava advokaadibüroo või õigusbüroo pidajal.“

Palume sätte viimases lauses parandada kirjaviga – läbi otsitava peaks olema kirjutatud kokku

(läbiotsitava).

15) KrMS § 912 lg 2

Kavandatava KrMS § 912 lg 2 kohaselt ei ole välistatud advokaadi või kaitsja valduse

läbiotsimise kohta antava kohtumääruse vormistamine pealdisena prokuratuuri taotlusel. Oleme

korduvalt varasemalt rõhutanud ja jääme selle juurde, et põhistatud kohtumäärus on

läbiotsimisel vajalik, et tagada kliendisaladuse tõhus kaitse ja EIK-i praktikast tulenevate

nõuete täitmine. Kohtumääruse põhistamiskohustus tagab põhjalikuma kaalumise läbiotsimise

põhjendatuse ning ulatuse osas. Kohtu poolt koostatud ja põhistatud läbiotsimise määruses

peavad nähtuma kohtu hinnangud läbiotsimise põhjendatusele ja vajalikkusele, samuti

läbiotsimise kord.

Sama sätte punktides 1-4 toodud nimekiri kohtumääruses märgitava info osas on liialt üldine

ning ei anna menetlejale piisavalt selget ja kontrollitavat raamistikku, mille piires läbiotsimist

teostada. Selle tulemusena võib tekkida olukord, kus otsingud muutuvad ebamääraseks või liiga

laialdaseks. Tänapäeval toimub enamik otsinguid andmekandjatel ja pilveteenustes otsisõnade

alusel, mistõttu võib liiga üldine või lai märksõnade valik viia selleni, et otsingud hõlmavad

laialdaselt ka teavet, mis ei ole menetletava kriminaalasjaga seotud. Näiteks kui märksõnaks on

„leping“, võib see anda tulemusi kõigest võimalikust ja põhjustada asjasse mittepuutuvate

andmete massilist läbivaatamist. Selleks, et menetleja ei hakkaks iseseisvalt otsisõnu välja

mõtlema ega laiendama otsingu ulatust, peab kohtumäärus sisaldama konkreetset ja piiratud

märksõnade loetelu, mis on kooskõlas kriminaalasja vajadustega ning ei hõlma ebamõistlikult

10

laia teabehulka.

Teeme ettepaneku § 912 lg 2 ning p 1 sõnastada alljärgnevalt:

„(2) Advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise kohta antavas põhistatud kohtumääruses

märgitakse lisaks käesoleva seadustiku § 91 lõikes 4 sätestatule:

1) kas ja millises ulatuses on otsinguid lubatud toimetada ametiprivileegiga hõlmatud andmete

hulgas, sh digitaalsete andmekandjate ning pilvepõhiste andmesalvestuskeskkondade osas

konkreetsed otsingusõnad;

16) KrMS § 912 lg 4 p 3

Kavandatava KrMS § 912 lg 4 p 3 kohustab advokatuuri esindajat hoidma saladuses talle

kriminaalmenetluse käigus seoses advokatuuri esindamisega teatavaks saanud teavet.

Selle sätte sõnastusest jääb arusaamatuks, millist teavet ei tohi avaldada ja kui kaua see saladuse

hoidmise kohustus kehtib. Säte on sõnastuse kohaselt absoluutne ning viitab, justkui tuleks

igasugune teave hoida saladuses. Samas on tegemist teabega, mille advokaat on saanud

advokatuuri esindamisel mistõttu on vältimatult vajalik, et advokaat edastaks teatud teabe

advokatuurile? See on vajalik juba kasvõi KrMS § 1781 ette nähtud kulude hüvitamise taotluse

esitamiseks Seetõttu on vajalik sätet täpsustada.

17) KrMS § 912 lg 4 p 4

Kavandatav KrMS § 912 lg 4 p 4 paneb advokatuuri esindajale kohustuse teha vajadusel

ettepanek eriteadmistega isiku või tõlgi kaasamiseks otsingu teostamisele või andmete

eraldamisele. Seletuskirjas avaldatakse arvamust, et kui advokatuuri esindaja sellise taotluse

teeb, siis tõenäoliselt menetleja selle taotluse ka rahuldab. See aga on üksnes arvamus. Eelnõus

puudub regulatsioon, mis saab juhul, kui menetleja jätab advokatuuri esindaja taotluse

rahuldamata. Selline regulatsioon peaks eelnõus olema.

18) KrMS § 912 lg 5 p 2

Kavandatava KrMS § 912 lg 5 p 2 s järgi on advokatuuri esindajal läbiotsimise käigus õigus

esitada taotlusi, kaebusi ja vastuväiteid, mis protokollitakse. Jääme ka siin seisukohale, et antud

protokollimine peab olema jooksev samadel põhjendustel mille oleme välja toonud ülal punktis

8.

Teeme ettepaneku § 912 lg 5 p 2 sõnastada järgnevalt:

„2) esitada taotlusi, kaebusi ja vastuväiteid, mis protokollitakse jooksvalt;“

19) KrMS § 912 lg 9

Kavandatav KrMS § 912 lg 9 reguleerib menetleja initsiatiivil läbiotsimise käigus otsingute

teostamise ja andmete eraldamise juurde tõlgi ja muu eriteadmistega isiku kaasamist. Selliste

isikute kaasamisel tuleb tarvitusele võtta meetmed, et need inimesed ei põhjustaks

ametiprivileegiga hõlmatud teabe lekkimist, sh ei ole neil lubatud läbiotsimise käigus teada

saadut avaldada menetlejale.

11

Oleme seisukohal, et keeld ametiprivileegiga hõlmatud teabe avaldamiseks peab hõlmama ka

seda, et kaasatud isikut ei või üle kuulata talle teatavaks saanud teabe osas. Sama isik ei tohiks

osaleda ka äravõetud teabega seotud muudes menetlustoimingutes, näiteks vaatluses, kuna

sellisel juhul ei ole välistatud, et ta avaldab ka teavet, milleks tal õigust ei ole. Samas ei välista

nimetatud keeld kaasatud isiku ülekuulamist ametiprivileegiga katmata asjaolude osas, näiteks

juhul, kui isik tajub menetlustoimingu käigus vahetult kuriteole viitavaid asjaolusid, mis ei ole

seotud õigusteenuse osutamisega ega ametiprivileegiga (nt relva nägemine ruumides). Selline

täpsustus on vajalik, et eristada selgelt ametiprivileegiga kaitstud teavet muudest vahetult

tajutud asjaoludest. Lisaks on vajalik, et kaasatud isikul ei tekiks asjas huvide konflikti (näiteks,

kui kaasatakse PPA töötaja).

Teeme ettepaneku § 912 lg 9 sõnastada alljärgnevalt:

„(9) Menetleja võib advokatuuri esindaja nõusolekul kaasata otsingute teostamisse või andmete

eraldamisse tõlgi või muu eriteadmistega isiku, kui see on vältimatult vajalik. Sellisel juhul

tuleb võtta meetmeid, et kaasatud isiku kokkupuude ametiprivileegiga hõlmatud teabega oleks

võimalikult väike. Kaasatud isikule selgitatakse, et tal ei ole lubatud avaldada ametiprivileegiga

hõlmatud teavet, mis talle andmete eraldamise või otsingute käigus teatavaks sai, sealhulgas on

keelatud tema ülekuulamine või osalemine muudes menetlustoimingutes, mis on seotud

ametiprivileegiga hõlmatud teabega. Kaasatud isik peab kinnitama asjas huvide konflikti

puudumise.“

20) KrMS § 912 lg 12

Kavandatava § 912 lg 12 kohaselt tuleb juhul, kui kohtunik hakkab ise andmeid eraldama,

toimingu juurde kaasata uurimisasutuse ja advokatuuri esindaja. Seletuskirjas on märgitud

õigesti, et eeluurimiskohtuniku poolt andmete eraldamise juures peavad saama viibida need

isikud, kellel on õigus läbiotsimise juures viibida. Paraku seda nõuet seadusesse kavandatud ei

ole.

Kavandatavas § 912 lg-s 12 on kirjas kohtuniku kohustus vaidluste korral tutvuda vaidlusaluse

teabekandjaga (st tutvuda ametiprivileegiga hõlmatud teabega). Samas ei ole kavandatud

seaduse täiendust selles osas, et sarnaselt info kogumisele kaasatud eriteadmisega isiku või

tõlgiga, ei ole kohtunikul lubatud avaldada ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis talle

andmete eraldamise või otsingute käigus teatavaks sai.

21) KrMS § 913

Kavandatava KrMS §-ga 913 soovitakse panna paika reeglid, kuidas toimub edaspidi advokaadi

või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teabe nõudmine.

Lg 1 kohaselt võib advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet nõuda ainult juhul,

kui teda ennast või tema juures töötavat isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ja on alust

arvata, et, et nõutav teave on seotud menetletava kuriteoga. Ehk teisisõnu viidatakse samade

aluste esinemise vajadusele, mis on sätestatud KrMS § 912 lg 3 p-des 1-2, kuid puudub viide

KrMS § 912 lg 3 p-s 3 sätestatule – et tõendusteavet ei ole võimalik õigeaegselt ja

kriminaalmenetluse huve oluliselt ohustamata saada muude toimingutega.

Jääb arusaamatuks ja ka seletuskirjast ei ilmne, miks ametiprivileegiga hõlmatud teabe teistelt

isikutelt nõudmise korral on võimalik loobuda nn ultima ratio nõudest. Nii KrMS § 912 kui 913

12

sätete sisuks on advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi

kogumine. Järelikult peaksid kehtima ka ühesugused reeglid.

Samuti ei ole eeluurimiskohtunikule pandud põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu

kontrollimise kohustust. On põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu kohtuliku kontrolli

läbimine enne seda, kui hakatakse läbi otsima kaitsja või advokaadi valdusi ning rikkuma

konfidentsiaalsuskohustust.

22) KrMS § 1781

Kavandatav KrMS § 1781 näeb ette hüvitada Eesti Advokatuuri kulud advokatuuri esindaja

tehtud töö eest summas, mis ei või ületada sama aja eest kaitsjale riigi õigusabi tasumäära järgi

makstavat tasu.

Leiame, et väljamõistetavate kulude suuruse selline piirang ei ole on õigustatud. Lisaks tekib

küsimus, kas sellise sõnastuse korral hüvitatakse ka õigusteenusega seotud kulud, sh sõidu-

ja/või ööbimiskulud või ainult kulu läbiotsimisel kohapeal kulunud tööaja eest.

23) KrMS § 217 lg 11

Ametiprivileegide eelnõuga KrMS paragrahvile 217 lisatav lõige 11 lähtub konventsiooni

artikli 9 nõuetest. Konventsiooni art 9 lg 1 punkti b kohaselt tagavad konventsiooniosalised, et

advokaadil on kooskõlas seadusega ettenähtud ja demokraatlikus ühiskonnas kuritegude

ennetamiseks, uurimiseks või menetlemiseks või teiste isikute õiguste kaitseks vajalike

piirangutega õigus teavitada põhjendamatu viivituseta oma kutseühenduse esindajat vabaduse

võtmisest, selle õiguslikust alusest ja kinnipidamiskohast. Art 9 lg 3 punkti a kohaselt tagavad

konventsiooniosalised, et kutseühendustel on võimalik, arvestades seadusega ettenähtud ja

demokraatlikus ühiskonnas kuritegude ennetamiseks, uurimiseks või menetlemiseks või teiste

isikute õiguste kaitsmiseks vajalikke piiranguid, kaitsta konventsioonis sätestatud õigusi,

sealhulgas saada oma esindajate kaudu tõhus juurdepääs advokaatidele, kellelt on võetud

vabadus, kui need advokaadid seda soovivad.

Oleme seisukohal, et konventsioonis ettenähtud tagatiste sisuliseks realiseerimiseks peab

advokatuuri teavitamine olema menetleja kohustus. Sellega oleks kaetud ka konventsiooni

artikli 9 lg 3 p a nõue, mille kohaselt on advokatuuril igal juhul õigus oma esindajate kaudu

saada juurdepääs kinni peetud advokaadile. Nimelt tuleneb artikli 9 lg 1 p-st b sisuliselt, et

advokaat ei ole kohustatud advokatuuri oma kinnipidamisest teavitama; sellisel juhul ei oleks

advokatuuril võimalik artikli 9 lõikes 3 sätestatud õigust realiseerida, kui ta ei ole teadlik

advokaadi kinnipidamisest.

Samuti vajab täpsustamist teavitamise ja kohtumise edasilükkamise regulatsioon.

Konventsioon võimaldab erandite kehtestamist üksnes mõjuvatel ja konkreetsetel põhjustel.

Oleme seisukohal, et advokatuuri teavitamise ning advokatuuri esindajaga kohtumise

edasilükkamise võimaluse ette nägemine ei ole põhjendatud. Arvestades, et kinnipidamisel

võidakse advokaadilt ära võtta sidevahendid ning ligipääs klientide teabele, on viivitamatu

advokatuuri teavitamine vajalik eelkõige klientide huvide kaitseks, et advokatuur saaks

tarvitusele võtta vajalikud meetmed. Lisaks, kuna KrMS ei näe ette kinnipidamisel kaitsja

teavitamisele ajalisi piiranguid, ei tohiks selline piirang laieneda ka advokatuuri esindajale.

Ka teeme ettepaneku täiendada kavandatavat KrMS § 217 lg 11 selliselt, et juhul kui kinni on

peetud advokatuuri juhatuse liige, teavitatakse advokatuuri esimeest, ning et lisaks advokatuuri

13

teavitamisele teavitatakse ka kinni peetud advokaadi lähedast advokaadi valikul. Lähedase

teavitamise ja temaga kohtumise edasilükkamine võib olla põhjendatud üksnes ulatuses, mis on

vältimatult vajalik kriminaalmenetluse olulise kahjustamise ärahoidmiseks, kuid selline

edasilükkamine peaks siiski toimuma eeluurimiskohtuniku, mitte prokuratuuri loal.

Art 9 lg 1 p b, art 9 lg 3 p a tagatised on advokatuuri hinnangul vajalikud järgmistel kaalutlustel:

1. Advokaadi ärakuulamise õiguse tagamiseks olukorras, kus advokatuur otsustab

kutsetegevuse peatamise küsimust AdvS § 35 lg 3 alusel1;

2. Eelkõige ühe advokaadiga büroode puhul selleks, et advokatuur saaks teavitada kliente,

kohut, menetlejaid, haldusorganeid vm asjassepuutuvaid osapooli sellest, et advokaat ei saa

kutsetegevust jätkata.;

3. Kinnipeetud või vahistatud advokaadil ei pruugi kaitsjat olla, kui kaitsja osavõtt ei ole

kohustuslik ja advokaat ise ei ole kaitsjat valinud. Sellisel juhul advokatuur on advokaadi jaoks

ainuke võimalus, kellega kontakti hoida ja teavitada kriminaalmenetluse käigust;

4. Advokatuuril peab olema vaba ligipääs vahistatud advokaadile, kui advokaat soovib teatada,

et teda koheldakse ebaseaduslikult;

5. Kui vahistatu suhtes kohaldatakse lisapiiranguid (telefoni kasutamise-, kirjavahetuse ja

kokkusaamiste keeld), siis tema võimalus välismaailmaga suhelda ning edastada oluline info

on välistatud. Sellisel juhul puudub advokatuuril teadmine, mis advokaadiga vanglas toimub;

6. Kui advokaadibüroo tegevus lõpetatakse, siis juhatusel puudub võimalus advokaadiga nõu

pidada kliendile olulistes küsimustes;

7. Advokatuur peab veenduma, et konfidentsiaalne info (advokaadi teadmised, dokumendid,

arvuti, telefon jne) on kaitstud ja selleks peab säilima seaduslik alus pöörduda vahistatud

advokaadi, uurija, prokuröri, kohtuniku ja vangla juhtkonna poole vastavate päringutega;

8. Kuna kriminaalmenetluse käigus saab vahistatud isik vabalt suhelda uurija, prokuröri ja

kohtunikuga, siis peab tagama sama võimaluse ka advokatuuriga suhtlemisel; 

9. Advokatuuri esindajale või juhatusele peab olema tagatud protsessuaalne võimalus teha

avaldusi, taotlusi või esitada kaebusi seoses vahistatud advokaadi õiguste tagamise- ja

realiseerimisega.

24) VTMS § 321

Kavandatava VTMS §-ga 321 nähakse ette, et edaspidi on kaitsja ja advokaadi ametiprivileegi

riivega menetlustoimingute tegemine lubatud ka väärteoasjade menetluses. Peame nimetatud

sätet üheks kõige problemaatilisemaks selles eelnõus ega nõustu sellega.

Jääme oma seisukoha juurde, et väärteoasjade menetluses ametiprivileegi riivega

menetlustoimingute lubamine ei ole õigustatud. See seisukoht kajastus ka advokatuuri poolt

ministeeriumile 15.11.2021 edastatud eelnõus. Oleme seisukohal, et advokaadi,

advokaadibüroo, advokaadi eluruumi, sõiduki ja laiemalt advokaadi valduse läbiotsimine

kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel on keelatud, kuna advokaadilt teabekandjate äravõtmine

rikub eelduslikult tema klientide õigusi ning tegemist on olulise ja mitte väiksema põhiõiguse

riivega, kui jälitustoimingud. Jälitustoimingud on väärteomenetluses keelatud. Kui seadusandja

on kehtestanud väärtegudele väiksema ebaõigussisu ning leebemad nõuded menetlusele, siis ei

ole vajalik selliste vähemohtlike süütegude menetlemiseks seada ohtu põhiõigustega kaitstud

hüvesid.

1 AdvS § 35 lg 3: Advokaadi kutsetegevuse võib täielikult või osaliselt oma otsusega peatada juhatus, kui isik on

kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav.

14

Eriti problemaatiline on väärteomenetlustes läbiotsimise lubatavus ka seetõttu, et sättes

loetletud väärtegude menetlejad on sageli haldusorganid (nt Andmekaitse Inspektsioon,

Rahapesu Andmebüroo, Keskkonnaamet, Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet), kellel on

küll pädevus väärteomenetlust läbi viia, kuid puudub pädevus ja kogemus advokaadi

ametiprivileegi riivavate menetlustoimingute teostamiseks.

Märkusena lisame, et käesoleval kujul säte ei kajasta, et nimetatud väärteoasjades on

menetlustoimingud lubatud üksnes KrMS-i ametiprivileegi kaitset reguleerivate sätete

kohaldamisel analoogia korras, mis on aga õigusselguse vaatest vältimatult vajalik ning meie

hinnangul ei piisa selles osas vaid seletuskirjast.

Advokatuuri täiendavad ettepanekud

1. Menetlusnõuete läbiviimise rikkumise eest sanktsiooni ette nägemine

Advokatuur jääb ka oma 15.11.2021 Justiits- ja Digiministeeriumile esitatud KrMS jt seaduste

muutmise seaduse eelnõus toodud muudatusettepaneku juurde näha ette sanktsiooninorm

süüteomenetluses või korrakaitsemenetluses menetlustoimingute läbiviimisel toimepandud

rikkumistele, mis käesoleval ajal ei ole sanktsioneeritud. Norm teenib isikute põhiõiguste

tegeliku kaitse ning ametiisikute omavoli ärahoidmise eesmärki. Seoses advokaadi, arsti jm

isikute poolt konfidentsiaalsete ja delikaatsete isikuandmete kogumisega on eriti oluline tagada,

et seaduslikul alusel teostataval läbiotsimisel või isiku läbivaatusel ei oleks alust ära võtta või

isegi tutvuda selleks mittelubatud tõenditega. Samuti selleks, et prokurörid ei püüaks kasutada

kohtumenetluses tõenditena näiteks jälitustoimingu protokolle, mis sisaldavad advokaadi ja

kliendi vahelist suhtlust. Korrakaitsemenetluses on samasugust probleemi käsitletud näiteks

Riigikohtu lahendis nr 1-19-31, kus tuvastati ametiisiku poolt füüsilise jõu ebaproportsionaalne

kasutamine (jalalöök kinnipeetu vastu), kuid jõuti järeldusele, et KarS § 291 koosseisu ei esine.

Kuriteo ja väärteo koosseisu piiritlemine on sarnane ka korruptsioonisüütegudes, kus samuti

iga korruptsiooniohtlik tegu ei ole karistatav kuriteona.

Teeme ettepaneku karistusseadustikku täiendada §-ga 3232 järgmises sõnastuses:

„§ 3232. Menetlustoimingute läbiviimise nõuete rikkumine

Süüteomenetluses või korrakaitsemenetluses ametiisiku poolt jälitustoiminguga tõendite

kogumisel, läbiotsimisel või isiku läbivaatusel seaduse ja kohtumäärusega määratletud

piiridest väljumise eest, samuti teadvalt mittelubatava tõendi esitamise eest kohtumenetluses–

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“

2. Ametiprivileegiga hõlmatud tõendi mittearvestamine

Kehtivas õiguses ei ole selgesõnaliselt sätestatud ametiprivileegi rikkumise tagajärge tõendite

lubatavusele kohtuotsuse tegemisel.

Peame vajalikuks seaduses täpsustada, et kohus jätab kõrvale ametiprivileegiga hõlmatud

tõendi juhul, kui see on kogutud õigusliku aluseta või kui ametiprivileegiga hõlmatud teavet on

kogutud advokaadi, kaitsja või advokatuuri töötaja (või nende juures tegutseva isiku) võimaliku

kuriteokahtluse kontrollimiseks olukorras, kus vastavat isikut ei ole tõendi kogumisega seotud

kuriteos süüdi mõistetud.

15

Teeme ettepaneku KrMS § 3051 lõige 3 sõnastada alljärgnevalt:

„(3) Tõendi vastuvõtmine ei välista selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel.

Kohus jätab kõrvale ametiprivileegiga hõlmatud tõendi, kui selle kogumiseks puudus õiguslik

alus või kui ametiprivileegiga hõlmatud tõend koguti advokaadi, kaitsja või advokatuuri töötaja

või nende juures tegutseva isiku poolt kuriteo toimepanemise kahtlustuse kontrollimiseks ning

vastavat isikut ei ole mõistetud tõendi kogumisega seotud kuriteos süüdi sama või varasemalt

tehtud kohtuotsusega.“

II Advokaadikutse kaitse konventsiooniga seotud eelnõu sätted, täiendavad ettepanekud

KrMS ja VTMS muutmiseks ning muud tähelepanekud seoses konventsiooniga

1) Konventsiooni art 6 lg 1 p b

Sätte kohaselt tagavad konventsiooniosalised, et advokaadid saavad otsustada, kas võtta

füüsilisi või juriidilisi isikuid oma klientideks ja lõpetada advokaadi ja kliendi vahelisi suhteid.

Sellega seoses juhime tähelepanu, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning

erinevate sanktsioonide rakendamise põhimõtetest tulenevad advokaadile küllaltki ulatuslikud

piirangud klientide valikule. On oluline, et sellised piirangud ei muutuks liiga ulatuslikuks ega

muudaks konventsiooni artikkel 6 lg 1 punktis b sisalduvat üldpõhimõtet sisutühjaks.

2) Konventsiooni art 6 lg 1 p d

Sätte kohaselt tagavad konventsiooniosalised, et advokaadid saavad olla tunnustatud isikutena,

kellel on õigus oma kliente nõustada, abistada või esindada.

Oleme seisukohal, et konventsiooni antud säte hõlmab ka advokaadi volituste eeldamist, mis

tuleks üheselt sätestada advokatuuriseaduses ning menetlusseadustikes. Teatavasti on kehtiv

regulatsioon selles osas ebaühtlane: nt tsiviil- ja halduskohtumenetluses advokaadi volitusi

eeldatakse, kuid nt haldusmenetluses, väärteo- ja kriminaalmenetluses peab advokaat oma

volitusi alati volikirjaga tõendama. Advokatuur on juba varasemalt (vt lisa, täiendatud) esitanud

ministeeriumile ettepaneku taastada üldine advokaadi volituste eeldus, mis sisaldus perioodil

01.01.2006 kuni 28.12.2007 kehtinud AdvS §-s 571 ning sellega seoses muuta ka neid seadusi,

milles praegu advokaadi volituste eeldust ette ei nähta (sh HMS, KrMS, VTMS). Selline eeldus

aitaks vähendada nii menetlejate kui advokaatide ja haldusorganite koormust ja oleks kooskõlas

konventsiooni art 6 lg 1 punktiga d.

Ainult AdvS muudatustest ei piisa advokaadi volituste eeldamiseks, sest vastasel korral jääb

vastuolu AdvS ja teiste seaduste vahel. Vastuolusid seaduste vahel peaks igal juhul vältima.

Lisaks, senine advokatuuri praktika kahjuks näitab, et AdvSi käsitatakse menetlusseadustikest

alamal seisva seadusena, mistõttu ei ole tagatud, et advokaadi volituste eeldus ka tegelikkuses

rakenduks. Advokatuur jääb siinkohal oma varasemate ettepanekute juurde.

Ametiprivileegide eelnõu sujuvama menetluse eesmärgil palume kaaluda eelnõu raames vaid

kahe seadustiku – KrMS ja VTMS muutmist viisil, et advokaadilt ei oleks esindusõiguse

tõendamiseks nõutav volikiri. Teistes seadustes võib vastavad muudatused teha kas koos AdvSi

muutmisega või muu sobiva eelnõu raames.

16

Teeme ettepaneku käesoleva eelnõuga teha järgmised muudatused seoses advokaadi

volituste eeldusega:

1. VTMS § 20 lg 2 muuta ja sõnastada järgnevalt:

„(2) Kaitsja volitusi tõendab volikiri, advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu“.

2. VTMS § 115 lg 4 muuta ja sõnastada järgnevalt:

„(4) Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Kui kaebusele kirjutab alla kaitsja, lisatakse kaebusele

tema volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse

olemasolu.“

3. VTMS § 139 lg 5 muuta ja sõnastada järgnevalt:

„(5) Apellatsioonile kirjutab alla selle esitaja. Kui apellatsioonile kirjutab alla kaitsja, lisatakse

kaebusele tema volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus. Advokaadi puhul eeldatakse

esindusõiguse olemasolu.“

4. VTMS § 158 lg 3 p 1 muuta ja sõnastada järgnevalt:

„1) kassaatori volikirja, kui tema volikirja ei ole toimikus. Advokaadi puhul eeldatakse

esindusõiguse olemasolu.“

5. KrMS § 282 muuta ja sõnastada järgnevalt:

„Kohtunik kontrollib kohtulikul arutamisel osaleva kaitsja ja esindaja volitusi. Advokaadi

puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.“

6. KrMS § 347 lg 3 ja KrMS § 369 lg 3 p 1 kehtetuks tunnistada.

3) Konventsiooni art 6 lg 1 p e

Konventsiooniosalised peavad tagama, et advokaadid saavad tõhusa juurdepääsu kõigile

asjakohastele materjalidele, mis on pädevate avaliku võimu kandjate, kohtute ja vaidluste

lahendamise organite valduses või kontrolli all, kui nad tegutsevad oma klientide nimel, ilma

põhjendamatu viivituse ja piiranguteta.

Advokatuuri poolt ministeeriumile 15.11.2021 esitatud KrMS jt seaduste muutmise seaduse

eelnõus oli ettepanek täiendada KrMS ja VTMS regulatsiooni kaitsja õiguste osas viisil, et

kaitsjal on õigus kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente saada lisaks

juriidiliselt või füüsiliselt isikult ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest. Kui teabevaldaja

nõutud andmeid ei väljasta, siis võib kaitsja tõendite kogumiseks taotleda abi kohtult, esitades

kohtule taotluse teabevaldaja kohustamiseks andmeid ja dokumente väljastama. Advokaat võib

andmeid taotleda konkreetse kaitseülesande täitmiseks, kuid kohtu pädevuses on hinnata, kas

ülekaalukam on advokaadi õigus andmete saamiseks või esineb mõni mõjuv põhjus andmete

väljastamisest keeldumiseks (näiteks riigisaladus). Sellised õigused võimaldavad kaitsjal oma

ülesandeid praegusest tõhusamalt täita. Õiglases kohtumenetluses, kus kehtib nn relvade

võrdsuse (equality of arms) põhimõte, peavad süüdistusel ja kaitsel olema võrdsed võimalused

oma positsiooni esitamiseks ja kaitsmiseks. Praegune regulatsioon süvendab selles osas

ebavõrdsust.

17

Kirjeldatud advokatuuri ettepanekud jättis ministeerium 2022-2023 aastal eelnõu menetlusest

välja, et keskenduda eelnõus vaid kutsesaladuse kaitsele. Konventsiooni art 6 lg 1 p e nõuete

täitmise valguses on aga sellised muudatused vajalikud, mistõttu esitame need

ametiprivileegide eelnõusse lisamiseks siinkohal uuesti.

Teeme ettepaneku käesoleva eelnõuga teha järgmised muudatused seoses tõendite

kogumise hõlbustamisega:

1. KrMS § 47 lg 1 p-i 1 muuta ja sõnastada järgmiselt:

„1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest

kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente;“;

2. KrMS §-i 47 täiendada lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kaitsja võib esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse teabevaldaja

kohustamiseks väljastama andmeid ja dokumente, kui teabevaldaja keeldub neid kaitsjale

kaitseülesande täitmiseks väljastamast.

(5) Teabevaldajat, kes jätab temale käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel pandud kohustuse

täitmata, võib eeluurimiskohtunik või kohus kaitsja taotlusel trahvida. “

3. VTMS § 21 lg 1 p-i 2 muuta ja sõnastada järgmiselt:

„2) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest

kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente;“;

4. VTMS §-i 21 täiendada lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kaitsja võib esitada maakohtule taotluse teabevaldaja kohustamiseks väljastama andmeid

ja dokumente, kui teabevaldaja keeldub neid kaitsjale kaitseülesande täitmiseks väljastamast.

(22) Teabevaldajat, kes jätab temale käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel pandud kohustuse

täitmata, võib maakohus kaitsja taotlusel trahvida.“

Advokatuuri 15.11.2021 eelnõus olid ka ettepanekud KRS-i, EVKS-i ja ÄS-i muutmiseks

seoses sellega, et advokaatidel on praktikas tekkinud probleeme kinnistustoimikuga,

väärtpaberite registri ja äriregistri registritoimikuga tutvumisel, kuid mööname, et antud

muudatusettepanekud võivad põhjustada ametiprivileegide eelnõu sujuvat menetlust ning

seetõttu esitame need ettepanekud ministeeriumile edaspidi.

4) Konventsiooni art 6 lg 3 p b

Konventsiooniosalised peavad tagama, et advokaadid saavad oma klientidega või

potentsiaalsete klientidega suhelda konfidentsiaalselt, olenemata suhtlemise viisist ja vormist.

Seda nõuet tuleb järgida ka jälitustoimingute käigus. Advokatuur on seisukohal, et eelnõu ei

taga piisavalt advokaadi-kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsust seoses

jälitustoimingutega. Ka Riigikohus on hiljuti juhtinud tähelepanu, et Euroopa Inimõiguste

Konventsiooni kohaldamise praktikat järgivalt peaks KrMS ning selle alusel kehtestatud

jälitustoimiku pidamise ja säilitamise kord olema konfidentsiaalse teabe kaitsmise osas

18

üksikasjalikum (RKKKm 10.10.2025 nr 1-24-7248/21, p 40).

Meie hinnangul on eelnõus reguleerimata ning vajavad mh konventsiooni art 6 lg 3 p b

tulenevalt reguleerimist järgmised küsimused:

1. Ebaselge on advokaadi teavitamise kord olukorras, kus tema ja kliendi vaheline suhtlus on

sattunud jälitustoimingu alla. Praktikas toimub teavitamine tähitud kirja saatmisega isiku

rahvastikuregistri järgsele aadressile. Selline lahendus ei ole praktiline ega taga, et advokaat

saab jälitustoimingust õigeaegselt teada, mistõttu vajab teavitamise viis eelnõus reguleerimist.

2. Tõusetunud on küsimus, mh eelviidatud Riigikohtu määruse p-st 37 tulenevalt, kuidas peab

menetleja jälitustegevuse käigus praktikas aru saama, et tegemist on advokaadi ja kliendi

vahelise vestlusega. Ei tohi tekkida olukorda, kus advokaadi staatust on võimalik formaalsete

põhjendustega eirata. Näiteks ei ole vastuvõetav lahendus, et isiku advokaadina tuvastamisel

võetakse ainsa allikana arvesse advokatuuri kodulehel avaldatudtelefoninumbreid. Kui nt

advokaat on esitanud menetlejale samas asjas numbri kontakttelefonina või kui advokaadi isik

ja telefoninumber on menetlejale teada varasema jälitustoimingu tõttu, tuleb sellega arvestada,

isegi siis kui vastavat telefoninumbrit ei ole advokatuuri kodulehel avaldatud. Ka muul viisil

võib menetlejatel olla võimalik paljude advokaatide telefoninumbreid tuvastada, ilma et selleks

oleks vaja teha ebamõistlikke pingutusi. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas adresseerida,

et jälitustoimingu korral peab menetleja kindlaks tegema, kas tegemist on advokaadiga,

kasutades selleks mõistlikke võimalusi.

3. Jälitustoimingu käigus kogutud ametiprivileegiga kaetud teabetalletuste hävitamisel tuleb

eelnõus selguse huvides sõnaselgelt ette näha protokolli koostamise kohustus.

4. Eelnõus ei ole ette nähtud enne teabetalletuste hävitamist advokaadi võimalust

ametiprivileegiga kaetud suhtlust sisaldava kogutud materjaliga tutvuda. Maksumenetluses on

jälitustegevuse materjali kasutamist aktsepteeritud olukorras, kus maksumaksja soovis seda ise

kasutada, kuigi maksuhaldur ei saa selliseid tõendeid paralleelselt toimuvast

kriminaalmenetlusest üldjuhul omal algatusel kasutada (RKHKo 09.12.2025 nr 3-22-1785, p

16). Ei saa välistada, et sarnane olukord võib tekkida ka kriminaalmenetluses, kus

ametiprivileegiga kaetud kõnet soovitakse kasutada kaitse tõendina ning esitatakse taotlus

konkreetse suhtluse mittehävitamiseks.

5. Lõike 41 teise lause sõnastus on ebaõnnestunud. Eelnõu kohaselt ei ole lubatud advokaadi

või kaitsja suhtes jälitustoimingu tegemine KrMS § 1262 lg 3 p-des 2-4 sätestatud alusel üksnes

põhjendusel, et advokaat või kaitsja suhtleb samades punktides nimetatud isikuga, vahendab

talle teavet või osutab talle kaasabi.

6. KrMS § 1262 lg 3 p 2-4 alusel ei saagi teha jälitustoimingut kaitsja suhtes, vaid tagaotsitavaks

kuulutatud isiku, konfiskeerimismenetluse objektiks oleva vara valdaja või kahtlustatava

suhtes. Pigem on tegemist KrMS § 1262 lg 4 sarnase sättega ning eelnõuga tahetakse välistada

võimalust, et advokaat või kaitsja oleks KrMS § 1262 lg-s 4 sätestatud isikuks, kelle suhtes

saaks teha jälitustoiminguid, kuna ta suhtleb KrMS § 1262 lg 3 p-des 2-4 nimetatud isikutega

või vahendab neile teavet või osundab neile kaasabi.

7. Seletuskirja kohaselt tunnistatakse see kehtetuks, kuna selle sisu on edaspidi kaetud KrMS §

1262 juurde eelnõu kohaselt lisatava lõikega 41 ja KrMS §-le 12612 lisatava lõikega 31.

19

Selles ei ole küsimust, et praegu kehtiva KrMS § 1267 lg 2 p 1 on edaspidi kaetud eelnõu

kohaselt lisatava § 12612 lõikega 31. Samas ei ole kindel, kas praegu kehtiv KrMS § 1267 lg-s 2

sisalduv reegel, et tõendina ei kasutata käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isiku (sh kaitsja)

poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud

salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses

teatavaks saanud asjaolud, on edaspidi kaetud § 1262 lg-ga 41.

KrMS § 1262 lg 41 kohaselt tuleb jälitustoimingu tegemisel ametiprivileegiga hõlmatud teabe

saamiseks järgida ka käesoleva seadustiku § 642 lõigetes 1–3 sätestatud tingimusi. KrMS § 642

lõigetes 1–3 saavad olema kõiki ametiprivileege puudutavad üldised reeglid, aga advokaatide

ja kaitsjate puhul on erinormid veel ka KrMS §-des 912 ja 913 ning nendest reeglitest tulenevalt

on üheks oluliseks eelduseks, millal saab advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud

teavet sisaldava tõendit koguda, see, et advokaat, kaitsja või nende juures tegutsevat isikut

kahtlustatakse kuriteo toimepanemises.

5) Konventsiooni art 6 lg 5, art 9 lg 4

Art 6 lg 5 kohaselt tagavad konventsiooniosalised, et advokaadid ei kannataks kahjulike

tagajärgede all seetõttu, et neid seostatakse oma klientide või klientide seisukohtadega.

Art 9 lg 4 kohaselt tagavad konventsiooniosalised, et advokaadid ja nende kutseühendused

saavad tegeleda oma kutsetegevusega ja teostada konventsiooni artiklis 7 sätestatud õigusi ilma

mis tahes vormis füüsilise kallaletungi, ähvarduse, ahistamise või hirmutamise ohvriks

langemata või ebasobiva takistamise või sekkumiseta. Konventsiooniosalised tagavad, et

hoiduvad nimetatud käitumisest ja viivad läbi tõhusa uurimise nimetatud käitumise korral, kui

on alust arvata, et see võib kujutada endast kuritegu.

AdvS kehtestab advokaadi kutsetagatised, sh põhimõte, et advokaati ei või tema ülesande

täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga (AdvS § 43 lg 4). Sellele vaatamata

satuvad advokaadid, kes teevad enda tööd lähtuvalt advokaadi kutse-eetika reeglitest, isiklike

rünnakute alla. Advokatuur on viimasel ajal tajunud trendi, et advokaatide

suunas toimuvad süstemaatilised ja pidevad isiklikud rünnakud seoses nende kutsealase

tegevusega. Samalaadsete rünnakute ohvriteks satuvad üha sagedamini ka prokurörid,

kohtunikud ja kohtutäiturid. Eelkõige leiavad need aset sotsiaalmeedias, kuid ka läbi

spetsiaalsete veebilehtede ja tavameedia.

Advokaatide puhul on iseloomulik, et neid e samastatakse nende klientide ja kliendi

seisukohtadega. Advokaatide suhtes õhutatakse lähtuvalt kliendi esindamisest vaenu

ning üritatakse kahjustada nii konkreetsete advokaatide kui ka advokatuuri kuvandit. Väga

murettekitav on, et rünnakute alla ei satu mitte ainult advokaadid ise, vaid ka asjaga mitteseotud

isikud, näiteks advokaadi perekonnaliikmed (sh lapsed).

Juhime tähelepanu, et kehtiv õigus ei anna advokaadile samaväärset õiguslikku kaitset

kutsetööga seotud rünnakute vastu kui näiteks kohtunikele, ehkki ka advokaadi roll on

õigusriikliku õigusemõistmise toimimiseks vältimatult vajalik. Samuti on väga raske saada

kaitset niisuguste eelkõige verbaalsete rünnakute vastu, kus tegevus on piiripealne ega täida

süüteo koosseisu. Kehtiv regulatsioon paneb rünnaku ohvrile suure koormuse olukorraga

tegelemisel ja sunnib teda rünnakut suuresti uuesti läbi elama, advokatuuril või

advokaadibürool on aga keeruline konkreetset isikut kaitsta.

20

Oleme seisukohal, et konventsiooni art 6 lg 5 ja art 9 lg 4 annavad põhjendatud aluse

advokaatidele täiendava õiguskaitse tagamiseks isiklike rünnakute eest. Advokaatide vastu

nende kutsetegevusest tulenevate rünnakutega tegelemisel tuleks lähtuda põhimõttest, et need

kujutavad ennast rünnakut õigusemõistmise ja õigusriigi põhimõtete vastu. Advokatuur teeb

ettepaneku kaaluda kirjeldatud rünnakute vastu võitlemiseks süüteokoosseisude täiendamist ja

muude õiguslike meetmete rakendamist, mille kohta esitame lähiajal eraldiseisvad ettepanekud.

See aga ei takista käesoleva ametiprivileegide eelnõu menetlemist.

6) Konventsiooni art 9 lg 3 p c

Säte näeb ette, et kutseühendustel peab olema võimalus viibida advokaatide vastu algatatud

menetlustes peetavatel istungitel, kui on alust arvata, et menetlus on seotud nende

kutsetegevusega.

Ametiprivileegide eelnõu antud nõuet ei adresseeri, seetõttu teeme selle katmiseks ettepaneku

täiendada KrMS § 12 lg-t 3 ning lisada loetellu ka advokatuuri esindaja järgmiselt:

„(3) Kohtu loal võivad kinnist kohtuistungit jälgida uurimisasutuse ametnik, kohtuametnik,

tunnistaja, asjatundja, ekspert, tõlk, advokatuuri esindaja, käesoleva seadustiku § 38 lõike 5

punktis 3 nimetatud isik ning kannatanu ja süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 71

lõike 1 tähenduses.“

III Konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud ettepanekud

Kavandatava ametiprivileegide seaduse muudatused keskenduvad KrMS-ile. Samas kehtivas

regulatsioonis on ametiprivileegi võimalik piirata lisaks kriminaalmenetlusele ka näiteks

konkurentsijärelevalve menetluses (potentsiaalselt ka mujal). Advokaadi kutsetegevuse

tagatiste osas viitab KonkS § 53¹⁵ lg 2 advokaadi valduse läbiotsimise osas KrMSile, kuid uue

eelnõu vastuvõtmisel võiks kaaluda täpse normiviite lisamist (ei olnud KonkSi menetlemisel

võimalik). Lisaks kohaldatakse konkurentsijärelevalve menetluses erisust, mille kohaselt annab

advokaadisaladuse kaitse murdmiseks loa halduskohus. KrMSi regulatsiooni kohaselt kuulub

sama pädevus maakohtule. Ühtlase regulatsiooni ja õigusselguse tagamiseks oleks põhjendatud

kaaluda analoogse kohtualluvuse laienemist konkurentsijärelevalve menetluses, st et loa

advokaadi valduse läbiotsimiseks annaks ka nendes menetlustes maakohus.

Eraldi tähelepanu vajab asjaolu, et KrMS tagab ütluste andmisest keeldumise õiguse lisaks

advokaatidele ka muudele ametite ja kutsete kandjatele, kelle tegevus eeldab konfidentsiaalsust

(nt vaimulikud, ajakirjanikud, tervishoiuteenuse osutajad, notarid vms). KonkS sellist laiemat

kutsetegevuspõhiste privileegide käsitlust üle ei võta. Koostoimes KonkS § 53³⁰ lg 1 võib

konkurentsijärelevalve menetluses toimuda ametiprivileegi murdmine isiku suhtes, kes KrMSi

kohaselt omab privileegi ütluste andmisest keeldumiseks, ning antud teabe jõudmine

kriminaalmenetlusse ei ole välistatud. Seadusandjal tuleks kaaluda antud küsimuse süsteemset

lahendamist. Miinimumtasandil peaks seadus sisaldama selgesõnalist keeldu kasutada

kriminaalmenetluses igasugust teavet, mis on saadud menetluses, kus isikul lasus

kaasaaitamiskohustus ja mis käsitleb tema kutsetegevusega seotud privileegi alla kuuluvat

süüstavat teavet. Kuigi antud järelduseni jõutaks potentsiaalselt ka kohtuvaidluste tulemina,

oleks õigustatud antud osas lahendus juba hetkel seadusesse kirjutada.

Täiendavalt, KrMS reguleerib detailsemalt tingimusi ja korda, mil advokaadi ametisaladusega

kaitstud teavet on lubatud nõuda (nt KrMS § 91³, § 64², § 72). KonkS ei viita nendes osades

21

KrMSi regulatsioonile (taas on põhjuseks KonkSi ja ametiprivileegide seaduse eraldi aegadel

menetlemine). Praktikas võib see tähendada, et Konkurentsiametil on võimalik näiteks KonkS

§ 53¹¹ lg 4 alusel nõuda kutse- või ametisaladusega kaitstud teavet välja laiemas ulatuses kui

KrMSi alusel. Arvestades KonkS § 53³⁰ lg 1 võimalikku mõju, ei ole samal ajal välistatud ka

sellise teabe ülekandumine kriminaalmenetlusse.

Seetõttu oleks õiguspärase ootuse, õiguskindluse ja menetluste kooskõla tagamiseks

põhjendatud kaaluda:

a) KonkSi viimist kooskõlla KrMSiga läbi konkreetse viite lisamise nii, et

advokaadikutsesaladuse murdmine saab toimuda samadel põhimõtetel kui KrMSis

(läbiotsimiste osas kasutusel olev lahendus); või

b) alternatiivselt KrMSi täiendamist selgesõnalise sättega, mis keelab

konkurentsijärelevalvemenetluses (või muus kaasaaitamiskohustusega menetluses) kogutud

privileegi alla kuuluva süüstava teabe kasutamise kriminaalmenetluses.

Ametiprivileegide eelnõu kohaselt KrMSi enese mittesüüstamise privileegi tagamiseks lisatav

§ 641 lg 1 p 7 ei taga pankroti- või riikliku järelevalve menetluses karistuse ähvardusel kogutud

tõendite mittekasutamist kriminaalmenetluses. KrMS § 641 lg 1 annab õiguse teabe

avaldamisest keelduda, mitte ei kohusta teabe avaldamisest keelduma. Selleks, et tagada

kooskõla enese mittesüüstamise privileegiga, tuleks KrMSi lisada säte, mis kohustab (mitte

üksnes ei õigusta) pankrotihaldurit ja haldusorganeid mitte avaldama kriminaalmenetluses

teavet, mille on neile pankroti- või haldusmenetluse käigus andnud menetlusele allutatud isik

karistuse ähvardusel.

Ametiprivileegide eelnõu kohaselt KrMSi lisatava § 641 lg 1 p 7 sätestab ametiprivileegi

pankrotihaldurile ja riikliku järelevalve teostajale pankroti- või riikliku järelevalve menetluse

käigus menetlusele allutatud isiku poolt karistuse ähvardusel antud teabe kohta, kui vastavas

eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. See ei taga ametiprivileegi laienemist Konkurentsiameti

poolt konkurentsijärelevalvemenetluses kogutud teabele. KonkS § 54 kohaselt teostab

Konkurentsiamet riiklikku ja haldusjärelevalvet üksnes KonkSi 5. peatükis sätestatu täitmise

üle. KonkSi 06.07.2025 jõustunud muudatustega lisatud peatükk 72 käsitleb

konkurentsijärelevalvemenetlust (puudutab konkurentsiseaduse peatükke 2 ja 4) riikliku

järelevalve menetlusest eraldiseisva haldusmenetluse liigina. Samal ajal on

konkurentsijärelevalvemenetluses väga kõrged karistuse ülemmäärad uurimismeetme

kohaldamise takistamise eest (KonkS § 7310). Seetõttu peame hädavajalikuks lisada KrMSi

§ 641 lg 1 p-i 7 viide konkurentsijärelevalvemenetluses antud teabele või asendada viide riikliku

järelevalve menetlusele viitega mis tahes haldusmenetlusele, et viide hõlmaks ka

konkurentsijärelevalvemenetlust.

Ametiprivileegide eelnõu seletuskirja leheküljel 15 on KrMSi lisatava § 641 lg 1 p-ga 7 seoses

selgitatud, et enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega oleks tegemist siis, kui inimest

sunnitakse karistuse ähvardusel välja andma teavet, mis võib teda süüteo toimepanekus

süüstada ning seda teavet saab siis ka hiljem tema vastu süüteomenetluses kasutada. Samal ajal

kohustab KonkS § 5330 lg 1 Konkurentsiametit tegema prokuratuurile kättesaadavaks kogu

konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel ilmnenud teabe kuriteotunnustega teo

toimepanemise kohta. KonkS § 5330 lg 1 on enese mittesüüstamise privileegiga, PS § 22 lg-ga 3

ja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-ga 1 vastuolus ulatuses, milles

Konkurentsiamet saab teavet kuriteotunnustega teo toimepanemise kohta uurimismeetmele

22

allutatud isiku kaasaaitamiskohustuse raames (vt EIKo 10828/84, Funke vs. Prantsusmaa,

25.02.1993, § 44). Näiteks on läbiotsimisele allutatud isikul karistusähvardusel kohustus anda

Konkurentsiametile ligipääs arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui

halduskohus on seda oma loas märkinud (KonkS § 5315 lg 3 ja lg 4 p 3). Läbiotsimisele allutatud

isiku kaasabil saadud ligipääsu tulemusel võib Konkurentsiamet saada teavet mõne süüteo

toimepaneku kohta. Sellisel juhul ei ole tegemist ametiprivileegide eelnõu seletuskirja

leheküljel 16 kirjeldatud olukorraga, kus menetlustoimingu tulemus oleks olnud sama ka

läbiotsimisele allutatud isiku kaasabita. Vastavalt peame hädavajalikuks KonkS § 5330 suhtes

erisätte lisamist KrMSi, mis välistaks kriminaalmenetluses kogu sellise teabe kasutamise, mis

on saadud pankroti- või haldusmenetluses (sh eriti konkurentsijärelevalvemenetluses)

menetlusele allutatud isiku aktiivsel kaasabil. Vastava sätte puudumisel on

konkurentsijärelevalvemenetluses kehtiv kaasaaitamiskohustus KonkS § 5330 lg 1 tõttu enese

mittesüüstamise privileegiga vastuolus ja läbiotsimisele allutatud isikul peab olema õigus ilma

karistust kartmata keelduda mis tahes kaasabi osutamisest, sh ligipääsude andmisest

arvutivõrgu vahendusel kättesaadavale teabele.

Advokatuur palume esitatud seisukohtade ja ettepanekute täpsemaks tutvustamiseks ning

aruteluks kohtumist esimesel võimalusel. Kinnitame, et oleme eelnõu edasise kiire menetlemise

huvides valmis igakülgseks koostööks.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Imbi Jürgen

Esimees

Lisa – advokaadi volituste tõendamisest

Merit Aavekukk-Tamm 6979 253

[email protected]

Advokaadi volituste tõendamisest

I Kehtiv advokaadi volitusi käsitlev regulatsioon erinevates seadustes

HMS § 13 lg 2: Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega.

HKMS § 35 lg 4: Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui

menetlusdokumendile on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea menetlusdokumendile

volikirja lisama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda.

HKMS § 39 lg 1 p 5: Kaebusele tuleb lisada volikiri, kui kaebusele on alla kirjutanud kaebaja

volitatud esindaja, välja arvatud advokaat.

KMS § 52 lg 4: Kui avalduse allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele

esindaja esitatud avaldusele volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Kui avalduse

allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle

esitamist nõuda.

TsMS § 226 lg 1: Kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle

puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste

menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas

kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

PSJKS § 48 lg 2: Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid.

KrMS § 282: Kohtunik kontrollib kohtulikul arutamisel osaleva kaitsja ja esindaja volitusi.

KrMS § 347 lg 3: Kassatsioonile lisatakse kassaatori volitusi tõendav dokument, kui

kassaator on advokaat ja tema volikirja ei ole kohtutoimikus.

KrMS § 369 lg 3 p 1: Teistmisavaldusele lisatakse: 1) avalduse esitaja volitusi tõendav

dokument, kui esitaja on advokaat.

VTMS § 20 (1) Menetlusalusel isikul ja süüdlasel võib olla kaitsja, kelleks on advokaat või

menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud

magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22

tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

VTMS (2) Kaitsja volitusi tõendab volikiri.

MKS § 48 lg 3: Esindaja peab maksuhalduri nõudmisel, samuti seadusega sätestatud juhtudel

esitama volitust tõendava dokumendi. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse

olemasolu. Põhjendatud juhul võib maksuhaldur nõuda volikirja esitamist.

TvLS § 17 lg 3: Töövaidluskomisjoni juhataja kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning

ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole

esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis. Advokaadi puhul eeldatakse

esindusõiguse olemasolu.

ÜVLS § 12 lg 1: Üürivaidlus vaadatakse läbi üürniku ja üürileandja või nende esindajate

juuresolekul. Komisjon kontrollib esindaja volitusi. Esinduse suhtes kohaldatakse

vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätteid.

TMS § 23 lg 2 p 3, lg 5: (2) Täitmisavaldus esitatakse kohtutäiturile kirjalikult ja selles

märgitakse: /.../

3) kui sissenõudjat esindab avalduse esitamisel esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik

alus.

(5) Kui sissenõudja nimel esitab täitmisavalduse esindaja ja kohtutäituril ei ole võimalik endal

viivitamata kontrollida esindusõiguse olemasolu, tuleb avaldusele lisada esindusõigust

tõendav dokument.

TMS § 89 lg 3: Kui pakkumise kehtivus sõltub pakkujat esindava isiku esindusõiguse ulatusest

või muu isiku nõusolekust, lükkab kohtutäitur pakkumise tagasi, kui esindusõigust või

nõusolekut ei tõendata viivitamata.

RHS § 190 lg 11: Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui

vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile, sealhulgas vaidlustusele või vaidlustusele esitatud

vastusele, on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea vaidlustusmenetluses esitatud

dokumendile volikirja lisama, kuid vaidlustuskomisjonil on õigus selle esitamist nõuda.

KonkS § 5311 lg 3: Lepinguline esindaja konkurentsijärelevalvemenetluses võib olla advokaat

või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud

magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2²

tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Lepingulise esindaja volitust tõendab

volikiri. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

PankrS § 94 lg 2-3: (2) Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavalduse esitab

esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi. (3) Kui

nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva

puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks

avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, et

nõudeavaldust ei ole esitatud.

II Muudatusettepanekud

1. AdvS § 571 taastamine

Advokatuuri ettepanek on taastada 01.01.2006-28.12.2007 kehtinud advokaadi volituste

eeldust reguleeriv säte § 571, mille kohaselt eeldatakse õigusteenuse osutamise käigus kliendi

esindamisel või kaitsmisel advokaadi volituste olemasolu. Säte tunnistati 2007. aastal

kehtetuks eelkõige seoses uute menetlusseadustike jõustumisega ning põhjendusega, et

menetlusseadustikud reguleerivad advokaadi esindusõiguse kontrolli piisavalt. Praktika on

siiski näidanud, et ühtne ja üldine põhimõte advokatuuriseaduse tasandil on jätkuvalt

vajalik. Kehtivas õiguses on advokaadi esindusõiguse tõendamine reguleeritud killustatult eri

menetlusseadustikes. Mitmes seaduses (nt TsMS, HKMS, KMS, MKS, RHS, KonkS)

eeldatakse advokaadi esindusõiguse olemasolu, kui samas on teistes menetlustes (eelkõige

kriminaal- ja väärteomenetluses ning haldusmenetluses) säilinud formaalsemad volituse

tõendamise nõuded. Regulatsiooni taastamise eesmärk on tagada õiguskindlus ja

menetlusökonoomia, ühtlustada praktikat erinevates menetlustes ning tugevdada advokaadi

kutse sõltumatust ja tõhusat tegutsemist kliendi huvides sõltumata menetlusliigist.

Sättega täpsustatakse, et volituse eeldus ei kohaldu juhul, kui seadus näeb vastava toimingu

tegemiseks ette notariaalse volikirja nõude ning vaidluse korral lasub volituse olemasolu ja sisu

tõendamiskoormus advokaadibüroo pidajal. Tõendamiskoormuse panemine advokaadibüroo

pidajale on kooskõlas muudetava regulatsiooniga, mille kohaselt sõlmib kliendilepingu ja

vastutab õigusteenuse osutamise korraldamise eest advokaadibüroo pidaja.

Kavandatav säte on kooskõlas ka Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooniga.

Konventsiooni artikli 6 lõike 1 punkti d kohaselt peavad konventsiooniosalised tagama, et

advokaadid on tunnustatud isikutena, kellel on õigus oma kliente nõustada, abistada või

esindada. Konventsiooni seletuskirja punktist 41 tuleneb, et nimetatud säte on suunatud

eelkõige selliste olukordade vältimisele, kus advokaadi õigust klienti esindada põhjendamatult

vaidlustatakse või takistatakse.

Konventsiooni seletuskirja kohaselt on volituse või mandaadi tõendamise nõue õigustatud

üksnes teatud asjaoludel, mitte üldreeglina. Sellest tulenevalt toetab konventsioon lahendust,

mille kohaselt advokaadi esindusõigust eeldatakse ning volituse tõendamist nõutakse vaid

erandlikel juhtudel. AdvS § 57¹ taastamine on selle põhimõttega kooskõlas, kuna kehtestab

advokaadi volituste üldise eelduse, nähes samal ajal ette notariaalse volikirja nõude seaduses

sätestatud juhtudel.

Teeme ettepaneku sõnastada AdvS § 571 alljärgnevalt:

„§ 571.  Advokaadi volitus

Õigusteenuse osutamise käigus kliendi esindamisel või kaitsmisel eeldatakse advokaadi

volituste olemasolu. Volituse eeldus ei kehti juhul, kui seadus näeb vastava toimingu

tegemiseks ette notariaalse volikirja nõude. Vaidluse korral tõendab volituse olemasolu ja sisu

advokaadibüroo pidaja.“

2. Muudatused menetlusseadustikes

Ainult AdvS muudatustest ei piisa advokaadi volituste eeldamiseks, sest vastasel korral jääb

vastuolu AdvS ja teiste seaduste vahel, nimelt mõned seadustikud näevad ette, et advokaat peab

esitama volikirja. Vastuolusid seaduste vahel peaks igal juhul vältima. Lisaks, senine

advokatuuri praktika kahjuks näitab, et AdvSi käsitatakse menetlusseadustikest alamal seisva

seadusena, mistõttu ei ole tagatud, et advokaadi volituste eeldus ka tegelikkuses rakenduks.

Kui advokaadi volitusi võiks eeldada ühtlaselt kõikides menetlustes, siis see lihtsustaks

õigussuhteid ja vähendaks halduskoormust nii büroopidajatel, menetlejatel, klientidel kui

üldiselt. Võimalikult vähe bürokraatiat on väärtus ja see lihtsustab ja kiirendab asjaajamist ning

teeb seda odavamaks. Peab arvestama, et iga dokumendi puhul tekib elutsükkel – seda tuleb

luua, käidelda, säilitada ja hävitada ning kohustused dokumendi suhtes ei teki ainult advokaadil,

vaid ka ametiasutusel, kes selle saab.

Kehtiv regulatsioon tsiviilkohtumenetluses ja halduskohtumenetluses on ennast õigustanud

praktikas. Seda tuleks laiendada haldusmenetlusele ja muudele menetlustele. Kindlasti ei saa

öelda, et volituste eeldus kehtib tänapäeval vaid erandjuhtudel. Vastupidi, see on muutunud

valdavaks ja küsimus esindusõiguse olemasolust tõuseb vaid erandjuhtudel. Ei ole teada,

et esineks üldiselt selline probleemi, et esindusõiguseta advokaadid esineksid klientide

nimel. Seda vaatamata sellele, et volikirjade vormistamine advokaadibüroodes on

sageli ebajärjekindel ja volikirju esitatakse vaid vastaspoole või menetleja nõudmisel.

Advokaadid omavahel üldiselt ei nõua volikirjade esitamist. Paljud asutused ka mitte.

Põhjendatud juhtudel või oma õiguste mittesihipäraseks kasutamiseks (näiteks menetluse

aeglustamiseks) tuleb teinekord ette, et nõutakse esindusõiguse tõendamist volikirjaga, aga

need juhtumid jäävad alles ka siis, kui esindusõiguse eeldus seaduses sätestatakse. Seega ei ole

esindusõiguse eelduse sätestamine midagi muud, kui tava (mis on ju ka õiguse allikas) valamine

seaduse vormi.

Volituste eelduse sätestamine seaduses mõjutaks ainult tõendamiskoormust, kuid ei vabasta

esindajat kohustusest esindusõigust omada ja tegutseda esindusõiguse piirides. Volituse

olemasolu tõendamise kohustus lasub advokaadibürool ja advokaadil ning küsimuse korral

peab advokaat olema võimeline oma volitusi tõendama.

Muudatusettepanekud:

HMS § 13 lg 2: Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. Advokaadi puhul

eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

KMS § 52 lg 4: Kui avalduse allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele

esindaja esitatud avaldusele volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Advokaadi

puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

KrMS § 282: Kohtunik kontrollib kohtulikul arutamisel osaleva kaitsja ja esindaja volitusi.

Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

KrMS § 347 lg 3 ja § 369 lg 3 p 1 tunnistatakse kehtetuks.

VTMS § 20 lg 2: Kaitsja volitusi tõendab volikiri, advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse

olemasolu.

VTMS § 115 lg 4: Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Kui kaebusele kirjutab alla kaitsja,

lisatakse kaebusele tema volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus. Advokaadi puhul

eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

VTMS § 139 lg 5: Apellatsioonile kirjutab alla selle esitaja. Kui apellatsioonile kirjutab alla

kaitsja, lisatakse kaebusele tema volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus. Advokaadi puhul

eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

VTMS § 158 lg 3 p 1: kassaatori volikirja, kui tema volikirja ei ole toimikus. Advokaadi puhul

eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

TMS § 23 lg 2 p 3, lg 5: (2) Täitmisavaldus esitatakse kohtutäiturile kirjalikult ja selles

märgitakse: /.../ 3) kui sissenõudjat esindab avalduse esitamisel esindaja, siis tema nimi ja

esinduse õiguslik alus.

(5) Kui sissenõudja nimel esitab täitmisavalduse esindaja ja kohtutäituril ei ole võimalik endal

viivitamata kontrollida esindusõiguse olemasolu, tuleb avaldusele lisada esindusõigust

tõendav dokument, advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

TMS § 89 lg 3: Kui pakkumise kehtivus sõltub pakkujat esindava isiku esindusõiguse ulatusest

või muu isiku nõusolekust, lükkab kohtutäitur pakkumise tagasi, kui esindusõigust või

nõusolekut ei tõendata viivitamata. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

PankrS § 94 lg 2: Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavalduse esitab

esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi. Advokaadi puhul

eeldatakse esindusõiguse olemasolu.