Kiri

EESTI ADVOKATUUR ÄRIÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Lp pr Liisa-Ly Pakosta Meie 02.03.2026

Justiits- ja digiminister

Justiits- ja Digiministeerium

e-post: [email protected]; [email protected]; [email protected]

Äriseadustiku muutmise ettepanekud

Edastame Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjoni (edaspidi „Komisjon“) pöördumise seoses järgmiste

probleemidega äriseadustikus (edaspidi „ÄS“), mis tuleks kiiremas korras lahendada:

1) Kuuekuuline tähtaeg aktsia- ja osakapitali suurendamise avalduse esitamiseks äriregistrile (ÄS

§ 196 lg 3 ja § 343 lg 4), mida rakendatakse praktikas ka siseriiklike ühinemistele, jagunemistele

ja ümberkujundamistele.

2) Üheaastane tähtaeg piiriülese ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus osa- või

aktsiakapitali suurendamise avalduse esitamiseks äriregistrile (ÄS § 433⁹ lg 8, ÄS § 477⁹ lg 11

ja ÄS § 491⁹ lg 10).

Kuna ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste puhul on kapitali suurendamine osa vastavast

suuremast protsessist, ei ole võimalik nende raames kapitali suurendamisi eraldiseisvalt menetleda.

Seega ei ole ka põhjendatud, et sel juhul peaks kapitali suurendamise avalduse esitamisele kohalduma

eraldiseisev tähtaeg, kuna kapitali suurendamise kandeavaldust ei ole võimalik esitada enne kui

esitatakse kandeavaldus vastava ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise registrisse kandmiseks.

Kuna kapitali suurendamist saab menetleda üksnes koos ühinemise, jagunemise või

ümberkujundamisega. Seega teeme ettepaneku muuta vastavaid sätteid ja sõnastada need järgnevalt:

ÄS § 196 (3): „Juhatus peab esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue

kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata

ühinemistel, jagunemistel ega ümberkujundamistel.“

ÄS § 343 (4): „Juhatus peab esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks

kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata ühinemistel, jagunemistel ega ümberkujundamistel.“

ÄS § 433⁹ lg 8 sätestab: „Piiriülese ühinemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamisel peab

ühendava ühingu juhatus esitama avalduse osa- või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse

kandmiseks koos avaldusega ühinemise registreerimiseks.“

ÄS § 477⁹ lg 11 sätestab: „Piiriülese jagunemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamise korral

peab jaguneva ühingu juhatus esitama suurendamise äriregistrisse kandmise avalduse koos ülejäänud

jagunemist puudutavate dokumentidega.“

ÄS § 491⁹ lg 10: „Piiriülese ümberkujundamise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamise korral peab

ümberkujundatud ühingu juhatus esitama suurendamise äriregistrisse kandmise avalduse koos

2(3)

ülejäänud ümberkujundamist puudutavate dokumentidega.“

Esitame alljärgnevalt ka pikemad põhjendused ettepanekute osas.

1. Kuuekuuline tähtaeg aktsia- ja osakapitali suurendamise avalduse esitamiseks äriregistrile

Sätted ÄS § 196 lg 3 ja ÄS § 343 lg 4 on olnud osa äriseadustikust alates selle esmasest jõustumisest

01.09.1995, mil Eesti ettevõtlus- ja äriõigus alles kujunes ning praktiline kogemus ühinemiste,

jagunemiste ja ümberkujundamistega, sh piiriüleselt, praktiliselt puudus. Rahvusarhiivist leitav 1995.

aasta dokumentatsioon kinnitab, et tollased muudatused ei sündinud sisulise analüüsi tulemusena:

dokumentides rõhutatakse, et „äriseadustik võeti vastu suure kiiruga“ ja „selles on hulgaliselt ettevõtlust

pidurdavaid sätteid“. Kiirustamisele viitavad ka toonased äärmiselt lühikesed seletuskirjad, milles ei

põhjendata, miks täpselt eelnimetatud tähtajad seadustikku lisati ega kuidas need peaksid toimima

kooskõlas keerukate menetlustega nagu ühinemised, jagunemised või ümberkujundamised.

Sellest tulenevalt ei ole alust eeldada, et ÄS § 196 lg 3 ja ÄS § 343 lg 4 oleksid sobivad kohaldamiseks

tänastele ühinguid puudutavatele ümberkorraldustele, milles osalevad nüüdseks väga suured ühingud,

pigem on need sätted lihtsalt vaikimisi laienenud nendele menetlustele seetõttu, et seadus tervikuna võeti

vastu kiirustades, ilma et seadusandjal oleks olnud võimalik sisuliselt hinnata nende mõjuulatust ja

sobivust näiteks tulevastele piiriülestele ühinemistele.

Olgugi, et kuuekuuline tähtaeg on mõistlik, kui osa- ja aktsiakapitali suurendatakse eraldiseisvalt ehk

iseseisva korporatiivse otsusena, ei ole kuuekuuline tähtaeg põhjendatud ühinemiste, jagunemiste ja

ümberkujundamiste puhul, kus osa- või aktsiakapitali suurendamine on vaid üks osa suuremast

protsessist. Arvestades, et piiriüleste või siseriiklike ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste

puhul ei ole tegemist eraldiseisva kapitali suurendamise protsessiga, millega kaasneb nt märkimisõigus

jms, ei peaks sellistel puhkudel avalduse esitamine kapitali suurendamiseks olema ajaliselt piiratud.

Tegemist on näiteks ühinemise puhul hoopis ühinevate ühingute osanikele/aktsionäridele täiendavate

osaluste andmisega asendussuhte alusel, mida tihti tehakse mitte ainult korporatiivsetel, vaid ka muudel

kaalutlustel nagu maksuõigus vms. Kuivõrd kapitali suurendamine eelnimetatud ümberkorraldamiste

raames on täielikult integreeritud ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise projektidesse:

vastavatesse lepingutesse, bilanssidesse, osalussuhetesse ja põhikirja muudatustesse, siis ei saa ühing

eraldada kapitali suurendamist vastavast protsessist, et nt tagada kooskõla nõudega esitada avaldus

eraldi kapitali suurendamiseks 6 kuu jooksul vastavast otsusest ning ülejäänud ühinemist, jagunemist

või ümberkujundamist puudutavad dokumendid hiljem. Kapitali suurendamine on sel juhul otseselt

seotud ühe terviktehingu registreerimisega, mille osad ei ole eraldatavad.

Ühinemised, jagunemised ja ümberkujundamised võivad hõlmata audiitoreid, võlausaldajate

teavitamist, konsultatsioone töötajatega ja mõnikord ka välise regulaatori (Finantsinspektsioon, Euroopa

Keskpank) kooskõlastusi. Need menetlused võivad aga kesta kauem kui kuus kuud otsuse

vastuvõtmisest ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise heakskiitmiseks ja kapitali

suurendamisest. Seega võib kapitali suurendamise kandeavalduse esitamise tähtaeg saabuda enne kui

vajalikud protsessid üldse lõppfaasi jõuavad, et oleks võimalik kandeavaldus esitada.

1995. aastal jõustunud ÄS § 196 lg 3 ja ÄS § 343 lg 4 redaktsiooni seletuskiri vaikib sätetesse lisatud

kuuekuulise tähtaja tagamaade kohapealt. Siiski saab eeldada, et tähtaja algne idee oli kehtestada

mõistlik äriline tähtaeg tavatehingute jaoks ning tagada registri ajakohasus. Leiame, et seoses viimase

kolmekümne aasta jooksul toimunud seadusemuudatustega tagatakse registri ajakohasus niikuinii

ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise seaduses ettenähtud protsessi järgimise kaudu.

Kuuekuuline tähtaeg kapitali suurendamise avalduse esitamiseks ei täida ühinemiste, jagunemiste ja

ümberkujundamiste kontekstis ühtegi algset eeldatavat eesmärki (registri ajakohasus, menetluse kiirus,

otsuse aktuaalsus), sest kapitali suurendamine ei ole iseseisev protsess, vaid tehniline osa ühinemise

registrikandest. Leiame, et kuuekuuline tähtaeg ei ole proportsionaalne ning tekitab praktikas olukorra,

kus on võimalik, et kogu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise protsessi tuleb otsast alata

üksnes formaalse tähtaja tõttu ning ka sel juhul ei pruugiks olla võimalik dokumente 6-kuulise tähtaja

3(3)

sees esitada, kui nt selleks ajaks ei saada kõiki vajalikke lubasid. Seetõttu leiame, et ÄS § 196 lg 3 ja

ÄS § 343 lg 4 sätestatud tähtaeg ei peaks kohalduma ühinemistele, jagunemistele ja

ümberkujundamistele ning vastavate sätete sõnastust tuleks täiendada järgmiselt:

ÄS § 196 (3): „Juhatus peab esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue

kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata

ühinemistel, jagunemistel ega ümberkujundamistel.“

ÄS § 343 (4): „Juhatus peab esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks

kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata ühinemistel, jagunemistel ega ümberkujundamistel.“

2. Üheaastane tähtaeg piiriülese ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus osa-või

aktsiakapitali suurendamise avalduse esitamiseks äriregistrile

Piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamise

avalduse esitamiseks äriregistrile annavad ÄS § 433⁹ lg 8, ÄS § 477⁹ lg 11 ja ÄS § 491⁹ lg 10 aega

maksimaalselt ühe aasta.

Euroopa Liidu direktiiv, mille ülevõtmise raames eelnimetatud sätted lisati, ei nõua kapitali

suurendamise avalduse esitamisele tähtaja lisamist, vaid annab igale liikmesriigile õiguse

registrimenetluse tähtaegade üle ise otsustada. Leiame, et Eesti käesoleval juhul valinud liiga jäiga

tähtaja. Üheaastane tähtaeg võib katkestada tehingud, mis sõltuvad välisest loamenetlusest: näiteks

juhul, kui piiriülene ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine nõuab välise regulaatori (nagu

näiteks Euroopa Keskpank või Finantsinspektsioon) luba. Näiteks on Finantsinspektsioonil omapoolse

tehingu nõusoleku andmiseks aega kuni kuus kuud (Krediidiasutuste seaduse § 69 lg 3) sellele lisandub

veel aeg, mis on vajalik, et ühendatav ühing saaks piiriülese ühinemise, jagunemise või

ümberkujundamise tõendi, arvestades seda ajaperioodi (näiteks Leedus võib võtta vastava tõendi

saamine kuni 6 kuud), siis ei pruugi olla üldse võimalik üheaastast tähtaega avalduse esitamiseks järgida

või siis on justkui ühingutel kohustus mitte kapitali suurendada protsessi käigus (isegi kui see nõue

tuleneb seadusest, näiteks kindlustusandjatel). Seega on üheaastane tähtaeg ebaproportsionaalne ega

teeni õiguskindluse eesmärki.

Antud valdkonda puudutava direktiivi eesmärk oli vähendada fragmentatsiooni, lihtsustada piiriüleseid

tehinguid, tagada menetluste sujuvus ja vältida põhjendamatuid takistusi. Eesti õigusesse seatud eraldi

tähtaeg kapitali suurendamise avalduse jaoks loob fragmentatsiooni, tekitab ebakõla tehingu loogilise

protsessiga ja ei toeta seega direktiivi eesmärki. Piiriüleste ühinemiste, jagunemiste ja

ümberkujundamiste kapitali suurendamise tähtaeg tekitab kunstliku lisatõkke, mis ei tulene Euroopa

Liidu õigusest ning ei ole tehingu olemusega kooskõlas. Nagu ka eelnevalt välja toodud, ei ole kapitali

suurendamine sellistel puhkudel iseseisev otsus, vaid (ühinemis-/jagunemis-/ümberkujundamis-)

projekti lahutamatu osa, mille tähtaeg ei tohiks katkestada kogu menetlust. Praegune regulatsioon

käsitleb kapitali suurendamist eraldiseisva korporatiivse otsusena, kuigi ühinemiste, jagunemiste ja

ümberkujundamiste kontekstis ei ole see iseseisev toiming. Kapitali suurendamine on tehniline toiming,

mis realiseerub samaaegselt ühinemise kandega. Seetõttu ei ole põhjendatud kehtestada sellele iseseisvat

tähtaega: tegemist ei ole oma sisult ega vormilt iseseisva juriidilise toiminguga. Praeguse õiguse järgi

võib tekkida olukord, kus ühinemise/jagunemise/ümberkujundamise kasvõi ühe kuu võrra edasi

lükkumisel nõuab Eesti õigus kapitali suurendamise otsuse uuesti vastuvõtmist, mis tähendab sisuliselt

kogu protsessi uuesti läbikäimist, täiendavaid kulusid, täiendavat järelevalvemenetlust. Ka sel juhul ei

tähendaks protsessiga uuesti alustamine, et protsessi oleks teisel ringil võimalik kiiremini läbida,

kuivõrd sel juhul algab kogu protsess uuesti algusest.

Kapitali suurendamise avalduse esitamise tähtaeg ei kaitse võlausaldajaid, töötajaid, riigi rahandust,

investoreid ega avalikku huvi. See on puhtalt formaalne tähtaeg, mis ei täida ühtegi sisulist eesmärki,

tekitab põhjendamatuid kulusid ega ole proportsionaalne. Seetõttu leiame, et üheaastane tähtaeg tuleks

kustutada või siduda ühinemise tähtaegadega, mitte pelgalt kapitali suurendamisega.

4(3)

Seletuskirjas toodi välja järgmist: „Paragrahvi lõige 8 viiakse seadusesse praktilistel kaalutlustel:

nimelt kohalduvad siseriikliku ühinemise korral osa- või aktsiakapitali suurendamisele vastavalt ÄS §

196 lg 3 ja § 343 lg 4 ehk äriregistrile avalduse esitamise tähtaeg on 6 kuud otsuse vastuvõtmisest. Kuna

piiriülese ühinemise protsess on siiski pikem (hõlmates loamenetlusi), tuleks pikendada ka osa- või

aktsiakapitali suurendamisega seonduva avalduse äriregistrile esitamise tähtaega.“ Nagu eelnevalt

selgitatud, ei ole mõistlik ÄS § 196 lg 3 ja § 343 lg 4 ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste

korral kohaldada. Seletuskiri tugines tähtaega määrates vaid nendele sätetele ja muu sisuline

argumentatsioon puudus. Seetõttu leiame, et ÄS-i sätted piiriüleste tehingute puhul, millega kaasneb

kapitali suurendamine lisamisel ei arvestatud piisavalt piiriüleste tehingute eripäradest tuleneva

protsessiga.

Osa- või aktsiakapitali suurendamine on osa ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise protsessist

ja mitte eraldiseisev tehing, mistõttu ei ole tähtaja väljatoomine põhjendatud. Osa- või aktsiakapitali

suurendatakse ühendamise raames ja tegu ei ole eraldiseisva otsusega. Kuna piiriülesed ühinemised,

jagunemised ning ümberkujundamised võivad nõuda välist sisendit ja puudub sisuline põhjus, miks osa-

ja aktsiakapitali suurendamise avaldus peaks olema reguleeritud eraldiseisva tähtajaga, peaks ÄS § 433⁹

lg 8, ÄS § 477⁹ lg 11 ja ÄS § 491⁹ lg 10 nimetatud üheaastase tähtaja ÄS-ist eemaldama ning vastavate

sätete sõnastus olema alljärgnev:

ÄS § 433⁹ lg 8 sätestab: „Piiriülese ühinemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamisel peab

ühendava ühingu juhatus esitama avalduse osa- või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse

kandmiseks koos avaldusega ühinemise registreerimiseks.“

ÄS § 477⁹ lg 11 sätestab: „Piiriülese jagunemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamise korral

peab jaguneva ühingu juhatus esitama suurendamise äriregistrisse kandmise avalduse koos ülejäänud

jagunemist puudutavate dokumentidega.“

ÄS § 491⁹ lg 10: „Piiriülese ümberkujundamise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamise korral peab

ümberkujundatud ühingu juhatus esitama suurendamise äriregistrisse kandmise avalduse koos

ülejäänud ümberkujundamist puudutavate dokumentidega.“

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Jesse

Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja Komisjoni esimees

EESTI ADVOKATUUR ÄRIÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Lp pr Liisa-Ly Pakosta Meie 02.03.2026

Justiits- ja digiminister

Justiits- ja Digiministeerium

e-post: [email protected]; [email protected]; [email protected]

Äriseadustiku muutmise ettepanekud

Edastame Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjoni (edaspidi „Komisjon“) pöördumise seoses järgmiste

probleemidega äriseadustikus (edaspidi „ÄS“), mis tuleks kiiremas korras lahendada:

1) Kuuekuuline tähtaeg aktsia- ja osakapitali suurendamise avalduse esitamiseks äriregistrile (ÄS

§ 196 lg 3 ja § 343 lg 4), mida rakendatakse praktikas ka siseriiklike ühinemistele, jagunemistele

ja ümberkujundamistele.

2) Üheaastane tähtaeg piiriülese ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus osa- või

aktsiakapitali suurendamise avalduse esitamiseks äriregistrile (ÄS § 433⁹ lg 8, ÄS § 477⁹ lg 11

ja ÄS § 491⁹ lg 10).

Kuna ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste puhul on kapitali suurendamine osa vastavast

suuremast protsessist, ei ole võimalik nende raames kapitali suurendamisi eraldiseisvalt menetleda.

Seega ei ole ka põhjendatud, et sel juhul peaks kapitali suurendamise avalduse esitamisele kohalduma

eraldiseisev tähtaeg, kuna kapitali suurendamise kandeavaldust ei ole võimalik esitada enne kui

esitatakse kandeavaldus vastava ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise registrisse kandmiseks.

Kuna kapitali suurendamist saab menetleda üksnes koos ühinemise, jagunemise või

ümberkujundamisega. Seega teeme ettepaneku muuta vastavaid sätteid ja sõnastada need järgnevalt:

ÄS § 196 (3): „Juhatus peab esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue

kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata

ühinemistel, jagunemistel ega ümberkujundamistel.“

ÄS § 343 (4): „Juhatus peab esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks

kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata ühinemistel, jagunemistel ega ümberkujundamistel.“

ÄS § 433⁹ lg 8 sätestab: „Piiriülese ühinemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamisel peab

ühendava ühingu juhatus esitama avalduse osa- või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse

kandmiseks koos avaldusega ühinemise registreerimiseks.“

ÄS § 477⁹ lg 11 sätestab: „Piiriülese jagunemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamise korral

peab jaguneva ühingu juhatus esitama suurendamise äriregistrisse kandmise avalduse koos ülejäänud

jagunemist puudutavate dokumentidega.“

ÄS § 491⁹ lg 10: „Piiriülese ümberkujundamise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamise korral peab

ümberkujundatud ühingu juhatus esitama suurendamise äriregistrisse kandmise avalduse koos

2(3)

ülejäänud ümberkujundamist puudutavate dokumentidega.“

Esitame alljärgnevalt ka pikemad põhjendused ettepanekute osas.

1. Kuuekuuline tähtaeg aktsia- ja osakapitali suurendamise avalduse esitamiseks äriregistrile

Sätted ÄS § 196 lg 3 ja ÄS § 343 lg 4 on olnud osa äriseadustikust alates selle esmasest jõustumisest

01.09.1995, mil Eesti ettevõtlus- ja äriõigus alles kujunes ning praktiline kogemus ühinemiste,

jagunemiste ja ümberkujundamistega, sh piiriüleselt, praktiliselt puudus. Rahvusarhiivist leitav 1995.

aasta dokumentatsioon kinnitab, et tollased muudatused ei sündinud sisulise analüüsi tulemusena:

dokumentides rõhutatakse, et „äriseadustik võeti vastu suure kiiruga“ ja „selles on hulgaliselt ettevõtlust

pidurdavaid sätteid“. Kiirustamisele viitavad ka toonased äärmiselt lühikesed seletuskirjad, milles ei

põhjendata, miks täpselt eelnimetatud tähtajad seadustikku lisati ega kuidas need peaksid toimima

kooskõlas keerukate menetlustega nagu ühinemised, jagunemised või ümberkujundamised.

Sellest tulenevalt ei ole alust eeldada, et ÄS § 196 lg 3 ja ÄS § 343 lg 4 oleksid sobivad kohaldamiseks

tänastele ühinguid puudutavatele ümberkorraldustele, milles osalevad nüüdseks väga suured ühingud,

pigem on need sätted lihtsalt vaikimisi laienenud nendele menetlustele seetõttu, et seadus tervikuna võeti

vastu kiirustades, ilma et seadusandjal oleks olnud võimalik sisuliselt hinnata nende mõjuulatust ja

sobivust näiteks tulevastele piiriülestele ühinemistele.

Olgugi, et kuuekuuline tähtaeg on mõistlik, kui osa- ja aktsiakapitali suurendatakse eraldiseisvalt ehk

iseseisva korporatiivse otsusena, ei ole kuuekuuline tähtaeg põhjendatud ühinemiste, jagunemiste ja

ümberkujundamiste puhul, kus osa- või aktsiakapitali suurendamine on vaid üks osa suuremast

protsessist. Arvestades, et piiriüleste või siseriiklike ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste

puhul ei ole tegemist eraldiseisva kapitali suurendamise protsessiga, millega kaasneb nt märkimisõigus

jms, ei peaks sellistel puhkudel avalduse esitamine kapitali suurendamiseks olema ajaliselt piiratud.

Tegemist on näiteks ühinemise puhul hoopis ühinevate ühingute osanikele/aktsionäridele täiendavate

osaluste andmisega asendussuhte alusel, mida tihti tehakse mitte ainult korporatiivsetel, vaid ka muudel

kaalutlustel nagu maksuõigus vms. Kuivõrd kapitali suurendamine eelnimetatud ümberkorraldamiste

raames on täielikult integreeritud ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise projektidesse:

vastavatesse lepingutesse, bilanssidesse, osalussuhetesse ja põhikirja muudatustesse, siis ei saa ühing

eraldada kapitali suurendamist vastavast protsessist, et nt tagada kooskõla nõudega esitada avaldus

eraldi kapitali suurendamiseks 6 kuu jooksul vastavast otsusest ning ülejäänud ühinemist, jagunemist

või ümberkujundamist puudutavad dokumendid hiljem. Kapitali suurendamine on sel juhul otseselt

seotud ühe terviktehingu registreerimisega, mille osad ei ole eraldatavad.

Ühinemised, jagunemised ja ümberkujundamised võivad hõlmata audiitoreid, võlausaldajate

teavitamist, konsultatsioone töötajatega ja mõnikord ka välise regulaatori (Finantsinspektsioon, Euroopa

Keskpank) kooskõlastusi. Need menetlused võivad aga kesta kauem kui kuus kuud otsuse

vastuvõtmisest ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise heakskiitmiseks ja kapitali

suurendamisest. Seega võib kapitali suurendamise kandeavalduse esitamise tähtaeg saabuda enne kui

vajalikud protsessid üldse lõppfaasi jõuavad, et oleks võimalik kandeavaldus esitada.

1995. aastal jõustunud ÄS § 196 lg 3 ja ÄS § 343 lg 4 redaktsiooni seletuskiri vaikib sätetesse lisatud

kuuekuulise tähtaja tagamaade kohapealt. Siiski saab eeldada, et tähtaja algne idee oli kehtestada

mõistlik äriline tähtaeg tavatehingute jaoks ning tagada registri ajakohasus. Leiame, et seoses viimase

kolmekümne aasta jooksul toimunud seadusemuudatustega tagatakse registri ajakohasus niikuinii

ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise seaduses ettenähtud protsessi järgimise kaudu.

Kuuekuuline tähtaeg kapitali suurendamise avalduse esitamiseks ei täida ühinemiste, jagunemiste ja

ümberkujundamiste kontekstis ühtegi algset eeldatavat eesmärki (registri ajakohasus, menetluse kiirus,

otsuse aktuaalsus), sest kapitali suurendamine ei ole iseseisev protsess, vaid tehniline osa ühinemise

registrikandest. Leiame, et kuuekuuline tähtaeg ei ole proportsionaalne ning tekitab praktikas olukorra,

kus on võimalik, et kogu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise protsessi tuleb otsast alata

üksnes formaalse tähtaja tõttu ning ka sel juhul ei pruugiks olla võimalik dokumente 6-kuulise tähtaja

3(3)

sees esitada, kui nt selleks ajaks ei saada kõiki vajalikke lubasid. Seetõttu leiame, et ÄS § 196 lg 3 ja

ÄS § 343 lg 4 sätestatud tähtaeg ei peaks kohalduma ühinemistele, jagunemistele ja

ümberkujundamistele ning vastavate sätete sõnastust tuleks täiendada järgmiselt:

ÄS § 196 (3): „Juhatus peab esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue

kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata

ühinemistel, jagunemistel ega ümberkujundamistel.“

ÄS § 343 (4): „Juhatus peab esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks

kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata ühinemistel, jagunemistel ega ümberkujundamistel.“

2. Üheaastane tähtaeg piiriülese ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus osa-või

aktsiakapitali suurendamise avalduse esitamiseks äriregistrile

Piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamise

avalduse esitamiseks äriregistrile annavad ÄS § 433⁹ lg 8, ÄS § 477⁹ lg 11 ja ÄS § 491⁹ lg 10 aega

maksimaalselt ühe aasta.

Euroopa Liidu direktiiv, mille ülevõtmise raames eelnimetatud sätted lisati, ei nõua kapitali

suurendamise avalduse esitamisele tähtaja lisamist, vaid annab igale liikmesriigile õiguse

registrimenetluse tähtaegade üle ise otsustada. Leiame, et Eesti käesoleval juhul valinud liiga jäiga

tähtaja. Üheaastane tähtaeg võib katkestada tehingud, mis sõltuvad välisest loamenetlusest: näiteks

juhul, kui piiriülene ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine nõuab välise regulaatori (nagu

näiteks Euroopa Keskpank või Finantsinspektsioon) luba. Näiteks on Finantsinspektsioonil omapoolse

tehingu nõusoleku andmiseks aega kuni kuus kuud (Krediidiasutuste seaduse § 69 lg 3) sellele lisandub

veel aeg, mis on vajalik, et ühendatav ühing saaks piiriülese ühinemise, jagunemise või

ümberkujundamise tõendi, arvestades seda ajaperioodi (näiteks Leedus võib võtta vastava tõendi

saamine kuni 6 kuud), siis ei pruugi olla üldse võimalik üheaastast tähtaega avalduse esitamiseks järgida

või siis on justkui ühingutel kohustus mitte kapitali suurendada protsessi käigus (isegi kui see nõue

tuleneb seadusest, näiteks kindlustusandjatel). Seega on üheaastane tähtaeg ebaproportsionaalne ega

teeni õiguskindluse eesmärki.

Antud valdkonda puudutava direktiivi eesmärk oli vähendada fragmentatsiooni, lihtsustada piiriüleseid

tehinguid, tagada menetluste sujuvus ja vältida põhjendamatuid takistusi. Eesti õigusesse seatud eraldi

tähtaeg kapitali suurendamise avalduse jaoks loob fragmentatsiooni, tekitab ebakõla tehingu loogilise

protsessiga ja ei toeta seega direktiivi eesmärki. Piiriüleste ühinemiste, jagunemiste ja

ümberkujundamiste kapitali suurendamise tähtaeg tekitab kunstliku lisatõkke, mis ei tulene Euroopa

Liidu õigusest ning ei ole tehingu olemusega kooskõlas. Nagu ka eelnevalt välja toodud, ei ole kapitali

suurendamine sellistel puhkudel iseseisev otsus, vaid (ühinemis-/jagunemis-/ümberkujundamis-)

projekti lahutamatu osa, mille tähtaeg ei tohiks katkestada kogu menetlust. Praegune regulatsioon

käsitleb kapitali suurendamist eraldiseisva korporatiivse otsusena, kuigi ühinemiste, jagunemiste ja

ümberkujundamiste kontekstis ei ole see iseseisev toiming. Kapitali suurendamine on tehniline toiming,

mis realiseerub samaaegselt ühinemise kandega. Seetõttu ei ole põhjendatud kehtestada sellele iseseisvat

tähtaega: tegemist ei ole oma sisult ega vormilt iseseisva juriidilise toiminguga. Praeguse õiguse järgi

võib tekkida olukord, kus ühinemise/jagunemise/ümberkujundamise kasvõi ühe kuu võrra edasi

lükkumisel nõuab Eesti õigus kapitali suurendamise otsuse uuesti vastuvõtmist, mis tähendab sisuliselt

kogu protsessi uuesti läbikäimist, täiendavaid kulusid, täiendavat järelevalvemenetlust. Ka sel juhul ei

tähendaks protsessiga uuesti alustamine, et protsessi oleks teisel ringil võimalik kiiremini läbida,

kuivõrd sel juhul algab kogu protsess uuesti algusest.

Kapitali suurendamise avalduse esitamise tähtaeg ei kaitse võlausaldajaid, töötajaid, riigi rahandust,

investoreid ega avalikku huvi. See on puhtalt formaalne tähtaeg, mis ei täida ühtegi sisulist eesmärki,

tekitab põhjendamatuid kulusid ega ole proportsionaalne. Seetõttu leiame, et üheaastane tähtaeg tuleks

kustutada või siduda ühinemise tähtaegadega, mitte pelgalt kapitali suurendamisega.

4(3)

Seletuskirjas toodi välja järgmist: „Paragrahvi lõige 8 viiakse seadusesse praktilistel kaalutlustel:

nimelt kohalduvad siseriikliku ühinemise korral osa- või aktsiakapitali suurendamisele vastavalt ÄS §

196 lg 3 ja § 343 lg 4 ehk äriregistrile avalduse esitamise tähtaeg on 6 kuud otsuse vastuvõtmisest. Kuna

piiriülese ühinemise protsess on siiski pikem (hõlmates loamenetlusi), tuleks pikendada ka osa- või

aktsiakapitali suurendamisega seonduva avalduse äriregistrile esitamise tähtaega.“ Nagu eelnevalt

selgitatud, ei ole mõistlik ÄS § 196 lg 3 ja § 343 lg 4 ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste

korral kohaldada. Seletuskiri tugines tähtaega määrates vaid nendele sätetele ja muu sisuline

argumentatsioon puudus. Seetõttu leiame, et ÄS-i sätted piiriüleste tehingute puhul, millega kaasneb

kapitali suurendamine lisamisel ei arvestatud piisavalt piiriüleste tehingute eripäradest tuleneva

protsessiga.

Osa- või aktsiakapitali suurendamine on osa ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise protsessist

ja mitte eraldiseisev tehing, mistõttu ei ole tähtaja väljatoomine põhjendatud. Osa- või aktsiakapitali

suurendatakse ühendamise raames ja tegu ei ole eraldiseisva otsusega. Kuna piiriülesed ühinemised,

jagunemised ning ümberkujundamised võivad nõuda välist sisendit ja puudub sisuline põhjus, miks osa-

ja aktsiakapitali suurendamise avaldus peaks olema reguleeritud eraldiseisva tähtajaga, peaks ÄS § 433⁹

lg 8, ÄS § 477⁹ lg 11 ja ÄS § 491⁹ lg 10 nimetatud üheaastase tähtaja ÄS-ist eemaldama ning vastavate

sätete sõnastus olema alljärgnev:

ÄS § 433⁹ lg 8 sätestab: „Piiriülese ühinemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamisel peab

ühendava ühingu juhatus esitama avalduse osa- või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse

kandmiseks koos avaldusega ühinemise registreerimiseks.“

ÄS § 477⁹ lg 11 sätestab: „Piiriülese jagunemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamise korral

peab jaguneva ühingu juhatus esitama suurendamise äriregistrisse kandmise avalduse koos ülejäänud

jagunemist puudutavate dokumentidega.“

ÄS § 491⁹ lg 10: „Piiriülese ümberkujundamise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamise korral peab

ümberkujundatud ühingu juhatus esitama suurendamise äriregistrisse kandmise avalduse koos

ülejäänud ümberkujundamist puudutavate dokumentidega.“

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Jesse

Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja Komisjoni esimees