Riigivara tasu eest kasutamiseks andmine (Karja tn 6)

KÄSKKIRI

02.03.2026 nr 22

Riigivara tasu eest kasutamiseks andmine

(Karja tn 6)

1. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel on Lääne-Viru maakonnas Tapa

vallas Tapa linnas asuv Karja tn 6 kinnisasi (katastritunnus 79201:001:0222, pindala 135 415 m²,

sihtotstarbeta maa 100%) (edaspidi kinnisasi).

Kinnisasja volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Riigi kinnisvararegistri 27.06.2025

menetluses nr 25-3774 on tuvastatud, et nimetatud vara ei ole hetkel vajalik riigivaraseaduse

(edaspidi RVS) § 96 lõikes 1 nimetatud õigustatud isikutele.

RVS § 15 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib riigivara anda kasutamiseks, kui vara valitsemise eesmärk

on reservina säilitamine. Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 kabinetinõupidamisel heaks kiidetud riigi

maareservi säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtete kohaselt säilitatakse perspektiivsed

ettevõtlusalad, mis tagavad riikliku ja regionaalse arengu. Kuna kinnisasi on perspektiivne

ettevõtlusala, mis säilitatakse riigi maareservina, siis on otstarbekas anda kinnisasi tootmisüksuse

rajamise eesmärgil kasutamiseks hoonestusõiguse seadmise teel.

RVS § 8 lõike 5 kohaselt peab riigivara valitseja tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas

õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Riigimaaga tehingute tegemisel tuleb tagada

vaba konkurents ning võimaldada riigivara kasutusse saamine võrdselt kõigile isikutele, kes sellest

on huvitatud. Läbipaistvuse, ausa konkurentsi ja huvitatud isikute võrdse kohtlemise tagamiseks

antakse käskkirjas nimetatud kinnisasi tootmisüksuse rajamise eesmärgil kasutusse avaliku

enampakkumise teel vastavalt RVS § 17 lõike 1 punktile 1. Enampakkumine korraldatakse

elektrooniliselt Maa- ja Ruumiameti oksjonikeskkonnas. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse

leping riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks. Lepingu alusel teeb võitja riigimaale ehitiste

rajamiseks vajalikud ettevalmistavad toimingud nagu projekteerimistingimuste taotlemine,

ehitiste projekteerimine ja ehituslubade taotlemine. Hoonestusõiguse alusel rajatakse ehitusloa

kohased ehitised.

Vastavalt RVS § 18 lõikele 1 antakse riigivara teisele isikule kasutamiseks vähemalt turupõhise

kasutustasu eest. RVS § 60 lõike 1 kohaselt määrab riigivara kasutamiseks andmisel avalikul

enampakkumisel kasutamiseks andmise otsustaja alghinna. Alghinna määramisel juhindutakse

RVS §-s 18¹ ja 46 sätestatust. Tuginedes RVS § 18¹ lõike 2 punktile 6, § 46 lõike 2 punktile 1 ja

Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ § 25

lõikele 1 on Maa- ja Ruumiamet turuanalüüsi alusel välja selgitanud, et kinnisasja harilik väärtus

on 216 660 eurot ja selle alusel arvestatud turupõhine maakasutustasu (3% kinnisasja harilikust

väärtusest) on lepingu sõlmimisel 6500 eurot aastas. Kinnisasja hariliku väärtuse leidmiseks on

2

katastri riigivara ruumiandmete keskkonna hindamissüsteemis koostatud 19.11.2025

hindamisaruanne numbriga 2025/416. Antud juhul antakse riigivara kasutusse hoonestusõiguse

seadmise teel ning riigimaale seatava hoonestusõiguse omandab enampakkumise võitja.

Arvestades turul välja kujunenud praktikat ja tuginedes RVS § 60 lõikele 1 on määratud

hoonestusõiguse omandamise eest makstava ühekordse tasu alghinnaks 75 054 eurot, lõplik tasu

kujuneb enampakkumisel ja see tuleb enampakkumise võitjal tasuda ühekordse maksena enne

lepingu sõlmimist. Ühekordsele tasule lisandub perioodiline aastatasu, mis on lepingu sõlmimisel

6500 eurot aastas.

RVS § 18 lõike 6 kohaselt peab üle kolmeaastase tähtajaga kasutuslepingus riigivara valitseja

nägema ette kasutustasu suuruse muutmise tingimused. Hoonestusõiguse lepingus sätestatakse

tingimus, et maakasutustasu (aastatasu) tõuseb kogu hoonestusõiguse kehtivuse perioodil iga

kolme aasta möödudes 6% võrra eelmisest tasust.

RVS § 20 lõike 1 kohaselt võib riigivara kasutamiseks anda tähtajatult või tähtajaliselt.

Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 251 lõike 1 kohaselt võib hoonestusõigust seada ainult

kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastat. Vastavalt RVS § 19 lõikele 1 otsustab

riigivara kasutamiseks andmise riigivara valitseja. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt võib

kinnisasja anda tähtajaga üle 10 aasta kasutamiseks vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Vabariigi

Valitsus andis 05.02.2026 korraldusega nr 31 riigivaraseaduse § 19 lg 2 p 2 alusel nõusoleku Karja

tn 6 kinnisasja kasutada andmiseks hoonestusõiguse seadmise teel avaliku enampakkumise korras

turupõhise kasutustasu eest tähtajaga kuni 50 aastat.

AÕS § 241 lõike 1 kohaselt tekib isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, võõrandatav ja

pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Sama paragrahvi

lõike 2 järgi ulatub hoonestusõigus lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik

ehitise kasutamiseks. Tootmisüksuse rajamine on väga kapitalimahukas, mis nõuab

märkimisväärset alginvesteeringut. Finantsasutuste jaoks on stabiilsemad ja kindlamad

investeeringud pikaajalised projektid, mille puhul on paremini maandatud võimalike poliitiliste ja

majanduslike muutustega seotud riskid. Suurimad kulud tehakse ehitiste rajamiseks, seadmete

ostmiseks ja ehitustöödeks. Sellise projekti tasuvusperiood võib olla pikk ja suuremad kasumid

hakkavad realiseeruma alles aastaid hiljem. Seega antakse riigimaa kasutamiseks tootmisüksuse

rajamise eesmärgil hoonestusõiguse seadmise teel 50 aastaks.

Tulenevalt RVS § 27 lõikes 2 sätestatust tuleb hoonestusõiguse seadmisel sätestada tingimus, et

hoonestaja kohustub küsima riigivara valitsejalt nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks või

hüpoteegi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega koormamiseks või kolmandate

isikutega hoone kasutuslepingute sõlmimiseks. Hoonestusõiguse seadmisel kantakse need

kohustused kinnistusraamatusse. AÕS § 249 lõike 11 teise lause alusel on otstarbekas

hoonestusõiguse seadmisel kehtestada tingimus, et riigi kui kinnisasja omanikupoolse nõusoleku

andmise tingimuseks on kõigi riigi ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete

ülevõtmine hoonestusõiguse omandaja poolt.

Hoonestusõiguse seadmise eesmärk on tagada tootmisüksuse rajamine riigimaal. Riigimaa

sihipärase ja tulemusliku kasutuse tagamiseks tuleb sätestada hoonestusõiguse seadmise lepingus

tingimus, mille kohaselt on hoonestaja kohustatud tegema kõik endast oleneva, et kolme aasta

jooksul lepingu sõlmimisest arvates oleks ehitiste rajamise eelduseks olev ehitusluba välja antud

ning valmis ehitama ehitusloas toodud rajatised ja hooned. Kohustus loetakse täidetuks, kui on

väljastatud hoonete ja rajatiste kasutusluba või -teatis.

Riik kinnisasja omanikuna annab hoonestusõiguse seadmisega nõusoleku kinnisasjale püstitada

tootmisüksuse rajamiseks vajalikud ehitised, kuid õigusaktides ettenähtud ehitamisega seotud

lubade, kooskõlastuste, nõusolekute ja muude dokumentide saamise korraldamine on hoonestaja

3

kui ehitamise eest vastutava isiku kohustus. Seega sätestatakse hoonestusõiguse seadmise lepingus

tingimus, et hoonestusõiguse seadja ei vastuta kinnisasjale ehitamiseks vajalike lubade,

kooskõlastuste ega nõusolekute saamise eest.

Vastavalt RVS § 18 lõikele 5 tuleb lepingus kehtestada tingimused, et hoonestaja on kohustatud

tagama hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate ehitiste ning hoonestusõigusega koormatud

kinnisasja korrashoiu hoonestusõiguse kestvuse jooksul ning tasuma kõik hoonestusõigusega

koormatud kinnisasjal lasuvad maksud ja muud kõrvalkohustused ning hoonestusõiguse seadmise

lepingu sõlmimise notaritasu ja riigilõivu.

Tulenevalt RVS § 18 lõikest 7 sätestatakse hoonestusõiguse lepingus tingimus, et hoonestaja võib

maaomaniku esindaja nõusolekul teha kinnisasjale tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja

parendusi vaid omaniku esindaja kirjalikul nõusolekul ning taotleda kinnisasja parendamiseks

tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt hoonestusõiguse lepingus sätestatule. Tavapärast

korrashoidu ületavateks parendusteks loetakse eelkõige reostuse ja/või jäätmete likvideerimist,

olemasolevate ehitiste likvideerimist või muid vajalikke parendusi, mis ei ole otseselt vajalikud

tootmisüksuse rajamiseks ja mille tegemise vajadust ei olnud enne lepingu sõlmimist võimalik ette

näha.

RVS § 25 lõike 2 alusel sätestatakse hoonestusõiguse lepingus tingimus, et omaniku esindajal on

õigus kohustada hoonestajat kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised ning

hüvitama omanikule tekitatud kahju. Kui hoonestaja rikub kohustust, on omaniku esindajal õigus

määrata hoonestajale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg ning tähtaja rikkumisel hoonestaja

rikkumine ise kõrvaldada ja nõuda hoonestajalt sellega tekkinud kulutuste ja kahjude hüvitamist.

RVS § 27 lõike 4 kohaselt sätestab riigivara valitseja hoonestusõiguse seadmise lepingus

hoonestusõiguse seadja ja hoonestaja vahelise kokkuleppe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse

tähtaja möödumisel, lähtudes AÕS §-des 252 ja 253 sätestatust. AÕS § 252 lõigetes 1 ja 3 on

sätestatud hoonestaja õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva

saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei nõua ehitise tasu eest endale jätmist. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt muutub ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, kinnisasja oluliseks

osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Juhul, kui kinnisasja omanik on esitanud ära

vedamise nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise ära vedamise eest, kui

kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu. AÕS § 252 lõike 4

alusel kehtib eelnev niivõrd, kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti. Selleks, et kinnisasjale

hoonestusõiguse alusel püstitatavad ehitised ja rajatised ei takistaks kinnisasja vaba kasutamist

pärast hoonestusõiguse lõppemist, tuleb sätestada lepingus tingimus, et hoonestajal on õigus oma

ehitised ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja

omanik ei ole hiljemalt üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõudnud ehitiste endale jätmist tasu

eest, mis võrdub hoonestajale ehitise äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga. Juhul,

kui kinnisasja omanik on nõudnud ehitiste endale jätmist, määratakse nimetatud tasu poolte

kokkuleppel. Kui tasu suuruses kokkulepet ei saavutata, on kinnisasja omanikul õigus nõuda

ehitiste äravedamist hiljemalt neli kuud enne hoonestusõiguse tähtaja lõppemist.

Tagamaks hoonestusõiguse kehtivuse ajal lepinguliste kohustuste täitmise, on vajalik kehtestada

tingimused, et maaomaniku esindajal on õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi summas, mis vastab

vähemalt rikkumisele eelnenud aasta eest arvestatud hoonestusõiguse aastatasule, kui hoonestaja:

1) ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt kasutusloas ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse

lepingus sätestatud eesmärgil;

2) viivitab hoonestusõiguse aastatasu maksmisega või muu lepingus sätestatud rahalise kohustuse

täitmisega rohkem kui kuus kuud;

3) põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta või ei kõrvalda

4

rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul;

4) ei täida lepinguga võetud kinnisasja korrashoiu kohustust;

5) ei täida ehitise kindlustamise kohustust;

6) viivitab hoonestusõiguse omanikule või tema nimetatud isikule üleandmiseks või

hoonestusõiguse kustutamiseks notariaalse lepingu sõlmimisega, ei ilmu notaribüroosse

kinnisasja omaniku määratud ajal või teatab kavatsusest mitte ilmuda;

7) ei anna hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusolekut hoonestusõiguse

kustutamiseks või ei taga nõusolekute andmist kolmandate isikute poolt;

8) ei anna lepingu ülesütlemise õiguse kasutamise ja hoonestusõiguse omanikule langemise

nõudmise korral kinnisasja otsest valdust omanikule üle.

Leppetrahvi tasumine ei vabasta hoonestajat tema kohustuste täitmisest ega piira teiste

õiguskaitsevahendite kasutamist omaniku esindaja poolt, sh võib omaniku esindaja nõuda

leppetrahvi korduvalt samasisuliste rikkumiste eest.

AÕS § 2441 lõige 1 annab riigile kui kinnisasja omanikule võimaluse juhul, kui hoonestaja ei ole

hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui

hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, nõuda hoonestajalt nõusolekut

hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks ning sama paragrahvi lõike 21 kohaselt võib kinnisasja

omanik hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema

poolt nimetatud isikule. Tulenevalt AÕS § 2442 lõikes 1 sätestatust võib hoonestusõiguse

seadmisel kokku leppida, et eeltoodud põhjusel hoonestusõiguse omanikule langemisel ei pea riik

kinnisasja omanikuna tasuma hoonestajale hüvitist hoonestusõiguse eest.

Tuginedes AÕS § 252 lõikele 1 on otstarbekas kehtestada tingimus, et hoonestusõiguse omanikule

langemise korral on hoonestajal õigus ehitised ning tehnovõrgud ja –rajatised likvideerida ja ära

vedada kaheksateist kuu jooksul vastava nõude esitamisest arvates. Kui hoonestusõiguse leping

öeldakse üles põhjusel, et kinnisasi on vajalik omanikule riigivõimu teostamiseks või muul

avalikul eesmärgil, siis tuleb ehitised likvideerida ja ära vedada kahe aasta jooksul vastava nõude

esitamisest.

Tulenevalt RVS § 27 lõikes 1 ja AÕS § 2551 sätestatust lepitakse hoonestusõiguse seadmisel

kokku, et hoonestusõiguse kohta avatavasse registriossa kantakse hoonestusõiguse sisu ja

tingimusi puudutavad kokkulepped vastavalt käskkirja lisa punktis 2 sätestatud asjaõiguslikele

kokkulepetele.

RVS § 20 lõige 4 sätestab, et riigivara valitsejal tuleb kasutuslepingus sätestada tingimus, mille

alusel kasutuslepingu tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele

kohustuslikuna sätestatud teisiti. Antud juhul ei kohusta seadus ega välisleping tähtaega

pikendama. Seega on põhjendatud hoonestusõiguse seadmise lepingus sätestada, et

hoonestusõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. Hoonestusõiguse tähtaega võib

pikendada vaid riigivaraseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Tulenevalt RVS § 20 lõikest 2 sätestatakse hoonestusõiguse lepingus tingimus, et riigivara

valitseja jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud

riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.

RVS § 65 lõike 1 alusel arvatakse riigivara kasutamiseks andmisest laekuvast rahast maha

kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, ülejäänud

kasutustasust saadav tulu laekub riigieelarvesse.

5

2. OTSUS

RVS § 19 lõike 1 alusel, juhindudes sama seaduse § 4 lõikest 1, § 8 lõikest 5 ja 7, § 10 lõikest 6,

§ 15 lõike 1 punktist 4 ning lõikest 5, § 17 lõike 1 punktist 1, § 18 lõigetest 1 ja 5-7, § 181 lõike 2

punktist 6, § 19 lõike 2 punktist 2 § 20 lõigetest 1, 2 ja 4, § 21 lõike 1 punktidest 1  6, § 22 lõikest

2, § 23 lõikest 1, §-dest 24, 25 ja 26; § 60 lõikest 1, § 61 lõikest 1, § 62 lõigetest 2 ja 3, § 65 lõikest

1, § 70 lõikest 1 ja § 71 lõikest 1, otsustan:

2.1. Määrata valitsemise eesmärgiks reservina säilitamine ja anda avaliku enampakkumise korras

tasu eest hoonestusõiguse seadmise teel kasutamiseks Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas

Tapa linnas Karja tn 6 asuv kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

15997850, katastritunnus 79201:001:0222, pindala 135 415 m², sihtotstarbeta maa, riigi

kinnisvararegistri kood KV84285).

2.2. Määrata punktis 2.1. nimetatud kinnisasja hoonestusõiguse ühekordse tasu alghinnaks 75 054

eurot ja hoonestusõiguse aastatasuks 6500 eurot, mis tõuseb iga kolme aasta möödudes 6%

võrra eelmisest aastatasust.

2.3. Määrata punktis 2.1 nimetatud kinnisasja enampakkumise tagatisrahaks 7505 eurot ja

osavõtutasuks 1501 eurot.

2.4. Enampakkumise võitjal sõlmida 60 päeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest

arvates hoonestusõiguse seadmise leping kehtivusega 50 aastat. Lepingu sõlmimise notaritasu

ja hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise riigilõivu tasub hoonestaja.

2.5. Punktis 2.4 nimetatud lepingus sätestada vähemalt kokkulepped ja tingimused, mille sisu on

esitatud käskkirja Lisas. Lepingu tingimuste lõpliku sõnastuse vormistab tehingut tõestav

notar. Hoonestusõiguse seadmise lepingus võivad pooled kokku leppida käskkirja lisas

nimetamata tingimustes või muuta tingimuste sisu ulatuses, mis ei ole vastuolus

hoonestusõiguse seadmise eesmärgiga ega pikenda hoonestusõiguse kehtivuse tähtaega.

2.6. Määrata riigivara kasutusse andmise korraldajaks ja riigivara valitseja õiguste teostajaks

lepingu haldamisel, lepingu tingimuste muutmisel ja lepingu lõpetamisel volitatud asutus

Maa- ja Ruumiamet.

2.7. Katta kinnisasja kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud kulud kasutamise eest

laekunud raha arvelt.

3. VAIDLUSTAMISVIIDE

Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku

§-s 46 sätestatud tähtaja jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

6

KINNITATUD

majandus- ja tööstusministri 02.03.2026 käskkirjaga nr 22 Lisa

1. Hoonestusõiguse lepingu tingimused

1.1. Lepingu pooled on riigile kuuluva maa riigivara valitseja volitatud esindaja (edaspidi omanik)

ja enampakkumise võitnud isik (edaspidi hoonestaja), kellega sõlmitakse leping riigimaale

hoonestusõiguse seadmiseks.

1.2. Lepingu ese: riigile kuuluv Karja tn 6 kinnisasi, millele hoonestaja rajab tootmisega seotud

ehitised. Soovitatav on rajada tootmisüksus, mis kasutab aktiivselt kohalikule omavalitsusele

kuuluvat raudteeharu.

1.3. Kinnisasjale seatakse tasuline hoonestusõigus tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat arvates

hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse.

1.4. Hoonestusõigus ulatub kinnisasjale selle kogupindala ulatuses.

1.5. Hoonestusõigusega koormatud kinnisasja ala võib anda kolmanda isiku allkasutusse ainult

omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et allkasutusleping tuleb avalikustada

vastavalt riigivaraseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatule.

1.6. Hoonestusõiguse võõrandamiseks, koormamiseks piiratud asjaõigustega või hüpoteegiga ja

hoonestusõigust koormava piiratud asjaõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku

kirjalik nõusolek ning nimetatud tingimused kantakse kinnistusregistrisse. Nõusoleku

andmisel lähtutakse asjaõigusseaduses sätestatust.

1.7. Ehitiste rajamisel ja hoonestusõiguse teostamisel on hoonestaja kohustatud:

1.7.1. esitama kolme kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates kohalikule omavalitsusele taotluse

projekteerimistingimuste andmiseks;

1.7.2. kaasama omaniku ehitusseadustiku kohaselt projekteerimistingimuste menetlusse ja

esitama omanikule projektlahenduse enne ehitusloa taotluse kohalikule omavalitsusele

esitamist;

1.7.3. arvestama omaniku esitatud ettepanekutega projektlahenduse kohta. Kui nimetatud

ettepanekute arvestamine ei ole võimalik, siis on hoonestaja kohustatud selgitama

omanikule vastavaid asjaolusid ning pakkuma lahendusi, mis arvestaks omaniku huvidega;

1.7.4. tegema kõik endast oleneva, et kolme aasta jooksul lepingu sõlmimisest arvates saaks

ehitiste ehitamise eelduseks olev ehitusluba välja antud. Nimetatud tähtaega võib omanik

pikendada juhul, kui projekteerimine viibib hoonestaja või kohaliku omavalitsuse

tegevusest või tegevusetusest mitteolenevatel põhjustel. Tähtaja pikendamise taotlus koos

mõjuvate põhjendustega tuleb omanikule esitada hiljemalt 30 päeva jooksul pikendamise

eelduseks oleva asjaolu teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne tähtaja

saabumist;

1.7.5. valmis ehitama ehitusloas toodud rajatised ja hooned. Kohustus loetakse täidetuks, kui on

väljastatud ehitiste ja rajatiste kasutusluba või -teatis;

1.7.6. täitma kinnisasja suhtes õigusaktidest, planeeringutest ja ehitusloast tulenevaid kohustusi

ja kitsendusi ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada keskkonnaseisundi

halvenemist, õhu, vee või maa saastamist või muud ohtu või kahju üldsuse huvidele või

loodusele, sh vältima ehitamisel kaitstavate taimeliikide kasvualade kahjustamist ja

säilitama liikide soodsa seisundi;

7

1.7.7. rajama kinnisasjale ehitised ning nende teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja

-rajatised vastavalt ehitusloale ning projekteerima ja rajama ehitisi, mida ei ole

ehitusprojektis ettenähtud, vaid omaniku eelneval nõusolekul;

1.7.8. tagama kõikide ehitamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ja nõusolekute olemasolu.

Omanik ei taga vajalike lubade ja nõusolekute saamist;

1.7.9. kooskõlastama projekteerimistingimused ja ehitusloa Kaitseministeeriumi ja Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusega ning tegema ehitiste projekteerimisel ja rajamisel

koostööd Keskkonnaametiga;

1.7.10. vajadusel sõlmima enne ehitamise alustamist kokkulepped servituudi seadmiseks

ehitusloas ette nähtud servituudiala kinnisasja omanikuga, kusjuures servituudialale

kavandatud ehitiste ehitamist ja maa kasutamist võib alustada pärast servituudi seadmist;

1.7.11. kui ehitamisel, ehitiste renoveerimisel või hooldamisel on materjalide ladustamiseks,

ajutiste konstruktsioonide või seadmete paigaldamiseks või erimõõtmetes transpordiga

liikumiseks vaja kasutada kolmandale isikule kuuluvat kinnisasja, taotlema vastava

kinnisasja omaniku nõusolekut;

1.7.12. heastama või hüvitama ehitiste rajamiseks vajalike tegevustega omanikule põhjustatud

kahju;

1.7.13. vastama omaniku päringutele seoses lepingu täitmisega hiljemalt 30 päeva jooksul päringu

saamisest;

1.7.14. hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitiste hävimise korral ehitise(d) taastama, välja arvatud

juhul, kui taastamine on lepingu kehtivuse perioodi või muid põhjendatud asjaolusid

arvestades ebamõistlik ja omanik nõustub taastamata jätmisega.

1.8. Hoonestaja õigused ja kohustused kinnisasja kasutamisel ja korrashoiu tagamisel:

1.8.1. hoonestaja on kohustatud tagama kogu hoonestusõiguse kestvuse jooksul kinnisasja, sellel

paiknevate ja rajatavate ehitiste, kinnisasja kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike

rajatiste ja seadmete tavapärase korrashoiu ning kinnisasjaga piirneva tänava-ala

korrashoiu ulatuses, mille korrashoiu kohustus on kinnisasja omanikul;

1.8.2. hoonestaja on kohustatud järgima kinnisasja kasutamisel ja hoonestusõiguse teostamisel

kinnisasja suhtes kehtivatest õigusaktidest, planeeringutest ning ehitusloast tulenevaid

tingimusi ja nõudeid;

1.8.3. hoonestaja on kohustatud tagama põlevmaterjali ohutu kauguse ehitisest, muust

põlevmaterjalist ja krundi välispiirist;

1.8.4. hoonestaja on kohustatud võimaldama vajadusel teostada päästetöid, sealhulgas ligipääsu

päästemeeskonnale;

1.8.5. hoonestaja on kohustatud likvideerima kinnisasjalt ehitus- ja muud jäätmed hiljemalt kahe

kuu jooksul ehitiste kasutusloa saamisest arvates;

1.8.6. hoonestaja on kohustatud tagama kinnisasja mõjutava ohu korral ohutusabinõude

kasutuselevõtmise ning kinnisasja kahjustavate või selle väärtust vähendavate asjaolude

kõrvaldamise ja tagajärgede likvideerimise ning viivitamata teatama omanikule

asjaoludest, mis võivad vähendada kinnisasja väärtust;

1.8.7. hoonestajal on õigus teha kinnisasjale tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja

parendusi vaid omaniku kirjalikul nõusolekul ning taotleda kinnisasja parendamiseks

tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt hoonestusõiguse lepingus sätestatule. Tavapärast

korrashoidu ületavateks parendusteks loetakse eelkõige reostuse ja/või jäätmete

likvideerimist, olemasolevate ehitiste likvideerimist või muid vajalikke parendusi, mis ei

8

ole otseselt vajalikud ehitusloaga ette nähtud ehitiste ehitamiseks ja mille tegemise vajadust

ei olnud enne lepingu sõlmimist võimalik ette näha.

1.9. Poolte kokkulepped ehitiste saatuse osas

1.9.1. Hoonestajal on õigus oma ehitised ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva

saabumist ära vedada, kui omanik ei ole hiljemalt üks aasta enne tähtpäeva saabumist

nõudnud ehitiste endale jätmist tasu eest, mis võrdub hoonestajale hoone äravedamise

õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga.

1.9.2. Kui omanik on nõudnud ehitise omanikule jätmist, siis määratakse punktis 1.9.1 nimetatud

tasu kokkuleppel. Kui tasus kokkulepet ei saavutata, võib omanik hiljemalt neli kuud enne

hoonestusõiguse tähtaja lõppemist nõuda ehitise äravedamist.

1.10. Poolte kohustused hoonestusõiguste tasu, kõrvalkulude ja lepingu sõlmimisega seotud

kulude osas:

1.10.1. Hoonestusõiguse omandamise eest makstav ühekordne tasu on enampakkumise

tulemusel ….. eurot, mille enampakkumise võitja tasub enne lepingu sõlmimist.

1.10.2. Hoonestusõiguse aastatasu on 6500 eurot aastas ja see suureneb iga kolme aasta järel 6%

võrra võrreldes tasu tõstmise aastale eelneva aasta aastatasuga.

1.10.3. Hoonestaja on kohustatud tasuma hoonestusõiguse aastatasu ja teisi käesoleva lepingu

järgi kohustuslikke makseid alates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise

kuupäevast kuni hoonestusõiguse kustutamiseni kinnistusraamatust. Tasu perioodilise

maksmise kohustuse tagamiseks kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistriossa

reaalkoormatis riigi kasuks.

1.10.4. Hoonestaja on kohustatud tasuma hoonestusõiguste aastatasu kahes võrdses osas kaks

korda aastas hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks järgneva perioodi eest ette.

1.10.5. Kui hoonestusõiguse perioodi jooksul vähendatakse punktis 1.11.9 nimetatud põhjusel

hoonestusõigusega koormatud ala, väheneb aastatasu proportsionaalselt pindala

vähenemisele. 1.10.6. Tasu maksmise perioodide ja tähtpäevade muutmises võivad pooled kokku leppida

kirjalikus vormis ilma lepingu muudatust notariaalselt tõestamata.

1.10.7. Hoonestusõiguse aastatasu mittetähtaegsel tasumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda

viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

1.10.8. Hoonestaja tasub lisaks hoonestusõiguse aastatasule kõik hoonestusõigusega koormatud

kinnisasjal lasuvad maksud ja koormatised, samuti tasud ja maksud, mis seaduse alusel

kehtestatakse sarnaste ehitiste kasutamisele hoonestusõiguse kehtivuse ajal.

1.10.9. Hoonestajal on õigus taotleda omaniku nõusolekul kinnisasja parendamiseks tehtud

punktis 1.8.7 nimetatud kulutuste tasaarvestamist hoonestusõiguse aastatasuga. Kulud

hüvitatakse nõusoleku andmisel kinnisasja omaniku lubatud ulatuses pärast parenduste

tegemist hoonestaja esitatud kuludokumentide alusel. Hüvitatav summa arvatakse maha

parenduste tegemisele järgneva(te) perioodi(de) eest tasumisele kuuluvast

hoonestusõiguse tasust.

1.10.10. Hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised alates nendele

kasutusloa saamisest oma kulul kindlustama kahjustamise ja osalise ja täieliku hävimise

9

vastu ulatuses, mis tagab ehitiste taastamise, ja hoidma vastava kindlustuse kehtivana

kogu hoonestusõiguse kestuse jooksul, sõlmides selleks kindlustuslepingu Euroopa

Liidus tegevusluba omava kindlustusandjaga. Kindlustusleping ei tohi sisaldada

ebaharilikke välistusi või tüüptingimuste väliseid lisakindlustusvälistusi. Omaniku

nõudel peab hoonestaja kindlustuse kehtivust ja selle tingimusi tõendama.

1.10.11. Hoonestaja tasub kõik hoonestusõiguse lepingu sõlmimise ja hoonestusõiguse

kinnistusraamatusse kandmisega seotud kulud (sh notaritasud, riigilõivud ja muud

kaasnevad kulud), samuti hoonestusõiguse lepingu muutmisega seotud kulud, kui lepingu

muutmine ja sellest tulenevalt kinnistusraamatusse kannete tegemine on tingitud

hoonestaja tahtest, tegevusest või tegevusetusest. Kui hoonestusõiguse lepingu

muutmine, ülesütlemine või omanikule langemine tuleneb omaniku tahtest, siis tasub

vastava tehinguga seotud kulud omanik.

1.11. Omaniku õigused ja kohustused seoses hoonestusõigusega:

1.11.1. Omanik peab olema kaasatud ehitusseadustiku kohaselt projekteerimistingimuste

menetlusse ja omanikul on õigus esitada projektlahenduse osas ettepanekuid 30 päeva

jooksul arvates hoonestaja poolt projektlahenduse tutvumiseks esitamisest;

1.11.2. Omanikul on õigus kontrollida lepingu tingimuste nõuetekohast täitmist ja teha selleks

vajadusel päringuid kolmandatele isikutele või asutustele ning teha paikvaatlusi olukorra

fikseerimiseks kohapeal.

1.11.3. Omanikul on õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi summas, mis vastab punkti 1.10.2 alusel

arvutatud hoonestusõiguse aastatasule leppetrahvi kohaldamise aastal, kui hoonestaja rikub

järgmisi lepinguga võetud kohustusi:

1.11.3.1. ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt kasutusloas ettenähtud eesmärgil või

hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil;

1.11.3.2. viivitab hoonestusõiguse aastatasu maksmisega või muu lepingus sätestatud rahalise

kohustuse täitmisega rohkem kui kuus kuud;

1.11.3.3. põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta või ei kõrvalda

rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul;

1.11.3.4. ei täida punktis 1.8.1 nimetatud korrashoiu kohustust;

1.11.3.5. ei täida ehitise kindlustamise kohustust;

1.11.3.6. viivitab punktis 1.11.10 sätestatud kohustuse täitmisega, ei ilmu notaribüroosse

kinnisasja omaniku määratud ajal või teatab kavatsusest mitte ilmuda;

1.11.3.7. ei anna vastavalt punktis 1.12.4 sätestatule hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise

kuupäevaks nõusolekut hoonestusõiguse kustutamiseks või ei taga nõusolekute andmist

kolmandate isikute poolt;

1.11.3.8. ei anna kinnisasja otsest valdust omanikule üle punktis 1.12.6.2 sätestatud tähtaja

jooksul.

1.11.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta hoonestajat tema kohustuste täitmisest ega piira teiste

õiguskaitsevahendite kasutamist omaniku poolt, sh võib omanik nõuda leppetrahvi

korduvalt sama rikkumise eest.

1.11.5. Kui hoonestaja rikub enda kohustusi, on omanikul lisaks seadusest ja lepingust tulenevale

ka järgmised õigused:

1.11.5.1. kohustada hoonestajat kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised;

1.11.5.2. kohustada hoonestajat hüvitama omanikule lepingu rikkumisega tekitatud kahju;

10

1.11.5.3. määrata hoonestajale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg ning tähtaja rikkumisel

hoonestaja rikkumine ise kõrvaldada ja nõuda hoonestajalt sellega tekkinud kulutuste ja

kahju hüvitamist.

1.11.6. Omanikul on õigus hoonestaja olulise rikkumise korral hoonestusõiguse leping

erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda ja nõuda hoonestusõiguse

üleandmist (omanikule langemine) või hoonestusõiguse üleandmist omaniku poolt

nimetatud isikule. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled muuhulgas järgmisi hoonestaja

tegevusest või tegevusetusest tulenevaid rikkumisi:

1.11.6.1. hoonestaja ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt ehitusloas ettenähtud eesmärgil või

hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil. Sihtotstarbelise kasutamise kohustuse

rikkumiseks loevad pooled eelkõige, kui hoonestaja ei püstita hoonestusõiguse

seadmisel kokkulepitud ehitist;

1.11.6.2. hoonestaja ei taga ehitise korrashoiukohustust ulatuses, mis tagab ehitise püsimise

hoonestusõiguse kehtivuse lõpuni;

1.11.6.3. hoonestaja on viivituses hoonestusõiguse aastatasu maksmise või muu rahalise

kohustuse täitmisega rohkem kui 12 kuud;

1.11.6.4. hoonestaja põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta või

ei kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

1.11.7. Ülesütlemisõiguse kasutamise ja hoonestusõiguse omanikule langemise nõudmise korral

tekib poolte vahel lepingu tagasitäitmise võlasuhe, mille raames on hoonestaja eelkõige

kohustatud andma nõusolekud, mis on vajalikud hoonestusõiguse kinnistusraamatust

kustutamiseks, ning andma kinnisasja otsese valduse üle omanikule. Lepingute

tagasitäitmise raames ei maksa omanik hoonestajale ühtegi hüvitist, sh hoonestajale

tekkiva kulutuste ega kahju eest, ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku

vastu. Omanik võib nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse üleandmist (omanikule langemist)

ka pärast hoonestusõiguse lepingu ülesütlemist.

1.11.8. Kui kinnisasi on vajalik riigile kui omanikule riigivõimu teostamiseks või muul avalikul

eesmärgil, võib omanik hoonestusõiguse lepingu üles öelda või nõuda hoonestajalt

hoonestusõiguse üleandmist omanikule. Sel juhul lõpeb hoonestusõiguse leping 2 (kahe)

aasta möödumisel vastavasisulise kirjaliku teate hoonestajale esitamisest. Omanikupoolse

erakorralise lepingu ülesütlemise või hoonestusõiguse omanikule üleandmise korral

hüvitab omanik hoonestajale hoonestusõiguse hariliku väärtuse ning tuvastatud ja

tõendatud ehitiste likvideerimise kulu, kui hoonestaja on omaniku nõudmisel ehitised

likvideerinud. Hoonestusõiguse harilik väärtus leitakse lepingu ülesütlemise teate saatmise

kuupäeva seisuga, võttes arvesse hoonestusõiguse kehtivust kinnistusraamatus märgitud

tähtaja lõpuni. Hüvitis tasutakse kümne tööpäeva jooksul arvates hoonestusõiguse

üleandmise või hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamise notariaalsest tõestamisest.

1.11.9. Hoonestaja kohustub andma nõusoleku kinnistu jagamiseks ja kinnistust eraldataval osal

hoonestusõiguse lõpetamiseks, kui kinnistu jagamine on vajalik riigivõimu teostamiseks

või muul avalikul eesmärgil.

1.11.10. Kui omanik on nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemist) või on

öelnud hoonestusõiguse lepingu üles ning hoonestaja kohustus hoonestusõiguse

üleandmiseks või kinnistusraamatust kustutamiseks on muutunud sissenõutavaks, on

hoonestaja kohustatud hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul omanikult vastavasisulise teate

saamisest sõlmima notariaalselt tõestatud lepingu hoonestusõiguse üleandmiseks

(omanikule või tema määratud kolmandale isikule) või hoonestusõiguse

11

kinnistusraamatust kustutamiseks. Punktis 1.11.8 sätestatud juhul lepingu ülesütlemisel

muutuvad hoonestaja kohustus anda nõusolek hoonestusõiguse kinnistusraamatust

kustutamiseks või üleandmiseks ja kinnisasja otsese valduse üleandmiseks sissenõutavaks

2 (kahe) aasta möödumisel vastava teate esitamisest.

1.12. Poolte õigused ja kohustused hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu

ülesütlemisel ja hoonestusõiguse omanikule langemisel

1.12.1. Hoonestusõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. Hoonestusõiguse tähtaega

võib pikendada vaid riigivaraseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Hoonestusõiguse

lõppemisel tähtaja möödumise tõttu esitab omanik avalduse hoonestusõigusega seotud

kannete kustutamiseks kinnistusraamatust. Juhul kui nimetatud kannete kustutamiseks on

vajalik ka hoonestaja ja/või kolmandate isikute nõusolekut, on hoonestaja kohustatud

hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusolekud andma ja tagama

nõusolekute andmine kolmandate isikute poolt.

1.12.2. Hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või hoonestusõiguse

üleandmisel omanikule (sh omanikule langemise korras) ei ole omanikul kohustust tasuda

hoonestajale hüvitist kinnisasjale jääva ehitise ega muu kinnisasjaga seonduvalt kantud

kulutuste eest ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu. Käesolev

punkt ei kohaldu, kui omanik on vastavalt punktile 1.9.1 nõudnud ehitise endale jätmist

ja pooled on jõudnud tasu osas kokkuleppele punktis 1.9.2 toodule.

1.12.3. Hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel ei ole hoonestajal õigust

hüvitisele hoonestusõiguse eest ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku

vastu, sh välistavad pooled AÕS § 2442 lg-s 1 sätestatud õiguse hüvitisele. Käesolev

punkt ei kohaldu hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või omanikule üleandmisel

punktis 1.11.9 sätestatud juhul.

1.12.4. Hoonestusõiguse lõppemisel mistahes alusel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või

kui omanik on nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemise korras), on

hoonestaja kohustatud tagama hoonestusõigusele seatud märgete ja piiratud asjaõiguste

lõpetamise ning tagama nende kinnistusraamatust kustutamise, sh vajadusel tasuma

hoonestusõigusele seatud hüpoteekidega tagatud võlad ning tagama vastavate

hüpoteekide kustutamise hiljemalt ajaks, kui hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse

üle andma või kinnistusraamatust kustutama.

1.12.5. Pärast hoonestusõiguse kustutamist kinnistusraamatust on hoonestaja kohustatud tasuma

omanikule tasu vastavalt punktile 1.10.2 ja hüvitama omanikule tekkiva kahju seni, kui

hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised on kinnisasjalt eemaldatud või

hoonestaja on kaotanud nende eemaldamise õiguse ning kinnisasja otsene valdus on üle

antud omanikule.

1.12.6. Kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles või nõudnud hoonestusõiguse

üleandmist (sh omanikule langemise korras) ja nõudnud ehitiste likvideerimist, on

hoonestaja kohustatud:

1.12.6.1. pärast omanikult vastavasisulise teate saamist alustama hoonestusõiguse alale

hoonestaja poolt rajatud ehitiste likvideerimisega, materjalide äraveoga ja ala

korrastamisega.

1.12.6.2. lõpetama ehitiste likvideerimise, materjalide äraveo ja ala korrastamise ning andma

kinnisasja otsese valduse üle omanikule hiljemalt ühe aasta jooksul punktis 1.12.6.1

nimetatud teate saamisest. Juhul kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles

punktis 1.11.4 sätestatud alusel, loevad pooled viimases lauses sätestatud tähtajaks 2

(kaks) aastat viidatud lepingupunktis nimetatud teate saatmisest.

12

1.12.7. Kui hoonestaja rikub punktis 1.12.6.2 sätestatud ehitiste likvideerimise kohustusi, siis

kaotab hoonestaja õiguse eemaldada kinnisasjalt ehitisi, mis saavad kinnisasja olulisteks

osadeks, nende omand läheb üle omanikule ning omanikul on õigus need kohustused täita

hoonestaja eest ja nõuda hoonestajalt sellega seoses tekkinud kulutuste ja kahjude

hüvitamist.

2. Hoonestusõiguse seadmise asjaõiguslikud kokkulepped:

2.1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku lepingu eseme hoonestusõigusega koormamises ning

avaldavad soovi lepingu eseme registriossa kanda:

2.1.1. … Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris lepingu eseme kohta avatud

registriossa esimesele järjekohale hoonestusõiguse tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat ja

tasu eest, mis vastab vastavates lepingupunktides kokkulepitud tingimustele;

2.1.2. kokkulepe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel;

2.1.3. kokkulepe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega

on vajalik kinnistu omaniku kirjalik nõusolek.

2.2. Omanik ja Hoonestaja paluvad … Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avada

hoonestusõiguse kohta registriosa ning kanda avatava hoonestusõiguse registriosa

esimesse jakku:

2.2.1. hoonestusõigus tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat arvates hoonestusõiguse

kinnistusraamatusse kandmisest;

2.2.2. kokkuleppe, et hoonestaja tagab ehitise püstitamise vastavates lepingupunktides

kokkulepitud tingimustel ning ehitise heaperemeheliku kasutamise ja korrashoiu kogu

hoonestusõiguse kehtivuse ajal;

2.2.3. kokkuleppe, et hoonestaja on kohustatud, ehitise omal kulul kindlustama kahjustamise ja

osalise ja täieliku hävimise vastu ulatuses, mis tagab ehitiste taastamise, ja hoidma

vastava kindlustuse kehtivana kogu hoonestusõiguse kestuse jooksul;

2.2.4. kokkuleppe, et hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitise hävimise

korral ehitise taastama vastavates lepingupunktides kokkulepitud tingimustel;

2.2.5. kokkuleppe, et hoonestaja on kohustatud vastavates lepingupunktides kokkulepitud juhul

ja tingimustel maksma leppetrahvi;

2.2.6. kokkuleppe et hoonestaja kohustub vastavates lepingupunktides kokkulepitud juhtudel

kandma hoonestusõigus üle omanikule või omaniku poolt nimetatud isikule;

2.2.7. kokkuleppe, et hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel

ei maksa omanik hoonestajale ehitise eest hüvitist, v.a omanikule langemisel omanikust

tulenevatel põhjustel;

2.2.8. kokkuleppe, et kui hoonestusõiguse lõppemisel ei ole omanik seaduses sätestatud korras

nõudnud ehitiste endale jätmist, on hoonestajal õigus ühe aasta jooksul enne

hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada. Kui ehitis ei ole tähtaja saabumisel ära

veetud, muutub see kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse

ning omanikul ei ole kohustust maksta hoonestajale ehitise eest hüvitist.

2.2.9. kokkuleppe, et hoonestusõiguse omanikule langemisel ei maksa omanik hoonestajale

ehitise eest hüvitist;

2.2.10. kokkuleppe, et hoonestaja kannab kõik kinnisasjaga seotud avalik-õiguslikud ja

eraõiguslikud koormatised ja maksud;

2.2.11. kokkuleppe, et pärast hoonestusõiguse lõppemist ei ole hoonestajal eelisõigust

13

hoonestusõiguse uuendamiseks;

2.2.12. kokkuleppe, et omanik ei võta kohustust müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale;

2.2.13. kokkuleppe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega

on vajalik kinnistu omaniku kirjalik nõusolek.

2.3. Omanik ja hoonestaja paluvad kanda hoonestusõiguse registriosa teise jakku omanikuna

enampakkumise võitja, kellega sõlmitakse hoonestusõiguse leping (hoonestaja).

2.4. Hoonestaja lubab ja Eesti Vabariik avaldab soovi kanda hoonestusõiguse kohta avatud

registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale lepingu eseme kohta …..

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa kinnistu igakordse

omaniku kasuks reaalkoormatise hoonestusõiguse eest aastatasu maksmise kohustuse

tagamiseks vastavalt Lepingu punktidele 1.10.2, 1.10.3 ja 1.10.4. Samale järjekohale

kantakse, et igakordne hoonestaja on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele

reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Kooskõlas AÕS § 254 lg 42

punktiga 1 lepitakse kokku, et reaalkoormatis jääb erinevalt TMS § 158 lõikes 3 sätestatust

püsima, kui hoonestusõigusele pöörab sissenõude omanik reaalkoormatise alusel või mõne

teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik.