Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 20.02.2026 nr RIIGIKOGU/26-

0238/-2T

Meie 02.03.2026 nr 2-3/675-2

Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõule

828 SE vastuskiri

Riigikogu liikmete algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE) eesmärgiks on

keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist toidumunade tootmise eesmärgil munakanade pidamine

puuris ning sätestada, et alates 2027. aasta 1. jaanuarist ei tohi munakanade pidamisega alustamisel

nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puure.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab kanade heaolu parandamise eesmärki. Samas

nähtub seletuskirjas esitatud mõjuanalüüsist, et kavandatava muudatusega kaasnevad olulised

majandus- ja konkurentsimõjud, mis eeldavad täiendavat analüüsi ning riskide põhjalikumat

käsitlemist.

1. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata mõju ettevõtjatevahelisele konkurentsile ja analüüsida

muudatustega kaasnevaid tagajärgi Munakanade puuris pidamise keeld oleks majanduslikult tasakaalustatud eelkõige juhul, kui see

kehtiks ühtlaselt Euroopa Liidu riikides või vähemalt peamistes naaberriikides. Seletuskirja kohaselt

ei ole Lätis ja Leedus samaväärset keeldu kehtestatud ning Eesti toodab ligikaudu 0,2% Euroopa Liidu

munatoodangust. Eesti tootjad tegutsevad seetõttu hinnakujunduses piiratud mõjuga turuosalisena ning

sõltuvad ühisturu hinnasurvest. See asjaolu on oluline regulatsiooni vajalikkuse ja proportsionaalsuse

hindamisel.

Seletuskirjas esitatud andmete kohaselt on munadega isevarustatuse tase Eestis alla 60% ning sõltuvus

impordist, eelkõige Lätist, Leedust ja Poolast, on märkimisväärne. Kavandatav muudatus võib viia

olukorrani, kus kodumaise alternatiivsel pidamisviisil toodetud munade osakaalu kasv ei pruugi katta

turuvajadust ning suureneb odavamate importmunade osakaal. See võib vähendada kohalike tootjate

turuosa ning halvendada nende investeerimisvõimekust.

Seletuskirjas hinnatakse investeeringute kogumahuks ligikaudu 25–30 miljonit eurot. Arvestades, et

sektori kogukasum 2022. aasta andmetel oli 426 tuhat eurot, on investeeringute maht võrreldes sektori

kasumlikkusega märkimisväärne. Teeme ettepaneku koostada täiendav kvantitatiivne

stsenaariumianalüüs, mis käsitleks mõju Eesti tootmismahule ja turuosale perioodil 2027–2035,

impordimahu ja hinnasurve võimalikku kasvu, isevarustatuse taseme muutust ning sektori

finantsvõimekust kavandatavate investeeringute tegemiseks.

Seletuskiri viitab tarbijate kasvavale nõudlusele alternatiivsel pidamisviisil toodetud munade järele.

2 (2)

Teeme ettepaneku hinnata, mil määral turg juba suunab ettevõtjaid vabapidamisele ning milline on

realistlik arengutrend lähiaastatel ilma täiendava regulatiivse sekkumiseta.

Lisaks on Eesti suurimad munatootjad – Dava Foods Estonia AS, Eesti Muna OÜ, OÜ Linnu Talu ja

OÜ Sanlind – avalikkuse ees teatanud kavatsusest minna üle puurivabadele pidamisviisidele hiljemalt

2035. aastaks ning sõlminud vastavasisulise hea tahte deklaratsiooni.1 Arvestades, et nimetatud

ettevõtted toodavad valdava osa Eestis toodetavatest kanamunadest, teeme ettepaneku täiendavalt

kaaluda, kas eesmärgi saavutamiseks on vältimatult vajalik regulatiivne keeld või on võimalik

saavutada soovitud tulemus sektori kokkuleppeliste ja turupõhiste lahenduste kaudu.

2. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata mõju teistele toiduvaldkondadele ja tarneahelale

Kavandatav muudatus mõjutab kaudselt teisi toidutootmise ettevõtjaid, kuna kanamunad on oluline

sisend mitmetes toidutoodetes. Kohaliku tooraine hinnatõus või tootmismahu ajutine vähenemine võib

suurendada survet kasutada välismaiseid odavamaid mune või munatooteid.

Kuigi seletuskirjas käsitletakse mõju toiduainetööstusele, ei sisalda see detailset kvantitatiivset

hinnangut muudatuse mõjule toidutööstuse kulustruktuurile, lõpptoodete hinnatasemele ega

tarneahelate toimimisele. Teeme ettepaneku täpsustada mõjuanalüüsi, sealhulgas hinnata mõju

väiksematele töötlejatele, kelle kulustruktuur on hinnatundlikum.

3. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata eelnõu proportsionaalsust ja alternatiivseid

lahendusvariante

Seletuskirjas on esitatud proportsionaalsuse analüüs ning kavandatud järelhindamine hiljemalt

2030. aastaks. Samas ei nähtu seletuskirjast, et munakanade puuris pidamise keelustamisele oleks

eelnenud alternatiivsete lahendusvariantide võrdlev analüüs.

Arvestades muudatuse ulatust ning selle mõju ettevõtlusvabadusele ja omandi kasutamisele, teeme

ettepaneku viia läbi täiendav mõju- ja riskianalüüs. Eelkõige vajab täiendamist alternatiivsete

lahendusvariantide võrdlev analüüs, keelu ajastuse paindlikkuse hindamine ning täiendavate

riskimaandusmeetmete kaalumine. See võimaldaks tagada muudatuse proportsionaalsuse ning

tasakaalu loomade heaolu, ettevõtjate konkurentsivõime ja Eesti toidujulgeoleku vahel.

Eeltoodust tulenevalt ei saa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetada algatatud eelnõu

828 SE ning peab vajalikuks täiendava mõju- ja riskianalüüsi läbiviimist enne eelnõu vastuvõtmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisaadressaat: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Regina Karumaa

+372 5305 3756 [email protected]

1 Eesti suurimad munatootjad lähevad üle puurivabadele süsteemidele hiljemalt 2035 | EPKK