Toetus tehisaru lahenduste ja privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutuselevõtuks avalikus sektoris

1

EELNÕU SELETUSKIRI

16.02.2026

Tehisaru lahenduste ja privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutuselevõtuks avalikus sektoris

toetuse andmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Ministri määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

12.09.2023 Teadus- ja Arendusnõukogu otsuse nr 6-1/100 põhjal otsustas Vabariigi Valitsus

eraldada Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist konkursipõhised vahendid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile projekti “Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi

mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja

väärindamiseks” teostamiseks. Toetus antakse nimetatud vahenditest.

Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ ja programmi

„Digiühiskonna programm 2025–2028“ meetme „Digiriik“ tegevuste „Digiriigi arenguhüpped“

ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste saavutamisse. Selle meetme üks eesmärke on

panustada avaliku sektori innovatsiooni.

Toetusega panustatakse arengukava “Eesti digiühiskond 2030” ning valdkondliku

ülevaatedokumendi “Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030“ eesmärkide

saavutamisesse. Laiemalt aitab meede tugevdada Eesti kui usaldusväärse ja läbipaistva digiriigi

positsiooni ning soodustab koostööd teadusasutuste ja eraettevõtetega.

Meetme rakendamisega panustatakse Riigikogu 12.05.2021. a otsuse „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisesse ning strateegilise

sihi „Riigivalitsemine“ saavutamisse, edendades Eestit digiriigina ning andmemajandust.

Meede vastab Euroopa Nõukogu soovitusele1 suunata investeeringud teadus- ja

arendustegevusse ning eelistada rakendusuuringute rahastamist, mis looks vahetu väärtuse

avalikule sektorile.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) digiriigi

osakonna AI ja andmete talituse tulevikukindla andmemajanduse projektijuht Kaarel Sepp

([email protected], 5384 6976) ja IKT rahastamise talitus nõunik Monika Karu

([email protected], 5885 1179).

1 2025 European Semester: Country Specific Recommendations / Commission Recommendations - European Commission

2

Valdkonna eest vastutab digiriigi asekantsler Lauri Luht ([email protected]).

1.3. Toetuse eesmärk

Toetusega kiirendatakse tehisaru ja privaatsust tagavate tehnoloogiate arendamist ja

kasutuselevõttu avalikus sektoris.

Toetuse kaudu soovib riik tugevdada Eesti kui usaldusväärse ja läbipaistva digiriigi positsiooni

ning soodustada koostööd teadusasutuste ja eraettevõtetega.

Toetustegevus on kooskõlas TAIE prioriteetidega, kus fookusvaldkonna “digilahendused igas

eluvaldkonnas” üks prioriteetsetest alamsuundadest on “teadus- ja arendustegevus

andmevaldkonna arendamiseks”. Eraldi on oluliste tegevustena välja toodud privaatsust

säilitavate tehnoloogiate arendamine ning sünteetiliste andmete kasutuselevõtt, mis on üks

võimalikest privaatsust säilitavatest tehnoloogiatest.

1.4. Märkused

Tegemist on uue ministri määrusega, mistõttu puudub sellel varasem redaktsioon.

Määrus on otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevuse „Riikliku teadus- ja

arendusprogrammi loomine inimressursi ning teadus- ja arendusvõimekuse kasvatamiseks“

realiseerimisega ning toetab tegevuse „Majanduskasvu ja andmepõhiste otsuste toetamiseks nii

erasektoris kui ka avalikus sektori tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtmine“ eesmärke.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheteistkümnest peatükist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. üldsätted;

2. toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood;

3. toetuse taotlemine, nõuded taotlusele, nõuded taotlejale ning toetuse suurus;

4. taotluste menetlemine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll ja

hindamiskriteeriumid ja taotluste hindamine;

5. toetuse maksmise tingimused;

6. muudatused toetuse kasutamisel;

7. aruannete esitamine;

8. toetuse välja maksmata jätmine, tagasinõudmine ja tagasimaksmine ning toetuse

tagasinõudmise otsus;

9. menetlusosaliste õigused ja kohustused;

10. vaiete lahendamine ja järelevalve.

3

Eelnõu 1. peatükk sätestab toetuse andmise reguleerimisala ning täpsustatakse toetuse

eesmärk toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi, kiirendamaks tehisaru

ja privaatsust tagavate tehnoloogiate arendamist ja kasutusevõttu avalikus sektoris.

Samuti kirjeldatakse oodatavaid tulemusi, mis toetuse andmise tulemusena saavutatakse. Eraldi

tuuakse välja, et toetuse andmise eesmärk loetakse täidetuks ka juhul kui projekti käigus

ilmneb, et kavandatud lahendus ei olnud tehniliselt või õiguslikult teostatav. Selline lähenemine

võimaldab toetada innovaatilisi katseprojekte.

Lisaks sätestatakse, et toetuse andja on Justiits- ja Digiministeeriumi AI ja andmete talitus.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse eelnõu reguleerimisala, tuues (lõikes 1) esile, et tegemist on

riigieelarveliste vahenditega.

Eelnõus (lõikes 2) tuuakse välja, et tegemist ei ole riigiabiga. Toetuse andmise eesmärk on

toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi, kiirendada tehisaru ja

privaatsust tagavate tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris st otsida

lahendusi avaliku sektori probleemidele ning arendada avalikku teenust. Tegevuse sihtrühma

kuuluv avaliku sektori asutus ei saa riigiabi, kui ta ei tegele majandustegevusega, s.o osutab

teenust avalikes huvides, millel ei ole ärilist iseloomu, ning tegevuse sihtrühma kuuluv hankija

ei tegutse teenuse osutamisel avatud konkurentsi tingimustes.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks toetada avaliku sektori innovatsiooni

ja teadus-arendustegevusi, kiirendada tehisaru ja privaatsust tagavate tehnoloogiate arendamist

ja kasutuselevõttu avalikus sektoris.

Lõike kahe kohaselt on oodatavaks tulemuseks avaliku sektori innovatsiooni- ja teadus-

arendustegevuste kasv. Meetme abil suureneb tehisaru rakenduste ja privaatsust tagavate

tehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris ning suureneb avaliku

lähtekoodiga lahenduste arv avalikus sektoris. Lisaks eelmainitule kasvavad teadlikkus ja

oskused tehisaru ja privaatsust tagavate tehnoloogiate teemal, kuna toetuse abil välja töötatud

lahendusi tutvustatakse riiklikus andmete ja tehisaru võrgustikus. Samuti on kaasaegsete

tehnoloogiate kasutusele võtmise läbi oodata avaliku sektori efektiivsuse paranemist, kulude

kokkuhoidu ning halduskoormuse vähenemist ettevõtjale ja kodanikule. Tänu algoritmi

kaardistuse vormi täitmise ja avalikustamise kohustusele on oodata avaliku sektori

läbipaistvuse kasvu.

Eelnõu §-s 3 on selgitatud eelnõus kasutatavaid olulisemaid termineid.

Eelnõu määruse § 3 tähenduses on algoritmi kasutuse ülevaade dokument, mis tagab, et

algoritmide kasutus ja loogika on üheselt mõistetavalt dokumenteeritud ja avalikustatud. Vorm

ning täpsem info on leitav veebilehelt https://www.kratid.ee/algoritm-ulevaade.

Lahenduse (tarkvara) lähtekood inimloetav programmeerimiskeelne tekst, mis kompileeritakse

või tõlgendatakse arvutiprogrammiks.

4

Termini privaatsuskaitse tehnoloogiad (inglise keeles privacy enhancing technologies, PET) all

mõistetakse info- ja sidetehnoloogilised meetmeid, tooteid või teenuseid, mis kaitsevad

privaatsust andmete välistuse või vähendamisega või isikustatavate andmete tarbetu ja/või

soovimatu töötluse vältimisega, samas säilitades süsteemi võimed;

Tehisaru on autonoomsel, õppimisvõimelisel tarkvaralisel algoritmil põhinev süsteem

Tehisaru määrus (AI Act) viitab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele 2024/16892.

Eelnõu §-s 4 on määratletud toetuse andja ja selle ülesanded.

Eelnõu määruse § 4 kohaselt on toetuse andja Justiits- ja Digiministeeriumi AI ja andmete

talitus, kes kuulutab taotlusvooru välja, menetleb toetuse taotlusi, teeb toetuse väljamakseid ja

järelevalvet toetuse kasutamise üle.

Eelnõu 2. peatükk sätestab toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise

periood.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatavad tegevused.

Paragrahvi punktide 1-2 kohaselt toetatakse järgmiseid tegevusi:

1) tehisaru lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris, sealhulgas selleks

vajalike rakendusuuringute ja testimiste läbiviimist, uute tehnoloogiate, protsesside, teenuste

või lahenduste välja töötamist ja nende valideerimist;

2) privaatsuskaitse tehnoloogiate (PET-ide) arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris,

sealhulgas selleks vajalike rakendusuuringute ja testimiste läbiviimist, uute tehnoloogiate,

protsesside, teenuste või lahenduste välja töötamist ja nende valideerimist.

See tähendab, et meetmega toetatakse ka riskialteid innovatsiooniprojekte, kus soovitakse uusi

lahendusi katsetada, mõõta nende mõju ja tasuvust ning selle pinnalt teha otsuseid laiemaks

juurutamiseks.

Kõik toetatavad projektid peavad vastama teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI)

kriteeriumitele.3 Teadus- ja arendustegevust (alusuuringuid, rakendusuuringuid,

eksperimentaalarendust) iseloomustavad viis põhialust, mis peavad olema põhimõtteliselt alati

täidetud. Tegevus peab olema uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline

ning korratav.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud.

Eelnõu määruse § 6 lõikes 1 sätestatud kindlasummalise maksena käsitletakse toetuse

väljamaksmist peale projektitaotluse rahastamisotsust ning toetatavate tegevuste läbiviimist

toimub kindlasummalise makse alusel. Kindlasummaline makse on kulude hüvitamine otsuses

2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1689,millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus). http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj (16.01.2026). 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/tai_kulude_juhend_092021.docx

5

määratud kindlas summas toetuse ühekordse maksena ning selle väljamaksmise eelduseks on

tegevuse eesmärkide ja tulemuste täielik saavutamine.

Kindlasummalise makse alusel toetuse maksmise puhul toetuse saaja kuludokumente ei esita,

vaid toetuse saajale tehakse makse määratud kindlasummalise makse summas. Projektis on

võimalik planeerida üks või mitu kindlasummalist makset vastavalt tegevuse eesmärkidele ning

toetuse taotleja soovidele. Juhul, kui projekti tegevustel on üks määratletud väljund ja tulemus

(näitaja), on võimalik määrata üks kindlasummaline makse, mitme väljundi ja tulemuse

(näitaja) puhul on võimalik määrata mitu kindlasummalist makset.

Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt on abikõlbmatud värbamisteenus; tehnoloogiate, protsesside,

teenuste või lahenduste tavapärase toimepidevuse tagamine ja haldamine; püsikulud, sh püsivad

majandamiskulud ning litsentside uuendamine ja nende kulude tõus.

Eelnõu §-s 7 on määratletud projekti elluviimise periood.

Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt on projekti maksimaalseks kestvuseks 12 kuud ning projekti

tegevused peavad olema tehtud hiljemalt 31.10.2027.

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse täiendavad nõuded toetuse taotlemisele, nõuded taotlusele ja

taotleja ning toetuse suurusele.

Eelnõu §-s 8 kehtestatakse nõuded toetuse taotlemisele.

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt taotletakse toetust voorupõhiselt.

Lõige 2 sätestab, et teotuse andja peab oma veebilehel www.kratid.ee avalikult ja ametlikult

teavitama toetuste rahastamise eelarve suurusest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest,

lõpetamisest ja peatamisest. See tagab protsessi läbipaistvuse, õiguspärasuse ja võrdsed

võimalused kõigile taotlejatele, võimaldab neil planeerida taotluste esitamist ning suurendab

süsteemi usaldusväärsust, kinnitades, et taotlusprotsess ja rahade haldamine toimuvad

ametlikult ja kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Taotlusvooru puudutav vajalik informatsioon,

sealhulgas taotlusvooru avamis- ja sulgemiskuupäev ning taotlusvooru eelarve avaldatakse

toetuse andja veebilehel www.kratid.ee.

Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt on taotlusvoor avatud 60 kalendripäeva alates toetuse vastuvõtmise

alustamisest.

Lõige 4 sätestab taotlusvooru eelarve. Lõike 5 sätestab, et kui taotlus esitatakse peale

taotlusvooru tähtaega, siis jäetakse taotlus läbi vaatamata.

Eelnõu §-s 9 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Sätte kohaselt saavad toetuse taotlejad olla valitsusasutused ja nende hallatavad asutused,

põhiseaduslikud institutsioonid, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused,

kohalike omavalitsuste üksuste liidud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning

mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust.

Toetuse eesmärk on soodustada avaliku sektori innovatsiooni, sestap ka sihtgrupiks avalik

sektor. Kaudselt saavad toetusest kasu saada ka teised osapooled (ülikoolid, eraettevõtted), kuna

6

eeldatavasti puudub avaliku sektori asutustel projektide realiseerimiseks vastav kompetents

ning tegevusi on vaja turult sisse osta.

Eelnõu §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlusele.

Lõike 1 punktides 1–14 esitatakse loend nõutud teabe ja kinnituste kohta, mis tuleb taotluses

esitada.

Lõikes 2 sätestatakse, millal jäetakse taotlus rahuldamata seda sisuliselt hindamata. Juhul, kui

taotleja või taotlus ei vasta vähemale ühele määruses sätestatud tingimusele ja mittevastavaust

ei ole võimalik kõrvaldada, siis jäetakse taotlus hindamata ja rahuldamata. Samuti kui selgub,

et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist, siis jäetakse samuti taotlus hindamata ja rahuldamata.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse toetuse summa ja määr.

Lõige 1 määrab toetuse minimaalse suuruse, mis on 30 000 eurot projekti kohta.

Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 200 000 eurot.

Lõike 3 kohaselt on toetuse maksimaalseks osakaaluks on kogumaksumusest 85 protsenti

projekti abikõlblikest kuludest. See tähendab, et toetuse saaja omafinantseeringu suurus on 15%

projekti kogumaksumusest.

Eelnõu 4. peatükis sätestatakse nõuded taotluste menetlemisele, taotluse ja taotleja nõuetele

vastavuse kontrollile, hindamiskriteeriumitele ning taotluste hindamisele.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse nõuded taotluse menetlemisele.

Lõikes 1 kohaselt tuleb taotlus taotlusvoorus ette antud taotlusvormil esitada taotleja seadusliku

esindaja poolt toetuse andja e-posti aadressile [email protected].

Lõige 2 sätestab, et taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse

kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamisest, osalisest või kõrvaltingimustega

rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse võib rahuldada

osaliselt või kõrvaltingimusega, kui esitatud taotluse toetussumma kokku ületab taotlusvooru

eelarvet või taotletud toetuse summat, toetuse eesmärki ja hindamiskriteeriume arvestades, ei

ole toetuse täielik rahuldamine põhjendatud.

Lõige 4 määrab asjaolud, mille järgi võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi

ja lisadokumente taotluses esitatud teabe kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui

leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.

Lõige 5 sätestab, et kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viitamata taotlejale ja

antakse puuduste kõrvaldamiseks üldjuhul mitte rohkem kui 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb

taotluse menetlemise tähtaeg.

Lõige 6 kohaselt kohaldatakse taotluste menetlemisele haldusmenetluse seaduses sätestatut,

arvestades määruses nimetatud täpsustusi.

Eelnõu §-s 13 sätestab nõuded taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollile.

7

Lõike 1 kohaselt kontrollib toetuse andja taotluse nõuetekohasust ning taotleja ja taotluse

vastavust määruses sätestatud nõuetele.

Lõige 2 sätestab, et kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi või puudusi, teavitab

toetuse andja sellest taotlejat ning määrab tähtaja ebatäpsuste ja puuduste kõrvaldamiseks.

Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral tunnistatakse taotlus nõuetele mittevastavaks.

Lõige 3 sätestab, et kui taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, edastatakse taotlus

hindamiskomisjonile hindamiseks.

Lõike 4 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks

järgnevatest asjaoludest:

1) taotleja ei vasta käesoleva määruse paragrahvis 9 kehtestatud nõuetele, mille kohaselt saavad

toetuse taotlejad olla valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, põhiseaduslikud

institutsioonid, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste

üksuste liidud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused,

kui nad pakuvad otsest avalikku teenust;

2) taotleja on esitanud taotluse § 8 lõikes 2 sätestatud tähtpäevast hiljem;

3) taotlus on esitatud ebaõigel vormil st aktsepteeritakse taotlusi, mis on esitatud ainult

konkreetse meetme jaoks väljatöötatud taotlusvormil;

4) taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja sisaldab kõiki andmeid, isegi kui taotlusvormil on

konkreetse taotluse mõistes mitte asjakohane osa, siis tuleb taotlusvormil kirjutada lühike

selgitus. Juhul, kui taotlusvormil avastatakse puudusi, siis antakse taotleja võimalus

taotlusvormil esitatud andmeid täpsustada;

5) taotlusvorm ei ole täidetud nõuetekohaselt või sisaldab mittetäielikke andmeid, välja arvatud

§ 12 lõike 4 alusel võimaldatavad täpsustused;

6) taotluses esinenud ebatäpsused ja tehnilised puudused on etteantud tähtpäevaks

kõrvaldamata.

Lõike 5 kohaselt nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb toetuse andja

rahuldamata jätmise otsuse.

Eelnõu § 14 sätestatakse tingimused hindamiskriteeriumitele.

Lõike 1 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse hindamiskomisjonis

järgmiste kriteeriumide ja neile kohalduvate osakaalude alusel:

Hindamiskriteerium Osakaal

koondhindest

Projekti mõju määruse eesmärkide ja tulemuste saavutamisele 40

Projekti põhjendatus 40

Projekti eelarve kuluefektiivsus 20

Projekti mõju määruse eesmärkide ja tulemuste saavutamisele hinnatakse, kas:

8

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (eksisteerib probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus);

2) projektil mõju avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusele ning tehisaru ja

privaatsust tagavate tehnoloogiate arendamisele ja kasutuselevõtule avalikus sektoris.

Projekti põhjendatusega hinnatakse, kas:

1) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust tegevuskava põhised tegevused on loogilised ja terviklikud;

2) projekti eesmärgid on selgelt kirjeldatud ning neid on võimalik hinnata;

3) projektis on selgelt defineeritud kitsaskohad, mida lahendatakse;

4) projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud

väljundid ja tulemused;

5) projekt on jagatud loogilisteks etappideks ja ajakava on loogiline;

Projekti eelarve kuluefektiivsusega hinnatakse, kas:

1) projekti eelarve on koostatud detailselt, läbipaistvalt ja kuluefektiivselt ning kulud toetavad

projekti elluviimist;

2) projekti tegevustega seotud kulud on detailselt kirjeldatud ning tõendatud võrreldavate

pakkumiste, hinnakalkulatsioonide vms kulude aluseks olevate dokumentidega. Samuti

hinnatakse, kas eelarves väljatoodud kulud vastavad ligikaudsetele turuhindadele.

Lõige 2 sätestab, et iga projekti hinnatakse iga kriteeriumi järgi skaalal 0–4. Seejärel arvutatakse

kaalutud keskmine hinne – see tähendab, et iga kriteeriumi hinne korrutatakse tema osakaaluga

(nt 40%, 20%) ja tulemused liidetakse.

Lähtuvalt hindamiskriteeriumi täitmisest antakse kriteeriumile positiivne või negatiivne

hinnang. Hindamisel peab projekt rahastuse saamiseks pälvima kõigis viies valikukriteeriumis

positiivse hinnangu. Juhul, kui projekt ei vasta mõnele etteantud valikukriteeriumile, antakse

selle kriteeriumi eest negatiivne hinnang. Näiteks kui projekti elluviimisega seotud kulud ei ole

põhjendatud, antakse projektile kulutõhususe valikukriteeriumi eest negatiivne hinnang ning

sellisel juhul rahastuse taotlust ei rahuldata.

Lõiked 3 ja 4 sätestavad hindemäärad, millal hinnangu taotlusele loetakse positiivseks. Hinnang

taotlusele loetakse positiivseks, kui § 14 lõikes 1 hindamiskriteeriumite puhul on projekt saanud

koondhindeks vähemalt 2,50.Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ja taotlus jäetakse

rahuldamata, kui kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5 või kui § 14 lõikes 1 punkti 1

hindamiskriteeriumi puhul on projekti hinne 2,00 või vähem.

Lõikes 5 on sätestatud, et valikukriteeriumite alusel hindamiseks koostab toetuse andja täpsema

hindamismetoodika ning teeb kättesaadavaks veebilehel www.kratid.ee enne taotlusvooru

avamist. Selle eesmärk on tagada hindamisprotsessi läbipaistvus, objektiivsus ja võrdsed

võimalused kõigile taotlejatele. Hindamismetoodika avalikustamine enne taotlusvooru algust

9

võimaldab taotlejatel selgelt aru saada, millised kriteeriumid ja põhimõtted on hindamisel

aluseks, ning vastavalt oma projektitaotlust paremini ette valmistada.

Kokkuvõttes tagab säte, et hindamine toimub ühtsetel ja läbipaistvatel alustel, taotlejad

mõistavad hindamiskriteeriume.

Eelnõu § 15 kirjeldab kuidas taotlusi hinnatakse.

Lõike 1 kohaselt hindab nõuetele vastavaid taotlusi kantsleri käskkirjaga moodustatud

hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad vähemalt 3 inimest. Vajadusel kaasatakse teisi eksperte.

Lõige 2 sätestab, et hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja

sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest.

Eelnõu 5. peatükis määratakse kindlaks taotluse hindamise tingimused.

Eelnõu § 16 sätestab tingimused toetuse maksmiseks.

Lõige 1 kirjeldab kindlasummalise maksena makstava toetuse tingimusi. Projekti võib jaotada

mitmesse etappi ja igale etapile eraldi määrata tulemus, mille alusel toetuse saajale tulemuste

saavutamisel toetust makstama.. Taotlusvormil tuleb määratleda tulemused ning nende põhjal

hinnatakse tegevuse tulemuslikkust ja täitmist ning vaid nende täielikul saavutamisel makstakse

välja kindlasummalise makse alusel abikõlblikud kulud. Tehisaru ja privaatsust tagavate

tehnoloogiate ning tegevuste teadus- ja arendustegevuslikku iseloomu silmas pidades nähakse

lõikes 4 ette, et tulemuse saavutamiseks loetakse ka olukorda, kui projekti käigus ei jõuta algselt

planeeritud tulemuseni, kuid on realiseeritud heas usus ning andnud avaliku sektori jaoks

korduvkasutatavaid dokumenteeritud teadmisi.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt on toetuse maksise eelduseks, et tegevused on ellu viidud ja toetuse

eesmärgid on saavutatud ning toetuse saaja on esitanud projekti aruande, mille toetuse andja on

kinnitanud.

Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse tingimusi, millal on võimalik teha muudatus toetuse

kasutamisel.

Eelnõu § 17 sätestab tingimused toetuse kasutamise muudatuste tegemiseks.

Lõike 1 sätestab, et kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses või otsuse

lisaks oleva taotlusega kavandatud tegevustes või eelarves on projekti eesmärgi saavutamiseks

otstarbekas teha muudatusi. See nõue ei kehti lõike 2 nimetatud erisuse puhul, peab toetuse

saaja muudatuse tegemiseks esitama teotuse andjale e-posti kaudu muudatustaotluse ja saama

muudatuste tegemiseks toetuse andja nõusoleku.

Lõike 2 kohaselt võib toetuse saaja projekti eelarves nimetatud kulude vahel teha eelarves

muudatusi ilma toetuse andja nõusolekuta tingimusel, et projekti eesmärk ei muutu ja see ei

kahjusta projekti elluviimist taotluses kirjeldatud kvaliteedis ning et toetuse saaja tagab

toetusotsuses nimetatud väljundnäitajate saavutamise.

10

Eelnõu 7. peatükis määratakse tingimused aruannete esitamisele.

Eelnõu § 18 kirjeldab tingimused aruannete esitamiseks.

Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja aruande projekti elluviimise kohta toetuse saaja e-posti

kaudu toetuse andjale ühe kuu jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

Lõige 2 sätestab, et põhjendatud juhul võib toetuse andja toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel

pikendada aruande esitamise tähtaega. Nimetatud taotlus tuleb esitada teotuse andjale hiljemalt

kümme kalendripäeva enne abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse andja menetleb aruannet kuni 20 tööpäeva aruande laekumisest

arvates.

Lõike 4 kohaselt kontrollitakse aruandes taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses

ja taotluses määratud eesmärgi ja tegevuse täitmist ning nende saavutamise tõendamist

kokkulepitud viisil.

Lõige 5 sätestab, et kui aruande kontrollimisel ilmneb aruandes puudusi, teeb toetuse andja

ettepaneku kõrvaldada puudused kümne tööpäeva jooksul puuduste kõrvaldamise tähtaja

andmisest, mille võrra pikeneb aruande menetlemise aeg.

Lõige 6 sätestab, et kui toetuse andja avastab aruandes või projekti elluviimisel olulisi puudusi

või eksimusi või ei ole aruanne piisavalt ülevaatlik, nõutakse toetuse saajalt lisaks esitatud

aruandele projektiga seotud vajalikke lisadokumente või täiendavaid kirjalikke selgitusi ja

tõendusmaterjale või teostatakse kohapealne kontroll.

Lõige 7 sätestab, et kui aruandes tuvastatakse projekti elluviimisel olulisi puudusi või eksimusi,

mida ei ole võimalik kõrvaldada, teeb toetuse andja otsuse toetus osaliselt või täielikult välja

maksmata jätta §-de 19 ja 20 alusel.

Eelnõu 8. peatükis määratakse tingimused toetuse välja maksmata jätmisele, tagasinõudmisele

ja tagasimaksmisele ning toetuse tagasinõudmise otsusele.

Eelnõu § 19 kirjeldab tingimusi toetuse välja maksmata jätmisele ja tagasinõudmisele

Lõikes 1 viidatakse riigieelarve seaduse paragrahvile 551 , kus seadusandja on sätestanud

toetuse tagasinõudmise alused ja korra, mida kohaldatakse käesoleva määruse alusel antud

toetuste tagasinõudmisel.

RES § 551 lõike 2 volitusnormi alusel on § 19 lõikes 2 ja § 20 lõigetes 4-8 määratud riigisisese

projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud tagasinõudmise

alused.

Eelnõu § 20 sätestab tingimused toetuse välja maksmata jätmise ja tagasinõudmise otsusele.

Lõike 1 kohaselt, kui toetuse andja ei kinnita aruannet, teeb ta otsuse jätta toetus välja maksmata

(täielikult või osaliselt). Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse 45 kalendripäeva jooksul alates

päevast, kui saadi toetuse tagasinõudmise alustest teada. Põhjendatud juhtudel võib otsuse

11

tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat vähemalt viis

kalendripäeva enne toetuse tagasinõudmise otsuse langetamise tähtpäeva.

Lõige 2 kirjeldab milliseid andmeid peab sisaldama toetuse tagasinõudmise või osalise

tagasinõudmise otsuses. Lõikes 3 määratakse toetuse välja maksmata jätmise otsuse sisu.

Lõike 4 kohaselt saadab toetuse andja otsuse ja teate otsuse kohta toetuse saajale e-posti kaudu.

Kui e-posti kaudu ei ole kolme tööpäeva jooksul otsuse saatmise päevast alates toetuse saajalt

kinnitust otsuse kättesaamise kohta, väljastab toetuse andja otsuse väljastusteatega tähtkirjaga.

Lõike 5 sätestab, et kui toetuse saaja ei taga taotluse rahuldamise otsuses nõutud tähtaja lõpuni

projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimist ja avalikku kasutust taotluses ja taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või teeb selle varaga tehinguid, mis

annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi,

vähendab toetuse andja tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetuse summat

proportsionaalselt ajaga, mille jooksul ei ole alates projekti lõpptähtpäevast vara osas taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud nõudeid täidetud.

Lõige 6 sätestab, et kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja

on projekti teostamise ajal teadlikult esitanud valeandmeid või andmeid varjanud, on teotuse

andjal õigus nõuda toetus tagasi täies ulatuses.

Lõige 7 sätestab, et kui toetuse saaja ei võimalda kontrolli- või järelevalveõigust omaval isikul

teostada kohapealset kontrolli, ei anna nõutud tähtpäevaks kontrollija käsutusse kõiki soovitud

kontrolliga seotud andmeid ega dokumente või takistab muul moel tahtlikult kontrollija

tegevust, nõuab toetuse andja tagasi kuni 100 protsenti tegevusele või tegevuste kogumile

eraldatud toetusest.

Lõige 8 sätestab, et kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud

nõudeid ning vastavale rikkumisele ei ole tagasinõude protsenti sätestatud, rikkumise

tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on

ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõuab teotuse andja tagasi kuni 100 protsenti

tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest. Toetuse andjal on kohustus valitud

tagasinõude määra toetuse tagasinõudmise otsuses põhjendada.

Lõike 9 kohaselt tuleb toetuse saajal ja toetuse andjal säilitada kõiki toetuse tagasinõudmise,

tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisega seotud dokumente

seitse aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Eelnõu 9. peatükis kirjeldatakse menetlusosaliste õiguseid ja kohustusi.

Eelnõu § 21 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused.

Lõige 1 kirjeldab toetuse saaja õiguseid.

Lõige 2 sätestab toetuse saaja kohustused.

Eelnõu § 22 kirjeldab toetuse andja õiguseid ja kohustusi.

Lõige 1 sätestab toetuse andja õigused.

12

Lõige 2 kirjeldab toetuse andja kohustused.

Eelnõu 10. peatükis kirjeldatakse vaiete lahendamist ja programmi rakendamise järelevalvet.

Eelnõu § 23 kohaselt võib taotleja toetuse andjale otsuse peale esitada vaide. Otsusele esitatud

vaide vaatab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras läbi teotuse andja.

Eelnõu § 24 kirjeldab kuidas teostatakse järelevalvet programmi rakendamise üle.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele;

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega.19.11.2025 avalikustati Euroopa Komisjoni

poolt nn Euroopa Andmeliidu Strateegia (Data Union Strategy)4, mis seab eesmärgiks andmete

laialdasema kättesaadavuse tehisaru jaoks, muuhulgas läbi privaatsuskaitse tehnoloogiate

rakendamise. Eraldi tuuakse välja näiteks sünteetiliste andmete, mis on üks võimalikest

privaatsuskaitse tehnoloogiatest, vajalikkus.

Pseudonümiseerimist kui privaatsuskaitse tehnoloogiat on käsitletud ka isikuandmete kaitse

üldmääruses (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/697, GDPR).5

4. Määruse mõjud

Eelnõul on otsene mõju Eesti avaliku sektori innovatsiooni- ja teadus-arendustegevustele.

Kaasaegsete tehnoloogiate kasutusele võtmisega on oodata avaliku sektori efektiivsuse

paranemist, kulude kokkuhoidu ning halduskoormuse vähenemist ettevõtjale ja kodanikule.

Tänu algoritmi kaardistuse vormi täitmise ja avalikustamise kohustusele on oodata avaliku

sektori läbipaistvuse kasvu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Meetme maht on 2 000 000 eurot, mis on varasemalt eraldatud riigieelarvest. Kohustusliku

omafinantseeringu tagavad toetuse saajad.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.

Eelnõu saadetakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

4 EUR-Lex - 52025DC0835 - EN - EUR-Lex 5 Määrus - 2016/679 - EN - GDPR - EUR-Lex

EELNÕU

16.02.2026

MINISTRI MÄÄRUS

Toetus tehisaru lahenduste ja privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutuselevõtuks avalikus

sektoris

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse riigieelarvelistest vahenditest avaliku sektori innovatsiooni

tarbeks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda (edaspidi meede).

(2) Meetme raames ei anta toetuse taotlejale riigiabi või vähese tähtsusega abi.

§ 2. Toetuse eesmärk ja oodatavad tulemused

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-

arendustegevusi, kiirendada tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamist ja

kasutuselevõttu avalikus sektoris.

(2) Toetuse andmise tulemusena:

1) kasvab avaliku sektori innovatsiooni- ja teadus-arendustegevuste arv;

2) suureneb tehisaru rakenduste ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtt

avalikus sektoris;

3) suureneb avaliku lähtekoodiga lahenduste arv avalikus sektoris;

4) kasvab teadlikkus ja oskused tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate teemal;

5) paraneb avaliku sektori efektiivsus;

6) toimub kulude kokkuhoid;

7) vähendatakse halduskoormust ettevõtjale ja kodanikule;

8) kasvab läbipaistvus.

(3) Tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamisele iseloomulikult võib toetatava

projekti käigus ilmneda, et kavandatud lahendus ei olnud tehniliselt või õiguslikult teostatav.

Sellisel juhul loetakse toetuse eesmärk täidetuks, kui projekt on ellu viidud heas usus, kooskõlas

kavandatud metoodikaga ning tulemused, sh ebaõnnestumise põhjused, on nõuetekohaselt

dokumenteeritud ja avalikustatud.

§ 3. Mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) Algoritmi kasutuse ülevaate vorm on dokument, mis tagab, et algoritmide kasutus ja

loogika on üheselt mõistetavalt dokumenteeritud ja avalikustatud.1

2) Lahenduse (tarkvara) lähtekood on inimloetav programmeerimiskeelne tekst, mis

kompileeritakse või tõlgendatakse arvutiprogrammiks;

3) Privaatsuskaitse tehnoloogiad on info- ja sidetehnoloogilised meetmed, tooted või

teenused, mis kaitsevad privaatsust andmete välistuse või vähendamisega või

isikustatavate andmete tarbetu ja/või soovimatu töötluse vältimisega, samas säilitades

süsteemi võimed;

4) Tehisaru on autonoomsel, õppimisvõimelisel tarkvaralisel algoritmil põhinev süsteem;

5) Tehisaru määrus (AI act) on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2024/1689,

millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse

määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL)

2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL)

2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus).

§ 4. Toetuse andja

Toetuse andja on Justiits- ja Digiministeeriumi AI ja andmete talitus (edaspidi toetuse andja),

kes kuulutab taotlusvooru välja, menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teostab toetuse

väljamakseid ja järelevalvet toetuse kasutamise üle.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood

§ 5. Toetatavad tegevused

Toetatakse käesoleva määruse paragrahvis 2 nimetatud eesmärki ja tulemusi saavutada aitavaid

tegevusi:

1 AI ülevaade | Kratid

1) tehisaru lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris, sealhulgas selleks

vajalike rakendusuuringute ja testimiste läbiviimist, uute tehnoloogiate, protsesside, teenuste

või lahenduste välja töötamist ja nende valideerimist;

2) privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris, sealhulgas

selleks vajalike rakendusuuringute ja testimiste läbiviimist, uute tehnoloogiate, protsesside,

teenuste või lahenduste välja töötamist ja nende valideerimist.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on kindlasummalise maksena tehtavad kulud, mis vastavad taotluse

rahuldamise otsusele ning on vajalikud, et viia ellu toetatavad tegevused.

(2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) värbamisteenus;

2) tehnoloogiate, protsesside, teenuste või lahenduste tavapärase toimepidevuse tagamine ja

haldamine;

3) püsikulud, sealhulgas püsivad majandamiskulud;

4) litsentside uuendamine ja nende kulude tõus.

§ 7. Projekti elluviimise periood

(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal

tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud.

(2) Projekti maksimaalne kestvus on kuni üks aasta ja tegevused peavad olema lõppenud

hiljemalt 31.10.2027.

(3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne taotluse rahuldamist toetuse andja poolt.

3. peatükk

Toetuse taotlemine, nõuded taotlusele, nõuded taotlejale ning toetuse suurus

§ 8. Toetuse taotlemine

(1) Toetuse taotlemiseks viiakse läbi üks taotlusvoor.

(2) Toetuse andja teavitab oma veebilehel www.kratid.ee taotlusvooru avamise ja sulgumise

kuupäevast ning toetuste eelarvest vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise

päeva.

(3) Taotlusvoor on avatud 60 kalendripäeva. Kui vooru tähtpäev langeb nädalavahetusele või

riigipühale, siis taotlusvoor suletakse sellele järgneval tööpäeval.

(4) Taotlusvooru eelarve on 2 000 000 eurot.

(5) Kui taotlust ei esitata taotlusvoorus määratud tähtajaks, jätab toetuse andja taotluse läbi

vaatamata.

§ 9. Nõuded taotlejale

Toetuse taotlejad võivad olla:

1) valitsusasutused ja nende hallatavad asutused;

2) põhiseaduslikud institutsioonid;

3) kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused;

4) kohalike omavalitsuste üksuste liidud;

5) avalik-õiguslikud juriidilised isikud;

6) mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust.

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses esitatakse taotlusvormil vähemalt järgmine teave:

1) taotleja ja tema partneri(te) andmed;

2) projekti eesmärk, oodatav tulemus ja mõju;

3) projekti tegevuste kirjeldus, sh seos teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevustega;

4) teave projekti tulemuste jätkusuutlikkuse kohta, sealhulgas projekti jätkutegevuste kohta

pärast projekti lõppu;

5) projekti ajakava;

6) projekti eelarve, sealhulgas kulude loetelu tegevuste ja alategevuste kaupa;

7) taotletav toetuse summa;

8) projekti omafinantseeringu suurus ja allikad;

9) projektis töödeldavatest andmetest ülevaade;

10) vajadus andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimiseks;

11) vajadus andmejälgija rakendamiseks;

12) projekti elluviimisega seotud riskid;

13) taotluse hindamiseks vajalik muu teave.

(2) Taotlus jäetakse rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust

ei ole võimalik kõrvaldada;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist.

§ 11. Toetuse suurus

(1) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 30 000 eurot.

(2) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 200 000 eurot.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest on 85

protsenti.

4. peatükk

Taotluste menetlemine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll ja

hindamiskriteeriumid ning taotluste hindamine

§ 12. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse saab esitada taotleja seaduslik esindaja toetuse andja e-postile [email protected]

taotlusvoorus ette antud taotlusvormil.

(2) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse

hindamisest ning taotluse rahuldamisest, osalisest või kõrvaltingimustega rahuldamisest või

rahuldamata jätmisest.

(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt või kõrvaltingimusega, kui taotluse täies ulatuses

rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve ületamise tõttu või kui see ei ole põhjendatud,

arvestades taotletud toetuse summat, toetuse eesmärki ja hindamiskriteeriume

(4) Toetuse andja võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente

taotluses esitatud teabe kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui leiab, et taotlus ei

ole piisavalt selge või selles esinevad puudused või teha ettepaneku taotletud toetuse või

tegevuste mahu vähendamiseks, kui toetuse eesmärgid on taotluse osalise rahuldamise korral

saavutatavad.

(5) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viitamata taotlejale ja antakse puuduste

kõrvaldamiseks üldjuhul mitte rohkem kui 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse

menetlemise tähtaeg.

(6) Taotluste menetlemisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades

määruses nimetatud täpsustusi.

§ 13 Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll

(1) Toetuse andja kontrollib taotluse nõuetekohasust ning taotleja ja taotluse vastavust määruses

sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi või puudusi, teavitab toetuse andja sellest

taotlejat ning määrab tähtaja ebatäpsuste ja puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Kui taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, edastatakse taotlus

hindamiskomisjonile hindamiseks.

(4) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest

asjaoludest:

1) taotleja ei vasta §-s 9 kehtestatud nõuetele;

2) taotleja on esitanud taotluse § 8 lõikes 2 sätestatud tähtpäevast hiljem;

3) taotleja on esitanud taotluse vale meetme taotlusvormil;

4) taotlusvorm ei ole täidetud nõuetekohaselt või sisaldab mittetäielikke andmeid, välja arvatud

§ 12 lõike 4 alusel võimaldatavad täpsustused;

5) taotluses esinenud ebatäpsused ja tehnilised puudused on etteantud tähtpäevaks

kõrvaldamata.

(5) Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb toetuse andja rahuldamata jätmise

otsuse.

§ 14. Hindamiskriteeriumid

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse hindamiskomisjonis järgmiste

kriteeriumide ja neile kohalduvate osakaalude alusel:

1) Projekti mõju määruse eesmärkide ja tulemuste saavutamisele (osakaal 40 protsenti);

2) Projekti põhjendatus (osakaal 40 protsenti);

3) Projekti eelarve kuluefektiivsus (osakaal 20 protsenti);

(2) Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumis skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja

madalaim 0.

(3) Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine

koondhinne on vähemalt 2,5.

(4) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ja taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui selle

hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5 või § 14 lõige 1 punkt 1 hinne

on 2,00 või väiksem.

(5) Toetuse andja koostab taotluste hindamiseks hindamismetoodika, mis sisaldab,

hindamiskriteeriumide selgitusi kriteeriumide lõikes ja teeb hindamismetoodika kättesaadavaks

hiljemalt taotlusvooru avatuks kuulutamise ajaks veebilehel www.kratid.ee.

§ 15. Taotluste hindamine

(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab Justiits- ja Digiministeeriumi kantsleri käskkirjaga

moodustatud hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad vähemalt 3 inimest. Vajadusel kaasatakse

hindamiskomisjone teisi eksperte, kes on taotluste hindamisel nõuandvas, kuid hääleõiguseta,

rollis.

(2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust

hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest.

5. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 16. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse kindlasummalise maksena. Kui projekti tulemus ei ole saavutatud

kokkulepitud mahus, on toetuse andjal õigus jätta toetus osaliselt või täielikult välja maksmata,

lähtudes saavutatud tulemuste vastavusest projekti eesmärgile.

(2) Toetuse maksmise eeldus on projekti aruande esitamine ja selle kinnitamine toetuse andja

poolt.

(3) Toetuse makstakse välja, kui tegevused, mille elluviimiseks otsustati toetust anda, on

täielikult teostatud, ja toetuse eesmärgid on saavutatud ning see on tõendatud toetuse andjale.

(4) Projektiga seotud tegevuste puhul võib toetuse andja lugeda tulemuse saavutatuks ka juhul,

kui projekt ei jõua kavandatud toimiva lahenduseni, kuid on:

1) ellu viidud vastavalt taotluses kirjeldatud metoodikale;

2) võimaldanud hinnata lahenduse teostatavust;

3) andnud dokumenteeritud teadmisi, mis on avaliku sektori jaoks korduskasutatavad.

6. peatükk

Muudatused toetuse kasutamisel

§ 17. Muudatused toetuse kasutamisel

(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses või otsuse lisaks oleva

taotlusega kavandatud tegevustes või eelarves on projekti eesmärgi saavutamiseks otstarbekas

teha muudatusi, välja arvatud lõikes 2 nimetatud erisus, peab toetuse saaja muudatuse

tegemiseks esitama toetuse andjale e-posti kaudu muudatustaotluse ja saama muudatuste

tegemiseks toetuse andja nõusoleku.

(2) Toetuse saaja võib projekti eelarves nimetatud kulude vahel teha eelarves muudatusi ilma

toetuse andja nõusolekuta tingimusel, et projekti eesmärk ei muutu ja see ei kahjusta projekti

elluviimist taotluses kirjeldatud kvaliteedis ning et toetuse saaja tagab toetusotsuses nimetatud

väljundnäitajate saavutamise.

7. peatükk

Aruannete esitamine

§ 18. Aruande esitamine

(1) Aruande projekti elluviimise kohta esitab toetuse saaja e-posti kaudu toetuse andjale ühe

kuu jooksul alates projekti lõppkuupäevast.

(2) Põhjendatud juhul võib toetuse andja toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel pikendada

aruande esitamise tähtaega. Nimetatud taotlus tuleb esitada toetuse andjale hiljemalt

kolmkümmend kalendripäeva enne projekti lõppkuupäeva.

(3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 20 tööpäeva aruande laekumisest arvates.

(4) Aruandes kontrollitakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ja taotluses

määratud eesmärgi ja tegevuse täitmist ning nende saavutamise tõendamist kokkulepitud viisil.

(5) Kui aruande kontrollimisel ilmneb aruandes puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku

kõrvaldada puudused kümne tööpäeva jooksul puuduste kõrvaldamise tähtaja andmisest, mille

võrra pikeneb aruande menetlemise aeg.

(6) Kui toetuse andja avastab aruandes või projekti elluviimisel olulisi puudusi või eksimusi

või ei ole aruanne piisavalt ülevaatlik, nõutakse toetuse saajalt lisaks esitatud aruandele

projektiga seotud vajalikke lisadokumente või täiendavaid kirjalikke selgitusi ja

tõendusmaterjale või teostatakse kohapealne kontroll.

(7) Kui aruandes tuvastatakse projekti elluviimisel olulisi puudusi või eksimusi, mida ei ole

võimalik kõrvaldada, teeb toetuse andja otsuse jätta toetuse osaliselt või täielikult välja

maksmata §-de 19 ja 20 alusel.

8. peatükk

Toetuse välja maksmata jätmine, tagasinõudmine ja tagasimaksmine ning toetuse

tagasinõudmise otsus

§ 19. Toetuse välja maksmata jätmine ja tagasinõudmine

(1) Toetuse tagasinõudmine toimub riigieelarve seaduse paragrahvis 551 sätestatud alustel ja

korras.

(2) Lisaks riigieelarve seaduse § 551 sätestatule on toetuse andjal õigus jätta toetuse osaliselt

või täielikult välja maksmata või nõuda välja makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui:

1) taotluse rahuldamise otsuse täitmise nõue toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise

lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks või rikkumiste tagajärgede kõrvaldamiseks on

jäetud tähtpäevaks täitmata;

2) kui toetuse saaja ei taga taotluse rahuldamise otsuses nõutud tähtaja lõpuni projekti

tulemusena loodud või soetatud vara säilimist ja avalikku kasutust taotluses ja taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või teeb selle varaga tehinguid, mis

annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;

3) toetuse saaja ei võimalda kontrolli- või järelevalveõigust omaval isikul teostada kohapealset

kontrolli, ei anna nõutud tähtpäevaks kontrollija käsutusse kõiki soovitud kontrolliga seotud

andmeid ega dokumente või takistab muul moel tahtlikult kontrollija tegevust.

§ 20. Toetuse välja maksmata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus

(1) Kui toetuse andja jätab projekti kohta esitatud aruande kinnitamata, teeb ta 30 kalendripäeva

jooksul otsuse jätta toetus osaliselt või täielikult välja maksmata. Toetuse tagasinõudmise otsus

tehakse 45 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui saadi toetuse tagasinõudmise alustest

teada. Põhjendatud juhtudel võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada,

teavitades sellest toetuse saajat vähemalt viis kalendripäeva enne toetuse tagasinõudmise otsuse

tegemise tähtpäeva.

(2) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus (edaspidi tagasinõudmise otsus)

peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsustaja nimi;

2) toetuse saaja nimi;

3) projekti nimi ja number;

4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

5) tagasinõutava toetuse summa;

6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg;

7) tagasimakse tegemiseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas projekti number, konto number,

millele toetuse tagasi peab kandma, ja saaja nimi;

8) otsuse vaidlustamise võimalused;

9) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave.

(3) Toetuse osaliselt või täielikult välja maksmata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi

andmeid:

1) otsustaja nimi;

2) toetuse saaja nimi;

3) projekti nimi ja number;

4) toetuse välja maksmata jätmise faktiline ja õiguslik alus;

5) toetuse summa, mis jäetakse välja maksmata;

6) otsuse vaidlustamise võimalused;

7) toetuse välja maksmata jätmisega seotud muu oluline teave.

(4) Otsuse ja teate otsuse tegemise kohta saadab toetuse andja toetuse saajale e-posti kaudu.

Kui e-posti kaudu ei ole kolme tööpäeva jooksul otsuse saatmise päevast alates toetuse saajalt

kinnitust otsuse kättesaamise kohta, väljastab toetuse andja otsuse väljastusteatega tähtkirjaga.

(5) Tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetuse summa tagasi nõudmisel § 19 lõike 2

punkti 2 alusel, on toetuse andjal õigus nõuda toetus tagasi osaliselt proportsionaalselt ajaga,

mille jooksul ei ole alates projekti lõpptähtpäevast vara osas taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud nõudeid täidetud.

(6) Kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja on projekti

teostamise ajal teadlikult esitanud valeandmeid või andmeid varjanud, on toetuse andjal õigus

nõuda toetus tagasi täies ulatuses.

(7) Toetuse tagasi nõudmisel § 19 lõike 2 punkti 3 alusel on toetuse andjal õigus tagasi nõuda

kuni 100 protsenti tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.

(8) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning

vastavale rikkumisele ei ole tagasinõude protsenti sätestatud, rikkumise tulemusena tekkinud

kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või

ressursimahukas, nõuab toetuse andja tagasi kuni 100 protsenti tegevusele või tegevuste

kogumile eraldatud toetusest. Toetuse andjal on kohustus valitud tagasinõude määra toetuse

tagasinõudmise otsuses põhjendada.

(9) Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel

toimunud rikkumisega seotud dokumente tuleb toetuse saajal ja toetuse andjal säilitada seitse

aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

9. peatükk

Menetlusosaliste õigused ja kohustused

§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt täiendavat teavet ja nõu toetuse taotlemise ning taotluse rahuldamise,

mitterahuldamise või osalise rahuldamise otsuse kohta;

2) taotleda toetuse andja nõusolekut teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud

muudatusi.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) tagama projekti omafinantseeringu vähemalt viieteistkümne protsendi ulatuses projekti

abikõlblikest kuludest;

2) esitama toetuse andjale selleks ette nähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud

informatsiooni ja aruanded;

3) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest otsuses sätestatud summaga

võrreldes;

4) teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat asjaoludest, mis vältimatult või suure

tõenäosusega takistavad projekti ettenähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla

projekti elluviimise või tulemuste saavutamise;

5) andma kontrollija käsutusse kõik projektiga seotud tegevuste ja tulemuste kontrollimiseks

vajalikud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates;

6) osutama kohapealse kontrolli ja auditi läbiviimiseks igakülgset abi;

7) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali

seitse aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

8) informeerima toetuse andjat viivitamata kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste

täitmist, sealhulgas nime, aadressi ning põhimäärusest ja põhikirjast tulenevate või volitatud

esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotihoiatuse saamisest, pankroti

väljakuulutamisest, tegevuse lõpetamisest jne;

9) jagama projekti käigus saadud kogemusi riigiüleses andmete ja tehisaru võrgustikus;

10) korraldama projekti lõpus toetuse andjale paikvaatluse, mille eesmärk on hinnata tulemuste

vastavust projekti eesmärkidele;

11) avalikustama lahenduse lähtekoodi juhul, kui ei ole mõjuvaid põhjendusi mitte

avalikustamiseks;

12) avalikustama projektiga seotud avaandmed;

13) tagama lahenduse juurutamisel andmetöötluse läbipaistvuse läbi andmejälgija rakendamise;

14) täitma ja avalikustama algoritmi kasutuse ülevaate vormi;

15) järgima Euroopa Liidu tehisaru määruse (AI Act) nõudeid ning muid asjakohaseid

regulatsioone;

16) isikuandmete töötlemisel tegema andmekaitsealase mõjuhinnangu;

17) teostama vajadusel riskihindamise ja vastavushindamise.

§ 22. Toetuse andja õigused ja kohustused

(1) Toetuse andjal on õigus:

1) nõuda taotlejalt projekti kohta selgitusi ja lisainformatsiooni ning projekti tegevuste ja kulude

kohta põhjendatud juhul täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;

2) teostada riski- või valimipõhiselt kohapealset kontrolli projektiga tegevuste ja tehtud tööde

osas;

3) jätta toetus osaliselt või täielikult välja maksmata või nõuda välja makstud toetuse osalist või

täielikku tagastamist vastavalt §-dele 19 ja 20.

(2) Muu hulgas on toetuse andja kohustatud:

1) andma toetuse saajale informatsiooni ja nõu, mis on seotud §-s 21 nimetatud kohustuste

täitmisega;

2) teavitama toetuse andmise võimalustest;

3) avaldama hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks oma veebilehel info taotluste esitamise

võimaluse ja hindamismetoodika ning juhendid taotluse täitmise kohta;

4) moodustama hindamiskomisjoni, otsustama ja avalikustama taotlusvoorude rahalise mahu;

5) juhendama taotlejaid toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;

6) menetlema taotlusi, tegema taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsused ja kontrollima toetuse kasutamist;

7) võimaldama taotlejal tutvuda menetluse käigus tema projekti kohta kogutud dokumentidega;

8) avaldama 30 päeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist toetuse andja

veebilehel informatsiooni toetatud projektide kohta.

10. peatükk

Vaiete lahendamine ja järelevalve

§ 23. Vaiete lahendamine

Taotleja võib toetuse andja otsuse peale esitada vaide. Otsusele esitatud vaide vaatab

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras läbi toetuse andja.

§ 24. Järelevalve programmi rakendamise üle

(1) Justiits- ja Digiministeeriumi siseauditi talitusel (edaspidi siseaudit) on õigus programmi

rakendamise üle teostada järelevalvet. Järelevalve käigus võib siseaudit kontrollida toetuse

andja määruses sätestatud kohustuste täitmist.

(2) Siseauditil on õigus nõuda toetuse andjalt järelevalve käigus selgitusi, dokumente ja muid

materjale. Saadud dokumendid ja materjalid tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks vastavalt avaliku teabe seaduses sätestatule.

(3) Järelevalve käigus võib siseaudit teha ettepaneku täita kohustus, anda välja nõuetekohane

haldusakt või menetleda taotlust vastavalt haldusmenetluse seaduses ja määruses sätestatule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Toetus tehisaru lahenduste ja privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutuselevõtuks avalikus sektoris Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiits- ja digiministri määruse „Toetus tehisaru lahenduste ja privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutuselevõtuks avalikus sektoris“ eelnõu. Palume esitada märkused ja ettepanekud eelnõule viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. määruse eelnõu 2. määruse eelnõu seletuskiri

Monika Karu [email protected]

Meie 02.03.2026 nr 8-1/1545-1