Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. juuni 2022. a määruse nr 46 „Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetamine“ muutmine

MÄÄRUS

27.02.2026 nr 9

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. juuni

2022. a määruse nr 46 „Ettevõtjate teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsioonialase

rahvusvahelise koostöö toetamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike alusel.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. juuni 2022. a määruses nr 46 „Ettevõtjate teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetamine“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määruse alusel toetatakse rahvusvahelisi koostööprojekte, mis on saanud positiivse otsuse

rahvusvahelises taotlusvoorus (edaspidi ühiskonkurss) või kvaliteedimärgise Euroopa

Innovatsiooninõukogu ettevõtluskiirendist (ingl EIC Accelerator, edaspidi ettevõtluskiirendi).“;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa

Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi

vähese tähtsusega abi määrus), tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruse ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(22) Vähese tähtsusega abi määrusega kooskõlas antud abi ei tohi ületada nimetatud määruse artikli

3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina võetakse arvesse vähese

tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse

arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on nimetatud määruse artikli 2 lõike

2 kohaselt omavahel seotud.“;

3) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) vähese tähtsusega abi saajale vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud

juhtudel.“;

4) paragrahvi 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) konsortsiumileping on rahvusvahelise koostööprojekti elluviimiseks moodustatud

rahvusvahelise konsortsiumi liikmete vaheline leping, mis reguleerib konsortsiumi liikmete

suhteid rahvusvahelise koostööprojekti koostamisel, elluviimisel, rahastamisel, juhtimisel ja

projekti tulemusel tekkiva intellektuaalomandi õiguste kasutamisel;“;

5) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 42, 43 ja 44 järgmises sõnastuses:

„42) rahvusvaheline konsortsium on kahe või enama omavahel sõltumatu juriidilise isiku või

teadus- ja arendusasutuse partnerlus, mille liikmed on registreeritud vähemalt kahes erinevas

riigis;

43) rahvusvaheline koostööprojekt on rakendusuuringu või tootearenduse projekt, mille

elluviimises osaleb rahvusvaheline konsortsium ja mis on saanud heakskiidu ühiskonkursil, milles

osalemise on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastatult heaks kiitnud

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, avaldades sellekohase teabe oma veebilehel;

44) rahvusvaheline taotlusvoor on mitme riigi koostöös ellu viidav taotluste esitamise üleskutse,

mille eesmärk on toetada teadus-, arendus-, innovatsioonialast koostööd ning mille korraldaja(d)

määravad kindlaks osalemise tingimused, hindamiskorra ja rahastusreeglid“;

6) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõna „ettevõtluskiirendist“ sõnadega „ettevõtluskiirendi

intervjuuvoorust“;

7) paragrahvi 6 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „EUREKA koostöövõrgustiku“ ning täiendatakse

pärast sõna „toetatakse“ sõnadega „rakendusuuringu ja“;

8) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimisel toetatakse ka tegevustega seotud

intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine.“;

9) paragrahvi 7 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „või 3“;

10) paragrahvi 7 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „ühikuhindade alusel vastavalt lõikele

5“;

11) paragrahvi 7 lõige 21 loetakse lõikeks 22 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 21 järgmises

sõnastuses:

„(21) Abikõlblik on § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuseks vajalik patendi ja muu immateriaalse vara,

välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulu.“;

12) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „lõigetes 2 ja 3“ tekstiosaga

„lõikes 2“;

13) paragrahvi 7 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2 ja 3“ tekstiosaga „lõikes 2“ ning arv

„300 000“ arvuga „500 000“;

15) paragrahvi 8 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „tegevuse“ sõnaga

„tootearenduse“;

16) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõikes 2 nimetatud rakendusuuringu elluviimisel on:

1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;

2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

(22) Toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõikes 3 nimetatud intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemisel on 80 protsenti abikõlblikest kuludest.“;

17) paragrahvi 8 lõiked 3 ja 31 ning § 9 lõike 2 neljas lause tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) ühiskonkursil positiivse otsuse saanud Eesti äriregistrisse kantud äriühing;“;

19) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

20) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnatuses:

„§ 111. Eelnõustamine

Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

eelnõustamise. Eelnõustamise käigus selgitatakse taotlejale toetuse andmise tingimusi ning

juhitakse tähelepanu projekti võimalikele puudustele.“;

21) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Samal toetuse saajal on võimalik § 6 lõikes 2 toodud tegevusteks saada toetust üks kord kolme

kalendriaasta jooksul.“;

22) paragrahvi 12 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „taotlusvoorudest“ tekstiosaga „,

toetuse tingimustest“ ja teist lauset pärast sõna „taotlusvoorud“ tekstiosaga „, nende

tingimused“ ning jäetakse teisest lausest pärast sõna „ning“ välja sõna „nende“;

23) paragrahvi 13 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna „maksimaalne“ sõnaga „maksimaalset“;

24) paragrahvi 15 lõike 4 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud juhul, kui kulusid

hüvitatakse ühikuhindade alusel“;

25) paragrahvi 15 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Toetuse saajal on õigus taotleda toetuse ettemakset. Ettemakse tehakse kümne tööpäeva

jooksul pärast vastava taotluse esitamist. Ettemakse suurus on kuni 30 protsenti toetuse summast.

Toetuse saaja tõendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ühe aasta jooksul ettemakse

tegemisest, et ettemakse on kasutatud abikõlblike kulude katmiseks. Järgmise ettemakse saamiseks

tõendab toetuse saaja, et eelmisest ettemaksest on kasutatud vähemalt 70 protsenti.“;

26) paragrahvi 15 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja sõna „Kvaliteedimärgise“;

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

26.02.2026

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. juuni 2022. a määruse nr 46 „Ettevõtjate

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetamine“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. juuni 2022. a määruse nr 46 „Ettevõtjate teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetamine“ (edaspidi määrus)

muudatusega võimaldatakse paindlikumalt rahastada ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsioonialaseid rahvusvahelisi koostööprojekte. Tulenevalt 1. oktoobril 2025

jõustunud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse1 § 9 lõike 5

punktist 5 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne koordineerida riiklikul

tasandil ettevõtjate osalemist rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonialases koostöös ning korraldada selle rahastamist.

Senine määrus käsitles vaid kahes koostöövõrgustikus positiivse otsuse saanud Eesti ettevõtete

projekte ning Euroopa Innovatsiooninõukogu ettevõtluskiirendist kvaliteedimärgise saanud

projektide kaasrahastamist. Määruse muudatusega võimaldatakse edaspidi kaasrahastada

ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialaseid rahvusvahelisi

koostööprojekte erinevates koostöövõrgustikes ja rahvusvahelistes taotlusvoorudes (edaspidi

ühiskonkurss). Paindlikkus aitab vähendada bürokraatiat, kuna uute ühiskonkursside

lisandumisel või nende nimetuste muutumisel ei ole vaja kõnesolevat määrust muuta.

Ühiskonkursil positiivse otsuse saanud projektides toetatakse rakendusuuringute ja/või

tootearenduse tegemist ning nendega seotud intellektuaalomandi esmakaitset. Igale

taotlusvoorule kehtestatakse maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta, toetuse

maksimaalsed määrad, taotlusvooru kogueelarve ja muud tingimused, mis on kooskõlas

kõnesoleva määrusega. Olulise muudatusena peavad kõik toetuse taotlejad läbima Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutuse eelnõustamise, mis aitab tõsta taotluste kvaliteeti ja edukust

rahvusvahelistes taotlusvoorudes. Samuti võimaldatakse toetuse saajal edaspidi taotleda

ettemakset.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht Mikk Vahtrus (tel 625 6389, e-

post [email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvahelise

rahastuse (IPCEI) ekspert Alice Liblik (e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika

Kuusk ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 26 punktist.

1 RT I, 12.07.2025, 1

Punktiga 1 sõnastatakse § 1 lõige 1 ümber nii, et lisaks juba varasemalt reguleeritud

koostööprojektidele (EUREKA koostöövõrgustikus või Peamiste Digitehnoloogiate

Ühisettevõttes algatatutele) võimaldatakse toetada ka teisi koostööprojekte, mis on saanud

rahastuse rahvusvahelises taotlusvoorus. Rahvusvahelise taotlusvooru peab olema Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS) kinnitanud ja kodulehel välja kuulutanud ning varem

kooskõlastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi ka MKM).

Punktidega 2 ja 3 võimaldatakse määruse alusel anda riigiabi vähese tähtsusega abina. Vähese

tähtsusega abi andmisel lähtutakse Euroopa Komisjoni määrusest (EL) 2023/2831, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), ning abi andmisele kohaldatakse

nimetatud määruse ja konkurentsiseaduse §-s 30 sätestatut. Vähese tähtsusega abi andmisel

tuleb järgida kehtestatud piirmäärasid ja kumuleerimisreegleid ning arvestada juhtumeid, mille

korral vähese tähtsusega abi ei anta.

Punktidega 4 ja 5 täpsustatakse määruses kasutatavaid termineid. Punktiga 4 täpsustatakse

konsortsiumilepingu terminit. Punktiga 5 lisatakse terminitesse rahvusvahelise

koostööprojekti, konsortsiumi ja taotlusvooru definitsioonid. Kõnesoleva määruse tähenduses

koosneb konsortsium vähemalt kahe erineva riigi osapoolest (st on rahvusvaheline), kellest

vähemalt üks on Eesti äriregistrisse kantud äriühing (tulenevalt §-st 10). Samuti määruse

kohaselt peab rahvusvaheline koostööprojekt vastama järgmistele tingimustele: 1) sisaldama

rakendusuuringute ja/või tootearenduse tegemist; 2) osalema ühiskonkursil ja saama sealt

positiivse otsuse; 3) ühiskonkursi peab olema kinnitanud EIS ja selle eelnevalt MKM-iga

kooskõlastanud; 4) on moodustatud rahvusvaheline konsortsium projekti elluviimiseks; 5) üks

konsortsiumi liikmetest peab olema Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Ühiskonkursil

osalemise otsustamisel lähtub EIS Eesti äriühingute huvist, vastavusest strateegilistele

eesmärkidele (näiteks kas on seotud teadus- ja arendustegevuse, innovatsioon ning ettevõtluse

arengukava 2021-2035 fookusvaldkonnaga), ühiskonkursil osalevate teistest riikidest ja nende

panustest jne.

Rahvusvaheline taotlusvoor on defineeritud kui mitme riigi koostöös ellu viidav taotluste

esitamise üleskutse, mille eesmärk on toetada teadus-, arendus-, innovatsioonialast koostööd

ning mille korraldaja(d) määravad kindlaks osalemise tingimused, hindamiskorra ja

rahastusreeglid. Rahvusvahelisteks taotlusvoorudeks on näiteks Euroopa Liidu teadusuuringute

ja innovatsiooni raamprogrammi aastateks 2021–2027 („Euroopa horisont“) partnerluste

taotlusvoorud, EUREKA võrgustiku taotlusvoorud, mitme liikmesriigi vahel loodud

programmi taotlusvoorud jne.

Punktiga 6 täpsustatakse, millised ettevõtluskiirendist kvaliteedimärgise saanud projektid on

antud määruse alusel toetatavad. Tulenevalt 05.11.2025 kinnitatud muudatustest Euroopa

Innovatsiooninõukogu (edaspidi EIC) 2026. a tööprogrammis väljastab EIC kvaliteedimärgised

lisaks projektidele, kes kutsutakse intervjuule EIC žüriiga (inglise keeles Interview with an EIC

Jury, edaspidi ka intervjuu voor), kuid millele intervjuu järgselt ei anta soovitust rahastamiseks,

ka projektidele, mis eksperthindamise etapis ületavad minimaalse lävendi ehk 13 punkti 15st,

kuid mida ei kutsuta intervjuule. Vastavalt tööprogrammi muudatustele kutsutakse intervjuu

vooru taotlusi mahus, mis vastab 2,5-kordsele eraldatud toetuse eelarvele.

Antud muudatusega täpsustatakse, et rahastatakse üksnes neid projekte, mis on saanud

kvaliteedimärgise intervjuuvoorust. See tagab, et vaid kõige kvaliteetsemad projektid saavad

riigipoolse toetuse ja on kooskõlas varasemalt välja antud toetuse loogikaga.

Punktiga 7 eemaldatakse viide EUREKA koostöövõrgustikule, kuna määrusega toetatakse

laiemalt erinevate koostöövõrgustike ühiskonkurssidel positiivse otsuse saanud projekte. Lisaks

täpsustatakse, et ühiskonkursi raames toetatakse nii rakendusuuringu kui ka tootearenduse

tegevusi. Juhul kui ühiskonkursil ei eristata rakendusuuringuid ja tootearendust, määratleb EIS

projekti tegevuste jaotuse rakendusuuringuks ja tootearenduseks toetuse taotlusele eelneva

eelnõustamise käigus.

Punktiga 8 täiendatakse määruse tegevusi intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega.

Sellised tegevused on abikõlblikud ainult juhul, kui need on otseselt seotud rakendusuuringu

ja/või tootearenduse elluviimisega.

Intellektuaalomandi kaitse taotlemise lisamine on äärmiselt oluline, kuna Eestis taotletakse

intellektuaalomandi kaitset miljoni elaniku kohta ligikaudu 6–10 korda vähem kui

Skandinaavia riikides. Kui Eesti ettevõtted soovivad muutuda teadus- ja tehnoloogiamahukaks

ning konkureerida välisturgudel, tuleb soodustada intellektuaalomandi kaitset teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsioonialastes projektides.

Punktiga 9 jäetakse paragrahvi 7 lõikest 2 välja tekstiosa „või 3“ kuna varem kehtinud § 6

lõike 3 sisu muudetakse. Samal põhjusel muudetakse punktidega 12 ja 14 paragrahvi 7 lõike

3 ja paragrahvi 8 lõike 1 sõnastust.

Punktiga 10 jäetakse paragrahvi 7 lõike 2 punktist 2 välja tekstiosa „ühikuhindade alusel

vastavalt lõikele 5“. Muudatus tuleneb punkti 13 kohaselt paragrahvi 7 lõike 5 kehtetuks

tunnistamisest. Muudatusega kehtestatakse projektide jaoks ühtne põhimõte: lähetuse

transpordi- ja majutuskulusid hüvitatakse kuludokumentide alusel. Projektide raames on

lähetuskulud üldjuhul minimaalsed ning senini kehtinud ühikuhinnad ei kata enam toetuse

saajatele tekkinud tegelikke kulusid. See lähenemine laieneb ka juba rahastuse saanud

projektidele alates lähetustest, mis toimuvad pärast määruse muudatuste jõustumise kuupäeva.

Punktiga 11 sätestatakse intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega seotud abikõlblikud

kulud, milleks on patendi ja muu immateriaalse vara (v.a kaubamärgi) omandamise,

valideerimise ja kaitsmise kulu.

Punktiga 14 suurendatakse ühe projekti kohta taotletava toetuse maksimaalset suurust seniselt

300 000 eurolt 500 000 euroni. Piirmäär kehtib ühe projekti kohta ning juhul, kui projekti on

kaasatud rohkem kui üks Eestist pärit partner, rakendub piirmäär 500 000 eurot projektiüleselt,

st kõikide Eestist kaasatud ettevõtete peale kokku.

Punktiga 15 täpsustatakse, et § 8 lõikes 2 kehtestatud piirmäärad rakenduvad siis, kui projekti

raames on toetust taotletud tootearenduse tegevustele.

Punktiga 16 kehtestatakse §-s 8 täiendavad lõiked 21 ja 22, mis seavad maksimaalse toetuse

osakaalu rakendusuuringute tegevuste elluviimisel ja intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemisel.

Punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks senised § 8 lõiked 3 ja 31, kuna enam ei eristata toetatavate

tegevuste all Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõttes algatuse ühiskonkursse. Samal

põhjusel tunnistatakse punktiga 19 kehtetuks § 10 lõike 1 punkt 2. Ühtlasi tunnistatakse

punktiga 17 kehtetuks § 9 lõikest 2 välja viimane lause, kuna see võib tulevikus piirata

projektide abikõlblikkuse perioodi. Vastav tähtaeg tulenes „Euroopa horisondi“ partnerlustest,

kuid kuna abikõlblikkuse perioodi pikendamine peab olema kooskõlastatud ühiskonkursi

korraldajaga, on see lause üleliigne.

Punktiga 18 sätestatakse § 10 lõike 1 punktis 1, et taotluse võivad esitada kõik Eesti

äriregistrisse kantud äriühingud, kes on saanud ühiskonkursilt positiivse otsuse, sõltumata

nende suurusest. Antud muudatus võimaldab toetada mh ülikoolide ja teiste teadus- ja

arendusasutuste osalemist ühiskonkurssidel, kui nad tegutsevad projektis majandustegevuse

elluviimise eesmärgil, st neile antakse projekti elluviimiseks riigiabi.

Punktiga 20 lisatakse eelnõusse täiendav paragrahv 111, millega sätestatakse toetuse

taotlejatele kohustus läbida enne taotluse esitamist EIS-is eelnõustamine. Eelnõustamine on

vajalik, kuna see annab potentsiaalsetele taotlejatele selgema ülevaate projekti elluviimise

tingimustest. Samuti võimaldab eelnõustamine hinnata ja anda tagasisidet, millised projekti

tegevused kvalifitseeruvad rakendusuuringuks ja millised tootearenduseks, et taotlejal oleks

teadmine näiteks projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu suuruse kohta. Kvaliteetne

eelnõustamine suurendab projektide edukust ühiskonkurssidel.

Punktiga 21 täiendatakse § 12 lõike 1 sõnastust ning piiratakse toetuse saamise võimalust.

Lisatav säte täpsustab, et üks ettevõtja saab toetust üks kord kolme aasta jooksul, sõltumata

ühiskonkursist. Riigi piiratud vahendite tingimustes võimaldab see säte toetada laiemat

ettevõtete ringi. Arvestades, et näiteks EUREKA vooru projekti kestus on tavaliselt 36 kuud,

tähendab säte sisuliselt, et üks ettevõtja saab korraga ellu viia vaid üht projekti.

Punktiga 22 täiendatakse § 12 lõike 2 sõnastust. Tulenevalt ühiskonkursi tingimustest võib

tekkida vajadus erinevates taotlusvoorudes rakendada erinevaid maksimaalseid

toetussummasid, toetuse määrasid või piirata toetatavaid tegevusi. Vastavad tingimused peab

EIS iga vooru puhul avaldama oma kodulehel ning eelnevalt MKM-iga kooskõlastama. EIS

saab määrata vaid neid tingimusi ja selles ulatuses, mis on kõnesoleva määruses kehtestatud.

Puntiga 23 parandatakse kirjaviga § 13 lõikes 4.

Puntiga 24 jäetakse paragrahvi 15 lõike 4 punktist 2 välja tekstiosa „, välja arvatud juhul, kui

kulusid hüvitatakse ühikuhindade alusel“, kuna kulude hüvitamisel ühikuhindade alusel ei ole

vaja esitada kulude tekkimist ja tasumist tõendavaid dokumente.

Punktiga 25 muudetakse § 15 lõike 5 sõnastust selliselt, et ettemakse võimalust laiendatakse

kõigile kõnesoleva määruse alusel toetust saanud projektidele. Ettemakset on võimalik taotleda

kuni 30% ulatuses kogu toetuse summast ning see makstakse välja kümne tööpäeva jooksul

pärast vastava taotluse esitamist. Toetuse saaja peab aasta jooksul tõendama, et ettemakset on

kasutatud abikõlblike kulude katmiseks. Järgmise ettemakse saamiseks peab eelmisest

ettemaksest olema kasutatud vähemalt 70%. Eelnevast tulenevalt eemaldatakse punktiga 26

§ 15 lõikest 6 sõna „Kvaliteedimärgise“.

3. Määruse muudatuste vastavus EL-i õigusele

Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni järgmiste määrustega:

1) komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk

1–78)2;

2) komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)3.

4. Määruse muudatuste mõjud

Määruse muudatused võimaldavad EIS-il laiemalt toetada Eesti ettevõtete osalemist erinevates

rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialastes koostöövõrgustikes ja

taotlusvoorudes. See omakorda aitab kaasa ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekuse

kasvule, uute partnerluste loomisele ning eksporditurgudele sisenemisele partnerite kaudu.

Taotlejate jaoks laieneb toetatavate tegevuste ring ning tekib võimalus taotleda ettemakset, mis

kiirendab projektide elluviimist. Riigi vaatest väheneb sisemine bürokraatia, kuna uute

ühiskonkursside lisandumisel ei ole vaja käesolevat määrust muuta.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse muudatuste rakendamine ei too riigieelarvele lisakulu. Ettevõtjate teadus- ja

arendustegevust ning innovatsioonialast rahvusvahelist koostööd rahastatakse teadus- ja

arendustegevuse rahastusest (TA 1% SKP-st).

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Määruse muudatuste kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Rahandusministeerium

kooskõlastas eelnõu märkusteta. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus esitas märkused, mis

on toodud seletuskirja lisas.

Lisa. Märkustega arvestamise tabel.

2 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 3 Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. juuni 2022. a määruse nr 46 „Ettevõtjate teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetamine“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

Märkustega arvestamise tabel

Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mittearvestatud

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

1) Eelnõu punktis 2 palume parandada viide

konkurentsiseadusele ja sõnastada see järgmiselt:

paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 21 ja 22

järgmises sõnastuses: „(21) Määruse § 6 lõikes 3

nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese

tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831,

15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), tähenduses ning sellele kohaldatakse

nimetatud määruse ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatut.“

Arvestatud

Eelnõu punkti 2 parandus sisse viidud.

2) Palume täiendada eelnõud järgmiste punktidega:

27) paragrahvi 3 punkti 41 täiendatakse pärast sõna

„mis“ tekstiosaga „on jõudnud intervjuu vooru ja“;

28) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõna

„ettevõtluskiirendist“ sõnaga „ettevõtluskiirendi“

ja täiendatakse pärast sõna „ettevõtluskiirendi“

tekstiosaga „intervjuu voorust“;

Tulenevalt 05.11.2025 kinnitatud muudatustest

EIC tööprogrammis väljastab EIC

kvaliteedimärgised lisaks projektidele, kes

kutsutakse intervjuule, kuid millele intervjuu

järgselt ei anta soovitust rahastamiseks, ka

projektidele, mis eksperthindamise etapis ületavad

minimaalse lävendi ehk 13 punkti 15st, kuid mida

ei kutsuta intervjuule. Vastavalt tööprogrammi

muudatustele kutsutakse intervjuu vooru taotlusi

mahus, mis vastab 2,5-kordsele eraldatud toetuse

eelarvele.

Antud muudatusega täpsustatakse, et rahastatakse

üksnes neid projekte, mille kvaliteet on olnud

piisav tagamaks kutse intervjuuvooru.

Arvestatud osaliselt

Eelnõu täiendatud vaid § 6 punkt 1

muutva sõnastusega. Kvaliteedimärgis

on kindel termin ning kui soov on

piirata vaid intervjuu voorus antud

kvaliteedimärgisega, siis on mõistlik

seda teha §-s 6, mille alusel

kehtestatakse toetatavad tegevused.

Ühtlasi lihtsustab see tulevikus

määruse muutmist, kui näiteks hiljem

tekib vajadus siiski toetatavate

tegevuste all rahastada laiemalt

ettevõtluskiirendi kvaliteedimärgise

saanud projekte.