Projekti AMIF.1.02.26-0012 "Rände- ja varjupaigapakti erimeede: Kohanemisprogrammi pakkumine ja andmekogu arendamine rahvusvahelise kaitse taotlejate toetamiseks" toetusleping

Projekti nr AMIF.1.02.26-0012

„Rände- ja varjupaigapakti erimeede:

Kohanemisprogrammi pakkumine ja

andmekogu arendamine rahvusvahelise

kaitse taotlejate toetamiseks“

Lisa 2

Siseturvalisuspoliitika fondi projekti kirjeldus struktuuritoetuste

registris

1.Elluviija/toetuse saaja/taotleja

Sisestage projekti elluviija/toetuse saaja/taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel.

Elluviija/toetuse saaja/taotleja andmed Elluviija/ toetuse saaja/ taotleja nimi: Kultuuriministeerium

Registrikood: 70000941

Pangakonto/ virtuaalkonto/ viitenumber

Viitenumber – 2800047436

SEB Pank – EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank – EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank – EE701700017001577198 (SWIFT: RIKOEE22) LHV Pank – EE777700771003813400 (SWIFT: LHVBEE22)

Konto/ viitenumbri omanik, millele rakendusüksus teostab

toetuse makseid Rahandusministeerium

Kontaktisikud Siia märgitud isikutel on ligipääs e-toetuste keskkonnale. Vähemalt ühel taotleja kontaktisikul peab olema valitud märkeruut "Isik

soovib saada teavitusi e-postile". Vähemalt ühe isiku roll peab olema „allkirjastaja“. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-

toetuse keskkonna kaudu.

Eesnimi: Margarita

Perenimi: Källo

Isikukood: 48103302246

Roll: Projektijuht

Telefon: +372 5624 5840

e-post: [email protected]

Isik soovib saada teavitust e-postile JAH/EI): JAH

Eesnimi: Merilin

Perenimi: Piipuu

Isikukood: 48911010261

Roll: Allkirjastaja

Telefon: +372 6282210

e-post: [email protected]

Isik soovib saada teavitust e-postile (JAH/EI): JAH

Eesnimi: Tiina Helena

Perenimi: Loel

Isikukood: 49701271410

Roll: Kontaktisik

Telefon: +372 5697 0556

e-post: [email protected]

Isik soovib saada teavitust e-postile (JAH/EI): JAH

*vajadusel lisada ridu

2.Üldandmed

Sisestage projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks

toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest

rahastatud.

Projekti üldandmed Taotlusvooru/TATi pealkiri: Erimeede: Rändepaketi rakendamine kohanemisvaldkonnas

Projekti nimi: Rände- ja varjupaigapakti erimeede: Kohanemisprogrammi pakkumine ja andmekogu arendamine rahvusvahelise kaitse taotlejate toetamiseks

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2026-31.10.2029

Käesoleva projektiga seotud toetused Elluviija, toetuse saaja, taotleja või partneri rakendanud

või taotletud vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks:

Märkige eelneva 12 kuu jooksul käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste kulude hüvitamiseks saadud toetus teistest allikatest (struktuuritoetus, riiklikud toetused jne).

NA

3.Partnerid

Sisestage teave partnerite kohta, kelle kulusid projektist hüvitatakse.

Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi: Integratsiooni Sihtasutus

Registrikood: 90000788

Juriidiline vorm: Eraõiguslik juriidiline isik

Telefon: 659 9021

E-post: [email protected]

Aadress: Linda 2, Narva

Postiindeks: 20309

Pangakonto:

EE731010220027689012 AS SEB Pank EE382200221020595183 Swedbank AS Pangakonto valdaja: Rahandusministeerium Viitenumber: 3500081128

Eesnimi: Kristina

Perenimi: Avdonina

Isikukood: 48809292734

Roll: Partneri projektijuht

Telefon: +37258438859

e-post: [email protected]

Isik soovib saada teavitust e-postile (JAH/EI): JAH

Eesnimi: Kristel

Perenimi: Paldis

Isikukood: 48204225220

Roll: Partneri kontaktisik

Telefon: +37255511940

e-post: [email protected]

Isik soovib saada teavitust e-postile (JAH/EI): JAH

4.Sisu

Kirjeldage projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise

mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb

järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid.

Projekti väljund:

Projekti väljundid on tegevuse käegakatsutavad (lihtsasti mõõdetavad, praktilised), otsesed ja soovitud tulemused: toode, teenus, infrastruktuur vms, mis tuleneb projekti tegevusest. Väljund võib olla ka kirjeldav, nt koolituse tulemusel on tõusnud 50 ametniku teadlikkus isikute põhiõigusest. Projektis peab olema määratletud vähemalt üks väljund. Kuni 300 tähemärki koos tühikutega väljundi kohta.

1. Spetsiifiliselt loodud sisseelamismooduli koolitustel osalemine on suurendanud rahvusvahelise kaitse taotlejate teadmisi Eesti ühiskonnast ja igapäevaelust ning toetanud eesti keele õppes osalemist.

2. Loodud on andmekogu, mis toetab kursustele suunamist ja teabevahetust PPA ning teenusepakkujate vahel.

Projekti kirjeldus

Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti eesmärk on kaugem siht, mille saavutamisele projekti on suunatud. Projekti tulemus on konkreetne olukord, mida soovite toetuse abil projekti lõpuks saavutada.

Projekti eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse taotlejate kohanemist Eesti ühiskonnas, pakkudes neile spetsiifiliselt loodud sisseelamismoodulit ja A1-tasemel eesti keele õpet, et anda baasteadmised Eesti ühiskonnast, riigi toimimisest, õigustest ja kohustustest ning toetada igapäevaeluga toimetulekut ja edasist lõimumist. Projekti raames luuakse ka andmekogu, mis võimaldab kursustele suunamist, kursuste korraldamist ja toetab tõhusat teabevahetust PPA ning teenusepakkujate vahel.

Projekti tulemused:

 Loodud ja rakendatud on sihtrühma vajadustele vastav sisseelamismoodul ning A1- taseme eesti keele kursus koos toetavate õppematerjalidega.

 Sisseelamismoodul on toetanud rahvusvahelise kaitse taotlejate teadmiste suurenemist Eesti ühiskonnast ja igapäevaelust ning A1-tasemel eesti keele oskuse omandamist.

 Valminud on andmekogu, mis toetab kursustele suunamist ja tagab tõhusa teabevahetuse PPA ning teenusepakkujate vahel.

Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Kirjeldage lühidalt, löövalt ja lihtsalt projekti vajalikkust, eesmärke ja tegevusi. Kokkuvõte avaldatakse fondi veebilehel. (2–5 lauset) Kuni 500 tähemärki koos tühikutega. Projekt pakub rahvusvahelise kaitse taotlejatele spetsiifiliselt loodud sisseelamismoodulit ja A1- tasemel eesti keele õpet, et toetada nende kohanemist Eestis. Kursused annavad baasteadmised Eesti ühiskonnast ja igapäevaelust ning toetavad esmase keeleoskuse kujunemist. Projekti käigus luuakse andmekogu, mis toetab kursustele suunamist, kursuste korraldamist ja tõhusat teabevahetust PPA ning teenusepakkujate vahel, parandades teenuste kättesaadavust.

Projekti tulemuste jätkusuutlikkus (kohustuslik avatud taotlusvooru ja erimeetme projekti

puhul):

Kirjeldage, milline on tegevuste mõju peale projekti lõppu. Projekti tulemused on jätkusuutlikud, sest loodud sisseelamismoodul ja A1-tasemel eesti keele kursus jäävad kasutusse ka pärast projekti lõppu ning nende õppematerjale saab edaspidi kasutada ja ajakohastada vastavalt sihtrühma vajadustele. Sisseelamismoodul toimib esimese sammuna edasiseks kohanemiseks rahvusvahelise kaitse saaja staatuses ning toetab sujuvat üleminekut staatuste vahel. Väljatöötatud andmekogu võimaldab jätkuvalt kursustele suunamist, kursuste korraldamist ja tõhusat teabevahetust PPA ning teenusepakkujate vahel ning seda saab laiendada ka teistele sihtrühmadele. Teenuste parem koordineeritus ja varajane vajaduspõhine tugi aitavad vähendada sotsiaalse haavatavuse riske, toetavad ühiskonna sidusust ning tugevdavad Eesti siseturvalisust. Projekti käigus kujunenud tööprotsessid ja koostöömehhanismid kinnistuvad asutuste püsivatesse tegevustesse.

Projekti kooskõla pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" aluspõhimõtete ja sihtidega

(kohustuslik avatud taotlusvooru ja erimeetme projekti puhul)

Kui projekt panustab aluspõhimõtetesse valida „jah“ ja kirjeldage kuidas. Vastasel juhul valida „ei“ regionaalareng JAH/EI Projekt toetab regionaalarengut, pakkudes rahvusvahelise kaitse taotlejatele üle Eesti ühtset ja võrdselt kättesaadavat kohanemistuge. Spetsiifiliselt loodud sisseelamismoodul ja A1-tasemel keeleõpe ning nende ühtne rakendusloogika tagavad, et teenused jõuavad sihtrühmani sõltumata elukohast. Kohanemisprogramm ja loodav andmekogu aitavad siduda riiklikud teenused ühtlaseks tervikuks, kiirendades info liikumist PPA ja teenusepakkujate vahel ning vähendades regionaalseid tõrkeid, mis muidu koonduksid üksikutesse piirkondadesse. Ühtne raamistik loob aluse, et programmid ja teenused oleksid rakendatud ühetaoliselt üle Eesti. Projekt toetab sihtrühma iseseisvat toimetulekut ja osalemist kogukonnaelus, mis tugevdab piirkondlikku sidusust ja vähendab kohalike omavalitsuste ebavõrdset koormust.

keskkonnahoid ja kliima JAH/EI Projekt toetab keskkonnahoidu, lähtudes sihtrühma tegelikest vajadustest ja võimalustest. Koolitused viiakse peamiselt läbi majutuskeskustes, kuhu rahvusvahelise kaitse taotlejad on koondunud. See vähendab osalejate transpordivajadust ning sellega kaasnevat kütusekulu ja CO₂-heidet. Hajaasustuses pakutakse täiendavalt online-õpet, et vältida pikkade vahemaade läbimist. Õppematerjalid on digipõhised ning neid saab kasutada ja uuendada ilma täiendavate füüsiliste ressurssideta. Kuigi kõik taotlejad ei pruugi omada vajalikku digipädevust, võimaldab kombineeritud õppevorm pakkuda keskkonnasäästlikke lahendusi seal, kus see on realistlik ja kasutajasõbralik. Projekt toetab riigi eesmärki arendada ressursitõhusaid ja ligipääsetavaid avalikke teenuseid.

infoühiskond JAH/EI Projekt toetab infoühiskonna arengut, luues andmekogu, mis koondab rahvusvahelise kaitse taotlejatega seotud teavet ja võimaldab kursustele suunamist, kursuste korraldamist ja tõhusat andmevahetust PPA ning teiste asjakohaste andmekogude vahel. Lahendus vähendab teenuste killustatust ning toetab andmepõhist planeerimist. Digipõhised õppematerjalid võimaldavad sisu taaskasutamist ja ajakohastamist ning toetavad paindlikku õppekorraldust. Projekt tugevdab sihtrühma võimet kasutada Eesti e-teenuseid ja digiresursse, aidates vähendada digibarjääri ning toetades nende iseseisvat toimetulekut tehnoloogiapõhises ühiskonnas.

riigivalitsemine JAH/EI Projekt toetab riigivalitsemise tõhusust ja läbipaistvust, luues lahenduse, mis koondab rahvusvahelise kaitse taotlejatega seotud andmed ning võimaldab kursustele suunamist, kursuste korraldamist ja tõhusat andmevahetust PPA ja teiste asjakohaste andmekogude vahel. Ühtne teabeplatvorm vähendab halduskoormust, dubleerimist ja killustatust ning parandab teenuste koordineerimist asutuste vahel. Spetsiifiliselt loodud sisseelamismoodul ja ühtsed digipõhised materjalid toetavad kasutajakeskset ja kvaliteedistandarditele vastavat teenuseosutust üle Eesti, aidates tagada teenuste järjepidevuse, võrreldava kvaliteedi ja koordineerituma juhtimise. Projekt tugevdab tõenduspõhist poliitikakujundamist, sest koondatud andmed loovad parema aluse teenuste planeerimiseks ja kohanemisvaldkonna arendamiseks.

kas tegevusi viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? JAH/EI Projekti tegevuste elluviimisel kaasatakse sotsiaalpartnereid ja vabaühendusi koolitusteenuste riigihangete kaudu. Koolituste läbiviimisele saavad kandideerida ja on varasemalt ka osalenud rahvusvahelised organisatsioonid, kohalikud vabaühendused ja sihtasutused. Selline kaasamismudel toetab kvaliteetsete ja professionaalsete teenuste pakkumist, laiendab erialast kompetentsi ning tugevdab koostööd avaliku sektori ja kodanikuühiskonna vahel.

kas projekti üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? JAH/EI Projekt ei ole suunatud otseselt naiste tööhõive toetamisele. Teenused on suunatud kõigile rahvusvahelise kaitse taotlejatele sõltumata soost ning eesmärk on toetada nende kohanemist ja esmase toimetulekuoskuse kujunemist. Projekt ei mõjuta naiste osalust tööelus negatiivselt ning pakutav keeleõpe ja teadmised Eesti ühiskonnast võivad kaudselt soodustada kõigi sihtrühma liikmete, sealhulgas naiste, tulevast tööalast integreerumist.

kas projekt on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? JAH/EI

Projekt on suunatud avalike teenuste arendamisele ja koordineerimisele riigi tasandil. Loodav andmekogu toetab kursustele suunamist, kursuste korraldamist ja tõhusat teabevahetust PPA ning teiste asutuste vahel, parandades avalike teenuste kvaliteeti ja toimivust. Projekt tugevdab riigi suutlikkust pakkuda rahvusvahelise kaitse taotlejatele ühtseid ja tõenduspõhiseid teenuseid üle Eesti ning toetab halduskoormuse vähendamist ja paremat ametiasutuste vahelist koostööd.

võrdsed võimalused JAH/EI Projekt toetab võrdseid võimalusi, pakkudes rahvusvahelise kaitse taotlejatele ühtset ja kättesaadavat sisseelamismoodulit ning A1-tasemel eesti keele õpet sõltumata nende soost, päritolust, elukohast või digipädevuse tasemest. Kursused viiakse vajadusel kohale majutuskeskustesse ning hajaasustuses pakutakse täiendavalt online-õpet, mis vähendab ligipääsupiiranguid ja toetab sihtrühma võrdset kohtlemist. Loodav andmekogu parandab teenuste koordineerimist ja aitab tagada, et kõik sihtrühma liikmed saavad vajaduspõhist ja võrdset teenust üle Eesti.

sooline võrdsus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas?) JAH/EI Projekt ei ole soopõhine ega mõjuta meeste ja naiste olukorda ühiskonnas erinevalt. Sisseelamismoodul ja keeleõpe on kättesaadavad kõigile rahvusvahelise kaitse taotlejatele sõltumata soost ning teenuste sisu ja korraldus kohtlevad kõiki osalejaid võrdselt. Projekt ei tekita soolisi piiranguid ega ebavõrdset kohtlemist ning aitab tagada, et nii mehed kui naised saavad võrdse juurdepääsu kohanemist toetavatele teenustele.

projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise projektitaotluse ettevalmistamisse, projekti rakendamisse ja seiresse JAH/EI Projekt järgib soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid kogu elluviimise vältel. Sisseelamismooduli ja keeleõppe korraldus tagab, et nii naised kui mehed saavad teenustele võrdse juurdepääsu ning osalemist ei piira soolistest rollidest tulenevad takistused. Koolituste planeerimisel arvestatakse võimalike hoolduskoormustega ning vajadusel kohandatakse õppevorme, et võimaldada osalemist kõigile sihtrühma liikmetele. Seireprotsessid koguvad andmeid osalejate profiili ja teenuste kasutamise kohta, mis võimaldab hinnata teenuse mõju naistele ja meestele ning vajadusel täiustada teenusekorraldust võrdsema tulemuse saavutamiseks.

võrdne kohtlemine JAH/EI Projekt toetab võrdset kohtlemist, pakkudes sisseelamismoodulit ja eesti keele õpet kõigile rahvusvahelise kaitse taotlejatele sõltumata nende soost, rahvusest, usutunnistusest, vanusest või muudest tunnustest. Teenuste sisu ja korraldamine on kujundatud nii, et välistada diskrimineerivad takistused ning tagada, et igal osalejal on võrdne võimalus saada vajalikku teavet ja tuge. Loodav andmekogu toetab ühtset ja läbipaistvat teenusepakkumist, vähendades juhuslikke erinevusi ning tagades, et otsused kursustele suunamise ja kursuste korraldamise osas lähtuvad ainult sihtrühma vajadustest.

eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine JAH/EI Projekt tagab eri vanuses rahvusvahelise kaitse taotlejatele võrdse võimaluse osaleda sisseelamismoodulis ja A1-tasemel keeleõppes. Kuigi kohanemisprogramm on kohustuslik üksnes tööealistele taotlejatele, on pensioniealistel isikutel võimalus seda läbida vabatahtlikult neile sobivas vormis ja mahus. Teenuste sisu ja korraldus arvestavad erineva vanusega osalejate õpivajadusi ja digipädevust, pakkudes vajadusel juhendamist või paindlikku õppevormi. Projekt tagab, et vanus ei piira juurdepääsu kohanemist toetavatele teenustele ega nende kasutamise kvaliteeti.

puudega inimeste võrdne kohtlemine (sh tegevused juurdepääsu tagamiseks) JAH/EI Projekt tagab puudega rahvusvahelise kaitse taotlejatele võrdse võimaluse osaleda sisseelamismoodulis ja keeleõppes, pakkudes vajaduse korral kohandatud õppevorme ja toetavaid lahendusi. Koolitused viiakse läbi ligipääsetavates ruumides ning online-õppe võimalus toetab neid, kellel võib olla liikumis- või tervisepiiranguid. Digipõhised õppematerjalid võimaldavad kasutada ekraanilugereid ja teisi abivahendeid, samas kui koolitajad pakuvad täiendavat juhendamist erivajadustega osalejatele. Projekt tagab, et puue ei piira juurdepääsu kohanemist toetavatele teenustele ega vähenda osalemisvõimalusi.

võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest JAH/EI Projekt toetab võrdset kohtlemist, pakkudes sisseelamismoodulit ja eesti keele õpet kõigile rahvusvahelise kaitse taotlejatele sõltumata nende soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, veendumustest või seksuaalsest sättumusest. Teenuste sisu ja korraldus on neutraalsed ning ei sea osalejatele mingeid piiranguid nende identiteedi või tausta alusel. Koolituskeskkond ja materjalid on kujundatud austaval ja kaasaval viisil, tagades, et kõik osalejad saavad võrdse juurdepääsu teabele ja toetusele ning tunnevad end turvaliselt ja väärtustatult.

Projekti kooskõla riigisiseste arengukavadega (sh Siseturvalisuse Arengukavaga 2020-2030“,

AMIFi puhul vajadusel ka „Sidusa Eesti arengukavaga 2021-2030“) (kohustuslik avatud

taotlusvooru puhul)

Kirjeldage, kuidas projekt panustab riigisisestesse arengukavadesse. Projekt toetab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eesmärki tagada turvaline ja sidus ühiskond, panustades alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ saavutamisse. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele pakutav struktureeritud kohanemistugi, sh spetsiifiliselt loodud sisseelamismoodul ja eesti keele õpe, aitab vähendada sotsiaalset haavatavust,

5.Näitajad (Täita ainult avatud taotlusvooru puhul)

Sisestage info selle kohta, milliseid rahastamiskava näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks.

Näitaja nimetus Sisestage näitaja nimetus.

Mõõtühik Märkige mõõtühik, millega näitajat mõõdetakse.

Algväärtus Alati 0

Sihtväärtus 2024 Sisestage näitaja tase (kogus), mis projekti elluviimisega saavutatakse

Sihtväärtus 2029 Sisestage näitaja tase (kogus), mis projekti elluviimisega saavutatakse

Projekti väljund (sama, mis lehel „4. Sisu“)

Toetatud osalejate arv, millest omakorda: * ühiskonnaõpetuse kursusel osalejate arv

arv 0 0 1800

Toetatud osalejate arv, millest omakorda: * keelekursusel osalejate arv

arv 0 0 1440

Arendatud andmekogude arv arv 0 0 1

Projekti tulemusnäitajad (sama, mis lehel „4. Sisu“)

Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende integreerumisele kaasa

arv 0 0 1170

Nende keelekursustel osalejate arv, kes on parandanud oma vastuvõturiigi keele oskuse taset pärast keelekursuse lõpetamist vähemalt ühe taseme võrra vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale.

arv 0 0 720

6.Tegevused (NB! Peab ühtima „Tegevuskava ja eelarve“ Excel vormil esitatuga)

Sisestage projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpp. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami.

Projekti tegevuse tunnus

Projekti tegevuse nimetus

Planeeritud algus

Planeeritud lõpp Sisestage projekti tegevuse planeeritud

toetada iseseisvat hakkamasaamist ning ennetada riske, mis võivad tuleneda infopuudusest või vähesest keeleoskusest. Loodav andmekogu tugevdab asutuste vahelist koostööd, parandab andmevahetust ning toetab tõenduspõhist juhtimist, mis on siseturvalisuse valdkonna keskne põhimõte. Projekt on kooskõlas Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 eesmärkidega, sh tegevussuuna 1.5 „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“ ning kohanemise ja lõimumise programmi prioriteetidega. Sisseelamismoodul, eesti keele õpe ja digitaalselt toetatud teenused aitavad tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ligipääsu asjakohasele infole ja teenustele ning toetavad ühiskondlikku sidusust ja sotsiaalset kaasatust, sõltumata elukohast või individuaalsetest vajadustest. Lisaks toetab projekt rände- ja integratsioonipoliitika riiklikku eesmärki luua tõhus, vajaduspõhine ja koordineeritud vastuvõtumudel. Andmekogu, mis võimaldab kursustele suunamist, kursuste korraldamist ja tõhusat teabevahetust PPA ning teiste andmekogude vahel, aitab vähendada killustatust ning tagada riigi teenuste järjepidevuse, kvaliteedi ja läbipaistvuse.

Tegu on süsteemi poolt tegevusreale antud juhusliku tunnusnumbriga

Sisestage iga väljundi alla elluviidavad tegevused, mille tulemiks on vastav väljund. Nimetus peaks olema lühike ja konkreetne.

Sisestage projekti tegevuse planeeritud algus. pp/kk/aaaa

lõpp. Projekti tegevus ei saa kesta kauem kui projekt. pp/kk/aaaa

Projekti väljundi nimetus: Loodud on andmekogu, mis toetab kursustele suunamist ja teabevahetust PPA ning teenusepakkujate vahel. (sisestatud lehel „4. Sisu“)

Tegevus

Projektijuhtimine, sh IT-projektijuhtimine 01.02.2026 31.10.2029

Tegevuse täpsustus:

Projektijuhtimise tegevus hõlmab kogu projekti üldist juhtimist. Kultuuriministeeriumi üldine projektijuht vastutab projekti sisulise, ajakava- ja finantsjuhtimise eest, sh aruandluse ja maksetaotluste koostamise ning esitamise koordineerimise, teavitusnõuete täitmise ning suhtluse eest partneri ja korraldusasutusega. IT-projektijuht keskendub andmekogu arendusega seotud tegevuste juhtimisele ja koordineerimisele, sh ärinõuete ja lähteülesannete koondamisele, tööde kulgemise ja kvaliteedi jälgimisele ning koostöö korraldamisele IT- partneri, PPA ja teiste asjakohaste osapooltega. IT-projektijuhtimine tagab, et analüüsi, disaini ja arenduse tulemused moodustavad ühtse terviku ning et projekt viiakse ellu kokkulepitud eesmärkide, nõuete ja ajaraami kohaselt.

Tegevus

IT-süsteemide analüüs 01.02.2026 31.10.2026

Tegevuse täpsustus:

Tegevus hõlmab IT-süsteemide analüüsi läbiviimist, mille käigus kaardistatakse ärinõuded, andmeallikad ja andmevood ning kirjeldatakse andmekoosseisud ja liidestusvajadused. Analüüsi käigus koostatakse andmekaitse- ja turbenõuete ülevaade ning tehniline lähteülesanne. Analüüsi tulemusel valmib dokumentatsioon, mis on aluseks teenuse disainile ja IT-arendustele. Kultuuriministeerium koordineerib vajaduste kogumist ning IT- partner teostab tehnilise analüüsi.

Tegevus

IT-arendused 01.11.2026 31.10.2029

Tegevuse täpsustus:

Tegevus hõlmab andmekogu tehnilist arendust, sealhulgas süsteemi arhitektuuri loomist, detail- ja süsteemianalüüsi, UX- ja UI-disaini, programmeerimist ning andmekoosseisude juurutamist. Arenduse käigus luuakse liidestused PPA ja teiste asjakohaste andmekogudega, automatiseeritakse töövood ning rakendatakse turva- ja andmekaitsenõuded. Teostatakse funktsionaalne testimine, kasutajate koolitamine ja süsteemi juurutamine ning pärast käivitamist tagatakse tehniline tugi ja vajalikud täpsustused. Kultuuriministeerium koordineerib arendust ning IT-partner teostab tehnilise töö.

Projekti väljundi nimetus: Spetsiifiliselt loodud sisseelamismooduli koolitustel osalemine on suurendanud rahvusvahelise kaitse taotlejate teadmisi Eesti ühiskonnast ja igapäevaelust ning toetanud eesti keele õppes osalemist.

Tegevus Partneri projekti elluviimine ja koordineerimine 01.01.2026 31.10.2029

Tegevuse täpsustus: Tegevus hõlmab partneri (Integratsiooni Sihtasutuse) vastutusalasse kuuluvate kohanemisprogrammi, eesti keele õppe ja nõustamisteenuse elluviimist ja sellega seotud projektijuhtimist ja koordineerimist. Partneri projektijuht planeerib projekti raames pakutavate tegevuste käivitumisega seotud protsesse ja tegevusi (sh sisseelamismooduli ja kohanemist toetavate praktiliste tegevuste planeerimine ja teenusepakkumisega seotud detailide paika panemine, koostöö rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskustega, infovahetus Politsei- ja Piirivalveametiga jm) ning koordineerib nende tegevuste jätkusuutlikku elluviimist. Partneri projektijuht tegeleb ka seire ja tulemuslikkuse hindamise planeerimise (teenusel osalejate statistika koondamine, andmekorje, tagasiside koondamine, teenuse kvaliteedi jooksev jälgimine) ning eelarve koostamise ja täitmisega, riigihangete korraldamisega. Partneri projektijuht on oluline kommunikatsioonilüli projekti elluviija ja teenuseosutajate vahel. Partneri projektijuht toetub tegevuste rakendamisel reguleerivatele Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele ning sihtasutuse protseduurireeglitele ja tugineb muule dokumentatsioonile ja vastavuse järgimisele. Projekti elluviimisse kaasatud ka keeleõppe valdkonnajuht, kes vastutab eesti keele õppe sisulise kavandamise ja kvaliteedi tagamise eest. Keeleõppe valdkonnajuht koordineerib keeleõppe teenuse osutamist, sh õppekavade ja õppematerjalide arendamist, koolitajate kaasamist ning keeleõppe vastavust projekti eesmärkidele ja sihtrühma vajadustele. Samuti panustab valdkonnajuht keeleõppe tulemuste seiresse ja arendamisse koostöös projektijuhi ja teenuseosutajatega. Lisaks partneri projektijuhile ja keeleõppe valdkonnajuhile tegeleb projektis ka rahvusvahelise kaitse taotlejate nõustaja, kes toetab projekti sisutegevuste praktilise ettevalmistamise ja elluviimisega ning tehniliste tööülesannete teostamisega - analüüside koostamine, andmekorje, klientidega seotud infovahetus Politsei- ja piirivalveameti kontaktisikuga, klientide registreerimise toetamine projekti raames pakutavatele teenustele ja

tegevustele (sisseelamismoodul, eesti keele kursused, kohanemist toetavad praktilised tegevused) jms. Rahvusvahelise kaitse taotlejate nõustaja aitab lahendada keerulisemaid juhtumeid ning pakub vajaduspõhist kliendinõustamist, mis puudutab sisseelamismoodulite koolitustel ja eesti keele õppes osalemist. Seoses hangete elluviimisega kasutatakse projektis vajaduspõhiselt väliseid eksperte, sh näiteks hangete hindamisel. Vajaduspõhiselt on partneri projekti liikmetel vaja käia lähetustes, kohtudes koostööpartneritega ja osaledes erinevatel üritustel ja kohtumistel. Samuti on partneri projektijuhil ja nõustajal oluline täiendada oma erialaseid teadmisi ja oskusi ning osaleda koolitustel. Personalile peab olema võimalus pakkuda tervisekontrolli.

Tegevus Kohanemisprogrammi pakkumine (sisseelamismoodul, A1-taseme eesti keele õpe ja kohanemist toetav praktiline tegevus)

12.06.2026 31.10.2029

Tegevuse täpsustus: Projekti raames pakutakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele kohanemiskoolitust (nn. sisseelamismoodulit), mis on lühike sissejuhatav koolitus Eesti ühiskonnas elamise kohta, mis annab osalejatele baasteadmised Eesti ühiskonnast, kultuuriruumist, riigi toimimisest, õigustest ja kohustustest ning praktilised oskused Eestis igapäevaeluga toimetulekuks. Sisseelamismoodulite pakutakse orienteeruvalt 1800 osalejale. Sisseelamismoodulit viiakse läbi nii rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses kohapeal kui väljaspool seda, et koolitusel saaks osaleda ka rahvusvahelise kaitse taotlejad, kes elavad väljaspool majutuskeskust. Koolitus toimub väikestes gruppides. Koolitusi viiakse läbi erinevates keeltes, mis on statistiliselt Eestisse jõudnud rahvusvahelise kaitse taotlejate seas levinumad (nt. vene, inglise, ukraina, araabia, puštu, dari, türgi). Vajaduspõhiselt võidakse koolitus ette valmistada ja läbi viia ka teistes keeltes. Projekti tegevuses arvestatakse võimalike erivajaduste ja sihtgrupi eripäradega, mis võivad mõjutada sisseelamismooduli pakkumist (nt. rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu märkimisväärne suurenemine või vähenemine).

Projekti raames pakutakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele A1-tasemel eesti keele õpet. Keelekursusel osalejate arv on orienteeruvalt 1440. Koostöös teenuseosutajaga hinnatakse pakutava teenuse efektiivsust ning vajadusel tehakse lepingu raames muudatusi, mis toetavad paremini projektis sätestatud eesmärgi täitmist. Eesti keele kursuste pakkumisel arvestatakse sihtgrupi võimalike erivajaduste ja eripäradega (nt. lugemis- ja kirjaoskamatutele täiendava keeletoe pakkumine). Rahvusvahelise kaitse taotlejatele pakutakse vähemalt ühte vabatahtlikku kohanemist toetavat praktilist tegevust kuus vastavalt osalejate huvidele, nt seminarid, temaatilised koolitused, töötoad, temaatilised asutuste külastused jne. Kohanemist toetav tegevus toetub kohanemisprogrammi määruses välja toodud kohustuslikele või soovituslikele teemadele või vastavalt osalejate huvile.

Rahvusvahelise kaitse taotlejatele pakutakse projekti raames vajaduspõhist nõustamist, mille fookuses on rahvusvahelise kaitse taotlejate kohanemisprogrammis osalemise toetamine, kohanemisprogrammi kohta vajaliku info jagamine, kohanemisprogrammi tegevustesse (sisseelamismoodul, A1-taseme eesti keele kursus, kohanemist toetav tegevus) registreerimine jm.

Projekti raames koostatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele suunatud kompaktne infomaterjal, mis koondab rahvusvahelise kaitse taotlejatele vajaliku info, sh õigused ja kohustused, kättesaadavad vajaduspõhised teenused ja võimalused. Projekti vältel loodud infomaterjali uuendatakse iga-aastaselt vastavalt vajadusele, et infomaterjalis olev info oleks ajakohane. Projekti tegevuste raames on vajalik teostada ka teavitustegevusi, mis aitavad kommunikeerida rahvusvahelise kaitse taotlejatele suunatud projekti raames pakutavaid teenuseid ja tegevusi. Sealhulgas koostatakse ja tellitakse teavitusmaterjale (sh tõlkimine, kujundus). Organiseeritakse ka infoseminare, mis informeerivad olulisi ametiasutusi ja organisatsioone rahvusvahelise kaitse taotlejatele pakutavast kohanemisprogrammist. Vajaduspõhiselt saab kohanemisprogrammis, nõustamises, kohanemist toetavates praktilistes tegevustes osalejatele pakkuda suulist tõlketeenust, mis toetab vajaliku info kättesaamist ja omandamist. Vajaduspõhiselt pakutakse sisseelamismooduli, A1-taseme eesti keele kursuste, nõustamise ja kohanemist toetavate praktiliste tegevuste raames osalejatele lapsehoiuteenust.

*vajadusel lisada ridu

7.Eelarve

Sisestada elluviidavate tegevuste eelarve

Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 3 309 000

Taotletud toetuse määr (%): 100%

Tegevuste eelarve (NB! Peab ühtima „Tegevuskava ja eelarve“ Exceli vormil esitatuga)

Projekti tegevuse nimetus Lehel "6. Tegevused" sisestatud projekti tegevuse sisule vastav eelarve

Abikõlblik summa (EUR)

Sisestage tegevuse raames toetusest rahastamiseks kõlblikud kulud.

Projekti väljund: Loodud on andmekogu, mis toetab kursustele suunamist ja teabevahetust PPA ning teenusepakkujate vahel

Tegevuse nimetus: Projektijuhtimine, sh IT-projektijuhtimine 224 299,08

Eelarve rea täpsustus:

IT projekti juhi tööjõukulud.

Tegevuse nimetus: IT-süsteemide analüüs 116 822,43

Eelarve rea täpsustus:

Eelarverida katab IT-süsteemide analüüsi läbiviimise kulud, sh ärinõuete ja andmevoogude kaardistamise ning tehnilise lähteülesande koostamise.

Tegevuse nimetus: IT-arendused 937 383,16

Eelarve rea täpsustus:

Eelarverida katab IT-arenduste läbiviimise kulud, sh andmekogu arendamise, liidestuste loomise ja juurutamise.

Projekti väljund: Spetsiifiliselt loodud sisseelamismooduli koolitustel osalemine on suurendanud rahvusvahelise kaitse taotlejate teadmisi Eesti ühiskonnast ja igapäevaelust ning toetanud eesti keele õppes osalemist

Tegevuse nimetus: Partneri projekti elluviimine ja koordineerimine 329 777,56

Eelarve rea täpsustus:

Täpsustage tegevuse sisu (sama, mis Exceli vormil)

Eelarverida katab partneri projekti elluviimise ja koordineerimisega seotud personalikulud, sh projektijuhi, keeleõppe valdkonnajuhi, rahvusvahelise kaitse taotlejate nõustaja ja vajadusel teiste tegevusega otseselt seotud töötajate tööjõukulud vastavalt nende rollidele projekti elluviimisel. Samuti kaetakse nimetatud töötajate ning vajaduspõhiselt kaasatavate ekspertide lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud, mis on otseselt seotud partneri tegevuste elluviimisega.

Tegevuse nimetus: Kohanemisprogrammi pakkumine (sisseelamismoodul, A1-taseme eesti keele õpe

ja kohanemist toetav praktiline tegevus) 1 484 241,13

Eelarve rea täpsustus:

Kohanemisprogrammi pakkumine; A1-tasemel eesti keele õppe pakkumine; õppevahendite- ja materjalide tellimine; kohanemist toetavate praktiliste tegevuste pakkumine; lapsehoiuteenuse pakkumine; suulise tõlke pakkumine; infomaterjalide loomine ja uuendamine jms. Tegevuste eesmärgistatud elluviimiseks kommunikatsioonitegevused, teavitusmaterjalide koostamine ja tellimine, sh ka tõlkimine, kujundus jms.

Otsesed kulud kokku (EUR): 3 092 523,36

Kaudsed kulud (EUR) TATis või toetuslepingus kinnitatud määr 7%

*vajadusel lisada ridu

8. Esitamine

Täidetud vormi peab allkirjastama selleks volitatud isik.

Kinnitused

Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:

1. Kinnitan, et elluviija/toetuse saaja/partner vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 3 nimetud tingimustele;

2. Kinnitan, et olen teadlik toetuse andmise tingimuste õigusaktis/toetuslepingus toodud elluviija ja

partneri õigustest ja kohustustest toetuse kasutamisel;

3. Kinnitan, et kõik partnerid on andnud nõusoleku projektis osalemise kohta (kui kohaldub);

4. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

5. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 lõikes 4 nimetatud toetuse

saamisega seotud andmed avalikustatakse;

6. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse fondi hindamise läbiviimisel;

7. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu

tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused;

8. Kinnitan, et mina ja mu partnerid nõustuvad, et neid auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027

alusel;

9. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste

hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut;

10. Kinnitan, et projekt vastab keskkonnaeesmärkide saavutamiseks „ei kahjusta oluliselt1“ põhimõttele

ning seda järgitakse ka projekti elluviimisel;

11. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas

kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 kohaselt lubatud.

Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elluviija/toetuse saaja/taotleja/partneri esindaja

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist

finantsteenuste sektoris – ELT L 317, 9.12.2019, lk 1—16 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43.

PARTNERLUSE KINNITUS

Toetuse saaja nimi Kultuuriministeerium

Projekti pealkiri Kohanemisprogrammi pakkumine ja andmekogu arendamine rahvusvahelise kaitse taotlejate toetamiseks

Projekti periood 01.01.2026-31.10.2029

Projekti partner

Täielik juriidiline nimi Integratsiooni Sihtasutus Registrinumber 90000788 Allkirjaõiguslik isik (nimi ja amet) Dmitri Moskovtsev Ülesanded projekti rakendamisel Kohanemisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine

rahvusvahelise kaitse taotlejatele Kontaktisik (nimi ja amet) Kristina Avdonina, kohanemise valdkonna spetsialist

Projekti partneri täieõigusliku esindajana kinnitan, et

 olen teadlik, et enne esimese makse saamist pean esitama Siseministeeriumile:

- väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti

elluviija ja partneri kuludest;

- asutuse/organisatsiooni/ühenduse riigihangete korra.

 olen teadlik, et pean täitma Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõigetes 2

ja 3 ning §-is 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse

läbiviimise nõudeid;

 kohustun andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse;

 kohustun säilitama dokumente vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 18 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat

elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

TOETUSLEPING

Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

siseministri 27. detsembri 2022. a käskkirja nr 1-3/103 „Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi,

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi erimeetmete ja

erakorralise abi taotlemise ning toetuslepingu sõlmimise protseduurireeglid“ punkti 6.2.2. alusel

varade asekantsler Krista Aas (edaspidi ministeerium), ühelt poolt ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi ka fond või AMIF) erimeetme 2.6. „Rände-

ja varjupaigapakti rakendamine kohanemisvaldkonnas“ projekti nr AMIF.1.02.26-0012 „Rände-

ja varjupaigapakti erimeede: Kohanemisprogrammi pakkumine ja andmekogu arendamine

rahvusvahelise kaitse taotlejate toetamiseks" (edaspidi projekt) elluviija Kultuuriministeerium,

registrikoodiga 70000941, aadressiga Suur-Karja 23, 15076 Tallinn, keda esindab põhimääruse

alusel kantsler Merilin Piipuu (edaspidi toetuse saaja), teiselt poolt,

keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas:

1. ÜLDSÄTTED

Lepingu sõlmimise aluseks on:

1.1. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus (edaspidi ÜSS2021_2027);

1.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (edaspidi ÜSM);

1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147, 7. juuli 2021, millega luuakse

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond;

1.4. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

(edaspidi teavitusmäärus);

1.5. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus);

1.6. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava aastateks 2021–2027;

2

1.7. Siseministri 18. septembri 2025. a käskkirja nr 1-3/65 „Perioodi 2021-2027

Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi rahastamiskavad“ punkti 1.3. alusel kinnitatud AMIFi

rahastamiskava;

1.8. Euroopa Komisjoni 21.02.2025 kiri nr Ares(2025)1432013, millega teatati rändepaketi

rakendamiseks liikmesriikidele eraldatud eelarve jaotus ja 25. juuni 2025. a kiri

nr 14-13.2/102-2, millega anti luba projekti lisamiseks rakenduskavasse.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks

EL toetust AMIFist ja riiklikku kaasfinantseeringut (edaspidi koos toetus) vastavalt

lepingus sätestatud tingimustele.

2.2. Lepingu juurde kuuluvad lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmised

lisad:

2.2.1. Lisa 1 Projekti tegevuskava ja eelarve.

2.2.2. Lisa 2 Projekti kirjeldus.

2.2.3. Lisa 3 Partnerluse kinnitus.

2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisadele.

3. PROJEKTI EESMÄRK JA NÄITAJAD

3.1. Projekti eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse taotlejate kohanemist Eesti ühiskonnas,

pakkudes neile spetsiifiliselt loodud sisseelamismoodulit ja A1-tasemel eesti keele õpet

ning luues andmekogu, mis võimaldab kursustele suunamist, kursuste korraldamist ja

toetab tõhusat teabevahetust Politsei- ja Piirivalveameti ning teenusepakkujate vahel.

3.2. Projekti sihtrühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad.

3.3. Projekt panustab järgmistesse AMIFi väljundnäitajatesse:

Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Algtase Sihttase

Selgitav teave1

AMIF O.2.3.2

Toetatud osalejate

arv, millest

omakorda:

* ühiskonnaõpetuse

kursusel osalejate

arv

arv 0 1800 Osaleja on füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja rahvusvahelise

kaitse taotleja, kes osaleb

kohanemisprogrammi koolitustel.

Toetuse saaja kannab osalejate andmed e-

toetuse infosüsteemi. Koguda tuleb

osaleja nimi, isikukood või muu number,

e-posti aadress, sugu ja vanus (<18, 18–

60, >60). Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info.

Osaleja vanust arvestatakse alates

sünnikuupäevast ja määratakse kindlaks

selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb

projekti tegevuses esimest korda, sh

üritusel, koolitusel, teenusel vm.

Osalejatelt peab koguma allkirjad. Iga

osalejat loetakse üks kord projekti jooksul

ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes

projekti tegevuses (nii

kohanemiskoolitusel kui keeleõppes).

1 Täiendavat infot saab abimaterjalist toetusesaajale perioodiks 2021–2027

3

AMIF O.2.3.1

Toetatud osalejate

arv, millest

omakorda:

* keelekursusel

osalejate arv

arv 0 1440 Osaleja on füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja rahvusvahelise

kaitse taotleja, kes osaleb eesti keele

kursustel.

Toetuse saaja kannab osalejate andmed e-

toetuse infosüsteemi. Koguda tuleb

osaleja nimi, isikukood või muu

asjakohane number, e-posti aadress, sugu

ja vanus (<18, 18–60, >60). Aruandega

esitatakse isikustamata agregeeritud info.

Osaleja vanust arvestatakse alates

sünnikuupäevast ja määratakse kindlaks

selle kuupäeva seisuga, kui ta osaleb

projekti tegevuses esimest korda, sh

üritusel, koolitusel, teenusel vm.

Osalejatelt peab koguma allkirjad. Iga

osalejat loetakse üks kord projekti jooksul

ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes

projekti tegevuses (nii

kohanemiskoolitusel kui keeleõppes).

3.4. Projekt panustab järgmistesse tulemusnäitajatesse:

Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Algtase Sihttase

Selgitav teave

AMIF R.2.9 Nende

osalejate arv, kes

teatasid, et tegevus

aitas nende

integreerumisele

kaasa

arv 0 1170 Osaleja on füüsiline isik, kes saab

projektist otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja rahvusvahelise

kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses,

mis aitab kaasa tema integreerumisele.

Indikaator kajastab osalejate hinnangut

oma olukorrale. Tulemus loetakse

positiivseks, kui osaleja märgib ära

vähemalt kaks alljärgnevast viiest

valdkonnast, milles tegevus aitas tema

integreerumisele kaasa:

(1) tööturule integreerumine, (2) eesti

keele omandamine, (3) suhted kohaliku

elanikkonnaga/kogukonnaga ja aktiivne

osalemine ühiskondlikus elus, (4)

eluaseme leidmine, (5) tervishoid.

Aruannetes esitatakse isikustamata

agregeeritud info ning osalejate andmed

tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi

(<18, 18–60, >60).

AMIF R.2.8 Nende

keelekursustel

osalejate arv, kes

on parandanud

oma vastuvõturiigi

keele oskuse taset

pärast keelekursuse

lõpetamist

vähemalt ühe

taseme võrra

vastavalt Euroopa

arv 0 720 Osaleja on füüsiline isik, kes saab otseselt

kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja rahvusvahelise kaitse taotleja, kes

osaleb eesti keele kursustel ja kelle

keeletase vastuvõtvas riigis on paranenud.

Aruandes võib esitada tulemused ka nende

osalejate kohta, kes ei läbinud kursust

täielikult. Keeleoskuse tase on ametlik

tulemus, mis saavutatakse siis, kui pädev

asutus (nt keelekursuse pakkuja) teeb

kindlaks, et isik on saavutanud standardi

kohased õpiväljundid.

4

keeleõppe

raamdokumendile

või samaväärsele

riiklikule näitajale.

Aruannetes esitatakse isikustamata

agregeeritud info ning osalejate andmed

tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi

(<18, 18–60, >60).

3.5. Projektile on seatud järgmine fondiülene väljundnäitaja:

Näitaja nimetus Näitaja

mõõt-

ühik

Algtase Sihttase

Selgitav teave

Arendatud

andmekogude arv

arv 0 1 Antud näitaja tähenduses peetakse silmas

kohanemisprogrammi andmekogu

arendamist.

Näitaja saab aruandluses raporteerida siis,

kui andmekogu on arendatud ja

kasutusele võetud.

4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS

4.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21.

4.2. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

4.3. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sealhulgas:

4.3.1. personalikulud milleks loetakse ühendmääruse § 16 lõikes 1 loetletud kulud, mis on

otseselt seotud toetatavate tegevuste elluviimisega ja mille seost toetatavate tegevustega on

võimalik tõendada.

4.3.1.1. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti

alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud.

Võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatavate

tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping

vastab ühendmääruse § 16 lõikes 4 sätestatule.

4.3.2. Lähetus- ja transpordikulud.

4.3.2.1. Abikõlblikud on otsese personali lähetus- ja transpordikulud ning kolmandate isikute

majutus-, transpordi- ja reisikindlustuse kulud ning päevarahad, kui nad osalevad

toetatavate tegevuste elluviimises ja need kulud on toetatavate tegevuste elluviimiseks

vajalikud.

4.3.2.2. Lähetuskulud, sealhulgas päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud ning

transpordikulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud tingimustel

maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras

kehtestatud piirmäärade ulatuses.

4.3.3. Tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud

maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul.

4.3.4. Punktis 3.2 nimetatud sihtrühmale osutatava kohanemisprogrammi (sh sisseelamismoodul,

keeleõpe, õppevahendid, lapsehoiuteenus) kulud.

4.3.5. Punktis 3.2 nimetatud sihtrühma kursustele suunamise ja korraldamise andmekogu loomise

(sh IT-süsteemide analüüs ja arendus) kulud;

4.3.6. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas punktis 1.4 nimetatud teavitusmäärusega

(sh kommunikatsioonitegevuste ja vajalike märgistuste kulu);

4.4. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid

hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest

otsestest kuludest. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

5

4.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

5. PROJEKTI RAHASTAMINE

5.1. Projekti abikõlblik kogukulu on 3 309 000 (kolm miljonit kolmsada üheksa tuhat) eurot.

5.2. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks AMIFist toetust

maksimaalselt 2 978 100 (kaks miljonit üheksasada seitsekümmend kaheksa tuhat

ükssada) eurot, mis võrdub 90%-ga punktis 5.1 sätestatud hinnangulisest abikõlblikust

kogukulust.

5.3. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks kaasfinantseeringut

maksimaalselt 330 900 (kolmsada kolmkümmend tuhat üheksasada) eurot, mis võrdub

10%-ga punktis 5.1 sätestatud hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

5.4. Projekti kaudsete kulud määr projekti abikõlblikest otsestest kuludest on 7 %.

5.5. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on 01.01.2026 kuni 31.10.2029. Projekti raames

tehtavad kulud peavad olema tekkinud pärast abikõlblikkuse perioodi algust. Kulud ei tohi

tekkida pärast kulude abikõlblikkuse perioodi lõppu ja peavad olema makstud enne punktis

6.2 nimetatud dokumentide esitamist.

5.6. Kui projekti elluviimise kulu ületab lepingus sätestatud projekti maksumust, peab toetuse

saaja projekti kulutuste tegemiseks tagama täiendavaks omafinantseeringuks rahaliste

vahendite olemasolu projekti eesmärkide elluviimiseks välja arvatud juhul, kui toetuse

saaja või ministeerium teeb ettepaneku lepingu muutmiseks ja vahendid on olemas.

Projekti, mille eesmärgid jäävad täitmata, kulud võidakse tunnistada osaliselt või täielikult

abikõlbmatuks ning sellele eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja tagasi maksma.

6. TOETUSE VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

6.1. Ministeerium hüvitab toetuse saajale tehtud kulud ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud

tingimustel. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja

see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punktide 4.4 ja 5.4 kohaselt.

6.2. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse hiljemalt koos projekti

lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning

ministeeriumi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

6.3. Toetuse maksesumma kantakse toetuse saaja pangakontole järgmiselt:

Panga nimi SEB Pank

Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium

Konto number EE891010220034796011

Viitenumber 2800047436

Viitenumbri omanik Kultuuriministeerium

Selgitus Projekt AMIF.1.02.26-0012

6.4. Maksed tehakse punktis 7 nimetatud maksetaotluse alusel.

7. MAKSETAOTLUSE ESITAMINE

7.1. Toetuse saaja esitab ministeeriumile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt

kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast

arvates. Erandid lepitakse ministeeriumiga kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis enne täiendava maksetaotluse esitamist. Makse aluseks olevate dokumentide

menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse

tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle

otsustamiseks on vaja lisateavet, võib ministeerium pikendada nimetatud tähtaega

puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest

toetuse saajat.

6

7.2. Ministeeriumi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest

keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. Ministeerium võib toetuse maksmise

aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või

peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus

on täitmata, sh aruanne esitamata ning ministeeriumi poolt kinnitamata ja kui kulude

kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.

8. TEGEVUSARUANDE ESITAMINE

8.1. Toetuse saaja esitab ministeeriumile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste,

tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande ministeeriumi väljatöötatud

vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks

vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates.

8.2. Toetuse saaja esitab ministeeriumile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste,

tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu

30 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti

tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada

30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

8.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

8.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt

e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule2. Aruannetes kirjeldab toetuse saaja

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks

ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

8.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande

tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast

vea kõrvaldamist.

8.6. Ministeerium kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti

aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja kas see annab ülevaate tehtud tegevustest.

8.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab ministeerium projekti aruande.

8.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab ministeerium toetuse saajale üldjuhul

kuni kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning ministeerium kinnitab aruande kümne

tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

8.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti

lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab toetuse saaja e-toetuste keskkonnas järelaruande.

Järelaruanne tuleb esitada hiljemalt 1. juuniks 2030.

8.10. Ministeeriumil on õigus küsida toetuse saajalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

9. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

9.1. Pooled:

9.1.1. võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate

kohustuste ja eesmärkide täitmine;

9.1.2. kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud tehinguid;

9.1.3. esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;

9.1.4. teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest

asjaoludest;

9.1.5. tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise vastavalt

ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ÜSM artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud

lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates;

2 Punktis 3.4 nimetatud tulemusnäitajate kohta võib aru anda alles lõpp- ja/või järelaruandes

7

9.1.6. võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning osutavad

selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud andmete õigsuse

kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud dokumentidele ja informatsioonile,

sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele, ning viibida toetuse kasutamise

administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;

9.1.7. järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud raamatupidamise korraldamise, avaliku

teabe edastamise ning isikuandmete kaitse põhimõtteid ning põhjendavad kõiki erandeid

ja dokumenteerivad põhjendused.

9.2. Toetuse saaja on kohustatud:

9.2.1. rakendama projekti vastavalt lisadele 1 ja 2;

9.2.2. kasutama toetust eesmärgipäraselt lepingus ning selle lisades näidatud tegevustega seotud

abikõlblike kulude katmiseks;

9.2.3. lähtuma projekti rakendamisel ÜSMi artiklis 9 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest;

9.2.4. järgima kõiki ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustusi;

9.2.5. täitma lisaks lepingus sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale

kehtestatud kohustusi ning tagama, et projekti partner täidab ühendmääruse § 10

lõigetes 2 ja 3 ning § 11 nimetatud kohustusi;

9.2.6. esitama ministeeriumile enne esimese maksetaotluse esitamist:

9.2.6.1.väljavõtte oma ja partneri raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest toetuse saaja ja

partneri kuludest;

9.2.6.2.asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes toetuse saaja nimel

hankeid korraldab;

9.2.6.3.edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

Nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja ja partner on varem

ministeeriumile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist

muudetud. Toetuse saaja esitab e-toetuse vahendusel ministeeriumile sellekohase

kirjaliku kinnituse;

9.2.7. esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktides 7 ja 8 nõutud maksetaotlused ja

aruanded ning vajalikke täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete

tarbeks;

9.2.8. esitama partneriga kooskõlastatud projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja

15. juuniks ministeeriumi väljatöötatud vormil;

9.2.9. teavitama ministeeriumi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud

toetust muudest välisabi vahenditest;

9.2.10. teavitama ministeeriumi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva,

õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse

toimumist, et võimaldada kohapealse kontrolli tegemist;

9.2.11. kolmandates riikides toimuvatel üritustel (sh koolitustel, seminaridel ja konverentsidel)

osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada

ministeeriumiga. Vastav põhjendus esitada ministeeriumile e-toetuste keskkonna kaudu

Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi,

koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

9.2.12. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel

osalenud isikute kohta (üldjuhul eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress)

kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete

olemasolu e-toetuste keskkonnas 31. detsembri ja 31. mai seisuga hiljemalt vahe- ja

lõpparuande esitamise ajaks. Toetuse saaja infosüsteemis säilitatakse osalemise

tõestamiseks allkirjalehte, kus on üldjuhul eesnimi, perekonnanimi ja inimese allkiri;

8

9.2.13. viivitamatult teavitama ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist;

9.2.14. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse;

9.2.15. tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest;

9.2.16. viivitamatult informeerima ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kõikidest toetuse saaja ja partneri andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis

mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat oma kohustuste täitmisel, sh nime, aadressi

ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, vastutavate isikute vahetumisest,

varade või õiguste üleandmise otsustest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on

registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

9.2.17. vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma ulatuses)

lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest;

9.2.18. tagastama ministeeriumi nõudmisel osaliselt või täielikult toetuse kooskõlas

ühendmääruse §-dega 34-37. Kui abikõlbmatud kulud jäävad toetuse saaja enda tasuda,

siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni

võrra;

9.2.19. tagasi maksma tagasinõutava toetuse 60 kalendripäeva jooksul tagasinõude otsuse

kättesaamisest;

9.2.20. teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest vastavalt

teavitusmäärusele.

9.3. Ministeerium on kohustatud:

9.3.1. sisestama toetuse saaja edastatud teabe alusel projekti info struktuuritoetuste registrisse ja

avama projekti;

9.3.2. maksma toetuse saajale toetust lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

9.3.3. tegema asjakohased ministeeriumile esitamiseks vajalikud aruandevormid kättesaadavaks

toetuse saajale;

9.3.4. kontrollima lepingu punktides 7 ja 8 nimetatud maksetaotlusi ja aruannet;

9.3.5. tegema finantskorrektsioone vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

10. VÄÄRAMATU JÕUD

10.1. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise põhjustab vääramatu jõud.

10.2. Vääramatu jõu all käsitavad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut sündmust,

mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga

arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

10.3. Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis 5 tööpäeva jooksul, märkides vääramatu jõu laadi,

tõenäolise kestuse ja arvatava mõju.

10.4. Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille

jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata võimatu,

kuid mitte kauem kui fondi abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani. Pooled teevad kõik

jõupingutused vääramatust jõust tingitud kahjude vähendamiseks.

11. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE

11.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt.

11.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

9

11.3. Lepingu tingimustes tehtavad muudatused tuleb sätestada kirjalikult või elektrooniliselt

lepingu lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad pooled on lisa allkirjastanud,

kui lisas ei ole sätestatud teisiti.

11.4. Lepingu muudatuse tegemiseks peab toetuse saaja esitama ministeeriumile taotluse

esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva enne projekti lõpukuupäeva,

milles põhjendab, kuidas nimetatud muudatused aitavad kaasa projekti edukale

elluviimisele. Muudatused ei tohi vähendada projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide

ning näitajate saavutamise tõenäosust.

11.5. Järgnevad muudatused lepingus ei ole lubatud:

11.5.1. projekti eesmärgi oluline muutmine;

11.5.2. fondi eraldise suurendamine (v.a juhul, kui see toimub toetuse saaja poolt tehtud

põhjendatud ettepanekul mõnes teises projektis vabanenud fondi eraldise arvel ning

ministeerium selle heaks kiidab);

11.5.3. projekti perioodi pikendamine rohkem kui rakenduskava abikõlblikkuse perioodi lõpuni;

11.5.4. kõik muud muudatused, mis seaksid kahtluse alla kriteeriumid ja nende väärtused, mille

alusel projekt fondist finantseerimiseks välja valiti.

11.6 Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus

esitada ministeeriumile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist

ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

11.6.1. eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

11.6.2. eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

11.6.3. täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus.

12. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE

12.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel.

12.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult või

elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel:

12.2.1. pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;

12.2.2. vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul.

12.3. Lepingu lõpetamise korral eraldab ministeerium toetust üksnes nende abikõlblike kulutuste

katteks, mille toetuse saaja on tegelikult teinud kuni kuupäevani, mil leping lõpetatakse.

Arvesse ei võeta kulusid, mis on seotud kohustustega, mis tuleb täita pärast lepingu

lõpetamist. Ennetähtaegselt lõpetatud lepingu alusel makstava toetuse summa määramisel

hindab ministeerium lepingu lõpetamise põhjust, projekti elluviimise faasi, projekti

eesmärkide saavutatust ja muid olulisi asjaolusid.

12.4. Kui ministeerium lõpetab lepingu põhjusel, et toetuse saaja esitab tegelikkusega vastuolus

olevaid aruandeid, et saada lepinguga ettenähtud toetust, võib ministeerium erandina pärast

toetuse saajale märkuste esitamise võimaluse andmist nõuda nende summade osalist või

täielikku tagastamist, mis on ministeeriumi poolt lepingu kohaselt juba makstud.

13. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE

13.1. Lepinguga seotud teave edastatakse ministeeriumile e-toetuste keskkonna kaudu.

13.2. Toetuslepingu muutmise taotlus esitatakse digitaalselt allkirjastatuna

dokumendihaldussüsteemi kaudu.

13.2.1. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik Martin Eber

Telefon 612 5180

E-post [email protected]

10

13.2.2. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik Margarita Källo

Telefon 5624 5840

E-post [email protected]

14. VAIETE/VAIDLUSTE LAHENDAMINE

14.1. Pooled vastutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmise eest vastavalt lepingule ja Eesti

Vabariigi ning Euroopa Liidu õigusaktidele.

14.2. Toetuse saaja kohustub hüvitama ministeeriumile või Euroopa Komisjonile lepingu

rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, mis tuleneb projekti hooletust või ebaõigest

läbiviimisest.

14.3. Kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib ministeerium

peatada lepingujärgsete eraldiste andmise kuni puuduste kõrvaldamiseni.

14.4. Ministeeriumi otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on ministeerium, määrates

vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või

toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele

kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses

sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste

vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

Poolte allkirjad:

Toetuse saaja Ministeerium

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu Krista Aas