| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-6/3416-1 |
| Registreeritud | 02.03.2026 |
| Sünkroonitud | 03.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
| Toimik | 1-6 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium, Eesti Kirikute Nõukogu |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium, Eesti Kirikute Nõukogu |
| Vastutaja | usuasjade ja kodanikuühiskonna osakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Rahandusministeerium
Eesti Kirikute Nõukogu
02.03.2026 nr 1-6/3416-1
Siseministri 23. aprilli 2024. aasta määruse nr
10 „Usulisele ühendusele ja riiklikult
akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile
toetuse andmise tingimused ja kord“
muutmine
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks siseministri 23. aprilli
2024. aasta määruse nr 10 „Usulisele ühendusele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele
kõrgkoolile toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Palume
eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 15. märtsiks
2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa:
1. eelnõu 3 lk-l
2. seletuskiri 9 lk-l.
Kristjan Ots
Eelnõu 20.02.2026
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Siseministri 23. aprilli 2024. aasta määruse nr 10 „Usulisele ühendusele ja riiklikult
akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile toetuse andmise tingimused ja kord“
muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Siseministri 23. aprilli 2024. aasta määruses nr 10 „Usulisele ühendusele ja riiklikult
akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile toetuse andmise tingimused ja kord“ (RT I,
25.04.2024, 17) tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „ühendusele“ sõnadega „usuliste ühenduste
katusorganisatsioonile“;
2) määruse volitusnormi viide muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “Määrus kehtestatakse
riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel“;
3) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) usulisele ühendusele, usuliste ühenduste katusorganisatsioonile (edaspidi
katusorganisatsioon) ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile riigisisese
projektipõhise toetuse (edaspidi toetus) andmise taotluse (edaspidi taotlus) esitamise ja
menetlemise kord;“;
4) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Usulisele ühendusele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile toetuse
andmine otsustatakse arengukavas „Sidus Eesti 2021–2030” ja programmis „Kogukondlik
Eesti” nimetatud eesmärke arvestades;
(4) Katusorganisatsioonile antakse toetus riigiga sõlmitud strateegilise partnerluse
alusdokumentides ning käesoleva paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud eesmärkide
saavutamiseks. Käesoleva määruse §-des 5 ja 10 nimetatud nõuded laienevad
katusorganisatsiooni liikmeks olevale usulisele ühendusele, kelle kulusid katusorganisatsioon
toetussumma arvelt katab oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, ning nende kulude
abikõlblikkuse suhtes.“;
5) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Toetuse ülemmäärad kalendriaastas taotleja kohta määratakse kindlaks taotlusvooru
väljakuulutamise teates, lähtudes riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite summast
ning järgmisest jaotusest:
1) kirik ja koguduste liit;
2) kogudus, klooster, välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioon ja riiklikult
akrediteeritud konfessionaalne kõrgkool;
3) katusorganisatsioon
4) diasporaateenistus.“;
6) paragrahvi 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) ta ei ole seitsme aasta jooksul taotluse esitamisest arvates rikkunud Siseministeeriumiga
sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingu ega projektipõhise toetuse määramise otsuse
tingimusi;“
7) paragrahvi 5 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) tema juhatus vastab seaduses sätestatud nõuetele;
8) tema põhikirjas sätestatud juhtimisotsuste tegemine ega jõustamine ei ole seotud välisriigis
asuva institutsiooniga, mille tegevus kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule
või avalikule korrale.“;
8) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 7. Toetuse taotlusvoor
(1) Toetuse andja teatab toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamisest ja selle
tingimustest ning toetuse eelarvest oma veebisaidil vähemalt 7 kalendripäeva enne taotlusvooru
avamist.
(2) Toetuse andja võib avada kalendriaastas mitu taotlusvooru, kui tema eelarve seda
võimaldab.
(3) Taotlusvoor kestab 20 kalendripäeva alates taotlusvooru avamisest.“;
9) paragrahv 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud juhtudel või diasporaateenistuste korraldamiseks
võib toetuse summa ületada taotlusvooru väljakuulutamise teates toodud ülemmäära.“;
10) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „ühenduse“ sõnaga
„katusorganisatsiooni“;
11) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 2 täiendatakse sõnadega „ja koostöös kohaliku omavalitsusega
elanikkonnakaitse edendamist ning kriisivalmiduse suurendamist“;
12) paragrahvi 10 lõikest 2 jäetakse välja punkt 6;
13) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva taotlusvooru lõppemisest arvates.“;
14) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Taotluse hindamine
(1) Puudusteta taotlust hindab komisjon, mille moodustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Komisjon hindab taotlust lähtuvalt järgmistest kriteeriumidest:
1) kavandatud tegevuse olulisus ja mõju, sealhulgas eeldatav tulemus ja kasusaajad –
maksimaalselt 20 punkti sajast;
2) kavandatud tegevuse teostatavus – maksimaalselt 20 punkti sajast;
3) kavandatud tegevuse eelarve põhjendatus – maksimaalselt 20 punkti sajast;
4) kogemus ja suutlikkus kavandatud tegevusi ellu viia – maksimaalselt 20 punkti sajast;
5) kavandatud tegevuse kooskõla määruse § 1 lõigetes 3 või 4 nimetatud riiklike
strateegiadokumentidega – maksimaalselt 20 punkti sajast.
(3) Taotlusele antud komisjoni liikmete punktid liidetakse kokku ja jagatakse liikmete arvuga.
Taotluse maksimaalne koondhinne on 100 punkti.
(4) Võrdse koondhindega taotluste korral saab paremusjärjestuses kõrgema koha taotlus, mis
sai rohkem punkte käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud hindamiskriteeriumi järgi.
Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab paremusjärjestuses kõrgema koha ajaliselt varem
esitatud taotlus.
(5) Taotluse rahuldamise lävend on koondhinne vähemalt 70 punkti.“;
15) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 15. Toetuse maksmine
Toetust makstakse toetuse saajale taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimustel.“;
16) paragrahv 16 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetust võib kasutada toetuse andmise kalendriaasta lõpuni, kui otsuses ei ole sätestatud
teisiti.
(2) Põhjendatud juhul võib toetuse andja pikendada toetuse kasutamise tähtaega ühe
kalendriaasta võrra. Tähtaja pikendamine vormistatakse taotluse rahuldamise otsuse
muudatusena.“;
17) paragrahvis 17 ja paragrahv 19 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „leping“ vastavas
käändes sõnadega „taotluse rahuldamise otsus“ vastavas käändes;
18) paragrahvi 18 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551 lõikes
1 ettenähtud alustel või täiendavalt juhul, kui:
1) taotluse rahuldamise otsus on kehtetuks tunnistatud;“;
19) paragrahv 18 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) toetus jääb toetuse kasutamise tähtajaks kasutamata;“;
§ 2. Määruse rakendamine
Määruse § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud katusorganisatsiooni suhtes rakendatakse määruses
sätestatud toetuse andmise tingimusi ja korda alates 2027. aasta 1. jaanuarist. 2026. aastal
esitatud taotlus vaadatakse läbi ja toetus makstakse välja lepingu alusel otsustuskorras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
Siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
Kantsler
1
Siseministri määruse
„Siseministri 23. aprilli 2024. aasta määruse nr 10
„Usulisele ühendusele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele
kõrgkoolile toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse siseministri määrust, millega on kehtestatud usulisele ühendusele ja
riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile toetuse andmise tingimused ja kord.
Muudatustega kehtestatakse õiguslik alus riigieelarvelise toetuse andmiseks usuliste ühenduste
katusorganisatsioonile (sellega seonduvalt muudetakse ka määruse pealkirja). Usuliste
ühenduste katusorganisatsiooniks määruse tähenduses on Eesti Kirikute Nõukogu. Eesti
Kirikute Nõukogu kui riigi strateegiline partner, keda on nimetatud nii valdkonna
arengudokumentides kui Vabariigi Valitsuse ja siseministri poolt kehtestatud aktides, on saanud
riigieelarvelist toetust alates 1992. aastast. Riigieelarve seaduse (edaspidi RES) § 531 uus
redaktsioon on tinginud vajaduse kehtestada selle toetuse andmiseks senisest selgem õiguslik
alus ministri määruse tasandil.
RES § 531 on tinginud ka terminoloogilisi muudatusi – määruses sätestatud toetus on edaspidi
käsitletav kui riigisisene projektipõhine toetus. Määruses tehakse sellekohane muudatus.
Määruses sätestatud toetuse tagasinõudmise alused on viidud kooskõlla riigieelarve seaduse
uuest redaktsiooniga (RES § 551). Määrus sätestab täiendavad tingimused toetuse
tagasinõudmiseks.
Toetuse taotlejale esitatavaid nõudeid täpsustatakse viisil, et taotleja juhatus peab vastama
seaduses (olenevalt taotlejast kas kirikute ja koguduste seaduses, mittetulundusühingute
seaduses või sihtasutuste seaduses) sätestatud nõuetele, ning taotleja põhikirjas sätestatud
juhtimisotsuste tegemine ega jõustamine ei tohi olla seotud välisriigis asuva institutsiooniga,
mille tegevus kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale.
Viimatinimetatud nõue on vahetult seotud riigi eelarvestrateegias määratletud prioriteetidega,
milledest üks olulisemaid on riigi sisejulgeoleku ja -turvalisuse tagamine.
Kuna elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus on omandanud senisest oluliselt suurema koha ka
ühelt poolt riigi ja kohalike omavalitsuste ning teiselt poolt kodanikuühenduste koostöös, siis
tuuakse need valdkonnad eraldi välja toetuse kasutamist puudutavate tegevuste hulgas, mille
edendamise toetamiseks on võimalik usulistele ühenduste ja konfessionaalsetele kõrgkoolidele
anda riigieelarvelist toetust.
Määruses tehtavate muudatuste tulemusena tagatakse riigieelarveliste vahendite eesmärgi- ja
sihipärane ning riigi eelarvestrateegias nimetatud prioriteetidele vastav ja läbipaistev
kasutamine.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna
osakonna nõunik Ilmo Au (e-post [email protected]) ja Siseministeeriumi
2
lepinguline nõunik (kuni 31.12.2025) Erik Salumäe. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti
on kontrollinud Siseministeeriumi nõunik Kristjan Ots.
Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt pärast eelnõu kooskõlastusringi.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi
ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõul on järgmised eesmärgid:
1) viia määrus kooskõlla muudatustega, mis on tehtud 29.12.2025 jõustunud muudatustega
riigieelarve seaduses;
2) kehtestada ministri määruse tasandil õiguslik alus riigieelarvelise toetuse andmiseks usuliste
ühenduste katusorganisatsioonile;
3) täpsustada nõudeid, millele peab vastama riigieelarvelise toetuse taotleja;
4) täiendada toetatavate tegevuste loetelu elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkondadega.
Eelnõu laiem eesmärk on tagada riigieelarveliste vahendite eesmärgi- ja sihipärane ning riigi
eelarvestrateegias nimetatud prioriteetidele vastav ja läbipaistev kasutamine. Kuna RES § 531
lõike 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister ministeeriumi valitsemisala
vahendite arvelt antava riigisisese projektipõhise toetuse andmise, sealhulgas taotlusvooru
korraldamise, toetuse kasutamise ja aruandluse ning toetusena antud vahendite või selle jäägi
tagasinõudmise tingimused ja korra, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust
õigusaktist, kehtestatakse siseministri määrus.
Toetuse andmine on seotud arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ ja selle programmi
„Kogukondlik Eesti“ eesmärkide täitmisega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, milles esimeses on üheksateist punkti ja teises
rakendussäte.
Punktiga 1 tehakse täiendus määruse pealkirjas, lisades sinna uue mõiste „usuliste ühenduste
katusorganisatsioon“. Täienduse sisu ja vajalikkust on selgitatud allpool, eelnõu punktis 4.
Punktiga 2 täiendatakse määruse volitusnormi ja lisatakse olemasolevale riigieelarveseaduse
viitele § 551 lõige 2, mille järgi minister võib kehtestada määrusega riigisisese projektipõhise
taotluse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud tagasinõudmise alused.
Muudatus lähtub Riigikogus 3. detsembril 2025 vastu võetud ja 29. detsembril 2025 jõustunud
riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seadusest. Seaduse
järgi antakse juriidilistele isikutele, kes ei kuulu riigi keskvalitsuse struktuuri, riigieelarvelist
toetust projektipõhise toetusena (seadus kasutab mõistet „riigisisene projektipõhine toetus“),
3
kui seadus ei sätesta teisiti. Usuliste ühenduste, nende katusorganisatsiooni ja konfessionaalse
kõrgkooli osas seadus teisiti ei sätesta, millest tulenevalt on määrus viidud kooskõlla muutunud
volitusnormiga.
Punktis 3 täiendatakse regulatsiooni mõistega „usuliste ühenduste katusorganisatsioon“, mida
selgitatakse eelnõu punktis 4.
Punkt 4 sisaldab kaks muudatust. Esimesega viidatakse, et toetuse andmine on seotud
arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ ja selle programmi „Kogukondlik Eesti“ eesmärkide
täitmisega. Teise muudatusega luuakse määruse § 1 uue lõikega 4 regulatsioon, mis annab
senisest selgema õigusliku aluse toetuse eraldamiseks usuliste ühenduste
katusorganisatsiooniks olevale Eesti Kirikute Nõukogule (edaspidi EKN).
EKN asutati 16. veebruaril 1989 ning on sellest ajast alates järjepidevalt, katkematult ja sama
nime all tegutsenud. EKN on mittetulundusühing, mis on kantud mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse. EKN on kantud ka Maksu- ja Tolliameti poolt peetavasse
tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja,
millest tulenevalt on riik tunnistanud, et EKN-i näol on tegemist avalikes huvides tegutseva
ühinguga.
EKN-il on kümme liikmesorganisatsiooni (liikmeskirikut): Eesti Evangeelne Luterlik Kirik,
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Rooma-
Katoliku Kirik Eestis, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste
Eesti Liit, Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus, Eesti Apostlik-Õigeusu
Kirik, Eesti Kristlik Õigeusu Kirik ja Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik. EKN-i
liikmeskonna kaudu on esindatud valdav enamus usuliste ühenduste registrisse kantud
kogudustest ja kloostritest ning nende usuliste ühenduste liikmetena ka nendest Eesti elanikest,
kes rahvaloenduse andmetel peab omaks mõnda usku.
EKN-i ja selle liikmeskirikute tegevus on seotud kõigi ministeeriumide valitsemisaladega. Ei
ole ühtegi teist oikumeenilist organisatsiooni ega EKN-i mittekuuluvat usulist ühendust, kelle
tegevus hõlmaks sedavõrd laia ampluaad ühiskonnaelu valdkondadest.
Eesti Vabariik ja riigiasutused ühelt poolt ning EKN teiselt poolt on arendanud tihedat koostööd
erinevates valdkondades EKN-i asutamisest alates. Enam kui kümneaastase sisulise koostöö
kinnituseks, jätkuva koostöö planeerimiseks ja koostöövaldkondade kaardistamiseks sõlmisid
Vabariigi Valitsus ja EKN 17. oktoobril 2002 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute
Nõukogu ühishuvide protokolli, millele kirjutasid alla peaminister ja EKN-i president.
Ühishuvide protokoll kiideti eelnevalt heaks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 1.
oktoobril 2002 (prot nr 40, pp 23).
Pikaajalised koostöökokkulepped EKN-iga on ministeeriumidest sõlminud Siseministeerium
(esmalt 29. jaanuaril 2015, järgnevalt (aastateks 2021-2025) 16. detsembril 2020, viimatine
(aastateks 2026-2030) 11. detsembril 2025 ja Justiitsministeerium (15. veebruaril 2019).
4
EKN on ainus kolmanda sektori organisatsioon, millega koostöö tõhustamiseks on Vabariigi
Valitsus otsustanud moodustada valitsuskomisjoni. Valitsuskomisjon moodustati Vabariigi
Valitsuse 05.02.2024 korraldusega nr 29 (RT III, 07.02.2024, 5). Komisjoni olulisimaks
eesmärgiks on viia ellu Vabariigi Valitsuse ja EKN-i ühishuvide protokolli üldpõhimõtteid ja
eesmärke. Komisjoni esimeheks on siseminister ja kaasesimeheks EKN-i president.
EKN on ainus valitsusväline organisatsioon, mida nimetatakse Siseministeeriumi põhimääruses
(st õigustloovas aktis, mis on vastu võetud Vabariigi Valitsuse poolt). Tulenevalt põhimääruse
§-st 20 „Usuliste ühendustega seotud asjade korraldamine“ osaleb Siseministeerium Vabariigi
Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide saavutamiseks vajalike strateegiate
väljatöötamises.
Vabariigi Valitsuse poolt 18. novembril 2021 kinnitatud strateegiadokumendist „Sidusa Eesti
arengukava 2030“ (kasutatud ka nimetust Sidusa Eesti arengukava 2021-2030) nähtub selgelt
EKN kui riigi strateegiline partner, olles ainus kolmanda sektori organisatsioon, mis on
arengukava tegevussuundades konkreetselt nimetatud. Riigikogu täiskogu käsitles arengukava
12. oktoobri 2021 istungil. Strateegiadokument kuulub tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“
alla.
„Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks on kinnitatud programmid. Programmi
„Kogukondlik Eesti 2025-2028“ meetme „Kodanikuühiskonna mõju ja areng“ raames on ka
tegevus „Usuvabaduse tagamine“, mis omakorda hõlmab alaeesmärki „Võimekad usulised
ühendused“ (programmi lk 25). Oluliste alatulemuste hulgas programmi perioodiks on seal
nimetatud ka „Osaletud on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide
saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises“.
RES § 531 lg 11 kohaselt antakse riigisisest projektipõhist toetust kooskõlas valitsemisala
arengudokumentidega kulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks üldjuhul avatud
taotlusvooru kaudu, kuid erandjuhul ja põhjendatult võib riigisisest projektipõhist toetust anda
otsustuskorras, kui minister on kehtestanud selliste toetuste andmise põhimõtted RES § 531
lõikes 1 nimetatud määrusega. Sättes viidatud määruseks on käesolev, muudetav määrus.
Nagu eespool käsitletud, on EKN-ile kui erinevates arengudokumentides nimetatud riigi
strateegilisele partnerile riigisisese projektipõhise toetuse andmine otsustuskorras põhjendatud.
EKN-ile riigieelarvelise toetuse andmise senise praktika kohaselt võis EKN kanda osa toetusest
EKN-i liikmetele (liikmeskirikutele), silmas pidades samade sisuliste eesmärkide ja tulemuste
saavutamist, mis on aluseks EKN-ile riigieelarvelise toetuse andmisel. Uue korra järgi toetuste
edasikandmise praktika senisel kujul ei jätku.
Lõike 4 teises lauses määratletakse, et selliste väljamaksete tegemisel peab väljamakse saaja (st
EKN-i liikmeskirik) vastama samadele nõuetele, mis määruse §-s 5 on kehtestatud usulise
ühenduse suhtes, kes taotleb riigieelarvelist toetust Siseministeeriumi taotlusvoorus, ning
5
väljamakse kasutamisel kehtivad samad kulude abikõlblikkuse nõuded, mis on kehtestatud
määruse §-s 10.
Punktiga 5 sätestatakse määruse § 3 lõikes 2 toetuse ülemmäära kehtestamise alus ja jaotuse
loend. Muudatusega diferentseeritakse taotlusvooru kaudu antavate toetuste ülemmäärasid,
lähtudes asjaolust, et kiriku ja koguduste liidu põhikirjalised ülesanded mitmeid kogudusi
hõlmava usulise ühendusena on laiemad kui need on pelgalt ühe koguduse puhul. Sellest
tulenevalt on ülemmäärade diferentseerimine põhjendatud.
Punktiga 6 täpsustatakse taotleja osas nõuet, et taotleja ei tohi seitsme aasta jooksul olla
rikkunud Siseministeeriumiga sõlmitud toetuse eraldamise lepingut või toetuse määramise
otsust. Muudatuse järgi kehtib nõue edaspidi tähtajalisena. See hoiab ära võimaluse, et isik on
pikka aega tagasi lepingut rikkunud ning üksnes seetõttu toetust taotleda ei saa.
Punktiga 7 täiendatakse määruse § 5, mis puudutab taotlejale esitatavaid nõudeid, kahe
punktiga.
Paragrahvi 5 uue punkti 7 kohaselt peab taotleja juhatus vastama seaduses sätestatud nõuetele.
Seadusteks, mida käesolevas sättes silmas peetakse, on KiKoS (usuliste ühenduste puhul) ning
mittetulundusühingute seadus (edaspidi MTÜS) ja sihtasutuste seadus (edaspidi SAS)
(konfessionaalsete kõrgkoolide puhul). KiKoS-es on juhatust puudutav sätestatud §-s 23, kuid
sellega on seotud ka § 20 sellisel juhul, kui mõni vaimulik on põhikirja alusel ametikohajärgselt
juhatuse liige. Kui ametikohajärgselt juhatusse kuuluv vaimulik ei vasta nõuetele, mis KiKoS
§ 20 vaimuliku kohta kehtestab, ei vasta juhatus seaduses sätestatud nõuetele. MTÜS-s
puudutab juhatust § 26 ja SAS-s § 17.
Paragrahvi 5 uue punkti 8 aluseks on põhimõte, et riigieelarveliste vahendite kasutamine ei tohi
kindlasti minna vastuollu riigieelarveliste prioriteetidega ja nende aluseks olevate
põhiseaduslike väärtustega. Nii on näiteks riigi eelarvestrateegia 2026-2029 üheks olulisimaks
prioriteediks „lai riigikaitse, sisejulgeolek ja -turvalisus ning välispoliitika“. Sellest tulenevalt
oleks mõeldamatu, kui riigieelarvest toetust saava usulise ühenduse juhtimisotsuste tegemine
või nende otsuste jõustamine on põhikirjaliselt seotud välisriigis asuva institutsiooniga, mille
tegevus kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale.
Juhtimisotsuse jõustamise all peetakse silmas olukorda, kus Eestis tegutseva organi vastuvõetud
otsused vajavad põhikirjaliselt kooskõlastust või kinnitamist väljapoolt Eestit, enne kui need
saavad jõustuda. Ohu hindamisel lähtutakse asjakohasest teabest, milleks võib olla Eesti
julgeolekuasutuse hinnang, kas eraldi küsitud toetuse andmise menetluses või
hindamiskomisjoni liikmetele juba ajakohasena kättesaadav.
Punktiga 8 reguleeritakse toetuse taotlusvooru avamise korda. Muudatuse järgselt avaldatakse
teade toetuse andja veebisaidil vähemalt 7 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
Taotlusvoor kestab 20 kalendripäeva alates avamisest.
6
Punktiga 9 kehtestatakse juhud, millal võib toetuse summa ületada taotlusvooru
väljakuulutamise teates toodud ülemmäära. Viidatud juhud on, esiteks, lisatoetuse andmine
toetuse eelarve jäägist või riigi lisaeelarve või eritoetusmeetmega toetuse andja eelarvesse antud
rahast. Teiseks juhuks, kus ülemmäära võib ületada, on lääne- ja idadiasporaa teenistuste
korraldamine väljaspool Eestit.
Punktiga 10 täiendatakse § 9 lõike 2 punktis 1 olevat loendit sõnaga „katusorganisatsiooni“.
Punktiga 11 tehtava muudatusega täiendatakse määruse § 9 lõikes 2 sisalduvat toetatavate
tegevuste loetelu. Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus on omandanud senisest oluliselt suurema
koha ühelt poolt riigi ja kohalike omavalitsuste ning teiselt poolt kodanikuühenduste koostöös.
Sellega seotud ühiste tegevuste arendamine on uue valdkonnana nimetatud ka näiteks
Siseministeeriumi ja EKN-i poolt 11.12.2025 alla kirjutatud koostöökokkuleppes aastateks
2026-2030. Usuliste ühenduste esindajad on juba saanud riigi ametkondade poolset koolitust
seonduvalt kriisivalmidusega. Seetõttu on asjakohane, et elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus
saaksid nimetatud ka nende valdkondadena, mille edendamise toetamiseks on võimalik
usulistele ühendustele ja konfessionaalsetele kõrgkoolidele anda riigieelarvelist toetust.
Punktiga 12 jäetakse abikõlbmatute kulude loetelust välja infotehnoloogiline kulu. Kui
määruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt on abikõlblikuks kuluks taotleja põhikirjalise tegevuse
elluviimisega otseselt seotud vara, sealhulgas vahendi ja mööbli soetamise kulu, siis § 10 lõike
2 punktist 6 tulenevalt oleks välistatud näiteks infotehnoloogiliste vahendite soetamine, aga
samuti ei saaks tasuda infotehnoloogiliste vahenditega seotud teenuste kulusid. Arvestades
infotehnoloogilist arengut kõigis igapäevaelu valdkondades ning ka keerukust, kuidas tihtilugu
üldse eristada infotehnoloogilist kulu muudest kuludest, on põhjendatud jätta selline kulu
abikõlbmatute kulude loetelust välja.
Punktiga 13 täpsustatakse taotluse menetlemise tähtaega, mis on kuni 30 kalendripäeva
taotlusvooru lõppemisest arvates. Taotlusvooru lõpp on 20 kalendripäeva alates taotlusvooru
avamisest.
Punktiga 14 täpsustatakse määruse paragrahvis 13 ettenähtud taotluse hindamise korda ning
lisatakse hindamiskriteeriumidele hindamistulemuse mõõdetavust suurendavad osakaalud.
Samuti lisatakse täiendav hindamiskriteerium viitega riiklikele strateegiadokumentidele, mis
aitab tagada riigisisese projektipõhise toetuse andmist seoses riiklikult seatud eesmärkidega.
Lõike 2 järgi hindab komisjon taotlust viie kriteeriumi alusel, millest igaühe osakaal tervikust
moodustab viiendiku:
1) kavandatud tegevuse olulisus ja mõju, sealhulgas eeldatav tulemus ja kasusaajad – hinnangu
aluseks on tegevuste tähtsus ja tulemuslikkus, aga hinnatakse ka seda, kui selgelt on projektist
tulenev kasu kirja pandud;
2) kavandatud tegevuse teostatavus – hinnatakse ettevõtmise läbimõeldust ja elluviidavust,
arvestades tõenäolisi riske ja ajakava;
7
3) kavandatud tegevuse eelarve põhjendatus – hindamisel on oluline tegevusteks kavandatud
kulude läbimõeldus ja projekti kulutõhusus;
4) kogemus ja suutlikkus kavandatud tegevusi ellu viia – kui teostajaks on vahetult taotleja oma
meeskonnaga, siis hinnatakse tema kogemusi ja võimekust; sisseostetavate tegevuste osas tuleb
aga hinnata seda, kuidas taotleja tagab parima pakkuja ja pakkumuse valiku;
5) kavandatud tegevuse kooskõla riiklike strateegiadokumentidega – viidatud on arengukavale
„Sidus Eesti 2021–2030” ja programmile „Kogukondlik Eesti”, katusorganisatsiooni puhul
lisaks ka strateegilise partnerluse alusdokumentidele.
Viimasena nimetatud kriteerium omandab suurema kaalu võrdse koondhindega taotluste
võrdlemisel. Juhul kui taotlused on siiski võrdsed, antakse eelis varem taotluse esitanud
taotlejale. Kriteeriumite selge sätestamine on oluline selleks, et nii taotlejale kui hindajatele
oleks ühtemoodi arusaadav, mida hinnatakse. See on abiks taotluse koostamisel, toetatavate
tegevuste, nende tulemuste ja mõju kirjeldamisel. Kokku saab ühele taotlusele anda
maksimaalselt 100 punkti. Et vältida olukorda, kus küll nõuetele vastav, kuid sisuliselt nõrk
taotlus saaks rahastuse, nähakse ette lävend 70 punkti.
Punkti 15 kohaselt makstakse toetuse saajale toetust taotluse rahuldamise otsuses määratud
tingimustel.
Punkti 16 sõnastusega sätestatakse toetuse kasutamise ajaline piir ning selle muutmise
põhimõte. Toetust saab kasutada toetuse andmise kalendriaasta lõpuni või taotluse rahuldamise
otsuses ettenähtud kuupäevani. Põhjendatud juhtudel on toetuse andjal õigus pikendada toetuse
kasutamise tähtaega ühe kalendriaasta võrra, vormistades see taotluse rahuldamise otsuse
muudatusena.
Punktiga 17 asendatakse määruse tekstis sõna „leping“ sõnadega „taotluse rahuldamise otsus“
vastavas käändes. Muudatuse kohaselt ei sõlmita enam toetuse maksmiseks lepingut. Toetus
määratakse haldusaktiga, milleks on taotluse rahuldamise otsus. Selles sätestatakse ka toetuse
väljamaksmise tingimused, toetuse kasutamise tähtaeg (juhul, kui taotlus ei kuulu kasutamisele
toetuse andmise kalendriaasta 31. detsembriks) ning toetuse kasutamise lõpparuande esitamise
tähtaeg.
Punktiga 18 muudetakse määruse sätet, mis reguleerib toetuse tagasinõudmist. Muutmine on
tingitud RES §-st 551, mille lõikes 1 sätestatakse toetuse tagasinõudmise alused ja lõikes 2
volitusnormi täpsustavate või muude tagasinõudmise aluste kehtestamiseks ministri määruses.
Seetõttu on määruse § 18 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täpsustatud ning viidud määruses
ettenähtud toetuse tagasinõudmise alused volitusnormiga kooskõlla. Toetuse täielik või osaline
tagasinõudmine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel muu hulgas juhul, kui taotluse rahuldamise
otsus on kehtetuks tunnistatud. Taotluse rahuldamise otsuses saab ette näha täpsemad
tingimused otsuse kehtetuks tunnistamiseks kooskõlas haldusmenetluse seadustiku § 66 lg 2
punktiga 1 ja lõikega 3.
8
Punktis 19 sätestatakse määruse § 18 lõike 1 punkti 4 muudatusena, et toetuse võib tagasi
nõuda, kui see jääb taotluse kasutamise tähtajaks kasutamata. Toetuse kasutamise tähtaeg lõpeb
vastavalt määruse §-le 16 toetuse andmise kalendriaasta lõpus, kui toetuse andmise otsuses või
selle muudatuses ei ole ette nähtud teisiti.
Paragrahvis 2 ette nähtud rakendussätte kohaselt saab EKN usuliste ühenduste
katusorganisatsioonina 2026. aastal toetust veel otsustuskorras. Üleminekuaeg on EKN-ile
vajalik muutunud olukorraga kohanemiseks, võttes arvesse määruse muutmise ajaraami. RES
§ 817 lg 2 lubab senist praktikat jätkata kuni 2026. aasta lõpuni. See puudutab riigisiseseid
toetusi, mida on antud riigieelarve seaduse alusel või ilma riigieelarve seadusest või muust
õigusaktist tuleneva aluseta. Vastavalt rakendussättele makstakse EKN-ile 2026. aastal toetust
veel Siseministeeriumi ja EKN-i vahel sõlmitava lepingu alusel, võttes aluseks
Siseministeeriumi eelarvesse EKN-i toetuse tarbeks planeeritud summa.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust.
5. Määruse mõjud
5.1. Sotsiaalne mõju
Sihtrühm. Usulised ühendused, riiklikult akrediteeritud konfessionaalsed kõrgkoolid ja usuliste
ühenduste katusorganisatsioon. .
Mõju ulatus. Potentsiaalselt võimalikke taotlejaid taotlusvooru raames on veidi enam kui 600
(niipalju on registrisse kantud usulisi ühendusi ja akrediteeritud konfessionaalseid kõrgkoole).
Reaalselt on iga-aastaselt taotlejaid olnud mõnikümmend. Taotlusvoorust toetuse taotlejate
seisukohalt ei kaasne määrusega muutmisega ulatuslikke muudatusi. Taotleja tegevusvõimalusi
avardav on nii elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonna lisamine toetuse kasutamise
võimalike tegevuste hulka kui ka infotehnoloogiliste kulude väljajätmine abikõlbmatute kulude
loetelust. Taotlejale esitatavate nõuete täpsustamine võib potentsiaalselt mõjutada vaid piiratud
arvu võimalikke taotlejaid.
Usuliste ühenduste katusorganisatsiooni tegevust ja riigieelarvelist toetust määruse muudatused
olemuslikult ei mõjuta. Tegemist on õigusliku muudatusega, mis tuleneb peamiselt
muudatustest riigieelarve seaduses.
Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna toetuste taotlemine ja kasutamine on läbipaistev ja
reguleeritud ning järelevalve ja aruandluse kaudu ennetatakse võimalikke väärkasutusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on väheoluline ja positiivne.
5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Siseministeeriumi ametnikud, kes taotlusi menetlevad.
9
Siseministeeriumis tegeleb taotluste menetlemise ja hindamisega usuasjade ja
kodanikuühiskonna osakond ning konkreetselt 3-4 ametnikku. Seega on sihtrühm väga väike.
Mõju ulatus. Määruse rakendamisega töökoormus ei kasva. Taotlejale esitatavate nõuete
täpsustamine ei tähenda täiendava informatsiooni kogumist, kuivõrd täienduste sisuks olevate
asjaolude kindlakstegemine ja sellega seonduv infovahetus ametiasutuste vahel toimub
niikuinii jooksvalt, igapäevases töös, ning neid asjaolusid ei pea üldjuhul täiendavalt välja
selgitama.
Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju esinemise risk on seega väike ning ei kaasne
vajadust muudatustega kohaneda.
5.3. Halduskoormuse tasakaalustamine
Eelnõus kavandatud muudatustega ei kaasne halduskoormuse kasvu ettevõtjatele, inimestele
ega vabaühendustele. Samuti ei prognoosita muudatuste tõttu koormuse suurenemist toetuse
andja organisatsioonis.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on väheoluline.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei seondu täiendavaid tegevusi. Usuliste ühenduste ja
konfessionaalsete kõrgkoolide toetamist puudutava taotlusvooru läbiviimises ei toimu mingeid
korralduslikke muudatusi
Toetus antakse nende vahendite arvelt, mis riigieelarvest on eraldatud usuliste ühenduste
tegevuse toetamiseks.
Eelnõul puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele ja kuludele, võrreldes määruse senise
rakendamisega ning usuliste ühenduste ja nende katusorganisatsiooni senise riigieelarvelise
toetamisega.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna
määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, ei ole vaja planeerida määrusega kohanemiseks
lisaaega.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja
arvamuse avaldamiseks Eesti Kirikute Nõukogule.