| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-7/397-1 |
| Registreeritud | 10.12.2018 |
| Sünkroonitud | 03.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
| Toimik | 1-7/2018 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | Kaili Tamm (kantsleri juhtimisala, päästepoliitika asekantsleri valdkond, teabeseireosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Ministeeriumid
Meie 10.12.2018 nr 1.2-2/136-1
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamine“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee. Palume kooskõlastust ja arvamust viie tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EISis, sest määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. Eelkõige näeme puutumust Rahandusministeeriumiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa: 1) Määruse eelnõu 2) Määruse eelnõu seletuskiri 3) Määruse eelnõu lisa 1 4) Määruse eelnõu lisa 2 Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa Eesti Kiirabi Liit Terviseamet Kristel Siiman 6269 163 [email protected]
EELNÕU 04.12.2018
MINISTRI MÄÄRUS
2018 nr
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamine“ eelnõu Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 ja meretöö seaduse § 32 lõike 8 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise kord, makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind. (2) Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse hind hõlmab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele.
2. peatükk KIIRABI EEST TASUMISE KORD
§ 2. Kiirabi eest tasumise kord ja kiirabiarve vormistamine (1) Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) tasub kiirabi eest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 172 sätestatud tingimustel kiirabi rahastamise lepingu (edaspidi leping) sõlminud kiirabibrigaadi pidaja esitatud kiirabiarve alusel. (2) Kiirabi eest tasumiseks esitab kiirabibrigaadi pidaja haigekassale käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 kehtestatud nõuete kohaselt vormistatud kiirabiarve. (3) Kiirabiarvele kantakse järgmised üldandmed: 1) kiirabiarve seeria, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kokku lepitud kiirabiarve tähistamise viisile; 2) kiirabiarve number, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja poolt kehtestatud numereerimise korrale;
2
3) kiirabiarve väljastamise kuupäev. (4) Kiirabiarvele kantakse kiirabiarve lõpetamise kuupäev, milleks on kiirabiarvele märgitud käesolevas määruses nimetatud teenuse osutamise lõpetamise kuupäev. Teenuse puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva, on lõpetamise kuupäev viimane teenuse osutamise päev. (5) Kiirabiarvele kantakse järgmised osutatud teenuse andmed: 1) teenuse nimetus; 2) teenuse kood, mis on sätestatud käesolevas määruses; 3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, ööpäevi või kalendrikuid; 4) teenuse osutamise lõpetamise kuupäev. (6) Kiirabiarvele kantakse järgmised andmed osutatud teenuse eest tasumisele kuuluva summa kohta: 1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel, mis tuleneb käesolevast määrusest; 2) koefitsient 2 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel, mis tuleneb lepingust; 3) kiirabi hind, mis on kehtestatud käesolevas määruses; 4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsiendi 1, koefitsiendi 2 ja hinna korrutamise tulemusena. (7) Kiirabiarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse §-des 13–19 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel. (8) Kiirabiarvele kantakse järgmised arve esitanud kiirabibrigaadi pidaja andmed: 1) kiirabibrigaadi pidaja äriregistrikood; 2) kiirabibrigaadi pidaja nimi; 3) kiirabibrigaadi pidaja aadress; 4) kiirabiarve koostaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed.
3. peatükk
KIIRABIBRIGAADI PIDAJALE MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA
§ 3. Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tegevuspõhine kuluarvestus – kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel kiirabi osutamiseks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel; 2) ressursid – tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ruumid ja tugiteenused; 3) standardkulu – kiirabi osutamiseks vajalike ressursside kulu; 4) eksperdihinnang – Eesti Kiirabi Liidu antud põhjendatud hinnang. § 4. Tööjõu aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta (1) Tööjõu kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest: 1) brutopalk; 2) brutopalgalt makstavad maksud (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse); 3) koolitus- ja lähetuskulu; 4) tööriiete kulu; 5) teenuste kulu. (2) Brutopalga ja brutopalgalt makstavate maksude aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks ühe teenuse osutamiseks vajalike töötajate arv,
3
kiirabibrigaadi koosseis vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel kehtestatud nõuetele (edaspidi nõuete määrus), referentsasutuste tegelik töötajate koosseis ja töötajate brutopalga kulu. (3) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid: 1) arsti brutopalk on 15 eurot ja 44 senti tunnis; 2) õe brutopalk on 8 eurot ja 22 senti tunnis; 3) erakorralise meditsiini tehniku brutopalk on 7 eurot ja 40 senti tunnis; 4) kiirabitehniku brutopalk on 6 eurot ja 98 senti tunnis. (4) Koolitus- ja lähetuskulude aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks ühe teenuse osutamiseks vajalike töötajate arv ja koosseis vastavalt nõuete määrusele, referentsasutuste tegelik töötajate koosseis, koolitustundide miinimumnõuded ja referentsasutuste tegelik keskmine koolitus- ja lähetustunni maksumus. (5) Tööriiete aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste keskmine füüsiliste isikute arv kiirabibrigaadi kohta, referentsasutuste tegelik keskmine tööriiete komplektide soetusmaksumus ja keskmine kasutusaeg. (6) Teenuste aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv, ühe teenuse osutamiseks vajalik töötajate arv vastavalt nõuete määrusele ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu. § 5. Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu. § 6. Sõiduki aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta (1) Sõiduki kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest: 1) sõiduki kulum või kasutusrent; 2) sõiduki hooldus; 3) sõiduki kindlustusmakse; 4) kütusekulu. (2) Sõiduki aastase kulumi arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki soetusmaksumus ja kasutusaastate arv, mille aluseks on eksperdihinnang ja tegelik keskmine kasutusaastate arv. (3) Sõiduki aastase hoolduse, kindlustusmakse ja kütusekulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide arv ja referentsasutuste erinevate brigaadide tegelik keskmine aastane kulu. § 7. Sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta Sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki sisustusse kuuluvate meditsiiniseadmete arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv ning nõuete määruse lisa 2.
4
§ 8. Ruumide aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta (1) Ruumide kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest: 1) hoonete kulum või rent; 2) hoonete hoolduskulu; 3) hoonete ülalpidamiskulu; 4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu. (2) Hoonete aastase kulumi, hoolduskulu ja ülalpidamiskulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu. (3) Ruumis paiknevate seadmete ja inventari aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste ruumis paiknevate seadmete ja inventari arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv. § 9. Tugiteenuste aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta (1) Tugiteenuste kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest: 1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulu; 2) administratsiooni kulu; 3) muude tugiteenuste kulu. (2) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv. (3) Administratsiooni ja muude tugiteenuste aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu. § 10. Ressursside kulu arvestamise erisus Kui referentsasutuse ressursside kulu ühe kiirabibrigaadi kohta erineb mitu korda teiste referentsasutuste kulust ühe kiirabibrigaadi kohta, võib haigekassa jätta need andmed arvestamata, põhjendades oma otsust. § 11. Teenuse standardkulu ja hinna arvutamine (1) Teenuse standardkulu leidmiseks teisendatakse ühe kiirabibrigaadi aastane ressursside kulu teenuse ühikuks. (2) Teenuse hinna arvutamisel lähtutakse teenuse standardkuludel põhinevast hinnast, tervishoiuteenuse kulutõhususest, tervishoiuteenuse vajalikkusest ühiskonnale ja kooskõlast riigi tervishoiupoliitikaga ning vastavusest ravikindlustuse rahalistele võimalustele.
§ 12. Ettepaneku tegemine teenuse hinna arvutamiseks ja muutmiseks Käesolevas määruses sätestatud teenuse standardkulu ja hind vaadatakse üle kiirabibrigaadi pidaja, erialaühenduse või haigekassa algatusel, kui haigekassa põhjendatud valikul on vähemalt viis kiirabibrigaadi pidajat esitanud hinnamuutmise taotlusele eelneva majandusaasta või kokkuleppel haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed, käesoleva määruse lisas 1 sätestatud kulude jaotused ja käesoleva määruse lisas 2 sätestatud eelarve täitmise aruanne.
4. peatükk
5
KIIRABI HIND
§ 13. Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve (1) Haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus asuva reanimobiilibrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamiseks vajalike kuludega. (2) Nõuete määruse lisas 1 kirjeldatud ühe laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva kohta on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne kodune
valve – 24 tundi
11201 982,28
(3) Koodiga 11201 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu. (4) Ühe reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11202 1 593,87
Vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve –
24 tundi 11243 1 241,46
Lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund 11203 85,69
Lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund 11204 17,96
Vähendatud koosseisuga lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund 11244 63,22
Vähendatud koosseisuga lisareanimobiilibrigaadi kodune valve
– 1 tund 11245 13,71
(5) Koodidega 11203,11204, 1244 ja 11245 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ (edaspidi hädaolukorra määrus) § 4 lõikele 1 ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras. (6) Koodidega 11243, 11244 ja 11245 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4
lõigetele 1–3 ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
6
(7) Koodidega 11202 ja 11243 tähistatud teenused sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu. (8) Koodidega 11203, 11204, 11244 ja 11245 tähistatud teenused sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koodidega 11204 ja 11245 tähistatud teenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse koodidega 11203 ja 11244 tähistatud teenuseid. (10) Koodidega 11204 ja 11245 tähistatud teenuste puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund. § 14. Arstibrigaadi ööpäevaringne valve (1) Haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus asuva arstibrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamiseks vajalike kuludega. (2) Ühe arstibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11205 1 557,14
Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve
– 24 tundi 11206 1 204,73
Lisaarstibrigaadi valve – 1 tund 11207 85,76
Lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund 11208 18,04
Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi valve – 1 tund 11209 63,29
Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund 11210 13,79
(3) Koodidega 11207, 11208, 11209 ja 11210 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõikele 1 ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras. (4) Koodidega 11206, 11209 ja 11210 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4
lõigetele 1–3 ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
(5) Koodidega 11205 ja 11206 tähistatud teenused sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu. (6) Koodidega 11207, 11208, 11209 ja 11210 tähistatud teenused sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu.
7
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koodidega 11208 ja 11210 tähistatud teenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse koodidega 11207 ja 11209 tähistatud teenuseid. (8) Koodidega 11208 ja 11210 tähistatud teenuste puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund. § 15. Õebrigaadi ööpäevaringne valve (1) Haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus asuva õebrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamiseks vajalike kuludega. (2) Ühe õebrigaadi hind ühe ööpäeva kohta on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11211 1 258,43
Vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11212 906,03
Lisaõebrigaadi valve – 1 tund 11213 66,04
Lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund 11214 14,31
Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi valve – 1 tund 11215 43,57
Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund 11216 10,05
(3) Koodidega 11213, 11214, 11215 ja 11216 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõikele 1 ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras. (4) Koodidega 11212, 11215 ja 11216 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigetele 1–3 ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras. (5) Koodidega 11211 ja 11212 tähistatud teenused sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu. (6) Koodidega 11213, 11214, 11215 ja 11216 tähistatud teenused sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koodidega 11214 ja 11216 tähistatud teenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse koodidega 11213 ja 11215 tähistatud teenuseid. (8) Koodidega 11214 ja 11216 tähistatud teenuste puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund. § 16. Täiendavalt osutatava kiirabi hind (1) Täiendavalt osutatava kiirabi hind ühe kuu, ööpäeva või tunni kohta on järgmine:
8
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve
– 24 tundi 11217 906,03
Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11218 1 183,66
Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu
sõiduk kui kiirabiauto, valve – 1 tund 11219 33,12
(2) Koodiga 11217 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7. (3) Koodiga 11218 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7.
(4) Koodiga 11219 tähistatud teenust rakendatakse Tallinna vanalinnas 92 päeva (1. juuni –
31. august), 9 tundi ööpäevas (09:00–21:00) vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7 ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
(5) Koodiga 11217 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.
(6) Koodiga 11218 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas arsti ja kiirabitehniku tööjõukulu.
(7) Koodiga 11219 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu. § 17. Kiirabi osutamiseks vajalikud täiendavad veoteenused (1) Kiirabi osutamiseks vajaliku veoteenuse hind on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Vedu helikopteriga – 1 tund 11220 3177,00
Vedu lennukiga – 1 tund 11221 1069,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Kihnu–Munalaid) 11222 660,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Munalaid–Manilaid) 11223 215,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Kihnu–Pärnu) 11224 2255,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Sviby–Rohuküla) 11225 660,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Laaksaare–
Piirissaare) 11226 60,00
9
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Kelnase–
Leppneeme) 11227 303,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Tallinn–Aegna) 11228 341,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Kihnu–Munalaid) 11229 990,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Munalaid–Manilaid) 11230 320,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Kihnu–Pärnu) 11231 3377,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Sviby–Rohuküla) 11232 990,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Laaksaare–
Piirissaare) 11233 770,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Kelnase–
Leppneeme) 11234 456,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Tallinn–Aegna) 11235 506,00
Vedu parvlaevaga – 1 tund 11237 27,16
Vedu muu veesõidukiga – 1 km 11238 15,45
(2) Koodidega 11220 ja 11221 tähistatud veoteenuste hinda rakendatakse abivajaja transportimisel haiglasse või ravimeeskonna transportimisel lepingu alusel vältimatu arstiabi osutamise eesmärgil. Kui sama sõidukiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt lennuminutite arvule ainult ühe isiku kohta. (3) Koodidega 11220 ja 11221 tähistatud veoteenused (helikopter ja lennuk) esitatakse koefitsiendiga vastavalt lennuminutite arvule.
(4) Koodidega 11222–11235 tähistatud veoteenused sisaldavad ühe reisisuuna kulusid. Kui
sama parvlaevaga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust ainult ühe isiku kohta. (5) Koodidega 11237 ja 11238 tähistatud veoteenuseid rakendatakse saarelt mandrile sõidul. Kui sama transpordivahendiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt sõiduminutite või sõidukilomeetrite arvule ainult ühe isiku kohta. § 18. Kiirabibrigaadi liikmete täiendavalt tasustatavad koolitused Kiirabibrigaadi liikmete täiendavalt tasustatava koolituse hind on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Kiirabibrigaadi juhi täiendõppe kursus õdedele – 240 tundi 11239 1060,00
Kiirabitehniku täiendõppe kursus – 400 tundi 11240 1450,00
10
5. peatükk MEDITSIINILISE KAUGKONSULTATSIOONI, ESMASE ABI BRIGAADI VALVE JA ARSTI
TELEMEDITSIINILISE KONSULTATSIOONI TEENUSE HIND
§ 19. Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni teenuse hind (1) Ööpäevaringse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi ööpäevaringse valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni teenuse hind kalendrikuu kohta on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja arsti telemeditsiinilise
konsultatsiooni teenus – 1 kuu 11241 55 030,72
Ööpäevaringne meditsiiniline kaugkonsultatsioon – 1 kuu 11242 1 012,62
(2) Koodiga 11241 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 5 lõikele 5 ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras. (3) Koodiga 11241 tähistatud teenus sisaldab Ruhnu, Kihnu ja Vormsi saarel kahe- või kolmeliikmelise (Ruhnul 44 päeva ning Kihnul ja Vormsil 92 päeva aastas) esmase abi brigaadi ööpäevaringse valmisolekuga (koduvalve ja 8 tundi nädalas valve baasis) seotud kulusid, sealhulgas erakorralise meditsiini tehniku tööjõukulu, ja Harjumaa kiirabibrigaadide arstliku telemeditsiinilise konsultatsiooni kulusid, kui vastaval kiirabibrigaadi pidajal ei ole arstlikku toetusbrigaadi või arstibrigaadi. § 20. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Lisa 1. Kiirabi kulude jaotus Lisa 2. Kiirabi eelarve täitmise aruanne
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määrus „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamine“ (edaspidi määrus) kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 ja meretöö seaduse § 32 lõike 8 alusel, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2019. a. 1. jaanuarist 2019. a sõlmib kiirabi rahastamise lepinguid Terviseameti asemel Eesti Haigekassa, mille aluseks on omakorda käesolev eelnõu. Eelnõuga kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord, teenuseosutajale makstava tasu arvutamise metoodika ja teenuse hind sarnaselt teiste tervishoiuteenustega, mille eest tasumise kohustuse Eesti Haigekassa üle võtab. Lisaks kohustuslikele põhikiirabibrigaadidele ja lisabrigaadidele kehtestatakse hind ka vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadidele ja esmase abi brigaadidele, mille käivitamine on lubatud kiirabi kättesaadavuse, efektiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks. Kuna nimetatud brigaadid on oma vajalikkust praktikas tõestanud, jätkatakse nende rahastamist käesoleva eelnõu alusel ka edaspidi. Lisaks kehtestatakse käesoleva eelnõuga meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind. Selle tagamise kohustus on Euroopa Liidu liikmesriikidel, sh Eestil. Kuna praegu osutab nimetatud teenust Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kellel on omakorda ka väikesaarte esmase abi brigaadide arstliku telemeditsiini konsultatsiooni valvering baasvõimekusena tagatud, võimaldab telemeditsiinilise konsultatsiooni ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse ühildamine kasutada olemasolevaid ressursse võimalikult efektiivselt. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Eesti Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats ([email protected], tel 669 6630) ja Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristel Siiman ([email protected], tel 626 9163). Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Eesti Haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected], tel 669 6630) ja Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected], tel 626 9328). Määruse eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], tel 626 9320). Määruse eelnõu ette valmistamisse on kaasatud Eesti Kiirabi Liit ja Terviseamet.
1.3. Märkused Eelnõu on seotud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (512 SE). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 20 paragrahvist.
2
Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Lõikes 1 sätestatakse, et määrusega kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise kord, makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind. Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 19 lõike 2 ja meretöö seaduse § 32 lõike 8 alusel, mille redaktsioonid jõustuvad 1. jaanuaril 2019. a.1 Käesolevas eelnõus kehtestatava metoodika ja hindade aluseks on senised kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise ning sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ (edaspidi SoMi määrus nr 9) põhimõtted. Kiirabi- ja esmase abi brigaadi koosseisu ja varustuse puhul võetakse arvesse tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu (edaspidi nõuete määrus), mis on käinud ametlikul kooskõlastusringil2 ja jõustub samuti 1. jaanuaril 2019. a koos käesoleva eelnõuga. Lõikega 2 täpsustatakse, et kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse hinnad hõlmavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele. Sama põhimõte kehtib ka teiste tervishoiuteenuste eest tasumisel. Paragrahviga 2 kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord ja kiirabiarve vormistamise põhimõtted. Lõike 1 kohaselt tasub Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) kiirabi eest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 172 sätestatud tingimustel kiirabi rahastamise lepingu (edaspidi leping) sõlminud kiirabibrigaadi pidaja esitatud kiirabiarve alusel. Lõikes 2 kehtestatakse kiirabiarve vormistamise põhimõtted. Kiirabi eest tasumiseks esitab kiirabibrigaadi pidaja haigekassale kiirabiarve, millele peavad olema kantud üldandmed, kiirabiarve lõpetamise andmed, osutatud teenuse andmed ja selle eest tasumisele kuuluva summa andmed ning andmed teenust osutanud kiirabibrigaadi pidaja kohta. Nende andmete alusel tasub haigekassa kiirabibrigaadi pidajale osutatud teenuse eest. Lõikes 3 sätestatakse, et kiirabiarvele kantakse järgmised üldandmed: 1) kiirabiarve seeria, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kokku lepitud kiirabiarve tähistamise viisile; 2) kiirabiarve number, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja poolt kehtestatud numereerimise korrale; 3) kiirabiarve väljastamise kuupäev. Lõikes 4 kehtestatakse kiirabiarve lõpetamise andmed. Eelnõu kohaselt kantakse kiirabiarvele selle lõpetamise kuupäev, milleks on kiirabiarvele märgitud käesolevas eelnõus nimetatud teenuse osutamise lõpetamise kuupäev. Teenuse puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva, on lõpetamise kuupäev viimane teenuse osutamise päev. Lõikes 5 kehtestatakse osutatud teenuse andmed. Eelnõu kohaselt kantakse kiirabiarvele osutatud teenuse andmetena teenuse nimetus; teenuse kood, mis on sätestatud käesolevas eelnõus; hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest kas tükke, tunde, ööpäevi või kalendrikuid; teenuse osutamise lõpetamise kuupäev. Lõikes 6 sätestatakse, et kiirabiarvele kantakse osutatud teenuse eest tasumisele kuuluva summa kohta järgmised andmed:
1 TTKS 01.01.2019 jõustuv redaktsioon on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112018004; meretöö seaduse 01.01.2019. a jõustuv redaktsioon on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017040 2 EIS-st leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/860ba6fe-7a04-4eff-b089-3c2976f3353b
3
1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel, mis tuleneb käesolevast eelnõust; 2) koefitsient 2 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel, mis tuleneb lepingust; 3) kiirabi hind, mis on kehtestatud käesolevas eelnõus; 4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsiendi 1, koefitsiendi 2 ja hinna korrutamise tulemusena. Lõikes 7 selgitatakse, et kiirabiarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva eelnõu §- des 13–19 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel. See tähendab, et kiirabiarvele kantakse kõik teenused, mida kiirabibrigaadi pidaja osutab ja mille eest talle käesoleva eelnõu alusel tasutakse. Lõikes 8 tuuakse välja, et kiirabiarvele kantakse arve esitanud kiirabibrigaadi pidaja kohta tema äriregistrikood, nimi ja aadress ning kiirabiarve koostaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed. Paragrahvis 3 defineeritakse kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodikas kasutatavad mõisted. Nendeks on „tegevuspõhine kuluarvestus“ (punkt 1), „ressursid“ (punkt 2), „standardkulu“ (punkt 3) ja „eksperdihinnang“ (punkt 4), mille avamisel on lähtutud SoMi määruses nr 9 kasutatavatest mõistetest ning käesoleva eelnõu seletuskirjas täpsemalt lahti enam ei selgitata. Paragrahvis 4 kirjeldatakse aastase tööjõu kulu arvestamise põhimõtteid ühe kiirabibrigaadi kohta, mille aluseks on omakorda võetud praegused kiirabi eest tasumise ja SoMi määruses nr 9 kehtestatud põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse, et tööjõu kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb brutopalgast, brutopalgalt makstavatest maksudest (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse), koolitus- ja lähetuskulust, tööriiete kulust ja teenuste kulust. Lõikes 2 selgitatakse, et brutopalga ja sellelt makstavate maksude aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks ühe teenuse osutamiseks vajalike töötajate arv, kiirabibrigaadi koosseis vastavalt nõuete määrusele, referentsasutuste tegelik töötajate koosseis ja töötajate brutopalga kulu. Lõikega 3 täpsustatakse, et töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid: 1) arsti brutopalk on 15 eurot ja 44 senti tunnis; 2) õe brutopalk on 8 eurot ja 22 senti tunnis; 3) erakorralise meditsiini tehniku brutopalk on 7 eurot ja 40 senti tunnis; 3) kiirabitehniku brutopalk on 6 eurot ja 98 senti tunnis. Töötasude määramisel on lähtutud Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi vahel 25. aprillil 2017. a sõlmitud kollektiivlepingust. Leping on sõlmitud eeldusel, et Vabariigi Valitsus kehtestab haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, mille kõikides teenuste hindades sisalduvad alates 01.04.2018 järgmised palgakomponendid: arsti puhul 11,35 eurot tunnis ja õe puhul 6,85 eurot tunnis, ning tervise- ja tööminister kehtestab määruse „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, millega kollektiivlepingu perioodil on tagatud eriarstiabis 2018. aastal tööjõukulude arvestamisel koefitsiendi 1,36 rakendamine. Kiirabitehnikute töötasu alammääraks on kollektiivlepinguga kehtestatud 5,82 eurot tunnis ja erakorralise meditsiini tehnikutel 6,17 eurot tunnis. Sarnaselt eriarstiabiga kehtestatakse õdedele, kiirabitehnikutele ja erakorralise meditsiini tehnikutele töötasu koefitsient. Töötasu koefitsiendid katavad nii ületundide, õppepuhkuse päevade ja haiguspäevade kulusid kui ka personali töötasude diferentseerimist.
4
Lõikes 4 selgitatakse, et koolitus- ja lähetuskulude aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks ühe teenuse osutamiseks vajalike töötajate arv ja koosseis vastavalt nõuete määrusele, referentsasutuste tegelik töötajate koosseis, koolitustundide miinimumnõuded ja referentsasutuste tegelik keskmine koolitus- ja lähetustunni maksumus. Lõikes 5 selgitatakse, et tööriiete aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste keskmine füüsiliste isikute arv kiirabibrigaadi kohta, referentsasutuste tegelik keskmine tööriiete komplektide soetusmaksumus ja keskmine kasutusaeg. Lõikes 6 selgitatakse, et teenuste aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv, ühe teenuse osutamiseks vajalik töötajate arv vastavalt nõuete määrusele ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu. Paragrahviga 5 kehtestatakse ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu arvestamise põhimõte ühe kiirabibrigaadi kohta, mille aluseks on võetud praegused kiirabi eest tasumise ja SoMi määruses nr 9 kehtestatud põhimõtted. Eelnõu kohaselt võetakse ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu. Paragrahviga 6 kehtestatakse sõiduki aastase kulu arvestamise põhimõtted ühe kiirabibrigaadi kohta, mille aluseks on omakorda võetud praegused kiirabi eest tasumise ja SoMi määruses nr 9 kehtestatud põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse, et sõiduki kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb sõiduki kulumist või kasutusrendist, sõiduki hooldusest, sõiduki kindlustusmaksest ja kütusekulust. Lõikes 2 selgitatakse, et sõiduki aastase kulumi arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki soetusmaksumus ja kasutusaastate arv, mille aluseks on eksperdihinnang ja tegelik keskmine kasutusaastate arv. Lõikes 3 selgitatakse, et sõiduki aastase hoolduse, kindlustusmakse ja kütusekulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide arv ja referentsasutuste erinevate brigaadide tegelik keskmine aastane kulu. Paragrahviga 7 kehtestatakse sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu arvestamise põhimõtted ühe kiirabibrigaadi kohta. Eelnõu kohaselt lähtutakse sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki sisustusse kuuluvate meditsiiniseadmete arvust, soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust ning nõuete määruse lisast 2, milles kehtestatakse nõuded kiirabibrigaadi varustusele. Paragrahviga 8 kehtestatakse ruumide aastase kulu arvestamise põhimõtted ühe kiirabibrigaadi kohta, mille aluseks on omakorda võetud praegused kiirabi eest tasumise ja SoMi määruses nr 9 kehtestatud põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse, et ruumide kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb hoonete kulumist või rendist, hoonete hoolduskulust, hoonete ülalpidamiskulust ning ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulust. Lõikes 2 selgitatakse, et hoonete aastase kulumi, hoolduskulu ja ülalpidamiskulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu. Lõikes 3 selgitatakse, et ruumis paiknevate seadmete ja inventari aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste ruumis paiknevate seadmete ja inventari arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv.
5
Paragrahviga 9 kehtestatakse tugiteenuste aastase kulu arvestamise põhimõtted ühe kiirabibrigaadi kohta, mille aluseks on omakorda võetud praegused kiirabi eest tasumise ja SoMi määruses nr 9 kehtestatud põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse, et tugiteenuste kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulust, administratsiooni kulust ja muude tugiteenuste kulust. Lõikes 2 selgitatakse, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv. Lõikes 3 selgitatakse, et administratsiooni ja muude tugiteenuste aastase kulu arvutamiseks ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu. Paragrahvis 10 tuuakse välja ressursside arvestamise erisus. Kui referentsasutuste ressursside kulu ühe kiirabibrigaadi kohta erineb mitu korda teiste referentsasutuste kulust ühe kiirabibrigaadi kohta, siis võib haigekassa neid andmeid mitte arvestada põhjendades oma otsust. Haigekassa põhjendatud otsus on sättesse sisse toodud, sest iga otsus andmeid mitte arvestada vajab individuaalset analüüsi, nt võib tekkida olukord, kus referentsasutuste ühe ressursi andmed ühe kiirabibrigaadi kohta jagunevad kaheks ning tegemist on mitmekordse erinevusega. Paragrahviga 11 kehtestatakse teenuse standardkulu ja hinna arvutamise põhimõtted, mille aluseks on omakorda võetud SoMi määruses nr 9 kehtestatud põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse, et teenuse standardkulu leidmiseks teisendatakse ühe kiirabibrigaadi aastane ressursside kulu teenuse ühikuks (kuu, päev, tund jne). Lõikes 2 täpsustatakse, et teenuse hinna arvutamisel lähtutakse teenuse standardkuludel põhinevast hinnast, tervishoiuteenuse kulutõhususest, tervishoiuteenuse vajalikkusest ühiskonnale ja kooskõlast riigi tervishoiupoliitikaga ning vastavusest ravikindlustuse rahalistele võimalustele. Paragrahviga 12 kehtestatakse teenuse hinna arvutamiseks ja muutmiseks ettepaneku tegemise põhimõtted. Eelnõu kohaselt vaadatakse teenuse standardkulu ja hind üle kiirabibrigaadi pidaja, erialaühenduse või haigekassa algatusel, kui haigekassa põhjendatud valikul on vähemalt viis kiirabibrigaadi pidajat esitanud hinnamuutmise taotlusele eelneva majandusaasta või kokkuleppel haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed, käesoleva eelnõu lisas 1 sätestatud kulude jaotused ja käesoleva eelnõu lisas 2 sätestatud eelarve täitmise aruanne. Põhjendamise kohustus on sättesse sisse toodud, sest Eesti keskmine kiirabi hind peab kujunema erineva suuruse ja teeninduspiirkonnaga kiirabibrigaadi pidajate kuludest. Samas on seda määruse tasemel keerukas defineerida. Paragrahviga 13 kehtestatakse reanimobiilibrigaadi ööpäevaringse valve hind. Lõikes 1 selgitatakse, et haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus asuva reanimobiilibrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamise vajalike kuludega. Lõikes 2 kehtestatakse nõuete määruse lisas 1 kirjeldatud ühe laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva kohta. Tegemist on teenusega, mida osutavad Eestis kaks brigaadi. Tegemist on mitte operatiivteenistuses (ehk Häirekeskuses ressursina arvel) olevate brigaadidega. Laste reanimobiilibrigaadide peamine ülesanne on kriitiliselt haigete laste transport raviasutuste vahel. Teenuse standardkulu on võrreldes 2018. aastaga langenud tulenevalt töötasu erinevast arvestusest (haigekassa lähtub kollektiivlepingus sätestatust). Vältimaks järske muudatusi kiirabipidajate tulubaasis, on laste jaoks kohandatud reanimobiili hind külmutatud 2018.
6
aasta tasemel (982,28 eurot päevas). Hind külmutatakse seniks, kuni standardkulu ehk kirjeldustel põhinev hind jõuab käesolevas eelnõus sätestatud hinna tasemeni. Teenuse standardkulu tõuseb igal aastal vastavalt kollektiivlepingus sätestatule. Lõikes 3 selgitatakse, et teenus „Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne kodune valve – 24 tundi“ (kood 11201) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määramisel lähtuti nõuete määruse §-st 3, mis määratleb kiirabibrigaadi koosseisu. Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures monitooritakse ka kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul. Lõikes 4 kehtestatakse ühe reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta. Lõikes 5 täpsustatakse, et lisabrigaadide „Lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11203), „Lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11204), „Vähendatud koosseisuga lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11244) ja „Vähendatud koosseisuga
lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11245) eest tasumist saab taotleda vastavalt
nõuete määruse § 6 lõikele 8 (mille kohaselt peab lisabrigaadi väljasõitudeks olema Terviseameti luba, mille võib tavaolukorras anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks ning kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ (edaspidi SoM määrus nr 23) § 4 lõikele 1 (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu valmisoleku taseme 1 korral lisabrigaadid) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras. Lõikes 6 täpsustatakse, et vähendatud koosseisuga brigaadide „Vähendatud koosseisuga
arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11243), „Vähendatud koosseisuga
lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11244) ja „Vähendatud koosseisuga
lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11245) eest tasumist saab taotleda vastavalt
nõuete määruse § 3 lõikele 8 (mille kohaselt on Terviseametil õigus anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks põhjendatud erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või SoM määruse nr 23 § 4 lõigetele 1–3 (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja erinevate tervishoiu valmisoleku tasemete korral vajaduse korral kaheliikmelised lisabrigaadid) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
Lõikes 7 täpsustakse, et teenused „Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood
11202) ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11243)
sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määramisel lähtuti nõuete määruse §-st 3, mis määrab kindlaks kiirabibrigaadi koosseisu. Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures jälgitakse kokku lepitud kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
7
Lõikes 8 täpsustatakse, et teenused „Lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11203) ja „Lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11204), „Vähendatud koosseisuga lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11244) ja „Vähendatud koosseisuga lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11245) sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu ehk muutuvkulusid, mis on tegelikud valve ja väljasõitudega tekkivad kulud. Kõik muud püsikulud on arvestatud teenustesse „Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11202) ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11243) ning täiendav arvestamine ei ole vajalik. Lõikes 9 täpsustatakse, et lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koduse valve teenuseid (koodid 11204 ja 11245), kuhu on arvestatud koduvalve töötasu, mis on 30% töötasust, kuid lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse kallimaid lisabrigaadi teenuseid (koodid 11203 ja 11244), kuhu on arvestatud § 12 lõikes 3 sätestatud töötasu. Seejuures on arvestatud, et lisabrigaade on vajalik kasutusele võtta suures osas riigipühadel. Lõikes 10 täpsustatakse, et lisabrigaadi koduse valve teenuste (koodid 11204 ja 11245) puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund. Paragrahviga 14 kehtestatakse arstibrigaadi ööpäevaringse valve hind. Lõikes 1 selgitatakse, et haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus asuva arstibrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabiosutamiseks vajalike kuludega. Lõikes 2 kehtestatakse ühe arstibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta.
Lõikes 3 täpsustatakse, et lisabrigaadide „Lisaarstibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11207),
„Lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11208), „Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi
valve – 1 tund“ (kood 11209) ja „Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund“
(kood 11210) eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 (mille kohaselt peab lisabrigaadi väljasõitudeks olema Terviseameti luba, mille võib anda tavaolukorras kiirabibrigaadi pidajale kõige kauem 20 päevaks ning kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või SoM määruse nr 23 § 4 lõikele 1 (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu valmisoleku taseme 1 korral lisabrigaadid) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras. Lõikes 4 täpsustatakse, et vähendatud koosseisuga brigaadide „Vähendatud koosseisuga
arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11206), „Vähendatud koosseisuga
lisaarstibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11209) ja „Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi kodune
valve – 1 tund“ (kood 11210) eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8
(mille kohaselt on Terviseametil õigus anda kiirabibrigaadi pidajale kõige kauem 20 päevaks põhjendatud erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või SoM määruse nr 23 § 4 lõigetele 1–3 (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja erinevate tervishoiu valmisoleku tasemete korral vajaduse korral kaheliikmelisi brigaade) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
Lõikes 5 täpsustatakse, et teenused „Arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11205)
ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11206)
sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määramisel lähtuti nõuete määruse §-st 3, mis määrab kindlaks kiirabibrigaadi koosseisu.
8
Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures jälgitakse kokku lepitud kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Lõikes 6 täpsustatakse, et teenused „Lisaarstibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11207) ja
„Lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11208), „Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi
valve – 1 tund“ (kood 11209) ja „Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund“
(kood 11210) sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu ehk muutuvkulusid, mis on tegelikud valve ja väljasõitudega tekkivad kulud. Kõik muud püsikulud on arvestatud teenustesse „Arstibrigaadi
ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11205) ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi
ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11206) ning täiendav arvestamine ei ole vajalik.
Lõikes 7 täpsustatakse, et lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koduse valve teenuseid (koodid 11208 ja 11210), kuhu on arvestatud koduvalve töötasu, mis on 30% töötasust, kuid lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse kallimaid lisabrigaadi teenuseid (koodid 11207 või 11209), kuhu on arvestatud § 12 lõikes 3 sätestatud töötasu. Seejuures on arvestatud, et lisabrigaade on vajalik kasutusele võtta suures osas riigipühadel ning tegemist on ületunnitööga. Lõikes 8 täpsustatakse, et lisabrigaadi koduse valve teenuste (koodid 11208 ja 11210) puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund. Paragrahviga 15 kehtestatakse õebrigaadi ööpäevaringse valve hind. Lõikes 1 selgitatakse, et haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus asuva õebrigaadi ööpäevaringse valve eest kooskiirabi osutamiseks vajalike kuludega. Lõikes 2 kehtestatakse ühe õebrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta.
Lõikes 3 täpsustatakse, et lisabrigaadide „Lisaõebrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11213),
„Lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11214), „Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi
valve – 1 tund“ (kood 11215) ja „Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund“
(kood 11216) eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 (mille kohaselt on lisabrigaadi väljasõitudeks vajalik Terviseameti luba, mille võib anda tavaolukorras kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks ning kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või SoM määruse nr 23 § 4 lõikele 1 (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu valmisoleku taseme 1 korral lisabrigaadid) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras. Lõikes 4 täpsustatakse, et vähendatud koosseisuga brigaadide „Vähendatud koosseisuga
õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11212), „Vähendatud koosseisuga
lisaõebrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11215) ja „Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi kodune
valve – 1 tund“ (kood 11216) eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8
(mille kohaselt on Terviseametil õigus anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks põhjendatud erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või SoM määruse nr 23 § 4 lõigetele 1–3 (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja erinevate tervishoiu valmisoleku tasemete korral vajaduse korral kaheliikmelised lisabrigaadid) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
Lõikes 5 täpsustatakse, et teenused „Õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11211) ja
„Vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11212) sisaldavad
9
kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määramisel lähtuti nõuete määruse §-st 3, mis määrab kindlaks kiirabibrigaadi koosseisu. Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures jälgitakse kokku lepitud kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Lõikes 6 täpsustatakse, et teenused „Lisaõebrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11213) ja
„Lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11214), „Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi
valve – 1 tund“ (kood 11215) ja „Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund“
(kood 11216) sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu ehk muutuvkulusid, mis on tegelikud valve ja väljasõitudega tekkivad kulud. Kõik muud püsikulud on arvestatud teenustesse „Õebrigaadi
ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11211) ja „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi
ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11212) ning täiendav arvestamine ei ole vajalik.
Lõikes 7 täpsustatakse, et lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koduse valve teenuseid (koodid 11214 ja 11216), kuhu on arvestatud koduvalve töötasu, mis on 30% töötasust, kuid lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse kallimaid lisabrigaadi teenuseid (koodid 11213 või 11215), kuhu on arvestatud § 12 lõikes 3 sätestatud töötasu. Seejuures on arvestatud, et lisabrigaade on vajalik kasutusele võtta suures osas riigipühadel. Lõikes 8 täpsustatakse, et lisabrigaadi koduse valve teenuste (koodid 11214 ja 11216) puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund. Paragrahviga 16 kehtestatakse täiendavalt osutatava kiirabi hind. Lõikes 1 kehtestatakse täiendavalt osutatava kiirabi hind ühe ööpäeva või tunni kohta. Nendeks teenusteks on projektipõhiselt käivitatud Iisaku kaheliikmeline õebrigaad, arstlik toetusbrigaad Harjumaal ja jalgrattapatrull Tallinna vanalinnas. Lõikes 2 täpsustatakse, et teenust „Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne
valve – 24 tundi“ (kood 11217) rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7, mille kohaselt
peab täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Nimetatud lõike alusel antud luba peab olema haigekassaga kooskõlastatud. Selliseks brigaadiks on näiteks Karell Kiirabis käivitatud kaheliikmeline õebrigaad Ida-Virumaal Iisakul. Selle rakendamise eesmärk oli hinnata hõreasustusega, kuid perioodilise teenusevajaduse olulise suurenemisega piirkonnas kaheliikmelise kiirabibrigaadi suutlikkust ja võimekust osutada haiglaeelset vältimatut abi ning parandada kiirabi ajalist kättesaadavust selles piirkonnas. Enne Iisaku brigaadi käivitamist teenindasid seda piirkonda peamiselt Jõhvis asuvad kiirabibrigaadid. 2017. aastal osutas Iisaku vähendatud koosseisuga õebrigaad kiirabi 998 abivajajale, kellest 321 (32%) transporditi edasi haiglasse. Seega on kaheliikmeline õebrigaad võimeline ja suuteline osutama haiglaeelset vältimatut abi suhtelise hõreasustusega piirkonnas ning brigaadi tööle rakendamine on toonud kaasa kiirabi ajalise kättesaadavuse paranemise piirkonnas. Suvisel perioodil muudetakse see vajaduse korral ööpäev läbi tegutsevaks kolmeliikmeliseks õebrigaadiks.
Lõikes 3 täpsustatakse, et teenust „Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood
11218) rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7, mille kohaselt peab täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi
10
osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Nimetatud lõike alusel antud luba peab olema haigekassaga kooskõlastatud. Tegemist on kaheliikmelise anestesioloogi või erakorralise meditsiini arsti juhitud kiirabibrigaadiga, mis toetab sündmuskohal teisi kiirabibrigaade abi osutamisel raskes ja eluohtlikus seisundis patsiendile, kuid millel endal puudub patsiendi transportimise võimekus. Tegemist on projektiga, millega käivitati Tallinna Kiirabis 2015. aastal erakorralise meditsiini arsti või anestesioloogi poolt juhitud kaheliikmeline brigaad (Tallinna Kiirabi kasutab brigaadi tähistamiseks mõistet „randevuubrigaad“), mille ülesanne on reageerida patsiendi elu ohustavale sündmusele ning vajaduse korral toetada teisi kiirabibrigaade, kes on varem sündmuskohale jõudnud. Sellel brigaadil endal puudub patsiendi transportimise võimekus ehk sõidukiks ei ole tavaline kiirabiauto, vaid spetsiaalselt kohandatud siselahendusega mootorsõiduk. Siiski ei reageeri nn randevuubrigaad kunagi sündmusele üksinda, vaid teeb seda alati koos õebrigaadiga, kellel on võimekus patsient haiglasse transportida. Statistika näitab, et vajadus sellise eribrigaadi järele on suur ning see on end praktikas tõestanud. Näiteks 2017. aastal reageeriti kokku 785 sündmusele ning selle rakendamine on suurendanud positiivse tulemusega elustamiste arvu – 232 taaselustamisest peaaegu pooled olid edukad. Lõikes 4 täpsustatakse, et teenust „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto, valve – 1 tund“ (kood 11219) rakendatakse Tallinna vanalinnas 92 päeva (1. juuni – 31. august), 9 tundi ööpäevas (09:00–21:00) vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7 (mille kohaselt peab täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Nimetatud lõike alusel antud luba peab olema haigekassaga kooskõlastatud) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras. Selliseks brigaadiks on näiteks Tallinna vanalinnas käivitatud kaheliikmeline jalgrattabrigaad, mille mõlemal liikmel võib olla õe kvalifikatsioon. Kuna jalgratta juhtimise loa nõue on liiklusseaduse § 148 lõike 1 alusel kohustus ainult alla 16-aastasele isikule, omavad kõik isikud alates 16. eluaastast jalgratta juhtimise õigust. Kui tulevikus soovitakse rakendada näiteks mootorrattabrigaadi, peab mootorrattabrigaadi mõlemal liikmel olema mootorratta juhtimise õigus jne. Lõikes 5 täpsustatakse, et teenus „Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11217) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määramisel lähtuti nõuete määruse §-st 3, mis määrab kindlaks kiirabibrigaadi koosseisu. Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi esimese liikmena õde ja kiirabibrigaadi teise liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures monitooritakse ka kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul. Lõikes 6 täpsustatakse, et teenus „Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11218) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määramisel lähtuti nõuete määruse §-st 3, mis määrab kindlaks kiirabibrigaadi koosseisu. Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi esimese liikmena õde ja kiirabibrigaadi teise liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures monitooritakse ka kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
11
Lõikes 7 täpsustatakse, et teenus „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto, valve – 1 tund“ (kood 11219) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määramisel lähtuti nõuete määruse §-st 3, mis määrab kindlaks kiirabibrigaadi koosseisu. Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi esimese liikmena õde ja kiirabibrigaadi teise liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures monitooritakse ka kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Paragrahviga 17 kehtestatakse kiirabi osutamiseks vajalike täiendavate veoteenuste hind. Lõikes 1 kehtestatakse kiirabi osutamiseks vajalikud täiendavad veoteenused. Teenuste hindade arvutamisel on lähtutud Politsei- ja Piirivalveameti lennutransporditeenuste hinnakirjast, AS Kihnu Veeteede tellitavate praamide hinnakirjast (osa Terviseametiga sõlmitud koostöölepingust) ning tavapraamide ja muude veesõidukite puhul 2018. aasta kulude statistikast. Lõikes 2 täpsustatakse, et teenuste „Vedu helikopteriga – 1 tund“ (kood 11220) ja „Vedu lennukiga – 1 tund“ (kood 11221) hinda rakendatakse abivajaja transportimisel haiglasse või ravimeeskonna transportimisel lepingu alusel vältimatu arstiabi osutamise eesmärgil. Kui sama sõidukiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt lennuminutite arvule ainult ühe isiku kohta. Ravimeeskonna kiire transportimine saarele on vajalik näiteks masskannatanute korral või hädaolukorras. Lõikes 3 täpsustatakse, et teenused „Vedu helikopteriga – 1 tund“ (kood 11220) ja „Vedu lennukiga – 1 tund“ (kood 11221) esitatakse koefitsiendiga vastavalt lennuminutite arvule. Lõikes 4 täpsustatakse, et koodidega 11222–11235 (tellitud praamid) tähistatud teenused sisaldavad ühe reisisuuna kulusid. Kui sama parvlaevaga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust ainult ühe isiku kohta. Lõikes 5 täpsustatakse, et teenuseid „Vedu parvlaevaga – 1 tund“ (kood 11237) ja „Vedu muu veesõidukiga – 1 km“ (kood 11238) rakendatakse saarelt mandrile sõidul. Kui sama transpordivahendiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt sõiduminutite või sõidukilomeetrite arvule ainult ühe isiku kohta. Paragrahviga 18 kehtestatakse kiirabibrigaadi liikmete täiendavalt tasustatavate koolituste hind. Tegemist on kiirabitehniku ja kiirabibrigaadi juhi täiendõppe kursusega. Vastavatele koolitustele on viidatud nõuete määruse § 3 lõigetes 4 ja 6. Nõuete määruses on sätestatud, et iga kiirabibrigaadi (s.o reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadi) kolmandaks liikmeks võib olla kiirabitehnik, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on saanud vähemalt 400-tunnise kiirabitehniku täiendõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. Õebrigaadi juht peab nõuete määruse kohaselt olema erakorralise meditsiini õde, intensiivõenduse õde või õde, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus õena ja sellest vähemalt üks aasta kiirabibrigaadi teise liikmena. Samuti peab ta olema saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi täiendõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ning tal peab olema sellekohane tunnistus. Täiendavalt on teiste teenuste hinda arvestatud iga-aastased koolitustunnid vastavalt õigusaktidele.
12
Paragrahvis 19 kehtestatakse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni hind. Lõikes 1 kehtestatakse ööpäevaringse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi ööpäevaringse valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni hind Esmase abi brigaad on püsiasustusega väikesaarel asuv kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, mille teine ja kolmas liige osutavad patsiendile abi sündmuskohal ning mille juht koordineerib brigaadi tegevust telemeditsiiniliste vahendite kaudu või tema asemel juhib brigaadi tegevust väikesaarel asuv õebrigaadi juht. Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2018. a määruse nr 7 „Väikesaarte nimistu“ kohaselt loetakse püsiasustusega väikesaarteks Abrukat, Aegnat, Kihnut, Kesselaidu, Kõinastut, Manijat, Naissaart, Osmussaart, Piirissaart, Pranglit, Ruhnut, Vilsandit, Vormsit ja Väike-Pakrit, mistõttu võib esmase abi brigaadi käivitada vaid nendel saartel. Praktikas on tegemist projektiga, millega käivitati Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH) baasil 2012. aastal kolme suurema püsiasustusega väikesaarel – Kihnu, Ruhnu ja Vormsi – esmase abi brigaad. Esmase abi brigaadi kaks liiget on saare püsielanikud, kes on läbinud erakorralise meditsiini alase väljaõppe ja kelle varustuseks on nii kiirabiauto kui ka vajalikud tarvikud ja aparatuur (nt AED-aparaat äkksurmast elustamiseks). Samas ei ole nende isikute puhul tegemist tervishoiutöötaja ega kiirabispetsialistiga (st kiirabitehniku ja erakorralise meditsiini tehnikuga), kuid neid konsulteerib telemeditsiiniliste vahendite kaudu PERH-is asuv arst. Selleks, et arstil oleksid teada patsiendi elutähtsad näitajad, on esmase abi brigaadi sündmuskohal asuv aparatuur ühenduses haiglas asuva arvutiga ning info patsiendi näitude kohta jõuab sinna reaalajas. Seega saab arst vastu võtta ravi puudutavaid otsuseid, sh otsustada patsiendi haiglasse transportimise vajaduse. Lisaks juhendab ta vajaduse korral riigis ka teisi kiirabibrigaade (eelkõige õebrigaade), kes osutavad kiirabi erakorralises (mis võib olla ka eluohtlik) või eluohtlikus seisundis patsiendile. Tegemist on olulise rolliga, näiteks tehti 2017. aastal telemeditsiiniliste vahendite kaudu 3084 arstlikku konsultatsiooni (sh saartel asuvatele esmase abi brigaadi liikmetele 225) ja 74%-l juhtudest järgnes ka patsiendi transport haiglasse. Väikesaartel esmase abi brigaadide rakendamise eesmärk on tagada abi andmise võimekus suurema elanike arvuga saartel, mis on populaarsed ka turistide seas. Kuna ühelgi väikesaarel haiglat ei ole, on patsienti võimalik transportida vaid mandril asuvasse haiglasse, mis omakorda tähendab kulukat eritransporti veesõiduki või lennuvahendiga. Seega on esmase abi brigaadi lahendus kõige optimaalsem. Lisaks on kõrgendatud riskiga perioodil (s.o suveperioodil), kui kiirabi vajavate sündmuste arv väikesaartel on suurem, kaasatud paremaks abi tagamiseks kohapeal asuv õebrigaadi juht ning sellisel juhul vastutab esmase abi brigaadi tegevuse eest tema. Meretöö seaduse § 32 lõike 8 kohaselt kehtestab meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna valdkonna eest vastutav minister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul. Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse osutamise korraldamine on üks riigi ülesandeid meretöö valdkonna korraldamisel. See kohustus tuleneb nõukogu direktiivist 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel.3 Tegemist on meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenusega, mida saab osutada vaid tervishoiuteenuse osutaja. Praegu on lepingupartneriks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Seega on sisult tegemist sama ressursiga, mida kasutatakse arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni teenuse puhul, kuid kõned suunatakse esmalt dispetšerile, kes suunab kõne edasi telemeditsiini arstile. Telemeditsiini arst konsulteerib kapteni või vanem tüürimehega, kes on saanud väljaõppe vastavalt rahvusvahelisele merekonventsioonile. Vastavalt õigusaktidele peavad laevadel olema tagatud ka teatud ravimid.
3 Nõukogu direktiiv 92/29 EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel. Leitav: http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?qid=1483618918760&uri=CELEX%3A01992L0029-20081211
13
Lõikes 2 täpsustatakse, et teenust „Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja arsti telemeditsiiniline teenus – 1 kuu“ (kood 11241) rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 5 lõikele 5 (mille kohaselt peab esmase abi brigaadi rakendamiseks olema nõuete määruse § 4 lõike 7 alusel antud luba, mis peab olema haigekassaga kooskõlastatud. Loale tuleb märkida esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik ja tema asukoht vastavalt nõuete määruse § 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatule) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras. Lõikes 3 täpsustatakse, et teenus „Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni teenus – 1 kuu“ (kood 11241) sisaldab Ruhnu, Kihnu ja Vormsi saarel kahe- või kolmeliikmelise (Ruhnul 44 päeva ning Kihnul ja Vormsil 92 päeva aastas) esmase abi brigaadi ööpäevaringse valmisolekuga (koduvalve ja 8 tundi nädalas valve baasis) seotud kulusid (sh erakorralise meditsiini tehniku tööjõukulu) ja Harjumaa kiirabibrigaadide arstliku telemeditsiinilise konsulteerimise kulusid, kui vastaval kiirabibrigaadi pidajal ei ole arstlikku toetusbrigaadi või arstibrigaadi. Paragrahvis 20 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a koos TTKS-i ja meretöö seaduse muudatustega, mille alusel kehtestatakse käesolev eelnõu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti, Statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste asutuste andmeid. Seletuskirjas esitatud muudatuste mõju hindamiseks kasutatakse enamjaolt kvantitatiivseid uurimismeetodeid, mis tähendab, et hinnangud antakse olemasolevale statistikale ja uuringute andmetele tuginedes. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Kavandatavate muudatuste sihtrühmadeks on kiirabibrigaadi pidajad, kes osutavad kiirabi käesoleva eelnõu nõuete alusel, ja haigekassa, kes rahastab kiirabi osutamist. Samuti on otseseks sihtrühmaks kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad. Kaudselt on mõjutatud Terviseamet, kellel on kiirabi korralduslik roll vastavalt õigusruumile, kuid seda ei reguleeri käesolev eelnõu. Lisaks on kaudselt mõjutatud Häirekeskus, Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet, kes teevad kiirabibrigaadidega koostööd abi väljasaatmisel ja sündmuste lahendamisel, kuid kuna käesoleva eelnõuga kehtestatakse kiirabibrigaadi pidajate rahastamise põhimõtted, on mõju koostööpartneritele ebaoluline. Mõju meditsiinilise kaugkonsultatsiooni saajatele (s.o meremeestele) ja selle teenuse osutajale (s.o PERH) on käesoleva eelnõu rakendamisel vähene, sest ka praegu on teenus tagatud samadel tingimustel. Kui seni on tasumise tingimused kokku lepitud PERH-i ja haigekassa vahelises lepingus, siis edaspidi on kehtestatud täpsemad teenuse osutamise tasumise tingimused õigusruumi tasandil. Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad määruse eelnõu rakendamisega teatud sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud, samuti mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõjude olulisust on analüüsitud alapunktides 4.1 ja 4.2. 4.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Sihtrühm I: kiirabibrigaadi pidajad Alates 2015. aastast tegutseb Eestis 11 kiirabiasutust, kellega on Terviseamet sõlminud kiirabi osutamise halduslepingu ning kelle kiirabibrigaadid on Häirekeskuses operatiivarvestuses ja reageerimisvalmid väljakutsetele. Nende kiirabibrigaadi pidajatega sõlmib lepingu ka haigekassa.
14
Nendeks kiirabibrigaadi pidajateks on: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Kiirabi, AS Karell Kiirabi, SA Tartu Kiirabi, SA Pärnu Haigla, SA Narva Haigla, SA Kuressaare Haigla, AS Valga Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, OÜ Tõrva Tervisekeskus ja SA Tallinna Lastehaigla. Nimetatud kiirabibrigaadi pidajad moodustavad ligikaudu 34% kõikidest asutustest4, kes omavad kehtivat tegevusluba kiirabi osutamiseks, kuid vaid need 11 asutust osutavad reaalselt iga päev elanikkonnale kiirabi hädaabitelefoni 112 kaudu. Seetõttu võib kavandatavast muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust lugeda keskmiseks. Käesolev eelnõu toob kaasa teatuid muutusi kiirabibrigaadi pidajatele, kes peavad hakkama 1. jaanuarist 2019. a esitama haigekassale kiirabiarveid vastavalt käesoleva eelnõu nõuetele. Siiski tuleb kiirabibrigaadi pidajatel ka praeguste lepingute kohaselt esitada Terviseametile osutatud teenuse arve, mistõttu ei ole otsest halduskoormuse suurenemist ette näha. Kuna kiirabiarveid esitatakse iga kuu, siis on mõju esinemise ulatus ja sagedus suur. Samas ei kaasne muudatustega negatiivse iseloomuga mõjusid, sest kehtestatavate hindade aluseks on võetud referentsasutuste tegelikud keskmised kulud. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju oluline – mõjutatud sihtrühm on keskmine, mõju esinemise ulatus ja selle avaldumise sagedus on suured, kuid muudatustega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. Sihtrühm II: kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad Kavandatava muudatuse sihtrühmaks on kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad. TTKS § 16 lõige 2 sätestab, et kiirabi on õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul. Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvaarv 1 319 1335, lisaks külastas 2017. aastal Eesti majutusasutusi 3 544 932 väliskülastajat (lisanduvad veel majutusasutuses mitteööbinud väliskülastajad)6. Kõik eespool nimetatud isikud võivad olla küll potentsiaalsed kiirabi vajajad, kuid tõenäosus, et kõik neist abi vajavad, on siiski väike. Näiteks oli Häirekeskuse andmetel 2017. aastal kiirabi vajavaid hädaabiteateid 272 497, mis moodustab ligikaudu 6% kogu Eesti rahvastikust ja majutusasutustes ööbinud väliskülastajatest. Seetõttu võib hinnata mõjutatud sihtrühma suurust keskmiseks ning mõju ulatust ja selle avaldumise sagedust väikeseks. Kavandatava muudatustega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõju, sest käesolev eelnõu võimaldab jätkuvalt tagada kiirabiteenuse osutamise. Kokkuvõttes on mõjude hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike ning muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. 4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: haigekassa Kiirabi rahastuse üleminekuga Terviseametilt haigekassale kaasnevaid üldiseid mõjusid hinnati Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (512 SE) seletuskirjas7. Käesoleva eelnõu sihtrühm haigekassas on sarnaselt seaduse muudatusest tulenevate mõjudega väike. Eelnõu rakendamisega kaasneb haigekassale teatud halduskoormuse suurenemine, mis tuleneb kiirabiarvete vastuvõtmisel, nende kontrollimisel, ja osutatud teenuse eest tasumisel ning samuti andmete kogumisel vastavalt käesolevas eelnõus sätestatule. Samas kohustab kiirabi rahastamise lepinguid sõlmima TTKS ning käesolev eelnõu vaid täpsustab tasustamise tingimusi. Lisaks on käesoleva eelnõu põhimõtete aluseks võetud teiste haigekassa
4 Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register, allikas: http://mveeb.sm.ee/Tegevusload/? 5 Allikas: Statistikaameti kogutavad põhinäitajad http://www.stat.ee/pohinaitajad 6 Allikas: Statistikaameti andmed http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TU131&ti=MAJUTATUD+MAAKONNA+JA+ELUKOHARIIGI+J%C4RGI+%28KUUD %29&path=../Database/Majandus/23Turism_ja_majutus/02Majutus/&lang=2 7 Leitav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09a043f6-2b77-441f-a485- 460f4d458d9e/Eesti%20Haigekassa%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seadu ste%20muutmise%20seadus
15
poolt tasustavate tervishoiuteenuste tasumise põhimõtted, mistõttu ei ole haigekassa jaoks tegemist oma olemuselt täiesti uue tegevusega. Samuti tasub haigekassa alates 1. jaanuarist 2018. a nn üleminekuperioodil nii kiirabi kui ka meditsiinilise kaugkonsultatsiooni eest. Kokkuvõttes on mõjude hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju oluline – mõjutatud sihtrühma suurus on väike, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on keskmised, kuid muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva eelnõuga kaasneb kulu haigekassale kui kiirabi rahastajale. Kiirabi rahastamisega seotud üldised kulukalkulatsioonid on esitatud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (512 SE) seletuskirjas. Käesoleva määruse jõustumisega seotud lisakulu on 4,8 miljonit eurot. Lisakulu leidmisel on võrreldud 2018. aasta eeldatavat kiirabi eelarve täitmist, millele on lisatud 2018. aastal Terviseameti poolt tasustatavate projektide kulu (jalgrattapatrull, kiirabi konverents, simulatsioonõppus) 2019. aasta eeldatavate kuludega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Kiirabi Liidule ja Terviseametile.
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna
ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamine“ eelnõu
Lisa 1
KIIRABI KULUDE JAOTUS
1. Kiirabibrigaadi pidaja kiirabi- ja esmase abi brigaadide arv, nende läbitud kilometraaž ja teenindatud väljakutsete arv kokku (andmed esitada eelneva kalendriaasta ja nende brigaadide kohta, mille kohta esitatakse kuluandmed käesoleva lisa alusel)
Brigaadide arv
Kilometraaž kokku
Väljakutsete arv kokku
Arstibrigaad
Õebrigaad
Reanimobiilibrigaad
Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaad
Arstlik toetusbrigaad
Täiendav vähendatud koosseisuga õebrigaad
Vähendatud koosseisuga õebrigaad, mille varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto
Esmase abi brigaad
Telemeditsiiniline teenus
Kokku
2
2. Töötajate andmed (andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta, arvestades normtunde ja käesoleva lisa punktis 1.1 sätestatud brigaadide arvu)
Täiskohale taandatud ametikohtade arv brigaadi tüübi kohta Arst
Õde- brigaadijuht Õde
Erakorralise meditsiini tehnik Kiirabitehnik Üliõpilane Kokku
Brigaadide arv
Keskmine täiskohale taandatud ametikohtade arv ühe brigaadiliikme kohta
Arstibrigaad
Õebrigaad
Reanimobiilibrigaad
Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaad
Arstlik toetusbrigaad
Täiendav vähendatud koosseisuga õebrigaad
Vähendatud koosseisuga õebrigaad, mille varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto
Esmase abi brigaad
Telemeditsiiniline teenus
Täiskohale taandatud ametikohtade arv kokku
Füüsiliste isikute arv
3
3. Kulud töötajate koolitusele (andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta, jättes välja eraldi haigekassa poolt tasutavate väljaõppe koolitustega seotud tunnid ja kulud)
Arst Õde - brigaadijuht Õde
Erakorralise meditsiini tehnik Kiirabitehnik Üliõpilane Kokku
Keskmine arst, õde, üliõpilane
Keskmine EM tehnik, kiirabitehnik
Koolitustundide arv kokku (h) – treening/praktika
Koolituskulud kokku (eurot km-ga)-treening/praktika
Koolitustundide arv kokku (h) – teooria
Koolituskulud kokku (eurot km-ga) – teooria
Muud koolitusega seotud kulud kokku – transport, ööbimine, päevarahad (eurot km-ga)
Täiskohale taandatud ametikohad
Keskmine koolitustundide arv ühe täiskohale taandatud ametikoha kohta
Keskmine koolitustunni maksumus ühe täiskohale taandatud ametikoha kohta
Lähetustundide arv (h)
Lähetuskulud kokku (eurot km-ga) – lähetus
Muud lähetusega seotud kulud kokku – transport, ööbimine, päevarahad (eurot km-ga)
Keskmine lähetustundide arv ühe täiskohale taandatud ametikoha kohta
4
Keskmine lähetustunni maksumus ühe täiskohale taandatud ametikoha kohta
4. Kulud töötervishoiule (andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta)
Tervisekontrolli maksumus töötaja kohta (eurot)
Füüsiliste isikute arv
Tervisekontrolli läbimise tihedus (kord mitme aasta jooksul)
Tervisekontrolli aastane kulu kokku (eurot)
Õnnetusjuhtumikindlustuse aastane kulu kokku (eurot km-ga)
Vastutuskindlustuse aastane kulu kokku (eurot km-ga)
Vaktsineerimise aastane kulu kokku (eurot)
Kulu kokku
Täiskohale taandatud ametikohtade arv kokku
Kulu ühe täiskohale taandatud ametikoha kohta
5. Kulud tööriietuse kohta (esitada viimase ostu andmed)
Füüsiliste isikute arv
Paralleelselt kasutusel olevate komplektide arv isiku kohta – suvi
Paralleelselt kasutusel olevate komplektide arv isiku kohta – talv
Ühe komplekti maksumus (eurot km-ga) – suvi
Ühe komplekti maksumus (eurot km-ga) – talv
5
Ühe komplekti kasutusaeg aastates (arvestades paralleelselt kasutatavate komplektide arvu isiku kohta) – suvi
Ühe komplekti kasutusaeg aastates (arvestades paralleelselt kasutatavate komplektide arvu isiku kohta) – talv
Aastane kulu kokku
Täiskohale taandatud ametikohad
Kulu täiskohale taandatud ametikoha kohta
6. Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite kulud (kulud esitada eelneva kalendriaasta kohta)
Arsti- ja õe- brigaad
Reanimobiili -brigaad
Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaad
Arstlik toetus- brigaad
Täiendav vähendatud koosseisuga õebrigaad
Vähendatud koosseisuga õebrigaad, mille varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto
Kokk u
Kasutatud ravimite kulu, sh hapnikuballoonide rent ja gaasi kulu (eurot km-ga), v.a varu
Kasutatud ühekordsete tarvikute kulu (eurot km-ga), v.a varu
Majandusmaterjali kulu (eurot km-ga)
Kulu kokku
Brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
6
7. Seadmete ja inventari kulu (esitada viimase ostu informatsioon). Kui on tegemist ühekordse või korduvkasutatava tarvikuga, mille kulu kajastub lehel „tarvikud/ravimid“, siis seda kulu tabelis mitte kajastada. Lisada kommentaar, kui seadmed/inventar sisaldub sõiduki või mõne teise seadme/inventari hinnas või on ühekordne.
Arsti- ja õebrigaad
Seadmed/inventar Ühikute
arv autos
Ühiku soetusmaksumus
(eurot km-ga)
Aastane hoolduskulu (eurot km-
ga)
Tegelik kasutusaeg
(aastad) Kommentaar
Aastane kulu
1. Seadmed patsiendi transportimiseks
1.1. Põhikanderaam
1.1.1. Lisakanderaam
1.2. Kühvelraam
1.3. Kandelina
1.4. Kandetool
2. Seadmed immobiliseerimiseks
2.1. Vaakummadrats
2.2. Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks
2.3. Kaelalahas
2.4. Lühike seljalahas
3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1. Statsionaarne hapniku manustamise süsteem
3.2. Transporditav hapnik
3.3. Kott transporditavale hapnikule
3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks (hingamiskott)
3.5. Näomask hapniku manustamiseks
– tavaline ja lastele
– koos hapnikureservuaariga ja lastele
7
3.6. Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks
3.7. Elektriline aspiratsioonivahend
3.8. PEEP klapp
4. Diagnostikaseadmed
4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja
4.2. Pulssoksümeeter
4.3. Termomeeter
4.3.1. Kõrvatermomeeter
4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby Wrap
4.4. EKG aparaat
4.4.1. EKG elektroodid, täiskasvanule, 31.1917.21, 1 pakk (= 50 tk)
4.5. Glükomeeter
5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1. Venoosne žgutt
5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks
5.3. Automaatsüstal (perfuusor)
5.3.1. Süstlapump
5.4. Luutrell*
5.4.1 Luunõelad
5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD täiskasvanule
5.4.1.2. Luunõel BIG ühekordne lastele (püstol tüüpi)
5.4.1.3. Luunõel BIG ühekordne täiskasvanule (püstol tüüpi)
6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks
6.1. Kardiomonitor-defibrillaator
8
6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne südamestimulaator
6.3. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator
6.4. Larüngoskoop koos keeltega
6.5. Magill’i klemmid
6.6. Arteriaalsed žgutid
7. Sidumis- ja põetusvahendid
7.1. Tekid
7.2. Termolinad
8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele
8.2. Kott/kohver ravimitele
8.3. Taskulamp
8.4. Teravate esemete konteiner
8.5. Kuuldetorud
8.6. Diagnostiline valgusallikas
8.7. Käärid
8.8. Klemm
8.9. Kaitsekiivrid
8.10. Pealamp
8.11. Raamiga kaitseprillid
8.12. Eristusvest siltidega suurõnnetuste tarbeks
8.13. Traumakott
9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid
9.1. Ohumärgid
9.2. Tulekustuti (6 kg)
9.3. Pipragaas
9.4.Turvavöö lõikur
9.5. Klaasipurustushaamer või -nael
9
10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu ühe brigaadi kohta
Arstlikul toetusbrigaadil lisaks:
Lucas südamemassaaži aparaat*
Hingamisaparaat*
Vaagnafiksaator*
Kriketüreotoomia komplekt*
C-PAP maskid*
Videolarüngoskoop*
Vingugaasi CO andur
HD monitor
Bužii
Kokku
Reanimobiilibrigaad
(eraldi välja tuua laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi sisutus)
Seadmed/inventar Ühikute
arv autos
Ühiku soetusmaksumus
(EUR km-ga)
Aastane hoolduskulu (EUR km-ga)
Tegelik kasutusaeg
(aastad) Kommentaar
Aastane kulu
1. Seadmed patsiendi transportimiseks
1.1. Põhikanderaam
1.1.1. Lisakanderaam
1.2. Kühvelraam
1.3. Kandelina
1.4. Kandetool
2. Seadmed immobiliseerimiseks
2.1. Vaakummadrats
2.2. Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks
2.3. Kaelalahas
10
2.4. Lühike seljalahas
3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1. Statsionaarne hapniku manustamise süsteem
3.2. Transporditav hapnik
3.3. Kott transporditavale hapnikule
3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks (hingamiskott)
3.5. Näomask hapniku manustamiseks
– tavaline + laste
– koos hapnikureservuaariga ja lastele
3.6. Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks
3.7. Elektriline aspiratsioonivahend
3.8. PEEP klapp
4. Diagnostikaseadmed
4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja
4.2. Pulssoksümeeter
4.3. Termomeeter
4.3.1. Kõrvatermomeeter
4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby Wrap
4.4. EKG aparaat
4.4.1. EKG elektroodid, täiskasvanutele, 31.1917.21, 1 pakk (= 50 tk)
4.5. Glükomeeter
5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1. Venoosne žgutt
5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks
5.3. Automaatsüstal (perfuusor)
5.3.1. Süstlapump
11
5.4. Luutrell*
5.4.1. Luunõelad
5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD täiskasvanule
5.4.1.2. Luunõel BIG ühekordne, lastele (püstol tüüpi)
5.4.1.3. Luunõel BIG ühekordne, täiskasvanule (püstol tüüpi)
6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks
6.1. Kardiomonitor-defibrillaator
6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne südamestimulaator
6.3. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator
6.4. Larüngoskoop koos keeltega
6.5. Magill’i klemmid
6.6. Arteriaalsed žgutid
7. Sidumis- ja põetusvahendid
7.1. Tekid
7.2. Termolinad
8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele
8.2. Kott/kohver ravimitele
8.3. Taskulamp
8.4. Teravate esemete konteiner
8.5. Kuuldetorud
8.6. Diagnostiline valgusallikas
8.7. Käärid
8.8. Klemm
8.9. Kaitsekiivrid
8.10. Pealamp
12
8.11. Raamiga kaitseprillid
8.12. Eristusvest siltidega suurõnnetuste tarbeks
8.13. Traumakott
9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid
9.1. Ohumärgid
9.2. Tulekustuti (6 kg)
9.3. Pipragaas
9.4.Turvavöö lõikur
9.5. Klaasipurustushaamer või -nael
10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu ühe brigaadi kohta
Arstlikul toetusbrigaadil lisaks:
Lucas südamemassaaži aparaat*
Hingamisaparaat*
Vaagnafiksaator*
Kriketüreotoomia komplekt*
C-PAP maskid*
Videolarüngoskoop*
Vingugaasi CO andur
HD monitor
Bužii
Kokku
Arstlik toetusbrigaad
Seadmed/inventar Ühikute
arv autos
Ühiku soetusmaksumus
(EUR km-ga)
Aastane hoolduskulu (EUR km-ga)
Tegelik kasutusaeg
(aastad) Kommentaar
Aastane kulu
1. Seadmed patsiendi transportimiseks
13
1.1. Põhikanderaam
1.1.1. Lisakanderaam
1.2. Kühvelraam
1.3. Kandelina
1.4. Kandetool
2. Seadmed immobiliseerimiseks
2.1. Vaakummadrats
2.2. Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks
2.3. Kaelalahas
2.4. Lühike seljalahas
3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1. Statsionaarne hapniku manustamise süsteem
3.2. Transporditav hapnik
3.3. Kott transporditavale hapnikule
3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks (hingamiskott)
3.5. Näomask hapniku manustamiseks
– tavaline ja lastele
– koos hapnikureservuaariga ja lastele
3.6. Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks
3.7. Elektriline aspiratsioonivahend
3.8. PEEP klapp
4. Diagnostikaseadmed
4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja
4.2. Pulssoksümeeter
4.3. Termomeeter
4.3.1. Kõrvatermomeeter
4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby
14
Wrap
4.4. EKG aparaat
4.4.1. EKG elektr., täiskasvanule, 31.1917.21, 1 pakk (= 50 tk)
4.5. Glükomeeter
5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1. Venoosne žgutt
5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks
5.3. Automaatsüstal (perfuusor)
5.3.1. Süstlapump
5.4. Luutrell*
5.4.1 Luunõelad
5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD täiskasvanule
5.4.1.2. Luunõel BIG ühekordne lastele (püstol tüüpi)
5.4.1.3. Luunõel BIG ühekordne täiskasvanule (püstol tüüpi)
6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks
6.1. Kardiomonitor-defibrillaator
6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne südamestimulaator
6.4. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator
6.5. Larüngoskoop koos keeltega
6.6. Magill’i klemmid
6.7. Arteriaalsed žgutid
7. Sidumis- ja põetusvahendid
7.1. Tekid
7.2. Termolinad
8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele
15
8.2. Kott/kohver ravimitele
8.3. Taskulamp
8.4. Teravate esemete konteiner
8.5. Kuuldetorud
8.6. Diagnostiline valgusallikas
8.7. Käärid
8.8. Klemm
8.9. Kaitsekiivrid
8.10. Pealamp
8.11. Raamiga kaitseprillid
8.12. Eristusvest siltidega suurõnnetuste tarbeks
8.13. Traumakott
9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid
9.1.Ohumärgid
9.2.Tulekustuti (6 kg)
9.3. Pipragaas
9.4.Turvavöö lõikur
9.5. Klaasipurustushaamer või -nael
10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu ühe brigaadi kohta
Arstlikul toetusbrigaadil lisaks:
Lucas südamemassaaži aparaat*
Hingamisaparaat*
Vaagnafiksaator*
Kriketüreotoomia komplekt*
C-PAP maskid*
Videolarüngoskoop*
Vingugaasi CO andur
HD monitor
16
Bužii
Kokku
Vähendatud koosseisuga õebrigaad, mille varustuseks on muu sõiduk kui
kiirabiauto
Seadmed/inventar Ühikute
arv autos
Ühiku soetusmaksumus
(EUR km-ga)
Aastane hoolduskulu (EUR km-ga)
Tegelik kasutusaeg
(aastad) Kommentaar
Aastane kulu
1. Seadmed patsiendi transportimiseks
1.1. Põhikanderaam
1.1.1. Lisakanderaam
1.2. Kühvelraam
1.3. Kandelina
1.4. Kandetool
2. Seadmed immobiliseerimiseks
2.1. Vaakummadrats
2.2. Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks
2.3. Kaelalahas
2.4. Lühike seljalahas
3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1. Statsionaarne hapniku manustamise süsteem
3.2. Transporditav hapnik
3.3. Kott transporditavale hapnikule
3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks (hingamiskott)
3.5. Näomask hapniku manustamiseks
– tavaline + laste
– koos hapnikureservuaariga + laste
17
3.6. Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks
3.7. Elektriline aspiratsioonivahend
3.8. PEEP klapp
4. Diagnostikaseadmed
4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja
4.2. Pulssoksümeeter
4.3. Termomeeter
4.3.1. Kõrvatermomeeter
4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby Wrap
4.4. EKG aparaat
4.4.1. EKG elektroodid, täiskasvanule, 31.1917.21, 1 pakk (= 50 tk)
4.5. Glükomeeter
5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1. Venoosne žgutt
5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks
5.3. Automaatsüstal (perfuusor)
5.3.1. Süstlapump
5.4. Luutrell*
5.4.1 Luunõelad
5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD täiskasvanule
5.4.1.2. Luunõel BIG ühekordne lastele (püstol tüüpi)
5.4.1.3. Luunõel BIG ühekordne, täiskasvanule (püstol tüüpi)
6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks
6.1. Kardiomonitor-defibrillaator
18
6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne südamestimulaator
6.3. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator
6.4. Larüngoskoop koos keeltega
6.5. Magill’i klemmid
6.6. Arteriaalsed žgutid
7. Sidumis- ja põetusvahendid
7.1. Tekid
7.2. Termolinad
8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele
8.2. Kott/kohver ravimitele
8.3. Taskulamp
8.4. Teravate esemete konteiner
8.5. Kuuldetorud
8.6. Diagnostiline valgusallikas
8.7. Käärid
8.8. Klemm
8.9. Kaitsekiivrid
8.10. Pealamp
8.11. Raamiga kaitseprillid
8.12. Eristusvest siltidega suurõnnetuste tarbeks
8.13. Traumakott
9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid
9.1. Ohumärgid
9.2.Tulekustuti (6 kg)
9.3. Pipragaas
9.4. Turvavöö lõikur
9.5. Klaasipurustushaamer või -nael
19
10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu ühe brigaadi kohta
Arstlikul toetusbrigaadil lisaks:
Lucas südamemassaaži aparaat*
Hingamisaparaat*
Vaagnafiksaator*
Kriketüreotoomia komplekt*
C-PAP maskid*
Videolarüngoskoop*
Vingugaasi CO andur
HD monitor
Bužii
Kokku
8. Sõiduki kulud (esitada viimase ostu informatsioon)
Õe- ja arstibrigaad
Reanimobiili- brigaad
Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaad
Arstlik toetusbrigaad
Vähendatud koosseisuga õebrigaad, mille varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto
Kulum / aastane kasutusrent (arvestades 5- aastast kasutusaega) km- ga kokku
Aastane hoolduskulu km- ga kokku
20
Aastane hoolduskulu km- ga kokku
Aastane kütusekulu km-ga kokku
Kulu kokku
Brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
Kilometraaž
Väljasõitude arv
Kontroll: kütusekulu km kohta
Kontroll: kütusekulu väljasõidu kohta
9. Ruumide kulu (esitada info kiirabibaaside suuruse kohta; kui kõikide kiirabibaaside kohta ei ole võimalik infot esitada,, esitada andmed vähendatud mahus koos kiirabibaasis olevate brigaadide arvuga)
Ruutmeetrite arv
Kulum kokku
Hoolduskulu kokku
Ülalpidamiskulu kokku
Kulu kokku
Kulu ruutmeetri kohta
Kuluga seotud brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
21
10. Kiirabibaasis oleva sisustuse (mööbel, olmetehnika) kulud (kui kõikide kiirabibaaside kohta ei ole võimalik infot esitada, esitada andmed vähendatud mahus koos kiirabibaasis olevate brigaadide arvuga)
Ühikute arv Ühikute arv
Soetusmaksumus ühiku kohta km-g (EUR)
Tegelik kasutusaeg (aastates) Aastane kulu
Lisada ridu
Kuluga seotud brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
11. Tugipersonali kulud (esitada andmed eelneva kalendriaasta kohta; kontrollida, et esitatud kulud ei sisaldu teistel lehtedel; kontrollida, et esitatud kulud ei sisalda koolituskeskuse või haigekassa poolt ostetavate teenuste väliseid kulusid)
Tugipersonal
Täiskohale taandatud ametikoha d
Aastane brutotöötasu koos maksudega
Koolitus- tundide arv kokku
Koolitus- kulud kokku (eurot)
Muud koolitusega seotud kulud kokku – transport, ööbimine, päeva- rahad (eurot)
Lähetus- tundide arv (h)
Lähetuskulud kokku – lähetus (km-ga EUR)
Muud lähetusega seotud kulud kokku – transport, ööbimine, päevarahad (EUR)
Nõukogu
Juhatuse esimees
Juhatuse liige
Juhiabi
Personalispetsialist
Pearaamatupidaja
Raamatupidaja
Side- ja navigatsioonivahendit e hooldustööd
Dispetšer
22
Vanemõde meditsiiniaparatuuri ja kvaliteedi alal
Vanemõde ravimite ja tarvikute alal
Tartu baasivanem (täiendavalt töökeskkonnaspetsiali st)
Täiendavad baasivanemate ülesanded
Statistik
Koolitusjuht
Koolituskeskuse koordinaator
Koolituskeskuse sekretär
Majandusõde
Garaaži juhataja
Tehnikateenistuse juht
Koristaja
Majahoidja
Kokku
Kulu Kommentaar
Personalikulud kokku
Koolitus- ja lähetuskulud kokku
Bürookulu
Personaliteenused
Esindus- ja vastuvõtukulud
23
Vajaduse korral lisada/kustutada ridu
Kulu kokku
Brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
12. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud (esitada eelneva aasta andmed; kontrollida, et IT-spetsialistide kulud ei sisalduks tugipersonali lehel; eraldi tuua välja esmase abi brigaadide ja arsti telemeditsiini konsultatsiooni teenusega seotud IT-kulud)
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Ühikute arv
Soetusmaksumus ühiku kohta km-g (EUR)
Tegelik kasutusaeg (aastates)
Aastane kulu
Autoarvuti komplekt
Baasijaam
Käsijaam
Autojaam
Sidevahend (mobiiltelefon)
iPad
iPadi kott
Terminalide halduskulud
Terminalide remont ja hooldus
Mobiiltelefonide kõne/paketi kulu
Mobiil-ID
Andmeside (internet) ja lauatelefon
Rakendustarkvara hooldus- ja lepingutasud
24
Muud IT-kulud (turvalisuse sertifikaadid, serveri hooldus, tulemüürid)
IT-spetsialist
Arvutid
Sideinventari tarvikud
IT riistvara ja tarvikud (v.a arvutid)
Videokonverents
Lokaalne analüüsimoodul
Autoarvutite printerid
Võrguseadmete väljavahetamine
GPS-seade + Regio kaart
Pardakaamera
Kokku
Brigaadide arv
Keskmine kulu brigaadi kohta
13. Muud tugiteenuste kulud (esitada eelneva kalendriaasta kulu kokku, v.a. IT-kulud ja bürookulud)
Kulu kokku koos km-ga
Pesupesemine
Jäätmekäitlus (biojäätmed)
Sterilisatsioon
Tööriiete parandamine
Vajaduse korral lisada/kustutada ridu
Kulu kokku
Brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava
tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest
makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamine“ eelnõu
Lisa 2
1
KIIRABI EELARVE TÄITMISE ARUANNE
Kulu nimetus Tekkepõhised kulud (eurot +
käibemaks)
Töötajate töötasud, töövõimetushüvitis, personalikuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed
Arstid
Õed
Kiirabitehnikud
Erakorralise meditsiini tehnikud
Üliõpilased
Töövõimetushüvitis
Töötajate tervishoiuteenused
Töötajate kindlustus
Lähetuskulud (v.a administratsioon)
Koolituskulud (v.a administratsioon)
Eri- ja vormiriietuse soetamine
Ühekordsed meditsiini- ja hügieenitarbed
Ravimid
Üle aastase kasutusajaga meditsiiniseadmete amortisatsioon
Meditsiiniline inventar
Mittemeditsiiniline inventar
Sõidukite ülalpidamiskulud
Kütus
Jooksev remont, tehnohooldus ja -ülevaatus
Sõidukite kindlustusmaksed
Sõiduautode kasutusrent
Sõidukite amortisatsioon
Hoonete ja ruumide amortisatsioon
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete amortisatsioon
Immateriaalse põhivara amortisatsioon
Administreerimiskulud
Administratiiv- ja abipersonali töötasud, töövõimetushüvitis, personalikuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-1306 - Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5976fca-d747-4ce2-9d40-9fbb06249917 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5976fca-d747-4ce2-9d40-9fbb06249917?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu | 02.03.2026 | 1 | 1-7/82-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Sotsiaalministeerium |
| Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ muutmine | 11.05.2023 | 1027 | 1-7/87-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Sotsiaalministeerium |
| Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ muutmine | 25.04.2022 | 1408 | 1-7/109-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Sotsiaalministeerium |