Kiri

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

27.02.2026 nr 14-7.1/76-1

Halduslepingu nr 14.7-1/3.1 „Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse

kaasatuse toetamine“ komponendi

„Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse

innovatsiooni edendamise teel“ elluviimiseks“

2025. aasta seirearuande kinnitamine

Kodanikuühiskonna Sihtkapital esitas 02.02.2026 kirjaga nr 14-7.1/43-1 Siseministeeriumi ja

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapitali vahel 9. detsembril 2024. a sõlmitud

halduslepingu nr 14.7-1/3.1 „Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse

kaasatuse toetamine“ komponendi „Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni

edendamise teel“ elluviimiseks“ 2025. aasta tegevuste täitmise seirearuande.

Siseministeerium kinnitab, et aktsepteerime esitatud seirearuande.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tairi Pallas

välisvahendite osakonnajuhataja

varade asekantsleri ülesannetes

Lisa 1. Tegevuse eelarve täitmine kulukohtade ja aastate kaupa

Lisa 2. Seirearuanne

Lisa 3. Tegevuse tulemusraamistik ja näitajad

Marin Olo

[email protected]

Haldusleping

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme

"Sotsiaalse kaasatuse suurendamine"

komponendi

„Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse

innovatsiooni edendamise teel“ elluviimiseks

Lisa 6

Seirearuanne

Aruande liik Vahearuanne

1. Projekti nimi Kodanikuühiskonna pädevuse suurendamine, üldsuse teadlikkuse tõstmine ja teabe levitamine sotsiaalse innovatsiooni teemadel

2. Projekti tunnusnumber SFOS-is/e-toetuses

Šveits.1.01.25-0006

3. Toetuse saaja nimi SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

4. Partnerite nimed Ei kohaldu

5. Projekti abikõlblikkuse periood

1. juuni 2024 kuni 31. juuli 2028

6. Aruandeperiood (kumulatiivselt)

01.01.-31.12.2025

7. Ülevaade tegevuse elluviimisest (kumulatiivselt)

Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta

Alategevuse nr ja nimetus Alategevus 1: Sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine Alategevuse lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh esinenud

probleemid ja ettevõetud

abinõud.

Planeeritud oli kolme tegevuse osas – sotsiaalse mõjuga innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine,

inkubatsiooniprogrammide loomine ja elluviimine, sotsiaalsete häkatonide loomine ja elluviimine – riigihangete

alusdokumentide pakettide koostamine, riigihangete läbiviimine ja hankelepingute sõlmimine. Käivitatud sai koostöö Riigi

Tugiteenuste Keskusega (edaspidi RTK) hangete korraldamise teenuse osas ning konsulteeritud hankeplaani ja –liikide osas.

Koostatud sai hankeplaan ning detailselt planeeritud hangete läbiviimise ajakava.

Sotsiaalse mõjuga innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise alane nõustamise osas planeeriti hanke

alusdokumentide ettevalmistamiseks esmalt läbi viia kaardistusuuring, mille raames kaardistada ära nõustamisteenuse

sihtrühma - vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, avalike asutuste ja kogukondade – hetkeolukord seoses sotsiaalse

2 (16)

innovatsiooni ja -ettevõtluse alase teadlikkuse ja teadmiste ning oskustega, arenguvajadused ning praegu turul olevad

temaatilised nõustamisteenused. Kaardistus planeeriti otseseks sisendiks nõustamisteenuse hanke alusdokumentidele,

määratledes ära täpse sihtrühma, vajaduse ja nõustamisteenuse eesmärgi. Kaardistuse koostamiseks koostati kontseptsioon,

mis hõlmab sihtrühmade ja eesmärkide kirjeldust ning uuringu ülesehitust. Kaardistuse edukaks ettevalmistamiseks

konsulteeriti väliste ekspertidega. Kaardistusuuringu elluviimiseks korraldati veebruarikuu lõpus-märtsikuu alguses

väikehange. Hanke võitnud pakkuja Tallinna Ülikool (TLÜ) alustas kaardistusuuringu läbiviimist märtsikuu lõpus ning

uuringuraport valmis juulikuu alguseks. Kaardistusuuringu elluviimisel tegid KÜSK ja TLÜ läbivalt sisulist koostööd

uuringu protsessi, sisu ning kommunikatsiooni osas. Valminud kaardistusuuringu raportit kajastati avalikult KÜSKi

kanalites, sh kodulehel, sotsiaalmeedias, uudiskirjades.

Nõustamisteenuse riigihange (väikehange, alla lihthanke piirmäära) planeeriti läbi viia avaliku konkursina KÜSKi

kodulehel. Konkursi alusdokumentide koostamine algas juunikuus, sh koostati detailne menetluskord alla lihthanke

piirmäära jäävate riigihangete menetlemiseks. Konsulteeriti vastavalt vajadusele väliste osapooltega sisendi saamiseks

teenuse sisu kirjeldamisel. Alusdokumentide pakett valmis detsembrikuus. Aasta lõpul korraldati turu-uuring

nõustamisteenuse sisu, mahu ja maksumuse osas täiendava sisendi saamiseks. Turu-uuringu tulemusena otsustati suurendada

hanke eeldatavat maksumust. Selle tulemusena viiakse hange läbi lihthankena riigihangete registris, RTK hangete

korraldamise teenuse toel. Hange on plaanis avada 2026. a. I kvartalis.

Inkubatsiooniprogrammide loomine ja elluviimine, sotsiaalsete häkatonide loomine ja elluviimine – koostati täpsem

tegevuskava riigihanke alusdokumentide koostamiseks, sh esialgne turu-uuringute plaan koos seotud/huvitatud osapoolte

kaardistusega (sh uussisserändajate ja pagulastega tegelevad organisatsioonid ja kontaktisikud; häkatonide, inkubaatorite ja

kiirenditega tegelevad organisatsioonid ja asutused). Turu-uuring ja osapooltega konsulteerimine viidi läbi veebruaris ja

märtsis. Häkatonide ja inkubatsiooniprogrammide hankedokumentide paketi ettevalmistamisega alustati I kvartalis, esialgne

pakett esitati RTKle maikuu lõpus. Kevadel ja suvel toimus KÜSKi ja RTK vahel sisuline koostöö hankedokumentide

täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt vajadusele. Hange avaldati septembrikuus, prognoosiga hankeleping sõlmida

aasta lõpus/2026. a. alguses. Detsembrikuuks oli edukalt ellu viidud suurem osa hankemenetlusest, sh hindamine.

Hankelepingu sõlmimise eeldatav kuupäev on 22. jaanuar 2026.

Kokkuvõtlikult: Plaanipäraselt valmisid sihtrühma vajaduste kaardistus ja riigihangete alusdokumentide paketid kolmele

hankele (sotsiaalse mõjuga innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine, inkubatsiooniprogrammide

loome ja elluviimine, sotsiaalsete häkatonide loomine ja elluviimine). Tulenevalt vajadusest põhjalikult konsulteerida ja

vajalikku sisendit saada hankepakettidesse, sh vastavalt vajadusele täiendavate konsultatsioonide ja turu-uuringu läbi

viimisele, planeeriti inkubatsiooniprogrammide ja sotsiaalsete häkatonide loomise ja elluviimise hankelepingu sõlmimine

jaanuari 2026. aastasse ning nõustamisteenuse hanke läbiviimine 2026. aasta I kvartalisse.

Tabel3 1. Alategevuse väljundid

3 (16)

Jrk nr Alamtegevus Alamtegevuse väljundid4 tegevuskava perioodil

Alamtegevuse väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

1 Sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine

Sihtrühma vajaduste kaardistus 1 2025. esimeses pooles viidi välise kaardistuseksperdi toel läbi nõustamisteenuse sihtrühma (vabaühendused, organisatsioonid, sotsiaalsed ettevõtted, avalikud asutused ja eraisikud) vajaduste kaardistus, mis võeti aluseks hanke tehnilise kirjelduse koostamisele.

Riigihanke alusdokumentide pakett hankele sotsiaalse innovatsiooni teemaline nõustamine organisatsioonidele/sotsiaalsetele ettevõtetele

1 Riigihanke alusdokumentide pakett, sh tehniline kirjeldus ja hankelepingu projekt töötati välja 2025. aasta lõpuks ning viidi läbi täiendav turu-uuring.

Hankeleping 0 Hanke läbi viimine ja hankelepingu sõlmimine lükkus 2026. aasta I kvartalisse, 2025. aasta kolmanda/neljanda kvartali asemel.

2 Sotsiaalsete häkatonide loomine ja elluviimine

Riigihanke alusdokumentide pakett hankele häkatonide loomine ja elluviimine

1 2025. aastal töötati välja riigihanke alusdokumentide pakett ning IV kvartalis viidi läbi inkubatsiooniprogrammidega ühildatud riigihange.

Hankeleping 0 Hankelepingu sõlmimine lükkus 2026. aasta jaanuarikuusse, 2025. aasta kolmanda/neljanda kvartali asemel.

3 Inkubatsiooni- programmide loomine ja elluviimine

Riigihanke alusdokumentide pakett hankele inkubatsiooniprogrammide loomine ja elluviimine

1 2025. aastal töötati välja riigihanke alusdokumentide pakett ning IV kvartalis viidi läbi sotsiaalsete häkatonidega ühildatud riigihange.

Hankeleping 0 Hankelepingu sõlmimine lükkus 2026. aasta jaanuarikuusse, 2025. aasta kolmanda/neljanda kvartali asemel.

Alategevuse nr ja nimetus Alategevus 2: Koolituste ja töötubade korraldamine sotsiaalse innovatsiooni alase teadlikkuse tõstmiseks Alategevuse lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh esinenud

probleemid ja ettevõetud

abinõud.

Sotsiaalse innovatsiooni ja -ettevõtluse alase koolitusprogrammi välja töötamine ja läbi viimine nõustajatele - koostati

arenguvajaduste kaardistamise kontseptsioon. Kontseptsiooni raames töötati välja arenguvajaduste kaardistamise kava, mis

hõlmab kaardistuse läbiviimist välise eksperdi poolt eraldiseisvalt koolitusprogrammi hankest, võimaldades

koolitusprogrammi kirjelduse jaoks koguda ja koostada täpne sisend. Valmiskontseptsiooni osas konsulteeriti välise

eksperdiga ning kontseptsiooni alusel koostati kaardistuse läbiviimiseks pakkumuskutse 2025. a. I kvartalis.

4 (16)

Kaardistusuuringu elluviimiseks korraldati veebruarikuu lõpus-märtsikuu alguses väikehange. Hanke võitnud pakkuja

Tallinna Ülikool (TLÜ) alustas kaardistusuuringu läbiviimist märtsikuu lõpus ning uuringuraport valmis juulikuu alguseks.

Kaardistusuuringu elluviimisel tegid KÜSK ja TLÜ läbivalt sisulist koostööd uuringu protsessi, sisu ning kommunikatsiooni

osas.

Koolitusprogrammi riigihange (väikehange, alla lihthanke piirmäära) planeeriti läbi viia avaliku konkursina KÜSKi

kodulehel. Konkursi alusdokumentide koostamine algas juunikuus. Koostati konkursi tingimustesse alla lihthanke piirmäära

jääva riigihanke detailne menetluskord. Konsulteeriti vastavalt vajadusele väliste osapooltega sisendi saamiseks teenuse sisu

kirjeldamisel, sh moodustati sihtrühma esindajatest - nõustajatest - koosnev töörühm, kes kohtus septembris ja oktoobris

ning andis sisendit koolitusprogrammide sisusse ja ülesehitusse. Alusdokumentide lõplik pakett valmis detsembrikuus.

SI ja SE alase e-õppe kursuse loomise ja käivitamise riigihanke alusdokumentide paketi koostamisega otsustati parema

töövoo ja kvaliteedi tagamiseks alustada 2026. aasta alguses.

Aasta viimasesse kvartalisse planeeritud töötoa, teemal Põhjamaade parimad praktikad uussisserändajate kaasamisel

sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse meetoditega, ettevalmistamiseks koguti sisendit seotud/huvitatud

osapooltelt ning loodi kontakte Põhjamaade organisatsioonidega, mis tegelevad lõimumise ja sotsiaalse sidususega seotud

väljakutsetega. Tegevuste koordinaator osales Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (uue nimega Kestliku Ettevõtluse Liit

KELL) korraldatud õppereisil Norrasse ning kohtus kolme mõjuorganisatsiooniga sotsiaalse sidususe valdkonnas – The

Catalyst, Sammen om en Jobb, Mangfold i Arbeidslivet. Samuti osales tegevuste koordinaator Tallinnas Põhjamaade

Ministrite Nõukogu korraldatud sündmusel "Põhjamaad ja Baltimaad - mis meid ühendab?" ning kohtus Soome

Dialoogiakadeemia asutaja ja praktiku Kai Alhaneniga, eesmärgiga leida ja õppida Soomes korraldatud

integratsioonidialoogidest võrsunud algatustega. Tegevuste koordinaator kohtus Kestliku Ettevõtluse Liiduga arutamaks

koostöövõimalusi ja kogumaks sisendit töötoa sisulisele fookusele.

Töötoa korraldamiseks valmis esialgne korralduslik ja sisuline kontseptsioon. Konsulteerides erinevate osapooltega ning

analüüsides programmi tegevuskava tervikuna, jõuti järeldusele et töötoa mõju on suurem kui see korraldada 2026. aastal,

mil programmi teised tegevused – sh sotsiaalsed häkatonid ja inkubatsiooniprogrammid, mis kaasavad eri keele- ja

kultuuritaustaga inimesi, sh uussisserändajaid ja põgenikke - on käivitunud, on seeläbi tekkinud usalduslikud otsekontaktid

osalejatega keda kaasata osalema töötuppa, ning on käivitunud esimeste sotsiaalse kaasatuse probleemidele suunatud ideede

arendamine häkatonides ja inkubatsiooniprogrammides mida töötuba saaks omalt poolt täiendavate teadmistega toetada.

Kokkuvõtlikult: plaanipäraselt valmisid arenguvajaduste kaardistus ning riigihanke alusdokumentide pakett sotsiaalse

innovatsiooni ja -ettevõtluse alase koolitusprogrammi välja töötamiseks ja läbi viimiseks; tulenevalt vajadusest põhjalikult

konsulteerida ja vajalikku sisendit saada, sh sihtrühma esindajatest töörühm luua ja kohtumisi läbi viia, planeeriti

koolitusprogrammi hanke avaldamine 2026. a. jaanuari. Töötoa mõju suurendamiseks planeeriti selle läbiviimine 2026.

aastasse. E-õppe hankedokumentide paketi ettevalmistamine planeeriti 2026. aasta algusesse.

5 (16)

Tabel 2. Alategevuse väljundid

Jrk nr Alamtegevus Alamtegevuste väljundid tegevuskava perioodil

Alategevuste väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

1 SI ja SE alase koolitusprogrammi välja töötamine ja läbi viimine nõustajatele

Arenguvajaduste kaardistus 1 2025. esimeses pooles viidi välise kaardistuseksperdi toel läbi koolitusprogrammi sihtrühma (maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste- ja ettevõtluse konsultandid, KOVide töötajad vajaduste kaardistus, mis võeti aluseks hanke tehnilise kirjelduse koostamisele.

Riigihanke alusdokumentide pakett hankele SI ja SE alase koolitusprogrammi välja töötamine ja läbi viimine nõustajatele

1 2025. aasta lõpuks töötati välja riigihanke alusdokumentide pakett.

Hankeleping 0 Hankelepingu sõlmimine lükkus 2026. aasta I kvartalisse, 2025. aasta neljanda kvartali asemel.

2 SI ja SE alase e-õppe kursuse loomine ja käivitamine

Riigihanke alusdokumentide pakett

0 Riigihanke paketi koostamisega otsustati parema töövoo ja kvaliteedi tagamiseks alustada 2026. aasta alguses, 2025. aasta III/IV kvartali asemel.

3 Töötoa korraldamine: Põhjamaade parimad praktikad uussisserändajate kaasamiseks SI ja SE meetoditega

Töötuba 0 Aasta jooksul koguti sisendit nii töötoa sisu kui kohalike ja rahvusvaheliste võimalike esinejate kohta. Esialgu 2025. aasta neljandasse kvartalisse planeeritud töötuba uussisserändajate ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamisega seotud vabaühendustele, sotsiaalsetele ettevõtetele, asutustele, kogukondadele jt otsustati korraldada 2026. aasta sügisel, kui on paljud tegevused käimas ja võimaldavad suuremat partnerite ringi ja sihtrühma kaasamist.

Alategevuse nr ja nimetus Alategevus 3: Ühiskonna teadlikkuse tõstmine sotsiaalsest innovatsioonist Alategevuse lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

Planeeritud oli SI tegevust kommunikatsiooniplaani loomine, videoklippide kontseptsiooni ja prototüübi loomine, saatesarja

riigihanke alusdokumentide paketi loomine ning lepingu sõlmimine, taskuhäälingu kontseptsiooni ja prototüübi loomine.

6 (16)

elluviimisele, sh esinenud

probleemid ja ettevõetud

abinõud.

Lisaks projekti ja SI teemat puudutava info uuendamine ja ajakohasena hoidmine veebilehel ning SI-alase info levitamise

tõhususe hindamise kontseptsiooni loomine.

Kommunikatsiooniplaan, mis kajastab erinevaid tegevusi ning võimalusi nende kommunikeerimiseks, valmis maikuu

lõpuks. Lisaks kaardistati sisuvajadused ning on loodi põhisõnumid, mida inimesteni viia. Jooksvalt tegeleti sotsiaalse

innovatsiooni alase teabe levitamisega erinevaid kanaleid kasutades, käivitati sotsiaalse innovatsiooni infokiri, milles

ilmus 13 infokirja keskmise avamisprotsendiga 58%. SI infokirjal on 441 aktiivset kontakti. Lisaks jagati sotsiaalse

innovatsiooni alast infot KÜSKi infokirjas, millel on 1616 kontakti. Samuti on jagatud infot sotsiaalmeedia kanalites, kus

Facebookis on 3500 jälgijat, Instagramis 63 ning LinkedInis 329 jälgijat. LinkedIni peamine sisu on seotud sotsiaalse

innovatsiooniga ning on kakskeelne platvorm, lisaks on jagatud SI alast teavet ka isiklikel profiilidel. Arendatud on sotsiaalse

innovatsiooni alast vahelehte KÜSKi kodulehel ning loodud on ingliskeelne alamleht, mis muuhulgas tutvustab ka

sotsiaalset innovatsiooni. Koostöös partneritega on koostatud koduma kippuvad küsimused ja vastused, et inimestele lihtsalt

ja arusaadavalt sotsiaalset innovatsiooni tutvustada. Kokku ilmus 2025. aastal KÜSKi kodulehel 42 artiklit sotsiaalsest

innovatsioonist. Lisaks loodi täiendatud ja põhjalikum Vikipeedia lehekülg. Iga alategevuse kohta on koostatud ka eraldi

kommunikatsiooniplaan, mis on andnud hea ülevaate, mida iga kampaania puhul teha.

Alates märtsis on kogutud ideid sotsiaalse innovatsiooni taskuhäälingu loomiseks. Käidud on külas teistel taskuhäälingutel

kaardistatud tehnilisi vajadusi ning loodud sisuline lahendus taskuhäälingu tootmiseks. Esimene pilootepisood salvestati

mais ning avaldati juuni alguses. Taskuhäälingut on võimalik kuulata Spotify ja Youtube kanalites. Esimese pilootepisoodiga

kaasati ka võrgustikku taskuhäälingu valmimisse, mistõttu ilmus esimene osa ilma nimeta ning peale seda kuulutati välja

taskuhäälingu nimekonkurss. Nimekonkursile laekus 26 pakkumist, lõpliku nimevaliku tegemisse kaasati kogu KÜSK-i

kollektiiv. Taskuhäälingule on kujundatud enda brändikuvand ja logo, et ta eristuks teistest tegevustest. Kuna sooviti

taskuhäälinguga peamiselt minna erinevatele sotsiaalse innovatsiooni osapooltele külla, siis väljakutseks osutus vajaliku

tehnika leidmine, mis oleks lihtsasti õpitav ja kompaktne. Seetõttu otsustati esimene episood filmida käepäraste vahenditega

testimiseks ning seejärel osta tehnika, mis võimaldaks vajalikku kvaliteeti. Lisaks oli väljakutseks leida tehniline lahendus,

mis lubaks vastavalt vajadustele monteerida ning kasutada ka tehisintellekti lahendusi, seetõttu otsustati tasulise

monteerimisrakenduse kasuks, et videotele ei jääks vesimärki ning heli saaks kvaliteetsem. Kogu protsessist on loodud

kirjalik kontseptsioon, mis on lähtealus ka testepisoodide loomiseks.

Taskuhääling “Mõjulood” teine episood ilmus oktoobris ning rääkis sotsiaalsest innovatsioonist teaduri vaatest.

Juunis alustati miniklippide kontseptsiooni väljatöötamisega. Eesmärk on jagada taskuhäälingus toodud mõtteid lühidalt

ja kompaktselt sotsiaalmeedia rakendustes, et nii rist-turundada infot. Minivideod on subtiitritega ning kindla visuaalse

elemendiga, et köita tähelepanu ning oleksid ligipääsetavuse aspektist arusaadavad. Kontseptsiooni loomisel lähtuti

sotsiaalmeedia trendidest, sisu valikust ning teiste näidetest ning töötati välja ülesehitus, kus on kolme erineva sisuga

videoklippe: teematutvustavad minivideod, taskuhäälingu väljavõtted ning ürituste osalejate muljed. Aasta jooksul ilmus

KÜSKi sotsiaalmeedia kanalites 8 test minivideot.

7 (16)

Selleks, et aru saada, kui kaugele ja mis kvaliteediga info levib, koostati SI-alase info levitamise tõhususe hindamise

kontseptsioon. Lähtuvalt kontseptsioonist koostati mõõdikud ning 2025. aasta andmed võetakse alusandmeteks, millest

lähtutakse järgnevate aastate hindamisel. Mõõdetakse info kättesaadavust ja levikut, inimeste reageerimist ja seotust, teema

populaarsust, sihtrühmade kattuvust, kasutajate tagasisidet, teema kajastamist meedias, võrgustiku aktiivsust ning

kvalitatiivset mõju. Lähtudes sellest on plaan tellida teenusena sotsiaalmeedia teemaanalüüs ja monitooringu teenus, milleks

2025. aastal võeti hinnapakkumised. Lisaks kontseptsiooni loomisele on hakatud ka mõju mõõtma. Näiteks loodi SI infokirja

lõppu mõõdikud, kus inimestel on võimalik hinnata materjalide kasulikkust nendele. Lisaks on infokirja kohta kogutud

tagasisidet veebiküsitlusega.

Valmis kolm sotsiaalse innovatsiooni telesarja esmast kontseptsiooni versiooni, millest valiti esialgu välja üks,

kolmeosaline telesari Eesti sotsiaalse innovatsiooni praktikate esile toomiseks. Hankedokumentatsiooni loomisega alustati

2025. aastal, kuid selle koostamine võttis plaanitust kauem aega, sh eeltöö käigus saadud teadmised saatesarja ühe osa

loomise võimalikust maksumusest ning saateaja hankimise võimalikkusest, nt eratelekanalites, panid esmast kontseptsiooni

ja eelarvet ringi vaatama. Uuendatud eeldatavas maksumuses on saatesarja tootmiseks nüüd kaasatud lisasummad.

Hankedokumentatsiooni valmimine ja sh RTKga tagasisidestamine toimub 2026. aasta esimeses kvartalis.

Projektijuht Evelyn Valtin tutvustas projekti tegevust ja sotsiaalse innovatsiooni Eestis virtuaalsetel ja füüsilistel

rahvusvahelistel sündmustel sh Vilniuses toiminud paneeldiskussioonis Euroopa Liidu sotsiaalse innovatsiooni

kompetentsikeskuste vastastikuse õppimise sündmusel ning Portugalis toimunud nelja riigi õppereisi konverentsil.

Koostööprogrammi partneri Berni Rakendusteaduste Ülikooliga läbiviidud kahes virtuaalses töötoas tutvustas Evelyn Valtin

Eestis sotsiaalseid häkatone ja NULA inkubaatorit ning sotsiaalset innovatsiooni ja kodanikuühiskonda Eestis. ESF+ COP

sotsiaalse innovatsiooni praktikakogukonna jooksva aasta tegevusi kokkuvõtvas, 2026. aasta tööprogrammi

ettevalmistamise ja sotsiaalset innovatsiooni 2027. järgselt toetamise virtuaalsel seminaril jagades praktikakogukonna

liikmetega teistest Euroopa Liidu riikides reflektsiooni ESF+ COP tegevustes osalemise kogemusest ja väärtusest.

Tabel 3. Alategevuse väljundid

Jrk nr Alam- tegevus

Alamtegevuste väljundid tegevuskava perioodil

Alamtegevuste väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

1 SI-teemaliste videoklippide, telesarja ja taskuhäälingute sarja loomine, tootmine ja levitamine

SI tegevuse kommunikatsiooniplaan, sh sisuloome vajaduste kaardistus

1 Kommunikatsiooniplaan kajastab kõiki kommunikatsioonitegevusi, sh videoklippide ja taskuhäälingute tootmist ja levitamist, arvestab kõiki sihtrühmi ja on aluseks kommunikatsioonitegevuste täpsele kavale ja läbiviimisele.

Videoklippide kontseptsioon ja prototüüp

1 Loodi videoklippide kontseptsioon, sh sisuloome, tehnilise teostuse ja formaadi, levitamise lahendused; testiti prototüüpi (avaldati esimesed videoklipid) ning täiendati lõpplahendust, mille alusel videoklippide tootmine ja levitamine jätkub.

8 (16)

Saatesarja riigihanke alusdokumentide pakett

1 2025. aasta lõpuks töötati osaliselt välja riigihanke alusdokumentide pakett.

Saatesarja riigihanke leping

0 Hanke läbi viimine ja hankelepingu sõlmimine lükkus 2026. aasta I/II kvartalisse, 2025. aasta neljanda kvartali asemel.

Taskuhäälingu kontseptsioon ja prototüüp

1 Loodi taskuhäälingu kontseptsioon, sh sisuloome, tehnilise teostuse, formaadi ja levitamise lahendused; testiti prototüüpi (avaldati esimesed taskuhäälingu osad) ning vastavalt vajadusele täiendati lõpplahendust, mille alusel taskuhäälingute tootmine ja levitamine jätkub.

2 SI-teemalise teabe levitamine

Projekti ja SI teemat puudutava info uuendamine ja ajakohasena hoidmine veebilehel

1 Kommunikatsiooniplaani alusel uuendati ja hoiti infot ajakohasena KÜSKi veebilehel ning jagati temaatilist teavet ka artiklite, uudiskirjade, teavituskampaaniate ning ka sotsiaalmeedia kanalite ja üritustel esinemise kaudu.

3

SI-alase info levitamise tõhususe hindamine

Kontseptsioon 1 SI-alase informatsiooni levitamise tõhususe hindamiseks töötati välja kontseptsioon, sh arvestati kommunikatsioonitegevuste sihtrühmasid. Hindamisel võetakse arvesse videoklippide, telesarja ja taskuhäälingute sarja kontseptsioone ja kanaleid,

Alategevuse nr ja nimetus Alategevus 4: Sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise toetamine

Alategevuse lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh esinenud

probleemid ja ettevõetud

abinõud.

Sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise toetamise tegevuste käivitamiseks viidi läbi SI ökosüsteemis ehk valdkonnas tegutsevate erinevate osapoolte ja nende vajaduste täiendav kaardistus. Aluseks võeti olemasolevaid uuringuid ja kirjeldusi nagu Tallinna Ülikooli poolt 2023. aastal koostatud ökosüsteemi kaardistus (An Ecosystem for Social Innovation in Estonia, 2023) ja Tallinna Ülikooli sotsiaalse ettevõtluse ülevaade (Sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteem Eestis, 2017). Samuti saadi täiendavat infot programmi tegevuste raames 2025. aastal programmi raames Tallinna Ülikooli poolt läbiviidud sotsiaalse innovatsiooni alaste vajaduste uuringust ja vestlustest SI kompetentsikeskuse võrgustiku liikmete esindajatega. Infot koguti tagasisideküsimustikuga ka esimese Eesti-sisese sotsiaalse innovatsiooni õppereisi osalejatelt. Sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise toetamise eesmärgil valmis tegevuskava eesmärkide, sisu ja formaadiga ning esimesed kohtumised toimusid Integratsiooni Sihtasutusega, Eesti Pagulasabiga, Balti

Innovatsiooniagentuuriga, VATEKiga, Eesti Ökokogukondade Ühendusega ja Eestis tegutseva Soome

Dialoogiakadeemiaga. Regulaarselt toimus infovahetus ja kaasamine vastavalt vajadusele sotsiaalse innovatsiooni

kompetentsikeskuse osapooltega lisaks KÜSKile - Kestliku Ettevõtluse Liit (KELL), Võrumaa Arenduskeskus, Heateo SA,

9 (16)

Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ning Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalse

Innovatsiooni Labor. CH-EE tiim võttis aktiivselt osa ja panustas programmi tegevuste vaatest Eesti sotsiaalse innovatsiooni

kompetentsikeskuse (SIKK) strateegia loomise protsessist, kus on loodud otsesuhteid SI kogukonna aktiivsete arendajate,

uurijate ja kujundajatega. Strateegia valmimisel saab ka SIKK-i ühisem suund ja vaade selgema kirjelduse ning programmi

jaoks on see üks edaspidiseid toetavaid dokumente ökosüsteemi arendamisel. KÜSK sotsiaalse innovatsiooni alamlehe

uuendamisse, materjalide koostamisse, uudiste jagamisse, uudiskirja jaoks sisendi saamiseks ja muuks seonduvaks on

kaasatud võrgustiku lähemad partnerid ning nende tagasisidest ja soovitustest lähtuvalt infot koondatud. Poliitikakujundajate võrgustikku sisenemiseks kasutati muu hulgas SIKK strateegiaprotsessi, poliitikakujundajate kaasamine on üks strateegia põhiülesandeid. Strateegia valmimine võimaldab tuua kokku poliitikakujundajaid selle tutvustusele, strateegia elluviimisega seotud ülesannete arutlusele. Toimus mitu virtuaalset arutelu Riigi Tugiteenuste Keskuse (mitte hangete menetlemisega seotud) spetsialistidega ja mõnede ministeeriumide esindajatega seoses nende tööd toetavate vajadustega sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas, mille tulemusena 16.10.2025 korraldati seminar ministeeriumide ja ka Eesti ESF+ rakendusüksuse RTK esindajatele. Kohtumise raames tutvustati tiimi esitaja poolt programmi tegevusi, SIKK tegevust ja arutleti edasiste koostöövõimaluste osas. 21.10.2025 toimus virtuaalne kohtumine Sotsiaalministeeriumi ja RTK esindajatele jagamaks kuu alguses toimunud EL Sotsiaalse Innovatsiooni Foorumi kogemusi ja parimate praktikate infot. 25.11.2025 osalesid tiimi liikmed Innovatsioonikonverentsil Tallinnas, kus vestlesid mitmete valdkonna ekspertidega ja lepiti kokku edaspidistes vestluste jätkamises. Läbi aasta jätkati nii võrgustiku kontaktide kui poliitikakujundajate kontaktide andmebaasi loomist. Igal sündmusel, infovahetusel neid täiendati. 2026. aastal saab kontaktide baas täiendust nii selle alategevuse sündmustel, samuti häkatonide, inkubatsiooni jm teistes selle programmi alategevustes ette võetavate sündmustega.

28.-29. oktoobril toimus kahepäevane sotsiaalse innovatsiooni Eesti õppereis Võru- ja Põlvamaale, mille eesmärk oli

tugevdada Eesti vabaühenduste, omavalitsuste ja ettevõtete võimekust arendada kogukonnapõhiseid ja mõjusaid lahendusi.

Külastused valiti nii, et need kajastaksid mitut tüüpi algatusi: noortekeskuseid tegevusi, tehnoloogia- ja ettevõtlusvaldkonda,

kogukonna arendamise praktikaid, haridusinnovatsiooni ning regionaalset koostööd. Kuupäevade ja tegevuste valimisel

tehti tihedat koostööd võrgustikuga ja MAK vabaühenduste konsultantidega. Sotsiaalse innovatsiooni õppereisi vastu oli

märkimisväärselt suur huvi, mida näitas 77 kandideerijat, kellest valiti algselt 25 osalejat välja lähtudes hindamismetoodikast

ja motivatsioonikirjadest. Kuna inimesi haigestus viimasel hetkel, siis osales lõplikult õppereisil 20+ 4 inimest KÜSKist.

Turundus toimus peamiselt sotsiaalmeedia platvormidel – Facebookis, Instagramis ja LinkedInis (peamiselt kakskeelne) –,

kus kasutati nii orgaanilist levikut kui ka sihitud tasulist reklaami, et jõuda inimesteni, kes tegelevad kogukondliku

arendamise või innovatsiooniga ning võiksid õppereisist kõige rohkem kasu saada.

Õppereisi järel koostati uudislugu ning minivideod osalejate kogemustest ja muljetest. Lisaks koguti tagasisidet osalejatelt

nii õppereisi järgselt kui ka kolme kuu pärast, et näha, kui palju nad on saadud kogemusi kasutanud. Tagasiside laekus 25

osalejast 15, mis võimaldab teha sisulised järeldused õppereisi kvaliteedi, sisu ja korralduse kohta. Üldine hinnang

õppereisile oli väga kõrge – kõik vastajad andsid üldhindeks 5. Selleks, et õppereisi käigus tekkinud kontaktid ja arutelud ei

jääks ühekordseks, loodi osalejatele virtuaalne kogukonna keskkond MõjuPesa Facebooki grupina ning töötati välja

10 (16)

kontseptsioon virtuaalsete võrgustikukõnede loomiseks. Samuti loodi virtuaalne tahvel, kuhu iga osaleja sai kirjutada enda

kontaktid, probleemid ja abi vajaduse, et tekiks suurem koostöö. Hiljem koostati ka õppereisi tegevusraport, kus õppereisi

analüüsiti ning tehti parendusettepanekud, et järgmine õppereisi oleks veel parem.

Tabel 4. Alategevuse väljundid

Jrk nr Alamtegevus Alamtegevuste väljundid tegevuskava perioodil

Alamtegevuste väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

1 SI-alaste koostöövõrgustike arendamine ja toetamine

SI ökosüsteemi vajaduste kaardistus

1 Sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi erinevate osapoolte arendus- ja toetusvajaduste kaardistamine koostöövõrgustike toetamise tegevuskava loomiseks.

Tegevuskava 1 SI ökosüsteemi vajaduste kaardistuse alusel luuakse alategevuse jaoks tegevuskava, milles kajastuvad arendus- ja toetustegevuste täpsemad eesmärgid, sisu, vorm ja ajakava. Tegevuskava on osaks alategevuste ülesest tegevuskavast kodanikuühiskonna sotsiaalse innovatsiooni ja -ettevõtluse pädevuste arendamiseks (horisontaalne tegevus, kajastub punktis 6).

Tegevused 5

Vastavalt valminud tegevuskavale viidi esialgu planeeritud ühe tegevuse asemel ellu 5 tegevust, mis hõlmasid kohtumisi valdkonnas tegutsejatega sisulisema koostöö loomise ja arendamiseks.

2 Kohtumiste korraldamine ja lobitöö tegemine

Täpsem poliitikakujundajate tasandi “ökosüsteemi” ja isikute kaardistus

1 Poliitikakujundajate kaardistus hõlmas erinevatel tasanditel (kohalikud omavalitsused, riigiasutused, äri- ja kolmanda sektori katus- ja esindusorganisatsioonid) tegutsevate osapoolte ülevaadet ja rolli seoses SI ja SE poliitika kujundamisega. Kaardistus jätkub jooksvalt tegevuste käigus.

Tegevuskava 1 Kaardistuse alusel loodi alategevuse jaoks tegevuskava, mis on osaks alategevuste ülesest tegevuskavast kodanikuühiskonna SI ja SE pädevuste arendamiseks (horisontaalne tegevus, kajastub punktis 6).

Tegevused 2

Vastavalt valminud tegevuskavale viidi ellu 2 tegevust, mis olid suunatud ministeeriumide ja Riigi Tugiteenuste Keskuste esindajatele.

3 Õppekäikude korraldamine Eestis

Õppekäik 1 Aasta teises pooles korraldati õppekäik Eestis. Sihtrühmade ja õppekäigu sisusse andis sisendi SI ökosüsteemi vajaduste kaardistus.

Alategevuse nr ja nimetus Alategevus 5: Sotsiaalse innovatsiooni alaste teadmiste ja parimate praktikate kogumine,

süstematiseerimine ja levitamine

11 (16)

Alategevuse lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh esinenud

probleemid ja ettevõetud

abinõud.

Eesti sotsiaalse innovatsiooni parimate praktikate andmebaasi loomise käivitamise ja haldamise tegevuse osas koguti

alusinfot programmi e-seminaride kaudu (Berni Rakendusteaduste Ülikool), ESF+ CoP SI konverentsil Vilniuses (märts

2025), SEV võrgustiku Norra õppereisil (aprill 2025), ESF+ CoP SI Prahas toimunud õppereisil ja KÜSKi Portugali

õppereisil (mai 2025). Kujunenud arusaamine, kuidas on mujal tehtud, toetas protsessi. Loodud on parimate praktikate

andmebaasi kirjelduse vorm (versioon 2-1) ja katsetati esimeste näidetega, et välja selgitada vormi täiendamise ja muutmise

vajadused. Väljakutseks vormi loomisel oli esialgu valitud tööriista (MS Word) vähene paindlikkus (nt rippmenüüde

loomine), aga lõppvorm ei tule Wordi põhine, siis, et piloot-vorm on piisav, et alustada parimate praktikate kogumisega.

Teiseks väljakutseks oli GDPR alased piirangud/nõudmised, et kogutud infot jagada avalikult – vaja on saada nõusolekud

projektide/praktikate esindajatelt, et nende antud infot võib avalikustada, ja nende kontakte jagada. Ettevalmistamisel on

vastava nõusoleku saamise/fikseerimise vormi loomine. Avaliku andmebaasi osas on peetud nõu KÜSK IT-juhiga ja uuritud

teistes riikides sarnaste andmebaaside jaoks kasutatud võimalusi. Andmebaasi testimine ja täiendavad arutelud, sh lätlastega

nende poolt loodud riigi ülese andmebaasi osas jätkuvad 2026. alguses.

Sotsiaalse innovatsiooni käsiraamatu koostamine ja levitamise osas saadi ja koguti esmast infot käsiraamatute ja muude

juhiste osas, mis juba olemas. Näiteks tutvuti hiljuti doktoritööna kaitstud analüüsiga “An analysis of social hackathons as

a co-creative innovative solution to local societal challenges” (Kadri Kangro). Samuti läbis tiim RESIST programmi

koolituse “How to make Innovation Social”, mis sisaldab oma käsiraamatut ja “tööriistakasti” (toolbox). 2025. aastal loodi

käsiraamatu sisu kontseptsioon (ka inglise keelsena) ja viidi läbi esmased omavahelised arutelud. Plaanitud sisu peegeldused

eksperdiga lükkusid 2026. aasta alguses, sh kaasatakse ekspertnõu saamiseks Šveitsi partnerit Berni Rakendusteaduste

Ülikooli.

Tabel 5. Alategevuse väljundid

Jrk nr Alamtegevus Alamtegevuste väljundid tegevuskava perioodil

Alamtegevuste väljundite arv tegevuskava perioodil

Selgitus

1 SI-alaste parimate praktikate kogumine ja süstematiseerimine

Kontseptsioon 1 Kontseptsioon kajastab parimate praktikate kogumise, süstematiseerimise ja levitamise viise, võimalikke (tehnilisi) lahendusi. Kontseptsiooni loomise käigus analüüsiti olemasolevaid parimate praktikate kogumeid. Kontseptsiooni koostamisele andis sisendit alategevuse 4. raames koostatud SI ökosüsteemi vajaduste kaardistus.

Parimate praktikate prototüüp ja esimeste näidetega test

1 Vastavalt valminud kontseptsioonile loodi parimate praktikate prototüüp esimeste näidetega, mille raames testitati väljatöötatud (osalist) lahendust saamaks sisendit vajalike täienduste osas mida järgnevalt ellu viia.

2 SI-teemalise käsiraamatu koostamine ja

Käsiraamatu kontseptsioon

1 Töötati välja käsiraamatu esmane formaat, kaardistati võimalik sisu, sh analüüsiti olemasolevaid materjale.

12 (16)

levitamine

Alategevuse nr ja nimetus Alategevus 6: Üldised (horisontaalsed) tegevused, sealhulgas tegevuskavade koostamine Alategevuse lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh esinenud

probleemid ja ettevõetud

abinõud.

Koostööprogrammi sotsiaalse innovatsiooni tegevuste tiimis jätkasid kõik 2024. aastal projekti tegevustega liitunud töötajad:

projektijuht Evelyn Valtin, koordinaator Sandra Paulus, koordinaator Elmo Puidet ja kommunikatsioonispetsialist Maris

Praats. Toimus projekti tiimi jätkuv kokku töötamine ning korraldati alategevuste elluviimiseks vajalike sisemiste

protsesside ja süsteemide loomist. Osaleti Šveitsi-Eesti koostööprogrammi osapoolte korralistel töökohtumistel, tehti

administratiivseid tegevusi ja koostööd kommunikatsioonitegevuste planeerimisel koostöös ja koostati aruandlust.

Koostati 2025. aasta detailsemad tegevuskavad ning eelarve ja mitmed täpsemad tegevuste protsessid. Arendati edasi

tegevuskavasid kodanikuühiskonna sotsiaalse innovatsiooni ja -ettevõtluse pädevuste arendamiseks, sh sihtrühmade

kaardistamiseks. Tegevuskavad kajastavad alamtegevusi, sihtrühmade gruppe, sihtrühmi täpsemalt, arenguvajadusi,

tegevusi, arendatavad pädevused ja oodatavad tulemused, mis on seotud ka tulemusraamistiku väljunditega ja näitajatega.

Tegevuskavade asjakohasematena loomiseks kaardistati tiimi enda pädevused vastavalt eelkõige Euroopa Sotsiaal Fondi

ekspertide poolt välja toodud soovituslikule sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuste pädevuste mudelile ning kõik

tiimiliikmed osalesid mitmetel temaatilistel koolitustel ja sündmustel Eestis ning ka rahvusvaheliselt. Lisaks kohtusid jas

suhtlesid tiimi liikmed sihtrühmade esindajatega, tehti täiendavad kaardistused vastavalt alamtegevustele. Analüüsiti ja

arvestati kavade koostamisel Eesti sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi ja selles tegutsejate kaardistusega (2023, Tallinna

Ülikool). Tegevuskavasid ajakohastatakse ja täiendatakse jooksvalt vastavalt alategevuste elluviimise ja sisustamisega.

20. veebruaril 2025 toimus edukas tegevuste avaüritus Viljandis, kus osalesid Šveitsi- Eesti programmipartnerid ning

sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse sidusrühmad. Sündmusel vaadeldi sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse

hetkeolukorda Eestis ning arutati, kuidas uuenduslikke lahendusi ära tunda ja rakendada. Lisaks tutvustati Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi ja selle tulevikuplaane ning jagati häid näiteid sotsiaalsest innovatsioonist ja ettevõtlusest. Osalejad said

panustada ühisesse arutelusse, kus koguti ideid häkatonide ja inkubaatorite läbiviimiseks. Arutelus tõdeti, et lisaks

praktilistele lahendustele on oluline kogukondade varasem ja pidev kaasamine ning süsteemsete takistuste leevendamine.

Pikaajalise mõju saavutamiseks on vajalik valdkondade vaheline koostöö ning olemasolevate programmide täiendamine

innovaatiliste lahendustega. Arutelus toodi esile mitmeid väljakutseid, millega erinevad kogukonnad, sh sisserändajad

igapäevaselt kokku puutuvad.

Koostööprogrammi partneri Berni Rakendusteaduste Ülikooliga viidi läbi kaks virtuaalset töötuba. 21. jaanuaril 2025

toimus töötuba sotsiaalsete häkatonide teemal, kus Šveitsi organisatsiooni 4SocialGood näitel andis Debra Hevenstone

ülevaate oma lähenemisest ja tegevusest sotsiaalsete häkatonide elluviimisel. Sotsiaalse innovatsiooni tegevuste projektijuht

Evelyn Valtin andis ülevaate Eestis läbiviidavatest sotsiaalsetest häkatonidest ja tutvustas NULA inkubaatorit. 27. mail 2025

toimus virtuaalne töötuba teemal “Sotsiaalne innovatsioon ja kodanikuühiskond Eestis ja Šveitsis”. Dr. Pascal Dey, Berni

Rakendusteaduste Ülikooli Innovatsiooni ja ettevõtluse instituudi professor ja St. Galleni ülikooli vanemteadur, tutvustas

13 (16)

olukorda Šveitsis. Evelyn Valtin tegi ettekande ülevaatega Eestis kohta. Mõlema virtuaalse töötoa raames toimusid

täiendavad arutelud ja koostöökohtade leidmine. Töötoad olid avalikud ning neis osalesid lisaks Šveitsi ja Eesti

programmipartneritele teised Eestis teemadega seonduvalt tegutsevad huvilised. Kolmanda, sisemise töötoana toimus 14.

oktoobril 2025 järgmise aasta ühiste tegevuste planeerimine.

Projekti töötajad osalesid mitmesugustel siseriiklikel seminaridel, konverentsidel ja töötubades, sh sotsiaalse

innovatsiooniga ning ka erineva kultuuri ja keeletaustaga inimeste kaasamise teemalistel. Samuti osalesid projekti töötajad

rahvusvahelise sotsiaalse innovatsioon praktikakogukonna (ESF+ CoP) ja teiste poole korraldatud virtuaalsetel seminaridel,

õppereisidel Leedus, Norras, Portugalis, Tšehhis ja Rootsis ning Belgias toimunud sotsiaalse innovatsiooni foorumil

eesmärgiga edendada rahvusvahelist koostööd. Jagades Eesti kogemusi ja teavet nii kodanikuühiskonna, sotsiaalse

innovatsiooni kui Šveitsi-Eesti koostööprogrammi kohta ja omandades parimaid praktikaid kohapealsete organisatsioonide

kogemusest. Luues ja edendades koostöösuhteid rahvusvahelisel tasandil ning tugevdades ka Eesti kodanikuühiskonna

rahvusvahelist positsiooni.

 04.-06.03.2025 toimus Vilniuses, Leedus, Euroopa Liidu liikmesriikide sotsiaalse innovatsiooni ekspertidele ESF+

Community of Practice on Social Innovation (sotsiaalse innovatsiooni praktikakogukond) (edaspidi ESF+ COP SI)

Euroopa Liidus tegutsevate sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuste kohtumine. Sündmuse eesmärk oli

vastastikune õppimine, fookusega võimestada tegevuste mõju ja loodavat väärtust läbi teadmiste, tööriistade, kogemuste

ja parimate praktikate vahetamise ning tegevuste vahel sünergia loomise toetamise. Samuti toetada jätkuvat

professionaalsete kompetentside arendamist läbi koostöö ja kvaliteedi tõstmisele suunatud tegevuste. KÜSKi esindasid

Evelyn Valtin, Elmo Puidet ja Sandra Paulus. Sündmus andis olulise konteksti, teadmised, kontaktid ja platvormi

mõtestada ja kommunikeerida Šveitsi-Eesti koostööprogrammi sotsiaalse innovatsiooni eesmärke ja tegevusi ka laiemalt

ESF+ sotsiaalse innovatsioonile suunatud eesmärkide ja tegevustega; võrgustuda ja luua kontakte tegevuste toetamiseks

ning saada teadlikuks headest praktikatest rahvusvahelisel tasandil. Evelyn Valtin osales paneeldiskussioonis tuues välja

ka koostööprogrammi tegevusi ning jagades kogemusi sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse arendamisest Eestis

ning rõhutas, et suurimaks väljakutseks on jätkusuutliku rahastuse tagamine ja sotsiaalse innovatsiooni lõimimine

poliitikakujundamisse. Visiidist valmis artikkel.

 31.03-03.04.2025 toimus Oslos, Norras, Eesti-Norra koostööprojekti „Üks visioon: Kasumi ja sotsiaalse mõju

integreerimine Eestis ja Norras“ õppereis, millel osales Sandra Paulus. Õppereisi korraldas Kestliku Ettevõtluse Liit

KELL (varem Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik) eesmärgiga tutvuda Norra heade sotsiaalse ettevõtluse näidetega ning

võrgustuda kohalike organisatsoonidega. Koordinaator Sandra Paulus kohtus lisaks kolme sotsiaalse ettevõttega, mis

tegutsevad sotsiaalse sidususe valdkonnas ning lõi koostöösuhteid edasise võimalusega kutsuda sotsiaalsete ettevõtete

esindajad kogemusi jagama Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames korraldatavale töötoale Põhjamaade parimatest

praktikatest uussisserändajate ja põgenike kaasamisel. Õppereisil osalemisest valmis artikkel.

14 (16)

 13.-17.05.2025 toimus Portugalis KÜSKi projekti “Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine läbi

laste ja noorte aktiivsuse kasvatamise” õppereis eesmärgiga tutvuda kohalike heade praktikatega noorte kaasamisel,

sealhulgas sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse lähenemiste/meetodite toel. Õppereisil osales Sandra Paulus

eesmärgiga tutvuda sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse ökosüsteemiga, sh sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse

lähenemiste/meetodite arendamisega ja rakendamisega vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste tasandil. Õppereis aitas

luua paremat mõistmist Eesti sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse ökosüsteemi arengust läbi võrdluse Portugali

ökosüsteemiga, pakkus häid näiteid sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse toetamisest kohaliku omavalitsuse poolt läbi

sotsiaalselt vastutustundlike hangete, millest võrsunud olulised taipamised ja praktikad on leidnud rakendust ka KÜSKi

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames kavandatavates hangetes. Õppereisil osalemisest loodi artikkel.

 13.-14.05.2025 toimus Prahas, Tsehhis, Euroopa Liidu liikmesriikide sotsiaalse innovatsiooni ekspertidele ESF+ COP

SI õppereis, mille fookuses oli muutuva maailma ja üha keerulisemasemate sotsiaalsete väljakutsete lahendamise julgus

mõelda raamidest välja, katsetada uusi lahendusi ning panna inimesed ja nende tegelikud vajadused kõige keskmesse.

Toodi välja vajadus süsteemsele toele ideede varajases arenduses, uuenduslike rahastusmudelite roll, mõju hindamise

olulisus, hoiakute ja mõtteviiside muutmine, sotsiaalsete „ajapommide“ kaardistamise ning pikaajaline visioon ja

järjepidevus. Õppereisil osalesid Evelyn Valtin ja Maris Praats, kes lisaks kohtusid välismaalaste lõimumisega tegeleva

organisatsiooniga Centrum pro Integraci Cizinců juhiga ja keeleõppe edendajatega organisatsioonist META. Õppereisil

osalemisest loodi artikkel.

 04.-06.06.2025 toimus BIRDS nimelise sotsiaalse innovatsiooni rahvusvahelise konsortsiumi õppereis Lissabonis,

Portugalis, kus esines ja osales Evelyn Valtin. Õppereisi eesmärk oli kokku tuua Portugali, Hispaania, Prantsusmaa ja

Rootsi sotsiaalse innovatsiooni esindajad kogemuste vahetamiseks ja koostöö võimestamiseks eelkõige sotsiaalse

innovatsiooni rahastamisvahendite, seniste tulemuste ja õppetundide vaatest. Tutvustati riikide kogemusi rahastamise

ühitamisel sotsiaalse innovatsiooniga, sotsiaalsete tulemuste lepinguid (SOC), mõjuinvesteeringute perspektiivi ning

sotsiaalse innovatsiooni rahastamise piiride laiendamist ning Euroopa fondide strateegilist rolli sotsiaalse innovatsiooni

edendamisel ja kuidas toimivad ESF+ sotsiaalse innovatsiooni rahastamismudelid, mis kõik on Eestis valdkonna

aktuaalse teemad. Evelyn Valtin tutvustas Eesti edukat näidet NULA sotsiaalset inkubatsiooniprogrammi, mida Heateo

Sihtasutus KÜSKiga koostöös kümme aastat ellu viinud on. Õppereisil osalemisest loodi artikkel.

 09.-10.09.2025 toimus Malmös, Rootsis, Euroopa Liidu liikmesriikide sotsiaalse innovatsiooni ekspertidele ESF+ COP

SI õppreis „Sotsiaalse innovatsiooni edendamine koostöö ja teadmiste jagamise kaudu“, millel osales Evelyn Valtin. Õppereis keskendus koostööle teadlastega ja teaduse kasutamisel liikumaks edasi üksikutelt projektidelt suuremate süsteemsete muutusteni, sh terviklike „portfooliote“ loomisel erinevatest algatustest, mis koos aitavad lahendada mõnd suurt probleemi, kuidas koguda, jagada ja hoida teadmisi. Rootsis on andmete hoidmisel tehtud suuri samme, luues digitaalseid andmeplatvorme ja katsetades isegi „ühiskonna digikaksikuid“ – mudeleid, mis aitavad simuleerida ja ette näha võimalikke arenguid. Õppereisi projektikülastused hõlmasid peamiselt sotsiaalse kaasamise ja siduse teemasid: „MFF ühiskonnas“, Ühisjõud Herrgårdeni linnaosas, Botildenborgi kogukonnakeskus ja õppeaed ning Sotsiaalse Innovatsiooni Keskus Lõuna-Rootsis. Õppereisil osalemisest loodi artikkel.

15 (16)

 30.09.2025 toimus Vilniuses, Leedus, RESIST rahvusvahelise projekti korraldatud rahvusvaheline strateegia labor

“Strategy Lab”, kus osales Evelyn Valtin. Sündmus tõi kokku sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse tegutsejad

Läänemeremaade riikidest, et suhelda partneritega seitsmest Läänemere piirkonnast. Samuti, et jagada oma kogemusi ja

teadmisi sotsiaalse innovatsiooni edendamise kohta ja õppida, kuidas erinevad piirkonnad töötavad sotsiaalse

innovatsiooniga poliitilises kontekstis. Malmö Ülikooli poolt viidi läbi praktiline grupitöö testimaks praktilist tööriista

osalejates kõige pealt loovuse ja „kastist välja“ mõtlemise võimendamiseks ning seejärel üheskoos tuleviku võimalike

stsenaariumide mõtestamiseks ja praktiliste väljundite leidmist koosloome meetodil. Sündmusel osalemisest loodi

artikkel.

 01.-02.10.2025 toimus Brüsselis, Belgias, ESF+ COP SI korraldatud kolmas Sotsiaalse innovatsiooni foorum 2025, kus

osalesid Evelyn Valtin, Elmo Puidet, Maris Praats. Foorumile kogunes eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikidest üle 200

valdkondliku eksperdi, poliitikakujundaja ja kogukondade eestvedaja. Foorumil arutati, kuidas viia inimeste loodud

nutikad lahendused väikestest projektidest riiklike poliitikate tasemele. Peamised teemad olid kogukondade

vastupidavus, sotsiaalse innovatsiooni mõju mõõtmine, koostöö avaliku sektori ja kodanikuühiskonna vahel ning

Euroopa Sotsiaalfond Plussi (ESF+) fondi roll heade lahenduste laiendamisel üle Euroopa. Programmi raames tutvustati

edukaid innovaatilisi näiteid mh vähemate võimalustega inimeste kaasamisest, haridusvaldkonnast ning tööelust ja

võrgustikest. Foorumil osalemisest loodi artikkel.

Lisaks panustas Evelyn Valtin tegevuste jätkusuutlikkuse tagamiseks ja väljundite parimal moel kasutamisele võtmiseks

Siseministeeriumi valitsemisala teaduse, arenduse ja innovatsiooni strateegia 2030 loomisse, ESF+ järgmise perioodi

ettevalmistamisse, Siseministeeriumi teaduse, arenduse ja innovatsiooni töörühma, ESF+ SI keskmises arengufaasis olevate

kompetentsikeskuste töörühma ja kutsele liitumaks sotsiaalse innovatsiooni ülemaailmse valitsusnõukoguga. Projekti

töötajad liitusid rahvusvahelise SERIGO maapiirkondade sotsiaalse innovatsiooni võrgustikuga ja panustasid sotsiaalse

innovatsiooni kompetentsikeskuse strateegia loomisse.

8. Hinnang toetatavate tegevuste tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele1

1 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31. detsember ja tegevuse lõppedes lõppseisuga.

16 (16)

Planeeritud vahenditega täideti enamik püsitatud eesmärke, osad tegevused ja nendeks ettenähtud vahendite kasutamine lükkus edasi 2026. aastasse.

Peamiselt puudutas edasi lükkumine hangetega seotud tegevusi, sest eeltöö sh hankepakettide ettevalmistamine võttis planeeritust kauem aega, tekkis vajadus

täiendava sisendi kogumiseks ja analüüsiks ning hankeprotsessidest tulenevaga plaane korrigeerida. Kõikide tegevuskavasse planeerinud tegevustega liiguti

tulemuste ja projektide eesmärkide suunas, samuti suurem osa väljundeid said saavutatud. Projektiga liigutakse seatud eesmärkide täitmise poole stabiilselt,

eesmärkide saavutamine on võimalik. Eesmärkide saavutamist soodustab hästi koostööle ja tegutsema saanud projektitiim, KÜSKi raamatupidaja ja IT-juhi

panus administratiivsete tegevuste juures ning varasemad ja projekti senise tegevuse raames loodud koostöösuhted, sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse

ettevõtluse tegus võrgustik. Kindlaid eesmärkide saavutamise takistavaid tegureid (sisemisi ning väliseid) praegu näha ei ole.

NB! Koos aruandega esitada andmed tulemusraamistiku näitajate täitmise kohta (halduslepingu lisa nr 2 vormil) ja toetatavate tegevuste

eelarve täitmise kohta (halduslepingu lisa nr 5 vormil).

Aruande koostaja Ametikoht Allkiri, kuupäev

Evelyn Valtin Projektijuht 30.01.2026

Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta

Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri, kuupäev

Tiina Oraste Juhataja 30.01.2026