Kiri

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 149

Tallinn, Toompea ja videosild Reede, 13. veebruar 2026

Algus 9.00, lõpp 10.35

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Rahandusministeeriumi välisasjade nõunik Märten Ross (1. päevakorrapunkt);

majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler Maria Alajõe, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

koostöö osakonna juhataja Silver Tammik (2. päevakorrapunkt); Haridus- ja

Teadusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö nõunik Piret Sütt (3.

päevakorrapunkt); Haridus- ja TeadusministeeriumiEuroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö

nõunik Piret Sütt ja teadus- ja arenduspoliitika osakonna nõunik Ursula Tubli (4.

päevakorrapunkt)

Osalesid: Tairi Täht (Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik), Raimond Vladimirov (Luisa

Rõivase praktikant)

Päevakord:

1. Eesti seisukohad 16. veebruaril 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 17. veebruaril

2026 toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega luuakse

Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja - innovatsiooni eriprogramm,

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697 ja (EL)

2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL) [Euroopa

kaitsetööstuse programm] COM(2025) 555

3. Seisukoha andmine: Nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja

koolitusprogramm aastateks 2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi projekti ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2025/1304 COM(2025) 594

4. Seisukoha andmine: Euroopa Söe- ja Teraseühenduse fondi teadusprogrammi ettepanekud

COM (2025) 759; COM(2025) 760

5. Info ja muud küsimused

2

1. Eesti seisukohad 16. veebruaril 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 17.

veebruaril 2026 toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil

Märten Ross andis ülevaate Eesti seisukohtadest 16. veebruaril 2026 toimuval eurorühma

kohtumisel ja 17. veebruaril 2026 toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil.

Märten Ross sõnas, et rahandusministrid kogunevad eurorühmas, et lõplikult kinnitada

euroala majanduspoliitilised soovitused, mis on liikmesriikidele pigem deklaratiivsed. Arutelu

keskendub euro rahvusvahelisele rollile ja globaalsele tasakaalustamatustele, hõlmates ka

pensionisüsteemi teemasid, kus Euroopa Liidul on piiratud ühispädevus. Käsitletakse

üleeuroopaliste pensionifondide (PEPP) raamistikku ja maksukäsitlust, rõhutades

maksupoliitika ühtsuse vajadust. ECOFIN-i päevakorras on 2024. aasta EL-i eelarve täitmise

aruanne, 2027. aasta eelarve suunised, Leedu taastekava muudatuse rakendusotsus ning

Austriale erandi kinnitamine eelarvekulutuste trajektoorist kõrvalekaldumiseks kaitsekulude

suurendamise eesmärgil. M. Ross sõnas, et Ukraina sõja mõju käsitletakse rutiinselt ning 90

miljardi laenupakett praegu arutlusele ei tule.

Aivar Sõerd küsis selgitust Leedu taastekava muudatuste kohta. Lisaks küsis A. Sõerd

millised konkreetsed meetmed on kavandatud eluasemete taskukohasuse edendamiseks.

Märten Ross vastas, et Leedu muudab oma programmis mitmeid elemente. Kuna nende

programm sisaldas lubadust maksupoliitika revisjoni läbiviimiseks ning eesmärkide täitmist ei

suudetud piisavalt tõendada, peatati vahepeal osaliselt maksete tegemine. Lisaks märkis M.

Ross, et osa Leedu toetusest suunatakse laenuinstrumendi alla (nn arengurahastuse

institutsioonile). Euroala majanduspoliitiliste soovituste kontekstis sõnas M. Ross, et

eluasemeturul on piirkondi, kus turg ei toimi optimaalselt ja ebaproportsionaalne osa

sissetulekust kulub eluasemele. Tehtud soovitus puudutab peamiselt suure asustustihedusega

ja kallima hinnatasemega piirkondi Lääne-Euroopas, ega ole otseselt suunatud konkreetsele

riigile (sealhulgas Eestile). Kõneleja märkis, et Eesti toetab üldist soovitust ning peab

oluliseks, et komisjoni soovitustes leitaks üleeuroopaline poliitiline väljund, näiteks

finantsinstrumentide toetamine MFF-i kaudu, või liikmesriikide spetsiifilised soovitused, mis

omavad praktilist mõju poliitika rakendamisele. M. Ross tõdes, et Euroala soovitus on

mõistetav oma praegusel kujul, kuid selle praktilised järeldused on ebaselged, kuna poliitika

rakendamine toimub peamiselt riigipõhiste soovituste alusel.

Arvo Aller küsis, kui suur on veamäär praegu protsentides, kas tegemist on üle- või

alakulutamisega, ja mis on selle alanemise mõte Eesti jaoks.

Märten Ross vastas, et veamäär on kontrollikoja poolt antud hinnang, mis tuvastab vea,

kusjuures vea mõiste võib olla teatud juhtudel vaieldav ja M. Rossi sõnul toimib

indikaatorina. Lisaks sõnas M. Ross, et 2024. aasta veamäär on 4,9%, mis ületab mitme aasta

keskmist ning on seetõttu liiga suur. Kõneleja sõnul ei tähenda veamäär ülekulutamist, vaid

ebaõiget kulutamist, näiteks kui programmidelt nõutakse vahendeid tagasi. Soovituse eesmärk

on eelarve planeerimist ja kontrolli oluliselt tõhustada.

Tarmo Tamm märkis, et eluaseme küsimuse probleemiks on see, et jõukamad elavad

kallimates piirkondades ning vähem jõukad on sunnitud elama äärelinnas, mis põhjustab

keskkonna-, liiklus- ja sotsiaalseid probleeme. Lahendusena pakkus kõneleja, et kohaliku

omavalitsuse või muu institutsiooni kaudu võiks osta kortereid kallimates linnaosades ning

rentida neid piirkonnas töötavatele vähem jõukatele inimestele, et soodustada linnade

kompaktsemat ja mitmekesisemat elukeskkonda.

3

Märten Ross täpsustas, et euroalal puudub konkreetne instrument eluasemeküsimuste

lahendamiseks ning, et sellised ettepanekud jõuavad tavaliselt soovitusteni, mida liikmesriigid

peavad rakendama oma regulatsioonide ja planeerimise kaudu.

Lea Danilson-Järg märkis, et Euroopa Liidu majanduspoliitika seisukohtade neljandas

punktis rõhutatakse kestliku majanduskasvu eeltingimusena nii avaliku kui erasektori

investeeringuid, innovatsiooni ja tootlikkuse kasvu. Kuigi Euroopa Liidu võimalused selles

valdkonnas on piiratud, leiab L. Danilson-Järg, et deklaratiivsete teemade kõrval tuleks

rõhutada ka teisi olulisi aspekte, mis majandusarengut mõjutavad. Lisaks märkis kõneleja, et

seisukohtadesse võiks probleemina lisada ka väikese sündimuse.

Lea Danilson-Järg tegi ettepaneku muuta seisukohtade 4. punkti: Eesti toetab euroala 2026.

aasta majanduspoliitika soovituse vastuvõtmist. Nõustume, et kestliku majanduskasvu jaoks

on olulised valitsuse ja erasektori investeeringud, innovatsiooni ja tootlikkuse kasv ning

tööturgude tugevdamine, milleks tuleb edendada oskusi, parandada ja tootlikkuse kasv ning

tööturgude tugevdamine, milleks tuleb edendada oskusi, parandada haridustulemusi,

suurendada tööturul osalemist ja toetada töökohtade kvaliteeti. Lisaks tuleb tegeleda vaesuse

ja eluasemete taskukohasuse ning väikese sündimuse probleemiga, tagades samal ajal, et

palgakasv on kooskolas tootlikkusega. Kapitali kaasamiseks on vajalik luua Euroopa

säästmise ja investeeringute liit, edendada digieuro loomist ja tugevdada euro rahvusvahelist

rolli ning jälgida makrotasandi finantsstabiilsuse riske. Samuti on oluline kõrvaldada

kaitsetööstuse kitsaskohad ja ühishangete edendamine.

M. Ross sõnas, et Euroopa Komisjon on esitanud seekord 14 majanduspoliitilist soovitust

euroala jaoks, mida on tavapärasest rohkem. Ta lisas, et Eesti seisukoht võiks olla nende

teemade olulisuse meelde tuletamine, mis ei lähe vastuollu seni esitatud soovitustega. Kuna

soovituste muutmine selles etapis eeldab vähemalt kahe kolmandiku enamust ning

tekstimuudatused on piiratud, on Eesti võimalik positsioon rõhutada neid teemasid ilma

ametlikke muudatusi algatamata.

Peeter Tali viis läbi hääletuse muuta seisukohtade 4. punkti vastavalt Lea Danilson-Järgi

pakutud muudatustele. Hääletuse tulemus: poolt 4: Vladimir Arhipov, Arvo Aller, Lea

Danilson-Järg, Enn Eesmaa; vastu 6: Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Kadri

Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm; erapooletuid 1: Urve Tiidus. Ettepanek ei leidnud toetust.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohti.

Lea Danilson-Järgi sõnas, et ei osale hääletusel.

Otsustati:

1.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 8: Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe,

Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus; vastu 1: Arvo

Aller; erapooletuid 1: Vladimir Arhipov).

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega

luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja - innovatsiooni

eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL)

2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja

(EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm] COM(2025) 555

Erkki Keldo andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekust, millega

luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja - innovatsiooni

eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL)

4

2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL)

[Euroopa kaitsetööstuse programm] COM(2025) 555.

Erkki Keldo sõnul on järgmiseks pikaajalise rahastuse osaks saamas Euroopa

Konkurentsivõime Fond, mille eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsivõimet

strateegiliste investeeringute kaudu. Fondi kogumaht on planeeritud 451 miljardit eurot,

millest fondi enda kogumaht on 234 miljardit. Lisandub ka Euroopa Horisont (hariduse

valdkonnast) ning 41 miljardit innovatsioonifondist. Ministri sõnul ühendab Euroopa

Konkurentsivõime Fond 14 senist rahastamisvahendit ning pakub toetusi neljas

poliitikavaldkonnas: 1. vastupidavus, kaitse ja kosmos (130,7 miljardit); digitaalne

juhtpositsioon (54,8 miljardit), puhas üleminek ja tööstuse heitkoguse vähendamine (67,4

miljardit); 4. tervis, põllumajandus, biotehnoloogia ja biomajandus. Eestile on prioriteetsed

kriitilise taristu kaitse, digiühendused ning võrdne ligipääs väikestele ja keskmise suurusega

ettevõtetele, sh idapiiri riikidele. Fondi rahastus on taotlus- ja projektipõhine, mistõttu on

Eestile oluline taotluste nõustamise abikõlblikkus, et tagada väiksemate liikmesriikide

ettevõtete edukas osalemine. Ministri sõnul kaalub Eesti võimalust, et erinevad asutused saaks

ettevõtteid taotluste koostamise osas nõustada.

Vladimir Arhipov küsis, kas süsinikukvoodi hinna langetamine kuulub 67 miljardi sisse.

Erkki Keldo vastas, et teemad ei ole seotud, kuna süsinikuheitekvoodi süsteem toimib

eraldiseisvatel alustel. Ta rõhutas, et hetkel käsitletakse tulevase rahastamisperioodi vahendite

jaotust valdkondade lõikes. Minister täpsustas, et kui küsimus puudutas puhtale energiale

üleminekut ning tööstuse süsinikuheite vähendamise ja toetamise meetmeid, siis kavandatava

Euroopa Konkurentsivõime Fondi maht antud valdkonnas on 67,4 miljardit eurot, mis ületab

varasemat rahastust enam kui 12 korda. See on oluline, et soodustada ettevõtete

energiaefektiivsust, tehnoloogia arengut ja CO2 heite vähendamist.

Luisa Rõivas küsis, kui suur on oht, et poliitiline soov toetada Euroopa kaitsetööstust takistab

Ukrainale elutähtsa abi kiiret kohalejõudmist.

Erkki Keldo vastas, et antud probleem Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames ei esine.

Eraldi on rõhutatud, et Ukrainal on võimalik taotleda Euroopa Kaitsefondist rahastust samadel

tingimustel liikmesriikidega. Ehkki Ukraina ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, on selle

kaitsmine prioriteet ning seetõttu võimaldatakse Ukrainale ligipääs vajalikele

investeeringutele ja ressursile analoogselt teiste Euroopa riikidega. Tegemist on varasemaga

võrreldes uue erandiga, kuna seni pole Ukrainal olnud võimalust Euroopa Liidu fondidest

toetust saada.

Luisa Rõivas küsis täpsustavalt, kas Eestil on antud seisukohale ka toetajaid.

Erkki Keldo vastas, et kuigi lõplikku otsust veel ei ole, siis mitmed riigid toetavad Eesti

seisukohta. Minister märkis, et Eesti seisukoha kohaselt tuleks võimaldada Ukrainal osaleda

kõigis konkurentsifondi valdkondades ning määruses tuleks ette näha võimalus eelistada fondi

taotlusvoorudes Euroopa Liidu idapiiri projekte, et soodustada muuhulgas ühistaotlusi koos

Ukrainaga.

Lea Danilson-Järg küsis, kas Eestil on lootust põlevkivi kasutamisega seotud ettevõtmistele

rahastust saada.

Erkki Keldo vastas, et kuna põlevkivi on fossiilne kütus, siis ei kvalifitseeru see toetuse

saamiseks puhta energia kasutuselevõtul. Senini on Eesti saanud õiglase ülemineku fondist ja

taastekavast rahastust, mille aluseks on kokkulepe põlevkivist järk-järgult loobuda. Muutunud

julgeoleku- ja majandusolukorra tõttu pidas Kliimaministeerium läbirääkimisi Euroopa

Komisjoniga ning saavutas Eesti majandusele soodsamad tingimused: põlevkivist elektri

5

tootmine lõpetatakse 2035. aastaks, kuid näiteks põlevkiviõli tootmine võib jätkuda seni, kuni

sellel on turul nõudlus. Täiendavaid piiranguid põlevkivitööstusele ei kehtestata ning

konkurentsivõimeliste toodete (nt laevakütused) tootmist Euroopas ei takistata. Minister

rõhutas, et investeeringutoetusi antakse Euroopas fossiilkütuste kasutamise asemel nende

lõpetamiseks. Kõneleja tõi ka välja, et põlevkivijaamades toodetava elektri tõttu on Eesti

keskmine energia hind kõrgem.

Peeter Tali küsis, kas majandus- ja tööstusministeerium koordineeris seisukohtade

väljatöötamisel oma tööd kaitseministeeriumiga.

Erkki Keldo vastas, et kaitseministeeriumiga tehakse koostööd. E. Keldo tõi välja, et

kaitseministeeriumis tegutseb tuleviku väevõime juhatus, majandus- ja tööstusministeeriumis

kaitsetööstuse valdkonna asekantsler. Kaitseministeeriumi juhtgrupp hindab riiklikult vastu

võetud kaitsetööstuspoliitika väärtuspakkumist, mille tegevused ja rahastusvõimalused on

koostöös majandus- ja tööstusministeeriumiga määratletud. Ta rõhutas, et kaitsefondi rahastus

kasvab Euroopa Liidu tasandil ligikaudu viiekordselt ning, et Eesti kaitsetööstuse ettevõtted ja

riik peavad leidma võimalusi, kuidas Euroopa Liidu rahastust maksimaalselt kaitsevaldkonda

kaasata.

Peeter Tali täpsustas, et innovatsiooni väejuhatus on Kaitseväe juhataja alluvuses, aga

ministeeriumi valitsusalas. P. Tali küsis, et kui 14 rahastamismudelit koondatakse ühe katuse

alla, siis kas see lihtsustab liikmesriikide ja ettevõtete menetlust või jääb bürokraatia samaks.

Erkki Keldo vastas, et konkurentsivõime fondi loomise eesmärk on vähendada erinevate

rahastamisvahendite, bürokraatia, taotlemise ja aruandluse hulka. Samuti on Euroopa

Komisjoni üldine suund vähendada aruandluse ja bürokraatiaga seotud koormust. Ta rõhutas,

et loodetavasti kujuneb konkurentsivõime fond positiivseks näiteks nii Euroopas kui ka

siseriiklikult, näidates, kuidas bürokraatia vähendamine muudab ettevõtjate ja kodanike

igapäevaelu lihtsamaks.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada kooskõlas majanduskomisjoni

arvamusega Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Otsustati:

2.1. Toetada kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohti (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

3. Seisukoha andmine: Nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa

Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2028–2032, tagatakse

ühenduse panus ITERi projekti ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom)

2025/1304 COM(2025) 594

Piret Sütt andis ülevaate Nõukogu määrusest, millega luuakse teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse

teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi projekti

ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2025/1304 COM(2025) 594.

Piret Sütt tõi välja, et kuna Euroopa horisondist tuumavaldkonna teadusuuringuid ei

rahastata, siis selleks on loodud Euratomi teadus- ja koolitusprogramm. Programm põhineb

6

Euratomi asutamislepingul ning kestab viis aastat, millele järgneb kahe aastane pikendus, et

ühtlustada programm Euroopa Liidu eelarve tsükliga. Rakendatakse Euroopa Horisondi

osalemise ja levitamise eeskirju, mida Eesti toetab, kuna need lihtsustavad teadlaste ja

ettevõtete osalemist. Eesti rõhutab vajadust paindlikkuse järele, et ka väiksema võimekusega

teadusasutused ja ettevõtted pääseksid programmile ligi. P. Sütt märkis, et toetatavad

valdkonnad hõlmavad tuumaohutust, kiirguskaitset, radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist,

tuumameditsiini ning tuumapädevuste säilitamist ja arendamist. Oluliseks peetakse vastavate

spetsialistide olemasolu, et Eesti saaks selles valdkonnas oma kompetentsi suurendada.

Samuti toetatakse termotuumasünteesi uuringuid ja ITER-i projekti, mille eesmärk on

katsetada tuumasünteesi kasutamist energia tootmiseks. Eesti ettevõtted ja teadusasutused on

juhtinud tähelepanu hangetel osalemise keerukusele ning Eesti peab oluliseks, et hangete

korraldust muudetaks, võimaldades paremat ligipääsu väiksematele riikidele ja ettevõtetele. P.

Sütt tõi välja, et programmi eelarve seitsmeks aastaks on ligikaudu 9,8 miljardit eurot, millest

üle poole on suunatud ITER-i arendamisele. Eesti jaoks on oluline, et programm keskenduks

eelkõige liikmesriikide võimekuse arendamisele, kes alles alustavad tuumaprogrammidega.

Oluline on tagada, et teadusuuringute tulemused oleksid avatud ja kättesaadavad, vältides

dubleerimist ja soodustades otsuste tegemist ühtsetel andmetel. Eesti kontekstis peetakse

prioriteediks väikeste moodulreaktorite ohutuse arendamist, kuna nende kasutuselevõtt on

Eesti jaoks kõige tõenäolisem tuumaenergia valdkonnas.

Kadri Tali andis ülevaate kultuurikomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et komisjon

otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Luisa Rõivas küsis kui reaalseks peetakse ettepanekut luua ITER-isse eraldi hankespetsialisti

koht väikeriikide nõustamiseks luua ja kas see on piisav meede, et suurriikide ettevõtete

eelistatust murda.

Piret Sütt vastas, et see oleks küsimus Kliimaministeeriumile ning Euratomi määruse raames

lahendust ette ei ole ette nähtud. Seisukoht on lisatud selleks, et võimaluse tekkimisel tuleb

ITER-i teemal ettepanek esitada. Ta lisas, et praegu ei ole võimalik hinnata meetme reaalsust,

kuna suurriikide huvi on suurem kui Eesti oma.

Peeter Tali palus edastada Luisa Rõivase küsimus ministeeriumisse ning vastus edastatakse

komisjonile kirjalikult.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada kooskõlas kultuurikomisjoni

arvamusega Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Otsustati:

3.1. Toetada kooskõlas kultuurikomisjoni arvamusega Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti

(konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

4. Seisukoha andmine: Euroopa Söe- ja Teraseühenduse fondi teadusprogrammi

ettepanekud COM (2025) 759; COM(2025) 760

Piret Sütt andis ülevaate Euroopa Söe- ja Teraseühenduse fondi teadusprogrammi

ettepanekutest.

Piret Sütt tõi välja, et Euroopa Söe- ja Teraseühenduse fondi teadusprogrammi rahastatakse

ühenduse likvideerimisest järele jäänud varadest, mitte Euroopa Liidu üldisest eelarvest.

Programmi eesmärk on toetada söe- ja terasesektori teadusuuringuid, aidates kaasa

kliimaneutraalsuse saavutamisele, puhta terasetootmise tehnoloogiate arendamisele ning

7

kaevanduste sulgemise järgsete keskkonnamõjude leevendamisele ja piirkondade

taaselustamisele. Programmi senine atraktiivsus on olnud piiratud, kuna projektid on jagatud

kaheks: väiksemahulised, mille eelarve pole olnud piisav, ja suured projektid, mille eelarve on

nii suur, et ettevõtetel ja teadusasutustel pole võimekust nende tegemiseks. Lisaks on

taotlusvoorude tähtajad lühikesed ning osalemisreeglid ebasoodsad. Kavandatavate

muudatustega soovitakse suurendada programmi aastaeelarvet 200 miljoni euroni ning

pikendada kestust 2030. aastani, pärast mida liigub teadusuuringute rahastamine teistesse EL-i

programmidesse. Rahastamismäärad plaanitakse viia vastavusse Euroopa Horisondi

tingimustega (teadusasutustele ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele kuni 100%,

suurtele tööstusettevõtetele kuni 70%), lisandub teine taotlusvoor aastas ning toetatakse ka

kahese kasutusega tehnoloogiaid. Eesti seisukohast on oluline, et programmis säiliksid

põlevkivi ning raua- ja terasejäätmete ümbertöötlemise teemad, et toetada vastavaid

teadusuuringuid ja Ida-Virumaa arengut. Lisaks toetatakse väiksemamahulisi projekte ning

madalama tehnoloogilise valmidusastmega lahenduste arendamist, mis loob eeldused

innovaatiliste ja tipptasemel tehnoloogiate väljatöötamiseks.

Kadri Tali andis ülevaate kultuurikomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et komisjon

otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, kui suure toetussumma on teoreetiliselt fondist võimalik saada.

Piret Sütt vastas, et toetuse suurus sõltub projekti sisust ja koostajast. Näiteks TalTechi ja

Eesti Energia ühises projektis sai TalTech toetust ligikaudu 190 000 eurot. Projektide mahule

piiri kehtestatud ei ole.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada kooskõlas kultuurikomisjoni

arvamusega Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Otsustati:

4.1. Toetada kooskõlas kultuurikomisjoni arvamusega Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti

(konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

5. Info ja muud küsimused

Otsustati:

5.1. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus ja

keskkonnakomisjonis Tarmo Tamm vastutavaks ettekandjaks kriitiliste toormete määruse

(EL) 2024/1252 muutmise COM(2025) 946, osas (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov,

Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

5.2. Määrata EL asjade komisjoni liige maaelukomisjonis Maido Ruusmann vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, millega muudetakse ELi

mahemäärust (EL) 2018/848 seoses teatavate tootmise, märgistamise ja sertifitseerimise

nõuete ning kolmandate riikidega kauplemise eeskirjadega COM(2025) 780, osas (konsensus:

Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Luisa

Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

5.3. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks

ettekandjaks EL digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi (Omnibus VII) - COM(2025) 836,

COM(2025) 837 osas (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn

Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm,

Urve Tiidus).

5.4. Välislähetusse saatmise otsustamine: Lähetada Arvo Aller, Rain Epler, Peeter Tali,

8

Maido Ruusmann, Luisa Rõivas, Katrin Kuusemäe ja Kadri Tali 26.-28. aprill 2026 Bukaresti,

Rumeeniasse. Välislähetusega kaasnevad kulud katta EL asjade komisjoni välislähetuste

eelarvest. (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

5.5. Välislähetusse saatmise otsustamine: Lähetada Peeter Tali 29.-31. märts 2026 Chișinău,

Moldovasse. Välislähetusega kaasnevad kulud katta EL asjade komisjoni välislähetuste

eelarvest. (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

Peeter Tali andis teada, et järgmine Euroopa Liidu asjade komisjoni istung toimub reedel 20.

veebruaril kell 9.00 MS Teamsis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 149

Tallinn, Toompea ja videosild Reede, 13. veebruar 2026

Algus 9.00, lõpp 10.35

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Rahandusministeeriumi välisasjade nõunik Märten Ross (1. päevakorrapunkt);

majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler Maria Alajõe, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

koostöö osakonna juhataja Silver Tammik (2. päevakorrapunkt); Haridus- ja

Teadusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö nõunik Piret Sütt (3.

päevakorrapunkt); Haridus- ja TeadusministeeriumiEuroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö

nõunik Piret Sütt ja teadus- ja arenduspoliitika osakonna nõunik Ursula Tubli (4.

päevakorrapunkt)

Osalesid: Tairi Täht (Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik), Raimond Vladimirov (Luisa

Rõivase praktikant)

Päevakord:

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega luuakse

Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja - innovatsiooni eriprogramm,

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697 ja (EL)

2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL) [Euroopa

kaitsetööstuse programm] COM(2025) 555

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega

luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja - innovatsiooni

eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL)

2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja

(EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm] COM(2025) 555

Erkki Keldo andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekust, millega

luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja - innovatsiooni

eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697

ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL) [Euroopa

kaitsetööstuse programm] COM(2025) 555.

VÄLJAVÕTE

Erkki Keldo sõnul on järgmiseks pikaajalise rahastuse osaks saamas Euroopa

Konkurentsivõime Fond, mille eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsivõimet strateegiliste

investeeringute kaudu. Fondi kogumaht on planeeritud 451 miljardit eurot, millest fondi enda

kogumaht on 234 miljardit. Lisandub ka Euroopa Horisont (hariduse valdkonnast) ning 41

miljardit innovatsioonifondist. Ministri sõnul ühendab Euroopa Konkurentsivõime Fond 14

senist rahastamisvahendit ning pakub toetusi neljas poliitikavaldkonnas: 1. vastupidavus, kaitse

ja kosmos (130,7 miljardit); digitaalne juhtpositsioon (54,8 miljardit), puhas üleminek ja

tööstuse heitkoguse vähendamine (67,4 miljardit); 4. tervis, põllumajandus, biotehnoloogia ja

biomajandus. Eestile on prioriteetsed kriitilise taristu kaitse, digiühendused ning võrdne

ligipääs väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, sh idapiiri riikidele. Fondi rahastus on

taotlus- ja projektipõhine, mistõttu on Eestile oluline taotluste nõustamise abikõlblikkus, et

tagada väiksemate liikmesriikide ettevõtete edukas osalemine. Ministri sõnul kaalub Eesti

võimalust, et erinevad asutused saaks ettevõtteid taotluste koostamise osas nõustada.

Vladimir Arhipov küsis, kas süsinikukvoodi hinna langetamine kuulub 67 miljardi sisse.

Erkki Keldo vastas, et teemad ei ole seotud, kuna süsinikuheitekvoodi süsteem toimib

eraldiseisvatel alustel. Ta rõhutas, et hetkel käsitletakse tulevase rahastamisperioodi vahendite

jaotust valdkondade lõikes. Minister täpsustas, et kui küsimus puudutas puhtale energiale

üleminekut ning tööstuse süsinikuheite vähendamise ja toetamise meetmeid, siis kavandatava

Euroopa Konkurentsivõime Fondi maht antud valdkonnas on 67,4 miljardit eurot, mis ületab

varasemat rahastust enam kui 12 korda. See on oluline, et soodustada ettevõtete

energiaefektiivsust, tehnoloogia arengut ja CO2 heite vähendamist.

Luisa Rõivas küsis, kui suur on oht, et poliitiline soov toetada Euroopa kaitsetööstust takistab

Ukrainale elutähtsa abi kiiret kohalejõudmist.

Erkki Keldo vastas, et antud probleem Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames ei esine.

Eraldi on rõhutatud, et Ukrainal on võimalik taotleda Euroopa Kaitsefondist rahastust samadel

tingimustel liikmesriikidega. Ehkki Ukraina ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, on selle

kaitsmine prioriteet ning seetõttu võimaldatakse Ukrainale ligipääs vajalikele investeeringutele

ja ressursile analoogselt teiste Euroopa riikidega. Tegemist on varasemaga võrreldes uue

erandiga, kuna seni pole Ukrainal olnud võimalust Euroopa Liidu fondidest toetust saada.

Luisa Rõivas küsis täpsustavalt, kas Eestil on antud seisukohale ka toetajaid.

Erkki Keldo vastas, et kuigi lõplikku otsust veel ei ole, siis mitmed riigid toetavad Eesti

seisukohta. Minister märkis, et Eesti seisukoha kohaselt tuleks võimaldada Ukrainal osaleda

kõigis konkurentsifondi valdkondades ning määruses tuleks ette näha võimalus eelistada fondi

taotlusvoorudes Euroopa Liidu idapiiri projekte, et soodustada muuhulgas ühistaotlusi koos

Ukrainaga.

Lea Danilson-Järg küsis, kas Eestil on lootust põlevkivi kasutamisega seotud ettevõtmistele

rahastust saada.

Erkki Keldo vastas, et kuna põlevkivi on fossiilne kütus, siis ei kvalifitseeru see toetuse

saamiseks puhta energia kasutuselevõtul. Senini on Eesti saanud õiglase ülemineku fondist ja

taastekavast rahastust, mille aluseks on kokkulepe põlevkivist järk-järgult loobuda. Muutunud

julgeoleku- ja majandusolukorra tõttu pidas Kliimaministeerium läbirääkimisi Euroopa

Komisjoniga ning saavutas Eesti majandusele soodsamad tingimused: põlevkivist elektri

tootmine lõpetatakse 2035. aastaks, kuid näiteks põlevkiviõli tootmine võib jätkuda seni, kuni

sellel on turul nõudlus. Täiendavaid piiranguid põlevkivitööstusele ei kehtestata ning

konkurentsivõimeliste toodete (nt laevakütused) tootmist Euroopas ei takistata. Minister

rõhutas, et investeeringutoetusi antakse Euroopas fossiilkütuste kasutamise asemel nende

VÄLJAVÕTE

lõpetamiseks. Kõneleja tõi ka välja, et põlevkivijaamades toodetava elektri tõttu on Eesti

keskmine energia hind kõrgem.

Peeter Tali küsis, kas majandus- ja tööstusministeerium koordineeris seisukohtade

väljatöötamisel oma tööd kaitseministeeriumiga.

Erkki Keldo vastas, et kaitseministeeriumiga tehakse koostööd. E. Keldo tõi välja, et

kaitseministeeriumis tegutseb tuleviku väevõime juhatus, majandus- ja tööstusministeeriumis

kaitsetööstuse valdkonna asekantsler. Kaitseministeeriumi juhtgrupp hindab riiklikult vastu

võetud kaitsetööstuspoliitika väärtuspakkumist, mille tegevused ja rahastusvõimalused on

koostöös majandus- ja tööstusministeeriumiga määratletud. Ta rõhutas, et kaitsefondi rahastus

kasvab Euroopa Liidu tasandil ligikaudu viiekordselt ning, et Eesti kaitsetööstuse ettevõtted ja

riik peavad leidma võimalusi, kuidas Euroopa Liidu rahastust maksimaalselt kaitsevaldkonda

kaasata.

Peeter Tali täpsustas, et innovatsiooni väejuhatus on Kaitseväe juhataja alluvuses, aga

ministeeriumi valitsusalas. P. Tali küsis, et kui 14 rahastamismudelit koondatakse ühe katuse

alla, siis kas see lihtsustab liikmesriikide ja ettevõtete menetlust või jääb bürokraatia samaks.

Erkki Keldo vastas, et konkurentsivõime fondi loomise eesmärk on vähendada erinevate

rahastamisvahendite, bürokraatia, taotlemise ja aruandluse hulka. Samuti on Euroopa

Komisjoni üldine suund vähendada aruandluse ja bürokraatiaga seotud koormust. Ta rõhutas, et

loodetavasti kujuneb konkurentsivõime fond positiivseks näiteks nii Euroopas kui ka

siseriiklikult, näidates, kuidas bürokraatia vähendamine muudab ettevõtjate ja kodanike

igapäevaelu lihtsamaks.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada kooskõlas majanduskomisjoni

arvamusega Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Otsustati:

2.1. Toetada kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti

(konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe,

Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant