Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus

1

Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse

ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse

(halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)

eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2226, 17. oktoober 2023, millega

muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L, 2023/2226,

24.10.2023)1 (edaspidi halduskoostöö direktiivi muudatus). Eelnõuga nähakse ette

krüptovarateenuse pakkujate maksualane aruandekohustus ning lahendatakse maksuhaldurite

halduskoostöös tõusetunud murekohti. Direktiiv muudab ka finantskontode maksualase

teabevahetuse üksikasju.

Krüptovara ja finantskontosid puudutava teabevahetuse regulatsioon põhineb OECD

liikmesriikide poolt kokkulepitud teabevahetuse mudelitel: vastavalt krüptovara käsitlev CARF

– crypto asset reporting framework ja finantskontosid käsitlev CRS – common reporting

standard 2.

Direktiivis sätestatud reeglite üle võtmine on ette nähtud 2025. aasta 31. detsembriks ja neid

tuleb rakendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Esimest korda tuleb krüptovara teave esitada

ja sellekohast teavet vahetada 2027. aastal.

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 41 kohustab alates 25.05.25 halduskoormust

tõstvas seaduseelnõus ette nägema halduskoormust vähendavad muudatused. Lõike 42 järgi

võib selle nõude jätta kohaldamata muuhulgas siis, kui kehtestatakse avalik-õiguslik rahaline

kohustus või rakendatakse välislepingut.

Krüptovara aruandlusega kaasneb halduskoormus, kuid aruandlus on lisanduva koormuse

mõõdukana hoidmiseks üles ehitatud kohustustele, mis kaasnevad teenuste pakkumisega

Euroopa Liidus ning rahapesu- ja terrorismi tõkestamisega. Eelnõu eesmärk on vähendada

avalik-õiguslike rahaliste kohustuste täitmisest kõrvalehoidumist. Regulatsioon rakendab

Euroopa Liidus juba 2023. aastal kokku lepitud direktiivi, mis põhineb OECD krüptovara teabe

vahetamise standardil. Eesti allkirjastas OECD mitmepoolse kokkuleppe 2024. aastal.3

Standardse krüptovara aruandluse rakendamine hoiab ära vajaduse täita piiriülese teenuse

pakkujatel kümneid erinevaid aruandlusreegleid.

Maksustamise valdkonnas on optimaalse halduskoormuse hoidmine oluline, et tagada õiglane

maksukoormuse jagunemine. Seetõttu on menetluses maksukorralduse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille läbivaks eesmärgiks on maksukohustuste täitmise

1 Direktiiv on kättesaadav Eur-Lex andmebaasis aadressil: Direktiiv - EL - 2023/2226 - EN - EUR-Lex 2 Krüptovara teabevahetuse mudel ja finantskontode teabevahetuse mudeli täiendused on kättesaadavad OECD

veebis aadressil: https://www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-information/crypto-asset-reporting-framework-and-

amendments-to-the-common-reporting-standard.htm 3 Allkirjastamise teave on leitav OECD veebis aadressil: Signatories of the Multilateral Competent Authority

Agreement on Automatic Exchange of Information pursuant to the Crypto-Asset Reporting Framework

2

mugavamaks muutmine ja halduskoormuse vähendamine4. Samuti on menetluses

maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on taastada täitmisregistri juures asuva

andmevahetuskanali kasutamine maksumenetluses korralduste edastamiseks. Eelnõu vähendab

olulisel määral finantssektori halduskoormust5.

Eelnõu jõustub üldises korras, kuid krüptovara maksualane aruandlus ning finantskontode

maksualase aruandluse muudatusi rakendatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist, millest alates

tuleb aruandlusega hõlmatud teavet koguma hakata. Esimene aruandlusaasta on 2027.a, mil

esitatakse 2026. jooksul kogutud andmed.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna nõunik Anneli Valgma (5885 1315, [email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit

([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu aluseks on halduskoostöö direktiivis sätestatud nõuded.

Juriidilise isiku trahvimäära tõstmine on seotud 12. juunil 2024. aastal vastu võetud

karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega

(trahviühiku suurendamine)6.

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole

väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui

eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud

HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Viidatud normist lähtuvalt ei ole eelnõu osas tehtud

väljatöötamiskavatsust.

Erandina on eelnõu § 2 punkti 3 kohta koostatud 2021. aastal väljatöötamiskavatsus7 (edaspidi

VTK), millega kavandati kuues seaduses juriidilise isiku trahvimäärade tõstmist. Eelnõu

4 Kättesaadav eelnõude infosüsteemis aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/612d9a70-d795-

4620-a76f-d76db69a5f4c 5 Kättesaadav eelnõude infosüsteemis aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ec551f4-54a2-

49f4-9dbe-a5db33c78699 6 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku suurendamine)

415 SE

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d0f2c493-2fc0-4edc-a946-ade4e5901fde/karistusseadustiku-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-trahviuhiku-suurendamine. 7 Alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, tolliseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja

vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7413f0a8-5613-4a7c-8238-713749f0b833.

3

eesmärgiks on MTVS kooskõlla halduskoostöö direktiiviga, mistõttu eelnõus kajastatakse

VTKst vaid MTVSist tulenevate kohustuste rikkumise eest ette nähtud rahatrahvi määra.

Direktiiv on olulisel määral üle võetud viiteliselt. Eriti finantskontode teabevahetusse (peatükk

11) ja krüptovara teabevahetusse (peatükk 12) puutuvalt.

HÕNTE § 28 lõike 6 kohaselt tuleb küll üldjuhul vältida otseviidet direktiivi sättele, kuid sama

lõike teine lause lubab seda teha juhul, kui tegemist on EL direktiivi tehnilise sättega, mille

kohaldamine toimub niikuinii üksühele ja selle sätte dubleerimine riigisisesesse õigusesse ei

ole otstarbekas. Automaatne teabevahetus on direktiivis kõige peenema detailina kokku lepitud

ning komisjon jälgib iga sõna ülevõtmist Eesti õigusesse. See tähendab sisuliselt vajadust kogu

direktiivi tekst kopeerida Eesti õigusesse. Kogemus näitab, et ka sellisel juhul ei õnnestu vältida

direktiivi tööteksti tõlkimisel või ülevõtmisel tekkivaid nüansierinevusi, mis direktiivi

rakendamise küsimuse alla seavad. Automaatse teabevahetuse instrumendid on alati

liiduülesed, mis tähendab, et ettevõtjad peavad jälgima direktiivist tulenevaid kohustusi igas

liikmesriigis. Soovime vältida liikmesriikide vahel direktiivi rakendamise erisusi direktiivi

ülevõtmisel ja rakendamisel direktiivile otse viidates.

Eelnõuga muudetakse maksualase teabevahetuse seadust (MTVS) redaktsioonis RT I,

02.05.2024, 9, maksukorralduse seadust (MKS) redaktsioonis RT I, 19.12.2024, 4 ja

tulumaksuseadust (TuMS) redaktsioonis RT I, 12.07.2025, 28.

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

Eelnõu plaanitakse põhiosas jõustada 2026. aasta 1. jaanuarist. Väike osa mitteresidendist

maksukohustuslase registreerimise numbri kogumist puudutavaid muudatusi on plaanis

jõustada 2027. aasta 31. detsembril.

2. SEADUSE EESMÄRK

Rahvusvahelisi institutsioone ja üldsust on juba aastaid tugevalt kõnetanud õiglane ja võrdne

maksustamine, aus maksukonkurents, maksupettuste vastu võitlemine ning maksudest

kõrvalehoidumise ennetamine. See tagab rohkem rahalisi vahendeid avalike teenuste

pakkumiseks ja turvalisuse tagamiseks ilma makse tõstmata või uusi makse kehtestamata.

Üheks oluliseks meetmeks selle eesmärgi elluviimisel peetakse maksuhaldurite koostöö pidevat

laiendamist ja tõhustamist. Samad suundumused on OECD-s ning valdavalt lepitakse Euroopa

Liidu tasandil kokku OECD liikmesriikide poolt kokku lepitud koostöömudelite rakendamise

üksikasjades liidu tasandil. OECD puhul võib esile tõsta teabevahetuses osalevate riikide ja

jurisdiktsioonide pidevaid hindamisi, mis peavad tagama teabevahetuse ja selle üle tehtava

järelevalve tõhususe.

Halduskoostöö direktiivi hiljutise muudatusega kehtestati kogu finantsmaailma võrdsemalt

hõlmav maksualane aruandekohustus, et vähendada krüptovaradega seonduvaid maksudest

kõrvalehoidumise võimalusi. Krüptovara turud on ka laiemas plaanis järjest rohkem

reguleeritud, sh ka Eestis Markets in Crypto Assets (edaspidi MiCA) määruse8 alusel

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse

määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150,

09.06.2023, lk 40–205)

4

kehtestatud krüptovaraturu seaduse kaudu. Krüptovarateenuse osutajate tegevust on senisest

rangemalt reguleeritud hiljuti ka rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusega.

Krüptovara teabe vahetamine maksuhaldurite vahel täidab lünga finantstooteid puudutavas

maksualases teabevahetuses. Finantskontode alase teabevahetuse sisseviimisel 2014. aastal ei

osatud piisavalt ette näha krüptovara turu hüppelist kasvu ega hinnata krüptovara ja nendega

seotud teenuste erinevusi traditsioonilisest finantsturust. Seetõttu jäid krüptovarad

finantsteenuseid puudutava aruandlusega hõlmamata.

Kuigi krüptovaraturg on volatiilne, püsib see äärmiselt aktiivsena: mitmete allikate ja

turuandmete kohaselt ületab maailma krüptovara koguturu maht 2,4 triljonit eurot9.

Eesti Panga 2025. aasta I kvartali krüptovaraturu statistika10 kohaselt on Eesti

krüptovarateenuste turg märkimisväärse mahuga. Teenusepakkujate bilansimaht ulatus 2,09

miljardi euroni, millest 1,81 miljardit eurot moodustasid klientide varad. Neist varadest kuulus

87% eraisikutele. Samas olid Eesti residentidest eraisikute valduses vaid 34% Eesti klientide

varadest, mis viitab tugevale rahvusvahelisele kliendibaasile. Kvartali lõpuks hoiti

teenusepakkujate juures krüptovarades kokku 125 miljoni euro väärtuses vara ning klientide

tehingute kogukäive ulatus 4,57 miljardi euroni.

Seetõttu on põhjendatud ka maksualase aruandluse laiendamine krüptovarale. Aruandlus on

kõige tõhusam üleilmselt rakendatuna. Krüptovarad on kasutusel laiemalt, kui üksnes

investeerimisvahendina. Nad leiavad kasutust arveldustes, kaupade ja teenuste eest tasumisel,

töötasude maksmisel, ettevõtete omakapitali sissemaksete tegemisel ja muudes võimalikes

tehingutes, kus saaks tekkida võimalus maksude tasumisest hoiduda.

Lisaks on halduskoostöö direktiivis pakutud lahendusi mitmetele Euroopa Kontrollikoja11

osundatud probleemkohtadele maksuhaldurite halduskoostöö tõhususes. Aruandekohustuste

laiendamine toob kaasa halduskoormuse ja kulud kohustatud isikutele. Halduskoormust ja

kulusid on võimalik hoida eesmärgipärasel tasemel, kui maksuhaldurid kasutavad aruandlusega

saadavaid andmeid tõhusalt ära maksukohustuste täitmise tagamisel.

Euroopa Kontrollikoda on soovitanud kohustada liikmesriike esitama andmed kõigi direktiivi

1. versiooni tulukategooriate12 kohta ning laiendada kohustusliku teabevahetuse ulatust nii, et

see hõlmaks muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu (non-custodial dividend

income) ja varakatele füüsilistele isikutele antud piiriüleseid eelotsuseid. Samuti on Euroopa

Kontrollikoda juhtinud tähelepanu liikmesriikide poolt saadud andmete kasutamise tõhustamise

vajadusele ning maksukohustuslaste registrikoodi kasutamisega seotud vajakajäämistele. Ka

karistuste ühtlustamise vajadusele on viidatud.

9CoinGecko: https://www.coingecko.com/en/global-charts; CoinMarketCAP: https://coinmarketcap.com/;

CoinBase: https://www.coinbase.com/explore 10 Kättesaadav aadressil: STATISTIKATEADE. Eesti teenusepakkujate kaudu on klientidel krüptovarasid 1,8

miljardi euro eest | Pressiteated | Eesti Pank 11 Rohkem infot vt Euroopa Kontrollikoja eriaruandest: Special Report No 03/2021: Exchanging tax information

in the EU: solid foundation, cracks in the implementation (europa.eu) 12 Andmed tuleb praegu esitada vähemalt nelja kategooria kohta järgmistest: 1) töötasu ja muu võlaõigusliku

lepingu alusel makstud töö- või teenustasu; 2) juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud

tasu; 3) elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis; 4) makstud pension; 5) kinnisomand

ja kinnisvaratulu; 6) litsentsitasu.

5

Euroopa komisjon hindas, et direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse

üldmäärusega. Halduskoostöö direktiivis sätestatud aruandekohustused ning koostöö

instrumendid on vajalikud ning eesmärgipärased. Tagatud on isikute andmekaitseõigused, sh

isiku teavitamiskohustuse ja vaidlustamisõiguse kaudu. Andmevahetus toimub turvalise

elektroonilise süsteemi kaudu, millega krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse andmeid ning

juurdepääs andmetele on lubatud anda vaid volitatud ametnikele. Riigid peavad tagama

andmete säilitamise vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud põhimõtetele.

3. EELNÕU SISU

§ 1. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktid 1–3. MTVS § 4 muutmine, teabevahetusega hõlmatud tulu ja

kapitali kategooriad

MTVS § 4 lõikega 3 on üle võetud maksualase halduskoostöö direktiivi 2011/16 regulatsioon,

mille kohaselt peavad liikmesriigid vahetama üksteisega teavet erinevate maksuhalduril olemas

olevate tulukategooriate osas (nn DAC 1, artikkel 8 lg 1). Asjaomase teabevahetuse eesmärgiks

on võidelda maksudest kõrvalehoidumise ning maksupettuste vastu, kuivõrd teabevahetuse

tulemusel on maksukohustuslastel oluliselt keerulisem varjata maksuhaldurite eest oma

sissetulekuid ning varasid teistes riikides.

Maksuhalduril olemas oleva teabe vahetamine tähendab, et Maksu- ja Tolliamet (edaspidi

MTA) ei hakka nendesse andmekategooriatesse kuuluvaid andmeid teisele liikmesriigile

saatmiseks täiendavalt maksukohustuslastelt ega teistelt Eesti valitsusasutustelt juurde koguma.

Iga liikmesriigi maksuhaldur jagab seda teavet teise riigi residendi kohta, mida ta on juba

kogunud oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel (nt regulaarsete

maksudeklaratsioonidega, maksumenetluses vmt). Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on

maksuhalduritel kohustus vahetada teavet vähemalt viie andmekategooria kohta, mis MTVS §

4 lõikega 3 üle võetud DAC1ga on kehtestatud. Muudatuste jõustumisel saab vahetatavate

andmete kategooriaid kokku 7.

MTVS § 4 lõike 3 punktis 3 täpsustatakse, milliste elukindlustustoodete kohta peavad

maksuhaldurid teavet regulaarselt jagama. Kehtiva sõnastuse järgi on teabevahetusega

hõlmatud elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis.

Elukindlustustooted on finantstooted ja seega võivad olla hõlmatud ka finantskontode alase

teabevahetusega. Elukindlustustoodetesse puutuvalt on vaja seega täpsustada, et DAC1 raames

on teabevahetusega hõlmatud tulu sellistest elukindlustustoodetest, mille kohta ei vahetata

teavet muul alusel.

Elukindlustustoodete kohta teabe vahetamine ei ole liidus kuigi levinud. Elukindlustustoote tulu

kohta saab MTA teabe TSD lisa 2 vormilt (LifeInsuranceProducts tulu), väljamakse liigiks

on investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale või soodustatud isikule

makstav summa (TuMS § 20 lõige 3), väljaarvatud, kui isik on kindlustusandjat teavitanud, et

kindlustushüvitis on saadud TuMS §-s 172 sätestatud investeerimiskontol olnud raha eest

soetatud finantsvaralt“.

Halduskoostöö direktiivi artikli 8 lõike 1 punkti e kohaselt kuulub vahetamisele ka teave seoses

kinnisomandi ning kinnisvaratuluga. Nimetatud artikkel on üle võetud MTVS § 4 lõike 3

punktiga 5, kuid see säte nimetab vaid kinnisvaratulu ega maini selle kõrval eraldi

6

kinnisomandi kohta käivat teavet. Selleks, et vältida segadust ning potentsiaalseid vaidlusi

küsimuses, kas termin „kinnisvaratulu“ hõlmab ka kinnisomandi per se kohta käivat teavet, on

otstarbekas muuta MTVS § 4 lõike 3 punkti 5 sõnastust selliselt, et see edaspidi hõlmaks

sõnaselgelt ka kinnisomandit. Kinnisvara kohta saab MTA vahetatava teabe peamiselt

kinnistusregistrist. Teave on oluline maksuriskide hindamisel.

MTVS § 4 lõike 3 punktiga 7 täiendatakse maksuhaldurite vahel vahetatavate andmete loetelu

muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividendituluga. Teabevahetusest jääb välja selline

dividenditulu, mis on vabastatud äriühingu tulumaksust nõukogu direktiivi 2011/96/EL eri

liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta.

Direktiivi viimaste muudatusega laiendati automaatset teabevahetust dividenditulule, mille

kohta kasutatakse ka terminit non-custodial dividend income ehk muu kui hoidmiskonto kaudu

saadud dividend. See hõlmab dividende, mis makstakse osaluse omaniku tavalisele

pangakontole või tasutakse muus vääringus kui rahas. Kõige levinum viis otse omanikule

dividendi maksmisel on osalusena tasutav dividend. Eestis ei ole mitteresidendile dividendilt

kinnipeetavat maksu, mistõttu dividendi saaja osalust ei deklareerita ja seega ei ole meie

maksuhaldurile teada mitteresidendist dividendi saaja osaluse suurust maksjas. See info ei oma

Eestis maksustamisel tähendust. Seega MTA-l selles teabekategoorias teiste liikmesriikide

maksuhalduritele jagatavat teavet ole.

Teabevahetus ei puuduta dividende, mida makstakse aktsionäri väärtpaberikontole (mis on

hõlmatud finantskontode alase teabevahetusega) ega ema-tütre direktiivi alusel (Nõukogu

direktiiv 2011/96/EL, eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise

maksustamissüsteemi kohta) tulumaksust vabastatud dividende. Ema-tütre direktiiv vabastab

tulumaksust dividende, mida liikmesriigi residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühing

maksab teisele liikmesriigi residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingule, kellele kuulus

dividendi saamise ajal vähemalt 10% osalus nimetatud äriühingus. Selliste dividendide puhul

ei ole kohustust teavet vahetada. Eesti kontekstis tähendab see, et Eesti peaks teavitama EL

liikmesriike üksnes dividendidest, mis on makstud nende riikide füüsilisele isikule või maksjas

vähemalt 10%-list osalust hoidvale juriidilisele isikule.

Soovitus pärineb Euroopa Kontrollikoja eriaruandest 03/2021. Komisjon on selgitanud, et

näiteks noteeritud väärtpabereid (Listed Securities) ja teatud juhtudel ka noteerimata

väärtpabereid hoitakse „hoidmiskontol“ (Custodial Account) ning seega alluvad need juba

finantskontode infovahetusele. Direktiivi üldosaga reguleeritud teabevahetuse kategooriatesse

lisatud „muu, kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu“ on tulu sellisest dividendist, mille

väärtpaberiturul noteerimata (äri)ühing maksis otse teise liikmesriigi residendist osaluse

omaniku pangakontole (olemasolev konto). Kontoomaniku ja dividendi maksja vahel puudub

vahendaja. Siia alla läheb ka mitterahaline dividend, mis kanti üle täiendava osalusena või

muudes vahendites.

Maksuhalduril olemas oleva teabe vahetamist puudutavad muudatused halduskoormuse kasvu

ega põhiõiguste- ja vabaduste riivet kaasa ei too, kuna MTA lisanduvasse teabekategooriasse

kuuluvaid andmeid ei kogu.

Eelnõu § 1 punktid 4–6. MTVS § 41 lõike 1 muutmine ja täiendamine lõigetega 13 ja 3,

samade reeglite rakendamine nii OECD kui EL raamistikus

7

MTVS § 41 lõige 1 sätestab õigusliku aluse, mille järgi OECD mitmepoolsed kokkulepped

finantskontode maksualase automaatseks teabevahetuseks põhinevad OECD maksuasjades

vastastikuse haldusabi konventsiooni artiklile 6.

MTVS 41 lõikele 1 lisatakse viide Andorra, Liechtensteini Vürstiriigi, Monaco, San Marino ja

Šveitsi Konföderatsiooniga sõlmitud Euroopa Liidu lepingutele, mille alusel liidu

maksuhaldurid vahetavad finantskontode maksualast teavet.

Euroopa Liidu toimimise lepingu art 216 lõike 2 järgi on liidu sõlmitud lepingud liidu

institutsioonidele ja liikmesriikidele siduvad. See tähendab, et kui liit sõlmib mõne kolmanda

riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga lepingu, milles võtab endale teatud kohustusi, siis

peavad ka liikmesriigid neid kohustusi täitma. Liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud on liidu

õiguse osa ja Euroopa Kohus on leidnud, et teatavatel tingimustel on EL sõlmitud lepingute

sätted vahetult kohaldatavad.

Liidu sõlmitud lepinguteks on ka algselt EL hoiuste direktiivi alusel sõlmitud koostöölepingud,

mida muudeti kui OECD tasandil lepiti kokku maksuhaldurite vahelises finantskontode

maksualase teabe jagamises (ja sellele järgnevalt ELis). Hoiuste direktiiv ise tunnistati

kehtetuks ning viiele lepingule tehti muutmise protokollid. Nende lepingute alusel saab

vahetada sama infot, mida OECD tasandi mitmepoolse lepingu alusel ning EL halduskoostöö

direktiivi alusel.13

Nendele lepingutele on praegu viide TuMS § 45 lõikes 8: Kui residendist füüsiline isik on

saanud intressi, millelt tulenevalt nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside

maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48) või selle direktiivi alusel Eesti või

Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust on tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu

maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata

tulumaksu osa tagastatakse § 46 lõikes 6 sätestatud tähtpäevaks.

MTVS § 41 lõike 1 täiendamisega kaob vajadus viidata liidu sõlmitud lepingutele TuMS-is ning

säte tunnistatakse kehtetuks (vt ka eelnõu § 3 selgitusi).

MTVS § 41 täiendatakse lõikega 13, mis võimaldab rakendada OECD tasandil sõlmitud

krüptovara maksualase teabe vahetamise kokkulepet.

Lisatava normi kohaselt tuleb MTVS 12. peatükis sätestatut kohaldada ka välislepingukohasele

ja vastastikuse haldusabi konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale krüptovara teabe

automaatsele vahetusele.14 Muudatus on vajalik selleks, et eelnõuga lisatavat peatükki 12, mis

sätestab krüptovara teabevahetuse reeglid Euroopa Liidus, oleks võimalik kasutada ka OECD

mudelreeglite põhise krüptovara puudutava aruandlusreeglistiku kohaldamiseks. Selline

lahendus on võimalik, sest OECD mudelreeglid ning direktiivipõhised aruandlusreeglid

kattuvad pea täielikult ning nende eesmärgiks ei olegi üksteisega konkureerida, vaid ühtida

rahvusvaheliseks standardiks. Muudatusega püüame vältida topeltaruandluse tekkimist Eestis

tegutsevatel ettevõtjatel, kellel on kliente nii Euroopa Liidus kui väljaspool.

13 Lisainfot vt komisjoni veebist aadressil: European Tax Transparency Agreements - European Commission 14 Üleilmsest krüptovara teabevahetusest huvitatud riikide nimekiri on leitav OECD veebis aadressil: Jurisdictions

committed to implement the Crypto-Asset Reporting Framework (CARF) Üleilmse krüptovara teabevahetuse

kokkuleppe on allkirjastanud 50 riiki ja jurisdiktsiooni: Signatories of the Multilateral Competent Authority

Agreement on Automatic Exchange of Information pursuant to the Crypto-Asset Reporting Framework

8

MTVS § 41 täiendatakse lõikega 3, mis paneb MTA-le kohustuse avaldada oma veebilehel

nimekirjad riikidest ja jurisdiktsioonidest, kellega on kehtiv kokkulepe finantskontode või

krüptovara maksualase teabe vahetamiseks.

Teave teabevahetuse partnerite kohta on oluline finantsasutustele ja krüptovarateenuse

osutajatele, et tuvastada aruandekohustusega hõlmatud kliendid.

Nimekirja uuendamisel tugineb MTA teabevahetuse kokkuleppes sätestatud koostöö

rakendamise tähtaegadest. Mitmepoolsete kokkulepete kohaselt tuleb aruandekohustused täita

kokkuleppega liitumisele järgnevast aastast (kokkuleppega liitumise aasta kohta), et vältida

aruandekohustuste tekkimist tagasiulatuvalt.

Eelnõu § 1 punkt 7. MTVS § 8 täiendamine lõikega 12, ärisuhte peatamise võimaldamine

Norm seondub MTVSi peatüki 12 kehtestamisega. Sellega antakse krüptovarateenuse osutajale

õiguslik alus ärisuhte peatamiseks kliendiga, kes keeldub koostööst, mis võimaldaks

krüptovarateenuse osutajal täita käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. Sarnane õiguslik

alus on kehtestatud aruandekohustuslikule platvormihaldurile (MTVS § 8 lg 11). Normiga

võetakse üle direktiivi 6. lisa 5. jao A osa punkt 2.

Krüptovarateenuse osutaja peab hoolsusmeetmete kohaldamisel koguma oma klientidelt

(krüptovara kasutajatelt) neid puudutavat teavet. Krüptovarateenuse osutajatel on õigus nõuda

teabe usaldusvääruse kontrollimiseks täiendavat teavet ning kinnitusi. Kui klient keeldub seda

esitamast, siis on krüptovarateenuse osutaja vahetult seadusest tulenev õigus ja kohustus

takistada klientidel aruandekohustusega hõlmatud krüptovaraga tehingute tegemine. Seda

eeldusel, et sellele kõigele eelneb vähemalt kaks meeldetuletust, kuid igal juhul mitte enne 60

päeva möödumist esimesest meeldetuletusest.

Eelduslikult lisavad krüptovarateenuse osutajad vastava hoiatuse ka kliendiga ärisuhte

loomiseks sõlmitavasse lepingusse.

Eelnõu § 1 punkt 8. MTVS § 8 lõike 3 muutmine, keeleline täpsustus

MTVS § 8 lõige 3 sätestab praegu järgmist: „Teabeandja säilitab kõiki teabe kogumise ja

FATCA kokkuleppega seotud teiste kohustuste täitmist kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva

ja kuue eelneva kalendriaasta kohta, kuid mitte rohkem kui kümme aastat, arvestades Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud

eesmärgipärasuse põhimõtet.“

MTVS § 8 lõike 3 sõnastus toob kaasa normi mitmeti mõistetavuse. Norm sätestab, et

teabeandja säilitab kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega seotud teiste kohustuste

täitmist kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva ja kuue eelneva kalendriaasta kohta, kuid mitte

rohkem kui kümme aastat. Normi mõte on olnud sätestada teabeandjatele kogu MTVSi hõlmav

andmete säilitamise kohustus, kuid normist võib ka jääda mulje, et mõeldud on üksnes FATCA

kokkuleppe täitmiseks kogutud andmeid. Tekstist jäetakse välja praeguseks tarbetu viide

FATCA-le.

9

Praktikas on tekkinud probleeme eelolevalt rõhutatud fraasi „/…/FATCA kokkuleppega seotud

/…/“ tõlgendamisega. Põhiline küsimus on, miks rõhutab norm spetsiifiliselt FATCA

kokkulepet ning kas selle rõhutuse mõte on välja jätta EL-i ja OECD tasandi analoogsed

õiguslikud instrumendid, kuivõrd neid FATCA kõrval kõnealuses normis nimetatud ei ole.

Normi algne mõte oli hõlmata kõikide MTVS-ga kehtestatud teabe kogumise kohustuse täitmist

kinnitavate tõendite säilitamist, kuid kuna senine sõnastus seda ideed selgelt edasi ei anna, siis

käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek selle normi parandamiseks. Säte formuleeritakse selliselt,

et oleks ühemõtteliselt selge, et kõnealune norm reguleerib kõikide MTVS-ga kehtestatud teabe

kogumise kohustuse täitmist kinnitavate tõendite säilitamist, mitte ainult selliste tõendite, mis

on seotud FATCA kohustuste täitmisega.

FATCA on Ameerika Ühendriikide (edaspidi: USA) seadus (Foreign Account Tax Compliance

Act), mis kohustab välisriikide finantsasutusi edastama USA maksuhaldurile (Internal Revenue

Service) USA kodanike finantskontode alast teavet. Tüüpiliselt toimub see nii, et välisriigid

sätestavad oma riigisisese õigusega finantsasutustele aruandekohustuse ning nende riikide

maksuhaldurid seejärel edastavad selle teabe USA maksuhaldurile.

EL ja OECD tasandil on välja töötatud analoogne õiguslik instrument – vastavalt direktiiv

2014/107 ning CRS (Common Reporting Standard), mis samuti näevad ette finantskontode

alase teabevahetuse liikmesriikide vahel, kus riikide maksuhaldurid vahetavad üksteisega

finantskontode alast teavet quid pro quo põhimõttel.

Muudatuse tulemusel ei teki enam küsimust, kas viide FATCA-le on teisi õiguslikke

instrumente välistava iseloomuga või mitte.

Eelnõu § 1 punkt 9. MTVS § 8 täiendamine lõikega 31, teabe säilitamise tähtaeg

MTVS § 8 lõikega 31sätestatakse maksuhalduri kohustus säilitada automaatse teabevahetusega

hõlmatud teavet kuni seitse aastat. MTVS tasandil ei ole praegu reguleeritud MTA poolt

andmete säilitamise tähtajad. Normiga võetakse üle direktiivi erinevad sätted, mis sätestavad

automaatse teabevahetusega saadud teabe minimaalse ja maksimaalse säilitamise tähtaja

(direktiivis 5–10 a).

MTA töödeldavate andmete säilitamise tähtajad on täpsustatud maksukohustuslaste registri

põhimääruse §-s 63, mille lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb MTA-l säilitada automaatse

teabevahetusega saadud teavet seitse aastat. Andmete säilitamise tähtaja sätestamisel on võetud

arvesse, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3-5 aastat (MKS § 98). Lisaks tuleks

arvestada vajadusega kasutada andmeid maksukohustuse sundtäitmise menetluses. MKS § 58

sätestab maksukohustuslasele kohustuse säilitada andmeid seitse aastat.

Eelnõu § 1 punkt 10. MTVS § 86 lõike 2 muutmine, laiendatud aruandluse kaotamine

MTVS § 86 lõiget 2 muudetakse selliselt, et edaspidi peavad aruandekohustuslikud Eesti

finantsasutused edastama selles sättes loetletud teavet üksnes juhul, kui see teave on hõlmatud

rahvusvahelise teabevahetusega.

10. veebruaril 2016 jõustusid MTVS-s normid, mis reguleerivad finantskontode alast

aruandlust ning sellega seonduvat rahvusvahelist teabevahetust. Regulatsiooni mõte on, et

finantsasutused (nt pangad) kontrollivad oma klientide residentsust ning filtreerivad neist välja

10

mitteresidendid, ehk kliendid, kes ei ole Eesti residendid maksustamise mõttes. Finantsasutused

esitavad mitteresidentide finantskontode kohta käiva info MTA-le, kes quid pro quo korras

edastab need andmed teistele asjasse puutuvatele riikidele. Teised riigid esitavad omakorda

MTA-le infot Eesti maksukohustuslastest kontoomanike kohta. Info kontodel olevate rahaliste

vahendite ning kontodele laekuvate summade kohta võimaldab maksuhalduril tõhusamalt

tagada maksukohustuste nõuetekohast täitmist.

Kehtiva finantskontode aruandluse normistiku eripäraks on asjaolu, et finantsasutused on

kohustatud edastama mitteresidentidest kontoomanike ning neid kontrollivate isikute kohta

käivaid andmeid ka siis, kui need pole hõlmatud rahvusvahelise teabevahetusega – näiteks on

pank kohustatud koguma mitteresidendi kohta käivat informatsiooni ja edastama selle MTA-le

ka juhul, kui see mitteresident on sellise riigi jurisdiktsioonis, mis pole finantskontode alase

teabevahetuse partnerriik. Vastavalt MTVS § 88 lõikele 2 kuulub see teabevahetusega

mittehõlmatud teave kustutamisele. Seadus piirab MTVSiga sätestatud finantskontosid

puudutavate andmete kogumise kitsalt teabevahetuse eesmärgiga ega võimalda andmeid MTA-

l ka endal kasutada nt võimalike maksuriskide tuvastamiseks.

Põhjus, miks aruandekohustuse alla lülitati ka teabevahetusega mittehõlmatud teave, seisnes

ennekõike soovis vähendada finantsasutuste halduskoormust – teabevahetuse algusaastatel oli

tegemist võrdlemisi dünaamilise olukorraga, kus Eesti oli alles rakendamas teabevahetuse

kokkuleppeid erinevate riikidega. Selleks, et finantsasutused ei peaks ise pidevalt jälgima ega

välja selgitama, milliste kontoomanike kohta tuleb andmeid esitada, ehitatigi OECD

tookordsete soovituste järgi seadus üles selliselt, et finantsasutused esitavad kogu

mitteresidentide kohta käiva finantskontode alase teabe MTA-le ning MTA ise filtreerib sellest

välja irrelevantse teabe, mis seejärel kustutatakse. Nüüdseks on aga mõistagi lepinguliste suhete

võrgustik jõudnud juba suuresti välja kujuneda, mistõttu senine lahendus ei rahulda enam

finantsasutuste vajadusi ega ka tugevnenud andmekaitsealaseid standardeid.

25. mail 2018 jõustus isikuandmete kaitse üldmäärus, mis muuhulgas näeb ette minimaalsuse

nõude, mille kohaselt tuleb andmeid koguda taotletud eesmärgi saavutamiseks nii vähe kui

võimalik. Kehtiv MTVS § 86 lõige 2 on aga minimaalsuspõhimõttega pinges, sest see kohustab

finantsasutusi esitama ka teavet, mille MTA ise peab hiljem kustutama just nimelt sellel

põhjusel, et seda ei ole vaja taotletud eesmärgi saavutamiseks, ehk rahvusvaheliseks

teabevahetuseks. Küsimus ei ole siin ainult isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete järgimises

– ka finantsasutused on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kehtivas õiguslikus kontekstis ei ole

enam selge või vähemalt ei ole põhjendatav teabevahetusega mittehõlmatud teabe

raporteerimise eesmärk.

Eeltoodust tulenevalt ajakohastatakse MTVS-s finantskontode aruandlust, ehk edaspidi peavad

finantsasutused edastama asjassepuutuvat teavet vaid juhul, kui see on hõlmatud rahvusvahelise

teabevahetusega. Selleks, et finantsasutused ei peaks ennast koormama vajadusega iseseisvalt

järgi uurida, millise riigi ja jurisdiktsiooni residendid on teabevahetusega hõlmatud, hakkab

MTA pidama oma veebilehel nimekirja asjassepuutuvatest riikidest ning jurisdiktsioonidest.

Infot teabevahetuse kokkuleppe rakendamisest riikide poolt koondab ja jagab OECD

sekretariaat15. Kui finantsasutuse klient on asjaomases nimekirjas oleva riigi või jurisdiktsiooni

(maksu)resident, siis tegemist on järelikult andmesubjektiga, kelle kohta tuleb finantskontode

alast teavet esitada. Finantsasutustel tekib seega võrreldes kehtiva korraga lisakohustus

15 Info teabevahetuse võrgustike kohta on leitav OECD veebist: Automatic Exchange of Information - Exchange

relationships | OECD

11

kontrollida enne deklaratsiooni esitamist, millise riigi (maksu)residentide kontode kohta tuleb

teave MTA-le saata.

Eelnõu § 1 punkt 11. MTVS § 88 kehtetuks tunnistamine

MTVS § 88 lõikes 1 on sätestatud maksuhalduri kohustus esitada Euroopa komisjonile nimekiri

aruandlusest välistatud finantskontodest ja finantsasutustest. Direktiivist kaotatakse nimekirja

esitamise kohustus. Üldine järelevalve pädevus ja kohustus tuleneb MTVS 3. peatükist. Lõike

1 järele ei ole seega enam vajadust.

Kehtiva paragrahvi lõige 2 ei ole asjakohane, kuna finantskontode teave tuleb esitada selliste

kontoomanike kohta, kes on teabevahetuspartneri residendid. Ekslikult vale isiku andmete

kustutamisele kehtivad eraldi reeglid. Eelneva punkti valguses ei saa enam tekkida olukorda,

kus MTA-le edastatakse teabevahetusega mittehõlmatud teavet. Kuna kõnealusel sättel puudub

edaspidi funktsioon, siis ei ole mõtet sellega MTVS-i normistikku koormata.

Juhul, kui mingil põhjusel peaks MTA siiski saama asjassepuutumatut teavet, siis võib MTA

selle kustutada tuginedes isikuandmete kaitse üldmäärusele ning andmekaitse üldpõhimõtetele.

Direktiiviga kehtestatavad teabe töötlemise reeglid, mis seaduste muutmist ei vaja

MKS ametiabi reeglid (§§ 511 ja 517) ning MTA sisemised töökorrad võimaldavad rakendada

direktiiviga kehtestatud järgmiseid muudatusi:

1) direktiivis muudeti tähtaega, mille jooksul liikmesriik võib vaidlustada kolmandale riigile

sellise teabe edastamise, mis on saadud direktiivis sätestatud ametiabi teel. Teabe edastanud

riigil on õigus enne teabe kolmandale riigile saatmist see otsus vaidlustada senise 10 tööpäeva

asemel 15 kalendripäeva jooksul.

2) Euroopa Kontrollikoda on heitnud liikmesriikidele ja komisjonile ette, et direktiivi alusel

toimuva halduskoostöö tõhusus ei ole piisavalt tagatud. Liikmesriigid võtsid direktiiviga

kohustuse luua mehhanismid automaatse teabevahetusega hõlmatud teabevahetuse tõhususe

hindamiseks ning jagada komisjoniga iga-aastaselt vastavat analüüsi (artikkel 23).

Finantskontode teabevahetuse muudatused, mis seaduse muutmist ei vaja

Finantskontode alane aruandekohustus on kehtestatud halduskoostöö direktiivi muudatusega

2014/107/EL, millega rakendati ELis OECD finantskontode aruandluse standard (CRS).

OECD on teinud oma standardis mitmeid muudatusi, mis teeb vajalikuks ka EL reeglite

muutmise.

OECD mudeli kohaldamisala laiendati 2022. aastal e-raha toodetele ja riikide keskpankade

digivääringutele. E-raha toodetele ja keskpanga digivääringutele aruandekohustuse

rakendamisel kohaldatakse 10 000 USD lävendit. Aruandlusega ei ole hõlmatud kontod, mille

väärtus või jääk ei ületa mistahes 90-päevase perioodi sees 10 000 USD.

OECD finantskontode alase teabevahetuse mudelit uuendati, et hõlmata aruandlusega

ühetaoliselt kõik finantstooted, vältides samas topelt-aruandlust krüptovara alase aruandluse

mudeli kehtestanud CARFiga. Näiteks toodi mõistete laiendamisega CRS kohaldamisalasse ka

krüptovarasid puudutavad tuletisväärtpaberid, mida hoitakse kontol ning ka krüptovarasse (nt

fondide kaudu) investeerivad investeerimisühingud.

12

Lisaks tehti teabe kasutatavust parandavaid ja finantsasutuste halduskoormust vähendavaid

muudatusi:

1) täiendav teave konto (osaluse) omaniku ja kontrolliva isiku rollide kohta ühingus (kas isik

on ühingu omanik, kasusaaja, juht);

2) teave selle kohta, kas konto on uus/vana või kas see on ühises kasutuses ning mis liiki

kontoga on tegemist;

3) erandlik ja ajutine õigus tuvastada uue konto omaniku (maksu)residentsus olemasolevate

kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmetega, kui kontoomaniku kinnitust ei ole võimalik

tähtaegselt hankida;

4) sellise üksnes äriühingu kapitali sissemakseks loodud konto käsitlemine välistatud kontona,

mille eesmärk on hoiustada teatud aja jooksul äriühingu asutamiseks vajalikke vahendeid.

Finantskontode aruandluse reeglid on direktiivi väga tehnilise detailsuse tõttu sätestatud MTVS

peatükis 11 suuresti viidates otse direktiivile. Sellest tulenevalt ei kajastu direktiivi muudatused

MTVS tekstis ning seadust muuta ei ole tarvis. Muuta on aga tarvis andmete edastamiseks

loodud XML vorme (inglise keeles Extensible Markup Language), mis on kehtestatud

rahandusministri 19.05.2015 määruse nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate

deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra

kehtestamine“ lisades 5–14.

Halduskoostöö direktiivi finantskontode teabevahetust reguleerivas 1. lisas tehtud muudatused

on märgitud seletuskirjale lisatud lisa 1 terviktekstis (mitteametlik).

Kokkuvõtvalt on muudatused direktiivi 1. lisas järgmised:

1. jao muudatused (üldised aruandlusnõuded)

1.1 A jaotises tehti järgmised muudatused:

1) punkt 1 jaotati alapunktidesse a ja b, mis sätestavad kontoomaniku kohta esitatava teabe

kategooriad. Lisati kohustus märkida, kas avaldatava isiku kohta (sh kontrollivad isikud) on

finantsasutusele esitatud kehtiv (maksu)residentsust puudutav kontoomaniku kinnitus.

Juriidilise isiku ja õigusliku moodustise puhul tuleb märkida ka see kontrolliva isiku roll, mis

annab talle kontrolliva isiku staatuse. Kontoomaniku kinnituse valideerimise juhendina tuleks

lähtuda OECD ametlikest kommentaaridest16 finantskonto maksualase teabevahetuse standardi

juurde, vt füüsilise isiku uue konto hoolsusmeetmete kommentaarid, IV osa punkt 7 jj.

Siinjuures direktiiv ei nõua kontoomaniku andmete parandamist varasemates aruannetes,

täiendatud ja parandatud teave tuleb esitada jooksva aruandluse raames.

2) punkti 1 täiendati alapunktiga c, mille kohaselt tuleb finantsasutusel esitada maksuhaldurile

info selle kohta, kas konto on ühiskonto ning märkida ära, kui palju omanikke ühiskontol on.

Kontoomanike arvu leidmisel võetakse arvesse ka isikuid, kelle kohta teavet ei vahetata

(direktiiv ei piira seda infot vaid avaldatavate isikutega).

3) punkti 2 lisati kohustus märkida lisaks kontonumbrile ära ka konto liik ja see, kas konto on

olemasolev või uus konto (DAC2 tunnustele vastavalt kas enne või pärast 2015. aasta 31.

detsembrit avatud konto või DAC8 tunnustele vastavalt kas enne või pärast 2025. aasta 31.

detsembrit avatud konto).

4) lisati punkt 6a, mille kohaselt tuleb õiguslikust moodustisest investeerimisüksuse puhul

märkida ära rollid, mille alusel on avaldatavatel isikutel õigus osalusele (equity interest)

investeerimisüksuses.

16 OECD (2017), Standard for Automatic Exchange of Financial Account Information in Tax Matters, Second

Edition, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264267992-en.

13

1.2. C jaotisele lisati kohustus püüda välja selgitada maksukohustuslasena registreerimise

numbrit ja sünniaega iga kord, kui konto infot ajakohastatakse rahapesu ja terrorismi

tõkestamise reeglite tõttu.

1.3. 1. jagu täiendati F jaotisega, mis vabastab finantsvara müügist saadud tulu raporteerimisest

juhul, kui teavet jagatakse krüptovara aruandes art 8ad kohaselt.

6. jao muudatused (ettevõtte uued kontod)

Punkti 2 alapunkti b lisati rahapesu ja terrorismi vastu võitlemise reeglite juurde, millele

ettevõtte (mistahes mitte-finantsasutus ehk non-financial entity) kontrolliva isiku

kindlakstegemisel tuginetakse, tingimus, et kohaldatavad reeglid peavad olema kooskõlas või

sisuliselt sarnased rahapesu ja terrorismi tõkestamise direktiiviga.

7. jao muudatused (hoolsusmeetmete erieeskirjad)

Lisati Aa jaotis. Kui finantsasutusel on uue konto avamisel kontoomaniku kinnituse saamisega

ajutised raskused, peab ta hoolsus- ja aruandekohustuste tähtaegseks täitmiseks kohaldama

olemasoleva konto jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid kuni kontoomaniku kinnitus on saadud

ja selle õigsus kindlaks määratud.

8. jao muudatused (määratletud mõisted)

4.1 A jaotist, mis sätestab aruandekohustusliku finantsasutuse mõiste, muudeti järgmiselt:

1) Punktis 5 lisati hoiustamisasutuse tunnusena klientide nimel e-raha või keskpanga digiraha

hoidmine. Siinjuures võib tegu olla mistahes riigi keskpangaga.

2) Punktis 6 täiendati läbivalt investeeritava finantsvara hulka ka krüptovara. Finantsvahendite,

sh krüptovara investeerimise tunnuse alt alapunktis iii välistatakse selliste teenuste pakkumine,

millega teostatakse/jõustatakse krüptovara vahetustehinguid kliendi jaoks või tema nimel.

Finantsasutuse mõiste määratlemise kontekstis asendati viide FATF soovitustele viitega

rahapesu ja terrorismi tõkestamise direktiivile.

3) Uue punktiga 9 lisati e-raha mõiste.

4) Uue punktiga 10 lisati usaldusraha mõiste.

5) Uue punktiga 11 lisati keskpanga digiraha mõiste.

6) Uue punktiga 12 lisati krüptovara mõiste.

7) Uue punktiga 13 lisati avaldatava krüptovara mõiste.

8) Uue punktiga 14 lisati vahetustehingu mõiste.

4.2 B jaotise punktis 1 välistati mittearuandekohustusliku finantsasutuse määratlusest

valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt digiraha hoidmine muu kui

finantsasutuse, valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga jaoks.

4.3 C jaotises, mis sätestab finantskonto mõiste, tehti järgmised muudatused:

1) Punktis 2 hõlmati hoiusekonto määratluse alla ka konto, mida kasutatakse e-raha või

keskpanga digiraha hoidmiseks.

2) Punktis 9 sätestatud olemasoleva konto mõistet laiendati ka kontole, mida loetakse

finantskontoks DAC8 direktiivi alusel ning seda alates 2025. a 31. detsembrist.

3) Punktis 10 sätestatud uue konto mõistet laiendati ka kontole, mida loetakse finantskontoks

DAC8 direktiivi alusel ning mis avatakse 2026. a 1. jaanuaril või hiljem.

4) Punktis 17 lisati aruandlusest välistatud kontode hulka: a) konto, mis on avatud äriühingu

asutamise või kapitali suurendamise otstarbel ning b) konto, millel hoitakse kliendi kogu e-

raha, mille 90 päeva päevalõpu kogujäägi libisev keskmine või väärtus mis tahes 90 järjestikuse

päeva jooksul ei ületa 10 000 USA dollarit aastas.

14

4.4 E jaotise uue punktiga 7 lisati tuvastusteenuse mõiste.

9. jao muudatused (tõhus rakendamine)

Teabeandja poolt andmete säilitamise kohustusele sätestatakse minimaalne 5-aastane tähtaeg.

11. jao lisamine (üleminekumeetmed)

Lisa I 1 jao A jaotise punkti 1 alapunkti b ja punkti 6a lisatud ettevõtet kontrolliva isiku rolli

ning investeerimisüksuse osaluse omaniku rolli kohta teabe esitamisel on üleminekuaeg.

Kontode kohta, mida finantsasutus haldab 2025. a 31. detsembri seisuga ning kahe aasta jooksul

arvates sellest kuupäevast peab täiendavat teavet esitama vaid juhul, kui see on finantsasutuse

andmekogudest elektrooniliselt kättesaadav.

Finantskontode maksualase aruandluse puhul ja läbivalt MTVSis tuleks residentsuse all mõista

residentsust TuMS § 6 mõistes.

Kooskõla põhiseadusega

Finantskontode maksualase aruandluse muudatustest tõstavad vähesel määral halduskoormust

ning riivavad põhiseadusega (edaspidi ka PS) tagatud ettevõtlusvabadust (PS § 31), õigust

vabale eneseteostusele (PS § 19) ning enesemääramisvabadust ja õigust eraelu puutumatusele

(PS § 26) järgmised muudatused:

• Aruandekohustusega hõlmatakse e-raha tooted ja riikide keskpankade digivääringud, mis

ületavad 10 000 USD ning kontol hoitavad krüptovara puudutavad tuletisväärtpaberid.

• Finantsasutusena käsitletakse ka krüptovarasse investeerivaid investeerimisühinguid.

• Lisainfona tuleb esitada konto/osaluse omaniku ja kontrolliva isiku roll ühingus (omanik,

kasusaaja, juht), samuti kas konto on uus/vana, ühises kasutuses, konto liik.

Eelnõuga on sätestatud ka halduskoormust vähendavaid muudatusi – eelkõige isiku

residentsuse väljaselgitamisega seotud koormuse vähendamiseks ning maksuriskita konto

välistamine aruandlusest (konto, millel deponeeritakse äriühingu asutamiseks vajalik kapital).

Finantskontode maksualane aruandlus ja krüptovara maksualane aruandlus on olemuslikult

samaväärsed, mistõttu põhiõiguste- ja vabaduste riivet analüüsitakse muudatuste kogumis

krüptovara aruandluse selgituste juures.

Eelnõu § 1 punkt 12. MTVS täiendamine peatükiga 12, krüptovara teabevahetus

Uue peatükiga võetakse üle halduskoostöö direktiivi muudatusega kokku lepitud krüptovara

aruandluse ja teabevahetuse reeglid. Ühtlasi rakendatakse direktiivi regulatsiooni kaudu OECD

liikmetega sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, kohaldades seda samaväärselt 3. riigi või

jurisdiktsiooni (maksu)residentide kohta teabe kogumisel ja aruandekohustuse täitmisel (vt

MTVS § 41).

Direktiivis ja seda üle võtvas eelnõus on püütud järgida krüptovaraturge käsitleva MiCA

määruse regulatsiooni, eelkõige selles kasutatud krüptovara, krüptovarateenuste ja asjaomaste

teenusepakkujate määratlusi ning arvesse võetud määrusega sätestatavat loakohustust.

Krüptovarast (MTVS § 89) hõlmatakse aruandluse ja teabevahetusega kõik krüptovarad, mida

kasutatakse maksete tegemiseks või investeerimiseks, sh sellele tunnusele vastavad NFT-d (non

fungible token ehk mitteasendatav krüptovara). Eelnõus on seotud krüptovara määratlus

15

eelkõige MiCA regulatsiooniga, mille artikkel 3 lõike 1 punkti 5 kohaselt on krüptovara

väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt,

kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat.

Aruandekohustusega ei ole hõlmatud:

1) direktiivi 6. lisa 4. jao A osa punktis 5 nimetatud e-raha;

2) keskpanga või muu keskse rahaasutuse välja antud digitaalne usaldusraha;

3) krüptovara, mille osas on krüptovarateenuse pakkuja usaldusväärselt kindlaks määranud, et

seda ei saa kasutada maksevahendina ega investeerimiseks.

Aruandlusega hõlmatakse krüptovaraga tehtud tehingud (MTVS § 810), millega

võimaldatakse krüptovara vahetada või üle kanda. Krüptovara vahetamise all tuleb mõista kõiki

teenuseid, mis hõlmavad krüptovara vahetamist mõne muu krüptovara vastu, krüptovara

vahetamist tavavaluuta vastu ja vastupidi. Krüptovara ülekande tehingu all tuleb mõista

krüptovara kandmist ühelt kontolt või aadressilt teisele. Aruandlusega ja teabevahetusega on

lisaks hõlmatud krüptovaras tehtud jaekaubanduse tehingud, mis ületavad 50 000 USD

lävendi17.

Krüptovaraga tehtud tehingute kohta tuleb koguda ja edastada järgmist teavet: krüptovara

nimetus, turuväärtus tehingu tegemise hetkel, tehingute arv ja vahetatud krüptovara arv;

tavavaluutat puudutavate tehingute puhul tehingu väärtus eurodes, mis arvestatakse tehingu

tegemise päeval kehtiva kursi alusel.

Direktiivi kohaselt tuleb krüptovaraga tehtud tehingute kohta esitada (ja vahetada) järgmist

krüptovara teavet:

1) krüptovara liik;

2) usaldusrahas omandamiste puhul makstud brutokogusumma, ühikute koguarv ja

avaldatavate tehingute arv;

3) usaldusrahas võõrandamiste puhul saadud brutokogusumma, ühikute koguarv ja

avaldatavate tehingute arv;

4) krüptovaras omandamiste puhul õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja

avaldatavate tehingute arv;

5) krüptovaras võõrandamiste puhul õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja

avaldatavate tehingute arv;

6) jaemaksetehingute õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja tehingute arv;

7) kasutajale tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei ole hõlmatud punktidega 2 ja 4,

õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, teadaolevate

ülekandeliikide kaupa;

8) avaldatava kasutaja tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei ole hõlmatud punktidega 3,

5 ja 6, õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, ning

teadaolevate ülekandeliikide kaupa;

9) aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja poolt määruse (EL) 2023/111318 artikli 3

punktis 18 määratletud hajusraamatu aadressidele, mis teadaolevalt ei ole seotud

krüptovarateenuse osutaja või finantsasutusega, tehtud ülekannete puhul õiglane

turuväärtus kokku ja ühikute koguarv.

17 Arvestus on kokku lepitud dollarites, kuna krüptovara puudutav teabevahetus põhineb OECD mudelil ning on

üleilmse mõjuga. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja

teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L

150, 9.6.2023, lk 1), kättesaadav EurLex andmebaasist: Regulation - 2023/1113 - EN - EUR-Lex

16

Punktide 2 ja 3 kohaldamisel edastatakse makstud või saadud summa selles usaldusrahas, milles

see maksti või saadi. Kui summad maksti või saadi mitmes usaldusrahas, edastatakse summad

ühes vääringus, konverteerituna iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandekohustuslik

krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab.

Punktide 4–9 kohaldamisel määratakse õiglane turuväärtus kindlaks ja edastatakse ühes

usaldusrahas, kusjuures väärtus on kindlaks määratud iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida

aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab.

Edastatavas teabes täpsustatakse usaldusraha, milles iga summa on esitatud.

MTVS § 810 lõike 3 kohaselt võib krüptovara teave olla hõlmatud teabevahetusega. Sellega

sätestatakse MTA õigus (ja kohustus) MTVS kohaselt kogutud krüptovara teabe jagamiseks

partnerriigi või -jurisdiktsiooni maksuhalduriga, keda teave puudutab.

MTVS § 810 lõikes 4 sätestatakse volitusnorm rahandusministrile kehtestada krüptovara teabe

deklaratsioonide vormid ning deklaratsioonide esitamise ja täitmise kord. Krüptovara teavet

esitatakse nagu ka finantskontode alast teavet, XML formaadis. Formaadid on välja töötatud

OECD Euroopa komisjoni koostöös.19

Kohustatud isikuteks (MTVS § 811) on krüptovara teenuseid pakkuvad isikud, kelle tunnused

sätestab direktiivi lisa 6 1. jagu. Nendeks võivad olla kõik MiCA kohaselt

registreerimiskohustuslikud ettevõtjad või ka isikud, kes ei jää MiCA reguleerimisalasse, kuid

kelle klientide hulgas on EL (maksu)residente, kellele osutatakse aruandekohustusega

hõlmatud krüptovarateenuseid ning kellel on seos liikmesriigiga, sh liikmesriigis asuv filiaal.

MiCA reguleerimisalast on väljas krüptovarateenuse osutajad, kes ei paku oma teenuseid

aktiivselt Euroopa Liidu residentidele, kuid kellelt on sellele vaatamata Euroopa Liidu

residentidest kliendid krüptovara vahetamise või ülekande teenuseid ostnud. MiCA

reguleerimisalast on lisaks üldjuhul väljas NFT-ga seotud teenuste pakkumine, kuid need on

hõlmatud direktiivist tuleneva aruandekohustusega20.

Aruandekohustuslik Eesti krüptovarateenuse osutaja tuvastatakse eelkõige selle järgi, kas tal on

asjakohase residentsusega kliente, kellele ta pakub selliseid krüptovarateenuseid, mis teevad

võimalikuks aruandekohustusega hõlmatud krüptovaratehingute realiseerimise.

Krüptovarateenuse all mõistetakse krüptovara laenamist ja panustamist ning MiCA määruse

artikli 3 lõike 1 punktis 16 nimetatud teenuseid:

a) krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel;

b) krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine;

c) krüptovara vahetamine raha vastu;

d) krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu;

e) krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel;

19 EL otsekohalduv rakendusmäärus, millega on kehtestatud EL toimuva andmevahetuse formaadid: Implementing

regulation - EU - 2025/2263 - EN - EUR-Lex

OECD CARF XML formaadis aruandluse skeem ja juhis on leitav OECD veebist aadressil:

https://www.oecd.org/en/publications/crypto-asset-reporting-framework-xml-schema_578052ec-en.html 20 NB! MiCA välistuse jaoks on oluline välja selgitada NFT unikaalsus ja mitteasendatavus ning direktiivist

tuleneva aruandekohustusega hõlmatuse jaoks on oluline välja selgitada NFT kasutatavus investeerimiseks (või ka

maksete tegemiseks).

17

f) krüptovara pakkumise korraldamine;

g) krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel;

h) krüptovara kohta nõu andmine;

i) krüptovaraportfelli valitsemine;

j) krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel.

Krüptovarasid puudutav liikmesriikide vaheline teabevahetus on üleilmse mõjuga sarnaselt

platvormihaldurite aruandekohustusega. Ettevõtjad, kes ei jää MiCA reguleerimisalasse,

peavad end registreerima liikmesriigis, millega ettevõtjal võiks olla kõige tugevam side.

Aruandlus puudutab krüptovarateenuse osutajate kliente ehk krüptovara kasutajaid, kes on

Euroopa Liidu liikmesriigi residendid või muu partnerjurisdiktsiooni residendid (füüsilised,

juriidilised isikud ning õiguslikud moodustised) ja keda saab käsitleda krüptovara lõpliku

kasutajana.

Aruandekohustustega ei ole hõlmatud sellised krüptovara kasutajad, kes kannavad väga

madalat maksuriski või kes alluvad muule maksualasele aruandekohustusele (väärtpaberiturul

osalev ettevõtte, valitsusasutus, rahvusvaheline organisatsioon, Eesti Pank jne).

Hoolsusmeetmed

MTVS § 815 lõige 3 kohustab krüptovarateenuse osutajaid tuvastama krüptovara kasutajate

hulgast aruandekohustusega hõlmatud kliendid. Selleks tuleb kohaldada direktiivis sätestatud

hoolsusmeetmeid, mis võimaldab klientide hulgast välja sõeluda isikud, kelle tehtud

krüptovaraga tehtavate tehingute kohta tuleb maksuhaldurile teavet esitada. Hoolsusmeetmeid

seaduse eelnõuga eraldi ei defineerita, vaid viidatakse direktiivile.

Sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega on siin võtmekohal aruandlusega hõlmatud

isiku kinnitus tema residentsus(t)e kohta. Eesti residendiks on resident TuMS § 6 mõistes.

Residentsuse kinnituse õigsus ja ajakohasus on määrava tähtsusega, et välja selgitada

liikmesriigid, kellel on õigustatud huvi isiku andmete vastu. Ka OECD ja komisjon on

järelevalves liikmesriikide üle seadnud residentsuse andmete õigsuse tagamise võimekuse

esikohale. Vajadusel tuleb krüptovarateenuse pakkujal koguda residentsuses veendumiseks

lisainfot või -dokumente. Juriidilisest isikust (või õiguslikust moodustisest) klientide kohta

tuleb välja selgitada ka nende kontrollivad isikud (tegelikud kasusaajad rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse mõistes).

MTVS § 814 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja hankima oma klientidelt

ärisuhte loomisel residentsuse kinnitusena vähemalt järgmist teavet:

1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku või õigusliku moodustise ärinimi;

2) füüsilise isiku elukoha aadress või juriidilise isiku aadress;

3) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille resident isik on;

4) maksukohustuslasena registreerimise number igas Euroopa Liidu liikmesriigis;

5) füüsilise isiku sünniaeg;

6) juriidilist isikut või õiguslikku moodustist, kes ei ole aktiivne üksus ega vabastatud isik,

kontrolliva isiku rollid, mille alusel ta on kontrolliv isik, kui see ei ole varasemalt välja

selgitatud,

7) kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, milliste kriteeriumide täitmisel käsitletakse

juriidilist isikut või õiguslikku moodustist aktiivse üksuse või vabastatud isikuna.

18

Krüptovara aruandluse rakendamise ajal olemas olevate klientide residentsuse kinnitus tuleb

hankida 2026. aasta jooksul.

MTVS § 814 lõikes 4 on sätestatud kohustatud isiku õigus kasutada residentsuse kohta kinnituse

hankimisel ka varasemalt sarnasel otstarbel kogutud sama teavet. Krüptovara aruandluse jaoks

sama teavet ei pea uuesti koguma.

Küll aga peab hoolsusmeetmeid kohaldama uuesti, kui krüptovarateenuse osutajal tekib

olemasoleva teabe pinnalt kahtlus, et senine teave on ebatäpne või aegunud.

Hoolsusmeetmete täitmise kohustus on universaalselt kõikidel krüptovarateenuse osutajatel

sõltumata sellest, kas nad on samaaegselt käsitletavad MiCA alusel tegutseva või muu

krüptovarateenuse osutajana. Just nimelt viimase puhul on see eriti relevantne, sest sellisel

teenuseosutajal tekib Eestis (ELis) registreerimise kohustus üksnes juhul, kui ta osutab

teenuseid EL residentidest aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajatele. Sellest

teadasaamine eeldab aga möödapääsematult hoolsusmeetmete rakendamist, ehk oma klientide

kohta teabe kogumist ja selle kontrollimist.

Juhul, kui hoolsusmeetmete tulemusel tuvastatakse kliente, kes on mõne EL liikmesriigi

residendid ehk aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajaid, tekib krüptovarateenuse

pakkujal (kes ei tegutse MiCA alusel) üldreeglina kohustus ennast ühes sellises EL liikmesriigis

registreerida. Krüptovarateenuse osutajate nimekirja jagatakse Euroopa komisjoni ja teiste

liikmesriikidega.

MTVS § 815 lõige 4 võimaldab krüptovarateenuse osutajal delegeerida hoolsusmeetmete

kohaldamisega seotud kohustused kolmandale isikule, kuid säte ei võimalda koos sellega

delegeerida ka vastutust. Kui krüptovarateenuse osutaja delegeerib hoolsusmeetmed

kolmandale isikule, siis vastutab see krüptovarateenuse osutaja ikkagi selle eest, et kõnealused

hoolsusmeetmed saaksid jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga täidetud.

Õiguslikku vastutust MTA silmis kolmas isik hoolsusmeetmete rakendamise eest ei kanna. Kui

see kolmas isik ei rakenda tähtaegselt hoolsusmeetmeid, või ei rakenda neid nõuetekohaselt,

siis saab ta vastutada vaid krüptovarateenuse osutaja ees vastavalt nendevahelisele

õigussuhtele.

Hoolsusmeetmete rakendussätted, MTVS § 237

Eelnõuga kehtestatav aruandlusreeglistik eeldab krüptovarateenuse ostuajalt toimivat IT

taristut, mis on suuteline koguma ning muul viisil fikseerima vajalikku infot ning seda edastama

maksuhaldurile. On mõistetav, et sellise IT taristu loomine vajab ressurssi ning aega, mistõttu

võib hoolsusmeetmete rakendamise kohene nõudmine kogu olemasoleva kliendibaasi suhtes

muutuda arvestatavaks koormuseks. Seetõttu nähakse rakendussättega ette täiendav

kalendriaasta, mille jooksul hankida aruandekohustuste jõustumise ajaks olemas olevate

klientide kinnitus nende residentsuse kohta.

2026. aasta 1. jaanuarist alates tuleb koguda jooksvalt teavet uute klientide residentsuse kohta

ning 2027. aasta 1 jaanuariks ka kõigi varasemalt olemas olnud klientide residentsuse kohta.

19

Aruandlusega hõlmatud periood on sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega üks

kalendriaasta. Teabe esitamise tähtaeg sätestatakse eelnõus sarnaselt finantskontode teabe

esitamise tähtajaga. Maksuhaldurid vahetavad kogutud teavet iga aasta septembri lõpuks.

Krüptovara teabevahetuse kanalina näeb direktiiv ette Euroopa komisjoni poolt loodava keskse

andmebaasi21. Samas korras, st keskse andmebaasi kaudu, kogutakse teavet suurkontsernide

riikidepõhiste aruannete kohta ja piiriüleste maksuskeemide kohta. Võrdlusena, finantskontode

alane teabevahetus on riikide vahel kahepoolne.

Krüptovarateenuse osutaja registreerimine, MTVS § 816.

MTVSist tulenevate kohustuste täitmise üle on oluline järele valvata, et tagada kohustatud

isikute võrdne kohtlemine, sh piiriüleselt. Järelevalves on olulisel kohal ülevaade turul

tegutsevatest ettevõtjatest. MiCA alusel tegutsevad krüptovarateenuse osutajad on

finantsinspektsiooni vaateväljas ning teave tegevusloa saanud või MiCA artikkel 60 kohase

teavituse teinud ettevõtjate kohta on olemas22. Krüptovara puudutav maksualane

aruandekohustus võib aga üksikjuhtudel olla ka ettevõtjatel, kes MiCA reguleerimisalasse ei

jää. EL residentidele teenuseid pakkuvatest sellistest krüptovaraettevõtjatest ülevaate saamiseks

nähakse neile ette registreerimiskohustus ühes EL liikmesriigis, millega ettevõtjal on

asjakohane seos. Registreeritud krüptovarateenuse osutajate nimekirja jagavad liikmesriigid

keskses, komisjoni loodud andmebaasis. Euroopa komisjoni tuleb teavitada ka

krüptovarateenuse osutajast, kes jätab end registreerimata. Direktiivi rakendamiseks näeb

eelnõu ette kohustuse MTA-l teha teiste liikmesriikide maksuhalduritega koostööd, et tagada

EL-is tegutsevate krüptovarateenuse osutajate registreerimine.

Registreerimiskohustusega krüptovarateenuse osutajateks on direktiivi lisa 6 1. jao A jaotise

lõikes 2 ja B jaotises nimetatud füüsilised või juriidilised isikud, kes ei tegutse Euroopa Liidu

määruse alusel, kuid kes võimaldavad aruandkohustusega hõlmatud krüptovara kasutajal teha

aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehinguid.

Registreerimiskohustus tuleb täita enne krüptovara teabe nö esmakordse esitamise tähtaega

(vastava kalendriaasta 30. juunil).

Krüptovarateenuse osutajal on teataval määral vabadus valida üks liikmesriik, mille

maksuhalduri juures end registreerida. Registreerimiskohustuse tekkimiseks peab tal lisaks EL

residendist klientidele olema liikmesriigiga mõni seostest, mis on sätestatud direktiivi lisa 6 1.

jao A jaotise lõikes 2 ja B jaotises. Registreerimisel tuleb lähtuda tugevaimast võimalikust

seosest liikmesriigiga. Vähenevas suunas on piisavaks seoseks residentsus maksustamise

mõttes, asutamiskoht või maksustamisalase aruandluse koht, juhtimiskoht, tegevuskoht. Kui

sama seos on mitme liikmesriigiga, valib isik ise ühe liikmesriigi, mille maksuhalduri juures

end registreerib.

Registreerimisel esitab krüptovarateenuse osutaja enda üldandmed, maksukohustuslasena

registreerimise numbri ning kontaktandmed. Registreerimisel tuleb ära märkida ka

21 Andmebaas arendatakse EL vahenditest, riigid peavad omal kulul andmebaasiga liidestuma. Komisjon

prognoosis direktiivi väljatöötamise ajal andmebaasi loomise kuluks 0,48 miljonit eurot ja hoolduskuluks 0,21

miljonit eurot aastas. 22 MiCA tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate nimekiri avaldatakse Finantsinspektsiooni veebis (KrüTS

§ 5 lg 7). Finantsinspektsioon avaldab ka need välisriigi krüptovaraettevõtjad, kes osutavad teenuseid Eestis:

Turuosaliste register | Finantsinspektsioon

20

liikmesriigid, mille residendid on tema kliendid ning võimalikud Euroopa Liidu välised

jurisdiktsioonid, kellega krüptovarateenuse osutajal on direktiivi kohane puutumus ning kellel

on sõlmitud MTVS § 41 lõikes 13 nimetatud teabevahetuse leping kõigi asjaomaste Euroopa

Liidu liikmesriikidega.

Maksuhaldur tunnistab krüptovarateenuse osutaja registreeringu kehtetuks, kui:

1) krüptovarateenuse osutaja teatab, et tal ei ole enam aruandekohustusega hõlmatud kliente;

2) maksuhalduril on alust arvata, et krüptovarateenuse osutaja tegevus on lõppenud;

3) krüptovarateenuse osutajal ei ole enam direktiivikohaseid seoseid liikmesriigiga;

4) krüptovarateenuse osutaja ei täida nõuetekohaselt maksuhaldurile teabe esitamise kohustust

vaatamata korduvatele meeldetuletustele.

Kui MTVSist tulenevad kohustused jäetakse vaatamata korduvatele meeldetuletustele täitmata,

tunnistatakse registreering kehtetuks hiljemalt 90 päeva möödumisel teabe esitamise

tähtpäevast, kuid mitte enne 30 päeva möödumist viimasest meeldetuletusest. Registreeringu

võib taastada, kui krüptovarateenuse osutaja esitab maksuhaldurile piisavad kinnitused

kohustuste täitmise kohta ning esitab ka tähtaegselt esitamata teabe.

Kooskõla põhiseadusega

Iga riive peab olema formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas23. Formaalse

põhiseaduspärasuse kohaselt peab põhiõigusi piirav õigustloov akt vastama pädevus-,

menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja põhiseaduse § 3 lg 1 esimeses lauses ja §-s 11

sätestatud seadusereservatsiooni põhimõtetele24. Materiaalse põhiseaduspärasuse kohaselt peab

põhiõiguse riivel olema põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk. Põhiõiguse riive on

proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.25

Riive mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust

ning eesmärgi olulisust.26 Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad

olema riivet õigustavad põhjused.27

Kaalul olevad põhiõigused ja nende piiratavus

Eelnõuga kavandatavad muudatused panevad krüptovarateenuse osutajatele kohustuse koguda

ja esitada MTA-le oma klientide kohta neid maksukohustuslasena tuvastavaid andmeid ning

koondteavet nende jaoks vahendatud tehingute kohta. Samal ajal panevad eelnõuga

kavandatavad muudatused krüptovarateenuse osutajate klientidele kohustuse taluda nende

kohta andmete kogumist ja MTA-le esitamist.

Krüptovara maksualase aruandluse kehtestamine tõstab halduskoormust ning riivab

ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja õigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ning

enesemääramisvabadust ja õigust eraelu puutumatusele (PS § 26).

23 Vt nt RKPJK 20.03.2014 otsus asjas nr 3-4-1-42-13, p 42; RKÜK 11.10.2001 otsus asjas nr 3-4-1-7-01, p-d 12

ja 14 24 Vt nt RKPJK 25.06.2009 otsus asjas nr 3-4-1-3-09, p-d 18–19 25 Vt nt Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29. 26 Vt nt RKPJK 17.12.2019 otsust asjas nr 5-19-40/36, p 52 27Ibid.

21

Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on kaitsta maksutulusid, mille abil saab riik tagada

põhiseaduslikke väärtusi. Avalike ülesannete täitmiseks peab riigil olema tulubaas28. 2025.

aasta riigieelarve seaduse kohaselt moodustasid maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 84,59%

riigieelarve tuludest. Põhiõiguseid piirava eesmärgi legitiimsus sõltub sellest, millises mahus

lubab põhiseadus asjakohast põhiõigust piirata.

Eraelu puutumatus, enesemääramisvabadus, õigus vabale eneseteostusele

Füüsilisest isikust krüptovara kasutaja seisukohast on asjakohased põhiõigused õigus vabale

eneseteostusele, enesemääramisvabadus ja õigus eraelu puutumatusele.

Riigikohus on oma praktikas paigutanud isikuandmete töötlemise peamiselt eraelu puutumatuse

kaitsealasse.29 Põhiõigust informatsioonilisele enesemääramisele on Riigikohus nimetanud

üksikutel juhtudel30, seda õigust samas sisustamata. Isikuandmete töötlemine on lubatud

seaduses sätestatud juhtudel ja korras, kui on olemas põhiõiguste riivet õigustavad kaalukad

argumendid, mis on kooskõlas PS § 26 teise lausega.

Põhiseaduse §-s 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Eraellu ei või

sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Seda põhiõigust võib piirata normis nimetatud eesmärgi saavutamiseks (kvalifitseeritud

piiriklausliga põhiõigus).

Sätte eesmärgiks on kaitsta inimeste eraelu põhjendamatu või omavolilise välise sekkumise

eest, pannes avalikule võimule negatiivse kohustuse mitte sekkuda ning samas ka positiivse

kohustuse luua asjakohased tingimused ja kaitsemehhanismid eraelu puutumatuse tagamiseks.

Põhiseaduse §-ga 26 tagatud eraelu puutumatuse kaitset riivab ka tegevus, millega piiratakse

isiku õigust otsustada, kellele ta andmeid enda kohta avaldab.31

Eraelu puutumatuse kaitsmisel omab lisaks §-le 26 tähendust ka § 19, mille kohaselt on igaühel

õigus vabale eneseteostusele. Põhiseaduse § 19 lõikel 1 on võrreldes spetsiaalsete

vabadusõigustega üldisem iseloom ja see kaitseb neid valdkondi, mida § 26 ei hõlma.

Põhiseaduse tõlgendamisel on leitud, et põhjendatud on sisustada põhiseaduse § 26 pigem avara

kaitsealaga eraelu garantiina, mis hõlmab ka seni § 19 lõikest 1 tuletatud isiksuspõhiõiguse

kaitsevaldkonnad (eelkõige enesemääramis- ja enesekujutamisõigus). Selline tõlgendus on

soovitatav ka seetõttu, et põhiseaduse § 19 lõike 1 ja § 26 piiramise võimalused on erinevad.

Põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud põhiõiguseid võib seadusega piirata igal põhiseadusega

kooskõlas oleval põhjusel (lihtne piiriklausel ehk seadusereservatsioon). Põhiseaduse § 26

tagab tugevama kaitse ning annab aluse tõlgendada selle sätte kaitseala laiendavalt. Sedasi

kaitseks § 26 ulatuslikult kogu isiku integriteeti, tema füüsilist ja vaimset puutumatust.

28 RKPJKo 3-4-1-52-13, punkt 55; samuti Riigikohtu üldkogu 12.07.2012. a otsus asjas nr 3-4-1-6-12, punktid

166 ja 167. 29 RKHK 06.01.2021 otsus asjas nr 3-19-1207, p 22; RKHK 19.12.2019 otsus asjas nr 5-19-38, p 95-96; RKHK

14.11.2019 otsus asjas nr 3-16-2497, p 18; RKHK 06.06.2019 otsus asjas nr 3-17-842, p 25–26; RKHK 12.06.2012

otsus asjas nr 3-3-1-3-12, p 19 30 RKPJK 12.01.1994 otsus asjas nr III-4/A-1/94; RKKK 26.08.1997 otsus asjas nr 3-1-1-80-97, p I; RKHK

07.06.2018 otsus asjas nr 3-16-586, p 12; RKKK 09.02.2021 otsus asjas nr 4-20-1588, p 20 31 Alexy, R. Põhiõigused Eesti põhiseaduses. Juridica eriväljaanne 2001, lk. 50.

22

Põhiseaduse § 19 lg 1 oleks üldine vabaduspõhiõigus. Selliselt mõistetuna on põhiseaduse § 26

inimväärikuse põhimõtte (PS § 10) elementaarsem väljendus ja esimene tagatis.32.

Muudatuse sobivus eesmärgi saavutamiseks

Nagu seletuskirja seaduse eesmärgi osas selgitatud, võimaldab krüptovara aruandlus heita

valgust mahukatele krüptovaras tehtud tehingutele, mille kohta maksuhalduritel ei ole võimalik

muul moel teavet saada. Seal viidatud krüptovaraturu maht ning deklareeritud krüptovara kasu

vahe võib olla märkimisväärne (vt seletuskirjast „Muudatuste rakendamisega kaasnevad

võimalikud tulud“). Krüptovara aruandluse kehtestamine seega sobib maksuriskide

tuvastamiseks ning muudatust võib pidada eesmärgi saavutamiseks sobivaks.

Muudatuse vajalikkus eesmärgi saavutamiseks

MKS ei anna MTA-le õigust koguda teavet krüptoturul esinevate maksuriskide tuvastamiseks.

MTA võib küsida isikute kohta teavet vaid isiku maksukohustuse suuruse väljaselgitamiseks

alustatud maksumenetluse raames. Kolmandalt isikult võib teavet küsida üksnes juhul, kui

isikult endalt ei õnnestu teavet saada. Välisriigi krüptovarateenuse pakkujalt teabe saamiseks

on võimalik edastada maksumenetluse raames päring asukohariigi maksuhaldurile.

Maksumenetluse saab alustada vaid juhul, kui maksuhalduril on tekkinud kahtlus

maksukohustuse rikkumise kohta. Maksuriskide tuvastamiseks ei ole võimalik maksumenetluse

kaudu andmeid koguda. Krüptovaraturgude detsentraliseeritus ja anonüümsus on pakkunud

võimalusi maksukohustuse varjamiseks. Maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks on

kõige tõhusam üleilmne koostöö maksuhaldurite vahel, mis võimaldab lisada

krüptovaraturgudele läbipaistvust. Eelnõuga kavandatavad muudatused on seega vajalikud

eesmärgi saavutamiseks ning muid, isikut vähem koormavaid võimalusi eesmärgi

saavutamiseks ei ole.

Põhiõiguste riive ulatuse ja intensiivsuse kooskõla eesmärgi olulisusega

MTA-le peab hakkama esitama krüptovara kasutajate kohta andmeid, mis võimaldavad

tuvastada isikut maksukohustuslasena – eelkõige tema maksukohustuslasena registreerimise

number (Eestis isikukood), nimi, perekonnanimi, elukoht. Samuti peab MTA-le hakkama

esitama teavet krüptovara kasutaja krüptovaras tehtud tehingute kogumahu kohta tehingute

liikide kaupa. Üksikasjalikku teavet tehingute kohta ei koguta.

Eraelu puutumatuse põhiõiguse riive on seda intensiivsem, mida isiklikumat laadi infot peab

isik välja andma. Teave krüptovaras tehtud tehingute mahu kohta ei kajasta inimese

terviseandmeid, usulisi või poliitilisi vaateid ega muid eriliigilisi isikuandmeid. Teave

krüptovaratehingute mahu kohta ei ole võrreldaval määral tundlikku laadi.

Krüptovara kasutaja maksukohustuslasena tuvastamist võimaldavate andmete ja tema

kürptotehingute koondandmete kogumine ning nende MTA-le esitamine ei too isikule kaasa

lisakohustusi. See tähendab, et tehingute kohta teabe kogumine ei tähenda, et iga tehingut

hakatakse maksustama. Eelnõuga krüptovara maksustamise reegleid ei muudeta. Krüptovaraga

või krüptovaras tehtud tehingutest saadud tulu kuulub ka edaspidi maksustamisele tavakorras.

32 K. Jaanimägi, L. Oja, Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 26 p 8

23

Tegemist ei ole olemuslikult uut laadi teabe kogumisega. Tehingutest saadud tulu tulekski isikul

ise deklareerida ning saadud kasult tasuda tulumaks. Samamoodi tuleb mistahes tulult, sh

teenitud töötasult tasuda tulumaks ja muud maksud. Muudatus toetab maksukohustuslaste

võrdset kohtlemist. Seaduskuulekad inimesed maksavad maksu ja sellel on nende

sissetulekutele negatiivne mõju. Kuna ka krüptovaras tehtud tehingutest saadud tulult tuleb

tasuda maksu, siis ei saa soosida olukorda, kus keegi jätab selle tasumata.

Teavet kogutakse kõigi Eesti krüptovarateenuse osutajate klientide kohta (laiemalt kõigi

teabevahetusega liitunud riikide maksukohustuslasi), mistõttu riive puudutab väga paljusid

inimesi, kuid riive põhiõigustele on olemuslikult mõõdukas.

Tagatud on isikute andmekaitseõigused, sh isiku teavitamiskohustuse ja vaidlustamisõiguse

kaudu. Andmevahetus toimub turvalise elektroonilise süsteemi kaudu, millega krüpteeritakse

ja dekrüpteeritakse andmeid ning juurdepääs andmetele on lubatud anda vaid volitatud

ametnikele.

Krüptovaraturu mahtu ning krüptovaras tehtud tehingutest deklareeritud tulude mahu erinevust

arvestades on maksudest kõrvalehoidumise risk kõrge. Arvestades maksutulude suurt osakaalu

riigi tuludes, on krüptovara aruandluse kehtestamine oluline meede riigieelarve kaitsmiseks

ning kaalub üles aruandlusega mõõdukalt riivatavad põhiõigused. Kuna abinõuga taotletav

eesmärk kaalub üles avalikes huvides riigieelarve kaitseks kehtestava põhiõiguse riive, võib

abinõud pidada mõõdukaks ehk proportsionaalseks.33

Ettevõtlusvabadus

Krüptovarateenuse osutajate koormamine aruandekohustusega suurendab nende

halduskoormust ning piirab põhiseadusega sätestatud ettevõtlusvabaduse teostamist.

Põhiseaduse § 31 sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabaduse. Seadus võib

sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Seega on tegemist põhiõigusega, mida

võib seadusega piirata mistahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (lihtne

piiriklausel ehk seadusreservatsioon).

Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega

seotud tegevuse34. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riivab ka see, kui ettevõtlusvabadust

mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt.35 Riigikohus on selgitanud, et põhiseaduse § 31

teine lause, mis lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele, annab

seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada

sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest.36

Arusaadavalt ei tohi sellised piirangud kahjustada ettevõtjate huvi või õigust rohkem, kui seda

normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Piirangud peavad olema proportsionaalsed

soovitud eesmärgiga

Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, millele vastab riigi kohustus mitte luua põhjendamatuid

takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlusvabadus ei kohusta riiki andma ettevõtjatele vahendeid

33 RKPJK 26.03.2009 otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 29 34 RKPJKo 3-4-1-6-00. 35 RKPJKo 3-4-1-1-02. 36 O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/20. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi

põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKHKo 3-3-1-75-15.

24

ettevõtluse teostamiseks, kuid vabaduse realiseerimine eeldab toetamiskohustust. St riigil on

kohustus tagada õiguslik keskkond vaba turu toimimiseks. Isikutel on õigus nõuda riigi

sekkumist konkureerivate ettevõtjate tegevusse, et kaitsta teda teiste ettevõtjate õigusvastase

tegevuse eest.37 Seega on põhjendatud finantsturul ühtsete aruandlusreeglite kehtestamine

sõltumata sellest, kas tegemist on traditsiooniliste või uuenduslikumate finantsteenustega.

Alates 2016. aastast peavad traditsioonilised finantsteenuste osutajad koguma ja alates 2017.

aastast esitama teavet oma klientide maksukohustuslasena tuvastamist võimaldavaid andmeid

ja koondinfot nende kontode kohta. Aruandekohustuse laiendamine ka krüptovarateenuse

osutajatele tagab seega finantsturul võrdsemad konkurentsitingimused.

Muudatuse sobivus eesmärgi saavutamiseks

Krüptovara puudutav aruandlus heidab valgust krüptovaras tehtud tehingute mahtudele, mille

kohta maksuhalduritel ei ole võimalik muul moel teavet saada. Aruandekohustuse piiriülene

kehtestamine tagab, et kohustuse täitmine kohaldub võimalikult võrdselt kõigile ettevõtjatele

ning teeb keerulisemaks teenuste liikumise „soodsamasse“ keskkonda. Krüptovaraturu maht

ning deklareeritud krüptovara kasu vahe võib olla märkimisväärne. Krüptovara aruandluse

kehtestamine seega sobib maksuriskide tuvastamiseks ning muudatust võib pidada eesmärgi

saavutamiseks sobivaks.

Muudatuse vajalikkus eesmärgi saavutamiseks

Maksuhaldur saab krüptovaras tehtud tehingute kohta teavet vaid maksudeklaratsioonidest. Kui

maksuhalduril tekib kahtlus krüptovaras tehtud tehinguga saadud tulult tulumaksu tasumata

jätmise kohta või vigades tulu deklareerimisel, saab isikult küsida krüptovaras tehtud tehingute

kohta lisateavet maksumenetluses. Maksuriskide hindamiseks täpsemate andmete kogumise

võimalus maksuhalduril puudub. Maksuriske saab üldises plaanis hinnata peamiselt

krüptovaraturu mahu ja deklareeritud tulu võrdleva analüüsiga. Samas on väga oluline tagada

maksukohustuslaste võrdne kohtlemine ning mitte soodustada olukorda, kus krüptovaras tehtud

tehingutelt saadud tulu jääb maksustamata. Muudatus on vajalik, et MTA-l oleks piisav info

maksuriskide tuvastamiseks.

Krüptovarateenused on olemuslikult riigipiirideta teenused, mis teeb maksuriskide hindamise

veelgi keerulisemaks. Üleilmselt rakendatav krüptovara aruandlus on seega ainuvõimalik

meede maksuriskide usaldusväärseks väljaselgitamiseks ning sellega riigi tulude kaitsmiseks.

Puuduvad muud, isikuid vähem koormavad võimalused eesmärgi saavutamiseks.

Põhiõiguste riive ulatuse ja intensiivsuse kooskõla eesmärgi olulisusega

Aruandekohustuse kehtestamisest tulenev halduskoormus on kõige kõrgem aruandluse

ülesehitamisel. Ühtsete aruandlusreeglite rakendamiseks võetakse kasutusele EL ja OECD

koostöös välja töötatud XML formaadis olevad aruandlusvormid. Need võimaldavad andmeid

töödelda automatiseeritult ega vaja seega üldjuhul kulukat ja aeganõudvat käsitööd. Küll aga

on tarvis teha ühekordsed infosüsteemide arendustööd XMLi kasutuselevõtmiseks.

Ühise teabevahetuse mudeli järgi andmete kogumine ja esitamine võimaldab krüptovarateenuse

pakkujatel täita kohustusi samade reeglite järgi sõltumata riigist, kus teenuseid pakutakse.

Riikidel on põhimõtteliselt kõigil õigus kehtestada erineva riigisisesed aruandlusreeglid, kuid

37 O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/6. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi

põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKÜKo 3-4-1-2-13 p 105.

25

üleilmse standardiga liitumine võimaldab lähtuda üks-ühele samadest aruandlusreeglitest. See

omakorda välistab võimaliku mitmekordse aruandluse piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate jaoks.

Aruandlusreeglite väljatöötamisel on arvestatud muudest õigusaktidest tulenevate kohustustega

(MiCA, rahapesureeglid), mis peaks võimaldama krüptovara aruandlust rakendada

tasakaalustatult teiste kohustustega.

Aruandekohustuste täitmise tagamisel on MTA võtnud eesmärgiks ettevõtjate võimalikult

mitmekülgse toetamise nõustamise ja juhendamise kaudu. Ajas on aruandekohustusega

kaasnev koormus seega eeldatavalt vähenev ning kogumina mõõdukas.

Krüptovaraturu mahtu ning krüptovaras tehtud tehingutest deklareeritud tulude mahu erinevust

arvestades on maksudest kõrvalehoidumise risk kõrge. Arvestades maksutulude suurt osakaalu

riigi tuludes, on krüptovara aruandluse kehtestamine oluline meede riigieelarve kaitsmiseks

ning kaalub üles aruandlusega mõõdukalt riivatavad põhiõigused. Kuna abinõuga taotletav

eesmärk kaalub üles avalikes huvides riigieelarve kaitseks kehtestava põhiõiguse riive, võib

abinõud pidada mõõdukaks ehk proportsionaalseks.38

Eelnõu § 1 punktid 13, 14 ja 17. MTVS § 201 ja § 202 muutmine, eelotsuste teabevahetus

Eelotsuste alase teabevahetuse jaoks MTA lisateavet ei kogu. Liidu maksuhaldurid vahetavad

olemas olevat teavet EL riikidega, kelle maksustamisõiguseid võib eelotsus puudutada.

Eelotsuse taotlejatele täiendavaid kohustusi teabevahetusega ega direktiivist tulenevate

muudatustega ei kaasne.

Muudatusega kehtestatakse varakatele üksikisikutele (high net worth individuals) antud

piiriüleste eelotsuste vahetamine maksuhaldurite vahel. Teavet jagatakse eelotsuste kohta,

millel on piiriülene mõju, nt isikud on mitteresidendid. Juhul, kui eelotsuses kirjeldatud

tehingud ega tehingute osapooled teisi riike ei puuduta, siis selliste eelotsuste kohta teavet ei

jagata.

Euroopa Kontrollikoda on soovitanud hõlmata piiriüleste siduvate eelotsuste alasesse

teabevahetusse ka varakatele üksikisikutele antud siduvad eelotsused ning eelkokkulepped.

Eelnõuga sätestatakse, et automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed füüsiliste isikute

vaheliste toimingute maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, milles viidatud tehingu

või tehingute kogumi summa ületab Maksu- ja Tolliametile teada olevalt 1 500 000 eurot või

samaväärset summat muus vääringus. Ilma, et see mõjutaks piiriüleses eelotsuses osutatud

summat, koosneb eelotsuse summa eri kaupade, teenuste või varadega seotud tehingute kogumi

puhul alusväärtuse kogusummast. Summasid ei liideta, kui samade kaupade, teenuste või

varadega tehakse tehinguid mitu korda. Komisjon on selgitanud, et alusväärtus tähendab siin

seda, et tehingute seeria või kogumi puhul ei tohiks tehingu hinda summeerida. Näiteks

lisandväärtuse lisamisel võetakse aluseks asja lisandunud väärtusega hind, mitte algne, nö

väärindamata hinna ja lisandväärtusega hinna summa. Direktiiv ei kohusta maksuhaldurit

eelotsuse väärtust ise välja selgitama, kui maksumaksja pole seda infot tehingu kirjeldusse

lisanud.

38 RKPJK 26.03.2009 otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 29

26

Lisaks hõlmatakse automaatse teabevahetusega andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute

maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, millega määratakse kindlaks, kas isik on Eesti

resident TuMS § 6 tähenduses. Teavet ei vahetata eelotsuse kohta, mis käsitleb mitteresidendist

töötajatele ja juhtidele maksatavaid tasusid või mitteresidentide pensionide maksustamist

tuluallika riigis. Komisjon on selgitanud, et residentsustunnistuse väljastamine ei ole siduva

eelotsuse määratlusega kaetud, kui hinnatakse haldusotsustuse raames mineviku asjaolusid. Kui

residentsustunnistus on aga osa eelotsusest, siis allub see aruandlusele.

Kooskõla põhiseadusega

Muudatused, mis hõlmavad teabevahetusega piiriülese mõjuga eelotsused, mis puudutavad

füüsilise isiku maksustamist ja kus viidatud tehingu summa ületab 1,5 miljonit eurot või millega

määratakse kindlaks isiku residentsus, halduskoormust ei tõsta. Küll aga riivavad muudatused

õigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ning õigust eraelu puutumatusele ja

enesemääramisvabadust (PS § 26).

Eelnõu kohaselt aruandlusega hõlmatavaid eelotsuseid on seni taotletud kõige rohkem kord

aastas. Mõjutatud isikute hulk on seega väga väike.

Riive õigusele vabaks eneseteostuseks ja enesemääramisvabadusele on legitiimse eesmärgiga

ja proportsionaalne.

Muudatusega adresseeritakse Euroopa Kontrollikoja eriaruandes 03/2021 välja toodud

võimalikku suure mõjuga maksuriski, kuna eelotsuste teabevahetusest on seni välja jäänud

varakate füüsiliste isikute maksustamist puudutavate tehingute kohta antud eelotsused.

Kontrollikoja hinnangul võib varakas üksikisik, kes saab sellise eelotsuse soodsate

maksumääradega liikmesriigist, vältida õiglase maksusumma maksmist oma residentsuse

järgses liikmesriigis39. Ka residentsuse muudatus toob kaasa võimaliku maksuriski isiku senise

residentsuse järgses liikmesriigis.

Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on kaitsta riigieelarvelisi vahendeid, mille abil saab

riik tagada põhiseaduslikke väärtusi. Avalike ülesannete täitmiseks peab riigil olema tulubaas40.

Teabevahetuse laiendamine varakate füüsiliste isikute maksustamist ja füüsiliste isikute

residentsust puudutavatele eelotsustele võimaldab kaitsta riigieelarvelisi vahendeid ning on

eesmärgina seega legitiimne.

Põhiõiguste- ja vabaduste riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv,

vajalik ja mõõdukas). Piiriülese maksuriski tuvastamiseks on eelotsuste kohta teabe vahetamine

vahendina sobiv. Teabevahetus on vajalik, kuna riikidel ei ole muud võimalust saada

usaldusväärset teavet teises riigis tehtud otsuste kohta, mis mõjutavad selle riigi

maksustamisõigust. Muudatus on mõõdukas, kuna kaitseb riike võimaliku kõrge maksuriski

eest, tuues samas eelotsuse saanud isikule kaasa vaid nö talumiskohustuse, st temalt endalt

täiendavate andmete esitamist ega muude kohustuste täitmist ei nõuta. Puudutatud isikute

andmekaitseõigused on tagatud.

39 Vt Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 03/2021, soovitused punktis 32, kättesaadav aadressil: Special Report No

03/2021: Exchanging tax information in the EU: solid foundation, cracks in the implementation 40 RKPJKo 3-4-1-52-13, punkt 55; samuti Riigikohtu üldkogu 12.07.2012. a otsus asjas nr 3-4-1-6-12, punktid

166 ja 167.

27

Maksuhaldurite teabevahetusega kaasnevad riived isikute põhiõigustele ja -vabadustele on

olemuslikult sarnased, mistõttu üksikasjalikumalt on avatud põhiõiguste ja -vabaduste riive

krüptovara aruandluse selgituste juures.

Eelnõu § 1 punktid 15, 16, 18 ja 20, samuti eelnõu § 2 punkt 6.

MTVS § 202, 203 ja 2013 ning MKS § 915 muutmine, maksukohustuslase registrikood.

Maksualast teavet on võimalik kasutada vaid juhul, kui teave on võimalik usaldusväärselt

kokku viia asjaomase maksukohustuslasega. Maksukohustuslase tuvastamiseks kasutatakse

maksukohustuslase registrikoodi (kasutatakse lühendit TIN, taxpayer identification number).

Eestis on selleks isikukood või äriregistri antav registrikood. Puuduv või vigadega TIN on üks

suuremaid takistusi teabevahetuse tõhususe tagamisel, mistõttu direktiivis võeti eesmärgiks

TIN teavet tugevdada.

Maksukohustuslase registrikoodi puudutavaid muudatusi on eelnõus läbivalt. Maksuhaldurile

pannakse kohustus lisada alates 01.01.2028 maksukohustuslase registrikood järgmistel

juhtudel;

1) eelotsuse saanud isiku TIN vahetatavate eelotsuste juurde, kui see on olemas (MTVS § 202);

2) teavet kontserni liikmete maksukohustuslase registreerimise numbri kohta (MTVS § 203);

3) lisaks muu isiku, keda aruandekohustusega skeem tõenäoliselt mõjutab,

maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas (MTVS § 2013).

Selleks, et MTA-l oleks võimalik eelotsuse saanud välisriigi residendi TINi kohta teavet koguda

ja jagada, sätestatakse maksuhalduri siduva eelotsuse taotlejale MKS §-s 915 kohustus lisada

taotlusele ka TIN info.

TIN vahetamist puudutavaid muudatusi rakendatakse alates 2028. aasta jaanuarist, muudatused

on planeeritud jõustuma 31.12.2027. Maksuhalduri siduva eelotsuse taotlustes tuleb hakata

märkima välisriigi TINi esimesel võimalusel, muudatus jõustatakse üldises korras.

Direktiiviga on lisaks kokku lepitud komisjoni kohustus liikmesriikidega koostöös töötada välja

rakendus, mille abil veenduda TIN õigsuses. Seniste arutelude käigus ei ole komisjon soovinud

täpsustada, milline see rakendus võiks olla ning kuidas TIN õigsuse kontroll üles oleks ehitatud.

Direktiiviga on liikmesriikidele pandud kohustus püüda pakkuda aruandekohustuslikele

isikutele TINi elektroonilise valideerimise võimalust alates 2028. aastast. Seda kohustust

eelnõuga praegu üle ei võeta. Mõistlik on oodata ära, milliseid tehnilisi lahendusi komisjon

hakkab pakkuma TIN õigsuse valideerimiseks. 2025. aasta lõpuks on komisjon alustanud

analüüsiga, et kaardistada TIN õigsuse valideerimise õiguslikke ja tehnilisi võimalusi.

Käegakatsutavaid lahendusi veel arutelu all ei ole.

Kooskõla põhiseadusega

Muudatused, mis kohustavad MTVSist tulenevatele aruannetele lisama isiku

maksukohustuslasena registreerimise koodi, tõstavad halduskoormust ning riivavad

ettevõtlusvabadust (PS § 31), õigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ja

enesemääramisvabadust (PS § 26). Maksukohustuslasena registreerimise koodi lisamine

jagatavale teabele tagab, et teave on saajariigis kasutatav ja teabevahetus eesmärgipärane.

Tegemist ei ole täiesti uut laadi kohustusega, laiendatakse üksnes isikute ringi, kelle

tuvastamiseks tuleb aruandesse lisada tema maksukohustuslasena registreerimise kood.

28

Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on kaitsta riigieelarvelisi vahendeid, mille abil saab

riik tagada põhiseaduslikke väärtusi. Avalike ülesannete täitmiseks peab riigil olema tulubaas41.

Põhiõiguste- ja vabaduste riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv,

vajalik ja mõõdukas).

Õiguse vabale eneseteostusele ja enesemääramisvabaduse kontekstis on tegemist

proportsionaalse meetmega. Maksukohustuslasena registreerimise kood võimaldab

teabevahetuse käigus saadud teavet siduda kindla maksukohustuslasega ja seega meetmena

sobiv. See on ka vajalik, kuna muu teave isiku kohta ei võimalda isikuid võrreldava kindlusega

tuvastada. Koodi puudumisel juhindutakse ka sünniajast ja sünnikohast, kuid need ei pruugi

olla unikaalsed. Ilma andmeid usaldusväärselt õige isikuga kokku viimata on andmed kasutud

ning teabevahetuse eesmärk nõrgeneb. Sellest tulenevalt on meede kindlasti vajalik. Meede on

mõõdukas. Kogutavatel andmetel on kaalukus tähendus, samas kui isiku jaoks on tegemist

reeglina vähetundliku teabega (Eestis isikukood).

Ettevõtlusvabaduse kontekstis on samuti tegemist proportsionaalse meetmega. Meetme

sobivuse ja vajaduse kaalutlused on siin samad, mis eelmises lõigus välja toodud kaalutlused.

Meetme mõõdukust teabeandja jaoks tasakaalustab see, et tegemist ei ole täiesti uut laadi

kohustusega. EL ja OECD pakuvad maksukohustuslasena registreerimise koodi struktuuri

korrektsuses veendumise tööriistu, mis toetavad kohustuste täitmist42. Euroopa komisjon on

analüüsimas võimalusi töötada välja ka maksukohustuslasena registreerimise koodi õigsuse

tuvastamise tööriista. Muudatustega kohanemiseks antakse mõnevõrra pikem aeg – neid

rakendatakse alates 2028. aastast.

Ühingu jaoks, kelle maksukohustuslasena registreerimise kood hõlmatakse teabevahetusega,

muudatus põhiõiguste- ja vabaduste riivet endast ei kujuta. Reeglina on tegemist ühingu

registrikoodiga, mis on elementaarne teave iga ühingu kohta nagu nimi ja aadress.

Eelnõu § 1 punktid 19, 21 ja 22, MTVS § 2013 ja 2014, piiriüleste maksuskeemide

teabevahetus

Halduskoostöö direktiiviga sätestatud piiriüleste maksuskeemide alases aruandluses on

võtmeroll pandud vahendajatele, st isikutele, kes on skeemi välja töötanud. Sageli on nendeks

(audiitorbüroos tegutsevad) maksunõustajad ja advokaadid, kes on üldjuhul seotud

kutsesaladuse hoidmise kohustusega ega saa seega kliendiga seostatavat teavet maksuhaldurile

edastada.

Direktiiv viidi kooskõlla Euroopa Kohtu suunistega piiriüleste maksuskeemide aruandluse

kohta. Euroopa Liidu Kohus (otsus43 asjas C-694/29) leidis, et halduskoostöö direktiivi artikkel

8ab lõige 5 on Euroopa Liidu Inimõiguste Harta artikli 7 valguses kehtetu. Vahendajalt

(advokaat, maksunõustaja), kellele laieneb kutsesaladuse hoidmise kohustus, ei saa nõuda, et ta

teavitaks teist vahendajat aruandekohustuse täitmisest loobumisest kutsesaladuse hoidmise

kohustuse tõttu. Direktiiv peab tagama, et aruandekohustuse täitmisest loobumise tagajärgedest

41 RKPJKo 3-4-1-52-13, punkt 55; samuti Riigikohtu üldkogu 12.07.2012. a otsus asjas nr 3-4-1-6-12, punktid

166 ja 167. 42 TIN valideerimise tööriistad on leitavad järgmiselt: TIN on-the-Web - European Commission ning Tax

identification numbers | OECD 43 Rohkem infot vt aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-694/20

29

teavitatakse klienti, kellele piiriülese maksuskeemiga seotud teenuseid pakuti. See tähendab, et

aruandekohustus nihkub advokaadilt või maksunõustajalt isikule, kelle jaoks maksuskeemiga

seotud teenuseid pakuti, olgu ta maksumaksja ise või teatud juhul teine vahendaja. Praktikas

juba sedasi aruandlus ka toimib ning piiriüleste maksuskeemide kohta esitavad maksuhaldurile

teavet maksukohustuslased ise, mitte vahendajad, kes maksuskeemi välja töötasid, turustasid

või pakkusid skeemi rakendamisega seotud teenuseid.

Arvestades, et Euroopa Kohus leidis, et kutsesaladusele võib 100%liselt tugineda vaid

vandeadvokaat (Eesti õigusruumi sobivamalt küll kõik advokaadibüroo töötajad), jäetakse

eelnõuga ära teise vahendaja teavitamise kohustus sellistel teabeandjatel, kes tuginevad

advokatuuriseaduse §is 45 sätestatud kutsesaladusele.

Audiitortegevuse seaduse §is 48 sätestatud kutsesaladusele tugineva teabeandja jaoks selle

eelnõuga midagi ei muutu.

Piiriüleseid maksuskeeme puudutava aruandluse muudatused tugevdavad kutsesaladuse

tagatist, mis praktikas juba eelnõus kirjeldatud viisil toimib. Sellest tulenevalt muudatused

halduskoormust kaasa ei too ega riiva ettevõtlusvabadust, õigust vabale eneseteostusele ega

enesemääramisvabadust.

Eelnõu § 1 punktid 23–25, MTVS rakendussätete muutmine

MTVS §-s 231 lõikes 7 sätestatakse direktiivis tehtud finantskontode teabevahetuse muudatuste

rakendamine alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Seadus on üle võetud viidetega direktiivile. Viited

hõlmavad peamiseid mõisteid, samuti aruandlus- ja hoolsuskohustusi, milles tehti küll

muudatusi, kuid mis MTVS teksti ei peegeldu. Rakendussäte puudutab ka finantskontode

maksualast aruandlust ja teabevahetust OECD kokkuleppe alusel. Samad muudatused on tehtud

OECD finantskontode aruandluse reeglites. OECD kokkulepet rakendatakse direktiivi sätete

alusel, et vältida topeltaruandluse teket teabevahetuses ELis ja kolmandate riikidega.

Muudatused peegelduvad ministri määruses, millega kehtestatakse teabevahetuse vormid (vt

rakendusaktide muutmine).

Direktiivis tehtud muudatuste jälgimise hõlbustamiseks on seletuskirjale lisatud muudatusi

peegeldav direktiivi lisa 1, millest tulenevad mõistete määratlused ning aruandlus- ja

hoolsuskohustused.

MTVS 233 lõikega 4 sätestatakse MTVS § 201 lõigete 4 ja 5 kohaldamine nende füüsiliste

isikute maksukohustust käsitlevate eelotsuse kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või

uuendatud pärast 2026. aasta 1. jaanuari. Varasemate eelotsuste kohta liikmesriikidele viidatud

teavet ei jagata.

MTVS §-s 237 sätestatakse aruandekohustuse rakendumise tähtaeg muu kui EL liikmesriigiga

teabe vahetamisel. MTVS §-s 41 sätestatakse MTA kohustus avaldada oma veebis nimekiri

partnerriikidest ja -jurisdiktsioonidest, kellega vahetatakse teavet muu kui direktiivi alusel.

MTA hoiab nimekirja aktuaalsena, uuendades seda vähemalt kaks korda aastas.

Teabeandjad peaksid oma klientide residentsuse välja selgitama kliendisuhte loomisel,

võimalikud aruandekohustusega hõlmatud isikud. MTVSiga nõutav aruanne finantskontode või

30

krüptovarade kohta tuleb esitada vaid juhul, kui isiku residentsuse riik või -jurisdiktsioon on

ühinenud vastava teabevahetuse kokkuleppega.

Finantskontode ning krüptovara kohta teavet esitama kohustatud teabeandjale peab jääma

mõistlik aeg andmete kogumiseks mitteresidentide kohta, kes on aruandekohustusega

hõlmatud. Nimekirja lisatud riigi või jurisdiktsiooni residendi kohta tuleb aruanne esitada

esimest korda aastal, mis järgneb riigi või jurisdiktsiooni nimekirja lisamise aastale. Aruanne

esitatakse esimest korda aasta kohta, mil teabevahetuse kokkulepe rakendus.

MTVS §-s 238 sätestatakse krüptovara teabevahetuse rakendamine.

Direktiivist juhinduv tõlgendamine tagab direktiivi ühtse kohaldamise EL-is, mistõttu on lõikes

1 sätestatud juhis juhinduda MTVSist tulenevate hoolsus- ja aruandlusnõuete täitmisel

direktiivi tekstist, eelkõige direktiivi lisas 6 sätestatud üksikasjalikest juhistest.

Esimest korda tuleb kohaldada hoolsusmeetmed teabe kohta, mis kogutakse 2026. aastal ning

esitada 2026 kohta käiv teave esimest korda 2027. aasta 30. juuniks.

Krüptovarateenuse osutajatel on kliendisuhted sõlmitud ka enne 2026. aastat. Varasemal

perioodil sõlmitud ärisuhete ja kogutud teabe suhtes kohaldatakse hoolsusmeetmed 2027. aasta

1. jaanuariks ehk 2026. aasta jooksul.

Eelnõu § 1 punkt 26, normitehniline märkus

MTVS normitehnilist märkust täiendatakse viitega halduskoostöö direktiivi seitsmendale

muudatusele.

Eelnõu § 2 Maksukorralduse seaduse muutmine

Eelnõu § 2 punktid 1 ja 2, MKS § 17 uue teksti sätestamine

Muudatus ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega. Eelnõu juurde on lisatud justiits- ja

digiministeeriumi taotlusel MKS § 17 muudetud terviktekst, mis lahendab peamised

andmetöötlusega seotud kitsaskohad. Üksikasjalikumad muudatused, sh rakendusaktides,

töötatakse välja 2026. aasta jooksul eraldi eelnõuga. MKS § 17 lg 2 p 8 kehtestatakse eraldi

sättega, et oleks võimalik selle hilisem jõustamine.

Eelnõu § 2 punktis 3 sätestatakse MKS § 27 lõike 8 muudatusega MTA jaoks tähtaeg MTVS-

kohase aruandluse raames esitatud riikidepõhise aruande avaldamiseks.

Raamatupidamisdirektiivist tuleneva suurkontsernide finantsaruande avaldamiskohustuse

täitmiseks avaldab maksuhaldur oma veebilehel maksualase teabevahetuse seaduse §-de 205 ja

206 kohaselt esitatud andmed hiljemalt andmete esitamise tähtajale järgneva aasta 31.

jaanuariks.

Eelnõu § 2 punkt 4, MKS § 517 täiendamine ametiabi käigus saadud andmete kasutamise

üldklausliga

MKSi lisatakse üldine alus rahvusvahelise ametiabi teel saadud andmete kasutamiseks, mis

annab MTA-le õiguse rahvusvahelise ametiabi käigus saadud teavet kasutada rahvusvahelise

ametiabi aluseks olevas õigusaktis sätestatud eesmärkidel. Analoogselt sisaldab norm MTA-le

õiguse jätta nõudmata teise liikmesriigi nõusolek andmete kasutamiseks, kui eesmärk on

sätestatud koostöö aluseks olevas direktiivis, maksulepingus või muus koostööinstrumendis.

31

Direktiiv seab liikmesriikidele piirangud rahvusvahelise ametiabi teel saadud andmete

kasutamiseks. Kokku on lepitud andmete kasutamise eesmärgid, mis ei vaja andmeid edastanud

liikmesriigi kooskõlastust. Ülejäänud juhtudel tuleb saada andmete kasutamiseks teise

liikmesriigi luba. Direktiivi viimase muudatusega laiendati andmete kasutamise eesmärke, mis

kooskõlastamist ei vaja. Kuna need eesmärgid kaugenevad mõnevõrra maksustamise

eesmärgist, on vajalik andmete kasutamise õigus direktiivis sätestatud eesmärkidel sätestada ka

MKSis. Andmete kasutamine on aktuaalne ka maksulepingute alusel toimuva rahvusvahelise

ametiabi kontekstis. Direktiivi rakendamist võimaldav norm on seega otstarbekas sätestada

abstraktsena ning siduda andmete kasutamise õiguse tuvastamine konkreetse instrumendiga,

mille alusel andmed on saadud.

Direktiiv on seni lubanud andmeid kasutada peamiselt otseste maksudega seotud menetlustes,

sh kohtumenetlustes, väärteo- ja kriminaalasjades ning maksudega seotud kohustuste

sundtäitmisel. Hiljutise muudatusega täiendati andmete kasutuseesmärkide loetelu

tollimaksudega seotud ülesannete täitmise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamisega seotud ülesannete täitmisega. Lisati ka teavet saanud riigi õigus kasutada saadud

teavet ilma luba küsimata sellistel eesmärkidel, mis on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklil 215 põhineva õigusaktiga44, ning jagada teavet ka oma riigi teiste asutustega

(direktiivi artikkel 16).

Maksuhalduri või riigi muu asutuse poolt andmete kasutamine muudel eesmärkidel on võimalik

siiski vaid juhul, kui liikmesriigi õigus neid andmeid jagada võimaldab. Ametist välja võib

seega rahvusvahelise ametiabi teel saadud teavet jagada vaid MKS §-s 29 ja 30 sätestatud

juhtudel.

Eelnõu § 2 punkt 5, MKS § 63 täiendamine lõikega 5

Muudatusega viiakse MKS § 17 lõikes 31 olev norm sisu poolest sobivamasse asukohta MKS

§is 63. Normi sisuks on anda MKS § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste üle (muud riigi

avalik-õiguslikud rahalised nõuded) arvestuse pidamisel ja nende täitmise korraldamisel Riigi

Tugiteenuste Keskusele MKS § 63 lõikes 2 nimetatud õigused. Viidatud normi kohaselt

on riiklike maksude maksuhalduril õigus saada tasuta riigi andmekogu vastutavalt või

volitatud töötlejalt taotluses näidatud perioodil maksustamise seisukohast tähendust omavaid

tehinguid sooritanud isikute identifitseerimist võimaldavaid andmeid (ees- ja perekonnanime

või ärinime; isiku- või registrikoodi; isikukoodi puudumisel sünnikuupäeva, -kuud ja -aastat)

ning nende poolt sooritatud tehingute andmeid.

Eelnõu § 2 punkt 6, MKS § 915 täiendamine lõikega 21

Vt eelotsuste teabevahetust, eelkõige TIN kogumist puudutavad MTVS § 202 muudatused.

Selleks, et halduskoostöö raames jagatav teave oleks saajariigis tõhusalt kasutatav, on tarvis

lisada andmetele korrektne maksukohustuslase registrikood. Maksuhalduri siduva eelotsuse

taotluses tuleb mitteresidendil esitada lisaks oma residentsusjärgse riigi TIN.

Eelnõu § 2 punkt 7, MTVS väärteotrahvi suurendamine MKS §-is 1553

44 Sisuliselt seoses Venemaa suhtes sanktsioonide kehtestamisega.

32

Halduskoostöö direktiivi kehtivad normid nõuavad, et riigid kehtestaksid direktiivist tulenevate

aruandekohustuste täitmise tagamiseks karistused ja muud sunnimeetmed, mis on tõhusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad.

Euroopa Kontrollikoda on juhtinud tähelepanu, et karistuste suurused on liikmesriigiti väga

erinevad ning mõningates riikides põhjendamatult madalad.

Euroopa komisjon ning OECD juurde moodustatud Maksustamisalase Läbipaistvuse Üleilmne

Foorum juhib jätkuvalt Eesti tähelepanu väga madalale trahvimäärale MKSis, mis ei pruugi

tagada automaatse teabevahetuse järelevalve tõhusust.

Piiriülest koostööd tagavate sanktsioonide puhul tuleb karistusnormide kujundamisel järgida

lisaks rahvusvahelisi suundumusi, et tagada piiriüleselt tegutsevate isikute võimalikult võrdne

kohtlemine. Maksuhaldurite piiriülese koostöö toimivust peab tagama MKSi §-s 1553 sätestatud

väärteokoosseis (teabevahetuse takistamine), mille kohaselt võib maksualase teabevahetuse

seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmata jätmise eest

või teabevahetuse takistamise eest määrata rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut

ning juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalseks suuruseks ette nähtud 3200 eurot.

Juriidilise isiku trahvimäärade tõstmine muudab MTVS-is sätestatud kohustuste rikkumise eest

ette nähtud trahvimäärad paremini kooskõlla ajakohastatud karistusseadustikuga (KarS).

KarS võeti vastu 2001. aastal ning see jõustus 2002. aasta 1. septembril. KarSi §-ga 47 nähti

ette piirid, millest eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda. KarSi

§ 47 lõikes 2 sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla

vahemikus 500–50 000 krooni (32–3200 eurot). Arvestades inflatsiooni ja elatustaseme tõusu,

on KarSi viidatud sätet kahel korral muudetud ning trahvimäära tõstetud. 2007. a tõsteti

juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr 500 000 kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a

KarSi revisjoni tulemusena tõsteti trahvimäär 400 000 euroni. KarSi § 47 lõike 2 muutmisega

seoses ei ole riiklikku järelevalvet reguleerivate eriseaduste sanktsioonimäärade ajakohasust

süsteemselt analüüsitud ning vastutuse peatükki sisaldavate mitmete või kõigi selliste

eriseaduste muutmist ühe paketina menetletud. Seepärast jääb valdkonnaseaduste

muutmisvajaduse analüüsimine iga ministeeriumi ülesandeks. Analüüsivajadusele on

Justiitsministeerium tähelepanu juhtinud erinevate seaduseelnõude kooskõlastuskirjades.45

Arvukatest eriseadustest, mille väljatöötamine ja vastuvõtmine jäi 2000. aastate esimesse

poolde, samasse aega KarSi eelnõu koostamisega, võib leida, et juriidilise isiku rahatrahvi

määraks valiti valdavalt maksimaalne määr. 2002. a KarSi järgi oli see 50 000 krooni (3200

eurot). Sama määr on püsinud paljudes eriseadustes muutmatuna ning koos KarSi muutmisega

aastatel 2007 ja 2015 ei ole trahvimäärasid tõstetud. MKS on üks sellistest eriseadustest, kus

trahvimäärasid ei ole tõstetud ning uued väärteokoosseisudki on varustatud seniste koosseisude

eeskujul suhteliselt madala trahvimääraga.

45 Tolliseaduse eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eade0861-1f73-4139-a6ae-bd670afe01c9.

Tubakaseaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a66f06b-93c0-4757-83cd-5e6e07fba987.

Vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f862966-e4d6-48bb-ba19-c96b8b250061.

33

On kaheldav, kas juriidilise isiku puhul täidab mõnetuhande euro suurune rahatrahv

karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest hoiduma.

Näiteks võivad finantsasutustel ja suurkontsernidel müügikäibed ja kasumid olla väga suured.

Kohustuste tahtlik täitmata jätmine ei tohi anda õigusrikkujale konkurentsieelist. Karistus peab

selle võimaliku eelise kõrvaldama.

Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis

karistusena täidaks nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki. Trahvimäära muudatuse

eesmärgiks on muuta juriidiliste isikute rikkumised sellise tagajärjega tegudeks, mille eest

määratavate trahvide suurus oleks paremas seoses õigusrikkumise objektiks oleva võimaliku

teabevahetusest kõrvalehoidumise tõttu varjatud maksukohustuse suurusega. Seaduses

sanktsiooni ülemmäära tõstmisel saab MTA karistuse suuruse määramisel suurema

kaalutlusruumi.

Trahvimäärade tõstmisel tuleb hinnata, kas eelnõus välja pakutud uus rahatrahvi määr on

seadusega taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas).

Muudatuse eesmärk on tagada, et maksuhaldurite vahel maksualase teabe vahetamise

takistamise tagajärjeks on karistus, millel on nii üld- kui eripreventiivne mõju. Valitud meedet

peetakse sobivaks, kui see täidab eesmärki ning vajalikuks, kui eesmärki ei ole võimalk

saavutada muul moel. Karistusmäärasid, mis on võrreldavad 22 aasta taguste trahvimääradega,

ei saa pidada mõjusaks ning eesmärki täitvaks. Seepärast on trahvimäära tõstmine vajalik ning

sobiv lahendus karistuse üld- ja eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks.

Arvestama peab ka füüsilise isiku trahviühiku tõstmisega KarSis, millega füüsilisele isikule

määratava rahatrahvi ülemmäär on praegu 2400 eurot ja juriidilisele isikule sama teo eest

määratava rahatrahvi ülemmäär on 3200 eurot. Sellisel kujul ei ole juriidilise isiku karistusel

preventiivset toimet, samuti on füüsilise ja juriidilise isiku karistused omavahel

ebaproportsionaalsed. Seepärast on põhjendatud juriidilise isiku trahvimäära tõsta.

Sobiva ülemmäära leidmiseks võrreldi MTVSist tulenevate kohustuste rikkumise eest ette

nähtud juriidilise isiku trahvimäärasid nende seaduste trahvimääradega, mida on viimastel

aastatel muudetud. Selgus, et kõrged trahvimäärad, mis ulatuvad miljonitesse, on sätestatud

näiteks vedelkütuse seaduses, krediidiasutuste seaduses, kindlustustegevuse seaduses,

isikuandmete kaitse seaduses ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses.

KarSi § 47 lõike 2 maksimaalne määr 400 000 eurot on ette nähtud veeseaduses, infoühiskonna

teenuse seaduses, rahvusvahelise sanktsiooni seaduses, tarbijakaitseseaduses,

maapõueseaduses ja reklaamiseaduses. Paljudes eriseadustes on jäädud enne 2015. aasta KarSi

§ 47 muudatust kehtinud maksimaalse määra juurde, mis oli alates 2011. aastast 32 000 eurot

(kalapüügiseadus, biotsiidiseadus, maksukorralduse seadus, mõõteseadus). Sellises kontekstis

on MKS §-is 1553 sätestatud trahvimäär 3200 eurot ebaproportsionaalselt madal. Arvestades

KarSiga lubatud maksimaalset trahvimäära ning näidetena toodud eriseadusi, samuti

teabevahetuse takistamise eest ettenähtud sanktsioonide piiriülest mõju, ei ole eelnõuga valitud

trahvimäär 50 000 eurot ülemäära kõrge ning seda saab pidada mõõdukaks.

Eriti reljeefselt tuleb trahvimäära mõju vähesus välja rahatrahvi suuruse määramise

halduspraktika valguses. Riigikohtu suunistest lähtudes võtab menetleja seadusega sätestatud

maksimaalsest trahvimäärast poole ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kaaludes kas

tõstab või langetab summat. Kui raskendavaid asjaolusid ei tuvastata, siis maksimaalset trahvi

või sellele lähedast trahvisummat ei määrata.

34

Samadel kaalutlustel ning võrreldavas suurusjärgus tõsteti hiljuti ka tolliseaduses ettenähtud

rahatrahvide ülemmäärasid.

Teabevahetuse takistamise tõkestamise eesmärgiga sanktsiooni näevad ette halduskoostöö

direktiiv ning sarnased Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tasandi

rahvusvahelised kokkulepped46. Ka Euroopa Kontrollikoda on maksuhaldurite halduskoostöö

tõhususe hindamisel välja toonud sanktsioonide mõjususe suurendamise vajadust47.

Teabevahetuse takistamisega seotud väärteomenetlusi seni algatatud ei ole ning muudatusel on

seega eelkõige preventiivne mõju. Väärteomenetluste puudumise tõttu on väga keeruline

asjakohaselt hinnata muudatuse praktilist ja vahetut mõju.

Maksuvaldkonna väärteotrahvide ajakohastamise vajadus jääb endiselt aktuaalseks.

Muudatus ei puuduta füüsilise isikule määratava rahatrahvi suurust.

Eelnõu § 2 punkt 8, MKS § 162, väärtegude aegumistähtaeg

Samadest kaalutlustest lähtuvalt, millele on viidatud eelnõu § 2 punktis 8, lisatakse MTVSis

sätestatud kohustuste rikkumise eest ette nähtud väärteokoosseis MKS § 162 lõikes 1 sätestatud

loetellu väärtegudest, mille aegumistähtaeg on kolm aastat.

Praegu on 3-aastase aegumistähtajaga järgmised väärteod: maksukohustuse varjamine ja

tagastusnõude alusetu suurendamine; maksuhalduri tegevuse takistamine; aktsiisiga

maksustatavate kaupadega seotud eeskirjade rikkumine; aktsiisilaopidaja ja registreeritud

kaubasaaja kohustuste täitmata jätmine ja ebaseaduslikud toimingud aktsiisivabalt sisseveetud

mootorikütusega.

Olemuslikult on MTVSis sätestatud kohustuste rikkumine võrreldav maksuhalduri tegevuse

takistamisega, mistõttu on põhjendatud ka nende väärtegude aegumise arvutamisel lähtuda 3-

aastasest tähtajast.

Eelnõu § 2 punkt 9, normitehniline märkus

MKS normitehnilist märkust täiendatakse viitega halduskoostöö direktiivi seitsmendale

muudatusele.

Eelnõu § 3, TuMS muutmine

Eelnõu §-ga 3 nähakse ette TuMS § 45 lõike 8 kehtetuks tunnistamine. Norm ei ole sellisel

kujul enam ajakohane. Sellest tulenevate kohustuste täitmise järjepidevus tagatakse MTVS §

41 lõike 1 muudatuse kaudu, millega kehtetuks tunnistatav norm asendatakse.

TuMS § 45 lg 8 sätestab järgmist: Kui residendist füüsiline isik on saanud intressi, millelt

tulenevalt nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157,

26.06.2003, lk 38–48) või selle direktiivi alusel Eesti või Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust

46 Üksikasjalikumat teavet leiab rahandusministeeriumi veebilehel aadressil: Maksualane teabevahetus |

Rahandusministeerium 47 Vt soovitused punktis 112. Euroopa Kontrollikoja eriaruandega 03/2021 saab tutvuda nende veebilehel aadressil:

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=57680

35

on tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu maha arvata Eestis sama

maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse

§ 46 lõikes 6 sätestatud tähtpäevaks.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006, lõiget 8 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. a 1.

jaanuarist.]

Algse normiga kohaldati liiduülest kokkulepet hoiuste intresside direktiivi rakendamiseks

suhetes Andorra, Liechtensteini Vürstiriigi, Monaco, San Marino ja Šveitsi

Konföderatsiooniga.

Osa hoiuste intresside direktiivist tulenevast koostööst asendati finantskontode alase

teabevahetusega halduskoostöö direktiivis (mis omakorda tugineb OECD tasandil kokku

lepitud finantskontode maksualase teabevahetuse standardile CRS). Sellest tulenevalt lisati

hoiuste direktiivi alusel sõlmitud viiele liiduülesele koostöölepingule muutmisprotokollid48,

millega lepiti kokku asjaomaste riikide ning EL liikmesriikide maksuhaldurite vahelises

finantskontode info jagamises.

Hoiuste intresside direktiiv ise tunnistati kehtetuks49.

Nende lepingute alusel saab edaspidi vahetada TuMS § 45 lõike 8 asemel MTVS § 41 lõike 1

alusel sama infot, mida OECD tasandi CRS mitmepoolse lepingu alusel ning EL halduskoostöö

direktiivi alusel.

Eelnõu § 4. Seaduse jõustumine

Direktiiv tuleb üle võtta 2025 aasta 31. detsembrist ning rakendada 2026. aasta 1. jaanuarist.

Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras, kuid aruandlusega hõlmatud teavet tuleb hakata

rakendussätte kohaselt koguma 2026. aasta 1. jaanuarist arvates. Esimest korda tuleb

aruandlusega hõlmatud teave esitada 2027. aastal andmete kohta, mis koguti 2026. aasta sees.

Eelnõu § 1 punktid 15, 16, 18 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 31. detsembril. Seega on eelnõu § 2

punktis 6 sätestatud MKS § 915 muudatus võimalik jõustada üldises korras.

Eelnõu § 2 punktis 2 sätestatud MKS § 17 lõike 2 punkt 8 on planeeritud jõustuma 2027. aasta

1. jaanuaril. Normi kohaselt sätestatakse maksukohuslaste registri põhimäärusega registri

andmeandjad ja nendelt saadavad andmed. Iga maksukohustuslaste registris töödeldava

andmekoosseisu kaardistamine on äärmiselt ajamahukas, mistõttu vajab see lisaaega.

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõuga võetakse üle halduskoostöö direktiivi muudatused ning neid rakendatakse kooskõlas

MiCA määrusega.

48 Detailsemat infot vt komisjoni veebist: : European Tax Transparency Agreements - European Commission 49 ELi hoiuste intresside direktiiv tühistati ametlikult 10. novembril 2015. Tühistamine jõustus 1. jaanuaril 2016,

üleminekusätted kehtisid kuni 30. juunini 2017.

36

6. SEADUSE MÕJUD

Komisjoni esialgse mõjuhinnangu kohaselt on krüptovarateenuse osutajate aruandluse

loomiseks vajalik liiduülene regulatsioon. Praeguse olukorra säilitamine, kus maksuhalduritel

puudub juurdepääs krüptovaradega seonduva maksukohustuse kindlaksmääramiseks vajalikule

teabele ning seega tuleks üles ehitada erinevad riiklikud aruandlusreeglid, oleks kõige

madalama tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususega variant. Euroopa Liidu üleste

aruandlusreeglite sätestamine seaks kõik Euroopa Liidus tegutsevad krüptovara teenuste

pakkujad ning ka maksuhaldurid liidu tasandil võrdsesse olukorda.

Komisjoni hinnangul võib krüptovarateenuse osutajate aruandlusest saadav teave tuua kaasa

täiendava maksutulu liidu tasandil aastas kuni 2,4 miljardit eurot.

MTA hindab teabevahetust krüptovara kasutajate osas vajalikuks. Kogutavad andmed

võimaldavad tuvastada probleemseid maksumaksjad, kes jätavad krüptovaraga tehtud

tehingutest saadud kasu deklareerimata, kasutavad krüptovara ettevõttest raha välja viimiseks,

töötasude maksmiseks, omakapitali sissemakseteks vms ning muuhulgas kasutavad seda

makse/arveldusvahendina. Lisaks annavad andmed olulist lisandväärtust ka muudes

valdkondades, nt rahapesu, rahvusvahelised sanktsioonid või võitlus kuritegevusega.

Valdkonna reguleeritus korrastab ka turgu ja omab krüptovaradega seonduva maksukuulekuse

osas positiivset mõju.

2025. aasta esimese kvartali lõpus oli Eesti krüptovarateenuse pakkujate bilansimaht 2,09

miljardit eurot. Klientide arv ulatus 1,92 miljonini ja klientide varad moodustasid

teenusepakkujate bilansist 87%. Varaliikide lõikes omasid kliendid kokku Bitcoini 767 miljoni

väärtuses, Ethereumi 233 miljoni euro väärtuses ning muid krüptovarasid 820 miljoni euro

väärtuses. Eesti klientide vara koosseisus oli 48 miljoni euro väärtuses Bitcoini, 3 miljoni euro

väärtuses Ethereumi ning 16 miljoni euro väärtuses muud krüptovara. Tehingute kogukäive

kvartalis ulatus 4,56 miljardi euroni.

Eesti klientide kogukäive oli 62 miljonit eurot, mis on tunduvalt väiksem võrreldes nii eelmise

kvartali kui ka eelmise aasta sama perioodiga. Kuigi krüptovarade kogumaht on vähenenud, on

klientide arv kiiresti kasvanud ning Eesti klientide huvi eelkõige Bitcoini vastu suurenenud.

Kuna turgu domineerivad mitteresidendid ja hinnakõikumised mõjutavad tulemusi kiiresti, on

oluline jätkata riskide seiret ja tagada piisav regulatiivne raamistik finantssüsteemi stabiilsuse

kaitseks.

Finantskontode alase aruandluse kitsendamine vaid rahvusvahelise teabevahetusega

hõlmatud teabele

Mõju valdkond: majanduslik mõju (halduskoormus); mõju riigiasutustele (töökoormus)

Sihtrühm: Eestis registreeritud finantsasutused ning nende füüsilisest ja juriidilisest isikust

kliendid (kontoomanikud/kontrollivad isikud), MTA

Kõikehõlmav teabe esitamise kohustus kehtestati finantsasutuste halduskoormuse

vähendamiseks, mis vastasel juhul oleks kaasnenud vajadusega filtreerida kliente kahte

kategooriasse – need, kes on rahvusvahelise teabevahetusega hõlmatud ja kelle kohta tuleb

teavet esitada; ja need, kes pole rahvusvahelise teabevahetusega hõlmatud ning kelle kohta

seega ei ole vaja teavet esitada. Kuna edaspidiselt aga kohustatakse finantsasutusi edastama

teavet üksnes teabevahetusega hõlmatud klientide kohta, siis võib sellest prognoosida

37

finantsasutuste teatavat halduskoormuse suurenemist, sest edaspidi peavad nad hakkama

sõeluma oma kliente. Teisalt, see sõelumine on tõenäoliselt optimeeritav erinevate IT

lahenduste kaudu ning kuivõrd MTA hakkab oma veebilehel hoidma nimekirja

teabevahetusega hõlmatud riikidest ning jurisdiktsioonidest, ei saa muudatusega kaasneva mõju

ulatust pidada suureks. Finantskontode alase teabevahetuse rahvusvaheline võrgustik on suures

osas juba välja kujunenud ning suuri muutuseid teabevahetusega hõlmatud riikide nimekirjas

regulaarselt olema ei saa. MTA töökoormus aga peaks eelduslikult muudatuse tulemusel

vähenema, sest edaspidi puudub vajadus asuda kustutama ebavajalikku teavet, küll aga tekib

vajadus hoida aruandlusega hõlmatud riikide nimekiri aktuaalsena.

Mõju kaasnemise sagedust eelnõu ei mõjuta. Finantsasutused esitavad MTA-le teavet kord

aastas ning see ei muutu. Mis muutub, on asjaolu, et edaspidi esitavad finantsasutused teavet

pisut vähema hulga andmesubjektide kohta.

Sihtrühma suurust võib kõikide sihtrühma kategooriate suhtes (finantsasutused,

kontoomanikud/kontrollivad isikud, MTA) pidada väikeseks. Finantskontode alane

aruandekohustus on fikseeritud vaid mitteresidentidest kontoomanikele, kes moodustavad Eesti

kogu kontoomanike hulgast väikese osa. Finantsasutused moodustavad omakorda väikese osa

ettevõtjate koguhulgast – näiteks Finantsinspektsiooni turuosaliste registrist lähtuvalt tegutseb

Eestis üheksa krediidiasutust ning viis välisriikide krediidiasutuste filiaali.50 Finantskontode

aruandlusega seotud ülesandeid täidab kuni 5 MTA ametnikku (täistööajale taandatult).

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Teoorias võib klientide sõelumise

vajadusega halduskoormus suureneda, kuid tuleb silmas pidada, et ettepanek filtreerimisnõude

tekitamiseks tuli pangandussektorilt endalt. Tõenäoliselt on sihtrühm seega muudatusega

arvestanud ning selleks ettevalmistunud.

Krüptovara teabevahetuse rakendamine

Kaasnev mõju: Mõju majandusele

Mõju krüptovarateenuse osutajatele

Sihtrühmad. Krüptovarade aruandlus puudutab ettevõtjaid, kes osutavad krüptovara

vahetamise ja ülekandmise teenuseid Euroopa Liidu liikmesriigi residentidele. Lisaks puudutab

aruandekohustus ka krüptovarateenuse pakkujaid, kelle majandustegevus ei vaja tegevusluba.

2025. aasta suve seisuga on Eestis 39 teadaolevat krüptovarateenuse pakkujat51. Krüptovara

ettevõtjate arv on drastiliselt langenud seoses uute rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) nõuetega.

Rahapesu Andmebüroo lõpetas alates 30.12.2024 krüptovarateenuse tegevuslubade

väljastamise ning selle asemel annab krüptovaraturu osalise loa Finantsinspektsioon.

50 Vt https://www.fi.ee/et/turuosaliste-

register?closed=1&st[31]=31&st[36]=36&st[37]=37&st[38]=38&st[39]=39&st[40]=40&st[41]=41&st[42]=42&

st[43]=43 51 RAB avalik info on 31.12.2024 seisuga kättesaadav RAB veebist: Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024 |

Rahapesu Andmebüroo

EL liikmesriikides on virtuaalvääringu teenuse pakkujate arv väga kõikuv, ulatudes ligi 10st ettevõtjast 500

ettevõtjani riigi kohta. Täpset ülevaadet, sh maailmaturu kohta, kahjuks ei ole.

38

Teenusepakkujad viiakse krüptovaraturu seadusega täielikult Finantsinspektsiooni järelevalve

alla alates 1.07.2026, mil kaotavad kehtivuse Rahapesu Andmebüroo väljastatud tegevusload

krüptovara teenuse osutamiseks. Neile krüptovarateenuse osutajatele, kellel on kehtiv Rahapesu

Andmebüroo tegevusluba, jääb õigus selle alusel tegutseda 2026. aasta 1. juulini. Juhul kui

krüptovara tegevusluba omavad isikud jätkavad oma majandustegevust kuni 2026. aasta

esimese juulini ning uut tegevusluba Finantsinspektsioonilt ei taotle, võivad nad suure

tõenäosusega sattuda krüptovara alase teabevahetuse skoopi tehingute osas, mida teostati 2026.

aasta I poolaastal.

Krüptovaraturu seadusega (edaspidi KrüTS) toodi krüptovaraturu osaliste tegevus

Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Krüptovaraturu seadust kohaldatakse isikute suhtes, kes

tegelevad krüptovara emiteerimise, pakkumise ja vastaval platvormil kauplemisele võtmisega

ning kes osutavad krüptovarateenuseid MiCA määruse tähenduses. Kõik isikud, kes MiCA

tähenduses omavad tegevusluba, on raporteerimiskohustuslased.

Krüptovara jaguneb KrüTSi ja MiCA tähenduses:

1. varapõhiseks tokeniks (tuntud ka kui ART);

2. e-raha tokeniks, ja (tuntud ka kui EMT), ja

3. muuks krüptovaraks (millega seotud teenuste teenusepakkujad on tuntud ka kui CASPid).

Analoogselt jaotuvad ka nende osas pakutavad teenused:

1. varapõhise tokeni emiteerimise teenus;

2. e-raha tokeni emiteerimise teenus;

3. muu krüptovara teenus.

Krüptovarade alane aruandlus mõjutab isikuid, kes pakuvad varapõhise tokeni emiteerimise

teenust ning muid krüptovaradega seonduvaid teenuseid. E-rahaga seotud teenusepakkujad

langevad finantskontode alase teabevahetuse alla. Seletuskirja koostamise seisuga ei ole Eestis

Finantsinspektsiooni andmetel eelmainitud valdkondades tegevusluba antud ühelegi finantsturu

osalisele.

Lisaks tekib aruandekohustus isikutel (nii füüsilistel, kui ka juriidilistel), kes pakuvad

krüptovaradega seotud teenuseid EL residendile või muu partnerjurisdiktsiooni residendile, mis

ei vaja tegevusluba.

Mõju esinemise sagedus ja ulatus. Hoolsusmeetmete rakendamise ning teabe esitamise

kohustuse täitmine eeldab krüptovarateenuse osutajatelt nii ühekordseid kui ka alalisi kulutusi.

Kõige suurem mõju esineb muudatuste rakendumise järgselt, kui on tarvis hoolsus- ja

aruandekohustused välja selgitada ja luua infotehnoloogiline taristu, mis võimaldab

krüptovarateenuse osutajal operatiivselt koondada ning edastada nõutud teavet. Samuti on

aruandlusega alustamise aastal vaja rohkem investeerida töötajate koolitamisse. Jooksvalt

kaasneb suurem mõju hoolsusmeetmete kohaldamise, klientidelt vajalike andmete kogumise

ja aruandluse koostamise võimekuse loomisega. Krüptovarateenuse osutajad peavad looma

tehnilise võimekuse oma klientide ja nende tehingute andmete kogumiseks, XML

deklaratsioonivormi koostamiseks ning kord aastas maksuhaldurile edastamiseks. Klientide

kohta tuleb koguda täiendavat infot, et välja selgitada nende tõenäoline residentsus (isikukood,

isiku kinnitus oma residentsuse kohta) ja nende osas kindla regulaarsusega kohaldada

täiendavaid hoolsusmeetmeid, et tuvastada andmetes võimalikke muutusi. Finantskontode alase

teabevahetuse näitel saavad loetletud tegevused suure tõenäosusega olema lahutamatuks osaks

tunne-oma-klienti põhimõtte kohaldamisest, rahapesu vastu võitlemise meetmete

39

rakendamisest ja muude seonduvate regulatiivsete nõuete (vastavuskontrolli funktsioon)

täitmisest. Tehingute kohta on andmed elektroonilisel kujul olemas. Andmete kogumine ja

maksuhaldurile edastamine on võimalik lahendada XML formaati kasutades, mis võimaldab

automatiseeritud aruandlust, kuid on suhteliselt kulukas. Mõju ulatuse osas kaasnevad

aruandekohustuslikele krüptovara platvormidele ühekordne IT arenduse kulu, teataval määral

selle ülalhoidmiskulu ning sõltuvalt nende suurusest ka potentsiaalne täiendav personalikulu,

et aruandluskohust, kui ka sellega kaasnevaid hoolsusmeetmeid täita.

Mõju on eelduslikult veidi madalam finantsasutuste jaoks, kes pakuvad krüptovarateenuseid

lisaks oma põhiteenustele ning kes praegu juba täidavad finantskontode maksualase aruandluse

kohustusi, kus hoolsusmeetmed on võrreldavad ning aruandluskogemus olemas, sh klientide

teavitamine nende andmete töötlemisest.

Mõju ulatust tuleb pidada keskmiseks kuni suureks. Halduskoormuse ulatus sõltub klientide

arvust ning andmetöötluse automatiseerimise korral vähemal määral aruandekohustusega

hõlmatud krüptovaraga tehtavate tehingute arvust.

Mõju sagedus on mõõdukas, kuna hoolsusmeetmeid ei pea kohaldama sama kliendi suhtes

uuesti enne kui asjaoludes pole muutuseid toimunud ja ettevõtjal pole tekkinud kahtlust

andmete ebatäpsuse osas. Aruandekohustus tuleb täita üks kord aastas.

Ebasoovitavate mõjude risk. Erinevate aruandluse standardite täitmisega seoses on kaasnenud

ja kaasneb ka peale muudatuste rakendumist nii Eesti kui välisriigi krüptovarateenuse osutajale

mitmeid kulusid (näiteks infosüsteemide muutmine, töötajate koolitamine). Ebasoovitavate

mõjude riski hoitakse proportsionaalsena pideva kontakti hoidmise kaudu turuosalistega ning

juhendmaterjalide pakkumisega. Samas ühtlustab erinevate aruandluse standardite

rakendamine krüptovarateenuse osutajate konkurentsitingimusi. Üleilmselt ühtsena kehtestatud

aruandlusreeglid ning rahvusvahelistest rahapesureeglitest kantud hoolsusmeetmed peaksid

hoidma piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormuse võimalikult madalal.

Euroopa komisjoni hinnangul võivad teenuspakkujate kulud aruandluseks vajalike

infosüsteemide loomiseks ulatuda kuni 1,7 miljoni euroni suurema teenusepakkuja kohta.

Komisjon on ka vajalikuks pidanud rõhutada, et eeldused, millel hinnang põhineb, ei pruugi

olla korrektsed, ja et kulu on sõltuv väga paljudest teguritest, eelkõige raporteeritavate tehingute

arvust. Miljoni euroni küündivate kulude vajadust võib eeldada peamiselt suurimatelt,

rahvusvaheliselt tegutsevatelt teenusepakkujatelt (nt Binance, Coinbase Exchange, Kraken).

Tehingumahud Eestis on võrreldes maailma suurimate krüptoplatvormidega väiksemad. Sestap

on ka süsteemiarenduskulud madalamad. Teabevahetusega seonduvate nõuete rakendamisega

võib kaasneda ka täiendavaid personalikulusid, et maksualase teabevahetuse regulatsioonidest

tulenevaid raporteerimisnõudeid ja hoolsusmeetmeid täita.

Mõju krüptovara kasutajatele

Sihtrühm. MTVS reguleerimisalas on kõik EL liikmesriigi või liiduvälise partnerriigi

residendist füüsilised ja juriidilisest isikud, kes kasutavad Eesti, või Eestis registreeritud

välisriigi krüptovarateenuse osutaja teenuseid aruandekohustusega hõlmatud

krüptovaratehingute tegemiseks. Sihtrühm on suur.

40

Eesti Panga statistika52 kohaselt on Eesti krüptovarateenuse osutajate klientide arv kokku 1,92

miljonit isikut. Need on nii füüsilised kui juriidilised isikud. Samas ei ole teada klientide arvu

väga täpselt nende residentsuse kaupa. Kindlasti on klientide hulgas sellise riigi või

jurisdiktsiooni residente, kellega teabevahetuse kokkulepet ei ole. 12% klientidest on pärit

„maksuparadiisist“53 või „muust“ jurisdiktsioonist. Eesti kliente on 4%, EL 28% (v.a. Poola,

mille residente kokku 20%), Šveits 23%, Suurbritannia 13%. Šveits ja Suurbritannia on

teatanud huvist liituda krüptovara teabevahetusega esimesel võimalusel.

Mõju ulatus. Krüptovara kasutajate jaoks on krüptovara teabevahetuse rakendamisel passiivne

mõju, kuna täiendavaid kohustusi kontoomanikele ei panda. Juba praegu on krüptotehinguid

teha soovival isikul kohustus esitada krüptovarateenuse osutajale oma isikuandmeid, sh

residentsuse kohta rahapesureeglitest tulenevalt. Mõju ulatus on mõõdukas.

Mõju avaldumise sagedus. Mõju avaldub põhimõtteliselt kord aastas krüptovarateenuse

osutaja poolt maksuhaldurile andmete edastamise kaudu. Vahetu kokkupuude krüptovara

kasutajatel teabevahetusega puudub. Mõju avaldumise sagedus on seega väike.

Ebasoovitavate mõjude risk. Negatiivne mõju võib kaasneda eelkõige siiski isikute jaoks, kes

soovivad pääseda oma tulude varjamise kaudu maksukohustusest.

Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm. Automaatse teabevahetuse laiendamine krüptovaradele avaldab eelkõige mõju

Maksu- ja Tolliameti üksikutele ametnikele. Ameti ülesanne on teabevahetuse instrumentide

töös hoidmine, andmete sihipärane kasutamine, samuti aruandekohustuste täitmise tagamine.

Muudatus puudutab seega esmajoones teabeosakonda (teabe kogumine, vahetamine ja

analüüs), juriidilist osakonda (tugiteenused) ning järelevalve poolelt maksuauditi valdkonda.

Konkreetset teabevahetuse valdkonda koordineerib teenusejuht. MTVSist tulenevate

ülesannete täitmisele kulub praegu viie täiskohaga töötaja aeg, mis aga on rahvusvahelise

ametiabi kvaliteedi tagamiseks ning kogutud andmete maksimaalseks ärakasutamiseks

äärmiselt vähe. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste ja ka ametnike koguarvuga on väga

väike.

Mõju ulatus. Maksu- ja Tolliameti hinnangul eeldab direktiivi ülevõtmine infosüsteemide

arendustöid (täpsemalt selgitatud seletuskirja 8. osas) ning tekib vajadus täiendava

tööjõuressursi järgi. Arvestades Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide suurust, juba töös olevate

arenduste mahtu ning mõjutatud töötajate arvu, on teabevahetuse laiendamise mõju keskmine

kuni suur.

Rahvusvahelise ametiabiga seotud töökoormus on hüppeliselt kasvanud, kuid MTA ressurss

mitte. Olemasoleva ressursiga ei ole võimalik kohustusi piisava hoolsusega täita. Koostöö teiste

maksuhalduritega käib tihti teiste MTA tegevuste arvelt. Nt on vajalikud pea iga-aastased

arendused, järelevalve teostamine nt finantsasutuste ja platvormihaldurite üle, andmete analüüs

(sh riskimudelite ja aruannete loomiseks ja parendamiseks ning statistika koostamiseks).

Rahvusvahelisel tasemel ametiabi osutamiseks ning kogutud andmete tõhusaks

ärakasutamiseks vajaksid MTA ja RMIT lisaressurssi.

52 Kättesaadav aadressil: STATISTIKATEADE. Eesti teenusepakkujate kaudu on klientidel krüptovarasid 1,8

miljardi euro eest | Pressiteated | Eesti Pank 53 Glossary:List of offshore financial centres - Statistics Explained - Eurostat Siin märgitud jurisdiktsioonidest osa

on ühinenud finantskontode teabevahetusega ja ühineb ilmselt ka krüptovara teabevahetusega, kuid ei ole teada

milliseks tähtajaks. Teabevahetuse tööshoidmisega seotud koormus riikidele on muutunud väga kõrgeks.

41

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Kõige suuremad mõjud kaasnevad teabevahetusega

alustamisel, mis on ühekordne tegevus. Edaspidi toimub teabevahetus rutiinselt kord aastas.

Üles tuleb ehitada OECD ja EL nõuetele vastav teabe analüüsi ja maksumenetluses kasutamise

võimekus, samuti kontrollivõimekus, et tagada kvaliteetne rahvusvaheline koostöö.

Ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike, kuna muudatustega kaasneb Maksu- ja

Tolliametil küll ühekordne väga kõrge kulu üleminekuperioodil, kuid seda tasakaalustab

asjaolu, et MTA hakkab saama välisriikidelt vastu infot Eesti maksukohustuslaste kohta, mis

lihtsustab kontrolli piiriülese maksudest kõrvalehoidumise üle.

7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI TEGEVUSED, EELDATAVAD

KULUD JA TULUD

Muudatuste rakendamisega kaasnevad võimalikud tulud

Krüptovaraga tehtud tehingute kohta täiendavate andmete saamisest saadava võimaliku tulu

prognoosimine ei ole tõsikindlalt võimalik. Ka komisjoni koostatud mõjuanalüüsis on viidatud

vastavaks hindamiseks vajalike andmete vähesele kättesaadavusele ning olemasolevate

andmete madalale kvaliteedile.

Coinmarketcap.com järgi on maailmaturul kokku 22 927 erinevat kaubeldavat krüptovara. Turu

suurust ja varade mitmekesisust arvestades on keeruline hinnata võimalikku saamata jäänud

maksutulu. Lisaks mõjutab võimaliku tulu suuruse hindamist varade volatiilsus ning krüptovara

kasutajate andmete kättesaadavuse piiratus. Seejuures näitavad erinevad analüüsid ja

andmeanalüütika, et krüptovarade kasutajate hulk on globaalselt kasvamas. Krüptovarade turu

maht ehk turu kapitalisatsioon on kasvanud 2024. aastal 97%54. Kuivõrd plokiahelas toimunud

tehingud ei ole otse seostatavad isikutega ja krüptovarateenuse osutajate vahendatud tehingud

toimuvad sageli plokiahela väliselt, ei ole tehingute tegelike mahtude kohta võimalikult

andmeid avalikest allikatest koguda või asuda lõplikule seisukohale, kas ja millised nendest

tehingutest tõsikindlalt ka maksukohustuste kaasa tõid.

Arvestades, et krüptovara turgu võib pidada veel kujunemisel olevaks ning inimeste teadlikkust

krüptovarale kohalduvatest maksureeglitest mõõdukaks, võib eeldada, et vastava

aruandekohustuse sisseviimine toob kaasa teadlikkuse kasvu ning krüptovarast saadud tulult

kogutavate maksutulude märgatava suurenemise.

Eestis kuulub maksustamisele igasugune residentide poolt krüptovaraga/ krüptovaras tehtud

tehingutest saadud tulu. Tulu deklareerimise kohustus on maksumaksjal endal. Deklareerida

tuleb ka need maksustatavad tulud, mis on saadud krüptovaras, näiteks üür, intress,

ettevõtlustulu jne. Tulu saab tekkida erineval viisil, näiteks: krüptovara hinnamuudatusest, mis

tekkis müües/vahetades krüptovara tavavaluuta või teise virtuaalvääringu vastu; krüptovara eest

kaupade/teenuste eest tasumisel; krüptovara kaevandamisest; arvuti andmemahu rentimisest;

saades tehtud töö eest tasu krüptovarana.55 Alates 2025. aastast on võimalik lepinguriigi

tegevusloaga (MiCA) krüptovara teenuse osutaja juures asuvat kontot kasutada

investeerimiskonto pikendusena ning seeläbi tulumaksu maksmist edasi lükata.

54 https://www.coingecko.com/research/publications/2024-annual-crypto-report 55 Maksu- ja Tolliameti virtuaalvääringute maksustamise juhendid: https://emta.ee/uudised/tuludeklaratsioon-

puudutab-ka-kruptoinvestoreid; https://emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kruptoraha

42

Rahapesu Andmebüroo 2022. aasta jaanuaris avaldatud uuringu56 kohaselt on 25 suuremal

krüptovarateenuse osutajal kokku ca 13 000 Eesti klienti. Krüptovara huvigrupp Krüpto Klubi

on läbi viinud ligikaudu 500 inimest hõlmanud küsitluse, kus ilmnes, et 50% vastanutest

kavatses oma tulu deklareerida.

Chainanalysis reastab riike indeksi põhiselt, mille fookus on sellel, kui suurel määral antud

riigis kasutatakse erinevaid krüptovaradega seonduvaid teenuseid. Indeksi skoor kujuneb viie

alam-indeksi põhiselt, võttes arvesse rahva arvu, ostujõudu, tehingute volüümi, internetiliiklust

jms. Mida lähemal on skoor 1-le, seda suurem on ka riigis krüptovarade kasutus. 2023. aastal57

oli Eesti selles pingereas 106. kohal ja indeksi skoor oli 0.005, kuid 2024. aastal58 oli Eesti 89.

kohal indeksi skooriga 0,015. See omakorda näitab, et krüptovaradega seotud tehingute

aktiivsus on Eestis kasvanud, mis omakorda tähendab, et kasvanud on ka tehingute maht,

millest potentsiaalselt maksukohustus saaks tekkida. See peegeldub samuti ka füüsiliste isikute

tuludeklaratsioonide (FIDEK) statistikast, kus deklareeritud tulude maht on 2024. aastal

võrreldes 2023. aastaga kasvanud.

Erinevad turuosalised näevad, et krüptovarade kasutus 2024. aastal Euroopas on hinnanguliselt

60,3 % kasvanud võrreldes varasemaga.59 Sama tendents jätkub ka 2025. aastal.

Krüptovarade ning plokiahela analüüsiga tegelevate ettevõtete andmetel hinnatakse 2023.

aastal geograafiliselt Eestis asuvate krüptovara omanike arvu 20 564-le isikule.60 Oluline on

silmas pidada, et krüptovarade omamine ei too endaga kaasa maksukohustust, vaid see tekib

juhul, kui seda vahetatakse toodete, teenuste, tavavaluuta, teiste krüptovarade või muude varade

vastu.

Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni andmete automaatne võrdlemine ei võimalda teha lõplikke ja

kindlaid järeldusi selle kohta, kui palju maksumaksjaid ja millises mahus on krüptovaraga

kauplemisest saadud tulu tegelikult deklareerinud. Võib vaid öelda, et selliseid maksumaksjaid

ei ole palju, võrreldes maksumaksjate koguarvuga, kuid keskmine üksnes krüptovarade

tehingutelt deklareeritud tulu summa oli 7 826 eurot.

Krüptovarast saadud tulu on võimalik deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis61 muu

vara võõrandamisena Eestis (deklaratsiooni tabel 6.3) või välisriigis (tabel 8.3).

2019 2020 2021 2022 2023 2024*

Isikuid

tabelis 6.3

62 155 1264 626 940 1941

Kasu 1 835 485 3 290 301 34 550 577 2 129 433 5 599 389 8 892 475

Isikuid

tabelis 8.3

35 121 679 119 316 412

Kasu 415 787 1 703 341 22 718 974 2 215 768 4 217 034 9 522 176

*2024. aasta andmed on esitatud 22.04.2025 seisuga ja ei pruugi olla lõplikud.

56 VASPide uuring on kättesaadav Rahapesu Andmebüroo veebis aadressil: https://fiu.ee/media/170/download 57 https://www.chainalysis.com/blog/2023-global-crypto-adoption-index/ 58 https://www.chainalysis.com/blog/2024-global-crypto-adoption-index/ 59 https://blog.bitpanda.com/en/bitpanda-technology-solutions-global-overview-crypto-ownership-and-adoption 60 https://www.triple-a.io/cryptocurrency-ownership-data 61FIDEK juhend: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2202/2026/RM_m61_lisa1.pdf#

43

Lähtudes sellest, et MTA peamine raskus krüptovara võõrandamisest saadava kasu eest

tasumisele kuuluva tulumaksukohustuse suuruse kindlaksmääramisel on maksustamiseks

vajalike andmete kättesaadavuse keerukus, võib eeldada, et krüptovara alane teabevahetus igal

juhul suurendab maksukuulekust ning parandab ka maksuhalduri võimekust maksude tasumise

õigsust kontrollida. Veelgi enam on aruandekohustuse skoobis ka jaemüügitehingud jms,

kuivõrd krüptovarasid kasutatakse maksevahendina ehk toodete ja teenuste eest tasumisel,

mistõttu on krüptovarade kasutus selgelt laiem kui üksnes investeerimisvahendina, omades

mõju ka teiste maksude laekumisele ja järelevalvele üldiselt peale füüsilise isiku tulumaksu.

Tuleb siiski mainida, et direktiivi ja OECD rahvusvahelise teabevahetuse välislepinguga

seonduvate ülesannete maht ja keerukus on aasta-aastalt kasvanud, mistõttu on üha keerulisem

tagada nende piisavat kvaliteeti olemasoleva inim- ja tehnilise ressursiga. Hetkel ei ole MTA-l

selles valdkonnas piisavat erialast oskusteavet ega ressursse, et kasutada saadavat infot

maksimaalselt tõhusaks järelevalveks ja seeläbi maksutulu suurendamiseks. Kui eesmärk on

neist andmetest reaalset maksutulu saada, tuleb leida võimalused täiendava võimekuse

loomiseks.

Direktiivi rakendamisega kaasnevad kulud

Komisjoni andmetel on Euroopa Liidu tasandil direktiivi rakendamise ja aruandluse

laiendamise ühekordne kulu hinnanguliselt ligikaudu 300 miljonit eurot kõikide

krüptovarateenuse osutajate ja maksuhaldurite kohta ning püsikulud ligikaudu 25 miljonit eurot

aastas. Ühekordsed ja püsikulud tulenevad peamiselt IT-süsteemide arendamisest ja

toimimisest, samuti järelevalve teostamisest.

Direktiivi rakendamiseks vajalikuks investeeringuks kasutatakse Danske Banki rahapesu eest

määratud trahvist saadavaid vahendeid.

Hinnanguliselt on MTA ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (RMIT)

kogukulud seoses aruandluseks vajaliku süsteemiarenduse ja selle hooldusega järgmised:

1) Majandamiskulud 2027-2029: rakenduse ülalpidamise ja halduskulu, tarkvara

ajakohasena ja toimivana hoidmise kulu on aastal 2027 10% investeeringust, 2028 ja

edasi 20% investeeringust. MTA’le lisandub halduskulu 155 000 eurot, RMIT’ile

863 000 eurot;

2) IT investeeringu kulu 2026-29: 2 831 000 eurot.

Kulud jagunevad eelnõuga kavandatavate muudatuste vahel järgmiselt:

1) Maksuhaldurite üldisele automaatsele teabevahetusele täiendava tulu ja

kapitalikategooria lisamine toob kaasa arendusvajaduse, mille maksumus on ligikaudu

100 000 eurot;

2) Finantskontode alase teabevahetuse muudatuste rakendamine toob kaasa

arendusvajaduse, mille maksumus on hinnanguliselt 100 000 eurot;

3) Varakatele eraisikutele antud eelotsuste lisamine maksuhaldurite vahelisse

teabevahetusse ei too kaasa täiendavaid kulutusi;

4) Kõik ülejäänud kulud seonduvad krüptovarateenuse osutajate aruandluse

kehtestamisega.

Võimalikke kulusid hinnati platvormihaldurite aruandekohustuse (nn DAC7) kehtestamise

maksumusele tuginedes. Tegelik kulu sõltub sellest, millisena ehitatakse üles teabevahetuse

üksikasjad. Arenduse maksumust ei mõjuta tuntavalt see, kas aruandlus saab olema riikide

44

vahel kahepoolne või toimub keskse andmebaasi kaudu. Arenduse maksumust mõjutab mh ka

asjaolu, et Eesti on allkirjastanud mitmepoolse lepingu seoses krüptovara rahvusvahelise

infovahetusega, Crypto-Asset Reporting Framework (CARF). Lepingu alusel hakkab MTA

krüptovara infot vahetama jurisdiktsioonidega, kes on lepingu allkirjastanud ja kellega on

vahetatud teavitused infovahetuse suhte aktiveerimiseks. Seetõttu on IT arenduse skoobis ka

3ndate riikidega teabevahetuseks vajalike süsteemide välja arendamine.

Arvestades krüptovara tehingute andmete töötlemise keerukuse tasemega, elukalliduse tõusuga,

teabevahetuse ulatusega ning vajadusega alustada arendustöid 2026. aastal, tuleb

krüptovarateenuse osutajate aruandekohustuse rakendamiseks vajaliku RMIT kuluna arvestada

2,8 miljoni euro suuruse investeeringuga. Kõige odavam on rakendus, mis võimaldab ainult

andmeid koguda ja edasi jagada, kuid maksustamiseks vajalik andmetöötlus eeldab

mahukamaid arendusi. Seejuures suurendab arenduse kulude mahtu ka lisakeerukus CARF ehk

OECD Crypto-Asset Reporting Framework ehk kolmandate riikidega andmevahetusega, mis

võrreldes platvormihaldurite aruandlusega ei olnud IT arenduse skoobis.

Hoolduskulude määraks on võetud 20% investeeringust, mis on välja toodud riigikontrolli

2019. aasta auditis „Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumites ja

nende asutustes.“ Halduskulud tulenevad rakenduse funktsionaalsuse järjepidevast

täiendusvajadusest, mis omakorda tulenevad spetsifikatsioonide muudatustest ja tarkvara

teekide järjepidevast uuendamise vajadusest, et ära hoida teekidest tulenevaid haavatavusi.

2027. aastal on ka vahetumas infrastruktuuri teenuse pakkuja, kelle hinnakiri ei ole teada.

Sõltuvalt süsteemi kogumaksumusest hindame, et iga-aastased hoolduskulud alates 2027.

aastast jäävad vahemikku 300 000 – 600 000 eurot aastas. Hoolduskuludele tuleb leida kate iga-

aastase eelarveprotsessi käigus; selle ebaõnnestumisel Rahandusministeeriumi haldusala

olemasolevatest vahenditest.

8. RAKENDUSAKTID

Automaatse teabevahetuse praktiliseks korraldamiseks loodud andmekogud ning andmete

töötlemise üksikasjad sätestab Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määrus nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“. Seoses halduskoostöö direktiivi viimaste

muudatustega tuleb teha muudatusi MTA andmekogude regulatsioonis.

MTVS § 810 lõikes 4 sätestatakse rahandusministrile volitusnorm krüptovara teabe

deklaratsioonide vormide kehtestamiseks. Aruandlus on üles ehitatud XML formaadile, milles

esitatakse ka finantskontode deklaratsioonid. Deklaratsioonide kehtestamiseks tuleb täiendada

rahandusministri 19.05.2015 määrust nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate

deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra

kehtestamine.“ uute lisadega, mis kajastavad EL ja OECD aruandluse vorme XML formaadis.

Direktiiv muutis finantskontode alase teabevahetuse mõningaid üksikasju, mis tingib ka selle

teabevahetuse rakendamiseks vajalike XML vormide muutmise viidatud määruse lisades 5– 14.

Direktiivis kokku lepitud muudatused kajastuvadki eelkõige ministri määruses, kuna direktiivi

ülevõtmiseks on viidatud asjakohastele direktiivi sätetele.

Rahandusministri 22.12.2022 määrust nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise

platvormihalduri registreerimise kord“ on vaja muuta, kuna seoses tuvastusteenuse abil

hoolsusmeetmete kohaldamise võimalusega muutub teave, mida platvormihalduritelt nõutakse.

45

Rakendusakti kavandid on seletuskirja lisas (lisa 3).

9. SEADUSE JÕUSTUMINE

Direktiivi muudatused tuleb valdavas osas üle võtta 2025. aasta 31. detsembriks ja rakendada

tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist, mil tuleb alustada aruandlusega hõlmatud teabe

kogumist. Esimest korda tuleb krüptovara maksualane aruanne ning finantskontode maksualane

täiendatud aruanne esitada 2027. aastal 2026. aastal kogutud andmete kohta.

Maksukohustuslaste registreerimise numbriga seotud muudatusi rakendatakse 2028. aastast.

10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA HUVIRÜHMADE KAASAMINE

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-0907/01.

Eelnõu ja käesolev seletuskiri edastati arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti

Advokatuurile, Audiitorkogule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Web3 Kojale, Eesti Digivara Liidule, FinanceEstonia

MTÜ-le, KPMG Baltics OÜ-le, Ernst & Young Baltic AS-le ja PWC Eestile.

Finantsinspektsioon kooskõlastas eelnõu märkusteta. Tagasisidet eelnõu kohta andsid ka Eesti

Pangaliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Eesti Pangaliidu märkused on kajastatud

kooskõlastustabelis seletuskirja lisas 4. Eesti Kaubandus-Tööstuskojal eelnõu kohta

ettepanekuid ei olnud.

Algatab Vabariigi Valitsus 19. jaanuaril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse

ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse

(halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)

eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2226, 17. oktoober 2023, millega

muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L, 2023/2226,

24.10.2023)1 (edaspidi halduskoostöö direktiivi muudatus). Eelnõuga nähakse ette

krüptovarateenuse pakkujate maksualane aruandekohustus ning lahendatakse maksuhaldurite

halduskoostöös tõusetunud murekohti. Direktiiv muudab ka finantskontode maksualase

teabevahetuse üksikasju.

Krüptovara ja finantskontosid puudutava teabevahetuse regulatsioon põhineb OECD

liikmesriikide poolt kokkulepitud teabevahetuse mudelitel: vastavalt krüptovara käsitlev CARF

– crypto asset reporting framework ja finantskontosid käsitlev CRS – common reporting

standard 2.

Direktiivis sätestatud reeglite üle võtmine on ette nähtud 2025. aasta 31. detsembriks ja neid

tuleb rakendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Esimest korda tuleb krüptovara teave esitada

ja sellekohast teavet vahetada 2027. aastal.

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 41 kohustab alates 25.05.25 halduskoormust

tõstvas seaduseelnõus ette nägema halduskoormust vähendavad muudatused. Lõike 42 järgi

võib selle nõude jätta kohaldamata muuhulgas siis, kui kehtestatakse avalik-õiguslik rahaline

kohustus või rakendatakse välislepingut.

Krüptovara aruandlusega kaasneb halduskoormus, kuid aruandlus on lisanduva koormuse

mõõdukana hoidmiseks üles ehitatud kohustustele, mis kaasnevad teenuste pakkumisega

Euroopa Liidus ning rahapesu- ja terrorismi tõkestamisega. Eelnõu eesmärk on vähendada

avalik-õiguslike rahaliste kohustuste täitmisest kõrvalehoidumist. Regulatsioon rakendab

Euroopa Liidus juba 2023. aastal kokku lepitud direktiivi, mis põhineb OECD krüptovara teabe

vahetamise standardil. Eesti allkirjastas OECD mitmepoolse kokkuleppe 2024. aastal.3

Standardse krüptovara aruandluse rakendamine hoiab ära vajaduse täita piiriülese teenuse

pakkujatel kümneid erinevaid aruandlusreegleid.

Maksustamise valdkonnas on optimaalse halduskoormuse hoidmine oluline, et tagada õiglane

maksukoormuse jagunemine. Seetõttu on menetluses maksukorralduse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille läbivaks eesmärgiks on maksukohustuste täitmise

1 Direktiiv on kättesaadav Eur-Lex andmebaasis aadressil: Direktiiv - EL - 2023/2226 - EN - EUR-Lex 2 Krüptovara teabevahetuse mudel ja finantskontode teabevahetuse mudeli täiendused on kättesaadavad OECD

veebis aadressil: https://www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-information/crypto-asset-reporting-framework-and-

amendments-to-the-common-reporting-standard.htm 3 Allkirjastamise teave on leitav OECD veebis aadressil: Signatories of the Multilateral Competent Authority

Agreement on Automatic Exchange of Information pursuant to the Crypto-Asset Reporting Framework

2

mugavamaks muutmine ja halduskoormuse vähendamine4. Samuti on menetluses

maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on taastada täitmisregistri juures asuva

andmevahetuskanali kasutamine maksumenetluses korralduste edastamiseks. Eelnõu vähendab

olulisel määral finantssektori halduskoormust5.

Eelnõu jõustub üldises korras, kuid krüptovara maksualane aruandlus ning finantskontode

maksualase aruandluse muudatusi rakendatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist, millest alates

tuleb aruandlusega hõlmatud teavet koguma hakata. Esimene aruandlusaasta on 2027.a, mil

esitatakse 2026. jooksul kogutud andmed.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna nõunik Anneli Valgma (5885 1315, [email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit

([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu aluseks on halduskoostöö direktiivis sätestatud nõuded.

Juriidilise isiku trahvimäära tõstmine on seotud 12. juunil 2024. aastal vastu võetud

karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega

(trahviühiku suurendamine)6.

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole

väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui

eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud

HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Viidatud normist lähtuvalt ei ole eelnõu osas tehtud

väljatöötamiskavatsust.

Erandina on eelnõu § 2 punkti 3 kohta koostatud 2021. aastal väljatöötamiskavatsus7 (edaspidi

VTK), millega kavandati kuues seaduses juriidilise isiku trahvimäärade tõstmist. Eelnõu

4 Kättesaadav eelnõude infosüsteemis aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/612d9a70-d795-

4620-a76f-d76db69a5f4c 5 Kättesaadav eelnõude infosüsteemis aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ec551f4-54a2-

49f4-9dbe-a5db33c78699 6 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku suurendamine)

415 SE

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d0f2c493-2fc0-4edc-a946-ade4e5901fde/karistusseadustiku-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-trahviuhiku-suurendamine. 7 Alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, tolliseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja

vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7413f0a8-5613-4a7c-8238-713749f0b833.

3

eesmärgiks on MTVS kooskõlla halduskoostöö direktiiviga, mistõttu eelnõus kajastatakse

VTKst vaid MTVSist tulenevate kohustuste rikkumise eest ette nähtud rahatrahvi määra.

Direktiiv on olulisel määral üle võetud viiteliselt. Eriti finantskontode teabevahetusse (peatükk

11) ja krüptovara teabevahetusse (peatükk 12) puutuvalt.

HÕNTE § 28 lõike 6 kohaselt tuleb küll üldjuhul vältida otseviidet direktiivi sättele, kuid sama

lõike teine lause lubab seda teha juhul, kui tegemist on EL direktiivi tehnilise sättega, mille

kohaldamine toimub niikuinii üksühele ja selle sätte dubleerimine riigisisesesse õigusesse ei

ole otstarbekas. Automaatne teabevahetus on direktiivis kõige peenema detailina kokku lepitud

ning komisjon jälgib iga sõna ülevõtmist Eesti õigusesse. See tähendab sisuliselt vajadust kogu

direktiivi tekst kopeerida Eesti õigusesse. Kogemus näitab, et ka sellisel juhul ei õnnestu vältida

direktiivi tööteksti tõlkimisel või ülevõtmisel tekkivaid nüansierinevusi, mis direktiivi

rakendamise küsimuse alla seavad. Automaatse teabevahetuse instrumendid on alati

liiduülesed, mis tähendab, et ettevõtjad peavad jälgima direktiivist tulenevaid kohustusi igas

liikmesriigis. Soovime vältida liikmesriikide vahel direktiivi rakendamise erisusi direktiivi

ülevõtmisel ja rakendamisel direktiivile otse viidates.

Eelnõuga muudetakse maksualase teabevahetuse seadust (MTVS) redaktsioonis RT I,

02.05.2024, 9, maksukorralduse seadust (MKS) redaktsioonis RT I, 19.12.2024, 4 ja

tulumaksuseadust (TuMS) redaktsioonis RT I, 12.07.2025, 28.

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

Eelnõu plaanitakse põhiosas jõustada 2026. aasta 1. jaanuarist. Väike osa mitteresidendist

maksukohustuslase registreerimise numbri kogumist puudutavaid muudatusi on plaanis

jõustada 2027. aasta 31. detsembril.

2. SEADUSE EESMÄRK

Rahvusvahelisi institutsioone ja üldsust on juba aastaid tugevalt kõnetanud õiglane ja võrdne

maksustamine, aus maksukonkurents, maksupettuste vastu võitlemine ning maksudest

kõrvalehoidumise ennetamine. See tagab rohkem rahalisi vahendeid avalike teenuste

pakkumiseks ja turvalisuse tagamiseks ilma makse tõstmata või uusi makse kehtestamata.

Üheks oluliseks meetmeks selle eesmärgi elluviimisel peetakse maksuhaldurite koostöö pidevat

laiendamist ja tõhustamist. Samad suundumused on OECD-s ning valdavalt lepitakse Euroopa

Liidu tasandil kokku OECD liikmesriikide poolt kokku lepitud koostöömudelite rakendamise

üksikasjades liidu tasandil. OECD puhul võib esile tõsta teabevahetuses osalevate riikide ja

jurisdiktsioonide pidevaid hindamisi, mis peavad tagama teabevahetuse ja selle üle tehtava

järelevalve tõhususe.

Halduskoostöö direktiivi hiljutise muudatusega kehtestati kogu finantsmaailma võrdsemalt

hõlmav maksualane aruandekohustus, et vähendada krüptovaradega seonduvaid maksudest

kõrvalehoidumise võimalusi. Krüptovara turud on ka laiemas plaanis järjest rohkem

reguleeritud, sh ka Eestis Markets in Crypto Assets (edaspidi MiCA) määruse8 alusel

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse

määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150,

09.06.2023, lk 40–205)

4

kehtestatud krüptovaraturu seaduse kaudu. Krüptovarateenuse osutajate tegevust on senisest

rangemalt reguleeritud hiljuti ka rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusega.

Krüptovara teabe vahetamine maksuhaldurite vahel täidab lünga finantstooteid puudutavas

maksualases teabevahetuses. Finantskontode alase teabevahetuse sisseviimisel 2014. aastal ei

osatud piisavalt ette näha krüptovara turu hüppelist kasvu ega hinnata krüptovara ja nendega

seotud teenuste erinevusi traditsioonilisest finantsturust. Seetõttu jäid krüptovarad

finantsteenuseid puudutava aruandlusega hõlmamata.

Kuigi krüptovaraturg on volatiilne, püsib see äärmiselt aktiivsena: mitmete allikate ja

turuandmete kohaselt ületab maailma krüptovara koguturu maht 2,4 triljonit eurot9.

Eesti Panga 2025. aasta I kvartali krüptovaraturu statistika10 kohaselt on Eesti

krüptovarateenuste turg märkimisväärse mahuga. Teenusepakkujate bilansimaht ulatus 2,09

miljardi euroni, millest 1,81 miljardit eurot moodustasid klientide varad. Neist varadest kuulus

87% eraisikutele. Samas olid Eesti residentidest eraisikute valduses vaid 34% Eesti klientide

varadest, mis viitab tugevale rahvusvahelisele kliendibaasile. Kvartali lõpuks hoiti

teenusepakkujate juures krüptovarades kokku 125 miljoni euro väärtuses vara ning klientide

tehingute kogukäive ulatus 4,57 miljardi euroni.

Seetõttu on põhjendatud ka maksualase aruandluse laiendamine krüptovarale. Aruandlus on

kõige tõhusam üleilmselt rakendatuna. Krüptovarad on kasutusel laiemalt, kui üksnes

investeerimisvahendina. Nad leiavad kasutust arveldustes, kaupade ja teenuste eest tasumisel,

töötasude maksmisel, ettevõtete omakapitali sissemaksete tegemisel ja muudes võimalikes

tehingutes, kus saaks tekkida võimalus maksude tasumisest hoiduda.

Lisaks on halduskoostöö direktiivis pakutud lahendusi mitmetele Euroopa Kontrollikoja11

osundatud probleemkohtadele maksuhaldurite halduskoostöö tõhususes. Aruandekohustuste

laiendamine toob kaasa halduskoormuse ja kulud kohustatud isikutele. Halduskoormust ja

kulusid on võimalik hoida eesmärgipärasel tasemel, kui maksuhaldurid kasutavad aruandlusega

saadavaid andmeid tõhusalt ära maksukohustuste täitmise tagamisel.

Euroopa Kontrollikoda on soovitanud kohustada liikmesriike esitama andmed kõigi direktiivi

1. versiooni tulukategooriate12 kohta ning laiendada kohustusliku teabevahetuse ulatust nii, et

see hõlmaks muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu (non-custodial dividend

income) ja varakatele füüsilistele isikutele antud piiriüleseid eelotsuseid. Samuti on Euroopa

Kontrollikoda juhtinud tähelepanu liikmesriikide poolt saadud andmete kasutamise tõhustamise

vajadusele ning maksukohustuslaste registrikoodi kasutamisega seotud vajakajäämistele. Ka

karistuste ühtlustamise vajadusele on viidatud.

9CoinGecko: https://www.coingecko.com/en/global-charts; CoinMarketCAP: https://coinmarketcap.com/;

CoinBase: https://www.coinbase.com/explore 10 Kättesaadav aadressil: STATISTIKATEADE. Eesti teenusepakkujate kaudu on klientidel krüptovarasid 1,8

miljardi euro eest | Pressiteated | Eesti Pank 11 Rohkem infot vt Euroopa Kontrollikoja eriaruandest: Special Report No 03/2021: Exchanging tax information

in the EU: solid foundation, cracks in the implementation (europa.eu) 12 Andmed tuleb praegu esitada vähemalt nelja kategooria kohta järgmistest: 1) töötasu ja muu võlaõigusliku

lepingu alusel makstud töö- või teenustasu; 2) juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud

tasu; 3) elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis; 4) makstud pension; 5) kinnisomand

ja kinnisvaratulu; 6) litsentsitasu.

5

Euroopa komisjon hindas, et direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse

üldmäärusega. Halduskoostöö direktiivis sätestatud aruandekohustused ning koostöö

instrumendid on vajalikud ning eesmärgipärased. Tagatud on isikute andmekaitseõigused, sh

isiku teavitamiskohustuse ja vaidlustamisõiguse kaudu. Andmevahetus toimub turvalise

elektroonilise süsteemi kaudu, millega krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse andmeid ning

juurdepääs andmetele on lubatud anda vaid volitatud ametnikele. Riigid peavad tagama

andmete säilitamise vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud põhimõtetele.

3. EELNÕU SISU

§ 1. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktid 1–3. MTVS § 4 muutmine, teabevahetusega hõlmatud tulu ja

kapitali kategooriad

MTVS § 4 lõikega 3 on üle võetud maksualase halduskoostöö direktiivi 2011/16 regulatsioon,

mille kohaselt peavad liikmesriigid vahetama üksteisega teavet erinevate maksuhalduril olemas

olevate tulukategooriate osas (nn DAC 1, artikkel 8 lg 1). Asjaomase teabevahetuse eesmärgiks

on võidelda maksudest kõrvalehoidumise ning maksupettuste vastu, kuivõrd teabevahetuse

tulemusel on maksukohustuslastel oluliselt keerulisem varjata maksuhaldurite eest oma

sissetulekuid ning varasid teistes riikides.

Maksuhalduril olemas oleva teabe vahetamine tähendab, et Maksu- ja Tolliamet (edaspidi

MTA) ei hakka nendesse andmekategooriatesse kuuluvaid andmeid teisele liikmesriigile

saatmiseks täiendavalt maksukohustuslastelt ega teistelt Eesti valitsusasutustelt juurde koguma.

Iga liikmesriigi maksuhaldur jagab seda teavet teise riigi residendi kohta, mida ta on juba

kogunud oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel (nt regulaarsete

maksudeklaratsioonidega, maksumenetluses vmt). Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on

maksuhalduritel kohustus vahetada teavet vähemalt viie andmekategooria kohta, mis MTVS §

4 lõikega 3 üle võetud DAC1ga on kehtestatud. Muudatuste jõustumisel saab vahetatavate

andmete kategooriaid kokku 7.

MTVS § 4 lõike 3 punktis 3 täpsustatakse, milliste elukindlustustoodete kohta peavad

maksuhaldurid teavet regulaarselt jagama. Kehtiva sõnastuse järgi on teabevahetusega

hõlmatud elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis.

Elukindlustustooted on finantstooted ja seega võivad olla hõlmatud ka finantskontode alase

teabevahetusega. Elukindlustustoodetesse puutuvalt on vaja seega täpsustada, et DAC1 raames

on teabevahetusega hõlmatud tulu sellistest elukindlustustoodetest, mille kohta ei vahetata

teavet muul alusel.

Elukindlustustoodete kohta teabe vahetamine ei ole liidus kuigi levinud. Elukindlustustoote tulu

kohta saab MTA teabe TSD lisa 2 vormilt (LifeInsuranceProducts tulu), väljamakse liigiks

on investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale või soodustatud isikule

makstav summa (TuMS § 20 lõige 3), väljaarvatud, kui isik on kindlustusandjat teavitanud, et

kindlustushüvitis on saadud TuMS §-s 172 sätestatud investeerimiskontol olnud raha eest

soetatud finantsvaralt“.

Halduskoostöö direktiivi artikli 8 lõike 1 punkti e kohaselt kuulub vahetamisele ka teave seoses

kinnisomandi ning kinnisvaratuluga. Nimetatud artikkel on üle võetud MTVS § 4 lõike 3

punktiga 5, kuid see säte nimetab vaid kinnisvaratulu ega maini selle kõrval eraldi

6

kinnisomandi kohta käivat teavet. Selleks, et vältida segadust ning potentsiaalseid vaidlusi

küsimuses, kas termin „kinnisvaratulu“ hõlmab ka kinnisomandi per se kohta käivat teavet, on

otstarbekas muuta MTVS § 4 lõike 3 punkti 5 sõnastust selliselt, et see edaspidi hõlmaks

sõnaselgelt ka kinnisomandit. Kinnisvara kohta saab MTA vahetatava teabe peamiselt

kinnistusregistrist. Teave on oluline maksuriskide hindamisel.

MTVS § 4 lõike 3 punktiga 7 täiendatakse maksuhaldurite vahel vahetatavate andmete loetelu

muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividendituluga. Teabevahetusest jääb välja selline

dividenditulu, mis on vabastatud äriühingu tulumaksust nõukogu direktiivi 2011/96/EL eri

liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta.

Direktiivi viimaste muudatusega laiendati automaatset teabevahetust dividenditulule, mille

kohta kasutatakse ka terminit non-custodial dividend income ehk muu kui hoidmiskonto kaudu

saadud dividend. See hõlmab dividende, mis makstakse osaluse omaniku tavalisele

pangakontole või tasutakse muus vääringus kui rahas. Kõige levinum viis otse omanikule

dividendi maksmisel on osalusena tasutav dividend. Eestis ei ole mitteresidendile dividendilt

kinnipeetavat maksu, mistõttu dividendi saaja osalust ei deklareerita ja seega ei ole meie

maksuhaldurile teada mitteresidendist dividendi saaja osaluse suurust maksjas. See info ei oma

Eestis maksustamisel tähendust. Seega MTA-l selles teabekategoorias teiste liikmesriikide

maksuhalduritele jagatavat teavet ole.

Teabevahetus ei puuduta dividende, mida makstakse aktsionäri väärtpaberikontole (mis on

hõlmatud finantskontode alase teabevahetusega) ega ema-tütre direktiivi alusel (Nõukogu

direktiiv 2011/96/EL, eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise

maksustamissüsteemi kohta) tulumaksust vabastatud dividende. Ema-tütre direktiiv vabastab

tulumaksust dividende, mida liikmesriigi residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühing

maksab teisele liikmesriigi residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingule, kellele kuulus

dividendi saamise ajal vähemalt 10% osalus nimetatud äriühingus. Selliste dividendide puhul

ei ole kohustust teavet vahetada. Eesti kontekstis tähendab see, et Eesti peaks teavitama EL

liikmesriike üksnes dividendidest, mis on makstud nende riikide füüsilisele isikule või maksjas

vähemalt 10%-list osalust hoidvale juriidilisele isikule.

Soovitus pärineb Euroopa Kontrollikoja eriaruandest 03/2021. Komisjon on selgitanud, et

näiteks noteeritud väärtpabereid (Listed Securities) ja teatud juhtudel ka noteerimata

väärtpabereid hoitakse „hoidmiskontol“ (Custodial Account) ning seega alluvad need juba

finantskontode infovahetusele. Direktiivi üldosaga reguleeritud teabevahetuse kategooriatesse

lisatud „muu, kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu“ on tulu sellisest dividendist, mille

väärtpaberiturul noteerimata (äri)ühing maksis otse teise liikmesriigi residendist osaluse

omaniku pangakontole (olemasolev konto). Kontoomaniku ja dividendi maksja vahel puudub

vahendaja. Siia alla läheb ka mitterahaline dividend, mis kanti üle täiendava osalusena või

muudes vahendites.

Maksuhalduril olemas oleva teabe vahetamist puudutavad muudatused halduskoormuse kasvu

ega põhiõiguste- ja vabaduste riivet kaasa ei too, kuna MTA lisanduvasse teabekategooriasse

kuuluvaid andmeid ei kogu.

Eelnõu § 1 punktid 4–6. MTVS § 41 lõike 1 muutmine ja täiendamine lõigetega 13 ja 3,

samade reeglite rakendamine nii OECD kui EL raamistikus

7

MTVS § 41 lõige 1 sätestab õigusliku aluse, mille järgi OECD mitmepoolsed kokkulepped

finantskontode maksualase automaatseks teabevahetuseks põhinevad OECD maksuasjades

vastastikuse haldusabi konventsiooni artiklile 6.

MTVS 41 lõikele 1 lisatakse viide Andorra, Liechtensteini Vürstiriigi, Monaco, San Marino ja

Šveitsi Konföderatsiooniga sõlmitud Euroopa Liidu lepingutele, mille alusel liidu

maksuhaldurid vahetavad finantskontode maksualast teavet.

Euroopa Liidu toimimise lepingu art 216 lõike 2 järgi on liidu sõlmitud lepingud liidu

institutsioonidele ja liikmesriikidele siduvad. See tähendab, et kui liit sõlmib mõne kolmanda

riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga lepingu, milles võtab endale teatud kohustusi, siis

peavad ka liikmesriigid neid kohustusi täitma. Liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud on liidu

õiguse osa ja Euroopa Kohus on leidnud, et teatavatel tingimustel on EL sõlmitud lepingute

sätted vahetult kohaldatavad.

Liidu sõlmitud lepinguteks on ka algselt EL hoiuste direktiivi alusel sõlmitud koostöölepingud,

mida muudeti kui OECD tasandil lepiti kokku maksuhaldurite vahelises finantskontode

maksualase teabe jagamises (ja sellele järgnevalt ELis). Hoiuste direktiiv ise tunnistati

kehtetuks ning viiele lepingule tehti muutmise protokollid. Nende lepingute alusel saab

vahetada sama infot, mida OECD tasandi mitmepoolse lepingu alusel ning EL halduskoostöö

direktiivi alusel.13

Nendele lepingutele on praegu viide TuMS § 45 lõikes 8: Kui residendist füüsiline isik on

saanud intressi, millelt tulenevalt nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside

maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48) või selle direktiivi alusel Eesti või

Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust on tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu

maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata

tulumaksu osa tagastatakse § 46 lõikes 6 sätestatud tähtpäevaks.

MTVS § 41 lõike 1 täiendamisega kaob vajadus viidata liidu sõlmitud lepingutele TuMS-is ning

säte tunnistatakse kehtetuks (vt ka eelnõu § 3 selgitusi).

MTVS § 41 täiendatakse lõikega 13, mis võimaldab rakendada OECD tasandil sõlmitud

krüptovara maksualase teabe vahetamise kokkulepet.

Lisatava normi kohaselt tuleb MTVS 12. peatükis sätestatut kohaldada ka välislepingukohasele

ja vastastikuse haldusabi konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale krüptovara teabe

automaatsele vahetusele.14 Muudatus on vajalik selleks, et eelnõuga lisatavat peatükki 12, mis

sätestab krüptovara teabevahetuse reeglid Euroopa Liidus, oleks võimalik kasutada ka OECD

mudelreeglite põhise krüptovara puudutava aruandlusreeglistiku kohaldamiseks. Selline

lahendus on võimalik, sest OECD mudelreeglid ning direktiivipõhised aruandlusreeglid

kattuvad pea täielikult ning nende eesmärgiks ei olegi üksteisega konkureerida, vaid ühtida

rahvusvaheliseks standardiks. Muudatusega püüame vältida topeltaruandluse tekkimist Eestis

tegutsevatel ettevõtjatel, kellel on kliente nii Euroopa Liidus kui väljaspool.

13 Lisainfot vt komisjoni veebist aadressil: European Tax Transparency Agreements - European Commission 14 Üleilmsest krüptovara teabevahetusest huvitatud riikide nimekiri on leitav OECD veebis aadressil: Jurisdictions

committed to implement the Crypto-Asset Reporting Framework (CARF) Üleilmse krüptovara teabevahetuse

kokkuleppe on allkirjastanud 50 riiki ja jurisdiktsiooni: Signatories of the Multilateral Competent Authority

Agreement on Automatic Exchange of Information pursuant to the Crypto-Asset Reporting Framework

8

MTVS § 41 täiendatakse lõikega 3, mis paneb MTA-le kohustuse avaldada oma veebilehel

nimekirjad riikidest ja jurisdiktsioonidest, kellega on kehtiv kokkulepe finantskontode või

krüptovara maksualase teabe vahetamiseks.

Teave teabevahetuse partnerite kohta on oluline finantsasutustele ja krüptovarateenuse

osutajatele, et tuvastada aruandekohustusega hõlmatud kliendid.

Nimekirja uuendamisel tugineb MTA teabevahetuse kokkuleppes sätestatud koostöö

rakendamise tähtaegadest. Mitmepoolsete kokkulepete kohaselt tuleb aruandekohustused täita

kokkuleppega liitumisele järgnevast aastast (kokkuleppega liitumise aasta kohta), et vältida

aruandekohustuste tekkimist tagasiulatuvalt.

Eelnõu § 1 punkt 7. MTVS § 8 täiendamine lõikega 12, ärisuhte peatamise võimaldamine

Norm seondub MTVSi peatüki 12 kehtestamisega. Sellega antakse krüptovarateenuse osutajale

õiguslik alus ärisuhte peatamiseks kliendiga, kes keeldub koostööst, mis võimaldaks

krüptovarateenuse osutajal täita käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. Sarnane õiguslik

alus on kehtestatud aruandekohustuslikule platvormihaldurile (MTVS § 8 lg 11). Normiga

võetakse üle direktiivi 6. lisa 5. jao A osa punkt 2.

Krüptovarateenuse osutaja peab hoolsusmeetmete kohaldamisel koguma oma klientidelt

(krüptovara kasutajatelt) neid puudutavat teavet. Krüptovarateenuse osutajatel on õigus nõuda

teabe usaldusvääruse kontrollimiseks täiendavat teavet ning kinnitusi. Kui klient keeldub seda

esitamast, siis on krüptovarateenuse osutaja vahetult seadusest tulenev õigus ja kohustus

takistada klientidel aruandekohustusega hõlmatud krüptovaraga tehingute tegemine. Seda

eeldusel, et sellele kõigele eelneb vähemalt kaks meeldetuletust, kuid igal juhul mitte enne 60

päeva möödumist esimesest meeldetuletusest.

Eelduslikult lisavad krüptovarateenuse osutajad vastava hoiatuse ka kliendiga ärisuhte

loomiseks sõlmitavasse lepingusse.

Eelnõu § 1 punkt 8. MTVS § 8 lõike 3 muutmine, keeleline täpsustus

MTVS § 8 lõige 3 sätestab praegu järgmist: „Teabeandja säilitab kõiki teabe kogumise ja

FATCA kokkuleppega seotud teiste kohustuste täitmist kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva

ja kuue eelneva kalendriaasta kohta, kuid mitte rohkem kui kümme aastat, arvestades Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud

eesmärgipärasuse põhimõtet.“

MTVS § 8 lõike 3 sõnastus toob kaasa normi mitmeti mõistetavuse. Norm sätestab, et

teabeandja säilitab kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega seotud teiste kohustuste

täitmist kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva ja kuue eelneva kalendriaasta kohta, kuid mitte

rohkem kui kümme aastat. Normi mõte on olnud sätestada teabeandjatele kogu MTVSi hõlmav

andmete säilitamise kohustus, kuid normist võib ka jääda mulje, et mõeldud on üksnes FATCA

kokkuleppe täitmiseks kogutud andmeid. Tekstist jäetakse välja praeguseks tarbetu viide

FATCA-le.

9

Praktikas on tekkinud probleeme eelolevalt rõhutatud fraasi „/…/FATCA kokkuleppega seotud

/…/“ tõlgendamisega. Põhiline küsimus on, miks rõhutab norm spetsiifiliselt FATCA

kokkulepet ning kas selle rõhutuse mõte on välja jätta EL-i ja OECD tasandi analoogsed

õiguslikud instrumendid, kuivõrd neid FATCA kõrval kõnealuses normis nimetatud ei ole.

Normi algne mõte oli hõlmata kõikide MTVS-ga kehtestatud teabe kogumise kohustuse täitmist

kinnitavate tõendite säilitamist, kuid kuna senine sõnastus seda ideed selgelt edasi ei anna, siis

käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek selle normi parandamiseks. Säte formuleeritakse selliselt,

et oleks ühemõtteliselt selge, et kõnealune norm reguleerib kõikide MTVS-ga kehtestatud teabe

kogumise kohustuse täitmist kinnitavate tõendite säilitamist, mitte ainult selliste tõendite, mis

on seotud FATCA kohustuste täitmisega.

FATCA on Ameerika Ühendriikide (edaspidi: USA) seadus (Foreign Account Tax Compliance

Act), mis kohustab välisriikide finantsasutusi edastama USA maksuhaldurile (Internal Revenue

Service) USA kodanike finantskontode alast teavet. Tüüpiliselt toimub see nii, et välisriigid

sätestavad oma riigisisese õigusega finantsasutustele aruandekohustuse ning nende riikide

maksuhaldurid seejärel edastavad selle teabe USA maksuhaldurile.

EL ja OECD tasandil on välja töötatud analoogne õiguslik instrument – vastavalt direktiiv

2014/107 ning CRS (Common Reporting Standard), mis samuti näevad ette finantskontode

alase teabevahetuse liikmesriikide vahel, kus riikide maksuhaldurid vahetavad üksteisega

finantskontode alast teavet quid pro quo põhimõttel.

Muudatuse tulemusel ei teki enam küsimust, kas viide FATCA-le on teisi õiguslikke

instrumente välistava iseloomuga või mitte.

Eelnõu § 1 punkt 9. MTVS § 8 täiendamine lõikega 31, teabe säilitamise tähtaeg

MTVS § 8 lõikega 31sätestatakse maksuhalduri kohustus säilitada automaatse teabevahetusega

hõlmatud teavet kuni seitse aastat. MTVS tasandil ei ole praegu reguleeritud MTA poolt

andmete säilitamise tähtajad. Normiga võetakse üle direktiivi erinevad sätted, mis sätestavad

automaatse teabevahetusega saadud teabe minimaalse ja maksimaalse säilitamise tähtaja

(direktiivis 5–10 a).

MTA töödeldavate andmete säilitamise tähtajad on täpsustatud maksukohustuslaste registri

põhimääruse §-s 63, mille lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb MTA-l säilitada automaatse

teabevahetusega saadud teavet seitse aastat. Andmete säilitamise tähtaja sätestamisel on võetud

arvesse, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3-5 aastat (MKS § 98). Lisaks tuleks

arvestada vajadusega kasutada andmeid maksukohustuse sundtäitmise menetluses. MKS § 58

sätestab maksukohustuslasele kohustuse säilitada andmeid seitse aastat.

Eelnõu § 1 punkt 10. MTVS § 86 lõike 2 muutmine, laiendatud aruandluse kaotamine

MTVS § 86 lõiget 2 muudetakse selliselt, et edaspidi peavad aruandekohustuslikud Eesti

finantsasutused edastama selles sättes loetletud teavet üksnes juhul, kui see teave on hõlmatud

rahvusvahelise teabevahetusega.

10. veebruaril 2016 jõustusid MTVS-s normid, mis reguleerivad finantskontode alast

aruandlust ning sellega seonduvat rahvusvahelist teabevahetust. Regulatsiooni mõte on, et

finantsasutused (nt pangad) kontrollivad oma klientide residentsust ning filtreerivad neist välja

10

mitteresidendid, ehk kliendid, kes ei ole Eesti residendid maksustamise mõttes. Finantsasutused

esitavad mitteresidentide finantskontode kohta käiva info MTA-le, kes quid pro quo korras

edastab need andmed teistele asjasse puutuvatele riikidele. Teised riigid esitavad omakorda

MTA-le infot Eesti maksukohustuslastest kontoomanike kohta. Info kontodel olevate rahaliste

vahendite ning kontodele laekuvate summade kohta võimaldab maksuhalduril tõhusamalt

tagada maksukohustuste nõuetekohast täitmist.

Kehtiva finantskontode aruandluse normistiku eripäraks on asjaolu, et finantsasutused on

kohustatud edastama mitteresidentidest kontoomanike ning neid kontrollivate isikute kohta

käivaid andmeid ka siis, kui need pole hõlmatud rahvusvahelise teabevahetusega – näiteks on

pank kohustatud koguma mitteresidendi kohta käivat informatsiooni ja edastama selle MTA-le

ka juhul, kui see mitteresident on sellise riigi jurisdiktsioonis, mis pole finantskontode alase

teabevahetuse partnerriik. Vastavalt MTVS § 88 lõikele 2 kuulub see teabevahetusega

mittehõlmatud teave kustutamisele. Seadus piirab MTVSiga sätestatud finantskontosid

puudutavate andmete kogumise kitsalt teabevahetuse eesmärgiga ega võimalda andmeid MTA-

l ka endal kasutada nt võimalike maksuriskide tuvastamiseks.

Põhjus, miks aruandekohustuse alla lülitati ka teabevahetusega mittehõlmatud teave, seisnes

ennekõike soovis vähendada finantsasutuste halduskoormust – teabevahetuse algusaastatel oli

tegemist võrdlemisi dünaamilise olukorraga, kus Eesti oli alles rakendamas teabevahetuse

kokkuleppeid erinevate riikidega. Selleks, et finantsasutused ei peaks ise pidevalt jälgima ega

välja selgitama, milliste kontoomanike kohta tuleb andmeid esitada, ehitatigi OECD

tookordsete soovituste järgi seadus üles selliselt, et finantsasutused esitavad kogu

mitteresidentide kohta käiva finantskontode alase teabe MTA-le ning MTA ise filtreerib sellest

välja irrelevantse teabe, mis seejärel kustutatakse. Nüüdseks on aga mõistagi lepinguliste suhete

võrgustik jõudnud juba suuresti välja kujuneda, mistõttu senine lahendus ei rahulda enam

finantsasutuste vajadusi ega ka tugevnenud andmekaitsealaseid standardeid.

25. mail 2018 jõustus isikuandmete kaitse üldmäärus, mis muuhulgas näeb ette minimaalsuse

nõude, mille kohaselt tuleb andmeid koguda taotletud eesmärgi saavutamiseks nii vähe kui

võimalik. Kehtiv MTVS § 86 lõige 2 on aga minimaalsuspõhimõttega pinges, sest see kohustab

finantsasutusi esitama ka teavet, mille MTA ise peab hiljem kustutama just nimelt sellel

põhjusel, et seda ei ole vaja taotletud eesmärgi saavutamiseks, ehk rahvusvaheliseks

teabevahetuseks. Küsimus ei ole siin ainult isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete järgimises

– ka finantsasutused on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kehtivas õiguslikus kontekstis ei ole

enam selge või vähemalt ei ole põhjendatav teabevahetusega mittehõlmatud teabe

raporteerimise eesmärk.

Eeltoodust tulenevalt ajakohastatakse MTVS-s finantskontode aruandlust, ehk edaspidi peavad

finantsasutused edastama asjassepuutuvat teavet vaid juhul, kui see on hõlmatud rahvusvahelise

teabevahetusega. Selleks, et finantsasutused ei peaks ennast koormama vajadusega iseseisvalt

järgi uurida, millise riigi ja jurisdiktsiooni residendid on teabevahetusega hõlmatud, hakkab

MTA pidama oma veebilehel nimekirja asjassepuutuvatest riikidest ning jurisdiktsioonidest.

Infot teabevahetuse kokkuleppe rakendamisest riikide poolt koondab ja jagab OECD

sekretariaat15. Kui finantsasutuse klient on asjaomases nimekirjas oleva riigi või jurisdiktsiooni

(maksu)resident, siis tegemist on järelikult andmesubjektiga, kelle kohta tuleb finantskontode

alast teavet esitada. Finantsasutustel tekib seega võrreldes kehtiva korraga lisakohustus

15 Info teabevahetuse võrgustike kohta on leitav OECD veebist: Automatic Exchange of Information - Exchange

relationships | OECD

11

kontrollida enne deklaratsiooni esitamist, millise riigi (maksu)residentide kontode kohta tuleb

teave MTA-le saata.

Eelnõu § 1 punkt 11. MTVS § 88 kehtetuks tunnistamine

MTVS § 88 lõikes 1 on sätestatud maksuhalduri kohustus esitada Euroopa komisjonile nimekiri

aruandlusest välistatud finantskontodest ja finantsasutustest. Direktiivist kaotatakse nimekirja

esitamise kohustus. Üldine järelevalve pädevus ja kohustus tuleneb MTVS 3. peatükist. Lõike

1 järele ei ole seega enam vajadust.

Kehtiva paragrahvi lõige 2 ei ole asjakohane, kuna finantskontode teave tuleb esitada selliste

kontoomanike kohta, kes on teabevahetuspartneri residendid. Ekslikult vale isiku andmete

kustutamisele kehtivad eraldi reeglid. Eelneva punkti valguses ei saa enam tekkida olukorda,

kus MTA-le edastatakse teabevahetusega mittehõlmatud teavet. Kuna kõnealusel sättel puudub

edaspidi funktsioon, siis ei ole mõtet sellega MTVS-i normistikku koormata.

Juhul, kui mingil põhjusel peaks MTA siiski saama asjassepuutumatut teavet, siis võib MTA

selle kustutada tuginedes isikuandmete kaitse üldmäärusele ning andmekaitse üldpõhimõtetele.

Direktiiviga kehtestatavad teabe töötlemise reeglid, mis seaduste muutmist ei vaja

MKS ametiabi reeglid (§§ 511 ja 517) ning MTA sisemised töökorrad võimaldavad rakendada

direktiiviga kehtestatud järgmiseid muudatusi:

1) direktiivis muudeti tähtaega, mille jooksul liikmesriik võib vaidlustada kolmandale riigile

sellise teabe edastamise, mis on saadud direktiivis sätestatud ametiabi teel. Teabe edastanud

riigil on õigus enne teabe kolmandale riigile saatmist see otsus vaidlustada senise 10 tööpäeva

asemel 15 kalendripäeva jooksul.

2) Euroopa Kontrollikoda on heitnud liikmesriikidele ja komisjonile ette, et direktiivi alusel

toimuva halduskoostöö tõhusus ei ole piisavalt tagatud. Liikmesriigid võtsid direktiiviga

kohustuse luua mehhanismid automaatse teabevahetusega hõlmatud teabevahetuse tõhususe

hindamiseks ning jagada komisjoniga iga-aastaselt vastavat analüüsi (artikkel 23).

Finantskontode teabevahetuse muudatused, mis seaduse muutmist ei vaja

Finantskontode alane aruandekohustus on kehtestatud halduskoostöö direktiivi muudatusega

2014/107/EL, millega rakendati ELis OECD finantskontode aruandluse standard (CRS).

OECD on teinud oma standardis mitmeid muudatusi, mis teeb vajalikuks ka EL reeglite

muutmise.

OECD mudeli kohaldamisala laiendati 2022. aastal e-raha toodetele ja riikide keskpankade

digivääringutele. E-raha toodetele ja keskpanga digivääringutele aruandekohustuse

rakendamisel kohaldatakse 10 000 USD lävendit. Aruandlusega ei ole hõlmatud kontod, mille

väärtus või jääk ei ületa mistahes 90-päevase perioodi sees 10 000 USD.

OECD finantskontode alase teabevahetuse mudelit uuendati, et hõlmata aruandlusega

ühetaoliselt kõik finantstooted, vältides samas topelt-aruandlust krüptovara alase aruandluse

mudeli kehtestanud CARFiga. Näiteks toodi mõistete laiendamisega CRS kohaldamisalasse ka

krüptovarasid puudutavad tuletisväärtpaberid, mida hoitakse kontol ning ka krüptovarasse (nt

fondide kaudu) investeerivad investeerimisühingud.

12

Lisaks tehti teabe kasutatavust parandavaid ja finantsasutuste halduskoormust vähendavaid

muudatusi:

1) täiendav teave konto (osaluse) omaniku ja kontrolliva isiku rollide kohta ühingus (kas isik

on ühingu omanik, kasusaaja, juht);

2) teave selle kohta, kas konto on uus/vana või kas see on ühises kasutuses ning mis liiki

kontoga on tegemist;

3) erandlik ja ajutine õigus tuvastada uue konto omaniku (maksu)residentsus olemasolevate

kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmetega, kui kontoomaniku kinnitust ei ole võimalik

tähtaegselt hankida;

4) sellise üksnes äriühingu kapitali sissemakseks loodud konto käsitlemine välistatud kontona,

mille eesmärk on hoiustada teatud aja jooksul äriühingu asutamiseks vajalikke vahendeid.

Finantskontode aruandluse reeglid on direktiivi väga tehnilise detailsuse tõttu sätestatud MTVS

peatükis 11 suuresti viidates otse direktiivile. Sellest tulenevalt ei kajastu direktiivi muudatused

MTVS tekstis ning seadust muuta ei ole tarvis. Muuta on aga tarvis andmete edastamiseks

loodud XML vorme (inglise keeles Extensible Markup Language), mis on kehtestatud

rahandusministri 19.05.2015 määruse nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate

deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra

kehtestamine“ lisades 5–14.

Halduskoostöö direktiivi finantskontode teabevahetust reguleerivas 1. lisas tehtud muudatused

on märgitud seletuskirjale lisatud lisa 1 terviktekstis (mitteametlik).

Kokkuvõtvalt on muudatused direktiivi 1. lisas järgmised:

1. jao muudatused (üldised aruandlusnõuded)

1.1 A jaotises tehti järgmised muudatused:

1) punkt 1 jaotati alapunktidesse a ja b, mis sätestavad kontoomaniku kohta esitatava teabe

kategooriad. Lisati kohustus märkida, kas avaldatava isiku kohta (sh kontrollivad isikud) on

finantsasutusele esitatud kehtiv (maksu)residentsust puudutav kontoomaniku kinnitus.

Juriidilise isiku ja õigusliku moodustise puhul tuleb märkida ka see kontrolliva isiku roll, mis

annab talle kontrolliva isiku staatuse. Kontoomaniku kinnituse valideerimise juhendina tuleks

lähtuda OECD ametlikest kommentaaridest16 finantskonto maksualase teabevahetuse standardi

juurde, vt füüsilise isiku uue konto hoolsusmeetmete kommentaarid, IV osa punkt 7 jj.

Siinjuures direktiiv ei nõua kontoomaniku andmete parandamist varasemates aruannetes,

täiendatud ja parandatud teave tuleb esitada jooksva aruandluse raames.

2) punkti 1 täiendati alapunktiga c, mille kohaselt tuleb finantsasutusel esitada maksuhaldurile

info selle kohta, kas konto on ühiskonto ning märkida ära, kui palju omanikke ühiskontol on.

Kontoomanike arvu leidmisel võetakse arvesse ka isikuid, kelle kohta teavet ei vahetata

(direktiiv ei piira seda infot vaid avaldatavate isikutega).

3) punkti 2 lisati kohustus märkida lisaks kontonumbrile ära ka konto liik ja see, kas konto on

olemasolev või uus konto (DAC2 tunnustele vastavalt kas enne või pärast 2015. aasta 31.

detsembrit avatud konto või DAC8 tunnustele vastavalt kas enne või pärast 2025. aasta 31.

detsembrit avatud konto).

4) lisati punkt 6a, mille kohaselt tuleb õiguslikust moodustisest investeerimisüksuse puhul

märkida ära rollid, mille alusel on avaldatavatel isikutel õigus osalusele (equity interest)

investeerimisüksuses.

16 OECD (2017), Standard for Automatic Exchange of Financial Account Information in Tax Matters, Second

Edition, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264267992-en.

13

1.2. C jaotisele lisati kohustus püüda välja selgitada maksukohustuslasena registreerimise

numbrit ja sünniaega iga kord, kui konto infot ajakohastatakse rahapesu ja terrorismi

tõkestamise reeglite tõttu.

1.3. 1. jagu täiendati F jaotisega, mis vabastab finantsvara müügist saadud tulu raporteerimisest

juhul, kui teavet jagatakse krüptovara aruandes art 8ad kohaselt.

6. jao muudatused (ettevõtte uued kontod)

Punkti 2 alapunkti b lisati rahapesu ja terrorismi vastu võitlemise reeglite juurde, millele

ettevõtte (mistahes mitte-finantsasutus ehk non-financial entity) kontrolliva isiku

kindlakstegemisel tuginetakse, tingimus, et kohaldatavad reeglid peavad olema kooskõlas või

sisuliselt sarnased rahapesu ja terrorismi tõkestamise direktiiviga.

7. jao muudatused (hoolsusmeetmete erieeskirjad)

Lisati Aa jaotis. Kui finantsasutusel on uue konto avamisel kontoomaniku kinnituse saamisega

ajutised raskused, peab ta hoolsus- ja aruandekohustuste tähtaegseks täitmiseks kohaldama

olemasoleva konto jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid kuni kontoomaniku kinnitus on saadud

ja selle õigsus kindlaks määratud.

8. jao muudatused (määratletud mõisted)

4.1 A jaotist, mis sätestab aruandekohustusliku finantsasutuse mõiste, muudeti järgmiselt:

1) Punktis 5 lisati hoiustamisasutuse tunnusena klientide nimel e-raha või keskpanga digiraha

hoidmine. Siinjuures võib tegu olla mistahes riigi keskpangaga.

2) Punktis 6 täiendati läbivalt investeeritava finantsvara hulka ka krüptovara. Finantsvahendite,

sh krüptovara investeerimise tunnuse alt alapunktis iii välistatakse selliste teenuste pakkumine,

millega teostatakse/jõustatakse krüptovara vahetustehinguid kliendi jaoks või tema nimel.

Finantsasutuse mõiste määratlemise kontekstis asendati viide FATF soovitustele viitega

rahapesu ja terrorismi tõkestamise direktiivile.

3) Uue punktiga 9 lisati e-raha mõiste.

4) Uue punktiga 10 lisati usaldusraha mõiste.

5) Uue punktiga 11 lisati keskpanga digiraha mõiste.

6) Uue punktiga 12 lisati krüptovara mõiste.

7) Uue punktiga 13 lisati avaldatava krüptovara mõiste.

8) Uue punktiga 14 lisati vahetustehingu mõiste.

4.2 B jaotise punktis 1 välistati mittearuandekohustusliku finantsasutuse määratlusest

valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt digiraha hoidmine muu kui

finantsasutuse, valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga jaoks.

4.3 C jaotises, mis sätestab finantskonto mõiste, tehti järgmised muudatused:

1) Punktis 2 hõlmati hoiusekonto määratluse alla ka konto, mida kasutatakse e-raha või

keskpanga digiraha hoidmiseks.

2) Punktis 9 sätestatud olemasoleva konto mõistet laiendati ka kontole, mida loetakse

finantskontoks DAC8 direktiivi alusel ning seda alates 2025. a 31. detsembrist.

3) Punktis 10 sätestatud uue konto mõistet laiendati ka kontole, mida loetakse finantskontoks

DAC8 direktiivi alusel ning mis avatakse 2026. a 1. jaanuaril või hiljem.

4) Punktis 17 lisati aruandlusest välistatud kontode hulka: a) konto, mis on avatud äriühingu

asutamise või kapitali suurendamise otstarbel ning b) konto, millel hoitakse kliendi kogu e-

raha, mille 90 päeva päevalõpu kogujäägi libisev keskmine või väärtus mis tahes 90 järjestikuse

päeva jooksul ei ületa 10 000 USA dollarit aastas.

14

4.4 E jaotise uue punktiga 7 lisati tuvastusteenuse mõiste.

9. jao muudatused (tõhus rakendamine)

Teabeandja poolt andmete säilitamise kohustusele sätestatakse minimaalne 5-aastane tähtaeg.

11. jao lisamine (üleminekumeetmed)

Lisa I 1 jao A jaotise punkti 1 alapunkti b ja punkti 6a lisatud ettevõtet kontrolliva isiku rolli

ning investeerimisüksuse osaluse omaniku rolli kohta teabe esitamisel on üleminekuaeg.

Kontode kohta, mida finantsasutus haldab 2025. a 31. detsembri seisuga ning kahe aasta jooksul

arvates sellest kuupäevast peab täiendavat teavet esitama vaid juhul, kui see on finantsasutuse

andmekogudest elektrooniliselt kättesaadav.

Finantskontode maksualase aruandluse puhul ja läbivalt MTVSis tuleks residentsuse all mõista

residentsust TuMS § 6 mõistes.

Kooskõla põhiseadusega

Finantskontode maksualase aruandluse muudatustest tõstavad vähesel määral halduskoormust

ning riivavad põhiseadusega (edaspidi ka PS) tagatud ettevõtlusvabadust (PS § 31), õigust

vabale eneseteostusele (PS § 19) ning enesemääramisvabadust ja õigust eraelu puutumatusele

(PS § 26) järgmised muudatused:

• Aruandekohustusega hõlmatakse e-raha tooted ja riikide keskpankade digivääringud, mis

ületavad 10 000 USD ning kontol hoitavad krüptovara puudutavad tuletisväärtpaberid.

• Finantsasutusena käsitletakse ka krüptovarasse investeerivaid investeerimisühinguid.

• Lisainfona tuleb esitada konto/osaluse omaniku ja kontrolliva isiku roll ühingus (omanik,

kasusaaja, juht), samuti kas konto on uus/vana, ühises kasutuses, konto liik.

Eelnõuga on sätestatud ka halduskoormust vähendavaid muudatusi – eelkõige isiku

residentsuse väljaselgitamisega seotud koormuse vähendamiseks ning maksuriskita konto

välistamine aruandlusest (konto, millel deponeeritakse äriühingu asutamiseks vajalik kapital).

Finantskontode maksualane aruandlus ja krüptovara maksualane aruandlus on olemuslikult

samaväärsed, mistõttu põhiõiguste- ja vabaduste riivet analüüsitakse muudatuste kogumis

krüptovara aruandluse selgituste juures.

Eelnõu § 1 punkt 12. MTVS täiendamine peatükiga 12, krüptovara teabevahetus

Uue peatükiga võetakse üle halduskoostöö direktiivi muudatusega kokku lepitud krüptovara

aruandluse ja teabevahetuse reeglid. Ühtlasi rakendatakse direktiivi regulatsiooni kaudu OECD

liikmetega sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, kohaldades seda samaväärselt 3. riigi või

jurisdiktsiooni (maksu)residentide kohta teabe kogumisel ja aruandekohustuse täitmisel (vt

MTVS § 41).

Direktiivis ja seda üle võtvas eelnõus on püütud järgida krüptovaraturge käsitleva MiCA

määruse regulatsiooni, eelkõige selles kasutatud krüptovara, krüptovarateenuste ja asjaomaste

teenusepakkujate määratlusi ning arvesse võetud määrusega sätestatavat loakohustust.

Krüptovarast (MTVS § 89) hõlmatakse aruandluse ja teabevahetusega kõik krüptovarad, mida

kasutatakse maksete tegemiseks või investeerimiseks, sh sellele tunnusele vastavad NFT-d (non

fungible token ehk mitteasendatav krüptovara). Eelnõus on seotud krüptovara määratlus

15

eelkõige MiCA regulatsiooniga, mille artikkel 3 lõike 1 punkti 5 kohaselt on krüptovara

väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt,

kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat.

Aruandekohustusega ei ole hõlmatud:

1) direktiivi 6. lisa 4. jao A osa punktis 5 nimetatud e-raha;

2) keskpanga või muu keskse rahaasutuse välja antud digitaalne usaldusraha;

3) krüptovara, mille osas on krüptovarateenuse pakkuja usaldusväärselt kindlaks määranud, et

seda ei saa kasutada maksevahendina ega investeerimiseks.

Aruandlusega hõlmatakse krüptovaraga tehtud tehingud (MTVS § 810), millega

võimaldatakse krüptovara vahetada või üle kanda. Krüptovara vahetamise all tuleb mõista kõiki

teenuseid, mis hõlmavad krüptovara vahetamist mõne muu krüptovara vastu, krüptovara

vahetamist tavavaluuta vastu ja vastupidi. Krüptovara ülekande tehingu all tuleb mõista

krüptovara kandmist ühelt kontolt või aadressilt teisele. Aruandlusega ja teabevahetusega on

lisaks hõlmatud krüptovaras tehtud jaekaubanduse tehingud, mis ületavad 50 000 USD

lävendi17.

Krüptovaraga tehtud tehingute kohta tuleb koguda ja edastada järgmist teavet: krüptovara

nimetus, turuväärtus tehingu tegemise hetkel, tehingute arv ja vahetatud krüptovara arv;

tavavaluutat puudutavate tehingute puhul tehingu väärtus eurodes, mis arvestatakse tehingu

tegemise päeval kehtiva kursi alusel.

Direktiivi kohaselt tuleb krüptovaraga tehtud tehingute kohta esitada (ja vahetada) järgmist

krüptovara teavet:

1) krüptovara liik;

2) usaldusrahas omandamiste puhul makstud brutokogusumma, ühikute koguarv ja

avaldatavate tehingute arv;

3) usaldusrahas võõrandamiste puhul saadud brutokogusumma, ühikute koguarv ja

avaldatavate tehingute arv;

4) krüptovaras omandamiste puhul õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja

avaldatavate tehingute arv;

5) krüptovaras võõrandamiste puhul õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja

avaldatavate tehingute arv;

6) jaemaksetehingute õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja tehingute arv;

7) kasutajale tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei ole hõlmatud punktidega 2 ja 4,

õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, teadaolevate

ülekandeliikide kaupa;

8) avaldatava kasutaja tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei ole hõlmatud punktidega 3,

5 ja 6, õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, ning

teadaolevate ülekandeliikide kaupa;

9) aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja poolt määruse (EL) 2023/111318 artikli 3

punktis 18 määratletud hajusraamatu aadressidele, mis teadaolevalt ei ole seotud

krüptovarateenuse osutaja või finantsasutusega, tehtud ülekannete puhul õiglane

turuväärtus kokku ja ühikute koguarv.

17 Arvestus on kokku lepitud dollarites, kuna krüptovara puudutav teabevahetus põhineb OECD mudelil ning on

üleilmse mõjuga. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja

teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L

150, 9.6.2023, lk 1), kättesaadav EurLex andmebaasist: Regulation - 2023/1113 - EN - EUR-Lex

16

Punktide 2 ja 3 kohaldamisel edastatakse makstud või saadud summa selles usaldusrahas, milles

see maksti või saadi. Kui summad maksti või saadi mitmes usaldusrahas, edastatakse summad

ühes vääringus, konverteerituna iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandekohustuslik

krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab.

Punktide 4–9 kohaldamisel määratakse õiglane turuväärtus kindlaks ja edastatakse ühes

usaldusrahas, kusjuures väärtus on kindlaks määratud iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida

aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab.

Edastatavas teabes täpsustatakse usaldusraha, milles iga summa on esitatud.

MTVS § 810 lõike 3 kohaselt võib krüptovara teave olla hõlmatud teabevahetusega. Sellega

sätestatakse MTA õigus (ja kohustus) MTVS kohaselt kogutud krüptovara teabe jagamiseks

partnerriigi või -jurisdiktsiooni maksuhalduriga, keda teave puudutab.

MTVS § 810 lõikes 4 sätestatakse volitusnorm rahandusministrile kehtestada krüptovara teabe

deklaratsioonide vormid ning deklaratsioonide esitamise ja täitmise kord. Krüptovara teavet

esitatakse nagu ka finantskontode alast teavet, XML formaadis. Formaadid on välja töötatud

OECD Euroopa komisjoni koostöös.19

Kohustatud isikuteks (MTVS § 811) on krüptovara teenuseid pakkuvad isikud, kelle tunnused

sätestab direktiivi lisa 6 1. jagu. Nendeks võivad olla kõik MiCA kohaselt

registreerimiskohustuslikud ettevõtjad või ka isikud, kes ei jää MiCA reguleerimisalasse, kuid

kelle klientide hulgas on EL (maksu)residente, kellele osutatakse aruandekohustusega

hõlmatud krüptovarateenuseid ning kellel on seos liikmesriigiga, sh liikmesriigis asuv filiaal.

MiCA reguleerimisalast on väljas krüptovarateenuse osutajad, kes ei paku oma teenuseid

aktiivselt Euroopa Liidu residentidele, kuid kellelt on sellele vaatamata Euroopa Liidu

residentidest kliendid krüptovara vahetamise või ülekande teenuseid ostnud. MiCA

reguleerimisalast on lisaks üldjuhul väljas NFT-ga seotud teenuste pakkumine, kuid need on

hõlmatud direktiivist tuleneva aruandekohustusega20.

Aruandekohustuslik Eesti krüptovarateenuse osutaja tuvastatakse eelkõige selle järgi, kas tal on

asjakohase residentsusega kliente, kellele ta pakub selliseid krüptovarateenuseid, mis teevad

võimalikuks aruandekohustusega hõlmatud krüptovaratehingute realiseerimise.

Krüptovarateenuse all mõistetakse krüptovara laenamist ja panustamist ning MiCA määruse

artikli 3 lõike 1 punktis 16 nimetatud teenuseid:

a) krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel;

b) krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine;

c) krüptovara vahetamine raha vastu;

d) krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu;

e) krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel;

19 EL otsekohalduv rakendusmäärus, millega on kehtestatud EL toimuva andmevahetuse formaadid: Implementing

regulation - EU - 2025/2263 - EN - EUR-Lex

OECD CARF XML formaadis aruandluse skeem ja juhis on leitav OECD veebist aadressil:

https://www.oecd.org/en/publications/crypto-asset-reporting-framework-xml-schema_578052ec-en.html 20 NB! MiCA välistuse jaoks on oluline välja selgitada NFT unikaalsus ja mitteasendatavus ning direktiivist

tuleneva aruandekohustusega hõlmatuse jaoks on oluline välja selgitada NFT kasutatavus investeerimiseks (või ka

maksete tegemiseks).

17

f) krüptovara pakkumise korraldamine;

g) krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel;

h) krüptovara kohta nõu andmine;

i) krüptovaraportfelli valitsemine;

j) krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel.

Krüptovarasid puudutav liikmesriikide vaheline teabevahetus on üleilmse mõjuga sarnaselt

platvormihaldurite aruandekohustusega. Ettevõtjad, kes ei jää MiCA reguleerimisalasse,

peavad end registreerima liikmesriigis, millega ettevõtjal võiks olla kõige tugevam side.

Aruandlus puudutab krüptovarateenuse osutajate kliente ehk krüptovara kasutajaid, kes on

Euroopa Liidu liikmesriigi residendid või muu partnerjurisdiktsiooni residendid (füüsilised,

juriidilised isikud ning õiguslikud moodustised) ja keda saab käsitleda krüptovara lõpliku

kasutajana.

Aruandekohustustega ei ole hõlmatud sellised krüptovara kasutajad, kes kannavad väga

madalat maksuriski või kes alluvad muule maksualasele aruandekohustusele (väärtpaberiturul

osalev ettevõtte, valitsusasutus, rahvusvaheline organisatsioon, Eesti Pank jne).

Hoolsusmeetmed

MTVS § 815 lõige 3 kohustab krüptovarateenuse osutajaid tuvastama krüptovara kasutajate

hulgast aruandekohustusega hõlmatud kliendid. Selleks tuleb kohaldada direktiivis sätestatud

hoolsusmeetmeid, mis võimaldab klientide hulgast välja sõeluda isikud, kelle tehtud

krüptovaraga tehtavate tehingute kohta tuleb maksuhaldurile teavet esitada. Hoolsusmeetmeid

seaduse eelnõuga eraldi ei defineerita, vaid viidatakse direktiivile.

Sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega on siin võtmekohal aruandlusega hõlmatud

isiku kinnitus tema residentsus(t)e kohta. Eesti residendiks on resident TuMS § 6 mõistes.

Residentsuse kinnituse õigsus ja ajakohasus on määrava tähtsusega, et välja selgitada

liikmesriigid, kellel on õigustatud huvi isiku andmete vastu. Ka OECD ja komisjon on

järelevalves liikmesriikide üle seadnud residentsuse andmete õigsuse tagamise võimekuse

esikohale. Vajadusel tuleb krüptovarateenuse pakkujal koguda residentsuses veendumiseks

lisainfot või -dokumente. Juriidilisest isikust (või õiguslikust moodustisest) klientide kohta

tuleb välja selgitada ka nende kontrollivad isikud (tegelikud kasusaajad rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse mõistes).

MTVS § 814 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja hankima oma klientidelt

ärisuhte loomisel residentsuse kinnitusena vähemalt järgmist teavet:

1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku või õigusliku moodustise ärinimi;

2) füüsilise isiku elukoha aadress või juriidilise isiku aadress;

3) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille resident isik on;

4) maksukohustuslasena registreerimise number igas Euroopa Liidu liikmesriigis;

5) füüsilise isiku sünniaeg;

6) juriidilist isikut või õiguslikku moodustist, kes ei ole aktiivne üksus ega vabastatud isik,

kontrolliva isiku rollid, mille alusel ta on kontrolliv isik, kui see ei ole varasemalt välja

selgitatud,

7) kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, milliste kriteeriumide täitmisel käsitletakse

juriidilist isikut või õiguslikku moodustist aktiivse üksuse või vabastatud isikuna.

18

Krüptovara aruandluse rakendamise ajal olemas olevate klientide residentsuse kinnitus tuleb

hankida 2026. aasta jooksul.

MTVS § 814 lõikes 4 on sätestatud kohustatud isiku õigus kasutada residentsuse kohta kinnituse

hankimisel ka varasemalt sarnasel otstarbel kogutud sama teavet. Krüptovara aruandluse jaoks

sama teavet ei pea uuesti koguma.

Küll aga peab hoolsusmeetmeid kohaldama uuesti, kui krüptovarateenuse osutajal tekib

olemasoleva teabe pinnalt kahtlus, et senine teave on ebatäpne või aegunud.

Hoolsusmeetmete täitmise kohustus on universaalselt kõikidel krüptovarateenuse osutajatel

sõltumata sellest, kas nad on samaaegselt käsitletavad MiCA alusel tegutseva või muu

krüptovarateenuse osutajana. Just nimelt viimase puhul on see eriti relevantne, sest sellisel

teenuseosutajal tekib Eestis (ELis) registreerimise kohustus üksnes juhul, kui ta osutab

teenuseid EL residentidest aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajatele. Sellest

teadasaamine eeldab aga möödapääsematult hoolsusmeetmete rakendamist, ehk oma klientide

kohta teabe kogumist ja selle kontrollimist.

Juhul, kui hoolsusmeetmete tulemusel tuvastatakse kliente, kes on mõne EL liikmesriigi

residendid ehk aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajaid, tekib krüptovarateenuse

pakkujal (kes ei tegutse MiCA alusel) üldreeglina kohustus ennast ühes sellises EL liikmesriigis

registreerida. Krüptovarateenuse osutajate nimekirja jagatakse Euroopa komisjoni ja teiste

liikmesriikidega.

MTVS § 815 lõige 4 võimaldab krüptovarateenuse osutajal delegeerida hoolsusmeetmete

kohaldamisega seotud kohustused kolmandale isikule, kuid säte ei võimalda koos sellega

delegeerida ka vastutust. Kui krüptovarateenuse osutaja delegeerib hoolsusmeetmed

kolmandale isikule, siis vastutab see krüptovarateenuse osutaja ikkagi selle eest, et kõnealused

hoolsusmeetmed saaksid jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga täidetud.

Õiguslikku vastutust MTA silmis kolmas isik hoolsusmeetmete rakendamise eest ei kanna. Kui

see kolmas isik ei rakenda tähtaegselt hoolsusmeetmeid, või ei rakenda neid nõuetekohaselt,

siis saab ta vastutada vaid krüptovarateenuse osutaja ees vastavalt nendevahelisele

õigussuhtele.

Hoolsusmeetmete rakendussätted, MTVS § 237

Eelnõuga kehtestatav aruandlusreeglistik eeldab krüptovarateenuse ostuajalt toimivat IT

taristut, mis on suuteline koguma ning muul viisil fikseerima vajalikku infot ning seda edastama

maksuhaldurile. On mõistetav, et sellise IT taristu loomine vajab ressurssi ning aega, mistõttu

võib hoolsusmeetmete rakendamise kohene nõudmine kogu olemasoleva kliendibaasi suhtes

muutuda arvestatavaks koormuseks. Seetõttu nähakse rakendussättega ette täiendav

kalendriaasta, mille jooksul hankida aruandekohustuste jõustumise ajaks olemas olevate

klientide kinnitus nende residentsuse kohta.

2026. aasta 1. jaanuarist alates tuleb koguda jooksvalt teavet uute klientide residentsuse kohta

ning 2027. aasta 1 jaanuariks ka kõigi varasemalt olemas olnud klientide residentsuse kohta.

19

Aruandlusega hõlmatud periood on sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega üks

kalendriaasta. Teabe esitamise tähtaeg sätestatakse eelnõus sarnaselt finantskontode teabe

esitamise tähtajaga. Maksuhaldurid vahetavad kogutud teavet iga aasta septembri lõpuks.

Krüptovara teabevahetuse kanalina näeb direktiiv ette Euroopa komisjoni poolt loodava keskse

andmebaasi21. Samas korras, st keskse andmebaasi kaudu, kogutakse teavet suurkontsernide

riikidepõhiste aruannete kohta ja piiriüleste maksuskeemide kohta. Võrdlusena, finantskontode

alane teabevahetus on riikide vahel kahepoolne.

Krüptovarateenuse osutaja registreerimine, MTVS § 816.

MTVSist tulenevate kohustuste täitmise üle on oluline järele valvata, et tagada kohustatud

isikute võrdne kohtlemine, sh piiriüleselt. Järelevalves on olulisel kohal ülevaade turul

tegutsevatest ettevõtjatest. MiCA alusel tegutsevad krüptovarateenuse osutajad on

finantsinspektsiooni vaateväljas ning teave tegevusloa saanud või MiCA artikkel 60 kohase

teavituse teinud ettevõtjate kohta on olemas22. Krüptovara puudutav maksualane

aruandekohustus võib aga üksikjuhtudel olla ka ettevõtjatel, kes MiCA reguleerimisalasse ei

jää. EL residentidele teenuseid pakkuvatest sellistest krüptovaraettevõtjatest ülevaate saamiseks

nähakse neile ette registreerimiskohustus ühes EL liikmesriigis, millega ettevõtjal on

asjakohane seos. Registreeritud krüptovarateenuse osutajate nimekirja jagavad liikmesriigid

keskses, komisjoni loodud andmebaasis. Euroopa komisjoni tuleb teavitada ka

krüptovarateenuse osutajast, kes jätab end registreerimata. Direktiivi rakendamiseks näeb

eelnõu ette kohustuse MTA-l teha teiste liikmesriikide maksuhalduritega koostööd, et tagada

EL-is tegutsevate krüptovarateenuse osutajate registreerimine.

Registreerimiskohustusega krüptovarateenuse osutajateks on direktiivi lisa 6 1. jao A jaotise

lõikes 2 ja B jaotises nimetatud füüsilised või juriidilised isikud, kes ei tegutse Euroopa Liidu

määruse alusel, kuid kes võimaldavad aruandkohustusega hõlmatud krüptovara kasutajal teha

aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehinguid.

Registreerimiskohustus tuleb täita enne krüptovara teabe nö esmakordse esitamise tähtaega

(vastava kalendriaasta 30. juunil).

Krüptovarateenuse osutajal on teataval määral vabadus valida üks liikmesriik, mille

maksuhalduri juures end registreerida. Registreerimiskohustuse tekkimiseks peab tal lisaks EL

residendist klientidele olema liikmesriigiga mõni seostest, mis on sätestatud direktiivi lisa 6 1.

jao A jaotise lõikes 2 ja B jaotises. Registreerimisel tuleb lähtuda tugevaimast võimalikust

seosest liikmesriigiga. Vähenevas suunas on piisavaks seoseks residentsus maksustamise

mõttes, asutamiskoht või maksustamisalase aruandluse koht, juhtimiskoht, tegevuskoht. Kui

sama seos on mitme liikmesriigiga, valib isik ise ühe liikmesriigi, mille maksuhalduri juures

end registreerib.

Registreerimisel esitab krüptovarateenuse osutaja enda üldandmed, maksukohustuslasena

registreerimise numbri ning kontaktandmed. Registreerimisel tuleb ära märkida ka

21 Andmebaas arendatakse EL vahenditest, riigid peavad omal kulul andmebaasiga liidestuma. Komisjon

prognoosis direktiivi väljatöötamise ajal andmebaasi loomise kuluks 0,48 miljonit eurot ja hoolduskuluks 0,21

miljonit eurot aastas. 22 MiCA tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate nimekiri avaldatakse Finantsinspektsiooni veebis (KrüTS

§ 5 lg 7). Finantsinspektsioon avaldab ka need välisriigi krüptovaraettevõtjad, kes osutavad teenuseid Eestis:

Turuosaliste register | Finantsinspektsioon

20

liikmesriigid, mille residendid on tema kliendid ning võimalikud Euroopa Liidu välised

jurisdiktsioonid, kellega krüptovarateenuse osutajal on direktiivi kohane puutumus ning kellel

on sõlmitud MTVS § 41 lõikes 13 nimetatud teabevahetuse leping kõigi asjaomaste Euroopa

Liidu liikmesriikidega.

Maksuhaldur tunnistab krüptovarateenuse osutaja registreeringu kehtetuks, kui:

1) krüptovarateenuse osutaja teatab, et tal ei ole enam aruandekohustusega hõlmatud kliente;

2) maksuhalduril on alust arvata, et krüptovarateenuse osutaja tegevus on lõppenud;

3) krüptovarateenuse osutajal ei ole enam direktiivikohaseid seoseid liikmesriigiga;

4) krüptovarateenuse osutaja ei täida nõuetekohaselt maksuhaldurile teabe esitamise kohustust

vaatamata korduvatele meeldetuletustele.

Kui MTVSist tulenevad kohustused jäetakse vaatamata korduvatele meeldetuletustele täitmata,

tunnistatakse registreering kehtetuks hiljemalt 90 päeva möödumisel teabe esitamise

tähtpäevast, kuid mitte enne 30 päeva möödumist viimasest meeldetuletusest. Registreeringu

võib taastada, kui krüptovarateenuse osutaja esitab maksuhaldurile piisavad kinnitused

kohustuste täitmise kohta ning esitab ka tähtaegselt esitamata teabe.

Kooskõla põhiseadusega

Iga riive peab olema formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas23. Formaalse

põhiseaduspärasuse kohaselt peab põhiõigusi piirav õigustloov akt vastama pädevus-,

menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja põhiseaduse § 3 lg 1 esimeses lauses ja §-s 11

sätestatud seadusereservatsiooni põhimõtetele24. Materiaalse põhiseaduspärasuse kohaselt peab

põhiõiguse riivel olema põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk. Põhiõiguse riive on

proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.25

Riive mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust

ning eesmärgi olulisust.26 Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad

olema riivet õigustavad põhjused.27

Kaalul olevad põhiõigused ja nende piiratavus

Eelnõuga kavandatavad muudatused panevad krüptovarateenuse osutajatele kohustuse koguda

ja esitada MTA-le oma klientide kohta neid maksukohustuslasena tuvastavaid andmeid ning

koondteavet nende jaoks vahendatud tehingute kohta. Samal ajal panevad eelnõuga

kavandatavad muudatused krüptovarateenuse osutajate klientidele kohustuse taluda nende

kohta andmete kogumist ja MTA-le esitamist.

Krüptovara maksualase aruandluse kehtestamine tõstab halduskoormust ning riivab

ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja õigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ning

enesemääramisvabadust ja õigust eraelu puutumatusele (PS § 26).

23 Vt nt RKPJK 20.03.2014 otsus asjas nr 3-4-1-42-13, p 42; RKÜK 11.10.2001 otsus asjas nr 3-4-1-7-01, p-d 12

ja 14 24 Vt nt RKPJK 25.06.2009 otsus asjas nr 3-4-1-3-09, p-d 18–19 25 Vt nt Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29. 26 Vt nt RKPJK 17.12.2019 otsust asjas nr 5-19-40/36, p 52 27Ibid.

21

Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on kaitsta maksutulusid, mille abil saab riik tagada

põhiseaduslikke väärtusi. Avalike ülesannete täitmiseks peab riigil olema tulubaas28. 2025.

aasta riigieelarve seaduse kohaselt moodustasid maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 84,59%

riigieelarve tuludest. Põhiõiguseid piirava eesmärgi legitiimsus sõltub sellest, millises mahus

lubab põhiseadus asjakohast põhiõigust piirata.

Eraelu puutumatus, enesemääramisvabadus, õigus vabale eneseteostusele

Füüsilisest isikust krüptovara kasutaja seisukohast on asjakohased põhiõigused õigus vabale

eneseteostusele, enesemääramisvabadus ja õigus eraelu puutumatusele.

Riigikohus on oma praktikas paigutanud isikuandmete töötlemise peamiselt eraelu puutumatuse

kaitsealasse.29 Põhiõigust informatsioonilisele enesemääramisele on Riigikohus nimetanud

üksikutel juhtudel30, seda õigust samas sisustamata. Isikuandmete töötlemine on lubatud

seaduses sätestatud juhtudel ja korras, kui on olemas põhiõiguste riivet õigustavad kaalukad

argumendid, mis on kooskõlas PS § 26 teise lausega.

Põhiseaduse §-s 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Eraellu ei või

sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Seda põhiõigust võib piirata normis nimetatud eesmärgi saavutamiseks (kvalifitseeritud

piiriklausliga põhiõigus).

Sätte eesmärgiks on kaitsta inimeste eraelu põhjendamatu või omavolilise välise sekkumise

eest, pannes avalikule võimule negatiivse kohustuse mitte sekkuda ning samas ka positiivse

kohustuse luua asjakohased tingimused ja kaitsemehhanismid eraelu puutumatuse tagamiseks.

Põhiseaduse §-ga 26 tagatud eraelu puutumatuse kaitset riivab ka tegevus, millega piiratakse

isiku õigust otsustada, kellele ta andmeid enda kohta avaldab.31

Eraelu puutumatuse kaitsmisel omab lisaks §-le 26 tähendust ka § 19, mille kohaselt on igaühel

õigus vabale eneseteostusele. Põhiseaduse § 19 lõikel 1 on võrreldes spetsiaalsete

vabadusõigustega üldisem iseloom ja see kaitseb neid valdkondi, mida § 26 ei hõlma.

Põhiseaduse tõlgendamisel on leitud, et põhjendatud on sisustada põhiseaduse § 26 pigem avara

kaitsealaga eraelu garantiina, mis hõlmab ka seni § 19 lõikest 1 tuletatud isiksuspõhiõiguse

kaitsevaldkonnad (eelkõige enesemääramis- ja enesekujutamisõigus). Selline tõlgendus on

soovitatav ka seetõttu, et põhiseaduse § 19 lõike 1 ja § 26 piiramise võimalused on erinevad.

Põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud põhiõiguseid võib seadusega piirata igal põhiseadusega

kooskõlas oleval põhjusel (lihtne piiriklausel ehk seadusereservatsioon). Põhiseaduse § 26

tagab tugevama kaitse ning annab aluse tõlgendada selle sätte kaitseala laiendavalt. Sedasi

kaitseks § 26 ulatuslikult kogu isiku integriteeti, tema füüsilist ja vaimset puutumatust.

28 RKPJKo 3-4-1-52-13, punkt 55; samuti Riigikohtu üldkogu 12.07.2012. a otsus asjas nr 3-4-1-6-12, punktid

166 ja 167. 29 RKHK 06.01.2021 otsus asjas nr 3-19-1207, p 22; RKHK 19.12.2019 otsus asjas nr 5-19-38, p 95-96; RKHK

14.11.2019 otsus asjas nr 3-16-2497, p 18; RKHK 06.06.2019 otsus asjas nr 3-17-842, p 25–26; RKHK 12.06.2012

otsus asjas nr 3-3-1-3-12, p 19 30 RKPJK 12.01.1994 otsus asjas nr III-4/A-1/94; RKKK 26.08.1997 otsus asjas nr 3-1-1-80-97, p I; RKHK

07.06.2018 otsus asjas nr 3-16-586, p 12; RKKK 09.02.2021 otsus asjas nr 4-20-1588, p 20 31 Alexy, R. Põhiõigused Eesti põhiseaduses. Juridica eriväljaanne 2001, lk. 50.

22

Põhiseaduse § 19 lg 1 oleks üldine vabaduspõhiõigus. Selliselt mõistetuna on põhiseaduse § 26

inimväärikuse põhimõtte (PS § 10) elementaarsem väljendus ja esimene tagatis.32.

Muudatuse sobivus eesmärgi saavutamiseks

Nagu seletuskirja seaduse eesmärgi osas selgitatud, võimaldab krüptovara aruandlus heita

valgust mahukatele krüptovaras tehtud tehingutele, mille kohta maksuhalduritel ei ole võimalik

muul moel teavet saada. Seal viidatud krüptovaraturu maht ning deklareeritud krüptovara kasu

vahe võib olla märkimisväärne (vt seletuskirjast „Muudatuste rakendamisega kaasnevad

võimalikud tulud“). Krüptovara aruandluse kehtestamine seega sobib maksuriskide

tuvastamiseks ning muudatust võib pidada eesmärgi saavutamiseks sobivaks.

Muudatuse vajalikkus eesmärgi saavutamiseks

MKS ei anna MTA-le õigust koguda teavet krüptoturul esinevate maksuriskide tuvastamiseks.

MTA võib küsida isikute kohta teavet vaid isiku maksukohustuse suuruse väljaselgitamiseks

alustatud maksumenetluse raames. Kolmandalt isikult võib teavet küsida üksnes juhul, kui

isikult endalt ei õnnestu teavet saada. Välisriigi krüptovarateenuse pakkujalt teabe saamiseks

on võimalik edastada maksumenetluse raames päring asukohariigi maksuhaldurile.

Maksumenetluse saab alustada vaid juhul, kui maksuhalduril on tekkinud kahtlus

maksukohustuse rikkumise kohta. Maksuriskide tuvastamiseks ei ole võimalik maksumenetluse

kaudu andmeid koguda. Krüptovaraturgude detsentraliseeritus ja anonüümsus on pakkunud

võimalusi maksukohustuse varjamiseks. Maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks on

kõige tõhusam üleilmne koostöö maksuhaldurite vahel, mis võimaldab lisada

krüptovaraturgudele läbipaistvust. Eelnõuga kavandatavad muudatused on seega vajalikud

eesmärgi saavutamiseks ning muid, isikut vähem koormavaid võimalusi eesmärgi

saavutamiseks ei ole.

Põhiõiguste riive ulatuse ja intensiivsuse kooskõla eesmärgi olulisusega

MTA-le peab hakkama esitama krüptovara kasutajate kohta andmeid, mis võimaldavad

tuvastada isikut maksukohustuslasena – eelkõige tema maksukohustuslasena registreerimise

number (Eestis isikukood), nimi, perekonnanimi, elukoht. Samuti peab MTA-le hakkama

esitama teavet krüptovara kasutaja krüptovaras tehtud tehingute kogumahu kohta tehingute

liikide kaupa. Üksikasjalikku teavet tehingute kohta ei koguta.

Eraelu puutumatuse põhiõiguse riive on seda intensiivsem, mida isiklikumat laadi infot peab

isik välja andma. Teave krüptovaras tehtud tehingute mahu kohta ei kajasta inimese

terviseandmeid, usulisi või poliitilisi vaateid ega muid eriliigilisi isikuandmeid. Teave

krüptovaratehingute mahu kohta ei ole võrreldaval määral tundlikku laadi.

Krüptovara kasutaja maksukohustuslasena tuvastamist võimaldavate andmete ja tema

kürptotehingute koondandmete kogumine ning nende MTA-le esitamine ei too isikule kaasa

lisakohustusi. See tähendab, et tehingute kohta teabe kogumine ei tähenda, et iga tehingut

hakatakse maksustama. Eelnõuga krüptovara maksustamise reegleid ei muudeta. Krüptovaraga

või krüptovaras tehtud tehingutest saadud tulu kuulub ka edaspidi maksustamisele tavakorras.

32 K. Jaanimägi, L. Oja, Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 26 p 8

23

Tegemist ei ole olemuslikult uut laadi teabe kogumisega. Tehingutest saadud tulu tulekski isikul

ise deklareerida ning saadud kasult tasuda tulumaks. Samamoodi tuleb mistahes tulult, sh

teenitud töötasult tasuda tulumaks ja muud maksud. Muudatus toetab maksukohustuslaste

võrdset kohtlemist. Seaduskuulekad inimesed maksavad maksu ja sellel on nende

sissetulekutele negatiivne mõju. Kuna ka krüptovaras tehtud tehingutest saadud tulult tuleb

tasuda maksu, siis ei saa soosida olukorda, kus keegi jätab selle tasumata.

Teavet kogutakse kõigi Eesti krüptovarateenuse osutajate klientide kohta (laiemalt kõigi

teabevahetusega liitunud riikide maksukohustuslasi), mistõttu riive puudutab väga paljusid

inimesi, kuid riive põhiõigustele on olemuslikult mõõdukas.

Tagatud on isikute andmekaitseõigused, sh isiku teavitamiskohustuse ja vaidlustamisõiguse

kaudu. Andmevahetus toimub turvalise elektroonilise süsteemi kaudu, millega krüpteeritakse

ja dekrüpteeritakse andmeid ning juurdepääs andmetele on lubatud anda vaid volitatud

ametnikele.

Krüptovaraturu mahtu ning krüptovaras tehtud tehingutest deklareeritud tulude mahu erinevust

arvestades on maksudest kõrvalehoidumise risk kõrge. Arvestades maksutulude suurt osakaalu

riigi tuludes, on krüptovara aruandluse kehtestamine oluline meede riigieelarve kaitsmiseks

ning kaalub üles aruandlusega mõõdukalt riivatavad põhiõigused. Kuna abinõuga taotletav

eesmärk kaalub üles avalikes huvides riigieelarve kaitseks kehtestava põhiõiguse riive, võib

abinõud pidada mõõdukaks ehk proportsionaalseks.33

Ettevõtlusvabadus

Krüptovarateenuse osutajate koormamine aruandekohustusega suurendab nende

halduskoormust ning piirab põhiseadusega sätestatud ettevõtlusvabaduse teostamist.

Põhiseaduse § 31 sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabaduse. Seadus võib

sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Seega on tegemist põhiõigusega, mida

võib seadusega piirata mistahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (lihtne

piiriklausel ehk seadusreservatsioon).

Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega

seotud tegevuse34. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riivab ka see, kui ettevõtlusvabadust

mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt.35 Riigikohus on selgitanud, et põhiseaduse § 31

teine lause, mis lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele, annab

seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada

sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest.36

Arusaadavalt ei tohi sellised piirangud kahjustada ettevõtjate huvi või õigust rohkem, kui seda

normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Piirangud peavad olema proportsionaalsed

soovitud eesmärgiga

Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, millele vastab riigi kohustus mitte luua põhjendamatuid

takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlusvabadus ei kohusta riiki andma ettevõtjatele vahendeid

33 RKPJK 26.03.2009 otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 29 34 RKPJKo 3-4-1-6-00. 35 RKPJKo 3-4-1-1-02. 36 O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/20. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi

põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKHKo 3-3-1-75-15.

24

ettevõtluse teostamiseks, kuid vabaduse realiseerimine eeldab toetamiskohustust. St riigil on

kohustus tagada õiguslik keskkond vaba turu toimimiseks. Isikutel on õigus nõuda riigi

sekkumist konkureerivate ettevõtjate tegevusse, et kaitsta teda teiste ettevõtjate õigusvastase

tegevuse eest.37 Seega on põhjendatud finantsturul ühtsete aruandlusreeglite kehtestamine

sõltumata sellest, kas tegemist on traditsiooniliste või uuenduslikumate finantsteenustega.

Alates 2016. aastast peavad traditsioonilised finantsteenuste osutajad koguma ja alates 2017.

aastast esitama teavet oma klientide maksukohustuslasena tuvastamist võimaldavaid andmeid

ja koondinfot nende kontode kohta. Aruandekohustuse laiendamine ka krüptovarateenuse

osutajatele tagab seega finantsturul võrdsemad konkurentsitingimused.

Muudatuse sobivus eesmärgi saavutamiseks

Krüptovara puudutav aruandlus heidab valgust krüptovaras tehtud tehingute mahtudele, mille

kohta maksuhalduritel ei ole võimalik muul moel teavet saada. Aruandekohustuse piiriülene

kehtestamine tagab, et kohustuse täitmine kohaldub võimalikult võrdselt kõigile ettevõtjatele

ning teeb keerulisemaks teenuste liikumise „soodsamasse“ keskkonda. Krüptovaraturu maht

ning deklareeritud krüptovara kasu vahe võib olla märkimisväärne. Krüptovara aruandluse

kehtestamine seega sobib maksuriskide tuvastamiseks ning muudatust võib pidada eesmärgi

saavutamiseks sobivaks.

Muudatuse vajalikkus eesmärgi saavutamiseks

Maksuhaldur saab krüptovaras tehtud tehingute kohta teavet vaid maksudeklaratsioonidest. Kui

maksuhalduril tekib kahtlus krüptovaras tehtud tehinguga saadud tulult tulumaksu tasumata

jätmise kohta või vigades tulu deklareerimisel, saab isikult küsida krüptovaras tehtud tehingute

kohta lisateavet maksumenetluses. Maksuriskide hindamiseks täpsemate andmete kogumise

võimalus maksuhalduril puudub. Maksuriske saab üldises plaanis hinnata peamiselt

krüptovaraturu mahu ja deklareeritud tulu võrdleva analüüsiga. Samas on väga oluline tagada

maksukohustuslaste võrdne kohtlemine ning mitte soodustada olukorda, kus krüptovaras tehtud

tehingutelt saadud tulu jääb maksustamata. Muudatus on vajalik, et MTA-l oleks piisav info

maksuriskide tuvastamiseks.

Krüptovarateenused on olemuslikult riigipiirideta teenused, mis teeb maksuriskide hindamise

veelgi keerulisemaks. Üleilmselt rakendatav krüptovara aruandlus on seega ainuvõimalik

meede maksuriskide usaldusväärseks väljaselgitamiseks ning sellega riigi tulude kaitsmiseks.

Puuduvad muud, isikuid vähem koormavad võimalused eesmärgi saavutamiseks.

Põhiõiguste riive ulatuse ja intensiivsuse kooskõla eesmärgi olulisusega

Aruandekohustuse kehtestamisest tulenev halduskoormus on kõige kõrgem aruandluse

ülesehitamisel. Ühtsete aruandlusreeglite rakendamiseks võetakse kasutusele EL ja OECD

koostöös välja töötatud XML formaadis olevad aruandlusvormid. Need võimaldavad andmeid

töödelda automatiseeritult ega vaja seega üldjuhul kulukat ja aeganõudvat käsitööd. Küll aga

on tarvis teha ühekordsed infosüsteemide arendustööd XMLi kasutuselevõtmiseks.

Ühise teabevahetuse mudeli järgi andmete kogumine ja esitamine võimaldab krüptovarateenuse

pakkujatel täita kohustusi samade reeglite järgi sõltumata riigist, kus teenuseid pakutakse.

Riikidel on põhimõtteliselt kõigil õigus kehtestada erineva riigisisesed aruandlusreeglid, kuid

37 O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/6. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi

põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKÜKo 3-4-1-2-13 p 105.

25

üleilmse standardiga liitumine võimaldab lähtuda üks-ühele samadest aruandlusreeglitest. See

omakorda välistab võimaliku mitmekordse aruandluse piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate jaoks.

Aruandlusreeglite väljatöötamisel on arvestatud muudest õigusaktidest tulenevate kohustustega

(MiCA, rahapesureeglid), mis peaks võimaldama krüptovara aruandlust rakendada

tasakaalustatult teiste kohustustega.

Aruandekohustuste täitmise tagamisel on MTA võtnud eesmärgiks ettevõtjate võimalikult

mitmekülgse toetamise nõustamise ja juhendamise kaudu. Ajas on aruandekohustusega

kaasnev koormus seega eeldatavalt vähenev ning kogumina mõõdukas.

Krüptovaraturu mahtu ning krüptovaras tehtud tehingutest deklareeritud tulude mahu erinevust

arvestades on maksudest kõrvalehoidumise risk kõrge. Arvestades maksutulude suurt osakaalu

riigi tuludes, on krüptovara aruandluse kehtestamine oluline meede riigieelarve kaitsmiseks

ning kaalub üles aruandlusega mõõdukalt riivatavad põhiõigused. Kuna abinõuga taotletav

eesmärk kaalub üles avalikes huvides riigieelarve kaitseks kehtestava põhiõiguse riive, võib

abinõud pidada mõõdukaks ehk proportsionaalseks.38

Eelnõu § 1 punktid 13, 14 ja 17. MTVS § 201 ja § 202 muutmine, eelotsuste teabevahetus

Eelotsuste alase teabevahetuse jaoks MTA lisateavet ei kogu. Liidu maksuhaldurid vahetavad

olemas olevat teavet EL riikidega, kelle maksustamisõiguseid võib eelotsus puudutada.

Eelotsuse taotlejatele täiendavaid kohustusi teabevahetusega ega direktiivist tulenevate

muudatustega ei kaasne.

Muudatusega kehtestatakse varakatele üksikisikutele (high net worth individuals) antud

piiriüleste eelotsuste vahetamine maksuhaldurite vahel. Teavet jagatakse eelotsuste kohta,

millel on piiriülene mõju, nt isikud on mitteresidendid. Juhul, kui eelotsuses kirjeldatud

tehingud ega tehingute osapooled teisi riike ei puuduta, siis selliste eelotsuste kohta teavet ei

jagata.

Euroopa Kontrollikoda on soovitanud hõlmata piiriüleste siduvate eelotsuste alasesse

teabevahetusse ka varakatele üksikisikutele antud siduvad eelotsused ning eelkokkulepped.

Eelnõuga sätestatakse, et automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed füüsiliste isikute

vaheliste toimingute maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, milles viidatud tehingu

või tehingute kogumi summa ületab Maksu- ja Tolliametile teada olevalt 1 500 000 eurot või

samaväärset summat muus vääringus. Ilma, et see mõjutaks piiriüleses eelotsuses osutatud

summat, koosneb eelotsuse summa eri kaupade, teenuste või varadega seotud tehingute kogumi

puhul alusväärtuse kogusummast. Summasid ei liideta, kui samade kaupade, teenuste või

varadega tehakse tehinguid mitu korda. Komisjon on selgitanud, et alusväärtus tähendab siin

seda, et tehingute seeria või kogumi puhul ei tohiks tehingu hinda summeerida. Näiteks

lisandväärtuse lisamisel võetakse aluseks asja lisandunud väärtusega hind, mitte algne, nö

väärindamata hinna ja lisandväärtusega hinna summa. Direktiiv ei kohusta maksuhaldurit

eelotsuse väärtust ise välja selgitama, kui maksumaksja pole seda infot tehingu kirjeldusse

lisanud.

38 RKPJK 26.03.2009 otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 29

26

Lisaks hõlmatakse automaatse teabevahetusega andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute

maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, millega määratakse kindlaks, kas isik on Eesti

resident TuMS § 6 tähenduses. Teavet ei vahetata eelotsuse kohta, mis käsitleb mitteresidendist

töötajatele ja juhtidele maksatavaid tasusid või mitteresidentide pensionide maksustamist

tuluallika riigis. Komisjon on selgitanud, et residentsustunnistuse väljastamine ei ole siduva

eelotsuse määratlusega kaetud, kui hinnatakse haldusotsustuse raames mineviku asjaolusid. Kui

residentsustunnistus on aga osa eelotsusest, siis allub see aruandlusele.

Kooskõla põhiseadusega

Muudatused, mis hõlmavad teabevahetusega piiriülese mõjuga eelotsused, mis puudutavad

füüsilise isiku maksustamist ja kus viidatud tehingu summa ületab 1,5 miljonit eurot või millega

määratakse kindlaks isiku residentsus, halduskoormust ei tõsta. Küll aga riivavad muudatused

õigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ning õigust eraelu puutumatusele ja

enesemääramisvabadust (PS § 26).

Eelnõu kohaselt aruandlusega hõlmatavaid eelotsuseid on seni taotletud kõige rohkem kord

aastas. Mõjutatud isikute hulk on seega väga väike.

Riive õigusele vabaks eneseteostuseks ja enesemääramisvabadusele on legitiimse eesmärgiga

ja proportsionaalne.

Muudatusega adresseeritakse Euroopa Kontrollikoja eriaruandes 03/2021 välja toodud

võimalikku suure mõjuga maksuriski, kuna eelotsuste teabevahetusest on seni välja jäänud

varakate füüsiliste isikute maksustamist puudutavate tehingute kohta antud eelotsused.

Kontrollikoja hinnangul võib varakas üksikisik, kes saab sellise eelotsuse soodsate

maksumääradega liikmesriigist, vältida õiglase maksusumma maksmist oma residentsuse

järgses liikmesriigis39. Ka residentsuse muudatus toob kaasa võimaliku maksuriski isiku senise

residentsuse järgses liikmesriigis.

Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on kaitsta riigieelarvelisi vahendeid, mille abil saab

riik tagada põhiseaduslikke väärtusi. Avalike ülesannete täitmiseks peab riigil olema tulubaas40.

Teabevahetuse laiendamine varakate füüsiliste isikute maksustamist ja füüsiliste isikute

residentsust puudutavatele eelotsustele võimaldab kaitsta riigieelarvelisi vahendeid ning on

eesmärgina seega legitiimne.

Põhiõiguste- ja vabaduste riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv,

vajalik ja mõõdukas). Piiriülese maksuriski tuvastamiseks on eelotsuste kohta teabe vahetamine

vahendina sobiv. Teabevahetus on vajalik, kuna riikidel ei ole muud võimalust saada

usaldusväärset teavet teises riigis tehtud otsuste kohta, mis mõjutavad selle riigi

maksustamisõigust. Muudatus on mõõdukas, kuna kaitseb riike võimaliku kõrge maksuriski

eest, tuues samas eelotsuse saanud isikule kaasa vaid nö talumiskohustuse, st temalt endalt

täiendavate andmete esitamist ega muude kohustuste täitmist ei nõuta. Puudutatud isikute

andmekaitseõigused on tagatud.

39 Vt Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 03/2021, soovitused punktis 32, kättesaadav aadressil: Special Report No

03/2021: Exchanging tax information in the EU: solid foundation, cracks in the implementation 40 RKPJKo 3-4-1-52-13, punkt 55; samuti Riigikohtu üldkogu 12.07.2012. a otsus asjas nr 3-4-1-6-12, punktid

166 ja 167.

27

Maksuhaldurite teabevahetusega kaasnevad riived isikute põhiõigustele ja -vabadustele on

olemuslikult sarnased, mistõttu üksikasjalikumalt on avatud põhiõiguste ja -vabaduste riive

krüptovara aruandluse selgituste juures.

Eelnõu § 1 punktid 15, 16, 18 ja 20, samuti eelnõu § 2 punkt 6.

MTVS § 202, 203 ja 2013 ning MKS § 915 muutmine, maksukohustuslase registrikood.

Maksualast teavet on võimalik kasutada vaid juhul, kui teave on võimalik usaldusväärselt

kokku viia asjaomase maksukohustuslasega. Maksukohustuslase tuvastamiseks kasutatakse

maksukohustuslase registrikoodi (kasutatakse lühendit TIN, taxpayer identification number).

Eestis on selleks isikukood või äriregistri antav registrikood. Puuduv või vigadega TIN on üks

suuremaid takistusi teabevahetuse tõhususe tagamisel, mistõttu direktiivis võeti eesmärgiks

TIN teavet tugevdada.

Maksukohustuslase registrikoodi puudutavaid muudatusi on eelnõus läbivalt. Maksuhaldurile

pannakse kohustus lisada alates 01.01.2028 maksukohustuslase registrikood järgmistel

juhtudel;

1) eelotsuse saanud isiku TIN vahetatavate eelotsuste juurde, kui see on olemas (MTVS § 202);

2) teavet kontserni liikmete maksukohustuslase registreerimise numbri kohta (MTVS § 203);

3) lisaks muu isiku, keda aruandekohustusega skeem tõenäoliselt mõjutab,

maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas (MTVS § 2013).

Selleks, et MTA-l oleks võimalik eelotsuse saanud välisriigi residendi TINi kohta teavet koguda

ja jagada, sätestatakse maksuhalduri siduva eelotsuse taotlejale MKS §-s 915 kohustus lisada

taotlusele ka TIN info.

TIN vahetamist puudutavaid muudatusi rakendatakse alates 2028. aasta jaanuarist, muudatused

on planeeritud jõustuma 31.12.2027. Maksuhalduri siduva eelotsuse taotlustes tuleb hakata

märkima välisriigi TINi esimesel võimalusel, muudatus jõustatakse üldises korras.

Direktiiviga on lisaks kokku lepitud komisjoni kohustus liikmesriikidega koostöös töötada välja

rakendus, mille abil veenduda TIN õigsuses. Seniste arutelude käigus ei ole komisjon soovinud

täpsustada, milline see rakendus võiks olla ning kuidas TIN õigsuse kontroll üles oleks ehitatud.

Direktiiviga on liikmesriikidele pandud kohustus püüda pakkuda aruandekohustuslikele

isikutele TINi elektroonilise valideerimise võimalust alates 2028. aastast. Seda kohustust

eelnõuga praegu üle ei võeta. Mõistlik on oodata ära, milliseid tehnilisi lahendusi komisjon

hakkab pakkuma TIN õigsuse valideerimiseks. 2025. aasta lõpuks on komisjon alustanud

analüüsiga, et kaardistada TIN õigsuse valideerimise õiguslikke ja tehnilisi võimalusi.

Käegakatsutavaid lahendusi veel arutelu all ei ole.

Kooskõla põhiseadusega

Muudatused, mis kohustavad MTVSist tulenevatele aruannetele lisama isiku

maksukohustuslasena registreerimise koodi, tõstavad halduskoormust ning riivavad

ettevõtlusvabadust (PS § 31), õigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ja

enesemääramisvabadust (PS § 26). Maksukohustuslasena registreerimise koodi lisamine

jagatavale teabele tagab, et teave on saajariigis kasutatav ja teabevahetus eesmärgipärane.

Tegemist ei ole täiesti uut laadi kohustusega, laiendatakse üksnes isikute ringi, kelle

tuvastamiseks tuleb aruandesse lisada tema maksukohustuslasena registreerimise kood.

28

Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on kaitsta riigieelarvelisi vahendeid, mille abil saab

riik tagada põhiseaduslikke väärtusi. Avalike ülesannete täitmiseks peab riigil olema tulubaas41.

Põhiõiguste- ja vabaduste riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv,

vajalik ja mõõdukas).

Õiguse vabale eneseteostusele ja enesemääramisvabaduse kontekstis on tegemist

proportsionaalse meetmega. Maksukohustuslasena registreerimise kood võimaldab

teabevahetuse käigus saadud teavet siduda kindla maksukohustuslasega ja seega meetmena

sobiv. See on ka vajalik, kuna muu teave isiku kohta ei võimalda isikuid võrreldava kindlusega

tuvastada. Koodi puudumisel juhindutakse ka sünniajast ja sünnikohast, kuid need ei pruugi

olla unikaalsed. Ilma andmeid usaldusväärselt õige isikuga kokku viimata on andmed kasutud

ning teabevahetuse eesmärk nõrgeneb. Sellest tulenevalt on meede kindlasti vajalik. Meede on

mõõdukas. Kogutavatel andmetel on kaalukus tähendus, samas kui isiku jaoks on tegemist

reeglina vähetundliku teabega (Eestis isikukood).

Ettevõtlusvabaduse kontekstis on samuti tegemist proportsionaalse meetmega. Meetme

sobivuse ja vajaduse kaalutlused on siin samad, mis eelmises lõigus välja toodud kaalutlused.

Meetme mõõdukust teabeandja jaoks tasakaalustab see, et tegemist ei ole täiesti uut laadi

kohustusega. EL ja OECD pakuvad maksukohustuslasena registreerimise koodi struktuuri

korrektsuses veendumise tööriistu, mis toetavad kohustuste täitmist42. Euroopa komisjon on

analüüsimas võimalusi töötada välja ka maksukohustuslasena registreerimise koodi õigsuse

tuvastamise tööriista. Muudatustega kohanemiseks antakse mõnevõrra pikem aeg – neid

rakendatakse alates 2028. aastast.

Ühingu jaoks, kelle maksukohustuslasena registreerimise kood hõlmatakse teabevahetusega,

muudatus põhiõiguste- ja vabaduste riivet endast ei kujuta. Reeglina on tegemist ühingu

registrikoodiga, mis on elementaarne teave iga ühingu kohta nagu nimi ja aadress.

Eelnõu § 1 punktid 19, 21 ja 22, MTVS § 2013 ja 2014, piiriüleste maksuskeemide

teabevahetus

Halduskoostöö direktiiviga sätestatud piiriüleste maksuskeemide alases aruandluses on

võtmeroll pandud vahendajatele, st isikutele, kes on skeemi välja töötanud. Sageli on nendeks

(audiitorbüroos tegutsevad) maksunõustajad ja advokaadid, kes on üldjuhul seotud

kutsesaladuse hoidmise kohustusega ega saa seega kliendiga seostatavat teavet maksuhaldurile

edastada.

Direktiiv viidi kooskõlla Euroopa Kohtu suunistega piiriüleste maksuskeemide aruandluse

kohta. Euroopa Liidu Kohus (otsus43 asjas C-694/29) leidis, et halduskoostöö direktiivi artikkel

8ab lõige 5 on Euroopa Liidu Inimõiguste Harta artikli 7 valguses kehtetu. Vahendajalt

(advokaat, maksunõustaja), kellele laieneb kutsesaladuse hoidmise kohustus, ei saa nõuda, et ta

teavitaks teist vahendajat aruandekohustuse täitmisest loobumisest kutsesaladuse hoidmise

kohustuse tõttu. Direktiiv peab tagama, et aruandekohustuse täitmisest loobumise tagajärgedest

41 RKPJKo 3-4-1-52-13, punkt 55; samuti Riigikohtu üldkogu 12.07.2012. a otsus asjas nr 3-4-1-6-12, punktid

166 ja 167. 42 TIN valideerimise tööriistad on leitavad järgmiselt: TIN on-the-Web - European Commission ning Tax

identification numbers | OECD 43 Rohkem infot vt aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-694/20

29

teavitatakse klienti, kellele piiriülese maksuskeemiga seotud teenuseid pakuti. See tähendab, et

aruandekohustus nihkub advokaadilt või maksunõustajalt isikule, kelle jaoks maksuskeemiga

seotud teenuseid pakuti, olgu ta maksumaksja ise või teatud juhul teine vahendaja. Praktikas

juba sedasi aruandlus ka toimib ning piiriüleste maksuskeemide kohta esitavad maksuhaldurile

teavet maksukohustuslased ise, mitte vahendajad, kes maksuskeemi välja töötasid, turustasid

või pakkusid skeemi rakendamisega seotud teenuseid.

Arvestades, et Euroopa Kohus leidis, et kutsesaladusele võib 100%liselt tugineda vaid

vandeadvokaat (Eesti õigusruumi sobivamalt küll kõik advokaadibüroo töötajad), jäetakse

eelnõuga ära teise vahendaja teavitamise kohustus sellistel teabeandjatel, kes tuginevad

advokatuuriseaduse §is 45 sätestatud kutsesaladusele.

Audiitortegevuse seaduse §is 48 sätestatud kutsesaladusele tugineva teabeandja jaoks selle

eelnõuga midagi ei muutu.

Piiriüleseid maksuskeeme puudutava aruandluse muudatused tugevdavad kutsesaladuse

tagatist, mis praktikas juba eelnõus kirjeldatud viisil toimib. Sellest tulenevalt muudatused

halduskoormust kaasa ei too ega riiva ettevõtlusvabadust, õigust vabale eneseteostusele ega

enesemääramisvabadust.

Eelnõu § 1 punktid 23–25, MTVS rakendussätete muutmine

MTVS §-s 231 lõikes 7 sätestatakse direktiivis tehtud finantskontode teabevahetuse muudatuste

rakendamine alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Seadus on üle võetud viidetega direktiivile. Viited

hõlmavad peamiseid mõisteid, samuti aruandlus- ja hoolsuskohustusi, milles tehti küll

muudatusi, kuid mis MTVS teksti ei peegeldu. Rakendussäte puudutab ka finantskontode

maksualast aruandlust ja teabevahetust OECD kokkuleppe alusel. Samad muudatused on tehtud

OECD finantskontode aruandluse reeglites. OECD kokkulepet rakendatakse direktiivi sätete

alusel, et vältida topeltaruandluse teket teabevahetuses ELis ja kolmandate riikidega.

Muudatused peegelduvad ministri määruses, millega kehtestatakse teabevahetuse vormid (vt

rakendusaktide muutmine).

Direktiivis tehtud muudatuste jälgimise hõlbustamiseks on seletuskirjale lisatud muudatusi

peegeldav direktiivi lisa 1, millest tulenevad mõistete määratlused ning aruandlus- ja

hoolsuskohustused.

MTVS 233 lõikega 4 sätestatakse MTVS § 201 lõigete 4 ja 5 kohaldamine nende füüsiliste

isikute maksukohustust käsitlevate eelotsuse kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või

uuendatud pärast 2026. aasta 1. jaanuari. Varasemate eelotsuste kohta liikmesriikidele viidatud

teavet ei jagata.

MTVS §-s 237 sätestatakse aruandekohustuse rakendumise tähtaeg muu kui EL liikmesriigiga

teabe vahetamisel. MTVS §-s 41 sätestatakse MTA kohustus avaldada oma veebis nimekiri

partnerriikidest ja -jurisdiktsioonidest, kellega vahetatakse teavet muu kui direktiivi alusel.

MTA hoiab nimekirja aktuaalsena, uuendades seda vähemalt kaks korda aastas.

Teabeandjad peaksid oma klientide residentsuse välja selgitama kliendisuhte loomisel,

võimalikud aruandekohustusega hõlmatud isikud. MTVSiga nõutav aruanne finantskontode või

30

krüptovarade kohta tuleb esitada vaid juhul, kui isiku residentsuse riik või -jurisdiktsioon on

ühinenud vastava teabevahetuse kokkuleppega.

Finantskontode ning krüptovara kohta teavet esitama kohustatud teabeandjale peab jääma

mõistlik aeg andmete kogumiseks mitteresidentide kohta, kes on aruandekohustusega

hõlmatud. Nimekirja lisatud riigi või jurisdiktsiooni residendi kohta tuleb aruanne esitada

esimest korda aastal, mis järgneb riigi või jurisdiktsiooni nimekirja lisamise aastale. Aruanne

esitatakse esimest korda aasta kohta, mil teabevahetuse kokkulepe rakendus.

MTVS §-s 238 sätestatakse krüptovara teabevahetuse rakendamine.

Direktiivist juhinduv tõlgendamine tagab direktiivi ühtse kohaldamise EL-is, mistõttu on lõikes

1 sätestatud juhis juhinduda MTVSist tulenevate hoolsus- ja aruandlusnõuete täitmisel

direktiivi tekstist, eelkõige direktiivi lisas 6 sätestatud üksikasjalikest juhistest.

Esimest korda tuleb kohaldada hoolsusmeetmed teabe kohta, mis kogutakse 2026. aastal ning

esitada 2026 kohta käiv teave esimest korda 2027. aasta 30. juuniks.

Krüptovarateenuse osutajatel on kliendisuhted sõlmitud ka enne 2026. aastat. Varasemal

perioodil sõlmitud ärisuhete ja kogutud teabe suhtes kohaldatakse hoolsusmeetmed 2027. aasta

1. jaanuariks ehk 2026. aasta jooksul.

Eelnõu § 1 punkt 26, normitehniline märkus

MTVS normitehnilist märkust täiendatakse viitega halduskoostöö direktiivi seitsmendale

muudatusele.

Eelnõu § 2 Maksukorralduse seaduse muutmine

Eelnõu § 2 punktid 1 ja 2, MKS § 17 uue teksti sätestamine

Muudatus ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega. Eelnõu juurde on lisatud justiits- ja

digiministeeriumi taotlusel MKS § 17 muudetud terviktekst, mis lahendab peamised

andmetöötlusega seotud kitsaskohad. Üksikasjalikumad muudatused, sh rakendusaktides,

töötatakse välja 2026. aasta jooksul eraldi eelnõuga. MKS § 17 lg 2 p 8 kehtestatakse eraldi

sättega, et oleks võimalik selle hilisem jõustamine.

Eelnõu § 2 punktis 3 sätestatakse MKS § 27 lõike 8 muudatusega MTA jaoks tähtaeg MTVS-

kohase aruandluse raames esitatud riikidepõhise aruande avaldamiseks.

Raamatupidamisdirektiivist tuleneva suurkontsernide finantsaruande avaldamiskohustuse

täitmiseks avaldab maksuhaldur oma veebilehel maksualase teabevahetuse seaduse §-de 205 ja

206 kohaselt esitatud andmed hiljemalt andmete esitamise tähtajale järgneva aasta 31.

jaanuariks.

Eelnõu § 2 punkt 4, MKS § 517 täiendamine ametiabi käigus saadud andmete kasutamise

üldklausliga

MKSi lisatakse üldine alus rahvusvahelise ametiabi teel saadud andmete kasutamiseks, mis

annab MTA-le õiguse rahvusvahelise ametiabi käigus saadud teavet kasutada rahvusvahelise

ametiabi aluseks olevas õigusaktis sätestatud eesmärkidel. Analoogselt sisaldab norm MTA-le

õiguse jätta nõudmata teise liikmesriigi nõusolek andmete kasutamiseks, kui eesmärk on

sätestatud koostöö aluseks olevas direktiivis, maksulepingus või muus koostööinstrumendis.

31

Direktiiv seab liikmesriikidele piirangud rahvusvahelise ametiabi teel saadud andmete

kasutamiseks. Kokku on lepitud andmete kasutamise eesmärgid, mis ei vaja andmeid edastanud

liikmesriigi kooskõlastust. Ülejäänud juhtudel tuleb saada andmete kasutamiseks teise

liikmesriigi luba. Direktiivi viimase muudatusega laiendati andmete kasutamise eesmärke, mis

kooskõlastamist ei vaja. Kuna need eesmärgid kaugenevad mõnevõrra maksustamise

eesmärgist, on vajalik andmete kasutamise õigus direktiivis sätestatud eesmärkidel sätestada ka

MKSis. Andmete kasutamine on aktuaalne ka maksulepingute alusel toimuva rahvusvahelise

ametiabi kontekstis. Direktiivi rakendamist võimaldav norm on seega otstarbekas sätestada

abstraktsena ning siduda andmete kasutamise õiguse tuvastamine konkreetse instrumendiga,

mille alusel andmed on saadud.

Direktiiv on seni lubanud andmeid kasutada peamiselt otseste maksudega seotud menetlustes,

sh kohtumenetlustes, väärteo- ja kriminaalasjades ning maksudega seotud kohustuste

sundtäitmisel. Hiljutise muudatusega täiendati andmete kasutuseesmärkide loetelu

tollimaksudega seotud ülesannete täitmise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamisega seotud ülesannete täitmisega. Lisati ka teavet saanud riigi õigus kasutada saadud

teavet ilma luba küsimata sellistel eesmärkidel, mis on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklil 215 põhineva õigusaktiga44, ning jagada teavet ka oma riigi teiste asutustega

(direktiivi artikkel 16).

Maksuhalduri või riigi muu asutuse poolt andmete kasutamine muudel eesmärkidel on võimalik

siiski vaid juhul, kui liikmesriigi õigus neid andmeid jagada võimaldab. Ametist välja võib

seega rahvusvahelise ametiabi teel saadud teavet jagada vaid MKS §-s 29 ja 30 sätestatud

juhtudel.

Eelnõu § 2 punkt 5, MKS § 63 täiendamine lõikega 5

Muudatusega viiakse MKS § 17 lõikes 31 olev norm sisu poolest sobivamasse asukohta MKS

§is 63. Normi sisuks on anda MKS § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste üle (muud riigi

avalik-õiguslikud rahalised nõuded) arvestuse pidamisel ja nende täitmise korraldamisel Riigi

Tugiteenuste Keskusele MKS § 63 lõikes 2 nimetatud õigused. Viidatud normi kohaselt

on riiklike maksude maksuhalduril õigus saada tasuta riigi andmekogu vastutavalt või

volitatud töötlejalt taotluses näidatud perioodil maksustamise seisukohast tähendust omavaid

tehinguid sooritanud isikute identifitseerimist võimaldavaid andmeid (ees- ja perekonnanime

või ärinime; isiku- või registrikoodi; isikukoodi puudumisel sünnikuupäeva, -kuud ja -aastat)

ning nende poolt sooritatud tehingute andmeid.

Eelnõu § 2 punkt 6, MKS § 915 täiendamine lõikega 21

Vt eelotsuste teabevahetust, eelkõige TIN kogumist puudutavad MTVS § 202 muudatused.

Selleks, et halduskoostöö raames jagatav teave oleks saajariigis tõhusalt kasutatav, on tarvis

lisada andmetele korrektne maksukohustuslase registrikood. Maksuhalduri siduva eelotsuse

taotluses tuleb mitteresidendil esitada lisaks oma residentsusjärgse riigi TIN.

Eelnõu § 2 punkt 7, MTVS väärteotrahvi suurendamine MKS §-is 1553

44 Sisuliselt seoses Venemaa suhtes sanktsioonide kehtestamisega.

32

Halduskoostöö direktiivi kehtivad normid nõuavad, et riigid kehtestaksid direktiivist tulenevate

aruandekohustuste täitmise tagamiseks karistused ja muud sunnimeetmed, mis on tõhusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad.

Euroopa Kontrollikoda on juhtinud tähelepanu, et karistuste suurused on liikmesriigiti väga

erinevad ning mõningates riikides põhjendamatult madalad.

Euroopa komisjon ning OECD juurde moodustatud Maksustamisalase Läbipaistvuse Üleilmne

Foorum juhib jätkuvalt Eesti tähelepanu väga madalale trahvimäärale MKSis, mis ei pruugi

tagada automaatse teabevahetuse järelevalve tõhusust.

Piiriülest koostööd tagavate sanktsioonide puhul tuleb karistusnormide kujundamisel järgida

lisaks rahvusvahelisi suundumusi, et tagada piiriüleselt tegutsevate isikute võimalikult võrdne

kohtlemine. Maksuhaldurite piiriülese koostöö toimivust peab tagama MKSi §-s 1553 sätestatud

väärteokoosseis (teabevahetuse takistamine), mille kohaselt võib maksualase teabevahetuse

seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmata jätmise eest

või teabevahetuse takistamise eest määrata rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut

ning juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalseks suuruseks ette nähtud 3200 eurot.

Juriidilise isiku trahvimäärade tõstmine muudab MTVS-is sätestatud kohustuste rikkumise eest

ette nähtud trahvimäärad paremini kooskõlla ajakohastatud karistusseadustikuga (KarS).

KarS võeti vastu 2001. aastal ning see jõustus 2002. aasta 1. septembril. KarSi §-ga 47 nähti

ette piirid, millest eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda. KarSi

§ 47 lõikes 2 sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla

vahemikus 500–50 000 krooni (32–3200 eurot). Arvestades inflatsiooni ja elatustaseme tõusu,

on KarSi viidatud sätet kahel korral muudetud ning trahvimäära tõstetud. 2007. a tõsteti

juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr 500 000 kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a

KarSi revisjoni tulemusena tõsteti trahvimäär 400 000 euroni. KarSi § 47 lõike 2 muutmisega

seoses ei ole riiklikku järelevalvet reguleerivate eriseaduste sanktsioonimäärade ajakohasust

süsteemselt analüüsitud ning vastutuse peatükki sisaldavate mitmete või kõigi selliste

eriseaduste muutmist ühe paketina menetletud. Seepärast jääb valdkonnaseaduste

muutmisvajaduse analüüsimine iga ministeeriumi ülesandeks. Analüüsivajadusele on

Justiitsministeerium tähelepanu juhtinud erinevate seaduseelnõude kooskõlastuskirjades.45

Arvukatest eriseadustest, mille väljatöötamine ja vastuvõtmine jäi 2000. aastate esimesse

poolde, samasse aega KarSi eelnõu koostamisega, võib leida, et juriidilise isiku rahatrahvi

määraks valiti valdavalt maksimaalne määr. 2002. a KarSi järgi oli see 50 000 krooni (3200

eurot). Sama määr on püsinud paljudes eriseadustes muutmatuna ning koos KarSi muutmisega

aastatel 2007 ja 2015 ei ole trahvimäärasid tõstetud. MKS on üks sellistest eriseadustest, kus

trahvimäärasid ei ole tõstetud ning uued väärteokoosseisudki on varustatud seniste koosseisude

eeskujul suhteliselt madala trahvimääraga.

45 Tolliseaduse eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eade0861-1f73-4139-a6ae-bd670afe01c9.

Tubakaseaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a66f06b-93c0-4757-83cd-5e6e07fba987.

Vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f862966-e4d6-48bb-ba19-c96b8b250061.

33

On kaheldav, kas juriidilise isiku puhul täidab mõnetuhande euro suurune rahatrahv

karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest hoiduma.

Näiteks võivad finantsasutustel ja suurkontsernidel müügikäibed ja kasumid olla väga suured.

Kohustuste tahtlik täitmata jätmine ei tohi anda õigusrikkujale konkurentsieelist. Karistus peab

selle võimaliku eelise kõrvaldama.

Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis

karistusena täidaks nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki. Trahvimäära muudatuse

eesmärgiks on muuta juriidiliste isikute rikkumised sellise tagajärjega tegudeks, mille eest

määratavate trahvide suurus oleks paremas seoses õigusrikkumise objektiks oleva võimaliku

teabevahetusest kõrvalehoidumise tõttu varjatud maksukohustuse suurusega. Seaduses

sanktsiooni ülemmäära tõstmisel saab MTA karistuse suuruse määramisel suurema

kaalutlusruumi.

Trahvimäärade tõstmisel tuleb hinnata, kas eelnõus välja pakutud uus rahatrahvi määr on

seadusega taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas).

Muudatuse eesmärk on tagada, et maksuhaldurite vahel maksualase teabe vahetamise

takistamise tagajärjeks on karistus, millel on nii üld- kui eripreventiivne mõju. Valitud meedet

peetakse sobivaks, kui see täidab eesmärki ning vajalikuks, kui eesmärki ei ole võimalk

saavutada muul moel. Karistusmäärasid, mis on võrreldavad 22 aasta taguste trahvimääradega,

ei saa pidada mõjusaks ning eesmärki täitvaks. Seepärast on trahvimäära tõstmine vajalik ning

sobiv lahendus karistuse üld- ja eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks.

Arvestama peab ka füüsilise isiku trahviühiku tõstmisega KarSis, millega füüsilisele isikule

määratava rahatrahvi ülemmäär on praegu 2400 eurot ja juriidilisele isikule sama teo eest

määratava rahatrahvi ülemmäär on 3200 eurot. Sellisel kujul ei ole juriidilise isiku karistusel

preventiivset toimet, samuti on füüsilise ja juriidilise isiku karistused omavahel

ebaproportsionaalsed. Seepärast on põhjendatud juriidilise isiku trahvimäära tõsta.

Sobiva ülemmäära leidmiseks võrreldi MTVSist tulenevate kohustuste rikkumise eest ette

nähtud juriidilise isiku trahvimäärasid nende seaduste trahvimääradega, mida on viimastel

aastatel muudetud. Selgus, et kõrged trahvimäärad, mis ulatuvad miljonitesse, on sätestatud

näiteks vedelkütuse seaduses, krediidiasutuste seaduses, kindlustustegevuse seaduses,

isikuandmete kaitse seaduses ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses.

KarSi § 47 lõike 2 maksimaalne määr 400 000 eurot on ette nähtud veeseaduses, infoühiskonna

teenuse seaduses, rahvusvahelise sanktsiooni seaduses, tarbijakaitseseaduses,

maapõueseaduses ja reklaamiseaduses. Paljudes eriseadustes on jäädud enne 2015. aasta KarSi

§ 47 muudatust kehtinud maksimaalse määra juurde, mis oli alates 2011. aastast 32 000 eurot

(kalapüügiseadus, biotsiidiseadus, maksukorralduse seadus, mõõteseadus). Sellises kontekstis

on MKS §-is 1553 sätestatud trahvimäär 3200 eurot ebaproportsionaalselt madal. Arvestades

KarSiga lubatud maksimaalset trahvimäära ning näidetena toodud eriseadusi, samuti

teabevahetuse takistamise eest ettenähtud sanktsioonide piiriülest mõju, ei ole eelnõuga valitud

trahvimäär 50 000 eurot ülemäära kõrge ning seda saab pidada mõõdukaks.

Eriti reljeefselt tuleb trahvimäära mõju vähesus välja rahatrahvi suuruse määramise

halduspraktika valguses. Riigikohtu suunistest lähtudes võtab menetleja seadusega sätestatud

maksimaalsest trahvimäärast poole ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kaaludes kas

tõstab või langetab summat. Kui raskendavaid asjaolusid ei tuvastata, siis maksimaalset trahvi

või sellele lähedast trahvisummat ei määrata.

34

Samadel kaalutlustel ning võrreldavas suurusjärgus tõsteti hiljuti ka tolliseaduses ettenähtud

rahatrahvide ülemmäärasid.

Teabevahetuse takistamise tõkestamise eesmärgiga sanktsiooni näevad ette halduskoostöö

direktiiv ning sarnased Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tasandi

rahvusvahelised kokkulepped46. Ka Euroopa Kontrollikoda on maksuhaldurite halduskoostöö

tõhususe hindamisel välja toonud sanktsioonide mõjususe suurendamise vajadust47.

Teabevahetuse takistamisega seotud väärteomenetlusi seni algatatud ei ole ning muudatusel on

seega eelkõige preventiivne mõju. Väärteomenetluste puudumise tõttu on väga keeruline

asjakohaselt hinnata muudatuse praktilist ja vahetut mõju.

Maksuvaldkonna väärteotrahvide ajakohastamise vajadus jääb endiselt aktuaalseks.

Muudatus ei puuduta füüsilise isikule määratava rahatrahvi suurust.

Eelnõu § 2 punkt 8, MKS § 162, väärtegude aegumistähtaeg

Samadest kaalutlustest lähtuvalt, millele on viidatud eelnõu § 2 punktis 8, lisatakse MTVSis

sätestatud kohustuste rikkumise eest ette nähtud väärteokoosseis MKS § 162 lõikes 1 sätestatud

loetellu väärtegudest, mille aegumistähtaeg on kolm aastat.

Praegu on 3-aastase aegumistähtajaga järgmised väärteod: maksukohustuse varjamine ja

tagastusnõude alusetu suurendamine; maksuhalduri tegevuse takistamine; aktsiisiga

maksustatavate kaupadega seotud eeskirjade rikkumine; aktsiisilaopidaja ja registreeritud

kaubasaaja kohustuste täitmata jätmine ja ebaseaduslikud toimingud aktsiisivabalt sisseveetud

mootorikütusega.

Olemuslikult on MTVSis sätestatud kohustuste rikkumine võrreldav maksuhalduri tegevuse

takistamisega, mistõttu on põhjendatud ka nende väärtegude aegumise arvutamisel lähtuda 3-

aastasest tähtajast.

Eelnõu § 2 punkt 9, normitehniline märkus

MKS normitehnilist märkust täiendatakse viitega halduskoostöö direktiivi seitsmendale

muudatusele.

Eelnõu § 3, TuMS muutmine

Eelnõu §-ga 3 nähakse ette TuMS § 45 lõike 8 kehtetuks tunnistamine. Norm ei ole sellisel

kujul enam ajakohane. Sellest tulenevate kohustuste täitmise järjepidevus tagatakse MTVS §

41 lõike 1 muudatuse kaudu, millega kehtetuks tunnistatav norm asendatakse.

TuMS § 45 lg 8 sätestab järgmist: Kui residendist füüsiline isik on saanud intressi, millelt

tulenevalt nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157,

26.06.2003, lk 38–48) või selle direktiivi alusel Eesti või Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust

46 Üksikasjalikumat teavet leiab rahandusministeeriumi veebilehel aadressil: Maksualane teabevahetus |

Rahandusministeerium 47 Vt soovitused punktis 112. Euroopa Kontrollikoja eriaruandega 03/2021 saab tutvuda nende veebilehel aadressil:

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=57680

35

on tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu maha arvata Eestis sama

maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse

§ 46 lõikes 6 sätestatud tähtpäevaks.

[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006, lõiget 8 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. a 1.

jaanuarist.]

Algse normiga kohaldati liiduülest kokkulepet hoiuste intresside direktiivi rakendamiseks

suhetes Andorra, Liechtensteini Vürstiriigi, Monaco, San Marino ja Šveitsi

Konföderatsiooniga.

Osa hoiuste intresside direktiivist tulenevast koostööst asendati finantskontode alase

teabevahetusega halduskoostöö direktiivis (mis omakorda tugineb OECD tasandil kokku

lepitud finantskontode maksualase teabevahetuse standardile CRS). Sellest tulenevalt lisati

hoiuste direktiivi alusel sõlmitud viiele liiduülesele koostöölepingule muutmisprotokollid48,

millega lepiti kokku asjaomaste riikide ning EL liikmesriikide maksuhaldurite vahelises

finantskontode info jagamises.

Hoiuste intresside direktiiv ise tunnistati kehtetuks49.

Nende lepingute alusel saab edaspidi vahetada TuMS § 45 lõike 8 asemel MTVS § 41 lõike 1

alusel sama infot, mida OECD tasandi CRS mitmepoolse lepingu alusel ning EL halduskoostöö

direktiivi alusel.

Eelnõu § 4. Seaduse jõustumine

Direktiiv tuleb üle võtta 2025 aasta 31. detsembrist ning rakendada 2026. aasta 1. jaanuarist.

Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras, kuid aruandlusega hõlmatud teavet tuleb hakata

rakendussätte kohaselt koguma 2026. aasta 1. jaanuarist arvates. Esimest korda tuleb

aruandlusega hõlmatud teave esitada 2027. aastal andmete kohta, mis koguti 2026. aasta sees.

Eelnõu § 1 punktid 15, 16, 18 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 31. detsembril. Seega on eelnõu § 2

punktis 6 sätestatud MKS § 915 muudatus võimalik jõustada üldises korras.

Eelnõu § 2 punktis 2 sätestatud MKS § 17 lõike 2 punkt 8 on planeeritud jõustuma 2027. aasta

1. jaanuaril. Normi kohaselt sätestatakse maksukohuslaste registri põhimäärusega registri

andmeandjad ja nendelt saadavad andmed. Iga maksukohustuslaste registris töödeldava

andmekoosseisu kaardistamine on äärmiselt ajamahukas, mistõttu vajab see lisaaega.

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõuga võetakse üle halduskoostöö direktiivi muudatused ning neid rakendatakse kooskõlas

MiCA määrusega.

48 Detailsemat infot vt komisjoni veebist: : European Tax Transparency Agreements - European Commission 49 ELi hoiuste intresside direktiiv tühistati ametlikult 10. novembril 2015. Tühistamine jõustus 1. jaanuaril 2016,

üleminekusätted kehtisid kuni 30. juunini 2017.

36

6. SEADUSE MÕJUD

Komisjoni esialgse mõjuhinnangu kohaselt on krüptovarateenuse osutajate aruandluse

loomiseks vajalik liiduülene regulatsioon. Praeguse olukorra säilitamine, kus maksuhalduritel

puudub juurdepääs krüptovaradega seonduva maksukohustuse kindlaksmääramiseks vajalikule

teabele ning seega tuleks üles ehitada erinevad riiklikud aruandlusreeglid, oleks kõige

madalama tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususega variant. Euroopa Liidu üleste

aruandlusreeglite sätestamine seaks kõik Euroopa Liidus tegutsevad krüptovara teenuste

pakkujad ning ka maksuhaldurid liidu tasandil võrdsesse olukorda.

Komisjoni hinnangul võib krüptovarateenuse osutajate aruandlusest saadav teave tuua kaasa

täiendava maksutulu liidu tasandil aastas kuni 2,4 miljardit eurot.

MTA hindab teabevahetust krüptovara kasutajate osas vajalikuks. Kogutavad andmed

võimaldavad tuvastada probleemseid maksumaksjad, kes jätavad krüptovaraga tehtud

tehingutest saadud kasu deklareerimata, kasutavad krüptovara ettevõttest raha välja viimiseks,

töötasude maksmiseks, omakapitali sissemakseteks vms ning muuhulgas kasutavad seda

makse/arveldusvahendina. Lisaks annavad andmed olulist lisandväärtust ka muudes

valdkondades, nt rahapesu, rahvusvahelised sanktsioonid või võitlus kuritegevusega.

Valdkonna reguleeritus korrastab ka turgu ja omab krüptovaradega seonduva maksukuulekuse

osas positiivset mõju.

2025. aasta esimese kvartali lõpus oli Eesti krüptovarateenuse pakkujate bilansimaht 2,09

miljardit eurot. Klientide arv ulatus 1,92 miljonini ja klientide varad moodustasid

teenusepakkujate bilansist 87%. Varaliikide lõikes omasid kliendid kokku Bitcoini 767 miljoni

väärtuses, Ethereumi 233 miljoni euro väärtuses ning muid krüptovarasid 820 miljoni euro

väärtuses. Eesti klientide vara koosseisus oli 48 miljoni euro väärtuses Bitcoini, 3 miljoni euro

väärtuses Ethereumi ning 16 miljoni euro väärtuses muud krüptovara. Tehingute kogukäive

kvartalis ulatus 4,56 miljardi euroni.

Eesti klientide kogukäive oli 62 miljonit eurot, mis on tunduvalt väiksem võrreldes nii eelmise

kvartali kui ka eelmise aasta sama perioodiga. Kuigi krüptovarade kogumaht on vähenenud, on

klientide arv kiiresti kasvanud ning Eesti klientide huvi eelkõige Bitcoini vastu suurenenud.

Kuna turgu domineerivad mitteresidendid ja hinnakõikumised mõjutavad tulemusi kiiresti, on

oluline jätkata riskide seiret ja tagada piisav regulatiivne raamistik finantssüsteemi stabiilsuse

kaitseks.

Finantskontode alase aruandluse kitsendamine vaid rahvusvahelise teabevahetusega

hõlmatud teabele

Mõju valdkond: majanduslik mõju (halduskoormus); mõju riigiasutustele (töökoormus)

Sihtrühm: Eestis registreeritud finantsasutused ning nende füüsilisest ja juriidilisest isikust

kliendid (kontoomanikud/kontrollivad isikud), MTA

Kõikehõlmav teabe esitamise kohustus kehtestati finantsasutuste halduskoormuse

vähendamiseks, mis vastasel juhul oleks kaasnenud vajadusega filtreerida kliente kahte

kategooriasse – need, kes on rahvusvahelise teabevahetusega hõlmatud ja kelle kohta tuleb

teavet esitada; ja need, kes pole rahvusvahelise teabevahetusega hõlmatud ning kelle kohta

seega ei ole vaja teavet esitada. Kuna edaspidiselt aga kohustatakse finantsasutusi edastama

teavet üksnes teabevahetusega hõlmatud klientide kohta, siis võib sellest prognoosida

37

finantsasutuste teatavat halduskoormuse suurenemist, sest edaspidi peavad nad hakkama

sõeluma oma kliente. Teisalt, see sõelumine on tõenäoliselt optimeeritav erinevate IT

lahenduste kaudu ning kuivõrd MTA hakkab oma veebilehel hoidma nimekirja

teabevahetusega hõlmatud riikidest ning jurisdiktsioonidest, ei saa muudatusega kaasneva mõju

ulatust pidada suureks. Finantskontode alase teabevahetuse rahvusvaheline võrgustik on suures

osas juba välja kujunenud ning suuri muutuseid teabevahetusega hõlmatud riikide nimekirjas

regulaarselt olema ei saa. MTA töökoormus aga peaks eelduslikult muudatuse tulemusel

vähenema, sest edaspidi puudub vajadus asuda kustutama ebavajalikku teavet, küll aga tekib

vajadus hoida aruandlusega hõlmatud riikide nimekiri aktuaalsena.

Mõju kaasnemise sagedust eelnõu ei mõjuta. Finantsasutused esitavad MTA-le teavet kord

aastas ning see ei muutu. Mis muutub, on asjaolu, et edaspidi esitavad finantsasutused teavet

pisut vähema hulga andmesubjektide kohta.

Sihtrühma suurust võib kõikide sihtrühma kategooriate suhtes (finantsasutused,

kontoomanikud/kontrollivad isikud, MTA) pidada väikeseks. Finantskontode alane

aruandekohustus on fikseeritud vaid mitteresidentidest kontoomanikele, kes moodustavad Eesti

kogu kontoomanike hulgast väikese osa. Finantsasutused moodustavad omakorda väikese osa

ettevõtjate koguhulgast – näiteks Finantsinspektsiooni turuosaliste registrist lähtuvalt tegutseb

Eestis üheksa krediidiasutust ning viis välisriikide krediidiasutuste filiaali.50 Finantskontode

aruandlusega seotud ülesandeid täidab kuni 5 MTA ametnikku (täistööajale taandatult).

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Teoorias võib klientide sõelumise

vajadusega halduskoormus suureneda, kuid tuleb silmas pidada, et ettepanek filtreerimisnõude

tekitamiseks tuli pangandussektorilt endalt. Tõenäoliselt on sihtrühm seega muudatusega

arvestanud ning selleks ettevalmistunud.

Krüptovara teabevahetuse rakendamine

Kaasnev mõju: Mõju majandusele

Mõju krüptovarateenuse osutajatele

Sihtrühmad. Krüptovarade aruandlus puudutab ettevõtjaid, kes osutavad krüptovara

vahetamise ja ülekandmise teenuseid Euroopa Liidu liikmesriigi residentidele. Lisaks puudutab

aruandekohustus ka krüptovarateenuse pakkujaid, kelle majandustegevus ei vaja tegevusluba.

2025. aasta suve seisuga on Eestis 39 teadaolevat krüptovarateenuse pakkujat51. Krüptovara

ettevõtjate arv on drastiliselt langenud seoses uute rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) nõuetega.

Rahapesu Andmebüroo lõpetas alates 30.12.2024 krüptovarateenuse tegevuslubade

väljastamise ning selle asemel annab krüptovaraturu osalise loa Finantsinspektsioon.

50 Vt https://www.fi.ee/et/turuosaliste-

register?closed=1&st[31]=31&st[36]=36&st[37]=37&st[38]=38&st[39]=39&st[40]=40&st[41]=41&st[42]=42&

st[43]=43 51 RAB avalik info on 31.12.2024 seisuga kättesaadav RAB veebist: Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024 |

Rahapesu Andmebüroo

EL liikmesriikides on virtuaalvääringu teenuse pakkujate arv väga kõikuv, ulatudes ligi 10st ettevõtjast 500

ettevõtjani riigi kohta. Täpset ülevaadet, sh maailmaturu kohta, kahjuks ei ole.

38

Teenusepakkujad viiakse krüptovaraturu seadusega täielikult Finantsinspektsiooni järelevalve

alla alates 1.07.2026, mil kaotavad kehtivuse Rahapesu Andmebüroo väljastatud tegevusload

krüptovara teenuse osutamiseks. Neile krüptovarateenuse osutajatele, kellel on kehtiv Rahapesu

Andmebüroo tegevusluba, jääb õigus selle alusel tegutseda 2026. aasta 1. juulini. Juhul kui

krüptovara tegevusluba omavad isikud jätkavad oma majandustegevust kuni 2026. aasta

esimese juulini ning uut tegevusluba Finantsinspektsioonilt ei taotle, võivad nad suure

tõenäosusega sattuda krüptovara alase teabevahetuse skoopi tehingute osas, mida teostati 2026.

aasta I poolaastal.

Krüptovaraturu seadusega (edaspidi KrüTS) toodi krüptovaraturu osaliste tegevus

Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Krüptovaraturu seadust kohaldatakse isikute suhtes, kes

tegelevad krüptovara emiteerimise, pakkumise ja vastaval platvormil kauplemisele võtmisega

ning kes osutavad krüptovarateenuseid MiCA määruse tähenduses. Kõik isikud, kes MiCA

tähenduses omavad tegevusluba, on raporteerimiskohustuslased.

Krüptovara jaguneb KrüTSi ja MiCA tähenduses:

1. varapõhiseks tokeniks (tuntud ka kui ART);

2. e-raha tokeniks, ja (tuntud ka kui EMT), ja

3. muuks krüptovaraks (millega seotud teenuste teenusepakkujad on tuntud ka kui CASPid).

Analoogselt jaotuvad ka nende osas pakutavad teenused:

1. varapõhise tokeni emiteerimise teenus;

2. e-raha tokeni emiteerimise teenus;

3. muu krüptovara teenus.

Krüptovarade alane aruandlus mõjutab isikuid, kes pakuvad varapõhise tokeni emiteerimise

teenust ning muid krüptovaradega seonduvaid teenuseid. E-rahaga seotud teenusepakkujad

langevad finantskontode alase teabevahetuse alla. Seletuskirja koostamise seisuga ei ole Eestis

Finantsinspektsiooni andmetel eelmainitud valdkondades tegevusluba antud ühelegi finantsturu

osalisele.

Lisaks tekib aruandekohustus isikutel (nii füüsilistel, kui ka juriidilistel), kes pakuvad

krüptovaradega seotud teenuseid EL residendile või muu partnerjurisdiktsiooni residendile, mis

ei vaja tegevusluba.

Mõju esinemise sagedus ja ulatus. Hoolsusmeetmete rakendamise ning teabe esitamise

kohustuse täitmine eeldab krüptovarateenuse osutajatelt nii ühekordseid kui ka alalisi kulutusi.

Kõige suurem mõju esineb muudatuste rakendumise järgselt, kui on tarvis hoolsus- ja

aruandekohustused välja selgitada ja luua infotehnoloogiline taristu, mis võimaldab

krüptovarateenuse osutajal operatiivselt koondada ning edastada nõutud teavet. Samuti on

aruandlusega alustamise aastal vaja rohkem investeerida töötajate koolitamisse. Jooksvalt

kaasneb suurem mõju hoolsusmeetmete kohaldamise, klientidelt vajalike andmete kogumise

ja aruandluse koostamise võimekuse loomisega. Krüptovarateenuse osutajad peavad looma

tehnilise võimekuse oma klientide ja nende tehingute andmete kogumiseks, XML

deklaratsioonivormi koostamiseks ning kord aastas maksuhaldurile edastamiseks. Klientide

kohta tuleb koguda täiendavat infot, et välja selgitada nende tõenäoline residentsus (isikukood,

isiku kinnitus oma residentsuse kohta) ja nende osas kindla regulaarsusega kohaldada

täiendavaid hoolsusmeetmeid, et tuvastada andmetes võimalikke muutusi. Finantskontode alase

teabevahetuse näitel saavad loetletud tegevused suure tõenäosusega olema lahutamatuks osaks

tunne-oma-klienti põhimõtte kohaldamisest, rahapesu vastu võitlemise meetmete

39

rakendamisest ja muude seonduvate regulatiivsete nõuete (vastavuskontrolli funktsioon)

täitmisest. Tehingute kohta on andmed elektroonilisel kujul olemas. Andmete kogumine ja

maksuhaldurile edastamine on võimalik lahendada XML formaati kasutades, mis võimaldab

automatiseeritud aruandlust, kuid on suhteliselt kulukas. Mõju ulatuse osas kaasnevad

aruandekohustuslikele krüptovara platvormidele ühekordne IT arenduse kulu, teataval määral

selle ülalhoidmiskulu ning sõltuvalt nende suurusest ka potentsiaalne täiendav personalikulu,

et aruandluskohust, kui ka sellega kaasnevaid hoolsusmeetmeid täita.

Mõju on eelduslikult veidi madalam finantsasutuste jaoks, kes pakuvad krüptovarateenuseid

lisaks oma põhiteenustele ning kes praegu juba täidavad finantskontode maksualase aruandluse

kohustusi, kus hoolsusmeetmed on võrreldavad ning aruandluskogemus olemas, sh klientide

teavitamine nende andmete töötlemisest.

Mõju ulatust tuleb pidada keskmiseks kuni suureks. Halduskoormuse ulatus sõltub klientide

arvust ning andmetöötluse automatiseerimise korral vähemal määral aruandekohustusega

hõlmatud krüptovaraga tehtavate tehingute arvust.

Mõju sagedus on mõõdukas, kuna hoolsusmeetmeid ei pea kohaldama sama kliendi suhtes

uuesti enne kui asjaoludes pole muutuseid toimunud ja ettevõtjal pole tekkinud kahtlust

andmete ebatäpsuse osas. Aruandekohustus tuleb täita üks kord aastas.

Ebasoovitavate mõjude risk. Erinevate aruandluse standardite täitmisega seoses on kaasnenud

ja kaasneb ka peale muudatuste rakendumist nii Eesti kui välisriigi krüptovarateenuse osutajale

mitmeid kulusid (näiteks infosüsteemide muutmine, töötajate koolitamine). Ebasoovitavate

mõjude riski hoitakse proportsionaalsena pideva kontakti hoidmise kaudu turuosalistega ning

juhendmaterjalide pakkumisega. Samas ühtlustab erinevate aruandluse standardite

rakendamine krüptovarateenuse osutajate konkurentsitingimusi. Üleilmselt ühtsena kehtestatud

aruandlusreeglid ning rahvusvahelistest rahapesureeglitest kantud hoolsusmeetmed peaksid

hoidma piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormuse võimalikult madalal.

Euroopa komisjoni hinnangul võivad teenuspakkujate kulud aruandluseks vajalike

infosüsteemide loomiseks ulatuda kuni 1,7 miljoni euroni suurema teenusepakkuja kohta.

Komisjon on ka vajalikuks pidanud rõhutada, et eeldused, millel hinnang põhineb, ei pruugi

olla korrektsed, ja et kulu on sõltuv väga paljudest teguritest, eelkõige raporteeritavate tehingute

arvust. Miljoni euroni küündivate kulude vajadust võib eeldada peamiselt suurimatelt,

rahvusvaheliselt tegutsevatelt teenusepakkujatelt (nt Binance, Coinbase Exchange, Kraken).

Tehingumahud Eestis on võrreldes maailma suurimate krüptoplatvormidega väiksemad. Sestap

on ka süsteemiarenduskulud madalamad. Teabevahetusega seonduvate nõuete rakendamisega

võib kaasneda ka täiendavaid personalikulusid, et maksualase teabevahetuse regulatsioonidest

tulenevaid raporteerimisnõudeid ja hoolsusmeetmeid täita.

Mõju krüptovara kasutajatele

Sihtrühm. MTVS reguleerimisalas on kõik EL liikmesriigi või liiduvälise partnerriigi

residendist füüsilised ja juriidilisest isikud, kes kasutavad Eesti, või Eestis registreeritud

välisriigi krüptovarateenuse osutaja teenuseid aruandekohustusega hõlmatud

krüptovaratehingute tegemiseks. Sihtrühm on suur.

40

Eesti Panga statistika52 kohaselt on Eesti krüptovarateenuse osutajate klientide arv kokku 1,92

miljonit isikut. Need on nii füüsilised kui juriidilised isikud. Samas ei ole teada klientide arvu

väga täpselt nende residentsuse kaupa. Kindlasti on klientide hulgas sellise riigi või

jurisdiktsiooni residente, kellega teabevahetuse kokkulepet ei ole. 12% klientidest on pärit

„maksuparadiisist“53 või „muust“ jurisdiktsioonist. Eesti kliente on 4%, EL 28% (v.a. Poola,

mille residente kokku 20%), Šveits 23%, Suurbritannia 13%. Šveits ja Suurbritannia on

teatanud huvist liituda krüptovara teabevahetusega esimesel võimalusel.

Mõju ulatus. Krüptovara kasutajate jaoks on krüptovara teabevahetuse rakendamisel passiivne

mõju, kuna täiendavaid kohustusi kontoomanikele ei panda. Juba praegu on krüptotehinguid

teha soovival isikul kohustus esitada krüptovarateenuse osutajale oma isikuandmeid, sh

residentsuse kohta rahapesureeglitest tulenevalt. Mõju ulatus on mõõdukas.

Mõju avaldumise sagedus. Mõju avaldub põhimõtteliselt kord aastas krüptovarateenuse

osutaja poolt maksuhaldurile andmete edastamise kaudu. Vahetu kokkupuude krüptovara

kasutajatel teabevahetusega puudub. Mõju avaldumise sagedus on seega väike.

Ebasoovitavate mõjude risk. Negatiivne mõju võib kaasneda eelkõige siiski isikute jaoks, kes

soovivad pääseda oma tulude varjamise kaudu maksukohustusest.

Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm. Automaatse teabevahetuse laiendamine krüptovaradele avaldab eelkõige mõju

Maksu- ja Tolliameti üksikutele ametnikele. Ameti ülesanne on teabevahetuse instrumentide

töös hoidmine, andmete sihipärane kasutamine, samuti aruandekohustuste täitmise tagamine.

Muudatus puudutab seega esmajoones teabeosakonda (teabe kogumine, vahetamine ja

analüüs), juriidilist osakonda (tugiteenused) ning järelevalve poolelt maksuauditi valdkonda.

Konkreetset teabevahetuse valdkonda koordineerib teenusejuht. MTVSist tulenevate

ülesannete täitmisele kulub praegu viie täiskohaga töötaja aeg, mis aga on rahvusvahelise

ametiabi kvaliteedi tagamiseks ning kogutud andmete maksimaalseks ärakasutamiseks

äärmiselt vähe. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste ja ka ametnike koguarvuga on väga

väike.

Mõju ulatus. Maksu- ja Tolliameti hinnangul eeldab direktiivi ülevõtmine infosüsteemide

arendustöid (täpsemalt selgitatud seletuskirja 8. osas) ning tekib vajadus täiendava

tööjõuressursi järgi. Arvestades Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide suurust, juba töös olevate

arenduste mahtu ning mõjutatud töötajate arvu, on teabevahetuse laiendamise mõju keskmine

kuni suur.

Rahvusvahelise ametiabiga seotud töökoormus on hüppeliselt kasvanud, kuid MTA ressurss

mitte. Olemasoleva ressursiga ei ole võimalik kohustusi piisava hoolsusega täita. Koostöö teiste

maksuhalduritega käib tihti teiste MTA tegevuste arvelt. Nt on vajalikud pea iga-aastased

arendused, järelevalve teostamine nt finantsasutuste ja platvormihaldurite üle, andmete analüüs

(sh riskimudelite ja aruannete loomiseks ja parendamiseks ning statistika koostamiseks).

Rahvusvahelisel tasemel ametiabi osutamiseks ning kogutud andmete tõhusaks

ärakasutamiseks vajaksid MTA ja RMIT lisaressurssi.

52 Kättesaadav aadressil: STATISTIKATEADE. Eesti teenusepakkujate kaudu on klientidel krüptovarasid 1,8

miljardi euro eest | Pressiteated | Eesti Pank 53 Glossary:List of offshore financial centres - Statistics Explained - Eurostat Siin märgitud jurisdiktsioonidest osa

on ühinenud finantskontode teabevahetusega ja ühineb ilmselt ka krüptovara teabevahetusega, kuid ei ole teada

milliseks tähtajaks. Teabevahetuse tööshoidmisega seotud koormus riikidele on muutunud väga kõrgeks.

41

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Kõige suuremad mõjud kaasnevad teabevahetusega

alustamisel, mis on ühekordne tegevus. Edaspidi toimub teabevahetus rutiinselt kord aastas.

Üles tuleb ehitada OECD ja EL nõuetele vastav teabe analüüsi ja maksumenetluses kasutamise

võimekus, samuti kontrollivõimekus, et tagada kvaliteetne rahvusvaheline koostöö.

Ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike, kuna muudatustega kaasneb Maksu- ja

Tolliametil küll ühekordne väga kõrge kulu üleminekuperioodil, kuid seda tasakaalustab

asjaolu, et MTA hakkab saama välisriikidelt vastu infot Eesti maksukohustuslaste kohta, mis

lihtsustab kontrolli piiriülese maksudest kõrvalehoidumise üle.

7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI TEGEVUSED, EELDATAVAD

KULUD JA TULUD

Muudatuste rakendamisega kaasnevad võimalikud tulud

Krüptovaraga tehtud tehingute kohta täiendavate andmete saamisest saadava võimaliku tulu

prognoosimine ei ole tõsikindlalt võimalik. Ka komisjoni koostatud mõjuanalüüsis on viidatud

vastavaks hindamiseks vajalike andmete vähesele kättesaadavusele ning olemasolevate

andmete madalale kvaliteedile.

Coinmarketcap.com järgi on maailmaturul kokku 22 927 erinevat kaubeldavat krüptovara. Turu

suurust ja varade mitmekesisust arvestades on keeruline hinnata võimalikku saamata jäänud

maksutulu. Lisaks mõjutab võimaliku tulu suuruse hindamist varade volatiilsus ning krüptovara

kasutajate andmete kättesaadavuse piiratus. Seejuures näitavad erinevad analüüsid ja

andmeanalüütika, et krüptovarade kasutajate hulk on globaalselt kasvamas. Krüptovarade turu

maht ehk turu kapitalisatsioon on kasvanud 2024. aastal 97%54. Kuivõrd plokiahelas toimunud

tehingud ei ole otse seostatavad isikutega ja krüptovarateenuse osutajate vahendatud tehingud

toimuvad sageli plokiahela väliselt, ei ole tehingute tegelike mahtude kohta võimalikult

andmeid avalikest allikatest koguda või asuda lõplikule seisukohale, kas ja millised nendest

tehingutest tõsikindlalt ka maksukohustuste kaasa tõid.

Arvestades, et krüptovara turgu võib pidada veel kujunemisel olevaks ning inimeste teadlikkust

krüptovarale kohalduvatest maksureeglitest mõõdukaks, võib eeldada, et vastava

aruandekohustuse sisseviimine toob kaasa teadlikkuse kasvu ning krüptovarast saadud tulult

kogutavate maksutulude märgatava suurenemise.

Eestis kuulub maksustamisele igasugune residentide poolt krüptovaraga/ krüptovaras tehtud

tehingutest saadud tulu. Tulu deklareerimise kohustus on maksumaksjal endal. Deklareerida

tuleb ka need maksustatavad tulud, mis on saadud krüptovaras, näiteks üür, intress,

ettevõtlustulu jne. Tulu saab tekkida erineval viisil, näiteks: krüptovara hinnamuudatusest, mis

tekkis müües/vahetades krüptovara tavavaluuta või teise virtuaalvääringu vastu; krüptovara eest

kaupade/teenuste eest tasumisel; krüptovara kaevandamisest; arvuti andmemahu rentimisest;

saades tehtud töö eest tasu krüptovarana.55 Alates 2025. aastast on võimalik lepinguriigi

tegevusloaga (MiCA) krüptovara teenuse osutaja juures asuvat kontot kasutada

investeerimiskonto pikendusena ning seeläbi tulumaksu maksmist edasi lükata.

54 https://www.coingecko.com/research/publications/2024-annual-crypto-report 55 Maksu- ja Tolliameti virtuaalvääringute maksustamise juhendid: https://emta.ee/uudised/tuludeklaratsioon-

puudutab-ka-kruptoinvestoreid; https://emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kruptoraha

42

Rahapesu Andmebüroo 2022. aasta jaanuaris avaldatud uuringu56 kohaselt on 25 suuremal

krüptovarateenuse osutajal kokku ca 13 000 Eesti klienti. Krüptovara huvigrupp Krüpto Klubi

on läbi viinud ligikaudu 500 inimest hõlmanud küsitluse, kus ilmnes, et 50% vastanutest

kavatses oma tulu deklareerida.

Chainanalysis reastab riike indeksi põhiselt, mille fookus on sellel, kui suurel määral antud

riigis kasutatakse erinevaid krüptovaradega seonduvaid teenuseid. Indeksi skoor kujuneb viie

alam-indeksi põhiselt, võttes arvesse rahva arvu, ostujõudu, tehingute volüümi, internetiliiklust

jms. Mida lähemal on skoor 1-le, seda suurem on ka riigis krüptovarade kasutus. 2023. aastal57

oli Eesti selles pingereas 106. kohal ja indeksi skoor oli 0.005, kuid 2024. aastal58 oli Eesti 89.

kohal indeksi skooriga 0,015. See omakorda näitab, et krüptovaradega seotud tehingute

aktiivsus on Eestis kasvanud, mis omakorda tähendab, et kasvanud on ka tehingute maht,

millest potentsiaalselt maksukohustus saaks tekkida. See peegeldub samuti ka füüsiliste isikute

tuludeklaratsioonide (FIDEK) statistikast, kus deklareeritud tulude maht on 2024. aastal

võrreldes 2023. aastaga kasvanud.

Erinevad turuosalised näevad, et krüptovarade kasutus 2024. aastal Euroopas on hinnanguliselt

60,3 % kasvanud võrreldes varasemaga.59 Sama tendents jätkub ka 2025. aastal.

Krüptovarade ning plokiahela analüüsiga tegelevate ettevõtete andmetel hinnatakse 2023.

aastal geograafiliselt Eestis asuvate krüptovara omanike arvu 20 564-le isikule.60 Oluline on

silmas pidada, et krüptovarade omamine ei too endaga kaasa maksukohustust, vaid see tekib

juhul, kui seda vahetatakse toodete, teenuste, tavavaluuta, teiste krüptovarade või muude varade

vastu.

Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni andmete automaatne võrdlemine ei võimalda teha lõplikke ja

kindlaid järeldusi selle kohta, kui palju maksumaksjaid ja millises mahus on krüptovaraga

kauplemisest saadud tulu tegelikult deklareerinud. Võib vaid öelda, et selliseid maksumaksjaid

ei ole palju, võrreldes maksumaksjate koguarvuga, kuid keskmine üksnes krüptovarade

tehingutelt deklareeritud tulu summa oli 7 826 eurot.

Krüptovarast saadud tulu on võimalik deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis61 muu

vara võõrandamisena Eestis (deklaratsiooni tabel 6.3) või välisriigis (tabel 8.3).

2019 2020 2021 2022 2023 2024*

Isikuid

tabelis 6.3

62 155 1264 626 940 1941

Kasu 1 835 485 3 290 301 34 550 577 2 129 433 5 599 389 8 892 475

Isikuid

tabelis 8.3

35 121 679 119 316 412

Kasu 415 787 1 703 341 22 718 974 2 215 768 4 217 034 9 522 176

*2024. aasta andmed on esitatud 22.04.2025 seisuga ja ei pruugi olla lõplikud.

56 VASPide uuring on kättesaadav Rahapesu Andmebüroo veebis aadressil: https://fiu.ee/media/170/download 57 https://www.chainalysis.com/blog/2023-global-crypto-adoption-index/ 58 https://www.chainalysis.com/blog/2024-global-crypto-adoption-index/ 59 https://blog.bitpanda.com/en/bitpanda-technology-solutions-global-overview-crypto-ownership-and-adoption 60 https://www.triple-a.io/cryptocurrency-ownership-data 61FIDEK juhend: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2202/2026/RM_m61_lisa1.pdf#

43

Lähtudes sellest, et MTA peamine raskus krüptovara võõrandamisest saadava kasu eest

tasumisele kuuluva tulumaksukohustuse suuruse kindlaksmääramisel on maksustamiseks

vajalike andmete kättesaadavuse keerukus, võib eeldada, et krüptovara alane teabevahetus igal

juhul suurendab maksukuulekust ning parandab ka maksuhalduri võimekust maksude tasumise

õigsust kontrollida. Veelgi enam on aruandekohustuse skoobis ka jaemüügitehingud jms,

kuivõrd krüptovarasid kasutatakse maksevahendina ehk toodete ja teenuste eest tasumisel,

mistõttu on krüptovarade kasutus selgelt laiem kui üksnes investeerimisvahendina, omades

mõju ka teiste maksude laekumisele ja järelevalvele üldiselt peale füüsilise isiku tulumaksu.

Tuleb siiski mainida, et direktiivi ja OECD rahvusvahelise teabevahetuse välislepinguga

seonduvate ülesannete maht ja keerukus on aasta-aastalt kasvanud, mistõttu on üha keerulisem

tagada nende piisavat kvaliteeti olemasoleva inim- ja tehnilise ressursiga. Hetkel ei ole MTA-l

selles valdkonnas piisavat erialast oskusteavet ega ressursse, et kasutada saadavat infot

maksimaalselt tõhusaks järelevalveks ja seeläbi maksutulu suurendamiseks. Kui eesmärk on

neist andmetest reaalset maksutulu saada, tuleb leida võimalused täiendava võimekuse

loomiseks.

Direktiivi rakendamisega kaasnevad kulud

Komisjoni andmetel on Euroopa Liidu tasandil direktiivi rakendamise ja aruandluse

laiendamise ühekordne kulu hinnanguliselt ligikaudu 300 miljonit eurot kõikide

krüptovarateenuse osutajate ja maksuhaldurite kohta ning püsikulud ligikaudu 25 miljonit eurot

aastas. Ühekordsed ja püsikulud tulenevad peamiselt IT-süsteemide arendamisest ja

toimimisest, samuti järelevalve teostamisest.

Direktiivi rakendamiseks vajalikuks investeeringuks kasutatakse Danske Banki rahapesu eest

määratud trahvist saadavaid vahendeid.

Hinnanguliselt on MTA ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (RMIT)

kogukulud seoses aruandluseks vajaliku süsteemiarenduse ja selle hooldusega järgmised:

1) Majandamiskulud 2027-2029: rakenduse ülalpidamise ja halduskulu, tarkvara

ajakohasena ja toimivana hoidmise kulu on aastal 2027 10% investeeringust, 2028 ja

edasi 20% investeeringust. MTA’le lisandub halduskulu 155 000 eurot, RMIT’ile

863 000 eurot;

2) IT investeeringu kulu 2026-29: 2 831 000 eurot.

Kulud jagunevad eelnõuga kavandatavate muudatuste vahel järgmiselt:

1) Maksuhaldurite üldisele automaatsele teabevahetusele täiendava tulu ja

kapitalikategooria lisamine toob kaasa arendusvajaduse, mille maksumus on ligikaudu

100 000 eurot;

2) Finantskontode alase teabevahetuse muudatuste rakendamine toob kaasa

arendusvajaduse, mille maksumus on hinnanguliselt 100 000 eurot;

3) Varakatele eraisikutele antud eelotsuste lisamine maksuhaldurite vahelisse

teabevahetusse ei too kaasa täiendavaid kulutusi;

4) Kõik ülejäänud kulud seonduvad krüptovarateenuse osutajate aruandluse

kehtestamisega.

Võimalikke kulusid hinnati platvormihaldurite aruandekohustuse (nn DAC7) kehtestamise

maksumusele tuginedes. Tegelik kulu sõltub sellest, millisena ehitatakse üles teabevahetuse

üksikasjad. Arenduse maksumust ei mõjuta tuntavalt see, kas aruandlus saab olema riikide

44

vahel kahepoolne või toimub keskse andmebaasi kaudu. Arenduse maksumust mõjutab mh ka

asjaolu, et Eesti on allkirjastanud mitmepoolse lepingu seoses krüptovara rahvusvahelise

infovahetusega, Crypto-Asset Reporting Framework (CARF). Lepingu alusel hakkab MTA

krüptovara infot vahetama jurisdiktsioonidega, kes on lepingu allkirjastanud ja kellega on

vahetatud teavitused infovahetuse suhte aktiveerimiseks. Seetõttu on IT arenduse skoobis ka

3ndate riikidega teabevahetuseks vajalike süsteemide välja arendamine.

Arvestades krüptovara tehingute andmete töötlemise keerukuse tasemega, elukalliduse tõusuga,

teabevahetuse ulatusega ning vajadusega alustada arendustöid 2026. aastal, tuleb

krüptovarateenuse osutajate aruandekohustuse rakendamiseks vajaliku RMIT kuluna arvestada

2,8 miljoni euro suuruse investeeringuga. Kõige odavam on rakendus, mis võimaldab ainult

andmeid koguda ja edasi jagada, kuid maksustamiseks vajalik andmetöötlus eeldab

mahukamaid arendusi. Seejuures suurendab arenduse kulude mahtu ka lisakeerukus CARF ehk

OECD Crypto-Asset Reporting Framework ehk kolmandate riikidega andmevahetusega, mis

võrreldes platvormihaldurite aruandlusega ei olnud IT arenduse skoobis.

Hoolduskulude määraks on võetud 20% investeeringust, mis on välja toodud riigikontrolli

2019. aasta auditis „Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumites ja

nende asutustes.“ Halduskulud tulenevad rakenduse funktsionaalsuse järjepidevast

täiendusvajadusest, mis omakorda tulenevad spetsifikatsioonide muudatustest ja tarkvara

teekide järjepidevast uuendamise vajadusest, et ära hoida teekidest tulenevaid haavatavusi.

2027. aastal on ka vahetumas infrastruktuuri teenuse pakkuja, kelle hinnakiri ei ole teada.

Sõltuvalt süsteemi kogumaksumusest hindame, et iga-aastased hoolduskulud alates 2027.

aastast jäävad vahemikku 300 000 – 600 000 eurot aastas. Hoolduskuludele tuleb leida kate iga-

aastase eelarveprotsessi käigus; selle ebaõnnestumisel Rahandusministeeriumi haldusala

olemasolevatest vahenditest.

8. RAKENDUSAKTID

Automaatse teabevahetuse praktiliseks korraldamiseks loodud andmekogud ning andmete

töötlemise üksikasjad sätestab Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määrus nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“. Seoses halduskoostöö direktiivi viimaste

muudatustega tuleb teha muudatusi MTA andmekogude regulatsioonis.

MTVS § 810 lõikes 4 sätestatakse rahandusministrile volitusnorm krüptovara teabe

deklaratsioonide vormide kehtestamiseks. Aruandlus on üles ehitatud XML formaadile, milles

esitatakse ka finantskontode deklaratsioonid. Deklaratsioonide kehtestamiseks tuleb täiendada

rahandusministri 19.05.2015 määrust nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate

deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra

kehtestamine.“ uute lisadega, mis kajastavad EL ja OECD aruandluse vorme XML formaadis.

Direktiiv muutis finantskontode alase teabevahetuse mõningaid üksikasju, mis tingib ka selle

teabevahetuse rakendamiseks vajalike XML vormide muutmise viidatud määruse lisades 5– 14.

Direktiivis kokku lepitud muudatused kajastuvadki eelkõige ministri määruses, kuna direktiivi

ülevõtmiseks on viidatud asjakohastele direktiivi sätetele.

Rahandusministri 22.12.2022 määrust nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise

platvormihalduri registreerimise kord“ on vaja muuta, kuna seoses tuvastusteenuse abil

hoolsusmeetmete kohaldamise võimalusega muutub teave, mida platvormihalduritelt nõutakse.

45

Rakendusakti kavandid on seletuskirja lisas (lisa 3).

9. SEADUSE JÕUSTUMINE

Direktiivi muudatused tuleb valdavas osas üle võtta 2025. aasta 31. detsembriks ja rakendada

tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist, mil tuleb alustada aruandlusega hõlmatud teabe

kogumist. Esimest korda tuleb krüptovara maksualane aruanne ning finantskontode maksualane

täiendatud aruanne esitada 2027. aastal 2026. aastal kogutud andmete kohta.

Maksukohustuslaste registreerimise numbriga seotud muudatusi rakendatakse 2028. aastast.

10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA HUVIRÜHMADE KAASAMINE

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-0907/01.

Eelnõu ja käesolev seletuskiri edastati arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti

Advokatuurile, Audiitorkogule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Web3 Kojale, Eesti Digivara Liidule, FinanceEstonia

MTÜ-le, KPMG Baltics OÜ-le, Ernst & Young Baltic AS-le ja PWC Eestile.

Finantsinspektsioon kooskõlastas eelnõu märkusteta. Tagasisidet eelnõu kohta andsid ka Eesti

Pangaliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Eesti Pangaliidu märkused on kajastatud

kooskõlastustabelis seletuskirja lisas 4. Eesti Kaubandus-Tööstuskojal eelnõu kohta

ettepanekuid ei olnud.

Algatab Vabariigi Valitsus 19. jaanuaril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik