Siseministri 23. aprilli 2024. aasta määruse nr 10 „Usulisele ühendusele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Eesti Kirikute Nõukogu

02.03.2026 nr 1-6/3416-1

Siseministri 23. aprilli 2024. aasta määruse nr

10 „Usulisele ühendusele ja riiklikult

akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile

toetuse andmise tingimused ja kord“

muutmine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks siseministri 23. aprilli

2024. aasta määruse nr 10 „Usulisele ühendusele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele

kõrgkoolile toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Palume

eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 15. märtsiks

2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1. eelnõu 3 lk-l

2. seletuskiri 9 lk-l.

Kristjan Ots

[email protected]

Eelnõu 20.02.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 23. aprilli 2024. aasta määruse nr 10 „Usulisele ühendusele ja riiklikult

akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile toetuse andmise tingimused ja kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Siseministri 23. aprilli 2024. aasta määruses nr 10 „Usulisele ühendusele ja riiklikult

akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile toetuse andmise tingimused ja kord“ (RT I,

25.04.2024, 17) tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „ühendusele“ sõnadega „usuliste ühenduste

katusorganisatsioonile“;

2) määruse volitusnormi viide muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “Määrus kehtestatakse

riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel“;

3) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) usulisele ühendusele, usuliste ühenduste katusorganisatsioonile (edaspidi

katusorganisatsioon) ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile riigisisese

projektipõhise toetuse (edaspidi toetus) andmise taotluse (edaspidi taotlus) esitamise ja

menetlemise kord;“;

4) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Usulisele ühendusele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile toetuse

andmine otsustatakse arengukavas „Sidus Eesti 2021–2030” ja programmis „Kogukondlik

Eesti” nimetatud eesmärke arvestades;

(4) Katusorganisatsioonile antakse toetus riigiga sõlmitud strateegilise partnerluse

alusdokumentides ning käesoleva paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud eesmärkide

saavutamiseks. Käesoleva määruse §-des 5 ja 10 nimetatud nõuded laienevad

katusorganisatsiooni liikmeks olevale usulisele ühendusele, kelle kulusid katusorganisatsioon

toetussumma arvelt katab oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, ning nende kulude

abikõlblikkuse suhtes.“;

5) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetuse ülemmäärad kalendriaastas taotleja kohta määratakse kindlaks taotlusvooru

väljakuulutamise teates, lähtudes riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite summast

ning järgmisest jaotusest:

1) kirik ja koguduste liit;

2) kogudus, klooster, välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioon ja riiklikult

akrediteeritud konfessionaalne kõrgkool;

3) katusorganisatsioon

4) diasporaateenistus.“;

6) paragrahvi 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) ta ei ole seitsme aasta jooksul taotluse esitamisest arvates rikkunud Siseministeeriumiga

sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingu ega projektipõhise toetuse määramise otsuse

tingimusi;“

7) paragrahvi 5 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) tema juhatus vastab seaduses sätestatud nõuetele;

8) tema põhikirjas sätestatud juhtimisotsuste tegemine ega jõustamine ei ole seotud välisriigis

asuva institutsiooniga, mille tegevus kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule

või avalikule korrale.“;

8) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠7. Toetuse taotlusvoor

(1) Toetuse andja teatab toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamisest ja selle

tingimustest ning toetuse eelarvest oma veebisaidil vähemalt 7 kalendripäeva enne taotlusvooru

avamist.

(2) Toetuse andja võib avada kalendriaastas mitu taotlusvooru, kui tema eelarve seda

võimaldab.

(3) Taotlusvoor kestab 20 kalendripäeva alates taotlusvooru avamisest.“;

9) paragrahv 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud juhtudel või diasporaateenistuste korraldamiseks

võib toetuse summa ületada taotlusvooru väljakuulutamise teates toodud ülemmäära.“;

10) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „ühenduse“ sõnaga

„katusorganisatsiooni“;

11) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 2 täiendatakse sõnadega „ja koostöös kohaliku omavalitsusega

elanikkonnakaitse edendamist ning kriisivalmiduse suurendamist“;

12) paragrahvi 10 lõikest 2 jäetakse välja punkt 6;

13) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva taotlusvooru lõppemisest arvates.“;

14) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠13. Taotluse hindamine

(1) Puudusteta taotlust hindab komisjon, mille moodustab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Komisjon hindab taotlust lähtuvalt järgmistest kriteeriumidest:

1) kavandatud tegevuse olulisus ja mõju, sealhulgas eeldatav tulemus ja kasusaajad –

maksimaalselt 20 punkti sajast;

2) kavandatud tegevuse teostatavus – maksimaalselt 20 punkti sajast;

3) kavandatud tegevuse eelarve põhjendatus – maksimaalselt 20 punkti sajast;

4) kogemus ja suutlikkus kavandatud tegevusi ellu viia – maksimaalselt 20 punkti sajast;

5) kavandatud tegevuse kooskõla määruse § 1 lõigetes 3 või 4 nimetatud riiklike

strateegiadokumentidega – maksimaalselt 20 punkti sajast.

(3) Taotlusele antud komisjoni liikmete punktid liidetakse kokku ja jagatakse liikmete arvuga.

Taotluse maksimaalne koondhinne on 100 punkti.

(4) Võrdse koondhindega taotluste korral saab paremusjärjestuses kõrgema koha taotlus, mis

sai rohkem punkte käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud hindamiskriteeriumi järgi.

Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab paremusjärjestuses kõrgema koha ajaliselt varem

esitatud taotlus.

(5) Taotluse rahuldamise lävend on koondhinne vähemalt 70 punkti.“;

15) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠15. Toetuse maksmine

Toetust makstakse toetuse saajale taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimustel.“;

16) paragrahv 16 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust võib kasutada toetuse andmise kalendriaasta lõpuni, kui otsuses ei ole sätestatud

teisiti.

(2) Põhjendatud juhul võib toetuse andja pikendada toetuse kasutamise tähtaega ühe

kalendriaasta võrra. Tähtaja pikendamine vormistatakse taotluse rahuldamise otsuse

muudatusena.“;

17) paragrahvis 17 ja paragrahv 19 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „leping“ vastavas

käändes sõnadega „taotluse rahuldamise otsus“ vastavas käändes;

18) paragrahvi 18 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551 lõikes

1 ettenähtud alustel või täiendavalt juhul, kui:

1) taotluse rahuldamise otsus on kehtetuks tunnistatud;“;

19) paragrahv 18 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) toetus jääb toetuse kasutamise tähtajaks kasutamata;“;

§ 2. Määruse rakendamine

Määruse § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud katusorganisatsiooni suhtes rakendatakse määruses

sätestatud toetuse andmise tingimusi ja korda alates 2027. aasta 1. jaanuarist. 2026. aastal

esitatud taotlus vaadatakse läbi ja toetus makstakse välja lepingu alusel otsustuskorras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

1

Siseministri määruse

„Siseministri 23. aprilli 2024. aasta määruse nr 10

„Usulisele ühendusele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele

kõrgkoolile toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega muudetakse siseministri määrust, millega on kehtestatud usulisele ühendusele ja

riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile toetuse andmise tingimused ja kord.

Muudatustega kehtestatakse õiguslik alus riigieelarvelise toetuse andmiseks usuliste ühenduste

katusorganisatsioonile (sellega seonduvalt muudetakse ka määruse pealkirja). Usuliste

ühenduste katusorganisatsiooniks määruse tähenduses on Eesti Kirikute Nõukogu. Eesti

Kirikute Nõukogu kui riigi strateegiline partner, keda on nimetatud nii valdkonna

arengudokumentides kui Vabariigi Valitsuse ja siseministri poolt kehtestatud aktides, on saanud

riigieelarvelist toetust alates 1992. aastast. Riigieelarve seaduse (edaspidi RES) § 531 uus

redaktsioon on tinginud vajaduse kehtestada selle toetuse andmiseks senisest selgem õiguslik

alus ministri määruse tasandil.

RES § 531 on tinginud ka terminoloogilisi muudatusi – määruses sätestatud toetus on edaspidi

käsitletav kui riigisisene projektipõhine toetus. Määruses tehakse sellekohane muudatus.

Määruses sätestatud toetuse tagasinõudmise alused on viidud kooskõlla riigieelarve seaduse

uuest redaktsiooniga (RES § 551). Määrus sätestab täiendavad tingimused toetuse

tagasinõudmiseks.

Toetuse taotlejale esitatavaid nõudeid täpsustatakse viisil, et taotleja juhatus peab vastama

seaduses (olenevalt taotlejast kas kirikute ja koguduste seaduses, mittetulundusühingute

seaduses või sihtasutuste seaduses) sätestatud nõuetele, ning taotleja põhikirjas sätestatud

juhtimisotsuste tegemine ega jõustamine ei tohi olla seotud välisriigis asuva institutsiooniga,

mille tegevus kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale.

Viimatinimetatud nõue on vahetult seotud riigi eelarvestrateegias määratletud prioriteetidega,

milledest üks olulisemaid on riigi sisejulgeoleku ja -turvalisuse tagamine.

Kuna elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus on omandanud senisest oluliselt suurema koha ka

ühelt poolt riigi ja kohalike omavalitsuste ning teiselt poolt kodanikuühenduste koostöös, siis

tuuakse need valdkonnad eraldi välja toetuse kasutamist puudutavate tegevuste hulgas, mille

edendamise toetamiseks on võimalik usulistele ühenduste ja konfessionaalsetele kõrgkoolidele

anda riigieelarvelist toetust.

Määruses tehtavate muudatuste tulemusena tagatakse riigieelarveliste vahendite eesmärgi- ja

sihipärane ning riigi eelarvestrateegias nimetatud prioriteetidele vastav ja läbipaistev

kasutamine.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna

osakonna nõunik Ilmo Au (e-post [email protected]) ja Siseministeeriumi

2

lepinguline nõunik (kuni 31.12.2025) Erik Salumäe. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti

on kontrollinud Siseministeeriumi nõunik Kristjan Ots.

Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt pärast eelnõu kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõul on järgmised eesmärgid:

1) viia määrus kooskõlla muudatustega, mis on tehtud 29.12.2025 jõustunud muudatustega

riigieelarve seaduses;

2) kehtestada ministri määruse tasandil õiguslik alus riigieelarvelise toetuse andmiseks usuliste

ühenduste katusorganisatsioonile;

3) täpsustada nõudeid, millele peab vastama riigieelarvelise toetuse taotleja;

4) täiendada toetatavate tegevuste loetelu elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkondadega.

Eelnõu laiem eesmärk on tagada riigieelarveliste vahendite eesmärgi- ja sihipärane ning riigi

eelarvestrateegias nimetatud prioriteetidele vastav ja läbipaistev kasutamine. Kuna RES § 531

lõike 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister ministeeriumi valitsemisala

vahendite arvelt antava riigisisese projektipõhise toetuse andmise, sealhulgas taotlusvooru

korraldamise, toetuse kasutamise ja aruandluse ning toetusena antud vahendite või selle jäägi

tagasinõudmise tingimused ja korra, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust

õigusaktist, kehtestatakse siseministri määrus.

Toetuse andmine on seotud arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ ja selle programmi

„Kogukondlik Eesti“ eesmärkide täitmisega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, milles esimeses on üheksateist punkti ja teises

rakendussäte.

Punktiga 1 tehakse täiendus määruse pealkirjas, lisades sinna uue mõiste „usuliste ühenduste

katusorganisatsioon“. Täienduse sisu ja vajalikkust on selgitatud allpool, eelnõu punktis 4.

Punktiga 2 täiendatakse määruse volitusnormi ja lisatakse olemasolevale riigieelarveseaduse

viitele § 551 lõige 2, mille järgi minister võib kehtestada määrusega riigisisese projektipõhise

taotluse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud tagasinõudmise alused.

Muudatus lähtub Riigikogus 3. detsembril 2025 vastu võetud ja 29. detsembril 2025 jõustunud

riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seadusest. Seaduse

järgi antakse juriidilistele isikutele, kes ei kuulu riigi keskvalitsuse struktuuri, riigieelarvelist

toetust projektipõhise toetusena (seadus kasutab mõistet „riigisisene projektipõhine toetus“),

3

kui seadus ei sätesta teisiti. Usuliste ühenduste, nende katusorganisatsiooni ja konfessionaalse

kõrgkooli osas seadus teisiti ei sätesta, millest tulenevalt on määrus viidud kooskõlla muutunud

volitusnormiga.

Punktis 3 täiendatakse regulatsiooni mõistega „usuliste ühenduste katusorganisatsioon“, mida

selgitatakse eelnõu punktis 4.

Punkt 4 sisaldab kaks muudatust. Esimesega viidatakse, et toetuse andmine on seotud

arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ ja selle programmi „Kogukondlik Eesti“ eesmärkide

täitmisega. Teise muudatusega luuakse määruse § 1 uue lõikega 4 regulatsioon, mis annab

senisest selgema õigusliku aluse toetuse eraldamiseks usuliste ühenduste

katusorganisatsiooniks olevale Eesti Kirikute Nõukogule (edaspidi EKN).

EKN asutati 16. veebruaril 1989 ning on sellest ajast alates järjepidevalt, katkematult ja sama

nime all tegutsenud. EKN on mittetulundusühing, mis on kantud mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse. EKN on kantud ka Maksu- ja Tolliameti poolt peetavasse

tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja,

millest tulenevalt on riik tunnistanud, et EKN-i näol on tegemist avalikes huvides tegutseva

ühinguga.

EKN-il on kümme liikmesorganisatsiooni (liikmeskirikut): Eesti Evangeelne Luterlik Kirik,

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Rooma-

Katoliku Kirik Eestis, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste

Eesti Liit, Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus, Eesti Apostlik-Õigeusu

Kirik, Eesti Kristlik Õigeusu Kirik ja Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik. EKN-i

liikmeskonna kaudu on esindatud valdav enamus usuliste ühenduste registrisse kantud

kogudustest ja kloostritest ning nende usuliste ühenduste liikmetena ka nendest Eesti elanikest,

kes rahvaloenduse andmetel peab omaks mõnda usku.

EKN-i ja selle liikmeskirikute tegevus on seotud kõigi ministeeriumide valitsemisaladega. Ei

ole ühtegi teist oikumeenilist organisatsiooni ega EKN-i mittekuuluvat usulist ühendust, kelle

tegevus hõlmaks sedavõrd laia ampluaad ühiskonnaelu valdkondadest.

Eesti Vabariik ja riigiasutused ühelt poolt ning EKN teiselt poolt on arendanud tihedat koostööd

erinevates valdkondades EKN-i asutamisest alates. Enam kui kümneaastase sisulise koostöö

kinnituseks, jätkuva koostöö planeerimiseks ja koostöövaldkondade kaardistamiseks sõlmisid

Vabariigi Valitsus ja EKN 17. oktoobril 2002 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute

Nõukogu ühishuvide protokolli, millele kirjutasid alla peaminister ja EKN-i president.

Ühishuvide protokoll kiideti eelnevalt heaks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 1.

oktoobril 2002 (prot nr 40, pp 23).

Pikaajalised koostöökokkulepped EKN-iga on ministeeriumidest sõlminud Siseministeerium

(esmalt 29. jaanuaril 2015, järgnevalt (aastateks 2021-2025) 16. detsembril 2020, viimatine

(aastateks 2026-2030) 11. detsembril 2025 ja Justiitsministeerium (15. veebruaril 2019).

4

EKN on ainus kolmanda sektori organisatsioon, millega koostöö tõhustamiseks on Vabariigi

Valitsus otsustanud moodustada valitsuskomisjoni. Valitsuskomisjon moodustati Vabariigi

Valitsuse 05.02.2024 korraldusega nr 29 (RT III, 07.02.2024, 5). Komisjoni olulisimaks

eesmärgiks on viia ellu Vabariigi Valitsuse ja EKN-i ühishuvide protokolli üldpõhimõtteid ja

eesmärke. Komisjoni esimeheks on siseminister ja kaasesimeheks EKN-i president.

EKN on ainus valitsusväline organisatsioon, mida nimetatakse Siseministeeriumi põhimääruses

(st õigustloovas aktis, mis on vastu võetud Vabariigi Valitsuse poolt). Tulenevalt põhimääruse

§-st 20 „Usuliste ühendustega seotud asjade korraldamine“ osaleb Siseministeerium Vabariigi

Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide saavutamiseks vajalike strateegiate

väljatöötamises.

Vabariigi Valitsuse poolt 18. novembril 2021 kinnitatud strateegiadokumendist „Sidusa Eesti

arengukava 2030“ (kasutatud ka nimetust Sidusa Eesti arengukava 2021-2030) nähtub selgelt

EKN kui riigi strateegiline partner, olles ainus kolmanda sektori organisatsioon, mis on

arengukava tegevussuundades konkreetselt nimetatud. Riigikogu täiskogu käsitles arengukava

12. oktoobri 2021 istungil. Strateegiadokument kuulub tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“

alla.

„Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks on kinnitatud programmid. Programmi

„Kogukondlik Eesti 2025-2028“ meetme „Kodanikuühiskonna mõju ja areng“ raames on ka

tegevus „Usuvabaduse tagamine“, mis omakorda hõlmab alaeesmärki „Võimekad usulised

ühendused“ (programmi lk 25). Oluliste alatulemuste hulgas programmi perioodiks on seal

nimetatud ka „Osaletud on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide

saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises“.

RES § 531 lg 11 kohaselt antakse riigisisest projektipõhist toetust kooskõlas valitsemisala

arengudokumentidega kulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks üldjuhul avatud

taotlusvooru kaudu, kuid erandjuhul ja põhjendatult võib riigisisest projektipõhist toetust anda

otsustuskorras, kui minister on kehtestanud selliste toetuste andmise põhimõtted RES § 531

lõikes 1 nimetatud määrusega. Sättes viidatud määruseks on käesolev, muudetav määrus.

Nagu eespool käsitletud, on EKN-ile kui erinevates arengudokumentides nimetatud riigi

strateegilisele partnerile riigisisese projektipõhise toetuse andmine otsustuskorras põhjendatud.

EKN-ile riigieelarvelise toetuse andmise senise praktika kohaselt võis EKN kanda osa toetusest

EKN-i liikmetele (liikmeskirikutele), silmas pidades samade sisuliste eesmärkide ja tulemuste

saavutamist, mis on aluseks EKN-ile riigieelarvelise toetuse andmisel. Uue korra järgi toetuste

edasikandmise praktika senisel kujul ei jätku.

Lõike 4 teises lauses määratletakse, et selliste väljamaksete tegemisel peab väljamakse saaja (st

EKN-i liikmeskirik) vastama samadele nõuetele, mis määruse §-s 5 on kehtestatud usulise

ühenduse suhtes, kes taotleb riigieelarvelist toetust Siseministeeriumi taotlusvoorus, ning

5

väljamakse kasutamisel kehtivad samad kulude abikõlblikkuse nõuded, mis on kehtestatud

määruse §-s 10.

Punktiga 5 sätestatakse määruse § 3 lõikes 2 toetuse ülemmäära kehtestamise alus ja jaotuse

loend. Muudatusega diferentseeritakse taotlusvooru kaudu antavate toetuste ülemmäärasid,

lähtudes asjaolust, et kiriku ja koguduste liidu põhikirjalised ülesanded mitmeid kogudusi

hõlmava usulise ühendusena on laiemad kui need on pelgalt ühe koguduse puhul. Sellest

tulenevalt on ülemmäärade diferentseerimine põhjendatud.

Punktiga 6 täpsustatakse taotleja osas nõuet, et taotleja ei tohi seitsme aasta jooksul olla

rikkunud Siseministeeriumiga sõlmitud toetuse eraldamise lepingut või toetuse määramise

otsust. Muudatuse järgi kehtib nõue edaspidi tähtajalisena. See hoiab ära võimaluse, et isik on

pikka aega tagasi lepingut rikkunud ning üksnes seetõttu toetust taotleda ei saa.

Punktiga 7 täiendatakse määruse § 5, mis puudutab taotlejale esitatavaid nõudeid, kahe

punktiga.

Paragrahvi 5 uue punkti 7 kohaselt peab taotleja juhatus vastama seaduses sätestatud nõuetele.

Seadusteks, mida käesolevas sättes silmas peetakse, on KiKoS (usuliste ühenduste puhul) ning

mittetulundusühingute seadus (edaspidi MTÜS) ja sihtasutuste seadus (edaspidi SAS)

(konfessionaalsete kõrgkoolide puhul). KiKoS-es on juhatust puudutav sätestatud §-s 23, kuid

sellega on seotud ka § 20 sellisel juhul, kui mõni vaimulik on põhikirja alusel ametikohajärgselt

juhatuse liige. Kui ametikohajärgselt juhatusse kuuluv vaimulik ei vasta nõuetele, mis KiKoS

§ 20 vaimuliku kohta kehtestab, ei vasta juhatus seaduses sätestatud nõuetele. MTÜS-s

puudutab juhatust § 26 ja SAS-s § 17.

Paragrahvi 5 uue punkti 8 aluseks on põhimõte, et riigieelarveliste vahendite kasutamine ei tohi

kindlasti minna vastuollu riigieelarveliste prioriteetidega ja nende aluseks olevate

põhiseaduslike väärtustega. Nii on näiteks riigi eelarvestrateegia 2026-2029 üheks olulisimaks

prioriteediks „lai riigikaitse, sisejulgeolek ja -turvalisus ning välispoliitika“. Sellest tulenevalt

oleks mõeldamatu, kui riigieelarvest toetust saava usulise ühenduse juhtimisotsuste tegemine

või nende otsuste jõustamine on põhikirjaliselt seotud välisriigis asuva institutsiooniga, mille

tegevus kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale.

Juhtimisotsuse jõustamise all peetakse silmas olukorda, kus Eestis tegutseva organi vastuvõetud

otsused vajavad põhikirjaliselt kooskõlastust või kinnitamist väljapoolt Eestit, enne kui need

saavad jõustuda. Ohu hindamisel lähtutakse asjakohasest teabest, milleks võib olla Eesti

julgeolekuasutuse hinnang, kas eraldi küsitud toetuse andmise menetluses või

hindamiskomisjoni liikmetele juba ajakohasena kättesaadav.

Punktiga 8 reguleeritakse toetuse taotlusvooru avamise korda. Muudatuse järgselt avaldatakse

teade toetuse andja veebisaidil vähemalt 7 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

Taotlusvoor kestab 20 kalendripäeva alates avamisest.

6

Punktiga 9 kehtestatakse juhud, millal võib toetuse summa ületada taotlusvooru

väljakuulutamise teates toodud ülemmäära. Viidatud juhud on, esiteks, lisatoetuse andmine

toetuse eelarve jäägist või riigi lisaeelarve või eritoetusmeetmega toetuse andja eelarvesse antud

rahast. Teiseks juhuks, kus ülemmäära võib ületada, on lääne- ja idadiasporaa teenistuste

korraldamine väljaspool Eestit.

Punktiga 10 täiendatakse § 9 lõike 2 punktis 1 olevat loendit sõnaga „katusorganisatsiooni“.

Punktiga 11 tehtava muudatusega täiendatakse määruse § 9 lõikes 2 sisalduvat toetatavate

tegevuste loetelu. Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus on omandanud senisest oluliselt suurema

koha ühelt poolt riigi ja kohalike omavalitsuste ning teiselt poolt kodanikuühenduste koostöös.

Sellega seotud ühiste tegevuste arendamine on uue valdkonnana nimetatud ka näiteks

Siseministeeriumi ja EKN-i poolt 11.12.2025 alla kirjutatud koostöökokkuleppes aastateks

2026-2030. Usuliste ühenduste esindajad on juba saanud riigi ametkondade poolset koolitust

seonduvalt kriisivalmidusega. Seetõttu on asjakohane, et elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus

saaksid nimetatud ka nende valdkondadena, mille edendamise toetamiseks on võimalik

usulistele ühendustele ja konfessionaalsetele kõrgkoolidele anda riigieelarvelist toetust.

Punktiga 12 jäetakse abikõlbmatute kulude loetelust välja infotehnoloogiline kulu. Kui

määruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt on abikõlblikuks kuluks taotleja põhikirjalise tegevuse

elluviimisega otseselt seotud vara, sealhulgas vahendi ja mööbli soetamise kulu, siis § 10 lõike

2 punktist 6 tulenevalt oleks välistatud näiteks infotehnoloogiliste vahendite soetamine, aga

samuti ei saaks tasuda infotehnoloogiliste vahenditega seotud teenuste kulusid. Arvestades

infotehnoloogilist arengut kõigis igapäevaelu valdkondades ning ka keerukust, kuidas tihtilugu

üldse eristada infotehnoloogilist kulu muudest kuludest, on põhjendatud jätta selline kulu

abikõlbmatute kulude loetelust välja.

Punktiga 13 täpsustatakse taotluse menetlemise tähtaega, mis on kuni 30 kalendripäeva

taotlusvooru lõppemisest arvates. Taotlusvooru lõpp on 20 kalendripäeva alates taotlusvooru

avamisest.

Punktiga 14 täpsustatakse määruse paragrahvis 13 ettenähtud taotluse hindamise korda ning

lisatakse hindamiskriteeriumidele hindamistulemuse mõõdetavust suurendavad osakaalud.

Samuti lisatakse täiendav hindamiskriteerium viitega riiklikele strateegiadokumentidele, mis

aitab tagada riigisisese projektipõhise toetuse andmist seoses riiklikult seatud eesmärkidega.

Lõike 2 järgi hindab komisjon taotlust viie kriteeriumi alusel, millest igaühe osakaal tervikust

moodustab viiendiku:

1) kavandatud tegevuse olulisus ja mõju, sealhulgas eeldatav tulemus ja kasusaajad – hinnangu

aluseks on tegevuste tähtsus ja tulemuslikkus, aga hinnatakse ka seda, kui selgelt on projektist

tulenev kasu kirja pandud;

2) kavandatud tegevuse teostatavus – hinnatakse ettevõtmise läbimõeldust ja elluviidavust,

arvestades tõenäolisi riske ja ajakava;

7

3) kavandatud tegevuse eelarve põhjendatus – hindamisel on oluline tegevusteks kavandatud

kulude läbimõeldus ja projekti kulutõhusus;

4) kogemus ja suutlikkus kavandatud tegevusi ellu viia – kui teostajaks on vahetult taotleja oma

meeskonnaga, siis hinnatakse tema kogemusi ja võimekust; sisseostetavate tegevuste osas tuleb

aga hinnata seda, kuidas taotleja tagab parima pakkuja ja pakkumuse valiku;

5) kavandatud tegevuse kooskõla riiklike strateegiadokumentidega – viidatud on arengukavale

„Sidus Eesti 2021–2030” ja programmile „Kogukondlik Eesti”, katusorganisatsiooni puhul

lisaks ka strateegilise partnerluse alusdokumentidele.

Viimasena nimetatud kriteerium omandab suurema kaalu võrdse koondhindega taotluste

võrdlemisel. Juhul kui taotlused on siiski võrdsed, antakse eelis varem taotluse esitanud

taotlejale. Kriteeriumite selge sätestamine on oluline selleks, et nii taotlejale kui hindajatele

oleks ühtemoodi arusaadav, mida hinnatakse. See on abiks taotluse koostamisel, toetatavate

tegevuste, nende tulemuste ja mõju kirjeldamisel. Kokku saab ühele taotlusele anda

maksimaalselt 100 punkti. Et vältida olukorda, kus küll nõuetele vastav, kuid sisuliselt nõrk

taotlus saaks rahastuse, nähakse ette lävend 70 punkti.

Punkti 15 kohaselt makstakse toetuse saajale toetust taotluse rahuldamise otsuses määratud

tingimustel.

Punkti 16 sõnastusega sätestatakse toetuse kasutamise ajaline piir ning selle muutmise

põhimõte. Toetust saab kasutada toetuse andmise kalendriaasta lõpuni või taotluse rahuldamise

otsuses ettenähtud kuupäevani. Põhjendatud juhtudel on toetuse andjal õigus pikendada toetuse

kasutamise tähtaega ühe kalendriaasta võrra, vormistades see taotluse rahuldamise otsuse

muudatusena.

Punktiga 17 asendatakse määruse tekstis sõna „leping“ sõnadega „taotluse rahuldamise otsus“

vastavas käändes. Muudatuse kohaselt ei sõlmita enam toetuse maksmiseks lepingut. Toetus

määratakse haldusaktiga, milleks on taotluse rahuldamise otsus. Selles sätestatakse ka toetuse

väljamaksmise tingimused, toetuse kasutamise tähtaeg (juhul, kui taotlus ei kuulu kasutamisele

toetuse andmise kalendriaasta 31. detsembriks) ning toetuse kasutamise lõpparuande esitamise

tähtaeg.

Punktiga 18 muudetakse määruse sätet, mis reguleerib toetuse tagasinõudmist. Muutmine on

tingitud RES §-st 551, mille lõikes 1 sätestatakse toetuse tagasinõudmise alused ja lõikes 2

volitusnormi täpsustavate või muude tagasinõudmise aluste kehtestamiseks ministri määruses.

Seetõttu on määruse § 18 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täpsustatud ning viidud määruses

ettenähtud toetuse tagasinõudmise alused volitusnormiga kooskõlla. Toetuse täielik või osaline

tagasinõudmine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel muu hulgas juhul, kui taotluse rahuldamise

otsus on kehtetuks tunnistatud. Taotluse rahuldamise otsuses saab ette näha täpsemad

tingimused otsuse kehtetuks tunnistamiseks kooskõlas haldusmenetluse seadustiku § 66 lg 2

punktiga 1 ja lõikega 3.

8

Punktis 19 sätestatakse määruse § 18 lõike 1 punkti 4 muudatusena, et toetuse võib tagasi

nõuda, kui see jääb taotluse kasutamise tähtajaks kasutamata. Toetuse kasutamise tähtaeg lõpeb

vastavalt määruse §-le 16 toetuse andmise kalendriaasta lõpus, kui toetuse andmise otsuses või

selle muudatuses ei ole ette nähtud teisiti.

Paragrahvis 2 ette nähtud rakendussätte kohaselt saab EKN usuliste ühenduste

katusorganisatsioonina 2026. aastal toetust veel otsustuskorras. Üleminekuaeg on EKN-ile

vajalik muutunud olukorraga kohanemiseks, võttes arvesse määruse muutmise ajaraami. RES

§ 817 lg 2 lubab senist praktikat jätkata kuni 2026. aasta lõpuni. See puudutab riigisiseseid

toetusi, mida on antud riigieelarve seaduse alusel või ilma riigieelarve seadusest või muust

õigusaktist tuleneva aluseta. Vastavalt rakendussättele makstakse EKN-ile 2026. aastal toetust

veel Siseministeeriumi ja EKN-i vahel sõlmitava lepingu alusel, võttes aluseks

Siseministeeriumi eelarvesse EKN-i toetuse tarbeks planeeritud summa.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust.

5. Määruse mõjud

5.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm. Usulised ühendused, riiklikult akrediteeritud konfessionaalsed kõrgkoolid ja usuliste

ühenduste katusorganisatsioon. .

Mõju ulatus. Potentsiaalselt võimalikke taotlejaid taotlusvooru raames on veidi enam kui 600

(niipalju on registrisse kantud usulisi ühendusi ja akrediteeritud konfessionaalseid kõrgkoole).

Reaalselt on iga-aastaselt taotlejaid olnud mõnikümmend. Taotlusvoorust toetuse taotlejate

seisukohalt ei kaasne määrusega muutmisega ulatuslikke muudatusi. Taotleja tegevusvõimalusi

avardav on nii elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonna lisamine toetuse kasutamise

võimalike tegevuste hulka kui ka infotehnoloogiliste kulude väljajätmine abikõlbmatute kulude

loetelust. Taotlejale esitatavate nõuete täpsustamine võib potentsiaalselt mõjutada vaid piiratud

arvu võimalikke taotlejaid.

Usuliste ühenduste katusorganisatsiooni tegevust ja riigieelarvelist toetust määruse muudatused

olemuslikult ei mõjuta. Tegemist on õigusliku muudatusega, mis tuleneb peamiselt

muudatustest riigieelarve seaduses.

Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna toetuste taotlemine ja kasutamine on läbipaistev ja

reguleeritud ning järelevalve ja aruandluse kaudu ennetatakse võimalikke väärkasutusi.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on väheoluline ja positiivne.

5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Siseministeeriumi ametnikud, kes taotlusi menetlevad.

9

Siseministeeriumis tegeleb taotluste menetlemise ja hindamisega usuasjade ja

kodanikuühiskonna osakond ning konkreetselt 3-4 ametnikku. Seega on sihtrühm väga väike.

Mõju ulatus. Määruse rakendamisega töökoormus ei kasva. Taotlejale esitatavate nõuete

täpsustamine ei tähenda täiendava informatsiooni kogumist, kuivõrd täienduste sisuks olevate

asjaolude kindlakstegemine ja sellega seonduv infovahetus ametiasutuste vahel toimub

niikuinii jooksvalt, igapäevases töös, ning neid asjaolusid ei pea üldjuhul täiendavalt välja

selgitama.

Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju esinemise risk on seega väike ning ei kaasne

vajadust muudatustega kohaneda.

5.3. Halduskoormuse tasakaalustamine

Eelnõus kavandatud muudatustega ei kaasne halduskoormuse kasvu ettevõtjatele, inimestele

ega vabaühendustele. Samuti ei prognoosita muudatuste tõttu koormuse suurenemist toetuse

andja organisatsioonis.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on väheoluline.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei seondu täiendavaid tegevusi. Usuliste ühenduste ja

konfessionaalsete kõrgkoolide toetamist puudutava taotlusvooru läbiviimises ei toimu mingeid

korralduslikke muudatusi

Toetus antakse nende vahendite arvelt, mis riigieelarvest on eraldatud usuliste ühenduste

tegevuse toetamiseks.

Eelnõul puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele ja kuludele, võrreldes määruse senise

rakendamisega ning usuliste ühenduste ja nende katusorganisatsiooni senise riigieelarvelise

toetamisega.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna

määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, ei ole vaja planeerida määrusega kohanemiseks

lisaaega.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja

arvamuse avaldamiseks Eesti Kirikute Nõukogule.