Riigikogu liikme kirjalik küsimus

Karmen Joller .02.2026
Sotsiaalminister



Kirjalik küsimus viljatusravi kättesaadavuse ja arendamise kohta Eestis


Austatud sotsiaalminister

Eesti seisab silmitsi jätkuvate demograafiliste väljakutsetega: sündimus on madal ning laste saamine nihkub järjest hilisemasse vanusesse. Teadusuuringud näitavad, et bioloogiline viljakus langeb vanusega märkimisväärselt ning hilisem pereloome vähendab võimalust saada soovitud arv lapsi. Kuigi viljatusravi võimaldab osaliselt bioloogilisi piiranguid leevendada, ei saa see täielikult asendada varasemat pereloomet.

Viljatusravi kättesaadavus ja kvaliteet on seetõttu oluline osa perede heaolust, soolisest võrdsusest ja inimeste enesemääramisõigusest. Riigi ülesanne on tagada, et lapsevanemaks saamise võimalus ei sõltuks liigselt inimese sissetulekust, terviseseisundist ega elukäigu juhuslikest takistustest.

Eestis on viljatusravi riiklikult toetatud kuni naise 40. eluaastani ning doonorravi ja asendusemadusega seotud võimalused on piiratud. Samal ajal näitavad andmed, et ligikaudu 6% lastest sünnib viljatusravi tulemusena ning üle viiendiku 30–59-aastastest naistest on elu jooksul kogenud viljatust. Märkimisväärne osa ravi alustanutest katkestab selle emotsionaalse või kehalise koormuse tõttu, mis osutab vajadusele senisest terviklikuma ja toetavama lähenemise järele.

Tulenevalt eeltoodust palun Teilt vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele:

1. Millised on Sotsiaalministeeriumi lähiaastate plaanid viljatusravi süsteemi ajakohastamiseks, arvestades laste saamise vanuse tõusu ja kasvavat teenusevajadust?
2. Kas ja millal plaanib ministeerium analüüsida riikliku viljatusravi vanusepiiri tõstmise võimalust ning millistele kriteeriumidele see hinnang tugineks?
3. Milliseid samme kavandatakse, et parandada viljatusravi läbivate patsientide psühholoogilist ja sotsiaalset toetust ning vähendada ravi katkestamist?
4. Kas ministeeriumil on plaanis üle vaadata doonorravi ja muude alternatiivsete viljatusravi vormide regulatsioon, lähtudes kaasaegsest teadusest ja rahvusvahelisest praktikast?
5. Kuidas seotakse viljatusravi arendamine laiemate pere- ja rahvastikupoliitiliste eesmärkidega ning milliseid mõõdikuid kasutatakse nende meetmete mõju hindamisel?


Lugupidamisega




(allkirjastatud digitaalselt)
Reili Rand
Riigikogu liige