| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-2/26/1749-1 |
| Registreeritud | 02.03.2026 |
| Sünkroonitud | 03.03.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-2 Teenuste terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms |
| Toimik | 9.3-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Nõmme Linnaosa Valitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Nõmme Linnaosa Valitsus |
| Vastutaja | Karmen Põld (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Männiku tee 62b kinnistu pereelamute juhtotstarbega alal, kus võivad paikneda ühe või kahe korteriga omal krundil paiknevad elamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused.
Projekteerimistingimuste eesmärk on määrata tingimused Männiku tee 62b kinnistule üksikelamu püstitamiseks.
Vastavalt Nõmme linnaosa üldplaneeringule võib hoone kahekorruselise hooneosa võib kavandada vähemalt 6 m kaugusele piiridest ning ühekorruselise hooneosa, maksimaalse kõrgusega kuni 5 m, võib kavandada vähemalt 4 m kaugusele naaberkrundi piiridest.
Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks tuleb teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ja koostöö dokumenteerida. Ehitise kaugus naaberkinnistutest peab olema kooskõlas tuleohutus- ja insolatsiooninõuetega ning naabrusõigusega.
Arvestades piirkonna hoonestust ja Nõmme linnaosa üldplaneeringut võib suurim lubatud hoonealune pind olla kuni 200 m² ja hoone kõrgus kuni 9 m.
Kohaliku omavalitsuse üksus võib planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:
Projekteerimistingimuste taotluse ja selle lisamaterjalide avalik väljapanek toimub 13. märtsist kuni 27. märtsini 2026 Nõmme Linnaosa Valitsuse ruumides, Valdeku tn 13, I korruse fuajees, küsida infoletist.
Projekteerimistingimuste taotlusega nr 2511002/17197 ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud projekteerimistingimuste eelnõuga on võimalik tutvuda veebiaadressil:
https://veeb.tallinnlv.ee/pilv/index.php/s/SQUlQASZnmAX276.
Menetlusosaline loetakse asja arutamisest avalikul istungil loobunuks, kui haldusorgan on väljapaneku alguses või menetlusest teatamisel teinud ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata ja menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (alus haldusmenetluse seaduse § 50 lõige 3).
Info tel 645 7300. Ettepanekud ja vastuväited palume esitada e-posti aadressil: [email protected].
Parimate soovidega,
Alice Laanemägi
Nõmme arhitekt
Volitatud arhitekt 7
Linnamajanduse osakond
Tel +372 6457300

1
EELNÕU
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
digitaalse allkirjastamise kuupäev
Ehitustegevuse liigi täpsustus
Männiku tee 62b elamu püstitamine
Projekteerimistingimuste andja
Asutus Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Asutuse registrikood 75023823
Ametniku nimi
Ametniku ametinimetus
Taotluse andmed
Liik Hoone püstitamine
Number 2511002/17197
Kuupäev 05.12.2025
1. Kinnisasja andmed
Koha aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Nõmme linnaosa, Männiku tee 62b
Katastritunnus: 78401:101:2767
Krundi pindala: 1049 m2
Otstarve: elamumaa 100%
2. Projekteerimistingimuste andmise alus ja põhjendused:
Projekteerimistingimuste koostamise aluseks on planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõiked 5
ja 6, ehitusseadustiku (edaspidi EhS)§ 26 lõige 4 ja Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr
36 Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas § 34 lg 1,
Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneering
(edaspidi ka NÜP) ning esitatud projekteerimistingimuste taotlus nr 2511002/17197.
Käsitletav kinnistu asub alal, kus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks või laiendamiseks üle
33% esialgsest mahust tuleb PlanS § 125 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt koostada detailplaneering.
Kohaliku omavalitsuse üksus võib planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel lubada detailplaneeringu
koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada
projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja
seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud
keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava
ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevad
tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud
muude tingimustega.
2
Kohalik omavalitsus saab väljastada PlanS § 125 lõike 5 erisust rakendades projekteerimistingimused
ühele konkreetsele ehitusloakohustuslikule hoonele, juhul kui kavandatav tegevus vastab samaaegselt
PlanS § 125 lõike 5 punktidele 1 ja 2. Seaduse sätte eesmärk on anda võimalus loobuda kulukamast
ja aeganõudvamast detailplaneeringu menetlusest lihtsamatel juhtudel, juhul kui linnaehituslik
situatsioon on piisavalt selge ning detailplaneering ei pakuks täiendavat väärtust. Olukorras, kus on
täidetud kõik tingimused kiirema ja lihtsama menetluse läbiviimiseks, ei ole detailplaneeringu
menetlus põhjendatud. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) § 5 lõikest 2 tuleneva põhimõtte
kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja
kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 § 34 lg 1 ja PlanS § 125 lg 5 kohaselt teostab
kaalutulusõigust Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka amet) detailplaneeringu koostamise
kohustusest loobumisel.
Ametile esitati projekteerimistingimuste taotlus nr 2511002/17197 koos illustratiivse materjaliga
Männiku tee 62b kinnistule üksikelamu püstitamiseks. Illustratiivse materjali kohaselt soovitakse
kinnistule püstitada üksikelamu, mille ehitisealune pindala on 200 m2 kõrgus kuni 9 m.
NÜP kohaselt on piirkonna maakasutuse juhtfunktsiooniks pereelamute ala, kus võivad olla ühe või
kahe korteriga omal krundil paiknevad elamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse,
teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused. Kavandatav on
üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsiooniga kooskõlas.
Kinnistule ulatub elektripaigaldis ja elektripaigaldise kaitsevöönd.
Männiku tee 62b kinnistu on hoonestamata. Kinnistul kasvab rohkelt kõrghaljastust.
Piirkond on valdavalt hoonestatud üksikelamutega. Iseloomulik on lahtine hoonestusviis, kus
põhihooned paigutuvad krundile vabalt, kuid asuvad tänavapoolsest krundipiirist vähemalt 5 m
kaugusel. Ühtset ehitusjoont ei ole välja kujunenud. Lähiala kruntidel suurusega 884-1846 m2,
paiknevad valdavalt 2 korruselised kaldkatusega üksikelamud. Enamus kinnistutel paikneb lisaks
elamule ka 1-2 abihoonet, mis paiknevad kinnistute piiril. Lähiümbruse elamute kõrgused jäävad
vahemikku 7-9 m, keskmiselt 8 m. Põhihoonete ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 75 m2-
262 m2. Kruntide hoonetealused pinnad (põhihoone ja abihooned kokku) jäävad vahemikku 76-
252 m2.
NÜP näeb ette kruntidel suurusega 1001-1300 m2 suurima lubatud hoonetealuse pinna 240 m2, siis
NÜP-ist ja piirkonna analüüsist tulenevalt on võimalik määrata Männiku tee 62b elamu ehitisealuseks
pinnaks 200 m2 ja kõrguseks 9 m ning hoonetealuseks pinnaks (kokku elamu ja abihoone/d) kuni 240
m2 vastavalt NÜP-le.
PlanS § 125 lõike 5 kohaldamise eeldused projekteerimistingimuste alusel hoone püstitamiseks
detailplaneeringu kohustusega alal on täidetud. Männiku tee 62b kinnistu asub olemasoleva
hoonestuse vahel ja alal, kus on välja kujunenud piirkonnale iseloomulik hoonestuslaad, ehitis sobitub
mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, ning NÜPst tulenevad
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad kasutus- ja ehitustingimused.
Uue hoone püstitamine on väheolulise ruumilise mõjuga, mistõttu puudub antud juhul alus eeldada
avaliku huvi olemasolu ressursimahuka detailplaneeringu koostamiseks. Seejuures ei kaitseks
detailplaneeringu menetlus rohkem vahetute piirinaabrite huve, keda Männiku tee 62b kinnistule
hoone püstitamine kõige rohkem mõjutab, kuna piirnevate naaberkinnistute omanikud on kaasatud
nii projekteerimistingimuste kui ka sellele järgnevasse ehitusloa menetlusse.
Uue hoone püstitamine käesolevates projekteerimistingimustes määratud tingimuste alusel on
kooskõlas väljakujunenud keskkonna, sh asukoha hoonestuslaadi ja NÜPga.
Projekteerimistingimuste andmine ei ole vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga.
3
3. Kaasamine
Ehitusseadustiku § 31 lõike 1, Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 § 38 ning HMS §
46jj kohaselt korraldab amet projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena.
EhS § 31 lõike 4 kohaselt kaasas amet projekteerimistingimuste menetlusse Kaitseministeeriumi,
Nõmme Linnaosa Valitsuse, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, Tallinna Strateegiakeskuse
ning Tallinna Transpordiameti, kelle antud tingimused on toodud projekteerimistingimuste lisades.
4. Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded
1. Hoone
kasutamise
otstarve:
Üksikelamu (11100)
2. Hoonete suurim
lubatud arv maa-
alal:
Üks (1) püstitatav elamu, lisaks abihoone(d) ehitisealuse pinnaga kuni 60
m2 ja kõrgusega kuni 5 m.
3. Asukoht:
Elamu paigutada kõrghaljastusest vabale alale Männiku tee poolsest
kinnistu piirist vähemalt 5 m ning Männiku tee 62a ja Männiku tee 64
kinnistute piirist vähemalt 6 m.
Ehitise kaugus naaberkinnistutest peab olema kooskõlas tuleohutus- ja
insolatsiooninõuetega ning naabrusõigusega.
4. Suurim lubatud
ehitistealune
pind:
Püstitatav elamu kuni 200 m2 sh kaetud terrassid, üle 1,0 m laiused
katuseräästad ja üle 2,0 m² suurused maapinnale mittetoetuvad varikatused.
Kinnistul asuvad hooned kokku kuni 240 m2
Krundi hoonestustihedus ja täisehituse protsent esitada krundi tehniliste
andmete koosseisus.
5. Kõrgus ja
vajaduse korral
sügavus:
9 m / korruselisus 2 /-1
6. Arhitektuurilised,
ehituslikud ja
kujunduslikud
tingimused:
Ehitis peab vastama ehitusseadustiku §-s 11 ja ehitusseadustiku alusel
kehtestatud õigusaktides kindlaks määratud nõuetele, arvestama oma
lahenduselt Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning
välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja
kujundusstiilile (alus Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 §
35 lõige 2).
Arvestada piirkonnas väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid,
räästajoone kõrgust, aga ka naabrite privaatsusvajadust akende paigutusel
jms.
Hoone projekteerimisel vältida ümbritsevasse keskkonda sobimatute
arhitektuursete võtete, materjalide ja detailide kasutamist.
Välisviimistluses kasutada naturaalseid, kvaliteetseid ja väärikaid
materjale. Piirkonnale mitteiseloomulike ja imiteerivate materjalide
kasutamine ei ole lubatud. Ümarpalkehitised ei ole lubatud.
4
Ehitusprojekti koosseisus anda hoone värvilahendus, mis harmoneerub
piirkonna hoonete värvilahendusega. Esitada välisviimistluse lahendus
(viimistlusmaterjalid, toon ja värvikood).
6.1 Tehnosüsteemid Kommunikatsioonid ja tehnoseadmed kavandada hoone mahtu või varjatud
kujul hoonesse nii, et need ei risustaks ehitise välisilmet. Õhksoojuspumba
seadmeid võib kavandada integreerides hoone arhitektuuri tänavalt
mittevaadeldavasse asukohta maapinnal paiknevale alusele, kaetud
puitrestiga, sokli või seinapinnaga sama värvitooni. Esifassaadi ette ei ole
lubatud seadmeid paigaldada. Päikesepaneelid võib paigutada katusele
hoone arhitektuurse lahendusega kokkusobivalt (vt Tallinna kodulehelt
juhendit „Päikesepaneelid linnaruumis“). Müra tekitavad seadmed
paigutada nii, et tekkiv müra ei ületaks lubatud normtaseme piire.
7. Maa- või veealal
asuvate ehitiste
teenindamiseks
vajaliku ehitise
võimalik asukoht:
Vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.
8.Ehitusuuringu
tegemise vajadus:
Vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (LISA 1) tingimustele;
teostada Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse
inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine.
9.Haljastuse,
heakorra ja
liikluskorralduse
põhimõtted:
Vastavalt lisades (LISA 1) esitatud tingimustele.
Lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine omal
kinnistul, olemasoleva maapinna kõrgusi muuta võimalikult vähe.
Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on keelatud.
Säilitada kinnistul asuv vääruslik kõrghaljastus. Maapinnaga ühendatud
haljastatud ala osakaal kavandada minimaalselt 50 % krundi pinnast.
Kinnistule võib kavandada hoone arhitektuuriga sobiva ning
naaberkinnistute piirete stiilist ja kõrgusest lähtuva piirdeaia ja väravad
(kõrgusega kuni 1,5 meetrit maapinnast). Naaberkruntide piiril võivad olla
võrkpiirded ja lähtuda naaberkinnistu piirete kõrgusest. Läbipaistmatuid
piirdeid mitte kavandada. Autoväravad ei tohi avaneda tänavale.
Parkimiskohad ja sissesõidutee eraldada naaberkinnistust haljaspuhvriga.
Sillutatud jm kõvakattega alad kavandada naaberkinnistu piirist vähemalt
1,0 m kaugusele ning tänavapoolsest piirist eraldada haljaspuhvriga.
Jäätmekonteinerite asukoht kavandada kinnistule varjatud kujul,
soovitavalt piirde taha kõvakatendiga alale, jäätmekonteinerite asukoht
tähistada asendiplaanil. Naaberkinnistust eraldada prügikonteinerid
haljaspuhvriga.Normatiivsete parkimiskohtade arvu arvutamisel
lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega number 723
kinnitatud Tallinna parkimisnormatiivist (tööpõhimõte).
5
Taotlusele lisatud illustratiivne materjal on arhitektuurselt üldilmelt sobilik. Taotlusele lisatud
illustratiivne materjal on informatiivse tähendusega ning ole ehitusprojekti koostamiseks siduv.
Enne ehitusloa taotlust kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga käesolevate
projekteerimistingimuste kohane ja haljastuse inventeerimise aruannet arvestav hoone
asendiplaanilist lahendust sisaldav eskiis.
5. Nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks
Vajalikud tehnovõrgud ja tehnosüsteemid lahendada vastavalt piirkonna võrguvaldajate tehnilistele
tingimustele ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tingimustele.
6. Nõuded ehitusprojekti vormistusele
Ehitusprojekt vormistada majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded
ehitusprojektile“ ning standardi EVS 932:2017 “Ehitusprojekt“ nõuetele.
Hoonesse eluruumide kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusest nr 85
„Eluruumile esitatavad nõuded“.
Ehitusprojekti alusena kasutatav topo-geodeetiline alusplaan peab olema vastavuses majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele
esitatavad nõuded“. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud projekti koostamiseks vajalikus
mahus, sh. vajalikud hooned, rajatised ja haljastus naaberkinnistutel. Geodeesiafirmal esitada
geodeetiline uurimustöö (joonise fail ja aruanne) digitaalselt Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi
Geoveeb, kontrollimiseks ja registreerimiseks enne ehitusloa taotluse esitamist.
7. Koostöö
Ehitusprojekti koostamisel on soovitatav teha koostööd kaasomanikuga ning
projekteerimistingimuste lisades nimetatud asutustega ning olemasolevate tehnovõrkude valdajatega,
kelle võrkudega liitutakse ja kelle tehnovõrkude kaitsevööndites kavandatakse töid, samuti naaberkinnistu
omanikega (vastavalt haldusmenetluse seadus § 11 lõike 1 punktile 3).
Ehitusloa taotlus tuleb esitada ehitisregistri www.ehr.ee kaudu projekteerimistingimuste kehtivuse ajal.
Amet esitab ehitusprojekti läbivaatamiseks teistele linna asutustele, Nõmme Linnaosa Valitsusele ja
kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusprojektiga. Samuti
esitab amet ehitusprojekti arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib
ehitis või ehitamine puudutada.
8. Projekteerimistingimuste kehtivus ja vaidlustamine:
Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat. Põhjendatud juhul on võimalik esitada taotlus
projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja pikendamiseks eeldusel, et ehitise asukohast tulenevalt
ümbritsev keskkond oluliselt ei muutu.
Amet võib tunnistada projekteerimistingimused kehtetuks põhjendatud juhul.
Juhul kui esineb vastuolu projekteerimistingimuste põhiaktis esitatud tingimuste ja selle lisades
esitatavate tingimuste vahel, siis tuleb lähtuda projekteerimistingimuste põhiaktis esitatud
tingimustest.
Projekteerimistingimuste taotlus ja projekteerimistingimused koos lisadega (LISA 1, LISA 2, LISA 3
LISA 4) esitada ehitusprojekti koosseisus.
6
Projekteerimistingimusi on võimalik vaidlustada, esitades Tallinna Linnaplaneerimise Ametile vaide
30 päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamisest teada saamisest arvates või pöörduda
kaebusega Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) seaduses sätestatud tähtaegadel ja
korras.
Lisad: 1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tingimused
2. Tallinna Strateegiakeskus
3. Tallinna Transpordiamet
4. Illustratiivne materjal
7
LISA 1
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tingimused
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitab Männiku tee 62b kinnistule elamu püstitamise
ehitusprojekti koostamiseks järgmised tingimused:
1. Tehnovõrgud
- Projekteerida tuleb järgmised tehnovõrgud: veevarustus, kanalisatsioon (reovee-
ja sademevee), kaugküttetorustik või lokaalne küttelahendus, elektrivarustus ja elektroonilise side v
õrgud.
- Võrkude ühendamine toimub vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja liitumislepingute
le (vt VÕKS § 12 lg 2, KOV korraldus).
- Projekteerimine peab arvestama:
• Ehitusseadustiku § 11 ja § 13 nõudeid (tehnilised nõuded ja ohutus),
• Planeerimisseaduse § 126 (ühiskanalisatsiooni ja -veevarustuse eelistus),
• Tallinna linna ehitusmääruse ja võrguvaldajate juhiseid (Tallinna Vesi,
Imatra Elekter, Elektrilevi jt).
- Sademeveekanalisatsioon lahendada vastavalt Vee erikasutuse loa vajadusele (VES § 28).
2. Katendid
- Projekteerida vajalikud juurdepääsuteed, parkimiskohad, platsid ja kõnniteed.
- Kattestruktuurid määrata vastavalt koormusklassile ja kohalikele geotehnilistele tingimustele (viid
e: EVS 814-3:2016, EVS-EN 1997-1).
- Sademevee ärajuhtimine lahendada suunatult sademeveekanalisatsiooni või immutussüsteemidess
e, arvestades ehitusseadustiku lisa 1 kohaseid nõudeid.
- Katendite materjalide ja konstruktsioonide valikul arvestada EVS
843 seeria norme ja Tallinna linna esteetilisi juhiseid.
3. Haljastus
- Projekteerida murupinnad, puud, põõsad ning vajadusel hekitaimed.
- Arvestada Tallinna linna haljastuse eeskirju ja EVS 843-3:2016 (haljastuse kavandamine).
- Haljastuse lahendused peavad tagama bioloogilise mitmekesisuse, sidususe rohevõrgustikuga ning
olema kooskõlas looduskaitseseaduse § 4 ja § 38 nõuetega.
- Vältida pinnase erosiooni ja tagada sademevee ärajuhtimine vastavalt VES § 11.
4. Täiendavad nõuded
- Projekteerimistööde aluseks võtta kooskõlastatud ja kehtiv geodeetiline alusplaan (mõõdistus <
1 aasta vanune; EhS § 13 lg 2).
- Projekt tuleb kooskõlastada kõigi võrguvaldajatega ning Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.
- Projekteerimistööde tegemisel järgida lisaks:
• Ehitusseadustik (EhS),
• Planeerimisseadus (PlanS),
• Veevarustuse ja kanalisatsiooni seadus (VÕKS),
• Avaliku teabe seadus (ATS) andmete kasutamisel.
Ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.
8
LISA 2
Tallinna Strateegiakeskuse tingimused
Tallinna Strateegiakeskus esitab Männiku tee 62b kinnistule elamu püstitamise ehitusprojekti
koostamiseks järgmised tingimused:
1. Käsitleda projektis jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023
määruse nr 3 Tallinna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi Tallinna JHE) nõudeid arvestades.
Tekkekohal on kohustus koguda ja jäätmevedajale mahutiga üle anda biojäätmeid ja
segaolmejäätmeid. 2025. aasta seisuga ei ole pakendijäätmed (plast- ja metall ning klaas) osa
korraldatud jäätmeveost, kuid suure tõenäosusega on tulevikus pakendijäätmed korraldatud
jäätmeveo hulgas, mistõttu peab planeeritav olmejäätmete kogumiskoht olema piisavalt suur
mahutamaks potentsiaalselt kolm erinevat mahutit lepingu kohta. Mahutite paigutamisel
järgida Tallinna JHE § 21 nõudeid. Jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja
juurdesõiduteele esitatavad nõuded. Üksik- ja paariselamu elanikel on võimalik biojäätmeid
mahutiga üleandmise asemel ka kompostida. Kompostimine peab vastama Tallinna JHE § 19
nõuetele.
Ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskusega
9
LISA 3
Tallinna Transpordiameti tingimused
Tallinna Transpordiamet esitab Männiku tee 62b kinnistule elamu püstitamise ehitusprojekti
koostamiseks järgmised tingimused:
1. Projekteeritav lahendus peab vastama järgnevatele standarditele ja normdokumentidele:
1.1. EVS 613:2023 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”
1.2. EVS 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine”
1.3. EVS 615:2021 „Foorid ja nende kasutamine”
1.4. EVS-EN 1317 „Teepiirdesüsteemid“
1.5. EVS EN 12368:2015 „Liikluse reguleerimise vahendid. Signaalseadmed”
1.6. EVS EN 12675:2001 „Traffic signal controllers - Funktional safety requirements”
1.7. EVS 843:2016 „Linnatänavad“
1.8. Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldus number 723 „Tallinna parkimisnormatiiv
(tööpõhimõte)“.
1.9. Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 määrus number 35 „Tallinna tänavate
projekteerimise ja ehitamise nõuded.“
1.10. Tallinna Rattastrateegia 2018-2027
1.11. Vastavalt valdkonda reguleerivatele õigusaktidele.
2. Projektis lahendada objekti ehitusaegne liikluskorraldus (kõiki liiklejagruppe arvestav).
3. Liikluskorraldusskeemil näidata parkimiskohtade paigutus, mõõdud ja manööverdusruumi laiused.
4. Projekti seletuskirjas näidata nii mootorsõidukite kui ka jalgrataste parkimiskohtade
kontrollarvutused, välja tuua eraldi puudega inimeste sõidukite parkimiskohtade arv ning
elektrisõidukite parkimiskohtadel laadimistaristute arv. Vajadusel täiendavalt selgitada, kui
ei suudeta tagada normatiivset parkimist.
5. Ülaltoodud tingimustes nimetamata materjalide, seadmete või konstruktsioonide
kasutamine projekteerimisel kooskõlastada täiendavalt Tallinna Transpordiametiga.
6. Ehitustöö käigus tekkivad projekti ja/või materjalide muudatused kooskõlastada Tallinna
Transpordiametiga
7. Projekti liikluslahenduse välja töötamisel teha koostööd Tallinna Transpordiametiga.
Projekt esitada kooskõlastamiseks Tallinna Transpordiameti liiklusosakonnale
1
EELNÕU
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
digitaalse allkirjastamise kuupäev
Ehitustegevuse liigi täpsustus
Männiku tee 62b elamu püstitamine
Projekteerimistingimuste andja
Asutus Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Asutuse registrikood 75023823
Ametniku nimi
Ametniku ametinimetus
Taotluse andmed
Liik Hoone püstitamine
Number 2511002/17197
Kuupäev 05.12.2025
1. Kinnisasja andmed
Koha aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Nõmme linnaosa, Männiku tee 62b
Katastritunnus: 78401:101:2767
Krundi pindala: 1049 m2
Otstarve: elamumaa 100%
2. Projekteerimistingimuste andmise alus ja põhjendused:
Projekteerimistingimuste koostamise aluseks on planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõiked 5
ja 6, ehitusseadustiku (edaspidi EhS)§ 26 lõige 4 ja Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr
36 Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas § 34 lg 1,
Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneering
(edaspidi ka NÜP) ning esitatud projekteerimistingimuste taotlus nr 2511002/17197.
Käsitletav kinnistu asub alal, kus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks või laiendamiseks üle
33% esialgsest mahust tuleb PlanS § 125 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt koostada detailplaneering.
Kohaliku omavalitsuse üksus võib planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel lubada detailplaneeringu
koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada
projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja
seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud
keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava
ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevad
tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud
muude tingimustega.
2
Kohalik omavalitsus saab väljastada PlanS § 125 lõike 5 erisust rakendades projekteerimistingimused
ühele konkreetsele ehitusloakohustuslikule hoonele, juhul kui kavandatav tegevus vastab samaaegselt
PlanS § 125 lõike 5 punktidele 1 ja 2. Seaduse sätte eesmärk on anda võimalus loobuda kulukamast
ja aeganõudvamast detailplaneeringu menetlusest lihtsamatel juhtudel, juhul kui linnaehituslik
situatsioon on piisavalt selge ning detailplaneering ei pakuks täiendavat väärtust. Olukorras, kus on
täidetud kõik tingimused kiirema ja lihtsama menetluse läbiviimiseks, ei ole detailplaneeringu
menetlus põhjendatud. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) § 5 lõikest 2 tuleneva põhimõtte
kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja
kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 § 34 lg 1 ja PlanS § 125 lg 5 kohaselt teostab
kaalutulusõigust Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka amet) detailplaneeringu koostamise
kohustusest loobumisel.
Ametile esitati projekteerimistingimuste taotlus nr 2511002/17197 koos illustratiivse materjaliga
Männiku tee 62b kinnistule üksikelamu püstitamiseks. Illustratiivse materjali kohaselt soovitakse
kinnistule püstitada üksikelamu, mille ehitisealune pindala on 200 m2 kõrgus kuni 9 m.
NÜP kohaselt on piirkonna maakasutuse juhtfunktsiooniks pereelamute ala, kus võivad olla ühe või
kahe korteriga omal krundil paiknevad elamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse,
teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused. Kavandatav on
üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsiooniga kooskõlas.
Kinnistule ulatub elektripaigaldis ja elektripaigaldise kaitsevöönd.
Männiku tee 62b kinnistu on hoonestamata. Kinnistul kasvab rohkelt kõrghaljastust.
Piirkond on valdavalt hoonestatud üksikelamutega. Iseloomulik on lahtine hoonestusviis, kus
põhihooned paigutuvad krundile vabalt, kuid asuvad tänavapoolsest krundipiirist vähemalt 5 m
kaugusel. Ühtset ehitusjoont ei ole välja kujunenud. Lähiala kruntidel suurusega 884-1846 m2,
paiknevad valdavalt 2 korruselised kaldkatusega üksikelamud. Enamus kinnistutel paikneb lisaks
elamule ka 1-2 abihoonet, mis paiknevad kinnistute piiril. Lähiümbruse elamute kõrgused jäävad
vahemikku 7-9 m, keskmiselt 8 m. Põhihoonete ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 75 m2-
262 m2. Kruntide hoonetealused pinnad (põhihoone ja abihooned kokku) jäävad vahemikku 76-
252 m2.
NÜP näeb ette kruntidel suurusega 1001-1300 m2 suurima lubatud hoonetealuse pinna 240 m2, siis
NÜP-ist ja piirkonna analüüsist tulenevalt on võimalik määrata Männiku tee 62b elamu ehitisealuseks
pinnaks 200 m2 ja kõrguseks 9 m ning hoonetealuseks pinnaks (kokku elamu ja abihoone/d) kuni 240
m2 vastavalt NÜP-le.
PlanS § 125 lõike 5 kohaldamise eeldused projekteerimistingimuste alusel hoone püstitamiseks
detailplaneeringu kohustusega alal on täidetud. Männiku tee 62b kinnistu asub olemasoleva
hoonestuse vahel ja alal, kus on välja kujunenud piirkonnale iseloomulik hoonestuslaad, ehitis sobitub
mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, ning NÜPst tulenevad
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad kasutus- ja ehitustingimused.
Uue hoone püstitamine on väheolulise ruumilise mõjuga, mistõttu puudub antud juhul alus eeldada
avaliku huvi olemasolu ressursimahuka detailplaneeringu koostamiseks. Seejuures ei kaitseks
detailplaneeringu menetlus rohkem vahetute piirinaabrite huve, keda Männiku tee 62b kinnistule
hoone püstitamine kõige rohkem mõjutab, kuna piirnevate naaberkinnistute omanikud on kaasatud
nii projekteerimistingimuste kui ka sellele järgnevasse ehitusloa menetlusse.
Uue hoone püstitamine käesolevates projekteerimistingimustes määratud tingimuste alusel on
kooskõlas väljakujunenud keskkonna, sh asukoha hoonestuslaadi ja NÜPga.
Projekteerimistingimuste andmine ei ole vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga.
3
3. Kaasamine
Ehitusseadustiku § 31 lõike 1, Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 § 38 ning HMS §
46jj kohaselt korraldab amet projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena.
EhS § 31 lõike 4 kohaselt kaasas amet projekteerimistingimuste menetlusse Kaitseministeeriumi,
Nõmme Linnaosa Valitsuse, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, Tallinna Strateegiakeskuse
ning Tallinna Transpordiameti, kelle antud tingimused on toodud projekteerimistingimuste lisades.
4. Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded
1. Hoone
kasutamise
otstarve:
Üksikelamu (11100)
2. Hoonete suurim
lubatud arv maa-
alal:
Üks (1) püstitatav elamu, lisaks abihoone(d) ehitisealuse pinnaga kuni 60
m2 ja kõrgusega kuni 5 m.
3. Asukoht:
Elamu paigutada kõrghaljastusest vabale alale Männiku tee poolsest
kinnistu piirist vähemalt 5 m ning Männiku tee 62a ja Männiku tee 64
kinnistute piirist vähemalt 6 m.
Ehitise kaugus naaberkinnistutest peab olema kooskõlas tuleohutus- ja
insolatsiooninõuetega ning naabrusõigusega.
4. Suurim lubatud
ehitistealune
pind:
Püstitatav elamu kuni 200 m2 sh kaetud terrassid, üle 1,0 m laiused
katuseräästad ja üle 2,0 m² suurused maapinnale mittetoetuvad varikatused.
Kinnistul asuvad hooned kokku kuni 240 m2
Krundi hoonestustihedus ja täisehituse protsent esitada krundi tehniliste
andmete koosseisus.
5. Kõrgus ja
vajaduse korral
sügavus:
9 m / korruselisus 2 /-1
6. Arhitektuurilised,
ehituslikud ja
kujunduslikud
tingimused:
Ehitis peab vastama ehitusseadustiku §-s 11 ja ehitusseadustiku alusel
kehtestatud õigusaktides kindlaks määratud nõuetele, arvestama oma
lahenduselt Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning
välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja
kujundusstiilile (alus Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 §
35 lõige 2).
Arvestada piirkonnas väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid,
räästajoone kõrgust, aga ka naabrite privaatsusvajadust akende paigutusel
jms.
Hoone projekteerimisel vältida ümbritsevasse keskkonda sobimatute
arhitektuursete võtete, materjalide ja detailide kasutamist.
Välisviimistluses kasutada naturaalseid, kvaliteetseid ja väärikaid
materjale. Piirkonnale mitteiseloomulike ja imiteerivate materjalide
kasutamine ei ole lubatud. Ümarpalkehitised ei ole lubatud.
4
Ehitusprojekti koosseisus anda hoone värvilahendus, mis harmoneerub
piirkonna hoonete värvilahendusega. Esitada välisviimistluse lahendus
(viimistlusmaterjalid, toon ja värvikood).
6.1 Tehnosüsteemid Kommunikatsioonid ja tehnoseadmed kavandada hoone mahtu või varjatud
kujul hoonesse nii, et need ei risustaks ehitise välisilmet. Õhksoojuspumba
seadmeid võib kavandada integreerides hoone arhitektuuri tänavalt
mittevaadeldavasse asukohta maapinnal paiknevale alusele, kaetud
puitrestiga, sokli või seinapinnaga sama värvitooni. Esifassaadi ette ei ole
lubatud seadmeid paigaldada. Päikesepaneelid võib paigutada katusele
hoone arhitektuurse lahendusega kokkusobivalt (vt Tallinna kodulehelt
juhendit „Päikesepaneelid linnaruumis“). Müra tekitavad seadmed
paigutada nii, et tekkiv müra ei ületaks lubatud normtaseme piire.
7. Maa- või veealal
asuvate ehitiste
teenindamiseks
vajaliku ehitise
võimalik asukoht:
Vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.
8.Ehitusuuringu
tegemise vajadus:
Vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (LISA 1) tingimustele;
teostada Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse
inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine.
9.Haljastuse,
heakorra ja
liikluskorralduse
põhimõtted:
Vastavalt lisades (LISA 1) esitatud tingimustele.
Lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine omal
kinnistul, olemasoleva maapinna kõrgusi muuta võimalikult vähe.
Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on keelatud.
Säilitada kinnistul asuv vääruslik kõrghaljastus. Maapinnaga ühendatud
haljastatud ala osakaal kavandada minimaalselt 50 % krundi pinnast.
Kinnistule võib kavandada hoone arhitektuuriga sobiva ning
naaberkinnistute piirete stiilist ja kõrgusest lähtuva piirdeaia ja väravad
(kõrgusega kuni 1,5 meetrit maapinnast). Naaberkruntide piiril võivad olla
võrkpiirded ja lähtuda naaberkinnistu piirete kõrgusest. Läbipaistmatuid
piirdeid mitte kavandada. Autoväravad ei tohi avaneda tänavale.
Parkimiskohad ja sissesõidutee eraldada naaberkinnistust haljaspuhvriga.
Sillutatud jm kõvakattega alad kavandada naaberkinnistu piirist vähemalt
1,0 m kaugusele ning tänavapoolsest piirist eraldada haljaspuhvriga.
Jäätmekonteinerite asukoht kavandada kinnistule varjatud kujul,
soovitavalt piirde taha kõvakatendiga alale, jäätmekonteinerite asukoht
tähistada asendiplaanil. Naaberkinnistust eraldada prügikonteinerid
haljaspuhvriga.Normatiivsete parkimiskohtade arvu arvutamisel
lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega number 723
kinnitatud Tallinna parkimisnormatiivist (tööpõhimõte).
5
Taotlusele lisatud illustratiivne materjal on arhitektuurselt üldilmelt sobilik. Taotlusele lisatud
illustratiivne materjal on informatiivse tähendusega ning ole ehitusprojekti koostamiseks siduv.
Enne ehitusloa taotlust kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga käesolevate
projekteerimistingimuste kohane ja haljastuse inventeerimise aruannet arvestav hoone
asendiplaanilist lahendust sisaldav eskiis.
5. Nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks
Vajalikud tehnovõrgud ja tehnosüsteemid lahendada vastavalt piirkonna võrguvaldajate tehnilistele
tingimustele ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tingimustele.
6. Nõuded ehitusprojekti vormistusele
Ehitusprojekt vormistada majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded
ehitusprojektile“ ning standardi EVS 932:2017 “Ehitusprojekt“ nõuetele.
Hoonesse eluruumide kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusest nr 85
„Eluruumile esitatavad nõuded“.
Ehitusprojekti alusena kasutatav topo-geodeetiline alusplaan peab olema vastavuses majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele
esitatavad nõuded“. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud projekti koostamiseks vajalikus
mahus, sh. vajalikud hooned, rajatised ja haljastus naaberkinnistutel. Geodeesiafirmal esitada
geodeetiline uurimustöö (joonise fail ja aruanne) digitaalselt Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi
Geoveeb, kontrollimiseks ja registreerimiseks enne ehitusloa taotluse esitamist.
7. Koostöö
Ehitusprojekti koostamisel on soovitatav teha koostööd kaasomanikuga ning
projekteerimistingimuste lisades nimetatud asutustega ning olemasolevate tehnovõrkude valdajatega,
kelle võrkudega liitutakse ja kelle tehnovõrkude kaitsevööndites kavandatakse töid, samuti naaberkinnistu
omanikega (vastavalt haldusmenetluse seadus § 11 lõike 1 punktile 3).
Ehitusloa taotlus tuleb esitada ehitisregistri www.ehr.ee kaudu projekteerimistingimuste kehtivuse ajal.
Amet esitab ehitusprojekti läbivaatamiseks teistele linna asutustele, Nõmme Linnaosa Valitsusele ja
kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusprojektiga. Samuti
esitab amet ehitusprojekti arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib
ehitis või ehitamine puudutada.
8. Projekteerimistingimuste kehtivus ja vaidlustamine:
Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat. Põhjendatud juhul on võimalik esitada taotlus
projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja pikendamiseks eeldusel, et ehitise asukohast tulenevalt
ümbritsev keskkond oluliselt ei muutu.
Amet võib tunnistada projekteerimistingimused kehtetuks põhjendatud juhul.
Juhul kui esineb vastuolu projekteerimistingimuste põhiaktis esitatud tingimuste ja selle lisades
esitatavate tingimuste vahel, siis tuleb lähtuda projekteerimistingimuste põhiaktis esitatud
tingimustest.
Projekteerimistingimuste taotlus ja projekteerimistingimused koos lisadega (LISA 1, LISA 2, LISA 3
LISA 4) esitada ehitusprojekti koosseisus.
6
Projekteerimistingimusi on võimalik vaidlustada, esitades Tallinna Linnaplaneerimise Ametile vaide
30 päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamisest teada saamisest arvates või pöörduda
kaebusega Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) seaduses sätestatud tähtaegadel ja
korras.
Lisad: 1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tingimused
2. Tallinna Strateegiakeskus
3. Tallinna Transpordiamet
4. Illustratiivne materjal
7
LISA 1
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tingimused
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitab Männiku tee 62b kinnistule elamu püstitamise
ehitusprojekti koostamiseks järgmised tingimused:
1. Tehnovõrgud
- Projekteerida tuleb järgmised tehnovõrgud: veevarustus, kanalisatsioon (reovee-
ja sademevee), kaugküttetorustik või lokaalne küttelahendus, elektrivarustus ja elektroonilise side v
õrgud.
- Võrkude ühendamine toimub vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja liitumislepingute
le (vt VÕKS § 12 lg 2, KOV korraldus).
- Projekteerimine peab arvestama:
• Ehitusseadustiku § 11 ja § 13 nõudeid (tehnilised nõuded ja ohutus),
• Planeerimisseaduse § 126 (ühiskanalisatsiooni ja -veevarustuse eelistus),
• Tallinna linna ehitusmääruse ja võrguvaldajate juhiseid (Tallinna Vesi,
Imatra Elekter, Elektrilevi jt).
- Sademeveekanalisatsioon lahendada vastavalt Vee erikasutuse loa vajadusele (VES § 28).
2. Katendid
- Projekteerida vajalikud juurdepääsuteed, parkimiskohad, platsid ja kõnniteed.
- Kattestruktuurid määrata vastavalt koormusklassile ja kohalikele geotehnilistele tingimustele (viid
e: EVS 814-3:2016, EVS-EN 1997-1).
- Sademevee ärajuhtimine lahendada suunatult sademeveekanalisatsiooni või immutussüsteemidess
e, arvestades ehitusseadustiku lisa 1 kohaseid nõudeid.
- Katendite materjalide ja konstruktsioonide valikul arvestada EVS
843 seeria norme ja Tallinna linna esteetilisi juhiseid.
3. Haljastus
- Projekteerida murupinnad, puud, põõsad ning vajadusel hekitaimed.
- Arvestada Tallinna linna haljastuse eeskirju ja EVS 843-3:2016 (haljastuse kavandamine).
- Haljastuse lahendused peavad tagama bioloogilise mitmekesisuse, sidususe rohevõrgustikuga ning
olema kooskõlas looduskaitseseaduse § 4 ja § 38 nõuetega.
- Vältida pinnase erosiooni ja tagada sademevee ärajuhtimine vastavalt VES § 11.
4. Täiendavad nõuded
- Projekteerimistööde aluseks võtta kooskõlastatud ja kehtiv geodeetiline alusplaan (mõõdistus <
1 aasta vanune; EhS § 13 lg 2).
- Projekt tuleb kooskõlastada kõigi võrguvaldajatega ning Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.
- Projekteerimistööde tegemisel järgida lisaks:
• Ehitusseadustik (EhS),
• Planeerimisseadus (PlanS),
• Veevarustuse ja kanalisatsiooni seadus (VÕKS),
• Avaliku teabe seadus (ATS) andmete kasutamisel.
Ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.
8
LISA 2
Tallinna Strateegiakeskuse tingimused
Tallinna Strateegiakeskus esitab Männiku tee 62b kinnistule elamu püstitamise ehitusprojekti
koostamiseks järgmised tingimused:
1. Käsitleda projektis jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023
määruse nr 3 Tallinna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi Tallinna JHE) nõudeid arvestades.
Tekkekohal on kohustus koguda ja jäätmevedajale mahutiga üle anda biojäätmeid ja
segaolmejäätmeid. 2025. aasta seisuga ei ole pakendijäätmed (plast- ja metall ning klaas) osa
korraldatud jäätmeveost, kuid suure tõenäosusega on tulevikus pakendijäätmed korraldatud
jäätmeveo hulgas, mistõttu peab planeeritav olmejäätmete kogumiskoht olema piisavalt suur
mahutamaks potentsiaalselt kolm erinevat mahutit lepingu kohta. Mahutite paigutamisel
järgida Tallinna JHE § 21 nõudeid. Jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja
juurdesõiduteele esitatavad nõuded. Üksik- ja paariselamu elanikel on võimalik biojäätmeid
mahutiga üleandmise asemel ka kompostida. Kompostimine peab vastama Tallinna JHE § 19
nõuetele.
Ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskusega
9
LISA 3
Tallinna Transpordiameti tingimused
Tallinna Transpordiamet esitab Männiku tee 62b kinnistule elamu püstitamise ehitusprojekti
koostamiseks järgmised tingimused:
1. Projekteeritav lahendus peab vastama järgnevatele standarditele ja normdokumentidele:
1.1. EVS 613:2023 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”
1.2. EVS 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine”
1.3. EVS 615:2021 „Foorid ja nende kasutamine”
1.4. EVS-EN 1317 „Teepiirdesüsteemid“
1.5. EVS EN 12368:2015 „Liikluse reguleerimise vahendid. Signaalseadmed”
1.6. EVS EN 12675:2001 „Traffic signal controllers - Funktional safety requirements”
1.7. EVS 843:2016 „Linnatänavad“
1.8. Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldus number 723 „Tallinna parkimisnormatiiv
(tööpõhimõte)“.
1.9. Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 määrus number 35 „Tallinna tänavate
projekteerimise ja ehitamise nõuded.“
1.10. Tallinna Rattastrateegia 2018-2027
1.11. Vastavalt valdkonda reguleerivatele õigusaktidele.
2. Projektis lahendada objekti ehitusaegne liikluskorraldus (kõiki liiklejagruppe arvestav).
3. Liikluskorraldusskeemil näidata parkimiskohtade paigutus, mõõdud ja manööverdusruumi laiused.
4. Projekti seletuskirjas näidata nii mootorsõidukite kui ka jalgrataste parkimiskohtade
kontrollarvutused, välja tuua eraldi puudega inimeste sõidukite parkimiskohtade arv ning
elektrisõidukite parkimiskohtadel laadimistaristute arv. Vajadusel täiendavalt selgitada, kui
ei suudeta tagada normatiivset parkimist.
5. Ülaltoodud tingimustes nimetamata materjalide, seadmete või konstruktsioonide
kasutamine projekteerimisel kooskõlastada täiendavalt Tallinna Transpordiametiga.
6. Ehitustöö käigus tekkivad projekti ja/või materjalide muudatused kooskõlastada Tallinna
Transpordiametiga
7. Projekti liikluslahenduse välja töötamisel teha koostööd Tallinna Transpordiametiga.
Projekt esitada kooskõlastamiseks Tallinna Transpordiameti liiklusosakonnale