Edastuskiri

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR

p2 PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL

LUBATUD sihtotstarve detailplaneeringu liikides Lubatud kõrgus

abs. korruste arv +/-

hoonete ehitisealune

pind

hoonete lubatud arv

krundil

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

POS 1 KRUNDI TUNNUS

KRUNDILE JUURDEPÄÄSU TINGLIK ASUKOHT

PLANEERITAV KRUNDI HOONESTUSALA

HOONE PÕHIMAHU SUUND / KATUSEKALDE NURK

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KANALISATSIOON

OLEMASOLEV MADALPINGE-KAABEL

OLEMASOLEV VALGUSKAABEL

20-350

ÜH KATASTRI SIHTOTSTARVE ÜLDKASUTATAV MAA

L KATASTRI SIHTOTSTARVE TRANSPORDIMAA

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV DRENAAŽ

OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOON

OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖNDI ULATUS

SÕIDUSUUNAD

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD KANALISATSIOON

PLANEERITUD TÄNAVALGUSTUSE MADALPINGE-KAABEL

PLANEERITUD SIDELIIN

PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOON

TEHNOVÕRGU PLANEERITUD KAITSEVÖÖNDI ULATUS

EP SIHTOTSTARVE ÜKSIKELAMUMAA

LT TEE JA TÄNAVA MAA

S KATASTRI SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARBETA MAA

M KATASTRI SIHTOTSTARVE MAATULUNDUSMAA

E KATASTRI SIHTOTSTARVE ELAMUMAA

OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN

K1

OLEMASOLEVA ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖNDI ULATUS 1m LIINIST MÕLEMALE POOLE OLEMASOLEVA KANALISATSIOONITORU KAITSEVÖÖNDI ULATUS 2m TORUST MÕLEMALE POOLE

PLANEERITUD MADALPINGE-KAABEL

OLEMASOLEVA SADEMEVEE DRENAAŽITORU KAITSEVÖÖNDI ULATUS 2m TORUST MÕLEMALE POOLE

MÄRKUSED 1. Nõuded hoonete paiknemisele ja ehitiste arhitektuurilised ja kujnduslikud nõuded vt. Seletuskiri punkt 9; 2. Koordinaadid L-Est97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Planeeritud tehnovõrkude paiknemine on skemaatiline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel täiendavalt taotletavate tehniliste tingimuste alusel.

R 8,50

4,00

30,00 Kavandatav liitumispunkt

ühiskanalisatsiooniga

Kavandatav liitumispunkt ühisveevõrguga

Kavandatav liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

Kavandatav liitumispunkt ühisveevõrguga

Kavandatav liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

Kavandatav liitumispunkt ühisveevõrguga

Tinglik liitumispunkt ühisveevõrguga

Kavandatav liitumispunkt ühisveevõrguga

Kavandatav liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

Kavandatav liitumispunkt ühisveevõrguga

Kavandatav liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

Kavandatav liitumispunkt ühisveevõrguga

Kavandatav liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

Kavandatav liitumiskilp elektrivõrguga liitumiseks

Kavandatav liitumiskilp elektrivõrguga liitumiseks

Kavandatav ühiskanalisatsiooni reoveepumpla

Kavandatav liitumiskilp elektrivõrguga liitumiseks

Kavandatav liitumiskilp elektrivõrguga liitumiseks

Kavandatav liitumiskilp elektrivõrguga liitumiseks

Olemasoleva optilise sidekaabli ümbertõstmise võimaldamiseks kavandatav sidekanalisatsioon sidekaevuni SAP-003

Kavandatav sidekaev KKsS metallluugiga

Kavandatav liitumiskilp elektrivõrguga liitumiseks

ÜH

L

S M

M

E

E

EE

E

E

E

M

L

L

M

M

M

L

M

POS 1

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 9

POS 10

POS 6

20 -35

0

20-350

20-35 0

20-35 0

20-350 20-350

EP 80,50

EP 76,00

EP 79,00

EP 80,50

EP 79,50

EP 76,00

EP 78,50 2 /-1

234 3

EP 76,00

EP 77,00

20-35 0

20-350

20-350

2 /-1 227 3

2 /-1 225 3

2 /-1 227 3

2 /-1 267 3

2 /-1 269 3

2 /-1 278 3

2 /-1 264 3

2 /-1 224 3

LT

0 0

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 10m ulatus

R iig

im aa

nt ee

te ek

ai ts

ev öö

nd i u

la tu

s 30

m te

ek at

te s

er va

st

Kirjaliku kokkuleppega määratletud olemasoleva ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 5 m ulatus

Ka su

tus es

t v älj

as si

de ra

jat is

Kasutusest väljas siderajatis

20-350

POS 8

POS 7

20-350

Ü m

ber tõstetav olem asolev optiline sidekaabel

SIDEKAEV SAP-003

p2

p2

p2

p2

p2

p2

p2

p2

p2

20-350

O lem

asolev siderajatis

1792 m2

1854 m2

1783 m2

1513 m2

1763 m2

1515 m2

1500 m2

1562 m2

1628 m2

1740 m2

Tinglik drenaaživee immutamise vajadusega ala

04

02 KK 05.12.2025 Lisatud liitumiskilp elektrivõrguga POS 7 ja POS 8 krundipiirile

03 KK 15.12.2025 Muudetud POS 1, POS 2 ja POS 3 ühisveevõrgu ja ühiskanalisatsiooniga liitumise ühendustorustike skemaatilised asukohad

04 KK 27.02.2026 Näidatud krundil POS 8 olemasolevale drenaažitorule kitsenduse ulatus ja drenaazivee võimaliku immutusala tinglik ulatus

Vers. Muutja Kuupäev Kirjeldus

Osa-grupp-jrk.nr.

Mõõt

Registrikood 12267932 MTR EEP002408

Töö nr

Tellija

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Joonise nimetusStaadium Jamso Teenused OÜ

Asukoht Paju, Saarepeedi küla, Viljandi vald,

Viljandimaa

2024-11-23

JN100Põhijoonis

1:50001.12.2025

DP

Versioon

Saarepeedi külas katastriüksuse Paju (71503:001:0124 ) DETAILPLANEERING (kovID DP 370)

Käesolevat joonist ei ole lubatud kasutada osaliselt või muudetud kujul ilma Projektikoda OÜ nõusolekuta

Planeeringu nimetus

Kalle KadalippPlaneerija

DP koostamise korraldaja Viljandi Vallavalitsus

Viljandi, detsember 2025

Viljandi vald Saarepeedi küla katastriüksus 71503:001:0124

PAJU DETAILPLANEERING

KovID:DP370

Vaade planeeritavale alale läänest. Maa.ameti fotoladu. 07.06.2023 ülelend

Planeeringu koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus

Huvitatud isik Jamso Teenused OÜ

Anu Oinberg

[email protected]

Koostaja Projektikoda OÜ

registrikood 12267932

MTR reg nr EEP002408

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Töö nr 2024-11-23

Planeerija: Kalle Kadalipp

Volitatud arhitekt 7

[email protected]

+372 511 4378

Versioon 07 27.02.2026

2/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................. 4 1.1 Üldosa ................................................................................................................................... 4

1.2 Algatamiskorraldus .............................................................................................................. 4

1.3 Geodeesia ............................................................................................................................. 8

1.4 üldplaneering ........................................................................................................................ 8

1.5 Kehtivad detailplaneeringud .............................................................................................. 10

2 Ruumilise arengu eesmärgid ...................................................................................................... 10 3 Planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldus ................................................................................... 10 4. PLANEERINGUALA ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ....................................... 10 5 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE .................................................................. 10 6 KRUNDI HOONESTUSALA ................................................................................................... 11 7 KRUNDI EHITUSÕIGUS ......................................................................................................... 11

7.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed ........................................................................................ 11

7.2 Hoonete suurim lubatud arv ............................................................................................... 11

7.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ......................................................................... 11

7.4 Hoone lubatud maksimaalne kõrgus .................................................................................. 11

7.5 Hoone lubatud maksimaalne sügavus ................................................................................ 12

8 HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED .......................................................................... 12 9 EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED ...................... 12 10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS .................................... 13

10.1 Tänavate liikluskorraldus ja krundile pääs ......................................................................... 13

10.2 Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus ........................................................................ 13

11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ................................................... 13 11.1 Haljastus ............................................................................................................................. 13

11.2 Heakorrastus, prügi kogumine ........................................................................................... 13

12 EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE ..................................... 14 13 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE ........................................................ 14

13.1 Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised ........................................................................... 14

13.2 Veevarustus ........................................................................................................................ 14

13.3 Tuletõrje veevarustus ......................................................................................................... 15

13.4 Heitvee kanalisatsioon ........................................................................................................ 15

13.5 Sademevee ärajuhtimine .................................................................................................... 15

13.6 Elektrivarustus .................................................................................................................... 16

13.7 Sidevarustus ....................................................................................................................... 16

13.8 Soojavarustus ..................................................................................................................... 16

14 LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID ..................................... 16 15 KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED ....................................................... 16

15.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine ............................ 17

15.2 Müra ja vibratsioon ............................................................................................................ 17

3/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

15.3 Välisõhu kvaliteet ............................................................................................................... 17

15.4 Radoonioht ......................................................................................................................... 17

15.5 Insolatsioonitingimused ..................................................................................................... 17

15.6 Energiatõhusus .................................................................................................................. 18

16 SERVITUUTIDE SEADMINE JA EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD

KINNISOMANDI KITSENDUSED ................................................................................................. 18 16.1 Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused ............................................. 18

16.1.1 Üldised nõuded ........................................................................................................... 18 16.1.2 Riigimaantee teekaitsevöönd ........................................................................................... 18 16.1.3 Tehnovõrkude kitsendused ......................................................................................... 19

16.2 ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja .......................................................................... 19

16.3 Ohualad .............................................................................................................................. 19

16.4 Juurdepääs avalikult kasutatavale teele .......................................................................... 19

17 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED.............................................. 19 18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ......................................................................................... 19

JOONISED:

1. Põhijoonis JN100 M 1:500

LISAD

1. ML105 Situatsiooniskeem M 1:5000

2. ML106 Tugiplaan M 1:500

3. ML100 Fotod asukohast

4. RI 100 Ruumilised illustratsioonid

5. MD 201 Viljandi Vallavalitsuse 1.07.2025 korraldus 262 „Paju katastriüksuse

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“

6. UU 103 W Vara OÜ töö nr GD25142 “Viljandi vald, Saarepeedi küla, Paju

(71503:001:012) geodeetiline alusplaan“, Viljandi 2025

7. ML 100 Transpordiameti seisukohad DP koostamiseks

8. ML 100 Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr

39964843

9. ML 100 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 506272

4/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 ÜLDOSA Viljandi Vallavalitsus algatas 1.07.2025 korraldusega nr 262 Saarepeedi külas katastriüksuse

71503:001:012 Paju maa-ala detailplaneeringu. Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 1,67

hektarit.

Planeeringuala katastriüksuse sihtotstarve on olemasolevana maatulundusmaa 100%.

Üldplaneeringu kohaselt on taotletava detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarve reserveeritud

elamuala (EV).

Detailplaneeringu koostamise tingis tellija soov jagada katastriüksuse maa-ala kruntideks ning

määrata nendele ehitusõigus väikeelamute rajamiseks.

1.2 ALGATAMISKORRALDUS Viljandi Vallavalitsus algatas 1.07.2025 korraldusega nr 262 Saarepeedi külas katastriüksuse

71503:001:012 Paju maa-ala detailplaneeringu.

Algatamisel seati järgmised lähteseisukohad:

1. Ehitusõigus

1.1 Krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa (E), Transpordimaa (L). Võimalikud

kõrval otstarbed määrata detailplaneeringuga.

1.2 Eesmärk Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada kinnistu

väikeelamumaa ja transpordimaa kruntideks ning

määrata moodustavatele kruntidele ehitusõigus

väikeelamute rajamiseks. Planeeringuala suurus

on ligikaudu 1,67 ha.

1.3 Hoonete suurim lubatud arv krundil Määrata detailplaneeringuga.

1.4 Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind krundil

Määrata detailplaneeringuga.

1.5 Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus krundil

Määrata detailplaneeringuga

1.6 Hoonete suurim lubatud sügavus

krundil

Tingimusi ei seata

2. Muud nõuded

2.1 Detailplaneeringu ülesanded Detailplaneeringuga tuleb lahendada

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1

kuni 9, 11, 12, 17 ja 22 sätestatud ülesanded.

2.2 Lähtematerjalid • Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008

määrusega nr 65 „Saarepeedi valla üldplaneeringu kehtestamine“

kehtestatud Saarepeedi valla üldplaneering.

5/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

• Riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/75 kehtestatud Viljandi

maakonnaplaneering 2030+.

• Viljandi Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr

1-3/319 „Viljandi valla üldplaneeringu

vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande nõuetele vastavaks

tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule

väljapanekule suunamine“ vastuvõetud Viljandi

valla üldplaneering.

• Eeltoodut arvestades hinnata planeeringu

elluviimisega kaasnevat koosmõju. Vajadusel

tuleb käesolevas detailplaneeringus määrata

negatiivsete mõjude leevendamise meetmed.

2.3 Uuringute vajadus • Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on

olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav

digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan

täpsusastmega M 1:500. Planeeringuala topo-

geodeetiline uuring peab vastama majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusega nr 34

„Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“

kehtestatud nõuetele. Geodeetiline alusplaan peab

katma detailplaneeringuala ning vajadusel ka

lähiala. Detailplaneeringu aluseks olev

geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud

piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata

planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud

sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.

• Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata

ning seletuskirjas kajastada selle elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke,

kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid, sh seada

keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Kui

menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse vms,

siis tuleb need vastavalt vajadusele läbi viia.

Uuringute eest tasumine on planeeringu

koostamisest huvitatud isiku kohustus.

2.4 Nõuded vormistamisele • Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja

joonistest. Planeering vormistatakse ja ehitatakse

üles vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

• Detailplaneeringu joonised koostada mõõtkavas

M 1:500. Joonisele märgitakse planeeringu

nimetus, joonise nimetus, mõõtkava, koostamise

kuupäev, planeeringu koostamise korraldaja ja

planeeringu koostaja. Kokkuleppel Viljandi

6/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

Vallavalitsusega on lubatud jooniste mõõtkava

muuta.

2.5 Planeeringuala kruntideks

jaotamine

Krundijaotus määrata detailplaneeringuga.

2.6 Hoonestusalad Detailplaneeringuga määrata hoonestusalad,

piiritledes krundi osa, kuhu võib püstitada

ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Kõik

ehitised peavad mahtuma hoonestusala sisse,

kuna detailplaneeringu alas sees on võimalik

määrata vajalike ehitiste ja rajatiste ehitusõigust.

Detailplaneeringus seada tingimused ehitusloa/

ehitusteatise kohustuseta ehitiste püstitamiseks.

2.7 Arhitektuurilised ja kujunduslikud

tingimused

Määrata detailplaneeringuga

2.8 Tehniline taristu Uute kavandatavate tehnovõrkude liitumise

korral või olemasolevate tehnovõrkude

liitumiskohtade muutmisel tuleb

detailplaneeringu koostamiseks taotleda võrgu

valdaja tehnilised tingimused. Väljastatavad

tehnilised tingimused tuleb esitada

detailplaneeringu lisade hulgas. Kui

detailplaneeringu lahendus näeb ette avalikus

kasutuses välisvalgustuse ja tehnorajatised, siis

detailplaneeringu elluviimise tingimuseks on

sellise taristu väljaehitamine arendaja kulul.

2.9 Liikluskorraldus Määrata detailplaneeringuga. Kui

detailplaneeringuga kavandatakse

planeeringualale avalikuks kasutamiseks ette

nähtud tee ja sellega seotud rajatised, siis

planeeringu elluviimise tingimuseks on nende

väljaehitamine arendaja kulul.

2.10 Haljastus ja heakord Määrata detailplaneeringuga. Kui

detailplaneeringuga kavandatakse avalikus

kasutuses olevaid haljasalasid, siis on nende

rajamine arendaja/krundi omaniku kohustus.

2.11 Krundi piirded Piirdeaedade/hekkide vajadus näha ette

detailplaneeringuga

2.12 Servituudi seadmise vajadus

Vajadusel näha ette detailplaneeringuga.

2.13 Detailplaneeringu eelnõu/eskiisi

koostamise vajadus

Detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) koostamine on

kohustuslik. Samuti servituudi seadmise vajadus

kui on seda vaja seada. Eelnõu põhjal hindab

Viljandi Vallavalitsus täiendavalt isikute

kaasamise vajadust. Eskiis tuleb esitada vähemalt

ühes eksemplaris paberkandjal omavalitsusele.

2.14 3D lahendus

Detailplaneeringu eelnõu lisana tuleb koostada

vähemalt üks 3D joonis.

2.15 Detailplaneeringu esitamine

kooskõlastamiseks ja vastuvõtmise

otsuse tegemiseks

Vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku

korraldamiseks esitatakse planeeringu seletuskiri

ja nõutud joonised paberkandjal ning

elektrooniliselt koos tehnovõrkude valdajate

7/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

arvamusega ning muu planeeringu koostamise

dokumentatsiooniga.

2.16 Detailplaneeringu vormistus enne

kehtestamist

Kehtestamiseks esitatakse planeering

elektrooniliselt (joonised dwg/dgn/shp ja pdf

formaadis, seletuskiri doc ja pdf formaadis, faili

nimed sisuga kooskõlas) ning paberkandjal

vähemalt ühes eksemplaris. Eraldi

köitena/kaustana lisamaterjal, mille koosseisus

peavad olema detailplaneeringu

menetlusdokumendid: kirjad, koosolekute

protokollid, kuulutused, kohaliku omavalitsuse

poolt väljastatud aktid, koostatud

uuringud/hinnangud, väljastatud tehnilised

tingimused, kooskõlastused, esitatud arvamused,

illustreeriv materjal jms. Lisade kausta

komplekteerimisel peavad faili nimed vastama

sisukorrale. Samuti tuleb esitada vastavalt

PLANK süsteemi juhendile vormistatud kujul

detailplaneeringu kaust.

1. 3. Ajakava. Kaasamine ja koostöö

3.1 Detailplaneeringu koostamise

eeldatav ajakava

Detailplaneering peab olema esitatud

vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul

alates algatamisest.

Detailplaneering koostatakse eeldatavalt 2025 –

2027 aastate jooksul.

Kui detailplaneeringut ei esitata kohalikule

omavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul

planeeringu algatamisest arvates, siis peab

planeeringu koostamisest huvitatud isik esitama

kohalikule omavalitsusele taotluse

lähteseiskohtade muutmise või täiendamise

vajaduse väljaselgitamiseks.

3.2 Koostöö valitsusasutustega

Detailplaneering koostatakse koostöös järgmiste

asutustega:

* Päästeamet;

* Transpordiamet;

* Täiendavalt kaasatakse ametkondi, kui

detailplaneeringu sisust nähtuvalt tekib selleks

vajadus.

3.3 Kaasatavad isikud

Planeeringu koostamisse kaasatakse:

* Töö sisust nähtuvalt tehnovõrkude omanikud,

kelle taristuga liitumisühendust kavandatakse või

muudetakse;

* 71503:001:0123 (Kuuse);

* 71503:001:0188 (Saarepeedi park);

* 89901:001:2431 (Keskuse tee);

* 71503:001:0200 (Videviku tee 1 a);

* 71503:001:0104 (Lõuna tee 1);

8/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

* 71503:001:0103 (Keskuse tee 1);

* 71503:001:0185 (metsa tee 1);

* 71503:001:0570 (Keskuse tee 6);

* 71503:001:0124 (Paju);

* Telia Eesti AS;

* Elektrilevi OÜ;

* Teised isikud planeerimisseaduse § 127 lõigetes

2 ja 3 sätestatud alustel, kes selleks soovi

avaldavad või kelle huve võib planeering

puudutada, kui see selgub planeeringu

koostamise käigus.

1.3 GEODEESIA Planeeringu koostamisel on geodeetilise alusena kasutatud W Vara OÜ tööd nr GD25142 “Viljandi

vald, Saarepeedi küla, Paju (71503:001:012) geodeetiline alusplaan“, Viljandi 2025.

1.4 ÜLDPLANEERING

05.11.2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi

valla õigusjärglane.

Taotletaval detailplaneeringualal kehtib Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65

„Saarepeedi valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Saarepeedi valla üldplaneering (edaspidi

üldplaneering. Detailplaneeringuala asub Saarepeedi küla kompaktse asustusega alal.

Üldplaneeringu kohaselt on taotletava detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarve reserveeritud

elamuala (EV).

Kehtiva üldplaneeringuga seatakse järgmised asjakohased nõuded:

Punktis 2.1 väljatooduna tuleb ehitamisel arvestada loodusliku ümbrusega. Vältida tuleb suuremaid

pinnavormide muutmisi juurdepääsu teede või hoonete paigutamiseks nõlvadel. Maastiku struktuur

peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Arvestada tuleb ehitise arhitektuurilist sobivust

lähiümbrusse ja kogu vaatevälja. Ehitis peab olema kestev ja otstarbekas ning ilus,

hoonestuskompleks vormikujunduslikult harmoneeritud, samas ka paikkonna looduslikku

atraktiivsust säilitav.

Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu vaateväljaga. Ehitise püstitamisel

tuleb samuti silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, elektriliinid jt) oleksid

optimaalse pikkusega.

Kehtiva üldplaneeringu punktis 2.3 on seatud, et olemasoleva hoonestuse säilitamiseks,

korrastamiseks ja laiendamisel kompaktse asustusega aladel tuleb arvestada elamuehitusel järgnevate

ehitustingimustega:

• krundi minimaalne suurus, mis tagab ehitusõiguse väikeelamualal on 1500m2;

• hoonete korruselisus on 2,

• elamukrundile on lubatud rajada kuni üks eluhoone ja kuni kaks abihoonet;

• hoone maksimaalne kõrgus 1-2 korruselistel on 8 m;

• valdavaks katuseliigiks on viilkatus (ühes hoonete kompleksis hoonete põhimahud sarnaste

katustega);

• tingimused fassaadile: materjalidena kasutada naturaalset materjali;

• ehitusprojektidega näha ette hoonete fassaadide ja piirdeaedade värvilahendused.

• elamukrundi maksimaalne täisehitus võib olla kuni 15 %;

• ühes kvartalis kasutada sarnase kaldega katuseid;

9/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

• olemasoleva hoonestusega alal määratakse katusetüüp, kalle, kõrgus ja välimus seal

domineeriva hoone- ja katusetüübi järgi.

Kehtiva üldplaneeringu punktis 2.4 on kirjeldatud nõuded piiretele.

Piirete rajamisel on lubatud piirdeaia tüüp: puit, lippaed, erandjuhul värvitud võrkaed ainult heki

kaitseks. Kinnistu (krundi) tänava, tee, avaliku väljaku või avaliku haljasala poolsesse äärde ei või

rajada läbipaistmatuid piirdeid ja piirded ei või olla kõrgemad kui 1,5 m (kõrgem lubatud ainult

turvanõuete puhul). Piirdeaed peab olema vähemalt 15% ulatuses läbipaistev. Väljaspool krundi

piiri on piirdeaedade rajamine keelatud.

Joonis 1. Väljavõte Saarepeedi valla üldplaneeringu kaartist

Joonis 2. Väljavõte Viljandi menetluses olevast üldplaneeringu joonisest 2.3 Maakasutus, Jämejala,

Viiratsi, Vana-Võidu, Saarepeedi, Pärsti piirkond

10/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

1.5 KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD Planeeringualal ja selle lähiümbruses kehtivad detailplaneeringud puuduvad.

2 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Ruumilise arengu eesmärgiks on planeeringuala maa-ala jagada väikeelamumaa ja transpordimaa

kruntideks, määrata kruntide hoonestamiseks tingimused ja kavandada tugimeetmed selle

teostamisel lähtudes üldisematest valla üldplaneeringuga määratavatest arengusuundadest.

3 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS Planeeringuala hõlmab katastriüksuse Paju (kat 71503:001:012) maa-ala. Detailplaneeringuala

suurus on ligikaudu 1,67 hektarit.

Planeeritav ala on olemasolevana hoonestamata maatulundusmaa, mis külgneb lõunast ja läänest-

Keskuse tee maa-alaga, lääne-loode suunal hoonestatud elamumaa kinnistutega Keskuse tee 6 ja

Keskuse tee 8, põhjast Kuuse maatulundusmaa kinnistuga, idast Saarepeedi pargi maa-alaga.

Planeeritavast alast itta Saarepeedi pargi maa-ala taha jääb riigi kõrvalmaantee nr 24131 Taari-Auksi

tee km 2,935-2,984. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 714 autot ja kiiruspiirang 40

km/h.

Ala on reljeefne moodustades kagu-loodesuunalise oru krundi lääne ja idapiiride vahel madalama

osaga krundi keskel Kõrguste vahe planeeringualal kõrgema (abs 73,20 krundi lääneosas Keskuse tee

ja Keskuse tee 6 krundi nurgaalal ja madalaima punkti (planeeringuala keskel abs. 66,25) vahel on

ligikaudu 6,95 m.

Planeeringuala on piiratud osaliselt põhjapiiril naaberkrundi kuusenoorendiku ja idapiiril kõrg ja

madalhaljastusega, mis oma kasvukohalt jääb valdavalt naabermaaüksustele Saarepeedi pargi maa-

alale. Põhja küljest piirab planeeringuala tihe keskmises kasvueas kuusehekk. Planeeringualast läände

ja loodesse jääb ühepereelamute ala, edelasse korterelamute ala. Teisel pool Keskuse teed lõunas asub

hoonestamata maatulundusmaa ala, mis avab vaated planeeritavale alale 24131 Taari-Auksi teelt.

4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED Planeeringuala jagamine elamumaa kruntideks ja ala arendamine eramupiirkonnaks on loogiliseks

jätkuks ja täienduseks juba olemasolevale väikeelamute piirkonnale.

5 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada planeeringuala 9-ks üksikelamumaa

krundiks (POS 1-9) ja üheks transpordimaa maaüksuseks (POS 10). Lahendus on kajastatud joonisel

JN100 .

Kruntide suurused on:

Krunt POS 1 1500 m2

Krunt POS 2 1515 m2

Krunt POS 3 1562 m2

Krunt POS 4 1628 m2

Krunt POS 5 1763 m2

Krunt POS 6 1783 m2

Krunt POS 7 1854 m2

Krunt POS 8 1792m2

Krunt POS 9 1513 m2

Krunt POS 10 1740 m2

11/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

6 KRUNDI HOONESTUSALA Hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega

lubatud hooneid.

Hoonestusala piire võivad ületada hoonete ehitisealuse pinna hulka mitte arvestatavad osad

tingimusel, et on tagatud tuleohutuse nõuded. Projekteeritavad maa-alused ja maapealsed rajatised

võivad asuda hoonestusalalt väljas va. varjualune.

Kruntidele POS 1 kuni 9 ehitatavad hooned peavad asuma käesolevas planeeringus joonisel „JN100

Põhijoonis“ määratud hoonestusalal. Hoonestusalasse ei ole keelatud rajada teid/platse ja istutada

haljastust, puid ning põõsaid.

Hoonestusala on näidatud joonisel JN100 „Põhijoonis“.

7 KRUNDI EHITUSÕIGUS

7.1 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED Käesoleva detailplaneeringuga määratud „krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, millisel otstarbel

võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Kruntide POS 1 kuni POS 9 planeeritud

kasutussihtotstarve on ÜKSIKELAMUMAA ja krundil POS 10 TRANSPORDIMAA .

Üksikelamumaa sihtotstarbega kruntidel on lubatud ehitise kasutamise otstarvete loetelu Majandus-

ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” Lisa järgselt

taristuministri 22 augusti 2025 a määruse nr 54 sõnastuses 11101 Üksikelamu, 12744 Elamu, kooli

vms abihoone.

7.2 HOONETE SUURIM LUBATUD ARV Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud arv“ on eraldiseisvate hoonete maksimaalselt

lubatud arv krundil. Hoonete suurim lubatud arv planeeringuga määratud krundil on kokku 3

eraldiseisvat hoonet (põhihoone ja 2 abihoonet).

7.3 HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind“ on defineeritud Majandus- ja

taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 §-s 19, mille järgselt on see hoone maapealse osa aluse pinna

ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.

Pindala hulka ei arvata hoone küljes olevat:

• vihmaveesüsteemi;

• päikesekaitsevarjestust;

• terrassi;

• kaldteed ning treppi;

• valguskasti;

• vundamendi taldmikku;

• tehnosüsteemi ja -seadme osa;

• liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale

mittetoetuvat varikatust;

• kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

• hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

Kehtiva üldplaneeringu järgselt on lubatud krundi täisehituse ulatus 15 % krundi pindalast. Lubatud

ehitisealuse pinna suurus kruntidel on toodud joonisel JN100 PÕHIJOONIS.

7.4 HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS Planeeringus määratud “Hoone lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis määratud

kõrgusarv hoone kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid

12/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

süvendeid ja kõrgendusi. Hoonel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas

korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.

Peahoone lubatud kõrgus on 8 m. Peahoone lubatud maksimaalne kõrgus (EH2000) krundil on

toodud joonisel JN100 PÕHIJOONIS. Abihoonete lubatud kõrgus on kuni 5 m.

7.5 HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE SÜGAVUS Ehitise sügavus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või

katendist ehitise kõige alumise maa-aluse korruse viimistletud põranda kõrgusele, võtmata arvesse

kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.

Hoonete maksimaalne lubatud sügavus on 4m.

8 HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED Planeeritavale alale rajatavad hooned peavad kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise

nõuetele ja ning ehitamise ning olemasolu vältel olema ohutud.

Hoonete tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Hoonete

tuleohutusklass ja vajadusel tuletõkkesektsioonideks jagamine määrata ehitusprojektis.

Ehitamise ajal tuleb rakendada meetmed olemasoleva säilitatava kõrghaljastuse kaitsmiseks. Samuti

tagada olemasolevate kommunikatsioonide jätkuv toimimine ja vajadusel nende kaitse.

9 EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED Detailplaneeringuga määratud arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on:

• Välisviimistlusmaterjalina kasutada naturaalseid materjale. Viimistlusmaterjalide

värvitoonidele erinõudeid ei seata;

• Hooned tuleb projekteerida hoonestusalale järgides hoonestusaladel seatud kõrguslikke

piiranguid (vt punkt 7.4). Hoonestusalad on tähistatud joonisel JN100 PÕHIJOONIS;

• Hooned tuleb projekteerida põhimahu ja harjajoonega käesolevas planeeringus joonisel

JN100 PÕHIJOONIS määratud suunal. Hoone kõrvalmahtudel ja väikestel hoonemahtudel

võib kasutada ka muud üldise lahendusega sobivat suunda;

• Kruntidel POS 1, POS 2 ja POS 3 rakendatakse põhimahu ja harjajoone kohustuslikule

suunale järgmisi erisusi:

o krundil POS 1 peab kavandatav elamuhoone paiknema külje või otsa põhimahuga

Keskuse tee poolsel hoonestusala piirialal jätkamaks väljakujunenud olemasolevate

hoonete paiknemise lahendust Keskuse tee ääres;

o Krundil POS 2 peab kavandatav elamuhoone paiknema pikema küljega Keskuse tee

poolsel hoonestusala piirialal jätkamaks väljakujunenud olemasolevate hoonete

paiknemise lahendust Keskuse tee ääres. Lubatud on elamuhoone paiknemine

orienteerituna ida-lääne suunaga küljega avanevana lõunasse tingimusel, et krundile

POS 3 kavandatav hoone orienteeritakse samamoodi. Viimase paiknemislahendi

korral peab hoone paiknema krundi idaosas;

o Krundil POS 3 peab kavandatav elamuhoone olema orienteeritud pikema

hoonemahuga ida-lääne suunaliselt küljega avanevana lõunasse või paiknema pikema

küljega Keskuse tee poolsel hoonestusala piirialal jätkamaks väljakujunenud

olemasolevate hoonete paiknemise lahendust Keskuse tee ääres. Viimast lahendust on

lubatud kasutada vaid juhul kui krundil POS 2 paigutatakse elamuhoone paiknema

pikema küljega Keskuse tee poolsel hoonestusala piirialal;

• Kruntidele POS 1 kuni POS 9 on lubatud rajada üks eluhoone ja kuni kaks abihoonet;

13/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

• Hoonete maksimaalne lubatud korruselisus on elamuhoonel kuni 2 korrust, abihoonel 1

korrus. Lubatud on keldrikorrus;

• Hoonete põhimahu katusekalle on lubatud 20⁰-35⁰;

• Piirde kõrgus on lubatud kuni 1,5 m; Väljaspool krundi piiri on piirdeaedade rajamine

keelatud;

• Kruntide omavahelise piirde rajamisel, tuleb piirde materjalis ja rajamiskõrguses kokku

leppida krundinaabrite vahel juhindudes vajadusel asjaõigusseaduses sätestatust;

• Piirdeaia materjalidest on lubatud horisontaalne või vertikaalne laudis, võrkpiire, hekk;

10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS

10.1 TÄNAVATE LIIKLUSKORRALDUS JA KRUNDILE PÄÄS Üldist liikluskorraldust piirnevatel teedel planeeringuga ei muudeta. Juurdepääs planeeritavatele

kruntidele POS 1, POS 2 ja POS 3on munitsipaalomandis olevalt Keskuse teelt (7150028). Keskuse

teelt on kavandatud ka pääs planeeritud jaotustänavale, kust on pääsud kruntidele POS 4 kuni POS 9.

Planeeringualale rajatav tee (krunt POS 10) on planeeritud anda avalikku kasutusse.

Krundi POS 10 jätmisel avalikku kasutusse on lähtuvalt algatamiskorralduse lisa 2 punktile 2.9

seatud, et planeeringu elluviimise tingimuseks on tee väljaehitamine arendaja kulul. Tee ehitusprojekti

koostamiseks taotleda tingimused kohalikult omavalitsuselt.

Kruntidele juurdepääsude täpsed asukohad täpsustatakse koostatavate ehitusprojektidega.

Peajuurdepääsu rajamine krundilt POS 10 kruntidele POS 2 ja POS 3 ei ole lubatud.

10.2 PARKIMINE JA KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS Detailplaneeringuga on määratud:

• Parkimisnormatiivi täitmine tuleb korraldada krundil. Tänava maa-alale parkimise

kavandamine ei ole lubatud;

• Planeeringuala kruntidele on planeeritud nõudena minimaalselt 2 parkimiskohta krundile.

• Parkimisnormatiivi nõude täitmise lahendus anda ehitusprojektiga. Parkimisnormatiivi nõude

täitjaks loetakse ka kohta projekteeritavas garaažis või varjualuses

• Jalgvärava(te) asukoht (nende rajamisel) määrata ehitusprojektiga;

• Krundisisese liikluskorralduse ja parkimise lahendus esitada ehitusprojektis;

• Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääs on olemasolevatelt teedelt ja planeeritud teelt

planeeringualal.

11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED

11.1 HALJASTUS Planeeritav ala on olemasolevana olulise kõrghaljastuseta lage ala. Ala idapiiri osas kasvavad krundil

okas- ja lehtpuud. Üksikud puud kasvavad ka olemasolevana planeeritava ala edelaservas.

Olemasoleva haljastuse säilitamise/likvideerimise kohustust detailplaneeringuga ei seata.

Krundi haljastuse lahendus esitada ehitusprojekti koosseisus.

Krundile POS 10 kõrghaljastuse rajamist mitte kavandada.

11.2 HEAKORRASTUS, PRÜGI KOGUMINE • Juurdesõidutee maaüksusel POS 10 teostada tolmuvaba katendiga.

• Kruntidel POS 1 kuni POS 9 rajatav katendiga (kivisillutis, terrass, bassein jms.) ala ja

hoone(te) ehitisealune pind kokku ei tohi ületada 50 % krundi pindalast (ülejääv osa krundi

pindalast peab jääma haljastatuks).

14/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

• Sademevesi immutada krundi haljasmaal. Vajadusel rajada sademevee kompensatsiooni

kogurid. Soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett

kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

• Jäätmete kogumine krundil peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende

rakendusaktides ning Viljandi valla jäätmehoolduseeskirjas ja Viljandi valla jäätmekavas

toodud nõuetega. Kogumiskonteinerite asukohad paigutada juurdepääsutee lähedusse, nende

täpne asukoht määrata ehitusprojektis.

12 EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju.

Ehitiste tuleohutuse kavandamisel ja ehitiste vaheliste tuleohutuskujade määramisel juhinduda

Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ” ja standardisarja

EVS 812 nõuetest, mille järgi minimaalne lubatud vahekaugus hoonestamisel tuletõkkemeetmeid

kavandamata on naaberkinnistute hoonetest 8 m.

Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Rakendavad meetmed ja

nende ulatus määrata ehitusprojektiga kaasates lahendusse ka olemasolevad hooned nende

säilitamisel planeeringus näidatud tuleohutuskuja ulatuses.

Minimaalset nõutavat tuleohutusklassist TP3 (maksimaalne hoone kõrgus normatiivselt lubatud 9m)

rangemat tuleohutusklassi ei ole planeeringuga nõutavana määratud. Hoone tuleohutusklass määrata

ehitusprojektiga.

Krundil põlevmaterjali ladustamisel tuleb juhinduda Tuleohutuse seadusest ja Siseministri

27.05.2024 määrusest nr.14, „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded”

Planeeritava ala kruntide hoonete juures peab normatiivselt olema tagatud võimalus päästetehnikaga

sõita vähemalt 50 m kaugusele hoone peasissekäigust. Krundil POS 10 paikneb umbteena

juurdepääsutee kruntidele pikkusega 135 m. Tee lõpus on ümberpööramiseks laiendus kuhu mahub

ring raadiusega 8,5 m. Ümberpööramisel saab kasutada abipinnana ka 4 m laiust ala kruntide POS 6

ja POS 7 vahel. Ümberpööramisala ja juurdepääsutee kandevõimeks näha ette 25 T.

13 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE

13.1 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED Planeeringualal asuvad:

o Telia Eesti AS sideliin planeeringuala kagunurgas

o Telia Eesti AS valguskaabelliin

o OÜ Ramsi VK reoveeülepumpla

o Keskuse teelt reoveepumplasse viiv OÜ-le Ramsi VK kuuluv isevoolne

kanalisatsioonitorustik

o Reoveepumplast lähtuv OÜ-le Ramsi VK kuuluv survekanalisatsiooni torustik

o Madalpinge toitekaabel reoveepumpla teenindamiseks

o Teadmata päritoluga drenaažitoru

Nimetatud tehnorajatised on näidatud koos kaitsevööndiga detailplaneeringu joonistel JN100

Põhijoonis ja ML106 Tugiplaan. Drenaažitorule kaitsevööndit näidatud ei ole.

13.2 VEEVARUSTUS Planeeringuala kruntide veevarustuse tagamine on kavandatud Keskuse teel asuvast Ramsi VK OÜ-

le kuuluvast ühisveevärgi torustikust.

15/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

Ühisveevärgi torustikust kruntideni rajatakse veetorustik koostatava ehitusprojekti alusel. Torustiku

tinglik paiknemine ja liitumispunktid on näidatud joonisel JN100 Põhijoonis.

Liitumispunktide täpne asukoht määratakse OÜ Ramsi VK väljastatavate tehniliste tingimuste

alusel koostatava ehitusprojekti ja sõlmitavate liitumislepingutega. Peale torustike väljaehitamist

antakse need kuni liitumispunktideni sõlmitava lepinguga üle Ramsi VK OÜ-le.

13.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr.10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ §6 (1) peab

veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika

ohutus. §6 (2) järgi veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid

teid ja §6 (3) järgi veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise

kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel. §6 (5) järgi võib esimese

kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui

voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt ja kui see ei paikne linnas ega

alevis.

Planeeringualale lähim olemasolev veevõtukoht asub planeeringualast edela suunas asuval

Pumbajaama tee 4 maaüksusel (katastritunnus 71503:001:0140), VID 2841, kaugus

planeeringualast linnulennult ca 130m, mööda päästetehnikaga sõidetavat teed planeeringuala

kaugeima krundini ca 370m (vt ML105 situatsiooniskeem).

Veevõtu kohas peab olema tagatud nõuetekohane juurdepääs ja veevõtu võimalus päästeautodele.

13.4 HEITVEE KANALISATSIOON Planeeringuala kruntide reoveelahendus on kavandatud ühendamisega olemasolevasse OÜ-le Ramsi

VK kuuluvasse ühiskanalisatsiooni. Kruntide POS 1 kuni POS 3 liitumiseks rajatakse

liitumisvõimalus uute paigaldatavate kaevudega Keskuse tee maa-alal asuvasse torustikku. Kruntide

POS 4 kuni POS 9 ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga on kavandatud koguda reoveed nendelt

kruntidelt krundi POS 10 maa-alale ehitatava torustikuga Keskuse tee äärde rajatavasse

reoveepumplasse ja sealt edasi survekanalisatsiooniga isevoolsesse olemasolevasse

ühiskanalisatsiooni torustikku.

Planeeringu joonisel JN100 Põhijoonis on näidatud ühendused (liitumispunktid)

ühiskanalisatsioonitorustikuga tinglikuna. Tegelik lahendus ja kruntide liitumispunktid

ühiskanalisatsiooniga selgitatakse OÜ Ramsi VK poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel

koostatava ehitusprojektiga. Peale torustike väljaehitamist antakse kanalisatsioonirajatised kuni

liitumispunktideni sõlmitava lepinguga üle Ramsi VK OÜ-le.

Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks tuleb sõlmida liitumisleping.

Krundi POS 2 maa-alale jääb olemasolev OÜ Ramsi VK kuuluv reoveepumpla koos seda

teenindavate rajatistega.

Olemasolevale reoveepumplale ja seda teenindavatele rajatistele tuleb tagada hooldusvõimalus ja

talumise kohustus asjakohase servituudi seadmisega OÜ Ramsi VK kasuks. Hooldusvõimaluse

tingimused ja lahendus (juurdepääsu ala masinatega juurdepääsuks kohaldamine jms.) ning seatava

servituudi ulatus kirjeldatakse ehitusprojektiga. Kirjalik kokkuleppe olemasolu krundi POS 2

omaniku ja OÜ Ramsi VK vahel on vältimatuks eelduseks ehitusloa väljastamisel.

13.5 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Planeeringuala on reljeefilt kausjas heade filtratsiooniomadustega pinnasega.

Hoonete katustelt ja platsidelt kogunev sademevesi hajutada ja immutada maksimaalselt krundi

haljasmaal. Vajadusel rajada kruntidele sademevee kompensatsioonimahutid.

Olemasolev maapinna reljeef on langusega planeeritud teemaa-ala krundi POS 10 suunas. Rajatava

tee ja sademevee immutuse, kogumise. hajutusalade lahendus lahendada ehitusprojektiga. Lubatud

on ehitusprojekti koostamisel vältimatu vajaduse ilmnemisel immutuse, kogumise. hajutusalade

16/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

lahendusse kaasata ka krundiga piirnevaid elamukruntide alasid. Kitsendused seada ehitusprojekti

alusel kruntide väljamõõtmisel.

Planeeringuala krundile POS 8 jääb Keskuse tee 6 krundilt lähtuv olemasolevana laiemat

ümbruskonda teenindav sademevee drenaažitorustik. Torustiku toimimine tuleb säilitada. Lubatud on

hoonestusalale jääva torustiku uude asukohta tõstmine. Drenaaži suubumisalale on näidatud joonisel

JN100 Põhijoonis kruntidele POS 8 ja POS 7 tinglik drenaaživee immutamise vajadusega ala. Krundil

10 asuva tee ehitusprojektide koostamisel selgitada võimalused sademeveega seotud olukorra

rahuldava lahenduse leidmiseks ja kavandada soovitused või nõuded kruntide POS 8 ja POS 7

immutusala osas.

13.6 ELEKTRIVARUSTUS Planeeritava alast läänes Keskuse teega külgnevana asub olemasolev Elektrilevi OÜ-le kuuluv

alajaam Hommiku (Viljandi M)

Elektrivarustuse väljaehitamiseks planeeringualal juhinduda Elektrilevi OÜ tehnilistest tingimustest

506272 (lisa 9). Toide nähakse ette planeeringuala kruntidel olemasolevast alajaamast Hommiku

0,4 kV liinina.

Kruntide liitumispunktide tinglikud asukohad on näidatud joonisel JN100_Põhijoonis. Asukohad

täpsustatakse ehitusprojektiga. Elektritoide tuleb näha ette maakaabliga.

Krundile POS 10 rajatavale teele on selle lääne poolsele küljele kavandatud tänavavavalgustuse

rajamine. Toide valgustitele näha ette maakaabliga.

13.7 SIDEVARUSTUS Olemasolevana läbib planeeritavat ala selle kaguosas Telia Eesti AS vasksidekaabel pinnases ja

optiline sidekaabel pinnases.

Vastavalt Telia Eesti AS väljastatud telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr

39964843 (Lisa 8) on planeeritud lahendusega ette nähtud optilise sidekaabli väljatõstmine

planeeritavalt krundilt POS 7 kavandatavale avaliku tee maa-ala krundile POS 10 koos

sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitusega sidekaevust SAP-003 planeeringualast kirdes.

Võimalik lahend on välja pakutud joonisel JN100 Põhijoonis. Samal joonisel on näidatud tinglikud

asukohad moodustatavate kruntide sidevõrguga ühendavatele sideliinirajatistele (individuaalsed

sidekanalisatsiooni/mikrotorustikusisendid planeeritavast põhitrassist).

Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m,

teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale

Sidelahenduse tööprojekti koostamiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

Vältimatult vajalik on planeeringualale jäävate olemasolevate liinirajatiste kaitsmine ehitustööde

käigus. Olemasolevas asukohas säiliva optilise maakaabli kaitsmiseks, kui selle peale nähakse

ehitusprojektiga ette näiteks kõvakattega tee, siis tuleb kaabel lahti kaevata ja kaitsta poolitavate

kaablikaitsetorudega.

13.8 SOOJAVARUSTUS Piirkonnas kaugküttevõrguga liitumisvõimalus puudub. Kruntide soojavarustus lahendada

keskkonnasäästliku lahendusega (soojuspump, pelletikatel jms).

14 LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID Keskkonnaregistri kohaselt puuduvad planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud

olemasolevad või kavandatavad kaitstavad loodusobjektid või keskkonnaregistri maardlate nimistus

olevad maardlad.

15 KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED

17/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

15.1 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUD TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele ei ole detailplaneeringu koostamisel

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine nõutav, kuna detailplaneeringuga ei kavandata

tegevust, mis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt on

olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kavandatava tegevusega ja detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt vahetu või kaudne mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON Müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842:2003, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest“ ja sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.

Mürataseme mõõtmisel rakendada määruses kirjeldatud mõõtmise meetodeid.

Hoone ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seatud nõuetega.

Riigiteelt lähtuva liiklusest põhjustatud liiklusmüra normtaseme ületamist planeeringualal

hinnanguliselt ei toimu (väikene liikluskoormus ja lubatud sõidukiirus, planeeringuala reljeef ja

kõrghaljastuse olemasolu planeeringuala ja riigitee vahelisel alal). Häiringute leevendusmeetmete

vajaduse ilmnemisel rakendada meetmed olukorra normaliseerimiseks. Transpordiamet ei võta

endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks riigitee liiklusest

tuleneva müra vähendamiseks.

Piirkonna mürahäiringute vähendamiseks rakendada planeeringu alal järgmisi meetmeid:

• Hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või

küttesüsteemid) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine

lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid mürasummutamiseks;

• Säilitada planeeringualal riigitee poolses osas kõrg- ja madalhaljastus;

• vältida mürarikkaid tegevusi tavapärase tööaja välisel ajal.

Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025 määrusest nr 54 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud

nõuetest.

Liiklusest tingitud vibratsioon planeeringualal jääb eeldatavalt normatiivide piiresse. Planeeritud

hoonete puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks tavapäraste vibratsiooni levikut

takistavate ehituslike meetmete rakendamisest. Vibratsiooni levikut takistab massiivsete

konstruktsioonide kasutamine.

15.3 VÄLISÕHU KVALITEET Planeeringuala arendamisel lisanduv liikluskoormus on väike ning sellega ei kaasne õhukvaliteedi

piirväärtuste lähedast saastetaset.

Planeeringualale kavandatud tegevused ei mõjuta välisõhu kvaliteeti märgatavalt.

15.4 RADOONIOHT Eesti geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi (2023) andmetel jääb ala pinnase

radooniohtlikkuse liigituse alusel kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega alale.

Hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel rakendada meetmeid vastavalt

EVS 840:2017, „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

15.5 INSOLATSIOONITINGIMUSED Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib Euroopa

standard EVS-EN 17037 "Päevavalgus hoonetes". Standardi kohaselt tuleb detailplaneeringu

18/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

staadiumis elamute asukoht ja hoonete asetus valida selliselt, et eluruumides oleks kindlustatud

vähemalt kolmetunnine katkematu insolatsioon (otsese päikesevalguse pääsemine ruumi) päevas

ajavahemikul 22. aprillist kuni 22 augustini.

Planeeritud hoonestusalad paiknevad hoonestamata maa-alal. Insolatsiooni tagamise võimalus on

detailplaneeringu koostamise ajal kontrollitud programmiga Archicad 28.

15.6 ENERGIATÕHUSUS Sõltuvalt planeeringualale rajatava(te)st hoone(te) kasutusotstarbest tuleb nende projekteerimisel

rakendada energiatõhususe nõudeid, mis on seatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusega nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

16 SERVITUUTIDE SEADMINE JA EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED

16.1 EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED 16.1.1 Üldised nõuded Üldised nõuded ehitise kaitsevööndile on kirjeldatud Ehitusseadustiku 8. peatükis.

Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja

omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel

tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

Kaitsevööndis on keelatud:

1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;

2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;

3) takistada ehitisele juurdepääsu;

4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast

ohust teavitavate tähiste paigaldamist;

5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist;

6) muud seaduses sätestatud tegevused.

Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise

omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise

omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on

õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.

Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus:

1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;

2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada

maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist;

3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde

lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks

vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.

16.1.2 Riigimaantee teekaitsevöönd Planeeringu maa-alale (krundid POS 4 ja 5) ulatub riigi kõrvalmaantee 24131 Taari-Auksi tee

teekaitsevöönd.

Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest

võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

19/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

16.1.3 Tehnovõrkude kitsendused Tehnovõrkudele rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses. Ehitise kaitsevööndi ulatus on

määratud Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ja Keskkonnaministri

16.12.2006 määrusega nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.

Planeeritud tehnorajatistele nagu vee- ja kanalisatsioonitorustik, elektrikaabelliinid, sideliinid jms

puhul on planeeringuga määratud servituudi määramise vajadus tehnovõrgule kaitsevööndi ulatuses.

16.2 ÜHISKANALISATSIOONI REOVEEPUMPLA KUJA Kanalisatsiooniehitise kuja on kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud

kaugus elamust.

Olemasolevana jääb planeeringuala krundi POS 2 maa-alale OÜ Ramsi VK kuuluv reoveepumpla.

Planeeringulahendusega on kavandatud täiendava reoveepumpla rajamine planeeritavale tee maa-

ala krundile POS 10. Reoveepumpla asukoht planeeritud krundil POS 10 on tinglik ja täpsustatakse

ehitusprojekti koostamisel.

Vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ §7 rakendatakse

neile normatiivselt kuja ulatust 10 m (vooluhulk kuni 10 m3/d). Olemasoleva reovee pumpla kuja on

planeeringuga vähendatud minimaalselt lubatud 5 meetrile eeldusel, et reoveepumpla valdaja ja

maaomanik lepivad kirjalikult lahenduse nõusolekus kokku. Kui kokkulepet ei saavutata ei tohi

hoonet ehitada reoveepumplale lähemale kui 10 m.

Reoveepumplale peab olema tagatud takistusteta juurdepääs igal ajal.

16.3 OHUALAD Käesoleva detailplaneeringuga hõlmatud maa-alale ei ulatu ohtlikest käitistest, ettevõtetest

lähtuvaid määratud ohualasid.

16.4 JUURDEPÄÄS AVALIKULT KASUTATAVALE TEELE Planeeringuala kruntidel POS 1, POS 2 ja POS3 on juurdepääs avalikult kasutatavalt Keskuse teelt.

Planeeringuala kruntidele POS 4 kuni POS 9 juurdepääsu tagamiseks avalikult kasutavalt Keskuse

teelt on planeeringuga moodustatud teemaa-ala krunt POS 10, mis on kavandatud

planeeringujärgsel väljaarendamisel üle anda Viljandi vallale avalikuks kasutamiseks. Kui mingil

põhjusel vallale üleandmist ei toimu, siis tuleb juurdepääsu tagamiseks avalikult maalt seada iga

moodustatava üksikelamumaa krundi tarvis seda juurdepääsu servituut krundile POS 10.

17 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1:2002 Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.

Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:

• Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad

projekteerida visuaalselt võimalikult avatuna, hästi jälgitavana;

• Parkimisalad ja sissepääsud projekteerida välisvalgustusega;

• Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel;

• Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele

mittekutsuvaid konstruktsioone ja ehitusmaterjale;

• Tagada keskkonna korrashoid.

18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE

20/20

Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23

Planeeringuala kinnistute omanikel on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse

realiseerimiseks detailplaneeringus sätestatud tingimustel ajal, mil neil tekib selleks tahe.

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju.

Planeeringu elluviimise eelduseks on, et planeeringu koostamisest huvitatud isik sõlmib Viljandi

Vallavalitsusega PlanS § 131 lõikest 2 tuleneva halduslepingu ja seab vajalikuks osutuvad

servituudid.

Koostas Kalle Kadalipp

Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus 166917

VILJANDI VALLAVALITSUS

Sakala 1, Viiratsi alevik 5303 5482 Registrikood 75038606

Viljandi vald [email protected] EE231010302005452008 SEB Pank

70101 Viljandi maakond www.viljandivald.ee EE062200221029282691 Swedbank

Kaasatavad ametid 02.03.2026 nr 7-2/25/7-20

Paju katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine

Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks Saarepeedi külas Paju

katastriüksuse detailplaneeringu, mis algatati Viljandi Vallavalitsuse 01.07.2025 korraldusega nr

262. Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 1,67 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada

kinnistu väikeelamumaa ja transpordimaa kruntideks ning määrata moodustavatele kruntidele

ehitusõigus väikeelamute rajamiseks.

Kõik detailplaneeringu materjalid on üleval Viljandi valla veebilehel, kus on võimalik nendega

tutvuda. Palume vastavalt planeerimisseaduse § 133 lg 2 alusel anda tagasisidet 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul

vastanud, siis detailplaneering loetakse vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse

andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Orik

ehitusosakonna juht

Lisa: DP370 Paju katastriüksuse detailplaneering

Gerly Eiche

[email protected], 5335 9450