Vastused küsimustele

Tere, Triin!

Ravimaimeti poolt vastab statistikabüroo spetsialist Marju Sammul.

Rõhutame kindlasti, et meie vastustest koostatud artiklis/blogipostituses me ravimiettevõte Roche’iga seotud olla ei saa ega soovi, seega palume seda jälgida.

Panen vastused küsimus-vastus vormis.

1. Milline on Ravimiameti hinnangul ravimiresistentsuse hetkeseis Eestis, võrreldes teiste Euroopa riikidega?

Ilmselt võiks seda küsida Terviseametist (Liidia Dotšenko), kes edastab vastavad andmed kogu Eesti kohta Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskusele (ECDC).

2. Kas ja milliseid konkreetseid samme astub Ravimiamet, et ohjeldada ravimiresistentsuse levikut Eestis?

Antibiootikumide sihipärase kasutamise tagamine (st retseptiravim ainult arsti määratuna), ravimiteabe kaasajastamine (õige annus, annuse intervall ja ravi kestus), teavitustöö ravikuurist allesjäänud antibiootikumide õige hävitamise kohta (apteek või jäätmekäitlusjaam) ja selle kohta, et antibiootikume ei tohi anda teistele kasutamiseks jpm. Antibiootikumide resistentsuse teadlikkuse tõstmise kohta teave meie kodulehel, sotsiaalmeedias ja kampaaniates.

Ravimiamet kogub igal aastal nii inimestel kui loomadel kasutatavate antibiootikumide kasutamise andmeid, mida teised osapooled saavad kasutada seireks, järelevalveks ja otsuste tegemiseks. Lisaks panustame „Inimtervise AMR tegevuskava“ koostamisesse, osaleme antibiootikumide kasutamise ja ravimite kättesaadavusega seotud rahvusvahelistes töögruppides. Oleme juhendajate-õpetajate rollis Tartu Ülikooli farmaatsiaõppes.

Meie kokkuvõtted ja eraldi rubriigid teemakäsitluseks on leitavad siit:

• https://ravimiamet.ee/statistika-ja-kokkuvotted/statistika/ravimiameti-statistikaraamatud

• https://ravimiamet.ee/ravimid-ja-ohutus/ravimiohutus-ja-kvaliteet/antimikroobne-resistentsus

• https://ravimiamet.ee/antibiootikumid-ja-amr-infomaterjalid 

3. Kui suur on reaalne risk, et Eestis areneb välja uusi või levib laiemalt juba tuntud "superbakterite" (nagu MRSA) tüvesid?

Risk on alati olemas, kui ei järgita antibiootikumide õiget kasutusviisi, sest bakterid on võimelised kohanema ebasoodsate tingimustega ja seeläbi võivad resistentsemad ellu jääda ning hakata levima.

4. Kuidas hindate Eesti elanikkonna teadlikkust ravimiresistentsusest? Kas teavitustöö kaudu on vaja näiteks tõsta teadlikkust sellest, millal on antibiootikumid vajalikud ja millal mitte?

Antibiootikume saab määrata ainult arst – seega on esmatähtis arstide teadlikkus ravimresistentsusest ja ravijuhendite järgimine. Ka apteekril on võtmeroll aitamaks kaasa ravi efektiivsusele ja ohutusele tehes patsientidele selgitustööd õigest ravimi tarbimisest. Nii arst kui apteeker saab otseselt kaasa aidata elanikkonna teadlikkuse tõstmisel. Oluline on, et patsient kasutaks antibiootikume õigesti pidades kinni määratud raviskeemist.

Ravimiamet, Terviseamet, Eesti Infektsioonhaiguste Selts ja Eesti Laborimeditsiini Ühing koostasid antibiootikumide kasutamise infomaterjali Eesti arstidele. See on abivahend lisaks ravijuhenditele, toetamaks arsti raviotsuseid antibiootikumide määramisel. WHO jagab antibiootikumid resistentsusriski ja meditsiinilise olulisuse alusel kolme rühma (Access, Watch ja Reserve ehk AWaRe). WHO riikide eesmärk on, et vähemalt 70% antibiootikumide kasutamisest moodustaksid Access-kategooria ravimid. Eestis oli see näitaja olnud stabiilselt 64%, mis näitab, et teema vajab jätkuvalt tähelepanu ja arendamist.

5. Kas on mingeid mittemedikamentoosseid lahendusi või ennetusmeetodeid, mida võiks rõhutada (nt vaktsineerimine või hügieeninõuded), et ravimiresistentsust ohjata?

Vaktsineerimine ja hügieeninõuete järgimine on elementaarsed, aga vaktsiinid on enamuses olemas pea kõigi viirushaiguste vastu (mõne erandiga). Bakteriaalsete nakkuste korral on oluline arsti määratud ravikuur konkreetses annuses, määratud intervalliga ja määratud pikkuses lõpuni teha.

6. Missugused on 5 peamist soovitust elanikkonnale, mida jälgida, et kaas aidata ravimiresistentsuse ohjamisele?

Kuidas antibiootikume õigesti ja vastutustundlikult kasutada?

• Võta antibiootikume ainult arsti ettekirjutusel.

• Pea kinni raviskeemist, ka siis, kui tunned end paremini ja haigussümptomeid enam pole.

• Ära jaga sulle välja kirjutatud antibiootikume oma lähedastele või tuttavatele - antibiootikume tohib kasutada vaid see patsient, kellele need on välja kirjutatud.

• Ära kasuta eelmisest ravikuurist alles jäänud antibiootikume iseseisvalt, sest need ei pruugi sind mitte aidata, vaid põhjustada resistentsete bakterite teket organismis.

• Ravikuurist üle jäänud antibiootikumid on ravimijäätmed, mis tuleb kokku koguda ja õigesse kogumiskohta viia.

Meie kodulehelt on need soovitused tegelikult kenasti leitavad: https://ravimiamet.ee/ravimid-ja-ohutus/ravimiohutus-ja-kvaliteet/antimikroobne-resistentsus

7. Mida peaksid tarbijad teadma antibiootikumide jääkide sattumisest keskkonda ja kuidas seda vältida (nt vanade ravimite utiliseerimine)?

Kogu info on leitav siit: https://ravimiamet.ee/ravimijaatmed

8. Milliseid trende ja väljakutseid näeb Ravimiamet ravimiresistentsuse valdkonnas lähima viie aasta perspektiivis?

Kasutatud antibiootikumide üldkoguse vähendamine on kindlasti üks väljakutseid. https://food.ec.europa.eu/system/files/2020-05/f2f_action-plan_2020_strategy-info_en.pdf  

Lisaks muutub toimeainete valik järjest olulisemaks. ECDC on seadnud Euroopa riikidele eesmärgi, et vähemalt 65% antibiootikumidest antibiootikumide kasutamisest moodustaksid Access-kategooria ravimid, WHO poolt seatud ülemaailmne eesmärk on 70%-

https://www.who.int/data/gho/indicator-metadata-registry/imr-details/5767    

Ravimiameti enda lisainfo selle teema kohta leitav siit: https://ravimiamet.ee/antibiootikumid-ja-amr-infomaterjalid 

Ikka head

Kristi Sarap

Ravimiameti kommunikatsiooninõunik

[email protected]