Lisa 1

„Eneseregulatsiooni- ja teadvelolekupõhise stressimaandamise harjutuste läbiviimine

noortele Tallinna ja Viru vanglates ning kriminaalhooldusel“

1. Hanke taustainfo

Eneseregulatsiooni- ja teadvelolekupõhine stressimaandamise sekkumine (rahvusvaheliselt

kasutusel üldnimetuse all mindfulness based stress reduction, tehnilises kirjelduses edaspidi

eneseregulatsioon) on teaduslikult tõendatud meetod, mille eesmärk on aidata inimestel

arendada teadlikkust oma mõtetest, tunnetest ja kehalistest aistingutest, et õppida neid

aktsepteerima ja teadlikult suunama. Eneseregulatsiooni ja teadveloleku praktikat on laialdaselt

uuritud ja tõestatud kui tõhusat tööriista vaimse ja emotsionaalse heaolu edendamiseks, stressi

vähendamiseks ning elukvaliteedi parandamiseks1. Seda on edukalt rakendatud erinevates

valdkondades sealhulgas hariduses, vaimse tervise valdkonnas ja vanglate

rehabilitatsiooniprogrammides.

Mitmed teadusuuringud on näidanud, et eneseregulatsiooni ja teadveloleku praktika võib aidata

kinnipeetavatel taastada psühholoogilist tasakaalu, vähendada agressiivsust ja ennetada

vägivalla kordumist2. Eneseregulatsiooni ja teadveloleku meetodite kasutamine vanglas on

aidanud vähendada stressi, ärevust ning emotsionaalset pinget, pakkudes kinnipeetavatele

oskusi, mis toetavad paremat vaimset tervist3.

Ühe uuringu tulemused näitasid, et pärast eneseregulatsiooni ja teadveloleku sekkumist otsisid

osalejad pingeolukorras suurema tõenäosusega lahendusi (50% enne sekkumist vs. 68% pärast

sekkumist) ja reageerisid harvemini vihase käitumisega (14% enne sekkumist vs. 5% pärast

sekkumist). Samuti teatasid nad, et nad on stressirohketes olukordades lõdvestunud (9% enne

sekkumist vs. 23% pärast sekkumist) ja vähem tõenäoliselt vaikivad või kurvad (27% enne

sekkumist vs. 5% pärast sekkumist)4.

Simpson jt (2018) vaatasid üle olemasoleva kirjanduse eneseregulatsiooni ja teadveloleku

sekkumiste ja noorte õigusrikkujate kohta. Nad hõlmasid 13 uuringut ja jõudsid järeldusele, et

sekkumised parandasid vaimset tervist, tunnetega toimetulekut, problemaatilist käitumist,

sõltuvusainete tarvitamise vähenemist, elukvaliteeti ja vähendasid õigusrikkumistele kalduvust.

Murray, Amann ja Thom (2018) vaatasid samuti läbi eneseregulatsiooni ja teadveloleku

sekkumiste ja noorte õigusrikkujate kirjanduse, metasünteesides 10 uuringut. Nad leidsid, et

sekkumised võivad aidata vähendada stressi ja viha ning parandada eneseregulatsiooni ja

aktsepteerimist.

Granados et al leidsid, et programmid, mis välistavad kinnipeetavate psühholoogilise arengu,

füüsilise heaolu, vaimse tasakaalu ja empaatia ei ole tõhusad ning ei võimalda kinnipeetavaid

1 Kabat-Zinn, J. (2003). Mindfulness-based interventions in context: Past, present, and future. Clinical

Psychology: Science and Practice, 10(2), 144-156. 2 Carmo, Cláudia & Iacob, Vivien & Brás, Marta & Fernandes, Jacinta. (2022). Effects of a Mindfulness-Based

Intervention on Male Portuguese Prisoners. International Journal of Offender Therapy and Comparative

Criminology; Hölzel, B. K., et al. (2011). Mindfulness practice leads to increases in regional brain gray matter

density. Psychiatry Research: Neuroimaging, 191(1), 36-43 3 ibid 4 Bouw N, Huijbregts SCJ, Scholte E, Swaab H. Mindfulness-Based Stress Reduction in Prison: Experiences of

Inmates, Instructors, and Prison Staff. Int J Offender Ther Comp Criminol. 2019 Nov-Dec;63(15-16)

rehabiliteerida5. Vanglakeskkonnas läbi viidavates taasühiskonnastavates tegevustes

eeldatakse, et rehabilitatsioon saab toimuda läbi mõtestatud haridusprogrammide, käitumuslike

sekkumiste ja sotsialiseerumise parandamise kaudu. Erilised väljakutsed, mida tuleb vangla

keskkonnas eneseregulatsiooni ja teadveloleku läbiviimisel arvesse võtta tulenevad

kinnipeetavate keerulisest elukeskkonnast, piiratud privaatsusest ja suurest stressist. Vanglaelu

eripärad, sealhulgas piiratud liikumisvabadus, sotsiaalne eraldatus, kuritegelik surve ja vaimse

tervise probleemid, võivad takistada selle tõhusat rakendamist. Samuti on oluline arvestada

kinnipeetavate vahelise erinevusega – mõned võivad olla väga traumeeritud taustaga, mis võib

muuta seansside rakendamise esialgu keerulisemaks. Seetõttu nõuab teenuse pakkumine

vanglasüsteemis spetsiaalsete teadlikkuse ja oskuste arendamist, mis arvestab kinnipeetavate

eripära, sealhulgas nende sotsiaalset, psühholoogilist ja arengulist konteksti. Samuti tuleb

arvestada vangla keskkonna poolt seatud piirangutega nagu müra, piiratud liikumine,

päevarežiim ja distsipliin jne. Kinnipeetavate puhul on suurem tõenäosus ka suuremaks

väljalangevuseks. Täiendavaid riske tekitab vanglaelu mööduv ja ettearvamatu iseloom, kus

kinnipeetavaid paigutatakse vanglate vahel ümber, viiakse vanglavälistele saatmistele või

vabastatakse, kus seansside läbiviimiseks pole alati sobivaid ruume ning üldised

turvakaalutlused ja piirangud seavad lisatakistusi. Seda võib aidata maandada osalejate ootuste

varajane käsitlemine, mis võib parandada eneseregulatsiooni ja teadveloleku eesmärgi

mõistmist ja lihtsustada hilisemat kaasamist6.

Eriti tuleb tähelepanu pöörata õigust rikkunud noorte eripäradele. Noored on arengulises faasis,

kus nad alles kujundavad oma identiteeti ja võivad olla rohkem vastuvõtlikud keskkonna

mõjudele, mistõttu noorte puhul on eriti oluline, et harjutused oleksid neile sobivaks ja kergesti

mõistetavaks lähenemiseks kujundatud. On teaduslikke uuringuid, mis viitavad sellele, et

noored võivad eneseregulatsiooni ja teadveloleku praktikat omandada väga hästi, kuid neile

tuleb pakkuda kohandatud lähenemisviise, mis arvestavad nende arengulisi vajadusi ja

võimalikku madalamat emotsionaalset regulatsiooni. Seega tuleb arvestada, et noortel

kinnipeetavatel võib olla rohkem takistusi võimekuses osaleda pikaajalistes vaimsetes

treeningprogrammides, kuna nad võivad sageli olla vähem keskendunud või neil on tõsisemad

vaimsed probleemid.

Seetõttu on oluline, et arvestataks eneseregulatsiooni ja teadveloleku teenuse rakendamise

tõenduspõhisust, oskuste arendamise vajadust ja konkreetsete takistuste ületamiseks

kohandatud lähenemisviise, mis aitavad õigust rikkunud noori ühiskonda naasmisel. Seansside

edu tervikuna sõltub suuresti sellest, kuidas neid kontekstis tutvustatakse, õpetatakse ja

toetatakse. Lisaks piloteeritakse teenust kriminaalhooldusel viibivate noortega, et toetada neid

ka vabaduses emotsioonidega toime tulema ning seeläbi vähendada võimalust uuteks

õigusrikkumisteks.

Hankija eeldab, et pikas perspektiivis antud teenuse tulemusena väheneb süüdimõistetute ja

vahistatute ning kriminaalhooldusaluste kalduvus uute õigusrikkumiste toimepanemisele ning

väheneb ka sõltuvusainete tarvitamine.

5 Granados, L., Suriá, R., Perea, C., Payá, C., Sánchez-Pujalte, L., & Aparisi, D. (2023).

Effectiveness of a program for the development of socio-emotional competences in people

admitted to a penitentiary center. Frontiers in Public Health, 10 6 Simpson S, Mercer S, Simpson R, Lawrence M, Wyke S. Mindfulness-Based Interventions for Young

Offenders: a Scoping Review. Mindfulness (N Y). 2018;9(5):1330-1343.

Teenus tellitakse ja kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte

õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ (2021-2027.4.07.23-0009) raames.

2. Hanke eesmärk

Teenuse eesmärk on õpetada kinnipeetavatele (nii vahistatutele kui süüdimõistetutele) ja

kriminaalhooldusalustele füüsiliste, vaimsete ja emotsionaalsete reaktsioonide reguleerimist

ning tulla paremini toime impulsiivsuse, stressi, viha ja häbi tunnetega.

3. Teenuse kirjeldus

Teenuse arendamiseks ja läbiviimiseks kasutatakse tõenduspõhiseid eneseregulatsiooni ja

teadveloleku tehnikaid, võttes arvesse vangla spetsiifilist keskkonda ja kinnipeetavate ning

kriminaalhooldusaluste vaimse tervise tausta.

Teenuse pakkuja peab hankelepingu täitmiseks viima tegevusi ellu Tallinna vanglas (Linnaaru

tee 5, Rae vald, 75322 Harju maakond), Viru vanglas (Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) ja

kriminaalhooldusel (Pärnu maantee 132, 11317 Tallinn), mis võivad, aga ei pea toimuma

samaaegselt.

3.1. Tallinna ja Viru vangla kinnipeetavatele ning kriminaalhoolduse teenusel

olevatele noortele vanuses kuni 29 eluaastat töötatakse välja ja viiakse läbi

eneseregulatsiooni ja teadveloleku grupiseansid (edaspidi seansid) järgmiselt:

3.1.1. 8 seanssi kummaski vanglas ja kriminaalhooldusel indikatiivselt 6-10 inimest grupis

sõltuvalt osalemise soovist ja gruppi sobivate inimeste olemasolust. Lisaks võib iga

grupiga ühineda arvestatavalt kaks või kokkuleppel rohkem vanglateenistujat, kui

see on põhjendatud ja asjakohane.

3.1.2. Osalejad võivad olla nii meessoost kui naissoost.

3.1.3. Seansid toimuvad eesti keeles.

3.1.4. Gruppidesse valitakse osalejad koostöös Hankijaga. Pakkuja ülesanne on töötada

välja valikukriteeriumid, mis arvestavad osalejate motivatsiooni ja valmisolekut

osaleda, näiteks traumad, vaimne tervis või välistavad asjaolud.

3.1.5. Seansid toimuvad 1 – 2 korda nädalas, iga kahe nädala järel, kui ei ole teisiti kokku

lepitud.

3.1.6. Seansi kestus on indikatiivselt 1 tund, mis sõltub osalejate vastuvõtlikkusest.

3.1.7. Seanssidel käsitletakse järgmisi teemasid: viha, häbi, andestamine, impulsiivsuse

reguleerimine, emotsionaalne intelligentsus, põhjus-tagajärg seosed. Seansside

läbiviimisel tuleb lähtuda neljast põhitehnikast: 1) hingamistehnika; 2) kehatehnika;

3) tunnete tehnika; 4) mõttetehnika. Seansside tulemusena oskavad teenuse läbinud

rakendada eneseregulatsiooni ja teadveloleku tehnikaid igapäevaelus stressi

vähendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.

3.1.8. Iga seansi lõpus kogutakse osalenutelt tagasiside ning koostatakse kokkuvõte, mis

sisaldab lühikest ülevaadet seansist s.h ajakava ja detailsemaid läbiviija märkmeid,

mis on seansijärgsete mõtiskluste ja tagasiside tulemus. Tagasiside kogumine võib

toimuda suulises vormis, kuid kokkuvõte peab olema kirjalikus vormis. Pakkuja

esitab kogutud tagasisidest koondülevaate teenuse lõpus p 3.1.9. nimetatud

kokkuvõttes.

3.1.9. Teenuse lõpus koostatakse põhjalik kokkuvõte, mis peab sisaldama ülevaadet ja

hinnangut läbi viidud tegevustest, osalenute tagasisidest, ettepanekuid teenuse

jätkusuutlikuks juurutamiseks süüdimõistetutele, vahistatutele ja

kriminaalhooldusalustele, milles käsitletakse sisulisi, personali, finantsilisi ja muid

aspekte ning tuuakse välja riske ja asjaolusid, millega teenuse edaspidisel osutamisel

arvestada. Kokkuvõtte eesmärk on esitada Pakkuja nägemus, kuidas võiks teenus

olla läbi viidud vangla ja kriminaalhoolduse tingimustes noortele. Kokkuvõte

esitatakse kirjalikult Hankijale.

3.1.10. Pakkuja ülesanne on korraldada ja sisustada vähemalt kolm töökohtumist Hankija

esindajatega, kus arutatakse teenuse elluviimisega seonduvaid küsimusi. Esimene

kohtumine korraldatakse teenusega alustamise ettevalmistamiseks, kus räägitakse

läbi kõik punktis 3.1. toodud tegevuste elluviimisega seonduvad küsimused. Teine

kohtumine korraldatakse vahetulemuste arutamiseks, kui on toimunud juba piisav

arv seansse. Teisel kohtumisel arutatakse ajakava ja detailsemaid läbiviija

märkmeid, mis on seansijärgsete mõtiskluste ja tagasiside tulemus ja mida annaks

muuta või teisiti teha. Kolmas kohtumine korraldatakse punktis 3.1.9. toodud

kokkuvõtte aruteluks. Kohtumised peavad olema korraldatud füüsiliselt ja selleks

võib kasutada Hankija ruume.

3.1.11. Lisaks peab pakkuja arvestama vajalike töö- ja planeerimiskohtumistega mõlemas

vanglas ja kriminaalhooldusel, kus räägitakse läbi teenuse elluviimisega seotud

küsimused. Ettepaneku planeerimiskohtumiste toimumise viisi, sisu, aegade ja

kestuse suhtes teeb pakkuja.

3.2. Juhendmaterjali ja audioharjutuste loomine:

3.2.1. Lepingu täitmise perioodi jooksul koostatakse iseseisvaid harjutusi toetavad

lühikesed juhised ja audioharjutused (8 seanssi, a 5 minutit), mis esitatakse

Hankijale koos viimaste tööde üleandmise-vastuvõtmisega.

3.2.2. Juhendmaterjali ja audioharjutuste sisu loob Pakkuja ja see kooskõlastatakse

Hankijaga. Sisu keskendub meelerahu säilitamisele (nt hingamisharjutused, keha

skaneerimine) ja eneseregulatsiooni ja teadveloleku seanssides omandatud oskuste

praktiseerimisele.

3.2.3. Juhendmaterjalides ja audioharjutustes tuleb kasutada lihtsat ja osalejatele

arusaadavat keelt, vältides liigset formaalsust. Audio heli peab olema puhas, ilma

häiriva taustamüra, kaja või praksumiseta. Failid peavad olema standardses,

tihendatud formaadis, näiteks MP3.

3.2.4. Loodavad audioharjutused peavad tehniliselt sobima üldkasutatavates

tahvelarvutite ja sülearvutite tarkvarakeskkondades.

4. Vangla keskkonna ja spetsiifiliste vajaduste arvestamine:

4.1. Seansside läbiviimisel tuleb teha koostööd vangla teenistujatega, et hinnata riske ja

tagada osalejate ohutus.

4.2.Tegevused viiakse täies ulatuses läbi vangla territooriumil arvestades vangla

keskkonnast tulenevate eripäradega nagu kohatine lärmakus, kinnipeetavate trauma

taust ja haridustase ning piirangud. Pakkuja peab oma aja- ja tegevuskava planeerimisel

ja programmi tegevuste läbiviimisel arvestama vanglate tööd reguleerivatest

õigusaktidest tulenevate nõuetega, eelkõige vangistusseadus7, vangla sisekorraeeskiri8

ja justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas9“ (edaspidi

määrus). Määruse § 2 alusel teostatakse vanglas järelevalvetoiminguid, nt:

• isikute ja ruumide üle peetakse visuaalset või elektroonilist jälgimist (p 1);

• sisenemisel ja väljumisel kontrollitakse isikute ja sõidukite seaduslikkust (p 3);

• sisenemisel ja väljumisel teostatakse isikute ja sõidukite läbiotsimine (p 6).

4.3. Hankija taotleb pakkuja meeskonnaliikmetele vanglasse sisenemiseks sissepääsuload

(määruse § 19 lg 1), mis eeldab igalt liikmelt nõusolekut teostada tema suhtes

taustakontroll. Taustakontrolli teostab vangla teabe- ja uurimisosakond. Vanglasse

sisenemisel peab arvestama määruse §-ga 21 (vanglasse sisenemisel kaasa võtta lubatud

asjad).

4.4. Hankija võimaldab pakkuja soovil enne punktis 3.1 tegevustega alustamist teostada

ühes või mõlemas tegevuse läbiviimise asukohas teostada vaatlust ning kohtuda

võimalike teenusel osalejate kui vangla personaliga. Vaatluse ja kohtumiste sisu ja aeg

tuleb eelnevalt hankijaga kokku leppida.

5. Oodatavad tulemused:

5.1. Eneseregulatsiooni ja teadveloleku seansid on vastavalt hanketingimustele läbi viidud.

5.2. Toetavad materjalid on välja töötatud ja esitatud.

5.3. Kokkuvõtted seanssidest ja ettepanekud eneseregulatsiooni ja teadveloleku

jätkusuutlikuks läbiviimiseks vanglasüsteemis p 3.1.9 kohaselt on esitatud.

5.4. Tegevuste elluviimist toetavad töökoosolekud on korraldatud.

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/12772547?leiaKehtiv 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/12876858?leiaKehtiv 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/123032021013?leiaKehtiv

1

Väikehanke ja töövõtulepingu lisa 3 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lisa [number] (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa [väikehanke/ riigihanke nimetus] tulemusena sõlmitud [lepingu liik] (edaspidi: leping), mis sõlmitakse

[ministeeriumi nimi] (edaspidi: vastutav töötleja) ja [lepingupoole nimi] (edaspidi: volitatud töötleja)

vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava

2

nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik.

3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms).

3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3

5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui:

6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

4

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav

koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

5

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

6

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud

teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

7

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________

TÖÖVÕTULEPINGU NR 7-6/1594-1 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Tiina Uudeberg (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt eneseregulatsiooni- ja teadvelolekupõhise stressimaandamise harjutuste läbiviimine noortele Tallinna ja Viru vanglates ning kriminaalhooldusel vastavalt lepingu lisas 1 toodud kirjeldusele (edaspidi „tööd“) ja pakkumusele (lisa 2). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 1 aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest s.o [kuupäev või muu tähtaeg]. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot,

millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul ( (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).

3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.

3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub

tellija heakskiidetud arve alusel etapiti üks kord kvartalis lähtudes perioodil teostatud tööde mahust ja pakkumuses esitatud ühikuhindadest.

3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.

3.6. Tööd rahastatakse Euroopa Liidu kaasrahastatud Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ (2021-2027.4.07.23-0009) raames Euroopa Liidu toetustest (70%) ja riigieelarvelistest vahenditest (30%). Projekti tingimused on kättesaadavad: Noorte korduvkuritegevuse ennetamine | Justiits- ja Digiministeerium.

4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. teostama tööd tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas väikehanke dokumentide ja esitatud

pakkumusega; 4.1.2. järgima teenuse osutamisel Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid (nt nõutud logo materjalidel, ruumis teavitusnõuetele vastav A3 plakat jne) (kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012 );

4.1.3. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral

on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud

materjalid, analüüsid vm; 4.3. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu

täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

4.4. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.2 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Peter Gornischeff,

tel 5248261, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],

tel [number], e-post [aadress].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 6.2. Lisa 2 - Pakkumuse vorm; 6.3. Lisa 3 – Andmetöötluse leping. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 620 8100 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Väikehanke lisa 5

Kokkuvõte konsultatsioonidest eneseregulatsiooni ja teadveloleku hanke

ettevalmistamiseks õigust rikkunud noortele

Hankija on enne hanke väljakuulutamist viinud läbi valdkonna uuringu ja kohtumised mille kokkuvõte

on alljärgnevalt välja toodud.

KOKKUVÕTE/JÄRELDUSED:

 Eeltööna pakkuda vangla töötajatele lühikursust, et saada tagasisidet ning selleks, et nad oskaksid

vangla kontekstis nõu anda – vanglatöötajatega on lühikursus läbi viidud. Piloot võiks olla küll

töötajatele, aga kaugema eesmärgiga kinnipeetavatele.

 Näidisõppeprogramm, mida tahvlisse saaks ja siis selle baasil vaadata, keda see kõnetab. Võiks olla

tahvlis videod ja siis ka mingi väiksem kursus ja kui see hakkab tööle, siis need saaksidki sinna jääda.

 Võimalusel võiks vanglaametnike grupp osaleda/panustada. Tuleb vältida rollikonflikti

kinnipeetavate ja töötajate vahel. Võimalusel teha vastav e-koolitus.

 On olemas UK kokkuvõte kinnipeetavatele eneseregulatsiooni ja teadveloleku läbiviimisest.

 Ei ole päris selge, millist meetodit konkreetselt järgida – kas MBSR (mindfulness based stress

reduction) või MBCT (mindfulness based cognitive therapy). Sõltub ka, mis oskused Eestis on.

 Väljaspoolt vanglat läbiviija oleks turvalisem.

 Mudel on olemas, mille järgi teha, kuid vaja ümber kujundada vanglale.

 Alustada väiksematest n.ö ampsudest ja teoreetilistest alustest. Võib olla ka kinnipeetavatele ja

töötajatele. Sessioonid peaksid töötajatele ja kinnipeetavatele eraldi olema. N.t töötaja ei saa

kinnipeetavale avada teatud teemasid/infot.Loodetavasti tekib mingi sisemine n.ö punt üksikutest

vanglatöötajatest, aga miks mitte ka kinnipeetavatest, kes teemat üleval hoiavad. Pigem mõned

üksikud inimesed.

 Võimalusel teha tõenduspõhine uuring kõrvale, mis mõõdab teenuse tulemuslikkust ja mõju.

 Oluline, et organisatsioonis (vanglateenistuses) tekiks kultuur ja hoiakud.

 Oluline on arendada kompetentsi ja koolitada juhendaiaid.

 Alustada sammhaaval välise sekkujaga. Saab vaadelda ning selle pinnalt teha kovisiooni grupp ja

supervisioonid. Igast vanglast võiks olla 1-2 töötajat kaasatud. Saada esimene eduelamus. Kõik 3

vanglat võiks olla kaasatud. Alustaks läbiviimist vanglatöötajatele ja lõpuks kinnipeetavad.

 Ehitada kõigepealt süsteem üles ning vahel teha uusi baasgruppe. Kui saame 2 aasta pärast 2-3

inimest vanglast n.ö spetsialistiks, siis nad oleks n.ö toetav ressurss, kes aitab meelsust ja teemat

üleval hoida. Peab olema usaldusväärne toetav isik. Üks asi on MBCR puhul baasprogrammi

juurutamine, aga teine pool selle elus hoidmine.

 Algul maht pigem alla 50 kinnipeetava. Peab arvestama ka piloodis mitteosalejate mõjust. See,

kuidas osalejate seltskond tekib on pikem protsess. Kõigepealt sissejuhatavad töötoad. See on

pikem protsess. Seda annab mitmel moel teha.

 Sihtgrupp (kuni 29-aastased kinnipeetavad) on välise läbiviija jaoks tundmatu. Suurel osal on

trauma põhi all ning esineb palju depressiooni. Tegemist on katsetamisega.

 Alustada teenust eesti keeles, kuid kaasata kaks-keelseid juhendajate gruppi.

 Kas midagi saab teha ka väljas? Samas peaks läbi viima oma töökeskkonnas.

 Oluline on sõnumi seadistus.

 Pigem 1 – 1.5 aastat kestev tegevus.

 Pikem vaade on ka väliskinnipeetavad.

 Arvestada praktiliste teemadega nagu taustakontroll, sissepääsuload, inimeste liikumine vanglate

sektsioonides jne.

 Peame arvestama ka salvestiste vs üle veebi reaalajas läbiviidavate sessioonidega – need on

erinevad asjad.

Läbi viidud konsultatsioonide ajad ja osalejad:

 11.06.2024 konsultatsioon Triin Raudsepa ja Marit Kannelmäe-Geerts’iga (MTÜ Peaasjad). Lisaks

osales Anni Kuusik (TÜ doktorant). Justiits- ja Digiministeeriumist osalesid Peter Gornischeff ja

Karis Paumets, Tallinna Vanglast Kai Koorm, Viru Vanglast Kadri Rebane, Tartu Vanglast Elar Tarkus;

 27.09.2024 konsultatsioon Matti Orav, Rainer Melts’i, Lii Kaudne’ga (MTÜ Vaikuseminutid). Lisaks

osales Anni Kuusik (TÜ doktorant). Justiits- ja Digiministeeriumist osalesid Peter Gornischeff ja

Karis Paumets, Tallinna Vanglast Kai Koorm, Viru Vanglast Kadri Rebane, Tartu Vanglast Elar Tarkus.

 05.12.2024 konsultatsioon Haide Antsoni ja Piret Maiberg-Nõu’ga.

Teenuse läbi viimist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond+ „Noorte

õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ (2021-2027.4.07.23-0009).

VÄIKEHANGE „Eneseregulatsiooni- ja teadvelolekupõhise stressimaandamise harjutuste läbiviimine noortele Tallinna ja Viru vanglates ning kriminaalhooldusel“ Justiits- ja Digiministeerium kutsub esitama pakkumust väikehankel.

HINNAPÄRING

1. ÜLDINFO

1.1 Hankija andmed Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik

1.2 Hanke eest vastutav isik

Peter Gornischeff, telefon: 5248261, e-post: [email protected]

1.3 Hanke objekti lühikirjeldus ja eesmärk

Teenuse eesmärk on õpetada süüdimõistetutele, vahistatutele ja kriminaalhooldusalustele füüsiliste, vaimsete ja emotsionaalsete reaktsioonide reguleerimist ning tulla paremini toime impulsiivsuse, stressi, viha ja häbi tunnetega.

1.4 Eeldatav maksumus km-ta1

29 500 eurot

1.5 Hankelepingu rahastamisallikas

Justiitsministri 08.06.2023 käskkirjaga nr 46 kinnitatud toetuse andmise tingimused „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ (2021- 2027.4.07.23-0009).

1.6 Teenuse CPV kood 85312320-8

1.7 Lepinguperiood Leping sõlmitakse eelduslikult enne 01.04.2026. Lepingu kestus on üks aasta.

1.8 Maksetingimused Töö eest tasumine toimub üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise järgselt etapiviisiliselt arvestades tehnilises kirjelduses toodud tingimusi.

1.9 Isikuandmete töötlemine

Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduses ja üldmääruses (EL 2016/679) sätestatut.

1.10 Riigihangete strateegiliste põhimõtete kasutamine

- Keskkonnahoidlik hankimine: [jah] - Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: [jah]

2. HANKE OBJEKTI OLULISEMAD TINGIMUSED

2.1 Hanke objekti kirjeldus

Hanke objekti kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses (lisa 1).

2.2 Tähtaeg ja/või ajakava

Lepingu kestus on 1 aasta alates lepingu sõlmimisest. Täpsem elluviimise ajakava lepitakse enne lepingu sõlmimist hankijaga kokku.

2.3 Täitmise koht

Arutelud hankijaga toimuvad aadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või vajadusel video vahendusel. Teenuse osutamine ja sisulised arutelud toimuvad Tallinna vanglas (Linnaaru tee 5, Rae vald, 75322 Harju maakond), Viru vanglas (Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) ja kriminaalhoolduses (Pärnu maantee 132, 11317 Tallinn).

2.4 Lepingutingimused

Lepingu täitmisel kohaldatakse Justiitsministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja-riigihanked

Lepingu eritingimused on toodud väikehanke dokumendi lisas (lisa 3). Pooled sõlmivad töövõtulepingu lisana eraldi andmetöötluse lepingu.

2.5 Samaväärsus Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on

1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.

2

täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

2.6 Keskkonnahoidlike lahenduste kasutamine

Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks:

1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge;

2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale;

3) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

4) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT- serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust

2.7 Võrdse kohtlemise tagamine ja mitte- diskrimineerimine

Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna komplekteerimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ning võetakse arvesse puuetega inimeste juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal- majanduslikust võimekusest ja elukohast

3. TÄIENDAV INFO

3.1 Pakkuja meeskonnale esitatavad nõuded

Pakkuja meeskonnaliikme(d), kes peavad vastama järgmistele nõuetele:

1. Omama kõrgharidust.

2. Valdama eesti keelt emakeelena või C2 tasemel. Vene keele oskus vähemalt B1 tasemel.

3. Omama sertifikaati või tunnustatud kvalifikatsiooni, kas MBSR (Mindfulness- Based Stress Reduction) või MBCT (Mindfulness-Based Cognitive Therapy) juhendamise oskuste kohta.

4. Olema pakkumuste esitamise tähtajaks eelneva 36 kuu jooksul viinud läbi vähemalt 6 minimaalselt 8-st kohtumisest koosnevat eneseregulatsiooni seanssi vähemalt 5-liikmelisele grupile.

5. Varasem kogemus riskinoorte või õigust rikkunutega.

6. Varasem kogemus MBSR või MBCT praktikate juurutamisel mõnes organisatsioonis.

7. Varasem kogemus vähemalt ühe minimaalselt 5 minuti pikkusega veebikursuse või juhendmaterjali/seansi loomisel.

Juhul kui meeskonnas on 2 liiget, peavad mõlemad meeskonna liikmed vastama punktide 1 ja 3 toodud tingimustele ning võivad ülejäänud punktide nõudeid täita kollektiivselt.

Pakkujal on õigus küsida täiendavat infot eelpool esitatud nõuete ja kompetentside tõenduse saamiseks.

3

Pakkuja peab meeskonna liikme(te) esitamisel arvestama, et nad seotakse lepingu täitmisega personaalselt. Meeskonna liikmeid tohib asendada vaid erandkorras ja asendamine tuleb eelnevalt Tellijaga kirjalikult kooskõlastada, kusjuures asendusliikme eelnev kogemus peab vastama pakkumuse kohaselt väikeostu lepingu täitmisega seotud meeskonna liikme eelnevale kogemusele. Kui lepinguperioodil lisandub uusi meeskonnaliikmeid või pakkumuses esitatud meeskonna liiget soovitakse asendada, tuleb see kooskõlastada Tellijaga, et tagada meeskonna kompetents (so vastavus hankes seatud tingimustele).

4. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE

4.1 Selgitused

Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressile: [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

4.2 Pakkumuse vormistamine ja esitamine

Pakkumuses esitab pakkuja:

o Täidetud pakkumuse maksumuse vorm (lisa 2 kohaselt) o Pakkuja visioon teenuse osutamise kohta (võib olla pakkumuse vormis

või vabas vormis eraldi lisana); o Meeskonnaliikme(te) CV(d), milles tuleb esitada meeskonnaliikme(te)

varasema kogemuse kirjeldus koos viidetega väikeostu p 3.1. nõuete täitmise kohta. Eestis omandatud kõrghariduse diplomi kohta ei ole vaja tõendit esitada. Pakkumuses märkida, kes on peamine/vastutav meeskonnaliige (kuulub hindamisele hindamiskriteeriumite alusel).

Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 23.03.2026 kell 23:59.

Palume ühtlasi teavitada, kui otsustate pakkumust mitte esitada.

Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.

Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

4.3 Pakkumuse vastavus

Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. Hankija kontrollib ja hindab meeskonna vastavust tervikuna, mitte üksikuid sellesse kuuluvaid liikmeid.

Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi.

Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille kogumaksumus ületab 29 500 eurot käibemaksuta.

4.4 Pakkujaga läbirääkimiste pidamine

Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu ja ajakava üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.

Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.

4

Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.

Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.

4.5 Pakkumuste hindamine

Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda.

Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes käesolevas dokumendis esitatud hindamiskriteeriumitest.

Hind moodustab 70% (70 väärtuspunkti) ja meeskonnaliikme kogemus 30% (30 väärtuspunkti) hindamiskriteeriumidest.

Maksumuse väärtuspunktid (maksimaalselt 70):

Maksimaalsed punktid saab odavaim pakkumine. Maksumuselt kallimate pakkumuste punktid arvutatakse valemi abil: maksumuse väärtuspunktid = madalaima pakkumise koguväärtus / konkreetse pakkumise koguväärtus x 70.

Meeskonnaliikme kogemuse väärtuspunktid (maksimaalselt 30):

Pakkuja meeskonna liige, kes on pakkumuste esitamise tähtajaks eelneva 36 kuu jooksul läbi viinud 8 või enam minimaalselt 8-st kohtumisest koosnevat eneseregulatsiooni seanssi vähemalt 5-liikmelisele grupile, saab 30 punkti.

Pakkuja meeskonna liige, kes on pakkumuste esitamise tähtajaks eelneva 36 kuu jooksul läbi viinud vähemalt 7 minimaalselt 8-st kohtumisest koosnevat eneseregulatsiooni seanssi vähemalt 5-liikmelisele grupile, saab 15 punkti.

Juhul kui pakkumuses on esitatud rohkem kui 1 meeskonnaliiget, hinnatakse peamist/vastutavat meeskonnaliiget.

4.6 Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine

Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.

Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.

Hankija võib mitte sõlmida lepingut pakkujaga, kellel on riiklike maksude ja maksete maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses. Edukal pakkujal maksuvõla puudumist kontrollitakse päringuga EMTA andmebaasist. Kui hankija tuvastab, et pakkujal on maksuvõlg, annab ta pakkujale 3 tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Kui pakkuja hankija antud tähtajaks maksuvõlga ei tasu või ei ajata, kõrvaldab hankija pakkuja menetlusest. Sellisel juhul tunnistab hankija edukaks hindamisel paremusjärjestuses järgmise pakkuja.

Lisad:

Lisa 1. Tehniline kirjeldus

Lisa 2. Pakkumuse vorm

Lisa 3. Andmetöötluse leping

Lisa 4. Töövõtulepingu eritingimused

Lisa 5. Kokkuvõte hanget ettevalmistavatest konsultatsioonidest