Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected]
Teie: 17.02.2026
Meie: 03.03.2026 nr 1.4-1/2118-3
Vastus selgitustaotlusele
2025.a lõpus tegi Justiits- ja Digiministeerium juriidiliste isikute väärteovastutusega seonduvat revisjoni eesmärgiga ajakohastada juriidilistele isikutele ette nähtud väärteokaristused aga ka kaaluda väärteokoosseisude korrigeerimist.
Tööinspektsiooni (TI) dokumendihaldussüsteemi ITI andmetel väärteomenetlusi (viimase 10 aasta jooksul):
kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS) § 231, 232, 233 alusel ei ole tehtud, sest praktikas koosseisudele viitavaid olukordi ei tuvastatud/esinenud. KTTLS § 23 4 lõige 1 on kehtetu alates 01.01.2025. KTTLS § 234 lõige 2 alusel on antud TI-le kohtuvälise menetleja pädevus, kuid pädevuse ulatus määratlemata. See tekitab küsimuse millist väärteokoosseisu on võimalik menetleda väärteo korras. Pädevuse piiritlemata jätmine tekitab praktikas takistusi, st on ebaselgus, milline on TI kui kohtuvälise menetleja pädevuse ulatus.
Olukorras, kus riigis tervikuna toimub tegevuste optimeerimine ning halduskoormuse vähendamine tasuks kaaluda kas TI-le peaks jääma pädevus viia läbi väärteomenetlusi ning võtta väärteo korras vastutusele isikuid järgmiste väärteokoosseisude puhul: kollektiivse töötüli läbivaatamise takistamine (KTTLS § 231); ebaseaduslikuks tunnistatud või peatatud streigi või töösulu jätkamine (232); ebaseaduslikuks tunnistatud või peatatud või edasilükatud streigi või töösulu jätkamise organiseeriminepädevus (KTTLS § 233)? Eelnevad väljatoodud küsimused muutuvad enam olulisemaks, kui arvestada fakti, et 11.06.2025 seisuga statistikaandmete põhjal ei ole mitte ühtegi väärteomenetlust KTTLS alusel tehtud.
Töölepingu seadus (TLS):
- TLS § 117 (töötajale töölepingu andmete esitamata jätmine) alusel 5 menetlust:
2015 - 5 menetlust, millest 2 hoiatamismenetlust, 2 kiirmenetlust (mõlemad menetlused jur.isik), 1 üldmenetlus (jur.isik);
- TLS § 118 (Alaealisega töölepingu sõlmimine talle vastunäidustatud tööde tegemiseks või tema lubamine sellisele tööle) - 2016 -1 üldmenetlus (jur.isik, menetlus lõpetati VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel (otstarbekuse kaalutlustel).
- TLS § 119 (alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamine tööinspektori nõusolekuta) - väärteomenetlusi ei ole tehtud. Eelduslikult ei ole praktikas olukordi tuvastatud/esinenud. Menetlus oli viimati 2012 - jur.isikule hoiatamismenetlus;
- TLS § 120 (teavitamiskohustuse täitmata jätmine tähtajatu töölepingu, täistööajaga ja osalise tööajaga töötamise võimalusest) - väärteomenetlusi ei ole tehtud. Eelduslikult ei ole praktikas olukordi tuvastatud/esinenud;
- TLS § 121 (alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamine tööaja piirangut ületades) - 2 menetlust:
2016 - 1 menetlus (lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel (aegumine),
2019 - 1 menetlus (jur.isik, lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel (puudub süü);
- TLS § 122 (töö tegemise aja piirangu järgimata jätmine) -TLS § 46 lg-d 1-3 -11 menetlust, millest
2015 - 1 menetlus (kiirmenetlus, jur.isik),
2016 -1 menetlus (üldmenetlus, jur.isik),
2017 -1 menetlus (kiirmenetlus; jur.isik),
2018 - 5 menetlust (4 kiirmenetlust ja 1 üldmenetlus, jur.isik),
2019 - 1 menetlus (kiirmenetlus, jur.isik),
2023 - 2 menetlust (kiirmenetlus, jur.isik);
- TLS § 123 (individuaalset ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmine) – TLS § 46 lg 5 - väärteomenetlusi ei ole tehtud. Eelduslikult ei ole praktikas olukordi tuvastatud/esinenud;
- TLS § 124 (alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmine) – TLS § 49
2015 - 2 menetlust (üldmenetlus, jur.isik; teine menetlus alustatud TLS § 124 lg 2, § 118 lg 2, § 119 lg 2 tunnustel, kuid lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel (aegumine);
- TLS § 125 ( öötöö piirangu rikkumine) - väärteomenetlusi ei ole tehtud. Eelduslikult ei ole praktikas olukordi tuvastatud/esinenud. 2014 oli 3 menetlust;
- TLS § 126 lg 1- 1 menetlus 2024(füüsiline isik, kiirmenetlus);
- TLS § 127 (iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmine) – 11 menetlust:
2015 - 3 menetlust (2 kiirmenetlust, 1 hoiatamismenetlus, jur.isik),
2017 - 3 menetlust (2 kiirmenetlust, 1 menetlus lõpetati VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel),
2019 - 2 menetlust (1 kiirmenetlus, 1 menetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel – alustati TLS § 127 lg 2 ja § 122 lg 2),
2022 - 1 menetlus (menetlus lõpetati VTMS 30 lg 1 p 1 alusel),
2025 - 1 (kiirmenetlus jur.isikule), 1 menetlus aktiivne (TLS § 127 lg 1 ja lg 2 koos – menetlus aktiivne);
Koos TLS § 127 ja § 129 - 1 menetlus: menetlus alustatud 2018 ja lõpetatud 2019 VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel (isiku süü ei ole suur ja VTM jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi);
- TLS § 128 (informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel) - 8 menetlust, millest:
2015 - 2 menetlus(mõlemad üldmenetlus (üks menetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja teine VTMS § 29 lg 1 p 7 (jur.isik lõppenud) alusel),
2016- 2 menetlust (mõlemad menetlused lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 7 (jur.isik lõppenud) alusel),
2018 - 2 menetlust (mõlemad kiirmenetlused),
2021 – 1 menetlus (menetlus lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel (teos puuduvad väärteo tunnused),
2022 – 1 menetlus (üldmenetlus; jur.isik; menetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 7 (jur.isik lõppenud) alusel);
- TLS § 129 (informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine ettevõtte üleminekul) - väärteomenetlusi ei ole tehtud. Põhjus: Eelduslikult ei ole praktikas olukordi tuvastatud/esinenud.
Väärteomenetluste arv on olnud erinevatel perioodidel tagasihoidlik mitmel objektiivsel
põhjusel:
a) väärteomenetluste läbiviimist mõjutas oluliselt Riigikohtu lahend 4-17-3766, mille tulemusel peatus Sotsiaalministeeriumi soovitusel väärteomenetluste läbiviimise praktika mitmeks aastaks (probleemiks osutus tööandja mõiste ebaselgus ning eelviidatud lahendi tõttu laiendati seaduse tasandil isikute loetelu, kes saavad olla väärteokoosseisu subjektiks). Praktika taastamine pärast seda eeldas nii menetluslike lähenemiste ümberhindamist kui ka kompetentsi järkjärgulist taastamist;
b) järelevalve fookus/strateegia eri ajaperioodidel on olnud erinev. Teatud perioodidel rakendati teadlikult enam nõustavat lähenemist, mille eesmärk oli tööandjate teadlikkuse tõstmine ja rikkumiste ärahoidmine enne sanktsioonide rakendamist. Praegu on järelevalve strateegia liikumas riskipõhise ja mõjule suunatud järelevalve suunas (seejuures jätkuvalt ennetava iseloomuga), mis toob kaasa ka sanktsioonimeetmete rolli ümberhindamise (sh väärteomenetluse alustamise kohustuslikkus oluliste rikkumiste korral);
c) panustamine tööinspektorite väärteomenetlusalase kompetentsi süsteemsesse arendamisse. Kui menetluspraktikat kasutatakse harvem, väheneb paratamatult ka praktiline kogemus ning menetluste läbiviimise võimekus vajab hiljem teadlikku taastamist;
d) vaadeldaval perioodil on TI-s toimunud mitmeid struktuurimuudatusi, sh tööinspektor-juristide töökorralduse ümberkujundamisi. Struktuuri muutmine ning menetlusfunktsioonide ümberjaotamine võis ajutiselt vähendada väärteomenetluste algatamist ja läbiviimist.
Kokkuvõtlikult on väärteomenetluste väiksem arv olnud seotud nii õigusliku keskkonna muutuste, strateegiliste valikute, organisatsiooniliste ümberkorralduste kui ka järelevalve eesmärgipõhise lähenemisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Saarep
peadirektor
Ene Kivineem
[email protected]