Maaeluministri 19. mai 2022. a määruse nr 27 „Sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“ muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.2026 nr …..

Maaeluministri 19. mai 2022. a määruse nr 27 „Sigade

Aafrika katku ennetamise ja tõrje täpsemad

meetmed“ muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 59 lõike 3 alusel.

Maaeluministri 19. mai 2022. a määruses nr 27 „Sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje

täpsemad meetmed“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõna „loomapidamisettevõttes“ tekstiosaga „ning

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas nimetatud piirangutsoonis“;

2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) jahikoerte treenimise eesmärgil peetavate metssigade suhtes.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

EELNÕU

26.02.2026

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/159

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 19. mai 2022. a määruse nr 27 „Sigade Aafrika

katku ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad: 1. Eelnõu, EN_M_27_muutmine.pdf

2. Seletuskiri, SK_M_27_muutmine.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Eesti Jahimeeste

Selts

Ülle Pau

5684 8244 [email protected]

Katrin Tuula

625 6166 [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 19. mai 2022. a määruse nr

27 „Sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“ muutmine“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 59 lõike 3 alusel.

Määrusega muudetakse maaeluministri 19. mai 2022. a määrust nr 27 „Sigade Aafrika katku

ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“ (edaspidi määrus nr 27).

Määruse eelnõu kohaselt lubatakse kasutada erandit sigade väljaspidamise keelust jahikoerte

treenimise eesmärgil peetavate metssigade suhtes. Eesti metssigade populatsioonis leviva sigade

Aafrika katku (edaspidi SAK) tõttu on sigade väljaspidamine rangelt keelatud. Seetõttu ei ole

viimastel aastatel enam olnud võimalust Eestis jahikoeri treenida. SAK-i leviku tõkestamiseks on

aga vaja metssigade populatsiooni vähendada neid intensiivselt küttides. Jahimehele on küttimise

hõlbustamiseks oluline abiline koolitatud jahikoer. Treeningute läbiviimiseks on vaja metsseaga

aedikut, et õpetada koerale ohutut käitumist elusa metsseaga. Jahikoerte ohutuse seisukohast on

treeningukohad väga vajalikud. Koer õpib treeningu käigus tundma metssea käitumist, tajuma

ohtu, kui lähedale ta tohib seale minna, millal tuleb temast eemale tõmbuda jne. Treeningud ei

kujuta ohtu metssea ega koera tervisele.

Lisaks täpsustatakse määruse nr 27 reguleerimisala, et viia see paremini kooskõlla määruse

sisuga.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna loomatervise ja -heaolu valdkonna nõunik Ülle Pau (5684 8244), [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (625 6166, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu

ja seletuskirja sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse määruse nr 27 reguleerimisala. Kehtivas määruses on

reguleerimisalana nimetatud sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed

veterinaarseaduse § 5 kohases loomapidamisettevõttes. Selline reguleerimisala sõnastus ei ole

kooskõlas määruse tegeliku reguleerimisalaga. Muudatusega täpsustatakse, et reguleerimisala

hõlmab ka sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje täpsemaid meetmeid komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas nimetatud piirangutsoonis. Kehtivas määruses on

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/594 I lisas nimetatud piirangutsoonis rakendatavad

täpsemad meetmed sätestatud §-des 3–6 ja neid meetmeid rakendatakse sea enda tarbeks

tapmisel, kütitud või surnult leitud metssea puhul, mootorsõiduki kasutamise korral ning

jahipidamise korral.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse nr 27 § 2 lõiget 2 punktiga 4, millega sätestatakse erand

sigade väljaspidamise keelust jahikoerte treenimise eesmärgil peetavate metssigade suhtes.

Selliseid metssigu peetakse põgenemiskindlas tugevalt tarastatud aedikus, mis on kaevatud

KAVAND

26.02.2026

2

maasse ja on piisava kõrgusega, et vältida kokkupuudet vabalt elavate ulukitega ning samas

kaitseb kiskjate sissetungi eest.

Aedikus on metssigade elutingimustele lähedane looduslik taimestik – osaliselt kõrghaljastus,

osaliselt võpsik ning olemas on oksahunnik ja looduslik märgala. Peetaval metsseal on

võimalused varjumiseks, pesa tegemiseks jm. Tagatud on antud liigile piisav liikumisvajadus.

Loomapidajal on looma tervise ja heaolu tagamiseks vajalikud teadmised looma anatoomiast ning

füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumis- ja toitumisharjumustest ning loomakaitsenõuetest.

Loomale võimaldatakse kohases koguses sööta, sh arvestatakse loodusliku toiduga ja joogivett.

Looma kannatuste vältimiseks jälgitakse regulaarselt tema tervist ja heaolu. Vajadusel on tagatud

veterinaarne abi. Treeningsigadena peetakse aedikus tehistingimustes peetaval emisel sündinud

järglasi, kes on koertega üldiselt harjunud.

Treeningu peamine eesmärk on välja selekteerida koerad, kes on endale ja metsloomale ohtlikud.

Ründavaid koeri ei tohi reaalsel jahil kasutada. Aedikus saab hakata jahikoera metsseaga

harjutama juba väga varajases eas. Treeningprotsess ise on mänguline ja metssea ning koera vahel

füüsilist kontakti ei teki. Koolitus tagab, et jahil olles koer jälitab looma, otsib ja kui leiab, siis

hakkab häälega tööd tegema ja looma suunama. Ründava iseloomuga jahikoer tuleb kas ümber

koolitada või siis välja selekteerida. Täna, kui koolitusvõimalused puuduvad, siis ei saa

jahimeestelt nõuda, et jahipidamisel kasutatakse ainult katse läbinud koeri.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise

valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84,

31.03.2016, lk 1–208) ja Euroopa komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/594, millega

kehtestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus

(EL) 2021/605 (ELT L 79, 17.03.2023, lk 65–150).

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid sotsiaalseid mõjusid ega mõjusid keskkonnale,

regionaalarengule, haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale ning

siseturvalisusele. Samuti ei kaasne mõjusid riigikaitsele ega välissuhetele. Samuti puudub oluline

mõju majandusele ja riigiasutuse töökorraldusele.

4.1. Mõju majandusele

Mõju sihtrühm: jahimehed

Avalduv mõju: Määruse muutmine mõjutab jahimehi, kellel tekib taas võimalus treenida koeri

Eestis. SAK-i levikuga Eesti metssigade populatsioonis kehtestati sigade väljaspidamise keeld,

sh metssea pidamine jahikoerte treenimise eesmärgil. See tähendab, et juba kümmekond aastat ei

ole saanud koeri kohapeal metssigade jahiks treenida. Treeningutel on käidud lähinaabrite juures

Lätis ning Soomes. Muudatuse mõju on jahimeestele positiivne.

Järeldus mõju olulisuse kohta: on vähene mõju, oluline mõju puudub.

4.2. Mõju riigiasutustele

Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet

3

Avalduv mõju: Põllumajandus- ja Toiduamet peab kontrollima loomapidamisnõuete täitmist

sellistes ettevõtetes, kus peetakse aedikus metssigu. Kooskõlas looduskaitseseaduse § 58 lõikega

23 kooskõlastatakse jahiulukite tehiskeskkonda viimine Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub.

Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.

a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi

ja esitada selle aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest, samuti ei

kaasne määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile,

Keskkonnametile ja Eesti Jahimeeste Seltsile.