Vabariigi Valitsuse määruse "Muud väärtuslike andmestike kategooriad, nende andmestike nimekirjad ning avaldamise ja taaskasutamise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Vabariigi Valitsuse määruse

"Muud väärtuslike andmestike

kategooriad, nende andmestike

nimekirjad ning avaldamise ja

taaskasutamise tingimused ja

kord" eelnõu kooskõlastamine

Austatud proua Pakosta

Rahandusministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse „Muud väärtuslike

andmestike kategooriad, nende andmestike nimekirjad ning avaldamise ja taaskasutamise

tingimused ja kord“ eelnõu üksnes järgmiste märkustega arvestamisel:

1. Määruse eelnõu volitusnormi kohaselt võib Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav

minister määrusega kehtestada muu väärtuslike andmestike kategooria ning selle andmestike

nimekirja, avaldamise ja taaskasutamise tingimused ning korra. Väärtuslikud andmestikud on

defineeritud avaliku teabe seaduse § 41 lõikes 1 ning selle kohaselt on väärtuslikeks andmeteks

avaandmed, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele

oluliste hüvedega eelkõige nende sobivuse tõttu lisaväärtusteenuste ja -rakenduste ning uute

kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ning sellistest teenustest ja

rakendustest kasu saavate inimeste arvu tõttu.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et keeleandmestikud ja teabevaldaja või avaliku sektori

rahastuse toel saadud ja loodud uuringud, teadustööd ja analüüsid koos nende alusandmetega

lisatakse väärtuslike andmestike kategooriate nimekirja, kuivõrd neid seostatakse

ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele tekkivate oluliste hüvedega, sest need sobivad

lisaväärtusteenuste ja -rakenduste loomiseks.

Leiame, on selline põhjendus on liiga üldistatud ja lihtsustatud ning ei arvesta seaduses

sätestatud väärtuslike andmestike definitsiooniga. Palume seletuskirjas põhjendada määruses

nimetatud kategooriate vastavust avaliku teabe seaduse § 41 lõikes 1 sätestatud väärtuslike

andmete definitsiooni kõikidele elementidele.

2. Eelnõu § 1 punkti 2, § 6 ja § 7 kohaselt lisatakse väärtuslike andmestike kategooriasse

teabevaldaja või teabevaldaja rahastuse toel saadud või loodud uuringud, teadustööd ja

analüüsid ning nende alusandmed. Eelnõu seletuskirja kohaselt kuuluvad § 5 (eelnõu

numeratsiooniveast tulenevalt ilmselt siiski § 6) kohaldamisalasse avalike ülesannete täitmise

Teie 04.02.2026 nr 8-1/890-1;

JDM/26-0167/-1K

Meie 03.03.2026 nr 1.1-11/568-3

2

raames koostatud või tellitud süstemaatilised uuringud, teadustööd ja analüüsid, mille

tulemused on vormistatud eraldi dokumendina. Paragrahv ei laiene igapäevasele

asutusesisesele töö raames tehtavale analüüsile ega vahekokkuvõtetele, millel puudub

iseseisev teadmuslik väärtus.

Eelnõu ja seletuskiri sätestavad seega uuringuid, teadustöid ja analüüse puudutavat erinevalt,

luues ilmse ebaselguse. Lisaks erineb eelnõus ja seletuskirjas andmete avaldamise maht.

3. Uuringute, teadustööde ja analüüside ning nende alusandmete lisamine väärtuslike

andmestike kategooriate nimekirja ja sellega seoses teabevaldajale seatud kohustuste

määramisel on oluline mõju erinevatele isikutele (sh kohaliku omavalitsuse üksused, avalik-

õiguslikud juriidilised isikud) ja asutustele, mida pole piisava põhjalikkusega hinnatud – sel

on mõju nii tööprotsessidele, haldus- ja töökoormusele, kui ka eelarvele.

Teadusuuringute kajastamist reguleerib täna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seaduse § 9 lõike 2 punkt 5, mis ütleb, et ministeerium tagab teabe esitamise Eesti

Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) oma valitsemisalas rahastatud teadusuuringute kohta.

ETIS ei ole täna digihoidla, vaid pigem register, kus on täna avalikustatud vaid projekti

annotatsioon, rahastus, valdkond ja eriala, isikud ja seotud projektid. Seal ei ole üleval

alusandmeid, metoodikat ega metaandmeid masinloetaval kujul. Seega määrus näeb ette

teadustööde ja uuringute avalikustamist oluliselt mahukamalt, kui seni seda tehtud on ning

näeb ette ka osaliselt topelt töö eri registritesse sisestamisel.

Seletuskirjas on analüüsimata isikuandmete töötlemisega seotud piirangud, mis tulenevad

IKÜM-ist ja isikuandmete kaitse seadusest. Kohustus avaldada ka isikuandmeid sisaldavaid

andmestikke piiratud kujul on vastuolus tänase isikuandmete kaitse õigusraamistikuga ning

Andmekaitse Inspektsiooni nõuetega. Analüüsida on vajalik ka andmekogude põhimäärustest

tulenevaid piiranguid.

4. Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt tuleb lõikes 2 nimetatud uuringuid, teadustöid ja analüüse

avalikustades avalikustada ka nende alusandmed, metoodika ja metaandmed avatud

masinloetavas vormingus, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kuna alusandmete agregeerimine avaldamise jaoks ei ole olnud varasem kohustus, tekitab see

olulist lisakoormust ja lisaülesandeid (oluline eriti tellitud uuringute puhul – agregeerimine

peab jõudma lepingu tingimustesse), mida eelnõu seletuskirjas ei ole välja toodud. Ebaselgeks

jääb ka olukord, kui uuringu teostamiseks on kasutatud juba avaldatud andmeid – kas kohustus

on avaldatud andmeid uuesti avaldada?

Muudatus ei puuduta vaid teabevaldajast ministeeriume ja nende allasutusi. Teadustööde

sissekannete tegemine on paljudes ministeeriumides lepinguga pandud teadusasutuste

ülesandeks. Taoliste lisaülesannete esitamine mõjutab projektide kestust ja maksumust. Juba

lõppenud projektide puhul ei saa tagantjärgi soovitud andmekirjeldusi ja alusandmeid nõuda.

5. Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt avalikustab teabevaldaja, kui alusandmete täielik

avalikustamine ei ole võimalik isikuandmete kaitse, intellektuaalomandi õiguse, ärisaladuse

või muu seadusest tuleneva piirangu tõttu: 1) andmed koondatud kujul; 2) alusandmete

metaandmed; 3) metoodika kirjelduse; 4) põhjenduse alusandmete täieliku või osalise

avalikustamata jätmise kohta.

3

Loetletud avalikustatava kohustusliku teabe loomine on oluline lisatöö, mida täna üldjuhul ei

tehta. Täna uuringute korral, mis kasutavad isikuandmeid, on kohustus andmed hävitada ning

andmetest ülevaateid või koondatud andmestikke ei koostata.

Arvestades, et kõikide projektide puhul tuleb kas täielikult või osaliselt avalikustada andmed,

tähendab see suuremahulist tööd, kuna tuleb:

1) hinnata andmekaitselisi piiranguid;

2) hinnata autoriõigusega seatud piiranguid;

3) hinnata ärisaladusest või muudest seadusest tulenevaid piiranguid;

4) koostada põhjendused, kui hinnang on mitte avalikustada uuringu andmeid;

5) eemaldada andmetest kaitstud andmed, sh luua metoodika, kuidas seda teha;

6) koostada/koondada alusandmete andmekirjeldused;

7) koostada/koondada metoodika kirjeldused.

Tavapärastelt on teadustööde tellimise aluseks Andmekaitse Inspektsioonilt saadud

isikuandmete töötlemise load, mis seab selged piirangud andmete töötlemisele ja

talletamisele. Pärast uuringu lõppu andmed hävitatakse, mistõttu ei ole võimalik neid enam

tagantjärgi taastada ja avalikustada.

6. Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt avaldatakse uuringud, teadustööd, analüüsid ja nende

alusandmete kirjeldused Eesti teabevärava kaudu. Kui uuringud, teadustööd, analüüsid

kirjeldused asuvad muus avalikult kättesaadavas digihoidlas, suunatakse nendeni Eesti

teabeväravas avaldatud elektroonilise viitega.

Küsimus tekib Eesti teabevärava tehnilises võimekuses. Milline on piirang uuringute

alusandmete mahus, mida saab Eesti teabeväravas avalikustada? Kui nõutav andmemaht

kasvab, kasvavad ka kulud Eesti teabevärava käitamisele, mida pole seletuskirja

mõjuanalüüsis välja toodud.

Puudub alusandmete avaldamise vormiline ja metoodiline juhendmaterjal. Peame

mõistlikuks, et enne määruse jõustumist kirjeldatakse andmete avalikustamise tehniline pool

ning tagatakse Eesti teabevärava valmisolek ning laia kasutajate ringi koolitamine. Isegi kui

teabe valdajad annavad lepinguga avalikustamise kohustuse lepingupartnerile, siis jääb

vastutus teabe valdajale ning vajalik on oskusteave igas asutuses.

7. Eelnõu § 7 kohaselt tuleb kõik enne määruse jõustumist tehtud uuringud, teadustööd ja

analüüsid koos nende alusandmete, metoodika ja metaandmetega kuue kuu jooksul määruse

jõustumisest arvates avalikustada ulatuses, milles nende avalikustamine on mõistlik.

Nimetatud uuringute, teadustööde ja analüüside ning nende alusandmete metaandmed tuleb

avalikustada hiljemalt kuus kuud pärast määruse jõustumist.

Säte tähendab teabevaldajatele märkimisväärset lisatööd (vt kirja p 5, § 6 lõike 4

kommentaar), kui enne määruse jõustumist tehtud uuringud, teadustööd ja analüüsid (sh

alusandmed, metoodika ja metaandmed) tuleb kuue kuu jooksul kaardistada, hinnata

juurdepääsupiiranguid ning avalikustada masinloetavalt ulatuses, mis on mõistlik. Määrus ei

sätesta tagasiulatuvat tähtaega, millest alates tuleks uuringuandmeid avalikustada. Arvestades,

et kasutatud andmestike kasutusväärtus vananeb ajas kiiresti, siis peame pikka ajahorisonti

väga ebamõistlikuks.

4

Eelnõu ei täpsusta, kuidas hinnata „mõistlikkust”, mis suurendab ebaühtlase rakendamise

riski. Mõjudes tuuakse välja, et koormus, mis sellega kaasneb on “ajutine”, kuid tagasiulatuva

ülevaatuse mahtu ja tähtaega arvestades ei ole see hinnang piisavalt põhjendatud.

Sellises mahus ja ajaraamis andmete avalikustamine toob kaasa olulised riskid – kuna hinnata

tuleb väga erinevaid aspekte ning projekte on palju, võib juhtuda, et avalikustatakse infot, mis

peaks olema kaitstud.

Teeme ettepaneku uuringuid tagasiulatuvalt teabeväravasse mitte viia.

8. Rõhutame, et määruse jõustumine toob teabevaldajatele kaasa ulatusliku protsesside ümber

kujundamise, võimalik, et ka täiendavate IT-lahenduste vajaduse ning lisa ressursivajaduse

suures mahus esimeses etapis, aga olulises mahus ka edaspidi pidevalt. Seega on äärmiselt

oluline hinnata avalikustatavate andmestike kasutusväärtust, arvestades, et tegemist on

spetsiifilise uuringu jaoks kogutud ajas mitte uueneva andmestikega.

Kuivõrd teabevaldajate hulka kuuluvad ka avalik-õiguslikud isikud, kohaliku omavalitsuse

üksused ning seaduses sätestatud juhtudel eraõiguslikud juriidilised isikud, tuleb hinnata neile

eelnõuga kaasnevat halduskoormust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Pille-Liis Milvere 5885 1455

[email protected]

Reelika Vahopski 5885 1461

[email protected]

Kaur Karus 5885 1387

[email protected]

Kristi Müürsepp 5885 1397

[email protected]