Eelnõu esitamine

1

EELNÕU

2.03.2026

Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele kohaldatakse käesolevat

seadust niivõrd, kuivõrd see puudutab eetikat, tähtajalist töölepingut, tähtajalist üleviimist ja

palgakorraldust.“;

2) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Töötajate töösuhetele ametiasutuses kohaldatakse töölepingu seadust ja teisi töösuhteid

reguleerivaid seadusi käesolevast seadusest tulenevate erisustega.“;

3) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10. Määruste kehtestamine“;

4) paragrahvi 10 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:“;

5) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 1, 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvis 12 asendatakse läbivalt sõna „ametnikueetika“ sõnadega „avaliku teenistuse

eetika“;

7) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad „ametnike põhiväärtuste“ sõnadega „ametnike ja

ametiasutuse töötajate põhiväärtuste“;

8) paragrahvi 12 lõikes 4 ning lõike 5 punktides 1 ja 4 asendatakse sõnad „ametnike

eetikakoodeksi“ sõnadega „avaliku teenistuse eetikakoodeksi“;

9) paragrahvi 12 lõike 5 punkte 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „ametnikke“ sõnadega „,

ametiasutuse töötajaid“;

10) paragrahvi 12 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „Ametnikul“ sõnadega „ja ametiasutuse

töötajal“;

11) paragrahvi 12 lõike 8 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „ametniku“ sõnadega

„ja ametiasutuse töötaja“;

12) paragrahvi 12 lõike 8 punkte 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „ametnik“ sõnadega „ja

ametiasutuse töötaja“;

13) paragrahvi 14 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „käesoleva seaduse § 10

lõike 1 punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega“;

14) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

2

„(42) Konkursi võib jätta korraldamata, kui isik nimetatakse ametikohale käesoleva seaduse

§ 23 lõike 2 punkti 1 alusel, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks. Nimetatud tähtaega võib

pikendada ühe korra kuni 18 kuuks.“;

15) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ametikoha määratud ajaks täitmiseks võib

korraldada sisekonkursi või ametniku tähtajaliselt üle viia vastavalt käesoleva seaduse § 33

lõikele 1, kui ametikohale nimetatud isik on ajutiselt ära emapuhkuse, isapuhkuse,

lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse tõttu.“;

16) seaduse 2. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3. jagu

Teenistusse võtmise kord“;

17) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, valitsusasutuse juhile ja tema

asetäitjale vahetult alluv juht, kellele vahetult alluvad ametnikud või ametiasutuse töötajad –

viieks aastaks;“;

18) paragrahvi 23 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „valitsusasutuse juht“ sõnadega „ja

tema asetäitja“;

19) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Valla- või linnavalitsuse struktuuriüksuse juhi, valla või linna ametiasutuse juhi ja tema

asetäitja ning talle vahetult alluva juhi võib nimetada ametikohale viieks aastaks. Määratud

ajaks ametikohale nimetamisel peetakse silmas, et kõik samas kohaliku omavalitsuse üksuses

või selle ametiasutuses sarnaseid teenistusülesandeid täitvad ametnikud oleksid ametikohale

nimetatud määratud ajaks. Ametnikule, kes on ametikohale nimetatud määratud ajaks,

kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut.“;

21) paragrahvi 23 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punkti 2“ tekstiosaga „lõike 2 punktide

2 ja 21“;

22) paragrahvi 23 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punktis 3“ tekstiosaga „lõike 2

punktides 21 ja 3“;

23) paragrahvi 23 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „punktides 5 ja 7“ tekstiosaga „punktides 3, 5

ja 6“;

24) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. Ametiasutuse töötaja tähtajaline tööleping

(1) Ametiasutuses töölepingu alusel töötava juhiga, kes allub vahetult riigisekretärile,

ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, ametiasutuse juhile või tema asetäitjale ja kellel on

vahetud alluvad, sõlmitakse tähtajaline tööleping kestusega viis aastat.

(2) Valla- või linnavalitsuses töölepingu alusel töötava struktuuriüksuse juhiga ning valla või

linna ametiasutuses töölepingu alusel töötava juhiga, kes vahetult allub ametiasutuse juhile või

tema asetäitjale ja kellel on vahetud alluvad, võib sõlmida tähtajalise töölepingu kestusega viis

aastat, järgides käesoleva seaduse § 23 lõike 21 teises lauses sätestatut.

3

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui töötaja viibib

emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajalisele töölepingule kohaldatakse töölepingu

seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise

piirangut.

(5) Kui tööandja ütleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajalise töölepingu

erakorraliselt üles, kohaldatakse töölepingu ülesütlemisest etteteatamisele käesoleva seaduse §

101 lõikes 1 sätestatud etteteatamise korda ja töötajale makstakse §-s 102 sätestatud hüvitist,

välja arvatud juhul, kui tööleping öeldakse erakorraliselt üles töölepingu seaduse §-s 88

sätestatud alusel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajalise töölepingu ülesütlemisel ei kohaldata

töölepingu seaduse § 100 lõiget 3.“;

25) paragrahvi 24 lõike 4 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud andmeid ja dokumente ei pea isik

esitama, kui need on kättesaadavad seaduse alusel asutatud andmekogus ning isik on andnud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku asjakohaste andmete edastamiseks.“;

27) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vahetu juht peab temale alluva ametnikuga regulaarselt vestlusi, mis annavad võimaluse

hinnata ametniku töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning mille käigus

räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid, samuti annab ametnik juhile tagasisidet juhtimise

kohta (edaspidi arengu- ja hindamisvestlus).“;

29) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 31 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata ametiasutuse koolituse täpsema korra võib

kehtestada ametiasutuse juht või tema volitatud isik.“;

31) paragrahvi 33 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Ametniku“ sõnadega „ja ametiasutuse

töötaja“;

32) paragrahvi 33 lõike 4 teisest lausest jäetakse välja sõnad „üks kord“;

33) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

„(101) Tähtajalise üleviimise võib saatva ametiasutuse, vastuvõtva ametiasutuse või ametniku

algatusel enne tähtaja lõppu lõpetada, kui:

1) ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise käesoleva

seaduse § 14 lõike 1 või 2 või § 15 alusel, või

2) ilmneb muu asjaolu, mis ei võimalda vastuvõtvas ametiasutuses teenistussuhet jätkata ja

mida ei saanud enne tähtajalist üleviimist ette näha.“;

34) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 14–17 järgmises sõnastuses:

4

„(14) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgist lähtudes viiakse ametnik

tähtajaliselt üle ametiasutuse töötaja töökohale, kohaldatakse sellisele üleviimisele käesolevas

paragrahvis sätestatud korda, arvestades töölepingu seaduses sätestatud erisusi.

(15) Kui ametnik viiakse tähtajaliselt üle valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku

juriidilise isiku juurde, riigi osalusega äriühingusse, rahvusvahelisse organisatsiooni või

Euroopa Liidu institutsiooni, asutusse või organisse, kohaldatakse sellisele üleviimisele

käesolevas paragrahvis sätestatud korda.

(16) Ametniku tähtajalisel üleviimisel ei katke tema teenistusstaaži arvestus saatvas

ametiasutuses.

(17) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ametiasutuse töötajale, kui on sõlmitud

kokkulepe viia ta ajutiselt üle teisele ameti- või töökohale ühe ametiasutuse sees või teise

ametiasutusse, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidest. Ametiasutuse

töötaja võib tähtajaliselt üle viia ametikohale kuni 18 kuuks. Nimetatud tähtaega võib

pikendada ühe korra kuni 18 kuuks.“;

35) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4. peatükk

Ametniku ja ametiasutuse töötaja õigused“;

36) paragrahvi 39 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ametiasutus hüvitab ületunnitöö töölepingu seaduse § 44 lõigetes 6 ja 7 sätestatud

korras.“;

37) paragrahvi 49 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Kui ametnik on saanud viga või haigestunud seoses teenistusülesannete täitmisega tema

vastu toime pandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või

ohu tõrjumise tagajärjel, kannab tema ravi- ja ravimikulud ning raviga seotud muud kulud riik.

Raviga seotud muudeks kuludeks loetakse eelkõige sõidukulu raviasutusse ja tagasi, piiratud

liikumisvõime korral ühe saatja sõidukulu raviasutusse ja tagasi, statsionaarsel ravil viibimise

korral sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas.“;

38) paragrahvi 49 lõike 14 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „toime“ sõnaga „tahtliku“;

39) paragrahvi 61 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Erakorralistel asjaoludel võib muutuvpalka kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde

maksta kuni 30 protsenti ametniku aastasest põhipalgast, kui ametiasutus on sellised

muutuvpalga maksmise tingimused palgajuhendis sätestanud.“;

40) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesolevas paragrahvis sätestatust lähtub ametiasutus ka ametiasutuse töötajale

tööülesannete täitmise eest töötasu maksmisel. Ametiasutuse töötaja töötasu võib vähendada

üksnes käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;

41) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses:

„§ 611. Ühekordne suuremahulise projekti tulemustasu

(1) Ühekordne suuremahulise projekti tulemustasu on rahaline väljamakse mitme ametiasutuse

koostöös ellu viidud suuremahulise ja olulise ühiskondliku või majandusliku mõjuga projekti

5

eesmärkide saavutamise korral projektimeeskonna liikmena panustanud ametiasutuse

ametnikule või töötajale.

(2) Ühekordse suuremahulise projekti tulemustasu võib maksta juhul, kui projekt ja selle

oodatavad tulemused on eelnevalt heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt ning projekti

tulemused on saavutatud.

(3) Ühekordse suuremahulise projekti tulemustasu maksmise otsustab ja väljamakse korraldab

Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega suuremahulise projekti tulemustasu

maksmise täpsemad tingimused ja korra ning määrab projekti hindamiskomisjoni koosseisu.

(4) Ühekordse suuremahulise projekti tulemustasu maksmisele ei kohaldata seaduse § 61

lõikest 5 tulenevaid muutuvpalga maksmise tingimusi või piiranguid.“;

42) paragrahvi 63 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „ametikohale“ sõnadega

„teenistuskohale“;

43) paragrahvi 63 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 63 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Minister või tema volituse alusel ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse juht ja

riigisekretär kehtestavad vastavalt ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisalas oleva

ametiasutuse ja Riigikantselei palgajuhendi. Minister võib ministeeriumi palgajuhendi

kehtestamise volitada kantslerile. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku

kantselei palgajuhendi kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.“

45) seadust täiendatakse §-ga 641 järgmises sõnastuses:

„§ 641. Palga tagastamise nõude aegumine

Ametiasutuse nõude aegumisele palga ja muude teenistussuhtest tulenevate rahaliste nõuete

tagastamiseks kohaldatakse töölepingu seaduse §-s 39 sätestatut.“;

46) paragrahvi 87 lõikes 1 asendatakse sõna „kirjaliku“ sõnadega „kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis“;

47) paragrahvi 90 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „seitsmeaastast“ sõnaga

„kolmeaastast“;

48) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:

㤠911. Teenistusest vabastamine katseajal ametniku soovil

(1) Ametnik vabastatakse teenistusest katseajal tema enda algatusel kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis taotluse alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise õigust omavale

isikule.

(2) Ametniku algatusel katseajal teenistusest vabastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse

§ 87 lõigetes 1 ja 4–6 sätestatut. Taotlus teenistusest vabastamiseks tuleb esitada hiljemalt

katseaja viimasel päeval.“;

49) paragrahvi 100 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kes kasutab vanemapuhkust.“;

6

50) paragrahvi 101 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „teenistusstaaž“ sõnadega

„teenistussuhe ametiasutuses“;

51) seaduse 14. peatükki täiendatakse 12. jaoga järgmises sõnastuses:

„12. jagu

2026. aasta 1. juulil jõustunud muudatuste rakendussätted

§ 1346. Ametiasutuse töötajaga sõlmitud töölepingule kohaldatav seadus

(1) Alates 2026. aasta 1. juulist kohaldatakse enne 2026. aasta 1. juulit ametiasutuse töötajaga

sõlmitud töölepingule töölepingu seaduses ja käesolevas seaduses sätestatut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi,

mis on tekkinud enne 2026. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud nõuetele, mis on tekkinud enne

2026. aasta 1. juulit, kohaldatakse töölepingu seadust.

(3) Kui töölepingu tingimus on pärast 2026. aasta 1. juulit vastuolus käesoleva seadusega,

kohaldatakse lepingutingimuse asemel käesolevas seaduses sätestatut.

§ 1347. Määramata ajaks teenistusse võetud käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 2¹

nimetatud juhi ja valitsusasutuse juhi asetäitja teenistustähtaja arvestamine

(1) 2026. aasta 1. juulil teenistuses olev käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 2¹ nimetatud

juht ja valitsusasutuse juhi asetäitja loetakse ametikohale nimetatuks kuni 2031. aasta 30.

juunini.

(2) Ametiasutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametniku samas lõikes sätestatud

teenistustähtaja lõppedes konkurssi korraldamata nimetada ametikohale veel kuni kaheks

aastaks. Käesoleva lõike esimese lause kohast ametikohale nimetamist ei loeta ametikohale

nimetamiseks käesoleva seaduse § 23 lõike 3 tähenduses.

§ 1348. Tähtajatu töölepingu muutmine tähtajaliseks töölepinguks

Käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 2¹ nimetatud juhi, kes töötab tähtajatu töölepingu alusel,

tööleping viiakse § 231 nõuetega kooskõlla hiljemalt 2027. aasta 30. juuniks.

§ 1349. Teenistusest vabastamisest etteteatamise erisus

Ametnikule, kes on 2026. aasta 1. juulil ametnikuna avalikus teenistuses, teatatakse

koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ette enne 2026. aasta 1. juulit kehtinud käesoleva

seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud korras.

§ 13410. Käesoleva seaduse § 61 rakendamise järelhindamine

Valdkonna eest vastutav minister analüüsib hiljemalt 2029. aastal 2026. aasta 1. juulil jõustunud

käesoleva seaduse § 61 lõike 5 muudatusega kaasnevat mõju ja esitab Vabariigi Valitsusele

vajaduse korral ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.”.

§ 2. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

7

1) paragrahvi 68 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille

eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust,

lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti juhul, kui töötaja on ajateenistuses,

asendusteenistuses või ajutiselt töövõimetu. Ajutise töövõimetuse tõttu peatub puhkuse

aegumine üksnes juhul, kui töötajal ei ole ajutise töövõimetuse tõttu võimalik kasutamata

jäänud põhipuhkust aegumistähtaja jooksul ära kasutada.“;

2) paragrahvi 68 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Tööandja teavitab töötajat kasutamata ja aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks

võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul.

(8) Põhipuhkuse nõue ei aegu pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja lõppemist,

kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada.“.

§ 3. Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) töölepingu ülesütlemise korral töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamise korral

ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamise korral töölepingu seaduse § 37 lõikes 5,

§ 86 lõikes 1, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 või teenistussuhte lõpetamise korral avaliku

teenistuse seaduse § 911 lõikes 1 ning § 105 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel;“;

2) paragrahvi 6 lõike 4 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kui viimane töösuhe selle tööandjaga või ametniku viimane teenistussuhe selles

ametiasutuses kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või

teenistussuhte lõppemisest;

2) kui viimane töösuhe selle tööandjaga või ametniku viimane teenistussuhe selles

ametiasutuses kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või

teenistussuhte lõppemisest.“;

3) paragrahvi 141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle viimane töösuhe selle

tööandjaga kestis vähemalt viis aastat ja kelle tööleping öeldi üles koondamise tõttu või kes

ütles töölepingu üles töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle viimane

teenistussuhe selles ametiasutuses kestis vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe lõpetati

avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.“;

4) paragrahvi 142 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle viimane töösuhe selle

tööandja juures, või ametnikule, kelle viimane teenistussuhe selles ametiasutuses kestis:“;

5) paragrahvi 143 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „alguse kuupäev“ sõnadega „algus- ja

lõpukuupäev“;

6) paragrahvi 143 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 5 ja lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

8

„(3) Isikule, kelle teenistussuhe lõppes enne 2026. aasta 1. juulit, kohaldatakse käesoleva

seaduse kuni 2026. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 6 lõikes 4 ning §-des 141 ja 142

sätestatut.“.

§ 4. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine

Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Volinikule ei kohaldata katseaega.“

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2026

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Avaliku teenistuse seaduse1 (ATS) muutmise eesmärk on luua selge ja toimiv õigusruum,

parandada avaliku teenistuse kohanemis- ja konkurentsivõimelisust ning aidata kaasa riigi

ressursside otstarbekale kastutamisele. Ajal, mil riik peab tulema toime kasvava survega

avaliku sektori kulutustele, on eriti tähtis parandada riigi rahanduse kvaliteeti. Selleks luuakse

eelnõuga reeglid ametiasutuste töötajatele tehtavate väljamaksete kohta. Muudatuste

eesmärgiks on ka aidata kaasa avalike teenistujate võrdsele kohtlemisele määral, mille ulatuses

on neid võrdselt kohelda võimalik ning parandada tööjõu liikumist. Muudatustega

hõlbustatakse nii ametiasutuse sisest kui ka avaliku teenistuse ülest liikumist, toetatakse

riigiasutuste omavahelist koostööd, oskusteabe vahetust ning mitmekesistatakse riigi poolt

väljaõppe saanud professionaalide karjäärivõimalusi avalikus teenistuses.

Muudatusettepanekute juures võetakse arvesse kehtiva avaliku teenistuse seaduse

lähteväärtused – avatus, läbipaistvus, paindlikkus, professionaalsus, efektiivsus, asjatundlikkus

ja usaldusväärsus.

ATS jõustus 1. aprillil 2013. a ja selle eesmärgiks on avatud, läbipaistev, mõjus, tõhus,

kohanemis- ja konkurentsivõimeline ning ühtne avalik teenistus. Nende eesmärkide

saavutamiseks loobuti Eesti avalikus teenistuses sellistest karjäärisüsteemi elementidest, mis

tagasid ametkonnale võrreldes töötajatega stabiilsema teenistussuhte ja suuremad sotsiaalsed

garantiid ning lähendati avaliku teenistuse regulatsiooni töölepingu omale. Kehtiv ATS

reguleerib avaliku teenistuse korraldust, ametniku õiguslikku seisundit ning ametniku õiguseid

ja kohustusi. Ametiasutuses töölepingu alusel töötavate isikute töösuhteid reguleerib

töölepinguseadus2 (TLS), kuid ATSis sätestatud juhtudel võib ATSi sätteid kohaldada ka riigi

ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele. Suurim 2013. aasta ATSiga

kaasnenud muudatus oli eristada avalikus teenistuses teenistujad, kes teostavad avalikku võimu,

nendest teenistujatest, kes täidavad tugifunktsioone. Reformi tulemusena on täna ametiasutuses

teenistuses ATS regulatsioonile alluvad ametnikud ja TLS alusel töötavad töötajad.

Probleemiks on osutunud samas ametiasutuses tööl olevate ametnike ja töötajate erinev

kohtlemine. Erinevat kohtlemist tekitab nii erinev õiguslik raamistik, avaliku teenistuse

põhiväärtuste ebaühtlane rakendamine ning ka teadmatus, kas ja kuidas avaliku teenistuse

töötajale avaliku teenistuse põhiväärtuseid rakendada. Kuigi osa erisustest on õiguslikult

põhjendatud ja neid eelnõuga ei muudeta, on ilmnenud, et töötaja tööülesannete ja ametniku

ametikoha ülesannete muutumise ning nende vastutuse omavahelise segunemise tõttu ei ole

jäika eristamist töötaja ja ametniku vahel õnnestunud hoida ning kohati on selline eristamine

osutunud ebavajalikuks.

Eeltoodust tulenevalt laiendatakse eelnõuga ATSi regulatsiooni ka ametiasutuste töötajatele

eetikat, tähtajalist töölepingut, tähtajalist üleviimist ja palgakorraldust puudutavas osas. Lisaks

on mõneti jäigaks osutunud ATSi arengu- ja hindamisvestluste ning katseaja regulatsioon.

Selles osas muudetakse eelnõuga sätteid paindlikkumaks ja vähem formaalseks, et vastata

organisatsioonide vajadustele.

1 RT I, 27.09.2024, 3 2 RT I, 02.05.2024, 28

2

Ametiasutustega töölepingulises suhtes olevale töötajale makstakse palka riigieelarvest ja

ühiskonna jaoks esindab töötaja samuti ametiasutust ja laiemalt riiki. Peamise erinevusena on

töötajatele võimalik pakkuda paindlikumaid tingimusi, näiteks töö tasustamist puudutavas osas.

Samas ametnikele ei ole võimalik seaduses sätestatust paindlikumaid tingimusi kohaldada.

Taoline erinev kohtlemine mõjutab otseselt avalike teenistujate motivatsiooni ja pühendumust.

Vaadates avalikku teenistust tervikuna, tuleb arvestada, et organisatsiooni edukale toimimisele

aitavad kaasa usaldusväärse sisekliima loomine, töö õiglane tasustamine ja kohaldatavad

ergutused või muud positiivse mõjutamise vahendid.

Põhjendamatud erisused tekitavad täiendavat bürokraatiat asjaajamisel ja tugiteenuste töös

(erinevate põhimõtetega sobivad andmebaaside arendused), mis lisaks lisatööle koormab ka

riigieelarvet ja kasvatab administratiivse töö mahtu. Avaliku teenistuse töötajate fookusesse

võtmine on seotud avatuse, läbipaistvuse ja avaliku huvi järgimise väärtusega. Samad väärtused

on aluseks nii Euroopa Liidu haldusruumi põhimõtetele kui ka teiste demokraatlike riikide

avalikele teenistustele. Ametiasutuste töötajatele makstakse töötasu riigieelarvelistest

vahenditest, mille õiguspärane ja otstarbekas kasutamine on avalikkuse huviorbiidis. Seetõttu

aitab muudatus kaasa ka riigieelarveliste vahendite kasutamise läbipaistvusele.

Ühtsema ja paindlikuma avaliku teenistuse töökultuuri ja õiguskeskkonna saavutamiseks tuleb

ajakohastada ATSi. ATSi uuendamine aitab lisaks eelnevale vähendada asutusesisest

bürokraatiat, suurendada õigusselgust ning luua võimalused omavahelise koostöö ja

karjäärialase liikumise edendamiseks. ATSi kohaselt hõlmab avalik teenistus nii ametiasutuse

suhet ametnikuga kui ka suhet töötajaga ning seetõttu on eelnõu fookuses nii ametiasutuse

töötaja kui ka praktikas problemaatiliseks osutunud ATSi sätted.

Lisaks sisaldab eelnõu Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingust

tulenevaid ATSi muudatusi. Valitsusliidu aluslepingu punkti 312 kohaselt on valitsusliit võtnud

eesmärgiks ühtlustada ametnikele ja ametiasutuse töötajatele esitatavad nõuded, muutes selleks

avaliku teenistuse seadust (näiteks palga avalikustamise ja teenistusaja tähtajalisuse

kehtestamine keskastme juhtidele).

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on koostanud

Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna nõunikud Elis-Ketter Müürsepp (teenistussuhe

lõppenud) ja Maris Lanno (teenistussuhe peatatud). Töölepingu seadust puudutavad

muudatused on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja

töökeskkonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ja Liis Tõnismaa. Eelnõu

juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik

Marge Kaskpeit (tel 5885 1423 [email protected]), keelelise kontrolli tegi sama osakonna

keeletoimetaja Sirje Lilover (töölt lahkunud).

1.3. Märkused

Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingust tulenevalt on

valitsuskoalitsiooni eesmärgiks ühtlustada ametnikele ja ametiasutuse töötajatele esitatavad

nõuded, muutes avaliku teenistuse seadust (näiteks palga avalikustamise ja teenistusaja

tähtajalisuse kehtestamine keskastme juhtidele).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse:

3

1) ATSi redaktsiooni RT I, 27.09.2024, 3;

2) TLS redaktsiooni RT I, 23.12.2024, 6;

3) Töötuskindlustuse seaduse3 (TKindlS) redaktsiooni RT I, 03.06.2025, 4;

4) Vabariigi Valitsuse seaduse4 (VVS) redaktsiooni RT I, 07.05.2025, 9;

5) Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) redaktsiooni RT I, 10.06.2025, 6.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 punktist 8 tulenevalt

Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu eesmärgid

Eelnõu eesmärgid saab jagada kolmeks:

1) laiendada teatud avaliku teenistuse regulatsiooni nõudeid ametiasutuste töötajatele, et luua

ühtsem õiguslik raamistik, tagada avalikus teenistuses ühtne eetika ja soodustada

teenistuskohtade vahelist liikumist

2) ühtlustada ATSi sätteid TLSi sätetega osas, kus erinev regulatsioon ei ole põhjendatud;

3) leida lahendus praktikas kerkinud probleemidele.

2.2. Eelnõu väljatöötamise senine menetlus ja osapoolte kaasamine

Valdkonna asjatundjate ja praktikute võimalikult laiapõhjaline kaasamine on olnud üks

eesmärke, et teha kindlaks ATSi muutmisvajadus ja edasised suunad.

Vabariigi Valitsuse 2022–2023 tegevusprogrammis oli üheks tegevuseks analüüsida avaliku

teenistuse ajakohastamise vajadusi ja võimalusi. Analüüsi läbiviimise eest vastutas

Rahandusministeerium ning kaasatud olid nii Justiitsministeerium, Riigikantselei tippjuhtide

kompetentsikeskus kui ka teised valdkonna spetsialistid.

Avaliku teenistuse ajakohastamise analüüsi peamine eesmärk on anda ülevaade, millised on

olemasolevad ja võimalikud tuleviku väljakutsed avalikus teenistuses ning tuua välja suundade

valikud avaliku teenistuse arendamiseks. Probleemkohtade kaardistamiseks kasutati

veebiküsimustikku (sihtgrupiks tippjuhid, keskastmejuhid, personalitöötajad ja KOV

personalivaldkonna vastutavad isikud), individuaal- ja fookusgrupiintervjuusid ning kaardistati

välisriikide kogemusi (sh EUPAN võrgustik). Juhtimiskvaliteedi analüüsi viis läbi

Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus ning õigusloome analüüsidesse olid kaasatud nii

Justiitsministeerium kui ka õiguseksperdid erasektorist.

Analüüsi tulemustest nähtub, et avaliku teenistuse kõige suuremaks väljakutseks on ametnike

ja töötajate rollide ning tegevuspiirangute hägustumine, sest praktikas puudub kohati vajadus

nii rangelt ametnike ja töötajate eristamiseks. Samuti on praktikas ilmnenud ootus ATSi

suuremale paindlikkusele, mis muu hulgas hõlmaks paremaid rotatsiooni võimalusi töötajate ja

ametnike vahel ning ühtsemat lähenemist teenistussuhete vormistamisele.

Rahandusministeeriumil on tulenevalt ATS §-st 9 ülesanne analüüsida avalikku teenistust

reguleerivate õigusaktide rakendamise praktikat, nõustada neis küsimustes ametiasutusi ning

vastata märgukirjadele ja selgitustaotlustele. Selle tegevuse käigus on lisaks kogutud

väärtuslikku teavet ATSiga seotud probleemkohtade ja väljakutsete osas. Eeltoodut arvestades

3 RT I, 06.07.2023, 111 4 RT I, 30.12.2024, 4

4

on nii avaliku teenistuse analüüsist kui ka praktikast tõusetunud probleemide tõttu tekkinud

vajadus vaadata üle teatud ATSi sätted, sealhulgas ametniku eetikat, avalikke- ja sisekonkursse,

katseaega, arengu- ja hindamisvestlust, ametniku tähtajalist üleviimist, palgakorraldust ja

teenistusest vabastamist puudutavad sätted.

2023. aasta sügisel saatis Rahandusministeerium kooskõlastamisele ATSi muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi ka VTK). Selles esitati arutamiseks eelnõu võimalikud

põhilahendused ning see esitati kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile,

Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikogu Kantseleile, Riigikohtule, Vabariigi Presidendi

Kantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile,

Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidule ning Eesti Ametiühingute

Keskliidule. Samuti tutvustati VTK-d 27. septembril 2023. a avaliku sektori personalijuhtidele

ja 2. oktoobril 2023. a kohalike omavalitsuse personalitöötajatele.

Tagasisidest VTKle selgus, et arvamuse esitajatel on väga erinevad ning kohati vastandlikud

ootused ATSi muutmise osas. Osa kooskõlastajatest soovisid ATSi muutmist paindlikumaks ja

tänastele vajadustele paremini vastavaks. Osa arvamustest keskendus pigem soovile säilitada

kehtiv regulatsioon ja jätta ATS muutmata ning esitati ka arvamusi avaliku teenistuse

mahukamaks ümberkorraldamiseks. Arutamiseks esitatud ATSi võimalikest

muudatusettepanekutest esitati enim arvamusi VVTPga seotud keskastmejuhtidele tähtajalise

teenistus- ja töösuhte kehtestamisele. Samuti pöörati kooskõlastuskirjades mitmel korral

tähelepanu ATSis sätestatud palgakomponentide ametiasutuste töötajatele kohaldamisega

seotule ning ametiasutuste töötajate palkade avalikustamisega seotud küsimustele. Eelnõu

koostamise eel on esitatud ettepanekud läbi töötatud ning eelnõu koostamisel arvesse võetud.

Kõik väljatöötamiskavatsusele esitatud ettepanekud on nähtavad eelnõude infosüsteemis.

2024. aasta kevadel saatis Rahandusministeerium kooskõlastamisele ATSi muutmise seaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millele ametiasutustest saatsid oma ettepanekud

kõik ministeeriumid, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei ja Vabariigi Presidendi Kantselei.

Sotsiaalpartneritest saatsid oma arvamuse Eesti Linnade ja Vallade Liit ning Kaubandus- ja

Tööstuskoda. Sarnaselt VTKle saabunud tagasisidega, oli enamik arvamusi seotud tähtajaliste

teenistussuhete sisseseadmisega avalikus teenistuses. Lisaks olid mitmed arvamused seotud

ametiasutuse töötaja töökohale avaliku konkursi korraldamise nõudega ning ametiasutuse

töötaja palga aktiivse avalikustamisega. Tagasisidest lähtuvalt on eelnõus muudetud juhtide

tähtajalisuse regulatsiooni, loobutud töökohale avaliku konkursi nõudest ning jäetud välja

palkade avalikustamist puudutavad muudatused..

Rohkete ja paljuski vastandlike arvamuste tõttu tutvustas Rahandusministeerium eelnõu

Vabariigi Valitsusele 16. jaanuari 2025. a kabinetiistungil. Valitsusele tutvustati

kooskõlastamisele esitatud eelnõu ja tagasisidest lähtuvaid võimalikke alternatiive. Eelnõu

lähtub Vabariigi Valitsuse suunistest, mille kohaselt loobutakse esialgses eelnõus sisaldunud

ametiasutuste töötajatele avaliku konkursi nõude kehtestamisest, kitsendatakse tähtaegsete

teenistussuhetega hõlmatud keskastmejuhtide ringi, loobutakse nõudest avalikustada

ametiasutuste töötajate palgad nimedega seostatult ja luuakse uus teenistusest vabastamise alus.

Eelnõu koostamisel on lähtutud ATSi senisest süstemaatikast. Peetud arutelud ja avaliku

teenistuse ajakohastamise analüüs on näidanud, et üldjoontes on kehtiv ATS sisse töötatud ja

rakendatav. Seaduse senist struktuuri oluliselt kohendada vaja ei ole ning mahukaid uusi

õigusinstrumente seadusesse sisse ei viida. Eelnõuga ei tehta seadusesse nii põhimõttelisi

muudatusi, mis tooks kaasa vajaduse töötada välja uus terviktekst. Uue tervikteksti koostamise

riskiks on senise tõlgendus-, rakendus- ja kohtupraktika kadumine ning see tooks kaasa senise

seaduse alusel vastu võetud aktide kehtetuks tunnistamise ja uute kehtestamise vajaduse.

5

Eeltoodud põhjustel kahjustaks uue tervikteksti loomine põhjendamatult õiguskorra stabiilsust

ning ei ole kooskõlas hea õigusloome tavaga.

VTK ja eelnõu kooskõlastamisel ning eelnõu tutvustamisel juhiti tähelepanu vajadusele

täiendada ametniku teenistusest vabastamise regulatsiooni läbi poolte kokkuleppe aluse

loomise, mis sarnaneks TLSis kasutusel oleva kokkuleppega. Lisatav teenistusest vabastamise

alus võimaldanuks ametiasutuse algatusel ametnikuga kokku leppida ametniku teenistusest

vabastamises ja sellega seotud hüvitistes. Kokkuleppeline teenistussuhte lõpetamise alus tekitas

siiski ka mitmeid lahkarvamusi eelkõige kokkuleppe instrumendi või sellega kaasnevate

hüvitiste avaliku teenistuse süsteemi sobivuses avaliku õiguse vaatest, mistõttu 19. veebruaril

2026. a toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetiarutelu tulemusena otsustati sellise aluse

ettenägemisest eelnõus siiski loobuda.

2.3. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele

2.3.1. Ametiasutuse töötajate palgakorraldus

2.3.1.1. Eelnõuga ühtlustatakse ametiasutuste töötajatele palga maksmine ametnikele palga

maksmisega. Sellega seoses laienevad ametiasutuse töötajatele ATS §-d 61 ja 63, mille

kohaselt on ka ametiasutuse töötajate palgal kindlad komponendid ja neile laieneb palgajuhend.

Kuna ATSi muudatuse kohaselt kehtestatakse lisanõuded ametiasutuste töötajate töötasu

kujunemisele ja maksmisele, on siin puutumus PS §-st 19 tuleneva privaatautonoomia

põhimõttega, täpsemalt tegutsemisvabaduse ja enesemääramisõiguse erijuhu –

lepinguvabadusega, samuti PS §-ga 26, millega sätestatakse õigus eraelu puutumatusele.

Seetõttu on oluline hinnata riive kooskõla põhiseadusega. Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib

õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Sellised piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust.

I. Põhiõiguse kaitseala riive

Kaitseala on PS § 19 lõikest 1 tulenev privaatautonoomia põhimõtte enesemääramisõiguse

erijuht – lepinguvabadus. Tööõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte (VÕS § 1 lõike 1 ja §

5 koostoimes §-dega 8 ja 9, TLS § 2)5. Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe,

millele laieneb lepinguvabadus, mis muu hulgas hõlmab ka vabadust kokku leppida tehingu

tingimustes.

Põhiõiguse riive: Ametiasutusega töölepingulises suhtes olevale töötajale kohaldatakse

reeglina TLSi, arvestades, et eelnõukohaste muudatuste jõustumisel sätestab ATS ametiasutuse

töötajale mõned erireeglid võrreldes TLSiga. Kehtiv TLS § 2 sätestab põhimõtte, mille kohaselt

TLSi sätted on poolkohustavad, mis tähendab, et seaduses sätestatust ei või töötaja kahjuks

kõrvale kalduda, välja arvatud juhtudel, kui töötaja kahjuks kõrvale kalduva kokkuleppe

võimalus on seaduses sõnaselgelt lubatud. Seega piiratakse TLS-ga lepinguvabadust eelkõige

töötaja kaitseks. Eelnõuga nähakse ATS § 61 lõikes 8 ette, et ametiasutuse töötajale

tööülesannete täitmise eest töötasu maksmisel kohaldatakse samasuguseid palgakomponente

(põhipalk, muutuvpalk ja lisatasu) ja piiranguid kui ametnikele. Seetõttu ei ole ametiasutuse

töötajad vabad oma palgakomponentides ja muutuvpalga suuruses tööandjaga kokku leppima

võrreldes nende töötajatega, kellele kohaldatakse ainult TLS-i. Sellega piiratakse ametiasutuse

töötaja vaba eneseteostuse õigust.

5 Riigikohtu 15. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-7821, p 18

6

II. Riive põhiseaduslik õigustatus

Piiriklausel

PS § 19 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Selle sätte piiriklausel on

toodud lõikes 2 – igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel

austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse

kommentaaride kohaselt võib seda pidada nii lihtsaks kui ka kvalifitseeritud piiriklausliks6.

Lõike lõpus sisalduv fraas „ning järgima seadust“ toimib seadusereservatsioonina ning

tähendab, et õigust vabale eneseteostusele saab piirata üksnes seadusega. Riigikohus on § 19 lg

1 nimetanud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguseks ning nõustunud, et seda võib piirata

mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud (RKPJKo 17.12.2019, 5-19-40/36, p

53; RKÜKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 28; RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-152-09, p 11)7.

Arvestades ülaltoodut on võimalik piirata seadusega ametiasutuse töötajate lepinguvabadust.

Antud juhul puudutab see seda, et palga kokkulepetes tuleb arvestada ATS §-ga 61. Eelnõuga

lisatava ATS § 61 lõike 8 kohaselt peab ametiasutus lähtuma nimetatud paragrahvist ka

ametiasutuse töötajale tööülesannete täitmise eest töötasu maksmisel.

Eesmärk ja selle legitiimsus

Eelnõu eesmärk on ühtlustada ametnike ja ametiasutuse töötajate palgakorraldust eelkõige

põhjusel, et mõlemaid makstakse riigieelarvest, mistõttu on avalikkusel kõrgendatud huvi

maksumaksja raha kasutamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et asutused kasutaksid avaliku

sektori rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekohaselt. Avaliku sektori rahaliste vahendite

optimaalne kasutamine teenib avalikke huve ning on vajalik avalike ressursside hea haldamise

eesmärgi saavutamiseks.

Eelnõu eesmärgiks on ka ametiasutuste palgasüsteemide läbipaistvuse ning võrreldavuse

suurendamine, mis aitab kaasa sisemise õigluse tagamisele. Ametiasutuste palgasüsteem

koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja lisatasudest. Sealjuures on muutuvpalga maksmisele

piirangud – kehtiva seaduse kohaselt võib muutuvpalka kalendriaasta jooksul põhipalgale

juurde maksta kuni 20 protsenti aastasest põhipalgast, v.a eelnõuga lisatakse võimalus, et

erakorralistel juhtudel 30 protsenti. Ka ei või kehtiva seaduse kohaselt maksta selliseid

lisatasusid või toetusi, mille maksmine ei tulene seadusest. Samuti luuakse ametiasutuse

töötajatele võrreldavalt ametnikega põhipalga garantii, mis toob töötajatele kaasa

palgakindlusele ja annab kindluse sissetuleku stabiilsuse osas.

Proportsionaalsus

Eesmärk on sobiv, kuna asutustes tehakse järjest vähem vahet ametniku ja töötaja staatusel

ning pigem ühtlustatakse nende töötingimustesse puutuvat. Arvestada tuleb, et praktikas

kehtestab juba praegu suur osa ametiasutustest palgajuhendiga ametnikule palga ja töötajale

töötasu määramise ning maksmise korra ühes ja samas dokumendis.

Palgasüsteem muutub läbipaistvamaks ja võrreldavamaks ametnike palga kujunemisega.

6 H. Vallikivi. PS § 19 kommentaarid, p 16. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies,

parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/sisu/3490 7 Ibid.

7

Vajalikkus. Arusaadavalt riivab ametiasutuste töölepingulistele töötajatele kohalduvate

selliste palgareeglite, millest kõrvale kaldumine ei ole lubatud, töötaja õigusi võrreldes TLSis

sätestatuga. Eelkõige seetõttu, et TLS ei sea mingeid piiranguid, välja arvatud töötasu

miinimummäära osas, töötasu suuruse kujunemisele. Lepinguvabadus on tegutsemisvabaduse

ja enesemääramisõiguse erijuht. Selle aluseks on PS § 19 lõikest 1 tulenev privaatautonoomia

põhimõte, vt ka Riigikohtu 6.01.2015 otsus nr 3-4-1-34-14, p 41, PS § 19 kommentaarid, p 58.

Lepinguvabadus hõlmab muu hulgas vabadust kokku leppida lepingu tingimustes, sh

töölepingu puhul palgas – millest see koosneb ja kuidas seda arvutatakse.

Riik on sekkunud siin sellega, et on kehtestanud palgale alammäära, millest madalamat töötasu

ei või töötajale maksta (TLS § 29 lõikes 6). See kehtib kõigile töötajatele Eestis. Ametiasutuse

töötajad on ametiasutusega töölepingulises suhtes ja sellest tulenevalt lepitakse töötasu kokku

vastavalt TLSis sätestatule. TLS ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle nende

sisu. Töölepingulises suhtes on pooled vabad otsustamaks selle üle, millistest osadest töötasu

koosneb ning kuidas kujuneb töötasu ja selle võimalikud komponendid. TLS tähenduses on

oluline, et töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ning makstav tasu ei tohi olla

väiksem kui töötasu alammäär. Seega, kui ametniku palk kujuneb ja koosneb üksnes seaduses

sätestatud komponentidest, siis ametiasutuste töötaja töötasu kujunemisele ei ole kehtivate

õigusaktidega ühtegi piirangut seatud. Õiguskantsler on aga juhtinud tähelepanu järgnevale:

ATS § 61 lg 6 ei laiene küll kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele, kuid neile

sotsiaalsete garantiide kehtestamisel tuleks arvestada sellega, et töötajate teenistustingimused

ei peaks olema oluliselt paremad avaliku võimu teostamise vastutust ja seadusest tulenevaid

piiranguid kandvate ametnikega võrreldes9.

Eelnõu kohaselt ei saa maksta ametiasutuse töötajale sellist lisatasu või toetust, mille maksmine

ei tulene seadusest. Sätte eesmärgiks on kaotada erinevused ametiasutuste vahel. Ametiasutuse

töötajate palk kujuneb vastavalt teenistusgruppidele ja -tasemetele ning nendele vastavatele

tööväärtuspunktidele. Teenistuskohtade liigitamise aluseks on määrus „Riigi ametiasutuste

teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja

teenistuskohtade liigitamise kord“10, mis näeb ette riigi ametiasutustele kohustuse hinnata oma

teenistuskohti lähtuvalt ühtsest teenistuskohtade klassifikaatorist (seob teenistusgrupid,

teenistustasemed ja tööväärtuspunktid terviklikuks mudeliks). Tulemused aitavad

positsioneerida sarnast tööd tegevad teenistujad ja nende palgatasemed omavahel, andes nii

sisendi asutusiseste palgaotsuste tegemiseks. Suur osa asutustest on juba täna võtnud

kasutusele nii ametnikele kui töötajatele kohalduva palgajuhendi, millest lähtutakse palga

kujundamisel.

Teisalt teenib ühtsete kohustuslike palgakomponentide sätestamine avalike vahendite

läbipaistvuse ja eesmärgipärase kasutamise eesmärki, aidates seeläbi vältida maksumaksja raha

ebaotstarbekat kasutamist. Siiski tuleb pidada töö tasustamise reeglite kehtestamist, eesmärgiga

tagada avalike ja maksumaksja vahendite otstarbekas kasutamine, tööd tegeva inimese

põhiõiguste ja -vabaduste ning maksumaksja ja tervikuna avalikkuse põhjendatud

tasakaalupunktiks.

ATS § 61 lõige 5 paneb piirid muutuvpalgale (palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta

tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana

8 H. Vallikivi. PS § 19 kommentaarid, p 5. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies,

parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/sisu/3490 9 Õiguskantsleri 06.02.2017 märgukiri nr 6-7/170116/1700511 ametnike koondamisel ühinemislepingus

ettenähtud hüvitiste kohta 10 Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2011. a määrus nr 92 „Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude

kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord“

8

erakordsete teenistusalaste saavutuste eest), mida kalendriaasta jooksul võib juurde maksta

kuni 20% aastasest põhipalgast, eelnõu lubab tõsta seda määra 30%-ni erakorralistel asjaoludel.

See, et seadus paneb paika ametiasutuse töötajate palga piirid, ei tähenda, et palgatingimused

halvenevad. Pigem suurendab see töötajate palgakindlust ja annab kindluse sissetuleku

stabiilsuse osas, kuna aasta kogupalgas on põhipalga püsiv osa võrreldes muude tasuliikidega

piisavalt suur ning palgasüsteem muutub senisest selgemaks ja arusaadavamaks. Ka

kokkuleppel ei pruugi töötaja ikkagi seda palka saada, mida ta tegelikult oleks soovinud.

Töötaja palk kujuneb üldises võrdluses ametnike palkadega ning vastavalt riigieelarve

võimalustele. Kuna töötajate palk ei vähene, siis ei teki puutumust omandipõhiõigusega (PS §

32).

Lahenduseks ei oleks töötajatele eraldi palgasüsteemi tegemine, kuna need komponendid,

millest palk koosneb ametnikele, sobivad ka töötajatele. Eraldi palgasüsteemiga kaoks ka

võrreldavus. Lisaks nõuaks eraldi palgasüsteemi välja töötamine ressurssi. Ühtne süsteem on

siin pigem oodatav, sest seni on koheldud teatud sarnastel positsioonidel olijaid erinevalt,

näiteks on sõltunud osakonna juhataja palgasüsteem sellest, kas ta on töötaja või ametnik.

Ühtsust, palgasüsteemi läbipaistvust ja võrreldavust on kõige parem ja mõistlikum tagada, kui

töötajate palga puhul lähtutakse samadest sätetest, kui ametnikel.

Mõõdukus. Riive on mõõdukas. Tööandjad võivad üldjuhul töötajaga kokku leppida

igasugustes palgasüsteemides, kuid alati ei sõltu töötaja tahtest, milliseks palgasüsteem

lõplikult kujuneb. Riigi ametiasutuses on selliseks „tööandja“ poolseks surveks seaduse alusel

kehtestatav ühtne palgasüsteem. Kuigi osades riigiasutustes on juba ametnikele ja töötajatele

kehtestatud see ühiselt, siis eelnõuga pannakse see kohustus kõigile, mistõttu laieneb ühtne

palgasüsteem kõigile ametiasutuse töötajatele.

Kokkuvõtteks. Kuigi ametiasutuse töötajal on piiratud otsustusõigus enda palga kujunemisel,

saab ta tänu selgele ja läbipaistvale palgakorraldusele vastu arusaadavalt kujuneva töötasu.

Eelnõust tulenevalt töötingimused ei halvene ning muudatuse eesmärk on saavutatav

kavandatava regulatsiooniga, ilma et see oluliselt riivaks privaatautonoomiat. Seega on abinõu

sobiv.

2.3.2. Keskastmejuhi teenistussuhte tähtaegsus

Eelnõuga täiendatakse ATS § 23 lõiget 2 punktiga 2¹ ja §-ga 23¹ selliselt, et riigisekretärile,

ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, valitsusasutuse juhile ja tema asetäitjale vahetult alluv

juht (nn keskastmejuht, üldiselt osakonna juhataja ja talituse juhataja) nimetatakse ametisse või

temaga sõlmitakse tööleping viieks aastaks.

I. Põhiõiguse kaitseala riive

Kaitseala: PS § 29 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja

töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.

Tegemist on ühe fundamentaalseima põhiõigusega, mis võimaldab igaühel realiseerida oma

isiksust.

Põhiõiguse riive:

9

PS § 29 riivatakse sellega, et seadusega piiratakse osakonnajuhatajate ja talituse juhatajate

teenistussuhte pikkust viie aastaga. Juhul, kui isik soovib peale tähtaja möödumist jätkata samal

ametikohal, tuleb tal kandideerida avalikul konkursil.

II. Riive põhiseaduslik õigustus

Piiriklausel

Tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega.

Eesmärk:

Muudatuse eesmärgiks on võimaldada keskastmejuhtidele uusi arengu – ja karjäärivõimalusi

ning aidata kaasa rotatsioonisüsteemi paremale toimimisele. Võimalus töötada erinevates

riigiasutustes ja erinevatel ametikohtadel võib aidata kaasa koostöö edendamisele, ühtsete

väärtuste kujundamisele ning valitsussektori kui terviku tunnetamisele. Kehtiva seaduse

kohaselt nimetatakse määratud ajaks ametisse riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler,

Riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, Konkurentsiameti juht ja Konkurentsiameti

maksejõuetuse teenistuse juhataja, kes määratakse samuti ametisse viieks aastaks. Nimetatud

süsteem on end õigustanud. Seega laiendatakse seda keskastmejuhtidele, kelleks põhiliselt on

osakonnajuhatajad ja talitusejuhatajad.

Eeldatavasti tõstab keskastmejuhtide tähtaegne teenistussuhe nende juhtimispädevust, kui nad

soovivad oma karjääri edendada. Samuti avab see uusi karjäärivõimalusi, sest võimalikke

teenistuskohti, millele kandideerida, tuleb juurde. Karjäärivõimaluste laiendamine avaldab

positiivset mõju järelkasvule ja avab karjäärivõimalusi vertikaalseks liikumiseks nii noortele

kui ka teistele muudel positsioonidel töötavatele teenistujatele.

Proportsionaalsus:

Sobivus

Tähtajaline ametisse nimetamine on sobiv, et võimaldada keskastme juhtidele uusi

karjäärivõimalusi ja arendada pädevust. Võimalik on ka, et isik ise ilma välise surveta otsustab,

millal karjääris edasi liigub ja kas üldse. See aga ei taga, et isikul tekkiks tõuge areneda. Juhi

soovimatus areneda pärsib ka temale allutatud struktuuriüksuse arengut.

Vajalikkus

Seadusega on vaja sätestada tingimused keskastme juhtide teenistuskohtadele, kui soovitakse

ülaltoodud eesmärkide saavutamist.

Mõõdukus

Kuna avalikus teenistuses täidetakse kõik ametikohad ja üldiselt ka töökohad konkursi korras,

siis on see isiku vabatahtlik ja informeeritud valik kandideerida sellisele kohale, millele

nimetatakse määratud ajaks. Sellisel juhul ta ei saa ka teenistuskohale asudes oodata, et

teenistustähtaeg oleks määramata. Teenistussuhte tähtaegsusega ei võeta isikult üldse

võimalust keskastmejuhina töötada. Seega sekkutakse küll isiku õigusesse vabalt valida

töökohta, kuid seda ajalises mõttes. Viis aastat on piisav aeg, et ühest küljest keskastmejuht

saaks end oma teenistuskohal tõestada ja ka teisest küljest saaks oma edasist karjääri ja

isiklikku elu planeerida ja korraldada.

Küll aga võib juba ametis olevatel keskastmejuhtidel olla õiguspärane ootus, et nende

teenistuskoht on tähtajatu, kuna kui nad sellele kandideerisid ja valituks osutusid, siis see seda

oli. Samuti on nad hakanud seda õigust, olla tähtajatul teenistuskohal, kasutama (erinevalt

nendest, kes sellel kohal ei tööta ja tulevikus kandideerivad keskastmejuhi kohale).

Keskastmejuhtide ülesanded ja ootused ametikoha täitjale on teistsugused kui teenistujale, kes

10

ei täida juhtimisega seotud ülesandeid. Teenistussuhte tähtaegsusega liigituvad nad pigem

juhtide kategooriasse. Ka asutuste hierarhias kuulub osakonna juhataja tavaliselt nn laiendatud

juhtkonda, kellega poliitilise tasandi ametnikud infot vahetavad nii „ametlikel“ koosolekutel

kui sageli ka otse11. Osakonna juhataja äraolekul asendab tihti talitusejuhataja

osakonnajuhatajat. Seega muutuvad eelnõuga ootused nendele ametikohtadele sarnasemaks

tippjuhtide ametikohtadega.

PS §-s 10 sätestatud demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõttest tuleneb Euroopa

õigusruumis tunnustatud õiguse üldpõhimõtete kehtivus Eesti õiguses. Põhiseaduse mõtte

kohaselt on Eesti õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse printsiip. See peab andma igaühele

õiguse tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima.12 Õiguspärase ootuse

põhimõte peab kindlustama, et igaühel oleks võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses,

et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena ega muutu

rabavalt ebasoodsas suunas.13 Samas on kohtud leidnud, et õiguspärase ootuse põhimõte ei

tähenda, et: "[…] isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu.

Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib

õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult

halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda" (RKPJKo 3-4-1-20-04, p 1414).

Ka ATSi on varem väga põhimõtteliselt reformitud, mis on toonud kaasa ametnikele

ebasoodsaid tagajärgi – nt on eristatud ametnikud ja töötajad, kaotatud on lisapuhkuse päevad

staaži eest, lõpetatud riikliku vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži alusel staaži

lisandumisel selle arvestamine. Seega ei ole alust oodata, et ametnike või ametiasutuste

töötajate teenistustingimusi rohkem ei muudeta.

Ka avalik huvi on, et avalikus teenistuses oleksid juhtivatel teenistuskohtadel pädevad ja

kvalifitseeritud teenistujad. Ministeeriumi põhiülesandega tegelevates osakondades toimub

poliitiliste valikute ettevalmistamine ja analüüs. Osakonnajuhatajate roll on seetõttu oluline, et

eriti ministeeriumides, kus asekantsleri roll on nõrgem, peetakse osakonnajuhatajaid

võtmeisikuteks poliitika väljatöötamisel ja elluviimise jälgimisel15. Ka talituse juhatajatel on

oluline roll valdkonnapoliitika kujundamisel. Seega on nende ametikoht sarnane tippjuhi

ametikohaga, mis on tähtajaline ametikoht.

Tagamaks õiguspärase ootuse printsiibi järgimine, luuakse eelnõuga ATSi üleminekusätted,

mille kohaselt antakse keskastmejuhtide piisav üleminekuaeg muudatustega kohanemiseks.

See tähendab, et on sätestatud kindlad jätkuvad õiguse realiseerimise võimalused kui ka

üleminekuperiood vastava ametikoha tähtaegsuse muudatuse osas. Üleminekusätte kohaselt

loetakse 2026. aasta 1. juulil teenistuses olev keskastmejuht ametisse nimetatuks kuni 2031.

aasta 30. juunini. Senistele andmetele tuginedes on alust arvata, et selleks ajaks on suur osa

muudatusega hõlmatud keskastmejuhtidest vahetunud ning puudub vajadus mitmes astmes

11 Vt ka R. Vinni. Ministeeriumi poliitilise ja administratiivse juhtimise piiritlemine ning korrastamine. Tellija

Riigikontroll. 2007. P 4.1, lk 8 ja p. 4.2.2, lk 15.

https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=1683IRJc6_0%3D&tabid=149&mid=765&language=et-

EE 12 Riigikohtu 30.09.1994 otsus RKPJKo III-4/1-5/94 13 Pikamäe, P. Ootused-lootused ehk õiguspärase ootuse põhimõte põhiseaduslikkuse järelevalve praktikas.

Juridica 2019. Nr 9. Lk 697-710 ja RKPJKo 3-4-1-24-11, p 50. 14 Riigikohtu 02.12.2004 otsus nr 3-4-1-20-04 15 Vt ka R. Vinni. Ministeeriumi poliitilise ja administratiivse juhtimise piiritlemine ning korrastamine. Tellija

Riigikontroll. 2007. P. 4.2.2., lk 15.

https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=1683IRJc6_0%3D&tabid=149&mid=765&language=et-

EE

11

üleminekuks. Täiendavalt on jäetud ametiasutusele võimalus nimetada keskastmejuht

täiendavalt kaheks aastaks teenistusse. Koostoimes tagab üleminekusäte piisava aja ja

paindlikkuse muudatuse elluviimiseks.

Kokkuvõttes hindame, et riive ei ole intensiivne ning on proportsionaalne. Hindame

keskastmejuhtide teenistussuhte tähtaegsust sobivaks, et saavutada ülaltoodud eesmärke.

2.3.3. Koondamisel teenistusstaaži arvestamine viimase ametikoha järgselt

Eelnõuga muudetakse ATS § 101 lõiget 1 ja tehakse muudatus teenistusest vabastamisest

etteteatamise sättes. Kehtiva ATS § 101 lõike 1 kohaselt oleneb koondamise tõttu teenistusest

vabastamise etteteatamise tähtaeg ametniku avaliku teenistuse staažist. Avaliku teenistuse

staaž hõlmab kogu teenistussuhte kestust avalikus teenistuses. TLS § 97 sätestab töölepingu

erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtajad. TLS § 97 lõike 2 kohaselt sõltuvad töölepingu

lõppemisest etteteatamise tähtajad töötaja ja tööandja vahelise töösuhte kestusest. Praktikas on

ilmnenud, et kogu avaliku teenistuse staaži arvestamine koondamisest etteteatamisel on teatud

juhtudel asutuste jaoks liialt koormav. Koondamise olukorras erinev etteteatamistähtaeg

ametnike ja töötajate puhul on põhjendamatu ja sama ametiasutuse sees ka sisemist õiglust

riivav. Seetõttu on kavandatava muudatuse eesmärgiks muuta ATSi selliselt, et koondamise

korral on etteteatamise tähtaeg seotud konkreetses ametiasutuses teenistuses oldud ajaga.

I. Põhiõiguse kaitseala riive

Kaitseala: PS § 10 – PS II. peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid

õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja

vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.

Õigusriigi põhimõtte alamkategooria on õiguskindluse printsiip, mille alapõhimõtteks on

õiguspärase ootuse põhimõte16.

Põhiõiguse riive: PS § 10 kaitseala riivatakse sellega, et alates 1996. aasta 1. jaanuarist, mil

jõustus esimene avaliku teenistuse seadus, on arvestatud koondamise tõttu etteteatamisel

tähtaega üldise staaži järgi avalikus teenistuses (tookordse ATS-i § 130). Eelnõuga seda

muudetakse ning ette hakatakse teatama staaži järgi viimases ametiasutuses. Seega võib

ametnikul, kes on olnud küll kaua aega avalikus teenistuses, kuid erinevates ametiasutustes,

olla ette teatamise tähtaeg lühem, mis vähendab kindlustunnet. Kui ametnikku soovitakse

koondada lühema aja jooksul kui etteteatamise tähtaeg, siis makstakse ametnikule palka iga

etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Staaži lühenedes väheneb ka sellisel juhul

makstav tasu.

II. Riive põhiseaduslik õigustus

Piiriklausel puudub, seega on tegemist nullreservatsiooniga põhiõigusega.

Eesmärk

Muuta koondamise korral etteteatamise tähtaja arvestamisel aluseks olev staaži arvestus

sarnaseks töötajatega, st aluseks ei võeta üldist staaži avalikus teenistuses, vaid viimases

ametiasutuses. Eesmärk kohelda sarnases olukorras ametnikke ja töötajaid võrdselt. Ka on

eesmärk muuta ametnike koondamine paindlikkumaks ja ametiasutusele ametniku

ametiasutuses oldud aja suhtes nii ajaliselt kui eelarveliselt proportsionaalsemaks.

16 Pikamäe, P. Ootused-lootused ehk õiguspärase ootuse põhimõte põhiseaduslikkuse järelevalve praktikas.

Juridica 2019, 9. Lk. 700.

12

Proportsionaalsus

Sobivus

Sellega, et ametnikel arvestatakse koondamisel teenistusstaaži samamoodi kui töötajatel

viimase asutuse järgi, saavutatakse võrdne kohtlemine. Kaob ametiasutuse jaoks

ebaproportsionaalne ja koormav olukord, et lühikest aega ametis olnud ametnikul oleks ette

teatamise tähtaeg kogu avalikus teenistuses oldud staaži järgi, mis võib olla oluliselt pikem. Kui

ametnik on olnud pikalt teenistuses ühes ametiasutuses, siis tema jaoks olukord ei muutu.

Vajalikkus

Võimalik on ka üldiselt lühendada koondamisest ette teatamise tähtaegu, kuid see mõjutaks

negatiivselt kõiki ametnikke, ka neid, kes on pikalt olnud ametis ühes ametiasutuses. Lisaks

seaks see ametnikud halvemasse olukorda kui töötajad. Kuna vähem koormavat abinõu ei ole,

on eelnõuga pakutud lahendus vajalik.

Mõõdukus

Eelnõuga nähakse ette, et vastavat muudatust hakatakse kohaldama nende suhtes, kes võetakse

teenistusse arvates eelnõu seadusena jõustumisest. Ametnikele, kes on seaduse jõustumise ajal

avalikus teenistuses ja kellel on tekkinud õiguspärane ootus, et rakendatav seadus jääb kehtima,

näeb eelnõu ette ülemineku sätted, mille kohaselt nendele kohaldatakse koondamise korral

praegu kehtivat seadust. Seega põhiõiguse riivet ei ole.

Kokkuvõtteks – kuna eelnõuga nähakse ette üleminekusätted juba teenistuses olevatele

ametnikele, ei riivata koondamisest ette teatamise tähtaja arvestamisel viimase ametikoha

teenistusstaaži järgi nende õigusi.

2.3.4. Koondamisel teenistusse jäämise eesõiguse muutumine – võrdsete

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavuse korral alla seitsmeaastast

last kasvava ametniku eelistamise asemel alla kolmeaastast last kasvatava ametniku

eelistamine

Eelnõuga muudetakse ATS § 90 lõiget 5. Seni kehtiva ATS § 90 lõike 5 kohaselt kui

koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel,

siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus,

teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui

nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise

eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike

esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku

ülalpeetavate arvu.

Eelnõuga jäetakse eesõigus alla seitsmeaastast last kasvatava ametniku asemel alla

kolmeaastast last kasvatavale ametnikule.

I. Põhiõiguse kaitseala riive

Kaitseala: PS § 10 – PS II. peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid

õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja

vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Õigusriigi

13

põhimõtte alamkategooria on õiguskindluse printsiip, mille alapõhimõtteks on õiguspärase

ootuse põhimõte17.

Põhiõiguse riive: PS § 10 kaitseala riivatakse sellega, et ametnike koondamise korral on seni

olnud alla seitsmeaastast last kasvataval ametnikul olnud ametisse jäämise eesõigus, juhul kui

kaks sarnaseid teenistusülesandeid täitvat ametnikku on olnud võrdsed oma hariduse,

töökogemuse, teadmiste ja oskuste poolest. Seega said ka vahemikus üle kolmeaastast kuni alla

seitsmeaastast last kasvatavad ametnikud eeldada, et koondamise korral on neil eesõigus jääda

ametisse.

II. Riive põhiseaduslik õigustus

Piiriklausel § 10 puhul puudub, seega on tegemist nullreservatsiooniga põhiõigusega.

Eesmärk

Muudatuste eesmärgiks on lähendada ametnikele ja töötajatele lapse kasvatamise korral ette

nähtud eeliseid koondamisel. Töölepingu seaduse § 89 lõike 5 kohaselt töölepingu

ülesütlemisel koondamise tõttu majanduslikel põhjustel on tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes

kasvatab alla kolmeaastast last. ATS § 90 lõike 5 korral on eelisõigus juhul, kui kahel ametnikul

on samasugused haridus, töökogemus, teadmised ja oskused, alla seitsmeaastast last kasvataval

ametnikul. Viimastel aastatel on riigiasutuste tegevust pidevalt ümber korraldatud, riigi

keerulise majandusliku olukorra tõttu otsitakse pidevalt kärpe ja kokkuhoiu kohti. Sellega

seoses on muudatuse eesmärgiks paindlikkuse suurendamine asutuste ümberstruktureerimise

korral ametnike vabastamisel.

Proportsionaalsus

Sobivus

TLS kohaselt on majanduslikel põhjustel koondamise korral tööle jäämise eelis alla 3-aastast

last kasvataval vanemal (TLS § 89 lõige 5). ATS kohaselt on koondamise korral olnud eelis

alla 7-aastast last kasvataval vanemal, juhul kui sellel vanemal on sarnaseid teenistusülesandeid

täitva kolleegiga samasugused haridus, töökogemus, teadmised ja oskused. Nii töötajate kui

ametnike puhul jäävad eelisseisu alla 3-aastast last kasvatavad vanemad. PS § 27 kohaselt on

oma laste kasvatamine ja nende eest hoolitsemine eelkõige vanemate kohustus. Paragrahvi 27

lõiget 3 võiks tõlgendada nii, et see kohustab hoolitsema (sh last ülal pidama) lapse eest kuni

lapse täisealiseks saamiseni18. Siiski on võimalik riigil ja kohalikel omavalitsustel toetada

lapsevanemaid laste kasvatamisel pakkudes kas kaitset või abi (PS §-d 27 ja 28) või riigil PS §

29 lõikest 4 tulenevalt töötingimuste kehtestamise kaudu. Olenemata, mis vormis inimene

töötab, teenib ta sagedasti endale seekaudu igapäevast elatist, mis aitab kaasa inimese

võimalusele end rakendada vabalt valitud tegevusalal ja tagada võimalused inimväärseks

elatiseks19. Kuigi kõik lapsevanemad vajaksid turvatunnet, et suudavad oma järeltulijad üles

kasvatada, ei saa eeldada ja oodata, et kõik tööandjad, sh riik ja kohalik omavalitsus tööandjana

sellist toetust kuni lapse täisealiseks saamiseni pakkuda suudavad. Seega on oluline toetada ja

kaitsta eelkõige vanemaid, kes vajavad oma staatuse tõttu erilist kaitset. Laste

17 Pikamäe, P. Ootused-lootused ehk õiguspärase ootuse põhimõte põhiseaduslikkuse järelevalve praktikas.

Juridica 2019, 9. Lk. 700. 18 Jaanimägi, K. Paron, K. Aru, A. Muller, K. PS § 27 kommentaarid, p 33. – Eesti Vabariigi põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020 19 Henberg, A. Muller, K. PS § 29 kommentaarid, p-d 24 ja 25. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020

14

vanusevahemikku 1 – 3 eluaastat loetakse väikelapseeaks. Isiksuse arengus peetakse kolme

esimest eluaastat oluliseks ja otsustava tähtsusega perioodiks. Olulisteks tegevusteks muu

hulgas on lapsega üheskoos aja veetmine ja lapsega rääkimine.20 Ka TLS § 93 lõike 1 kohaselt

ei või tööandja üles öelda koondamise tõttu, kes on vanemapuhkusel. Vanemapuhkust on

võimalik saada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Tõenäoliselt on uut tööd võimalik otsida ja

leida sellises vanuses lapse kõrvalt keeruline ja pinges vanem ei ole ka sellises vanuses lapsele

hea ja arendav kaaslane. Koolieelne iga jääb vahemikku 3/4 – 6/7 eluaastat. Sellel ajal muutub

laps sotsiaalsemaks ja tema eneseregulatsioon areneb21. Nelja- kuni seitsmeaastase lapse

vanema eelistamine ametnikest lapsevanemate korral annab nendele küll turvatunde ametikoha

säilimise suhtes kuni lapse kooli minekuni, kuid see seab tööandjad sundolukorda asutuste

ümberkorralduste puhul, kus sellist lapsevanemat ei saa koondada. Arusaadavalt riivavad

palgatöötajate, aga ka muus vormis tööd tegevate isikute kaitseks kehtestatavad kohustuslikud

miinimumnõuded eraõigusliku ettevõtja ettevõtlusvabadusõigust (PS § 31), sest piiravad tema

õigust otsustada, kellega ja mis tingimustel ta töösuhteid loob, hoiab ja lõpetab […] Töötamise

miinimumnõudeid tuleb üldjuhul siiski pidada ettevõtja ja tööd tegeva inimese põhiõiguste ja

vabaduste põhjendatud tasakaalupunktiks. Et see nii oleks, tuleb neid nõudeid kehtestades

hinnata, kas üks või teine tingimus on eluliselt siiski vajalik arvestades tööturu olemust ja selle

osapoolte õigusi ja huve22. Samamoodi tuleb riigi või kohaliku omavalituse kui tööandjale

tingimuste seadmisel hinnata, millised ootused on ametiasutuste tegutsemisele ja ametikohtade

täitmisele ning millised peaksid olema ametnike või mõne ametnike rühma õigused ja huvid.

Ka ametiasutuste puhul ei tohiks nendele tingimuse kehtestamine olla ebaproportsionaalne ja

liigselt koormav. Ametiasutusel võib olla vajadus oma tegevust ümber korraldada ning selle

käigus ka ametnikke koondada. Muudatusega suureneb paindlikkus asutuste

ümberstruktureerimise korral ametnikke koondamisel, kui esimese kriteeriumi alusel –

eelistuse tegemine selle järgi, kumma haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim – ei ole olnud võimalik ametisse jääjat

kindlaks teha. Järgmise kriteeriumi – teatud vanuses laste vanemate korral väheneb sihtrühm,

keda eelistada tööle jäämisel, kuna 4–7-aastaseid lapsi kasvatavad vanemad ei jää enam

eelisseisu.

Vajalikkus

Abinõu on vajalik, sest võimaldab ametiasutuste ümberstruktureerimisel paindlikumalt

koondada ametnikke. Suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus võib

ametnike koondamise jäikus olla asutusele koormav, kuna takistab ümberkorralduste

elluviimist ja pikendab nende kulgu. Seda eesmärki on võimalik saavutada ka näiteks selliselt,

et kõigilt ametnikelt, kaasa arvatud ka 1 – 3-aastast last kasvatavatelt vanematelt võetakse

eelised ära. Seda lahendust ei saa siiski pidada tõsiselt võetavaks, kuna see seaks ametnikud

võrreldes töötajatega ebasoodsamasse ja ebavõrdsesse olukorda ning riivaks õiguskindlust

veelgi tugevamalt.

Mõõdukus

Abinõu on mõõdukas, sest sellega taotletav eesmärk kaalub üles põhiõiguse riive. Arvestades

riigieelarve pingelist olukorda viimastel aastatel, mille käigus otsitakse pidevalt kokkuhoiu ja

kärpekohti, tuleb leida ametiasutustele võimalusi ka paindlikuks töökorralduseks. Siiski võib

kaaluda riive vähendamiseks ülemineku sätete kehtestamist (mida eelnõus hetkel ei ole), mille

kohaselt ametnik, kellel on juba laps sündinud, võiks koondada seni kehtinud sätete kohaselt.

20 Kurg, L. Lapse arengu toetamine. Avatud e-kursus lapsehoidjatele. Lapseea perioodid. Väikelaps. 21 Kurg, L. Lapse arengu toetamine. Avatud e-kursus lapsehoidjatele. Lapseea perioodid. Koolieelik. 22 Henberg, A. Muller, K. PS § 29 kommentaarid, p 26. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne,

viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020

15

See ei laieneks olukorrale, kus isik küll on juba teenistuses, kuid laps sünnib pärast ATS

muutmise jõustumist.

Üldiselt ei tule ametiasutustes koondamisi väga palju ette, sest ametikohti on niigi optimeeritud

ja riigi funktsioneerimiseks vajalik töö on vaja ära teha. Siiski on viimastel aastatel koondamisi

ette tulnud rohkem. Sellele vaatamata puudutab koondamine ikkagi väikest osa ametnikest.

Sealjuures ei ole teatud vanuses laste olemasolu koondamisel ametisse jäämise esimene eeldus.

Alles kui teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavad mõlemad ametnikud ühe

palju, hakatakse vaatama laste olemasolu. Seega neid olukordi on veelgi harvem.

ATS § 90 lõike 5 muutmisel võib tekkida lisaks PS § 12 võrdsuspõhiõiguse riive, kuna kuigi

eesmärk on lähendada eesõigustatud töötajate ja ametnike tingimusi töö või ametikoha

koondamisel, siis ametnikel ei ole alla 3-aastaste laste kasvatamine ainus kriteerium. Kui

võrrelda neid kahte lapsevanemate gruppi, siis ametniku puhul peab tema enne seda olema

vähemalt võrdne teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastamises võrreldes

teiste sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnikega. See tähendab, et kui teine ametnik on

hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud

nõuetele rohkem sobivam, siis laste olemasolu ei hakata kaalumagi. Kuid töötajate puhul

eelistatakse lihtsalt alla 3-aastast last kasvatavad vanemad. Seda võib õigustada sellega, et kuigi

ametnike ja töötajate töötingimused lähenevad järjest enam, siis kõik tingimused ei peagi

ühesugused olema. Ametiasutustes on ametnikele kõrgemad ootused ja nõuded ning kui juba

kahe ametniku vahel peab valima, siis asutuse huvides on, et jätkaks ametnik, kelle haridus,

töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud

nõuetele enim.

Võrdsuspõhiõiguse riive võib ilmneda ka ametnike gruppide vahel, kellest ühtedel on alla 3-

aastased lapsed (kehtiva ATS järgi alla 7-aastased lapsed) ja teistel nendest vanemad lapsed.

Esimestel arvestatakse koondamisel laste olemasolu ja teistel mitte. Seda on võimalik õigustada

ülaltoodud analüüsis „Sobivuse“ osas toodud põhjendustega.

Kokkuvõtteks

Hindame, et kuigi eelnõuga tehtavad muudatused riivavad üle 3-aastast last kuni alla 7-aastast

last kasvatavaid ametnikest vanemaid, on abinõu proportsionaalne.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, millest viie esimesega muudetakse ATSi, TLSi, TKindlS,

VVSi ja VõrdKSi ning kuues on seaduse jõustumine.

Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused ATSi.

ATS § 2 lõike 1 täiendamine teise lausega. Muudatuse kohaselt täiendatakse seaduse

kohaldamisala reguleerivat sätet uue lausega, mis täpsustab, millises ulatuses kohaldub ATS

ametiasutuste töötajatele. Avaliku teenistuse üldise põhimõtte kohaselt korraldab ametiasutuse

ametniku ja töötaja teenistust ametiasutuse juht või tema volitatud isik. Sama põhimõte kehtib

ka töölepingu seaduses, mis tähendab, et töötaja töötamist korraldab asutuse või ettevõtte juht

või tema volitatud isik. Ametiasutusega töölepingulises suhtes olevale töötajale kohaldatakse

reeglina TLSi, arvestades, et eelnõukohaste muudatuste jõustumisel sätestab ATS ametiasutuse

töötajale mõned erireeglid võrreldes TLSiga. TLS § 2 sätestab põhimõtte, mille kohaselt TLSi

sätted on poolkohustavad, mis tähendab, et seaduses sätestatust ei või töötaja kahjuks kõrvale

kalduda, välja arvatud juhtudel, kui töötaja kahjuks kõrvale kalduva kokkuleppe võimalus on

16

seaduses sõnaselgelt lubatud. Seega TLS § 2 ei välista ega piira teistsuguse regulatsiooni

kehtestamist eriseadustega. TLSi ja töösuhteid reguleerivate eriseaduste normide vastuolu

korral tuleb lähtuda üldnormi ja erinormi suhtest, mis tähendab, et vastuolu või erinevuse korral

kuulub kohaldamisele erinorm.

Näiteks on juba praegu mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaeg ning töötasu arvutamise ja

maksmise erisused reguleeritud TLSi asemel liiklusseaduses ja laevapere liikmete tööaeg

meretöö seaduses. Ametniku ja ametiasutuste töötajate teatud määral ühesuguste nõuete

kohaldamise vajadust ja ametiasutuste töötajatele TLSist erinevate nõuete sätestamist on

vajalikus peetud ka teistes töösuhteid reguleerivates eriseadustes. Ametiasutuse töötajatele on

erinõuded kehtestatud julgeolekuasutuste seaduse23 (JAS), politsei ja piirivalve seaduse24

(PPVS), päästeteenistuse seaduse25 (PäästeTS) ja vangistusseadusega26 (VangS). Näiteks on

julgeolekuasutuste seaduses sätestatud töötajale erinõuded tööle võtmise, töötaja

terviseseisundi, tervisekontrolli ja kehalise ettevalmistuse kontrolli osas. Samuti on

julgeolekuasutuste seaduses sätestatud, et töötaja ei või reeglina töötada teise tööandja juures,

osaleda streigis ega kuuluda erakonda. Päästeteenistuse seaduses on eriregulatsioon

päästeteenistuja töö- ja puhkeaja ning valveaja osas. Politsei ja piirivalve seaduses on erisätted

töötaja tööle võtmise kohta. Eeltoodust nähtuvalt võivad eriseadused näha ette nii TLSist

erineva kui ka vähem soodsa regulatsiooni.

Avalikus teenistuses on ATSist mõjutatud riigi ametiasutuste ja KOVide ametnikud ning

töötajad. Viimase viie aasta lõikes on teenistujate üldarvud püsinud stabiilsena. Kokku töötab

avalikus teenistuses ca 28 000 inimest, kellest riigi ametiasutustes ca 6000 ametnikku, 9000

eriteenistujat ja 7000 töötajat. KOVides töötab 3000 ametnikku ja 2500 töötajat.

Kuigi kehtiva ATS § 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse ATSi seaduses sätestatud juhtudel riigi ja

kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajale, on käesolevas eelnõus peetud vajalikuks

selguse ja ülevaatlikkuse huvides välja tuua, millised sätted konkreetselt töötajatele laienevad.

ATS § 2 lõike 1 järgi kohaldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse

töötajatele ATSi eetikat (§ 12), tähtajalist töölepingut (§ 23¹), tähtajalist üleviimist (§ 33) ja

palgakorraldust (§-d 61 ja 63) puudutavas osas. 2013. aasta ATSiga viidi avalikku võimu

toetavate funktsioonidega ametikohal olnud ametnikud üle töölepingulisele suhtele. Ametniku

mõiste kitsendamise kaudu vähenes ametnike arv oluliselt. Praktikas on aga ilmnenud, et

ametiasutustes on üheks suuremaks personalipoliitiliseks väljakutseks kujunenud ametnike ja

töötajate rollide ning tegevuspiirangute hägustumine. Ka on praktikas ilmnenud, et kohati

puudub vajadus nii rangelt ametnike ja töötajate eristamiseks. Kuivõrd ühiskonna jaoks esindab

töötaja samuti ametiasutust (laiemalt ka riiki), on teatud ATSi sätete kohaldamine töötajatele

otseselt seotud avaliku huvi, avatuse ja läbipaistvuse väärtuste kandmisega avalikus teenistuses.

Kohaldamisala kujundamisel on võetud arvesse, et avalike vahendite õiguspärane kasutamine

on avalikkuse huviorbiidis ja ametiasutuse töötajaga seotud kulud kantakse riigieelarvest.

Parema arusaadavuse ja kooskõla huvides muudetakse ATS § 3 lõiget 2. ATS § 3 lõiget 2

muudetakse ja sätestatakse, et ametiasutuste töötajate töösuhetele ametiasutuses kohaldatakse

töölepingu seadust ja teisi töösuhteid reguleerivaid seadusi ATSist tulenevate erisustega. TLSi

ja ATSi normide vastuolu korral tuleb lähtuda üldnormi ja erinormi suhtest, mis tähendab, et

vastuolu või erinevuse korral kuulub kohaldamisele erinorm ehk ATS.

23 RT I, 14.03.2023, 25 24 RT I, 06.07.2023, 64 25 RT I, 06.07.2023, 69 26 RT I, 06.07.2023, 114

17

Eelnõuga muudetakse ATS § 10 ja muudetakse paragrahvis nimetatud määruste

otsustustasandit. Muudatusega nähakse valdkonna eest vastutavale ministrile ette õigus

kehtestada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrused. Kehtiva seaduse järgi kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega (ATS § 10 lg 1):

1) ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõuded, mis on

vajalikud teenistusülesannete täitmiseks;

2) ametnike värbamise ja valiku korra;

3) ametnike koolituse korra;

4) riigi ametiasutuste koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja

teenistuskohtade liigitamise korra;

5) palgajuhendi koostamise ja palgakomponentide määramise korra;

6) riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise, sealhulgas

arvestuse toimingute teostamise korra.

Kehtestatavate määruste näol on tegu pigem tehniliste määrustega, mille kehtestamine

Vabariigi Valitsuse poolt on tarbetu ja tekitab ebavajalikku töökoormust ka Vabariigi

Valitsusele. Sellekohase ettepaneku on riigi ametiasutuste koosseisude kehtestamise korra,

teenistuskohtade klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra kohta

Rahandusministeeriumile teinud ka Riigikantselei. Sarnaselt on riigieelarve seaduse § 29 lõike

4 alusel eelarveklassifikaatori kehtestamise õigus valdkonna eest vastutavalt ministril.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ATS § 10 lõike 1 punktid 1, 3 ja 5. Muudatuse tulemusena

loobutakse kahe määruse kehtestamise volitusnormist. Edaspidi ei kehtestata

määrusega ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõudeid, mis

on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, ametnike koolituse korda ning palgajuhendi

koostamise ja palgakomponentide määramise korda.

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrus nr 114 „Ametnike haridusele, töökogemusele

ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõuded“ on tänaseks aegunud ja vajadus sellise määruse järgi

on ära langenud. ATSis on piisava täpsusega sätestatud nii teenistusse võtmise nõuded kui ka

välistused teenistusse võtmiseks. ATS § 14 lõike 1 kohaselt võib ametnikuna teenistusse võtta

vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt

seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Kuna avalikus teenistuses täidavad ametnikud

väga erinevaid ülesandeid, alates poliitika kujundamisest kuni üksikküsimustes haldusaktide

andmiseni, siis on seaduse tasandil esitatud üksnes miinimumnõuded ametnikuks saamisele.

Täiendavad tingimused kujundab ametiasutus lähtuvalt ametikohale esitatavatest nõuetest.

ATSi üldise põhimõtte järgi on ametiasutuse juht ametikoha täitmisel kohustatud tagama

ametiasutuse tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult

töötavad ja asjatundlikud ametnikud. Kuna ametiasutus peab tagama, et teenistusülesandeid

täidetakse parimal võimalikul viisil, siis on põhjendatud ka ametisse nimetamise õigust omava

isiku diskretsioon ametniku ametikohale sobivuse väljaselgitamisel. Lisaks, kuna ametiasutus

peab olema enne ametikohale nimetamise haldusakti andmist veendunud, et ametnik on kõigi

oluliste teenistustingimustega nõus, siis on soovitatav isikule tutvustada ametijuhendit enne

ametikohale nimetamise haldusakti andmist (mitte peale nimetamise haldusakti andmise ja

enne ametikohale asumist) tutvustada.

Kehtima jääb säte, et täpsustavaid nõudeid ja lisanõudeid teadmistele ja oskustele võib

kehtestada ametiasutuse juht või tema kõrgemalseisev juht või tema volitusel kantsler. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ATS § 14 lg 4 alusel saab täpsustavaid ja täiendavaid

nõudeid kehtestada ametiasutuse juht või tema kõrgemalseisev juht või tema volitusel kantsler,

kuid ATS § 52 lg 2 alusel saab neid omakorda täpsustada ametisse nimetamise õigust omav

18

isik. Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega seoses jäetakse ATS § 14 lõike 4 esimesest lausest

välja viide ATS § 10 lõike 1 punktile 1.

ATS § 10 lõike 1 punkti 3 alusel on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a

määrus nr 90 „Ametnike koolituse kord“. Määrus reguleerib ametnike koolituse

koordineerimise korraldust, koolitustegevuse korraldamist riigi ametiasutuses, koolituste eest

tasumisel omaosaluse rakendamise korraldust, ressursimahuka koolituse lepingu sõlmimise ja

kulude arvestamise korraldust. Määrus lähtub põhimõttest, et Eesti ametnike koolitussüsteem

on detsentraliseeritud ja peamine vastutus ametnike teadmiste ning oskuste nõuetele vastavuse

ja arendamise eest lasub asutustel. Kui keskseid koolitusi rahastati ESFi finantseeritava

programmi raames, oli Rahandusministeeriumil koordineeriv roll, kuid pärast keskse rahastuse

lõppemist ei oma määrus enam sisulist tähendust ja koolituste koordineerimine on rohkem

liikunud ametiasutustesse. Seetõttu puudub vajadus sellise määruse kehtestamiseks. Ametnike

koolitamise korra kehtestamise volitusnormi kehtetuks tunnistamisega seoses tehakse

muudatus ATS § 31 lõikes 8, mis viitab ametnike koolitamise korrale.

ATS § 10 lõike 1 punkti 5 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada palgajuhendi

koostamise ja palgakomponentide määramise kord. Seda määrust ei ole senini kehtestatud ja

praktikas puudub selle järele ka vajadus. ATSis on nii palga maksmist kui ametiasutuse

palgajuhendit puudutavad nõuded piisava täpsusega reguleeritud.

Eelnõuga muudetakse ATS § 12, laiendades eetikat puudutava regulatsiooni ka töötajatele.

ATSi §-s 12 tehakse muudatused selleks, et kujundada ametnikueetika ümber avaliku teenistuse

eetikaks. Selleks asendatakse ATS §-s 12 läbivalt sõna „ametnikueetika“ sõnadega avaliku

teenistuse eetika“, sõnad „ametnike põhiväärtuste“ sõnadega „ametnike ja ametiasutuste

töötajate põhiväärtuste“ (ATS § 12 lõige 1), sõnad „ametnike eetikakoodeks“ sõnadega

„avaliku teenistuse eetikakoodeks“ (ATS § 12 lõige 4 ja lõike 5 punktid 1 ja 4) ning lisatakse

„ametiasutuse töötaja“ (ATS § 12 lõike 5 punkt 2, lõige 7 ning lõike 8 sissejuhatav osa ja

punktid 2 ja 3).

Tugev eetika on hea valitsemistava oluline osa. Iga avalik teenistuja on osa suuremast

süsteemist, mille ühine eesmärk on ühiskondliku huvi teenimine. Kehtivas ametniku

eetikakoodeksis on nimetatud hea ametniku olulisimad väärtused ning nendeks on

seaduslikkus, inimesekesksus, usaldusväärsus, asjatundlikkus, erapooletus ning avatus ja

koostöö. Põhiväärtused on täpsemalt lahti seletatud ametniku eetikakoodeksis27.

Kuigi ametniku eetikakoodeksi järgimine on kohustuslik eelkõige ametnikele, eeldatakse juba

praegu, et samu põhimõtteid järgivad ka töölepingu alusel riigitööl olevad inimesed (eetika

nõukogu seisukoht, mis on ära märgitud eetikakoodeksis ja mitmete asutuse sisekordades).

Näiteks on ka VangS-s ette nähtud ametnike ja töötajate ühine vanglateenistuse eetikakoodeks,

mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Eetikakoodeks sisaldab väärtuseid, mis on

iseloomulikud avalikule teenistusele tervikuna. Eetika on olulisel määral seotud ka

korruptsiooni ennetamisega, seejuures hõlmab korruptsioonivastane seadus juba täna lisaks

ametnikele ametiasutuse töötajad. Ametiasutustes reaalselt kõigile avalikele teenistujatele

ühesuguselt rakenduvad eetikastandardid vastavad ühiskondlikule ootusele, et kõik avalikud

teenistujad on oma tegevuses eetilised. Ühtsete eetika põhimõtete poole liigutakse Euroopa

Liidus, kus Euroopa Komisjon on vastu võtnud ettepaneku luua katusorganisatsiooni eetika

jaoks.

27 Ametniku eetikakoodeks, heaks kiidetud ametnikueetika nõukogu poolt 11. märtsil 2015. a

19

Eelnõu kohaselt hakkab avaliku teenistuse eetika kohalduma ametnikele ja ametiasutuste

töötajatele. ATS § 7 lõige 1 avab ametniku mõiste ja selle kohaselt on ametnik isik, kes on

riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Kõik

teenistujad, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teevad üksnes avaliku võimu teostamist toetavat

tööd, on kehtiva seaduse järgi ametiasutuse töötajad, kellega sõlmitakse ATS § 7 lõike 4

kohaselt tööleping. Kuigi ametiasutuse töötaja teeb üldjuhul avaliku võimu teostamist toetavat

tööd, on töötajate ülesanded, nende seos avalike ülesannete täitmisega ja avaliku huviga erinev.

Mõnel töökohal on märkimisväärne roll näiteks avalike rahaliste vahendite kasutamisel (nt

raamatupidajal, hanke- või finantsjuhil) või riigi toimimiseks vajalike muude ülesannete

täitmisel (näiteks IT- või infoturbejuhil).

Küll kohalike omavalitsuste kontekstis, kuid kohaldatavana ka valitsusasutuste puhul, leidis

Riigikohus 17.04.2020 otsuses nr 5-19-45: Seega ei tõmba kehtiv seadus selget piiri

ametiasutuse ametnike ja töötajate vahel, vaid jätab kohaliku omavalitsusüksuse volikogule

võrreldes varasemaga suurema võimaluse määratleda ametiasutuse struktuuris teenistuskoht

kas ametniku või töötaja kohana. Samamoodi on ametiasutuse kaalutlusotsus, kuidas jaotatakse

struktuuris teenistuskohad ameti- ja töökohaks, kuid teenistuskohtade jaotamisel ameti- ja

töökohtadeks tuleb lähtuda ATS §-s 7 nimetatud avaliku võimu teostamisega seotud

ülesannetest. Ametiasutuste detsentraliseeritusse põhimõttest lähtuvalt ei pruugi olla mõistlik

ATS § 7 toodud loetelude kinnise või täpsemana esitamine ja seega teenistuskohtade jaotamisel

ametiasutuste kaalutlusõiguse vähendamine nullini. Rahandusministeerium küll jälgib

teenistuskohtade jaotust ning teeb vastavaid järelpäringuid, kuid lõppastmes on ja peaks olema

teenistuskohtade jaotus ametiasutuse pädevuses.

Arvestades, et ametiasutustel on suhteliselt lai kaalutlusruum oma tegevuse korraldamisel ja

sellest johtuvalt ka teenistuskohtade määratlemisel, on mõistlik seaduse tasandil reguleerida

valdkonnad, mis peaksid ühetaoliselt kohalduma nii ametnikule kui ametiasutuse töötajale.

Valitud valdkondades ühtse regulatsiooni kehtestamine kaitseb avalikke huve. Avalikku võimu

teostaval või sellega vahetult seotud oleval isikul peab olema ühiskonna usaldus. Samas paneb

avalikkus sellistele isikutele kõrgemad eetilised nõudmised, millest tulenevalt kannavad nemad

ka suuremat vastutust riigi ning rahva ees.

ATS § 16 lisatava lõikega 42 tehakse teatud juhtudel võimalikuks ametniku konkursita

värbamine. Lisatava lõike kohaselt võib konkursi jätta korraldamata, kui isik nimetatakse

ametikohale § 23 lõike 2 punkti 1 alusel, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks. Nimetatud tähtaega

võib pikendada ühe korra kuni 18 kuuks. Lõike 4² lisamise eesmärk on luua selge ja piiritletud

võimalus ametniku konkursita värbamiseks olukordades, kus ametikoha täitmine on ajutine

ning konkursi korraldamine ei ole otstarbekas. Säte suurendab paindlikkust ning lihtsustab

värbamist olukordades, kus ametniku ajutise äraoleku tõttu on vaja kiirelt tagada tööülesannete

täitmise järjepidevus. Reguleeritud ulatuses võimaldatav konkursita värbamine vähendab

koormust ametiasutustele ning tagab, et ajutiste asendajate leidmine toimub operatiivselt, ilma

et seataks ohtu avalike ülesannete täitmine. Tähtaegade selge piiritlemine tagab, et konkursita

värbamist kasutatakse üksnes ajutiste asenduste korral ning see ei muutu püsivaks praktikaks.

ATS § 16 lisatava lõikega 61 tehakse võimalikuks tippjuhi asendamine sisekonkursi või

tähtajalise üleviimise korras. Lõike 6¹ sõnastuse kohaselt võib emapuhkusel, isapuhkusel,

lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri,

asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ja teiste käesoleva

seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuste

juhti vaba ametikoha täitmiseks määratud ajaks korraldada sisekonkursi või täita ametikoht

ametniku tähtajalise üleviimise teel. Muudatuse eesmärgiks on lihtsustada tippjuhi vanemlikest

kohustustest tingitud ajutise eemalviibimise korral asendaja leidmine.

20

ATS § 16 sätestab tippjuhtide osas üldise konkursi korraldamise kohustuse ja selle kohaselt

täidetakse avaliku teenistuse tippjuhi ametikoht ainult avaliku konkursi korras. Avalik konkurss

annab kõigile võrdsed võimalused asuda avaliku teenistuse ametikohale. Tippjuhtide puhul on

eraldi rõhutatud ATS § 10 lõike 2 alusel antud määruse kehtestamisel, et oluline on kindlustada

suurem juurdepääs tippjuhi ametikohtadele. Avalikke konkursside üldiseks eesmärgiks on

ühest küljest kaitsta kandidaatide õigusi läbi võrdsete võimaluste andmise ning kompetentsusel

põhineva valiku. Teisalt toimib avalik konkurss avaliku huvi kaitsjana tagades, et avalik haldus

toimib efektiivselt ja asjatundlikult. ATSis on ette nähtud erandid konkursist loobumiseks, kas

ametikoha spetsiifikast või erilisest usaldussuhtest tulenevalt riigisekretäri, ministeeriumi

kantsleri, Vabariigi Presidendi Kantselei direktori ja Vabariigi Presidendi nõuniku ametikoha

täitmisel, kuid need erandid ei kohaldu teistele tippjuhtidele (näiteks asekantslerile).

ATS ei erista vaba ametikohta ajutiselt vabast ametikohast ja vaba ametikohana tuleb käsitleda

ka ametikohta, mis on ajutiselt täitmata. Seega, kui asutuses vabaneb tippjuhi ametikoht ja

ametiasutus asub tavapärases korras vaba ametikohta täitma, saab valida kahe lahendusvariandi

vahel – kas avalik konkurss või puuduva ametniku ülesannete täitmine. Tippjuhtide puhul on

ajutine asendamine ilma avalikku konkurssi korraldamata lubatud maksimaalselt kuus kuud 12-

kuulise perioodi ehk aasta jooksul. Juhul kui tippjuhi avaliku võimu teostamise õigus peatatakse

pikemaks perioodiks kui kuus kuud (nt lapsehoolduspuhkuse ajaks), tuleb vabanenud

ametikoha täitmiseks korraldada avalik konkurss ja konkursi võitnud kandidaat nimetada

ametikohale ajutiselt äraoleva ametniku asendajana.

Tippjuhi ajutise puudumise korral on sätestatud puuduva ametniku ülesannete täitmise

maksimaalseks ajaks kuus kuud aasta jooksul. Taolise piirangu kehtestamine ATSis on otseselt

seotud jäiga avaliku konkursi nõude rakendamisega tippjuhtidele. Lisaks väärtustele, mida

avalik konkurss kannab, tuleneb see nõue OECD ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide

soovitustest Eestile, et vastata seeläbi Euroopa standarditele.

Eesti avalik teenistus põhineb kompetentsusel ja avatusel ning seega tuleb ka edaspidi üldise

reeglina nii tippjuhi kui ka teiste ametikohtade täitmisel eelistada avalikku konkurssi. Tavalise

ametikoha täitmisel on ametiasutusel valida, kas korraldada avalik konkurss, sisekonkurss, viia

ametnik tähtajaliselt üle (rotatsioon) või anda puuduva ametniku ülesanded täitmiseks teisele

ametnikule. Tippjuhi rolli ja olulisust arvestades on võimalused ametkoha täitmiseks jäigemad

ja piirduvad avaliku konkursi või teise ametniku poolt puuduva ametniku ülesannete täitmisega.

Samas vajab värbamise süsteem teatud paindlikkust ning seda ka tippjuhti puudutavas osas.

Eeldatavasti on suurem paindlikkus vajalik just tippjuhi ajutise äraoleku ajaks. Sellest

tulenevalt luuakse seaduses võimalus, mille kohaselt võib tippjuhi ametikoha täita sisekonkursi

või tähtajalise üleviimise korras, kui nn asendatav tippjuht viibib emapuhkusel, isapuhkusel,

lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. Selliselt laiendatakse küll võimalusi tippjuhi

ajutiseks asendamiseks, kuid ei kaugeneta oluliselt kompetentsusel ja avatusel põhinevast

värbamis- ja valikuprotseduurist. Eelnõu koostamisel peeti oluliseks piirata tippjuhi

ametikohale sisekonkursiga või tähtajalise üleviimisega asendaja otsimise võimalust nn

vanemapuhkusega, sest sel juhul on asenduse aeg seadusega piiratud ning täna on selline

eemalviibimine ainuke ATSis nimetatud tähtaja kulgemist peatav äraolek.

ATS 2. peatüki 3. jao pealkirjast jäetakse välja viide ametnikule, kuna jagu hakkab

reguleerima ka ametiasutuse töötajatesse puutuvat. Jao uueks pealkirjaks on „Teenistusse

võtmise kord“. Muudatus on vajalik, kuna VVTP-st tulenevalt täiendatakse 2. peatüki 3. jagu

sättega, millega kehtestatakse ametiasutuse struktuuriüksuse juhile tähtajalise töölepingu

sõlmimise kord.

21

Eelnõuga muudetakse ATS § 23 ja täiendatakse seadust uue §-ga 231. Muudatused on seotud

VVTPst tuleneva ülesandega sätestada osakonnajuhatajatele tähtajalised teenistussuhted.

Eelnõu kohaselt nimetatakse määratud ajaks ametikohale riigisekretärile, ministeeriumi

kantslerile, asekantslerile, valitsusasutuse juhile ja tema asetäitjale vahetult alluv juht.

Tähtajalisi teenistussuhteid ei kohaldada ATS § 2 lõike 3 punktides 2–6 nimetatud

põhiseaduslikele institutsioonidele ja seega ei kohaldata tähtajalisi teenistussuhteid Riigikogu

Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile ja

kohtutele.

Kuigi VVTP kasutab sõna „osakonnajuhataja“, ilmneb valitsusasutuste struktuuridest, et

võrreldava taseme juhte nimetatakse väga erinevalt. Ministeeriumide struktuurides on lisaks

osakonnale levinud ka talitused ning mõnel juhul allub talitus kas otse asekantslerile või kuulub

talitus küll osakonna koosseisu, kuid osakonnajuhataja ametikoht on pikaajaliselt täitmata ja

osakonnajuhataja tööd teeb asekantsler. Riigi personali ja palgaarvestuse andmekogu andmetel

on osakonnajuhatajal keskmiselt 12,6 alluvat (minimaalselt 2 ja maksimaalselt 56 alluvat) ja

talituse juhil 21,5 alluvat (minimaalselt 2 ja maksimaalselt 161 alluvat).

Riigi personali ja palgaarvestuse andmekogu andmetest ilmneb, et keskastmejuhte nimetatakse

veel juhtivspetsialistiks, vanemspetsialistiks, auditijuhiks, direktori asetäitjaks, üksuse juhiks,

valdkonnajuhiks või juhatajaks. Erineva määratluse taga on ilmselt organisatsioonide väga

erinev suurus, mis riigi väiksusest tulenevalt on eriti silmapaistev. Näiteks võib keskastmejuht

suures ametiasutustes juhtida kümnete või isegi sadade inimeste tööd, samas kui väiksemas

asutuses võib alluvate arv jääda paari-kolmeni.

Selleks, et tagada eelnõu seadusena jõustumisel ühetaoline kohtlemine ja võrdsed võimalused,

täiendatakse eelnõu § 23 lõiget 2 punktiga 2¹ ning kehtestatakse viieaastane teenistustähtaeg

riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, valitsusasutuse juhile ja tema

asetäitjale vahetult alluvale juhile (nn keskastmejuht).

Keskastmejuhtide tähtajalisust on pikemalt analüüsitud nii eelviidatud avaliku teenistuse

ajakohastamise analüüsis kui ka selle lisas „Keskastmejuhtide tähtajaliste teenistussuhete

uuring 2022“.

Ministeeriumide kantslerid, valitsusasutuste juhid, asekantslerid ja Riigikantselei direktorid on

juba tähtaegselt ametisse nimetatud. Eelnõu § 23 lõike 2 punktiga 2¹ kehtestatakse sarnane

eriregulatsioon ka keskastmejuhtidele. Kehtivast seaduse kohaselt ei kohaldata tähtaegseid

teenistussuhteid valitsusasutuse juhi asetäitjale. Kuivõrd eelnõuga hakatakse tähtajalisi

teenistussuhteid kohaldama ka keskastmejuhtidele, on mõistlik hakata tähtaegseid

teenistussuhteid kohaldama ka valitsusasutuse juhi asetäitjale. Tähtaegse teenistussuhte

laialdasem kasutuselevõtt avalikus teenistuses avab uusi arengu – ja karjäärivõimalusi ning

aitab kaasa rotatsioonisüsteemi paremale toimimisele. Võimalus töötada erinevates

riigiasutustes ja erinevatel ametikohtadel võib aidata kaasa koostöö edendamisele, ühtsete

väärtuste kujundamisele ning valitsussektori kui terviku tunnetamisele.

Eelnõuga täiendatakse ATS § 23 lõikega 21, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse

teatud ametikohtadel ametnik ametisse nimetada määratud tähtajaga. Lisatava lõike kohaselt

võib kohaliku omavalitsuse üksus ühetaoliselt ja võrdsetel tingimustel valla- või linnavalitsuse

struktuuriüksuse juhi, valla või linna ametiasutuse juhi ja tema asetäitja ning neile vahetult

alluva juhi nimetada ametikohale viieks aastaks. Kui kohalikus omavalitsuses nimetatakse juht

teenistusse määratud tähtajaga, kuulub kohaldamisele ATS § 23 lõige 3. Viidatud sätte kohaselt

loetakse ametnik ametikohale nimetatuks määramata ajaks, kui ametnik nimetatakse samale

ametikohale määratud ajaks järjest rohkem kui kaks korda või kui tema teenistustähtaega

22

pikendatakse rohkem kui üks kord viie aasta jooksul. Lisatava sätte kohaselt saab kohalik

omavalitsus ametnikke määratud tähtajaks ametisse nimetada vaid ühetaoliselt ja võrdsetel

alustel, mis tähendab, et kohalik omavalitsus peab otsustama, kas ta nimetab kõik lõikes 21

nimetatud ametisse tähtajaliselt või on ametnikud teenistuses tähtajatult. Lisatava lõike alusel

ei ole võimalik nimetada üksikut ametniku teenistusse määratud ajaks, kui samal ajal teised

kommenteeritavas lõikes nimetatud ametnikud on teenistuses tähtajatult.

Eelnõuga täiendatakse ATS § 23 lõiget 3 viitega sama paragrahvi lõike 2 punktile 2¹, mis on

viide valitsusasutuste keskastmejuhtidele. Seega laieneb keskastmejuhtidele põhimõte, et kui

neid on samale ametikohale nimetatud määratud ajaks järjest rohkem kui kaks korda või kui

tema teenistustähtaega pikendatakse rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse

struktuuriüksuse juht ametikohale nimetatuks määramata ajaks.

Eelnõuga täiendatakse ATS § 23 lõiget 4, mille kohaselt peatub riigisekretärile, ministeeriumi

kantslerile, asekantslerile, Riigikantselei direktorile ja valitsusasutuse juhile alluva juhi

(keskastmejuhi) teenistustähtaja kulgemine ajaks, kui ametnik viibib emapuhkusel,

isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. Kehtiva seaduse järgi on

teenistustähtaja peatumine ette nähtud riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile,

Riigikantselei direktorile ja valitsusasutuse juhile. ATS läbivateks põhimõteteks on pere- ja

lastesõbralikkus ning võrdne kohtlemine. Nimetatud põhimõtetest tulenevalt ei tohiks määratud

tähtajaga teenistusse nimetatud ametnikke, kes on sunnitud teenistusest eemal olema

vanemapuhkuse tõttu, seada ebavõrdsesse olukorda ametnikega, kes on töölt eemal seoses lapse

kasvatamisega.

Eelnõuga täiendatakse ATS § 23 lõiget 5, selliselt, et nähakse ette maksimaalselt kahekordne

ametiaeg riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, Riigikantselei direktorile ja

valitsusasutuse juhile. Muudatus on seotud VVTPst tuleneva ülesandega.

ATSis on sätestatud kahe järjestikuse ametiaja piirang riigi julgeoleku volitatud esindaja juhile

ja Konkurentsiameti peadirektorile. Kahekordse ametiaja piirang on JAS-ga kehtestatud ka

julgeolekuasutuse juhtidele. Ametiaja piirangu kehtestamise üheks eesmärgiks on takistada

asutuse poliitilist ja/või majanduslikku mõjutamist, kehtestades sõltumatuse tagamiseks kohase

rotatsiooni. Eeltoodud põhjusel on kehtestatud näiteks Konkurentsiameti peadirektori

ametikohale kahekordse ametiaja piirang, mis eelnõu muudatuste kohaselt saab kaetud ATS §

23 lõike 2 punktiga 3 ja muudetud lõikega 5, nii et eraldi viidet Konkurentsiameti peadirektorile

ei ole enam vaja teha.

Võrdse kohtlemise ja rotatsioonisüsteemi tagamiseks kehtestatakse kahekordse ametiaja

piirang ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, riigisekretärile, Riigikantselei direktoritele ja

valitsusasutuse juhtidele, kelle puhul juba kehtiv ATS näeb ette viieaastase ametiaja.

Kahekordse ametiaja piirangut kehtestav muudatus võib mõjutada tippjuhtide leibkondade

toimetulekut ja majanduslikke otsuseid, kuna ametiaja lõppedes peavad nad ametist lahkuma

ning võivad mingiks perioodiks ilma jääda sissetulekust. Samas on tippjuhtidel aega planeerida

oma tööd ja tegevust viis kuni kümme aastat, mis peaks olema mõistlik aeg asjakohaste

muudatuste või toimingute tegemiseks.

Avalik konkurss ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ning

inspektsiooni peadirektori ja ATSi § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses

nimetatud valitsusasutuse juhi ametikohale kuulutatakse välja vähemalt kuus kuud enne isiku

teenistustähtaja möödumist. Sätte eesmärgiks on pakkuda ametisolevale isikule tuleviku suhtes

kindlustunnet, kas ja millisel ametikohal tema teenistus tähtaja möödumisel jätkub ning vältida

23

olukorda, kus teenistustähtaja möödumisest tuleneva ebakindluse tõttu tippjuhi motivatsioon

langeb ning ta otsib võimalusi avalikust teenistusest lahkuda.

ATS § 23 lõike 2 punktiga 7 nimetatakse ametisse viieks aastaks Konkurentsiameti

peadirektor. Kuna aga Konkurentsiameti peadirektor on ATS § 23 lõike 2 punktis 3 nimetatud

valitsusasutuse juht, kellele laiendatakse eelnõuga kahekordse ametiaja piirangut, jäetakse

nimetatud sättest ja paragrahvi lõikest 5 välja eraldi viide Konkurentsiameti peadirektorile.

Kuna ATS § 23 kohaldub ametniku ametikohale, täiendatakse seadust §-ga 231, mis näeb

tähtajalised töösuhted ette ametiasutusega töölepingulises suhtes olevale riigisekretärile,

ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, ametiasutuse juhile ja tema asetäitjale vahetult

alluvale juhile. Uue § 231 lõikega 2 võib valla- või linnavalitsuses töölepingu alusel töötava

struktuuriüksuse juhiga ning valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel töötava juhiga, kes

vahetult allub ametiasutuse juhile või tema asetäitjale ja kellel on vahetud alluvad, sõlmida

tähtajalise töölepingu kestusega viis aastat, järgides käesoleva seaduse § 23 lõike 21 teises

lauses sätestatut. See tähendab, et tähtajaliste teenistuskohtade kasutuselevõtul tuleb kohalikus

omavalitsuses arvestada võrdse kohtlemise põhimõtet: sama ametiasutuse kõik sama tasandi

juhid peavad olema kas tähtajaliselt teenistusse nimetatud või töötama tähtajalise töölepingu

alusel. Eelnõuga ei ole kooskõlas olukord, kus osa sama tasandi juhte on määratud või töötab

tähtajaliselt, samas kui teised juhid on samas ametiasutuses tähtajatult teenistuses. Sarnaselt

määratud teenistustähtaja ametnike kohta sätestatule, nähakse ta tähtaegse töölepinguga

töötajale ette tähtaegse töölepingu sõlmimise piirang ja tähtaja kulgemise peatumine väikelapse

kasvatamise ajaks. Tähtaegsete töölepingute sõlmimise piirangu osas tehakse viide TLS § 10

lõikele 1, mille kohaselt, kui ametiasutuse ja töötaja on tähtajalise töölepingu sõlminud järjest

rohkem kui kaks korda või kui tema tähtajalist lepingut on pikendanud rohkem kui üks kord

viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks.

Ka sätestatakse eelnõuga erand TLSi kohaldamisest ja ametiasutuse töötajatele ei maksta TLS

§ 100 lõike 3 kohast hüvitist. Küll aga järgitakse tähtajalise töölepingu tööandja poolt

erakorralise ülesütlemise korral ATS § 101 sätestatud etteteatamise korda (koondamisest

etteteatamise kord) ja töötajale makstakse ATS § 102 nimetatud hüvitist. TLS § 100 lõike 3

kohaselt maksab tööandja tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel, välja

arvatud tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel, töötajale

hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja

saabumiseni. Eelnõuga viiakse ametiasutuse töötaja palga kujunemine ATSi kohaldamisalasse

ja ATS ei võimalda määratud ajaks teenistusse nimetatud ametniku ennetähtaegsel

vabastamisel hüvitist maksta. Kuivõrd ametiasutuse töötajate ja ametnike palk kujuneb ühtsetel

alustel, on mõistlik ka töösuhte lõpetamisega seotud hüvitistele samasuguste reeglite loomine.

Eelnõuga muudetakse ATSi §-s 24 sisalduvat katseaja regulatsiooni ning paragrahvi 24 lõike

4 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud lõigete kehtetuks tunnistamise tulemusena

on katseaega võimalik kohaldada ka Vabariigi Valitsuse või peaministri poolt ametikohale

nimetatavale ametnikule ning asekantslerile, Riigikantselei direktorile ja valitsusasutuse juhile.

ATS § 25 täiendatakse lõikega 4, millega vähendatakse isiku, kes soovib asuda ametikohale,

halduskoormust. Muudatuse kohaselt ei pea isik ATS § 25 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud

andmeid ja dokumente esitama, kui need on kättesaadavad seaduse alusel asutatud

andmekogust ning isik on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku

asjakohaste andmete edastamiseks. Esitatavate andmete juures tehtav muudatus, mis võimaldab

ametiasutusel saada vajalikud andmed kätte andmekogudest, on kooskõlas riigihalduses juba

valitseva põhimõttega, mille kohaselt ei küsita isikult teavet, mille ta kord juba riigile selle

erinevate organite kaudu esitanud on.

24

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ATS § 26 lõike 1 punkt 8. Muudatuse tulemusena

loobutakse ametikohale nimetamise haldusaktis teenistusstaaži märkimisest. Kavandatav

muudatus on seotud ATS §-s 101 tehtava muudatusega. Kehtiva ATS § 101 kohaselt sõltub

ametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamisel etteteatamise tähtaeg sellest, kui pikk

on ametniku teenistusstaaž avalikus teenistuses kokku. TLS § 97 kohaselt sõltub töölepingu

erakorralise ülesütlemise korral etteteatamistähtaeg sellest, kui kaua on töötaja töösuhe

tööandja juures kestnud. Koondamise olukorras erinev etteteatamistähtaeg ametnike ja töötajate

puhul on põhjendamatu ja sama ametiasutuse sees ka sisemist õiglust riivav. Seetõttu on

kavandatava muudatuse eesmärgiks muuta ATSi selliselt, et koondamise korral on

etteteatamise tähtaeg seotud ametiasutuses teenistuses oldud ajaga. ATS § 101 muudatusest

tuleneb ka ATS § 26 muudatus, sest kui koondamisest etteteatamine ei oma enam seost

teenistusstaažiga, ei ole ka ametikohale nimetamise haldusaktis vaja märkida teenistussuhte

kestust avalikus teenistuses ega eraldi avaliku teenistuse staaži dokumentidega koguda.

Kavandatav muudatus ei ole vastuolus eriseadustega, sest eriseadustes sätestatud pensionistaaž

on seotud eriteenistuses töötamisega, mida juba täna kogutakse eraldi ja eriseaduste alusel.

Muudel juhtudel ei ole teenistusstaaž oluline, kuna enam ei ole võimalik suurendada

vanaduspensioni teenistusstaaži alusel (ATS § 133 lõiked 3 ja 4). Vanaduspensioni

määramiseks vajalik info on Sotsiaalkindlustusametis olemas ning ametikohale nimetamise

käskkirjas teenistusstaaži kestuse või puudumise märkimine ei mõjuta seda.

ATS §-s 30 tehakse muudatused arengu- ja hindamisvestluste regulatsioonis. ATS § 30 lõike 1

muudatus võimaldab asutustel vestluste formaate kohandada organisatsioonidesse sobivaks.

Töötulemuste hindamine ja järgmise perioodi eesmärkide läbirääkimine on jätkuvalt olulised

ja vajavad tähelepanu, nagu ka ametniku arenguvõimaluste kaardistamine. Samas on ametniku

arengu- ja hindamise seisukohalt kaasaegsemaid ja paremini eesmärki saavutavaid võimalusi

ning sellest tulenevalt muutub arengu- ja hindamisvestluste korraldus paindlikumaks. Arengu-

ja hindamisvestluste puhul loobutakse nõudest pidada neid vestlusi kord aastas ja asendatakse

nõudega pidada neid regulaarselt. Samuti loobutakse ATS § 30 lõikes 2 toodud loetelust, mille

esinemisel võib arengu- ja hindamisvestluse edasi lükata järgmisesse aastasse.

Eelnõuga muudetakse ATS § 31 lõiget 8. Ametnike koolitamise korra kehtestamise

volitusnormi kehtetuks tunnistamisega seoses tehakse muudatus ATS § 31 lõikes 8, mis viitab

ametnike koolitamise korrale. Muudatusega kaotatakse lõikest viide ametnike koolituse korral

ja tehakse ametiasutuse koolituse korra kehtestamine vabatahtlikuks. ATS §-d 31 ja 32 näevad

ette ametnike koolitamise olulised asjaolud ja puudub vajadus täpsustava regulatsiooni järele.

Eelnõuga täiendatakse ATSi § 33 ja sellega muudetakse ametniku tähtajalise üleviimise

regulatsiooni. Tähtajalise üleviimise sättes täpsustatakse võimalust liikuda ameti- ja töökoha

vahel, loobutakse tähtaegse üleviimise ühekordse pikendamise piirangust ning luuakse alus

tähtaegse üleviimise ennetähtaegseks lõpetamiseks nii avalikule teenistujale kui vastuvõtvale

ametiasutusele. Praktikas on ilmnenud, et tähtajalise üleviimise regulatsioon vajab täpsustamist

ja lihtsustamist, mistõttu täiendatakse kavandatava muudatusega tähtajalise üleviimise sätet

eelnimetatud muudatustega. Ka avaliku teenistuse ajakohastamise analüüsi käigus leiti, et

tähtajalise üleviimise regulatsioonil on potentsiaali ja oluline roll kriisidega või muude

eriolukordadega toimetulekul. See võimaldab teenistusse võtmisest kiiremini avalikul

teenistujal ametiasutuste vahel liikuda ning selliselt võib asutustel tekkida võimekus paremini

reageerida mõnele eriorukorrale või -vajadusele. Laiendades ametikohale tähtajalise üleviimise

võimalust ka ametiasutuste töötajatele, suureneb oluliselt isikute ring, kes tähtajaliselt ameti- ja

töökohtade vahel liikuda saavad.

25

ATS § 33 pealkirja täiendatakse selliselt, et paragrahv oleks kohaldatav ka ametiasutuse

töötajatele.

ATS § 33 täiendatakse lõikega 10¹, millega täiendatakse seadust tähtajalise üleviimise

ennetähtaegse lõpetamise alustega. Lisatava lõike kohaselt võib tähtajalise üleviimise enne

tähtaja lõppu vastuvõtva ametiasutuse algatusel lõpetada kahel uuel alusel. Eelnõu kohaselt on

tähtajalise üleviimise ennetähtaegne lõpetamine võimalik, kui ilmnevad või tekivad asjaolud,

mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 14 lõikest 1 või 2 või

§-st 15. Lisaks on tähtajalise üleviimise ennetähtaegne lõpetamine võimalik, kui ilmneb

asjaolusid, mida ei olnud varem võimalik ette näha ja mille tõttu ei ole võimalik enam

teenistussuhet jätkata. Kehtiva seaduse kohaselt on tähtajalise üleviimise ennetähtaegne

lõpetamine võimalik vaid kõigi osapoolte nõusolekul. Praktikas on see aga ebapiisavaks

osutunud, sest alati ei ole võimalik ega mõistlik sellisele kolmepoolsele kokkuleppele

jõudmine. See tähendab, et ei ole mõistlik ametnikult eeldada teenistussuhte jätkamist

vastuvõtvas asutuses, kui mingite oluliste asjaolude tõttu ei ole teenistussuhte jätkumine

võimalik. Ka ei saa vastuvõtvalt asutuselt nõuda tähtajaliselt üleviidud ametnikuga

teenistussuhte jätkamist, kui see näiteks paneb ohtu asutuse võime oma ülesandeid täita.

Eeltoodud põhjustel täiendatakse tähtajalise üleviimise ennetähtaegse lõpetamise regulatsiooni.

Ka uue ennetähtaegse lõpetamise aluse kasutamisel tuleb siiski lähtuda ennetähtaegse

lõpetamise etteteatamise tähtaegadest, et saatev asutus saaks oma tegevust vastavalt kujundada,

sealhulgas vajadusel vabastada üleviidud ametniku asendaja teenistusest.

ATS § 33 täiendatakse lõikega 14, mille kohaselt, kui tähtajalise üleviimise seaduses

nimetatud eesmärkidest tulenevalt viiakse ametnik tähtajaliselt üle ametiasutuse töötaja

töökohale, kohaldatakse sellisele üleviimisele käesolevas paragrahvis sätestatud korda,

arvestades töölepingu seaduses sätestatud erisusi. Muudatus annab aluse ja menetluskorra

juhtudeks, kui ametnik viiakse üle töötaja töökohale. Ametniku üleviimine töötaja töökohale ei

saa toimuda täpselt samamoodi nagu ametniku tähtaegne üleviimine teisele ametikohale ja

seetõttu on sättesse lisatud viide TLSile.

ATS § 33 täiendatakse lõikega 15, mis tekitab võimaluse liikuda ka valitsusasutuse

hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, riigi osalusega äriühingusse,

rahvusvahelisse organisatsiooni või Euroopa Liidu institutsiooni, asutusesse või organisse.

Tähtajalist üleviimist rakendatakse ATS kohaselt ametnike motiveerimiseks, pädevuse

suurendamiseks (teenistusülesannete paremaks täitmiseks, kogemuste saamiseks) ja

ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks. Tähtajaline üleviimine annab teenistujatele

väärtuslikke kogemusi. Näiteks, kui peamiselt poliitika kujundamisega seotud teenistujad

liiguvad teise asutusse, on neil võimalik saada väärtuslike kogemusi õigusaktide vahetul

rakendamisel ja samas on õigusaktide rakendamisega seotud teenistujatel võimalik kogeda

poliitika kujundamisega seotut. Töölepingu seadus ei näe otseselt ette tähtajalise üleviimise

regulatsiooni, kuid tänane seadusandlus ei piira selle toimimist kokkuleppel. See tähendab, et

pooled võivad kokku leppida töösuhte peatumise ja töötaja võib kokku leppida teise tööandjaga

tähtajalise töösuhte kui see vastab tähtajalisuse tunnustele. Selle raames aga ei lähe üle senised

töösuhte õigused ega kohustused, näiteks ei jätku puhkusearvestus vastuvõtvas asutuses. Sätte

loomisega nähakse ette võimalus edaspidi ka ametnikku tähtajaliselt üle viia avaliku sektori

asutustesse säilitades talle seniks samaväärse teenistuskoha saatvas asutuses ja rakendades

senist ATS § 33 lõikes 13 sätestatut.

ATS § 33 täiendatakse lõikega 16, milles nähakse ette teenistusstaaži arvestus tähtajalise

üleviimise korral. Kuna eelnõukohaste muudatuste järgi tehakse muudatus koondamisest

etteteatamise aegades ning edaspidi tuleb koondamisest etteteatamisel arvestada teenistusstaaži

konkreetses ametiasutuses, on oluline näha ette täpsustus teenistusstaaži arvestamiseks

26

tähtajalise üleviimise korral. ATS § 33 lisatava lõike 16 kohaselt ei katke ametniku tähtajalisel

üleviimisel tema teenistusstaaži arvestus saatvas ametiasutuses. Kuivõrd tähtajalise üleviimise

korral on ametniku teenistusest vabastamise õigus ainult saatval ametiasutusel, on oluline

säilitada ka teenistusstaaži arvestus saatva ametiasutuse juures.

ATS § 33 täiendamine lõikega 17 on üleviimist puudutav suurim muudatus. Sellega nähakse

ette võimalus ametiasutuse töötaja tähtajaliseks üleviimiseks ametniku ametikohale või töötaja

töökohale. Töökohalt ametikohale liikumine on võimalik vaid tähtajaliselt kuni 18 kuuks.

Nimetatud tähtaega võib pikendada ühe korra kuni 18 kuuks. Ajaline piirang aitab tagada, et

avalikku teenistusse sisenemine on avatud kõigile. Töö- ja ametikohtade vaheline liikumine

suurendab avaliku teenistuse siseseid karjäärivõimalusi oluliselt. Koostoimes eelpool

kirjeldatud muudatusega aitab muudatus ühest küljest lahendada avalikus teenistuses tekkinud

tööjõuga seotud probleeme, samas säilitab avatuse ja võrdsete võimaluste põhimõtted.

Ametikohale liikudes tuleb töötaja nimetada tähtajaliselt ametisse ametnikuna ning sellest tekib

liikuvale isikule ka avaliku võimu teostamise õigus. Sarnaselt on lahendatud ametniku

asendamine töötaja poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse28 (KOKS) §-s 542. Viidatud

paragrahvi kohaselt võib teatud juhtudel töölepingu alusel töötav isik asendada sama

ametiasutuse puuduvat ametnikku. Asendav töötaja peab vastama ametnikule ja asendatavale

ametikohale esitatavatele nõuetele ning asendaja nimetatakse asendamise ajaks ametnikuna

teenistusse.

Kehtiva ATSi järgi ei saa töötajat tähtajaliselt viia üle ametniku ametikohale, kuna ametnikule

kui avaliku võimu teostavale isikule on esitatud kõrgemad nõudmised ja ka piirangud. Selline

keeld on aga osutunud liiga piiravaks, eriti kuna ametnike ring kitsenes 2013. aasta ATSi

jõustumisega märgatavalt. Eelnõukohase muudatuse järgi, kui töötaja liigub tähtajaliselt

ametniku ametikohale, tuleb ta selleks (määratud) ajaks ametisse nimetada. Ametisse

nimetamisel annab isik ka ametivande ning tähtajalise üleviimise perioodil laienevad talle

ametnikule seatud piirangud (streigikeeld ja korruptsioonivastasest seadusest tulenevad

piirangud). Tähtajalise üleviimise korral asub töötaja teisele ametikohale määratud ajaks ja seda

tähtaega võib kõigi osapoolte nõusolekul pikendada.

Seaduse 4. peatüki pealkirja muudetakse selliselt, et peatüki pealkirjas kajastuksid ka

ametiasutuste töötajad. Muudatuse kohaselt saab 4. peatüki pealkirjaks „Ametniku ja

ametiasutuse töötaja õigused“ (senine pealkiri oli „Ametniku õigused“).

ATS § 39 lõikes 6 tehakse muudatus ületunnitöö hüvitamise põhimõttes, ühtlustades ATSi

TLSiga ja edaspidi hüvitatakse ületunnitöö vaikimisi vaba ajaga. Eelnõu kohaselt hüvitab

ametiasutus ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud

ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb maksta ametnikule 1,5-

kordset põhipalka. Ületunnitöö rahas hüvitamisel jääb tasumäär kehtiva seadusega võrreldes

samaks. Kehtiva ATSi järgi hüvitab ületunnitöö, makstes ametnikule 1,5-kordset põhipalka või

võimaldades ametniku taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses.

Ületunnitöö hüvitamisel esimeseks eelduseks vaba aja andmise seadmine täidab eelkõige

tervisekaitse, sh vaimse tervise väärtustamise eesmärki. Tööaja piirangud on kehtestatud töö

tegija tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja

tööjõu taastootmiseks. Seetõttu nähaksegi eelnõuga ette eeldus ületunnitöö hüvitamiseks vaba

ajaga. Kui ametiasutus soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see eraldi ametnikuga kokku

leppida.

28 RT I, 30.06.2023, 28

27

ATS §-s 49 on sätestatud ametniku sotsiaalseid tagatised hukkumise, surma ja töövõime

vähenemise korral. ATS § 49 lõiget 12 täiendatakse selliselt, et hüvitamisele kuuluksid ka

muud raviga seotud kulud. Kehtiva ATS § 49 lõike 12 kohaselt, kui ametnik on saanud viga

või haigestunud seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe, tema

poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel, kannab

tema ravi- ja ravimikulud riik. Praktikas on aga ilmnenud, et ainult ravi- ja ravimikulude

katmine jääb liiga kitsaks, sest hüvitis ei hõlma endas raviga seotud sõidu- ja majutuskulude

katmise võimalust ega ka saatja sarnaseid kulusid. Seetõttu on esinenud juhtumeid, kus sõidu-

ja majutuskulud on osutunud märksa suuremaks kui raviga seotud kulud. Kui

teenistusülesandeid täites viga saanud ametnik ei suuda kanda sõidu- ja majutuskulusid, tekib

risk, et kuigi viga saanud ametniku ravi hüvitab riik, ei ole ametnikul seda ravi võimalik saada,

sest tal ei ole võimalik liikuda ravi saama. Tavapärane praktika aga on, et kui kahju tekkis

seoses tööandja kasuks töö tegemisega, siis kannab kahju tekkimise riski tööandja. Sarnaselt

kaetakse teenistusülesannete täitmise tõttu viga saanud isiku kulud kaitseväeteenistuse

seaduse29 (KVTS) § 193 alusel. Muudatus on vajalik, et anda eelnimetatud isikutele kindlus, et

riik tööandjana tagab neile või nende lähedastele võimalikult lähedase olukorra taastamise

olukorrale, mis oli enne töövõime kadu.

Sätte teise lausega täpsustatakse, milliseid kulusid loetakse raviga seotud muudeks kuludeks.

Selle kohaselt loetakse raviga seotud muudeks kuludeks eelkõige sõidukulu raviasutusse ja

tagasi, piiratud liikumisvõime korral ühe saatja sõidukulu raviasutusse ja tagasi, statsionaarsel

ravil viibimise korral sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas.

Sotsiaalministeerium on varasemalt nii tervishoiuteenustega kui tööturuteenustega30

seonduvalt analüüsid sõidu- ja majutuskulu olulisust teenuse kasutamisel ja kättesaadavusel

ning jõudnud järeldusele, et teenuste kättesaadavuse tagamise ja kasutamise oluliseks osaks on

sõidukulude ja muude raviga seotud kulude hüvitamine. Samuti on levinud praktika, et

vähenenud töövõimega inimestele suunatud teenuste või tööturuteenustel osaledes on

seadusega31 ette nähtud sõidu- ja majutuskulude hüvitamise regulatsioon. Avaliku teenistuse

rakenduspraktika tasandil on asutused sellele pidevalt tähelepanu juhtinud, et arvestades sõidu-

ja majutuskulude osakaalu, tuleb teenistujatel nii mõnigi kord majanduslikel põhjustel ravi

saamisest loobuda. See aga ei täida sätte eesmärki ega taga sotsiaalset kindlust

teenistusülesandel viga saanud teenistujale.

Eelnõuga täiendatakse ATS § 49 lõike 14 punkti 1, täpsustades, et ametnikule ei laiene

sotsiaalsed tagatised hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral, kui ta on süüteo toime

pannud tahtlikult. Kehtiva ATSi kohaselt ei ole hukkunud ametniku lähedastel õigust

hüvitisele, kui ametnik pani toime süüteo. Praktikas on aga ilmnenud, et ATSi sõnastus on

mitmeti tõlgendatav ja ei arvesta süütuse presumptsiooni printsiibiga. Eristada tuleb süütegu

ettevaatamatusest ja tahtlikku tegu. Süütegu on seaduses sätestatud karistatav tegu ning süüteod

jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Süüteo toimepanemise tuvastamise pädevus on

kohtuvälisel menetlejal või kohtul. Kui ametnik teenistusülesannete täitmisel hukkub,

algatatakse küll menetlus, kuid see lõpetatakse kriminaalmenetluse seadustiku32 (KrMS) § 199

lõike 1 punkti 4 ja § 200 alusel, sest kahtlustatav või süüdistatav on surnud ja see välistab

kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetluse käigus võib küll leida tuvastamist, et hukkunud

ametnik pani õnnetusjuhtumi ajal toime rikkumise, kuid hukkunud ametnikku ei saa süüdi

mõista. Kui ka kriminaalmenetluse ajal tuvastatakse õnnetuse ajal rikkumise toimepanemine,

ei tähenda see, et tegemist on süüteoga, sest iga rikkumine ei ole süütegu. ATSi sõnastusest

„on toime pannud süüteo“ ei tulene üheselt, kas välistuse eelduseks on süüteo toimepanemises

29 RT I, 20.02.2024, 3 30 https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-08/osaraport_5_terve_th_organisatoorne_mudel.pdf 31 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015033?leiaKehtiv 32 RT I, 06.07.2023, 49

28

süüdi tunnistamine, kuid vaadates ATSi sõnastust süstemaatiliselt, on seal läbivalt soodustuse

ilmajäämine seotud süüteo tuvastamisega kohtu poolt. Nii sätestab ATS, et ametnik kaotab

õiguse ametniku vanaduspensioni suurendusele teenistusstaaži alusel, kui ta on kohtus süüdi

mõistetud ja otsus on jõustunud. Kui aga jaatada seda, et hüvitise määramise eelduseks ei ole

ametniku süüdimõistmine, vaid lihtsalt süüteo toimepanemise fakt, siis tekib küsimus, kas

hukkunud ametniku omaksed peaksid taotlema väärteomenetluse või kriminaalmenetluse

läbiviimist. KrMS kohaselt jätkatakse kriminaalmenetlust, kui seda rehabiliteerimise eesmärgil

taotleb surnud kahtlustatava või süüdistatava esindaja. Kui aga kedagi ei ole süüdi mõistetud,

siis puudub sellisel kriminaalmenetlusel alus. On väheusutav, et seadusandja mõte oli, et niigi

oma lähedase kaotuse pärast kannatav perekond peaks veel lisaks kannatama vintsutusi, mille

tooks endaga kaasa kohtumenetlus. PS § 22 lõike 1 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos

süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Eelnõuga täiendatakse ATS § 61 lõiget 5 ning võimaldatakse erakorralistel asjaoludel maksta

kalendriaasta jooksul muutuvpalka kuni 30% ametniku aastasest põhipalgast. Seni oli lubatud

muutuvpalka maksta 20% ametniku aastasest põhipalgast. Eelnõu § 61 lõikega 5 tehtav

muudatus on seotud seadusesse lisatava uue §-ga 1348. Viimase kohaselt analüüsib

rahandusminister hiljemalt 2028. aastal muutuvpalga piirmäära muutmisega kaasnevat mõju ja

esitab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.

Järelhindamine võimaldab hinnata, kas muudatus on täitnud oma eesmärgi ja muutuvpalka on

suurendatud piirmäära ulatuses välja makstud vaid kooskõlas palgajuhendiga ja erakorralistel

juhtudel. Samuti analüüsitakse milline on olnud selle mõju sihtrühmale ja eelarvele. Analüüsi

käigus hinnatakse ka tehtud muudatuste ümbervaatamise vajadust. ATS § 65 lõike 4 kohaselt

kehtestatakse palgajuhend kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga ning seega on

Rahandusministeeriumil võimalik analüüsida avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide

rakendamise praktikat (ATS §-st 9 tulenev ülesanne).

ATS § 61 täiendatakse lõikega 8 ning selle kohaselt kohaldatakse töötajatele töötasu

maksmisele samasid sätteid (sh kindlaks määratud palgakomponendid), mis ametnikele.

Eelnõuga kehtestatakse avaliku teenistuse valdkonda puudutavad vajalikud erisused TLSist kui

töösuhete üldseadusest. Eelnõu kohaselt hakatakse edaspidi ATS § 63 lõikest 1 tulenevalt

palgajuhendit kohaldama ka ametiasutuse töötajatele. Lisatava lõike teise lause kohaselt võib

ametiasutuse töötaja töötasu vähendada üksnes ATSis sätestatud alustel ja korras. Töötasu

vähendamise täpsustus on vajalik, et vältida olukorda, kus töötasu vähendamiseks kehtiks

paralleelselt kaks alust: TLS § 37 ja ATS § 61.Muudatus tagab, et töötaja töötasu vähendamine

on võimalik üksnes ATSis sätestatud alusel.

Ametiasutuste töötajatele kohalduva palgajuhendi, milles nähakse ette palga maksmise ja

määramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning

valveaja eest makstava tasu arvestamise kord, kehtestamist lubav volitusnorm on sätestatud

PäästeS-s, PPVS-s ning JAS-s. Paljudes teistes ametiasutustes on ühtne palgajuhend

kehtestatud töösisekorra eeskirjana.

Vt ka sätete PS-le vastavuse analüüsi seletuskirja 2. osas „Seaduse eesmärk“.

2024. aastal oli avalikus teenistuses keskmine kogupalk 2315 eurot (+4,6%) kuus. Riigi

ametiasutustes oli kogupalk 2138 eurot ning KOV ametiasutustes 1821 eurot. Eesti keskmine

kogupalk 2024. aastal 1981 eurot (+ 8,1%). Riigieelarve üldisest vaatest moodustavad tööjõu-

ja majandamiskulud suurusjärgu 2 644 mln eurot ja on üks mahukamaid kuluartikleid. Seetõttu

on igati ootuspärane, et eelarvevahendeid kasutatakse läbipaistvalt ja seaduspäraselt. Avaliku

sektori ja teenistuse kohta leiab rohkem statistikat Rahandusministeeriumi veebilehelt.

29

Eelnõuga täiendatakse seadust uue §-ga 611, millega luuakse alus suuremahulise projekti

puhul maksta ühekordselt tulemustasu projekti ellu viinud ametnikele ja töötajale.

Tasule ei kohaldu § 61 lõikes 5 sätestatud piirangud kalendriaasta jooksul muutuvpalga

maksmiseks. Ühekordse suuremahulise projekti tulemustasu maksmise võimaluse loomise

eesmärk on tõsta avaliku sektori suutlikkust viia kiiresti ja tulemuslikult ellu olulisi

ühiskondliku ja majandusliku mõjuga projekte, mis toovad kaasa mõõdetava rahalise

kokkuhoiu või kasu nii avalikule kui ka erasektorile. Projekte ja saavutatud tulemusi hindab

valitsuse poolt määratud sõltumatu komisjon, kes esitab oma ettepanekud valitsusele

otsustamiseks. Luuakse uued tasustamise põhimõtted, mis võimaldavad mitme ametiasutuse

koostöös ellu viidud suure majandusliku või ühiskondliku mõjuga projekti eesmärkide

saavutamise korral projektimeeskonna liikmena panustanud ametiasutuse ametnikule või

töötajale maksta täiendavat tasu. Samuti on tulemustasu võimalik maksta isikutele, kes on

projekti panustanud võlaõigusliku, s.t käsundus- või töövõtulepingu alusel. Tulemustasu

makstakse ainult siis, kui projekti oodatud mõju on 100% saavutatud, osalist tasu ei maksta.

Loodava võimaluse eeskujuks on võetud erasektoris välja kujunenud motivatsiooniskeem, kus

edu korral jagatakse tulemuste saavutamisel tulu ka töötajatega (näiteks optsioonid).

Paragrahv 611 lg 1 kohaselt on suuremahulise projekti tulemustasu rahaline väljamakse mitme

ametiasutuse koostöös ellu viidud suuremahulise ja olulise ühiskondliku ja majandusliku

mõjuga projekti eesmärkide saavutamise korral. Tulemustasu on võimalik maksta nii

projektimeeskonna liikmena panustanud ametiasutuse ametnikule ja töötajale kui ka

võlaõigusliku lepingu alusel projektis osalenud isikutele. Makstakse iga isiku konkreetse

panuse eest, mis on kooskõlas tema ajalise või sisulise panusega projekti. Tegemist ei ole § 61

lõikes 1 sätestatud põhipalga osaga, vaid väljamaksega, mida on võimalik teha ka juhul, kui

ametnik või töötaja on projekti kestel sellesse panustanud, kuid projekti mõju saabumise

hetkeks teenistusest lahkunud või kui tema teenistussuhe on peatunud, kuna projekti tulemusel

ellu viidavate reformide mõju võib avalduda hiljem kui saabub projekti lõpp. Lõigete 2 ja 3

kohaselt peavad olema projekt ja selle oodatavad tulemused, millele sätestatud selged

kriteeriumid, heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt ning need eelnevalt kokku lepitud ja

sõltumatu komisjoni poolt heaks kiidetud tulemused peavad olema saavutatud. Tulemustasu

maksmise ja tulemustasu suuruse otsustamise õigus on Vabariigi Valitsusel, arvestades

sõltumatu komisjoni hinnangut. Vabariigi Valitsus korraldab ka tulemustasu väljamakse. Lõike

4 kohaselt ei kohaldata suuremahulise projekti tulemustasule § 61 lõikes 5 sätestatud piiranguid,

mille kohaselt võib muutuvpalka kalendriaasta jooksul maksta kuni 20% ametniku põhipalgast,

erakorralistel asjaoludel kuni 30% aastasest põhipalgast. Tulemustasu maksmise täpsemad

tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Eelnõuga muudetakse ATS § 63. Muudatustega asendatakse § 63 lõikes 1 Sõna „ametikohale“

sõnaga „teenistuskohale“ ja 4 ning tunnistatakse kehtetuks lõige 3. ATS § 63 lõike 1 teise lause

uue sõnastuse järgi nähakse palgajuhendis ette vähemalt vastav põhipalk või põhipalga

vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude käesolevas seaduses sätestatud

lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord, palga maksmise aeg ja viis ning palgalt

makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, sealhulgas viide makse ja makseid saavate

asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta.

ATS § 63 lõike 3 kehtetuks tunnistamine ja lõike 4 sõnastuse muutmine on vajalik tulenevalt

ATS § 10 lõike 1 punktis 5 toodud volitusnormi kehtetuks tunnistamisest. Kuna ATS § 10 lõike

1 punkti 5 volitusnormi ei ole seni täidetud, ei kaasne muudatusega ametiasutuste

töökorraldusele mõju.

30

Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust uue §-ga 641, mis puudutab palga tagastamise nõude

aegumist. Lisatava paragrahvi kohaselt aegub ametiasutuse nõue palga ja muude

teenistussuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks 12 kuu jooksul arvates ajast, mil

ametnik on saanud palka, palga ettemakse või muud käesolevas seaduses nimetatud hüvitist või

tasu. Samasisuline säte sisaldub TLS §-s 39, mis reguleerib töötaja suhtes töötasu tagasinõude

õiguse aegumise. Palga tagastamise nõue tuleb eelkõige kõne alla, kui ametiasutus on

ametnikule kandnud ekslikult üle palgast suurema summa raha või on teinud ametnikule

ettemakse. Uus säte sätestab aegumistähtaja vaid tööandja jaoks ja selle kohaselt on

ametiasutusel õigus palgast tulenevaid nõudeid esitada 12 kuu jooksul arvates ajast, mil ametnik

on saanud palka või palga ettemakse. ATSis sätestatud palgaregulatsioon tugineb muu hulgas

palgakindluse põhimõttele, mille kohaselt peab selleks, et ametnik teeks otsuseid erapooletult,

tal olema kindlus sissetuleku stabiilsuse osas. Sellega seoses väärib kaitset ka ametniku usaldus,

et palgaga seotud nõuded aeguvad mõistliku aja jooksul. Kuivõrd TLSis on tööandja poolne

töötasu tagastamise nõude aegumistähtaeg 12 kuud, on mõistlik sama aegumistähtaeg sätestada

ka ATSis.

Kehtivate normide kohaselt reguleerib avaliku võimu kandja õigust nõuda isikult õigusliku

aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist riigivastutuse seaduse33

(RVastS) § 22 lõige 3. Viidatud sätte kohaselt võib avaliku võimu kandja isikult nõuda

õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist eraõiguses

sätestatud alustel ja korras. Alusetu rikastumine on sätestatud võlaõigusseaduse34 (VÕS) 52.

peatükis. RVastSst tuleneva kahju hüvitamise sätete kohaldatavuse suhtes on Riigikohus on

leidnud, et riigivastutuse seadus on avaliku võimu vastutust reguleeriv üldseadus, mille

reguleerimisalasse kuulub avaliku võimu kandjate tekitatud kahju hüvitamine niivõrd, kuivõrd

see ei ole reguleeritud eriseaduses35. Riigikohus on selgitanud ka lähemalt alusetust

rikastumisest tuleneva nõude aegumist36. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on

alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kuna võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätted ei

kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks, tuleb

kohaldada kohustuste täitmise üldregulatsiooni mille kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise

aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus

nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Mõistlik

aeg eelnimetatud tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest.

Kohustuse täitmiseks mõistlikult vajalik aeg sõltub muuhulgas sellest, millal alusetult

rikastunud isik sai või pidi teada saama alusetust rikastumisest tulenevast kohustusest.

Eelnõuga muudetakse ATS § 87 lõiget 1 ning sätestatakse, et kui ametnik soovib enda

algatusel teenistusest lahkuda, tuleb selline avaldus esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Kehtiv ATS § 87 lõige 1 näeb teenistusest vabastamise taotlusele ette kirjaliku vormi

nõude. See tähendab eelkõige, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele37 (TsÜS) peab

taotlus olema allkirjastatud kas omakäeliselt või elektrooniliselt, sealhulgas digitaalallkirjaga.

ATSi eelnõu 193 SE seletuskirjas38 (lk 56) ei ole teenistusest vabastamise taotluse kirjaliku

vormi nõudmise eesmärki välja toodud ega vorminõude eiramise tagajärgi selgitatud. Samas on

ATSis kirjalikku vormi ja kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi iseenesest selgelt

eristatud (võrdluseks näiteks ATS § 33 lõige 3 punkt 1 ja § 98 lõige 3). Avaliku teenistuse

33 RT I, 11.03.2023, 86 34 RT I, 04.07.2024, 18 35 Riigikohtu 22.03.2011 otsus nr 3-3-1-85-09, p 110 36 Riigikohtu 20.12.2011 otsus nr 3-2-1-134-11 37 RT I, 06.07.2023, 98 38 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/b1b20dda-27c1-400f-8f8c-299de3df8ea6

31

seaduse käsiraamatus39 on samuti rõhutatud kohustust järgida seaduses sätestatud vormi, kuid

pole selgitatud vorminõude eesmärki ja selle rikkumise tagajärgi. Võrreldes ATSi sätteid

töölepingu ülesütlemise regulatsiooniga, on TLS § 95 lõike 1 kohaselt vorminõuet rikkudes

tehtud töölepingu ülesütlemise avaldus küll tühine, kuid sama sätte kohaselt tuleb töölepingu

ülesütlemisavaldus esitada üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormis, mis on oluliselt

vähem range. Kohus on leidnud, et ATS § 87 lõikes 1 on kirjaliku vormi nõudel eeskätt

tõenduslik eesmärk.40

Kehtiva ATSi ja kohtupraktika järgi saab täna ametnik esitada vaid allkirjastatud avalduse

teenistusest lahkumiseks, kuid selle järgi puudub praktiline vajadus. Samuti ei toeta

allkirjastatud taotluse esitamise võimalust teatud riigi infosüsteemid ning seetõttu suureneb

töökoormus. Eeltoodud põhjustel asendatakse teenistusest lahkumise avaldusel kirjalik vorm

kirjalikku taasesitamist võimaldava vormiga. TsÜS § 79 kohaselt peab tehing, millele on

seaduses sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, olema tehtud püsivat kirjalikku

taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema

omakäeliselt allkirjastatud. Kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi väärtuseks on, sarnaselt

kirjaliku vormiga, tõendusfunktsioon, küll aga kirjaliku vormiga võrreldes veidi leebem.

Eelnõuga muudetakse ATSi § 90 lõiget 5 ja § 100 lõiget 1. Muudatuste eesmärk on ühtlustada

ATSis sätestatud koondamise eelisõiguseid TLSis sätestatud koondamise eelisõigustega.

Praktikas on ametiasutustel koondamise olukorras keeruline rakendada kahte erineva sisuga

normi olenevalt sellest, kas koondada tuleb ametnik või töötaja. Lähtudes sellest, et ametnike

ja ametiasutuste töötajate ülesanded on üksteisele lähemal kui varem ning sisuline eristamine

enamasti väga keeruline, ei ole mõistlik tagada last kasvatavale ametnikule suuremat kaitset kui

last kasvatavale töötajale. Paragrahvi 90 lõige 5 reguleerib teenistusse jäämise eelisõigust

juhuks, kui on vähemalt kaks sarnaste teenistusülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks

jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal. Kehtiva seaduse kohaselt on

koondamissituatsioonis teenistusse jäämise eelisõiguse järjekord järgmine: 1) esmalt on

eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete

täitmiseks kehtestatud nõuetele enim; 2) kui esimese kriteeriumi alusel ei ole võimalik

ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus esmalt ametnikul, kes kasvatab alla

seitsmeaastast last; 3) kui eelnevate kriteeriumide alusel ei ole ikka võimalik ametnikke

eristada, on eelisõigus ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat

kaitset, arvestades seejuures ametniku ülalpeetavate arvu. Muudatuse kohaselt, kui ametnikke

ei ole võimalik eristada haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavuse järgi, on teenistusse jäämise

eelisõigus senise seitsmeaastast last kasvatava ametniku asemel alla kolmeaastast last

kasvataval ametnikul. Sarnane kaitse on töötajatele ette nähtud TLS § 89 lõikes 5, kuid erinevalt

ATSist, kus esimese kriteeriumina on tööle jäämise eesõigus ametnikul, kes teenistusülesannete

täitmisega tuleb kõige paremini toime, näeb TLS eelisõiguse ette töötajate esindajale ja

töötajale, kes kasvatab alla kolmeaastast last.

ATS § 100 lõike 1 muudatusega asendatakse keeld vabastada koondamise, ettenägematute

asjaolude ilmnemise või töövõime vähenemise tõttu ametnik, kes kasvatab alla kolmeaastast

last, keeluga vabastada eelnimetatud põhjustel teenistusest ametnik, kes kasutab

vanemapuhkust. Kehtima jääb keeld eelnimetatud alusel vabastada teenistusest ametnik, kes on

rase, kellel on õigus emapuhkusele, kellel on õigus isapuhkusele või kellel on õigus

lapsendajapuhkusele. Praktikas on ilmnenud, et ATSis sätestatud teenistusse jäämise eelisõigus

39 K. Lang, I. Pärnamägi, E. Sarapuu. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat. Justiitsministeerium: 2013.

https://www.fin.ee/media/1977/download 40 Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2022 otsus nr 3-20-1977

32

ja teenistusest vabastamise piirangud on äärmiselt jäigad. Samuti on tekitanud praktikas

probleeme, et töölepingu seaduse § 89 lõike 5 kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise

tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Seega on

ametiasutused ümberstruktureerimiste korral kohtlema töötajaid ja ametnikke erinevalt, sest

ametniku puhul annab tööle jäämise eelisõiguse alla seitsmeaastane laps ja alla kolmeaastast

last kasvatavat ametnikku ei tohi koondada. Samas töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu on

ainus sarnane kaitse tööle jäämise eelisõigus alla kolmeaastast last kasvataval töötajal. ATS

toetab jätkuvalt laste- ja peresõbralikkust ning teenistusest vabastamise põhjuseks ei saa olla

väikelapse kasvatamine. Sarnane säte on kehtestatud ka TLS §-ga 93.

ATSi täiendatakse §-ga 911 ning luuakse uus ametniku algatusel teenistusest lahkumise alus.

Lisatava paragrahvi kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest katseajal tema enda algatusel,

kui ta leiab katseaja jooksul, et ei soovi teenistussuhet ametiasutusega jätkata. Ametniku

algatusel katseajal teenistusest vabastamisele kohaldatakse ATS §-s 87 lõigetes 1 ja 3–6

sätestatud korda. See tähendab, et ametnik peab katseajal teenistusest vabastamiseks esitama

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse vähemalt 15 kalendripäeva enne soovitud

vabastamise päeva. Kokkuleppel ametniku teenistusest vabastamise õigust omava isikuga võib

ametniku teenistusest lahkumise korral kohaldada lühemat etteteatamistähtaega. Teenistusest

vabastamiseks esitatud taotlusest võib ametnik loobuda üksnes tema ametisse nimetamise

õigust omava isiku nõusolekul.

Muutmisvajadus on tekkinud sellest, et ametnikul ei ole võimalik katseajal teenistusest lahkuda

nii, et talle säiliksid sotsiaalsed tagatised nagu näiteks töötuskindlustushüvitis. Katseaja

regulatsiooni eesmärk on vältida ametikohtade täitmist selleks mittesobivate isikutega.

Katseajal peab ametnik, kelle suhtes on teenistusse nimetamisel kohaldatud katseaega,

arvestama, et tema teenistussuhe on seadusega vähem kaitstud võrreldes määramata ajaks

ametisse nimetatud isikute teenistussuhtega. Selleks, et tagada ametikohtade täitmine selleks

kõige sobivamate isikutega, on mõistlik täiendada seadust ka sellise katseaja lõpetamise sättega,

mille saab ametnik omal soovil esitada. Ka tänase regulatsiooni kohaselt saab ametnik katseaja

lõpuvestluses küll näiteks asuda seisukohale, et tema eelnev ettevalmistus pole ametikohal

töötamiseks piisav, kuid asutus võib leida, et ametniku töökogemus on piisav ja lugeda katseaeg

edukalt lõpetatuks. Sel juhul, kui ametnik ikkagi ei pea võimalikuks teenistussuhet jätkata, tuleb

tal esitada avaldus teenistusest vabastamiseks omal soovil. Kui ametnik vabastatakse

teenistusest omal soovil, ei ole talle tagatud töötuskindlustushüvitis, samas kui ametiasutus

vabastab ametniku teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, on isikul õigus

töötuskindlustushüvitisele.

Muudatus aitab seadusandluse kooskõlla viia ka praktikaga. Töötukassa on juba kehtivate

õigusaktide rakendamisel jaatanud isiku õigust töötuskindlustushüvitisele, kui teenistussuhe

lõppes katseajal.

Eelnõuga muudetakse seaduse § 101 lõiget 1 ja tehakse muudatus teenistusest vabastamisest

etteteatamise sättes. Kehtiva ATS § 101 lõike 1 kohaselt oleneb koondamise tõttu teenistusest

vabastamise etteteatamise tähtaeg ametniku avaliku teenistuse staažist. Avaliku teenistuse staaž

hõlmab kogu teenistussuhte kestust avalikus teenistuses. ATS § 101 lõike 1 kohaselt teatatakse

ametnikule, kes vabastatakse teenistusest koondamise tõttu, sõltuvalt ametniku teenistusstaažist

koondamisest ette 15–90 kalendripäeva. TLS § 97 sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise

etteteatamistähtajad. TLS § 97 lõike 2 kohaselt sõltuvad töölepingu lõppemisest etteteatamise

tähtajad töötaja ja tööandja vahelise töösuhte kestusest. Praktikas on ilmnenud, et kogu avaliku

teenistuse staaži arvestamine koondamisest etteteatamisel on teatud juhtudel asutuste jaoks

liialt koormav. Näiteks olukorras, kui ametnik on ametiasutuses tööl olnud kuus kuud, kuid

tema staaž avalikus teenistuses kokku on üle 10 aasta ja ametiasutusel tekib vajadus ametikoht

33

koondada, tuleb koondamisest teatada ette 90 kalendripäeva. Eriti suuremate ümberkorralduste

ja struktuurimuudatuste puhul raskendab pikk etteteatamistähtaeg ümberkorralduste läbiviimist

ja pikendab nende kulgu.

Koondamise olukorras erinev etteteatamistähtaeg ametnike ja töötajate puhul on põhjendamatu

ja sama ametiasutuse sees ka sisemist õiglust riivav. Seetõttu on kavandatava muudatuse

eesmärgiks muuta ATSi selliselt, et koondamise korral on etteteatamise tähtaeg seotud

ametiasutuses teenistuses oldud ajaga. ATS § 101 muudatusest tuleneb ka ATS § 26 muudatus,

sest kui koondamisest etteteatamine ei oma enam seost teenistusstaažiga, ei ole ametikohale

nimetamise haldusaktis vaja märkida teenistussuhte kestust avalikus teenistuses ega eraldi

avaliku teenistuse staaži dokumentidega koguda. Kavandatav muudatus ei ole vastuolus

eriseadustega, sest eriseadustes sätestatud pensionistaaž on seotud eriteenistuses töötamisega,

mida juba täna kogutakse eraldi ja eriseaduste alusel.

Eelnõuga täiendatakse seaduse rakendussätete peatükki jaoga 12. Uues jaoks on viis

paragrahvi, mis on seotud käesoleva eelnõu rakendamisega.

Uue ATS § 1346 eesmärgiks on reguleerida, mis saab kehtivate töölepingutega siis, kui

jõustuvad ATSi muudatused. Paragrahv 1346 sätestab üldised reeglid, mille kohaselt

senikehtinud töölepingutele kohaldatakse pärast eelnõu seaduse jõustumist lisaks TLSile ka

ATSi asjakohaseid sätteid. Kehtivaid töölepinguid ei pea kohustuslikus korras ümber

vormistama ja kui töölepingu tingimus on pärast eelnõu seadusena jõustumist vastuolus

ATSiga, kohaldatakse lepingutingimuse asemel ATSis sätestatut. Eeltoodu aga ei välista

nõudeid, mis on tekkinud enne 2026. aasta 1. juulit. Üldise õiguspõhimõtte kohaselt

kohaldatakse seni kehtinud seadust asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne

uue seaduse jõustumist. Lisatava paragrahvis sätestatakse ka, et kui töölepingu tingimus on

pärast 2026. aasta 1. juulit vastuolus käesoleva seaduse sättega, kohaldatakse lepingutingimuse

asemel käesolevas seaduses sätestatut.

Lisatava ATS § 1347 näol on tegemist rakendussättega, milles nähakse ette, kuidas hakkab

kulgema määramata ajaks teenistusse võetud keskastmejuhi ja valitsusasutuse juhi asetäitja

teenistustähtaeg. Eelnõukohase muudatuse jõustumisel muutub keskastmejuhi ja

valitsusasutuse juhi asetäitja teenistuskoht tähtajaliseks ehk nimetatakse ametisse määratud

tähtajaks (viieks aastaks). Kuivõrd kehtiva seaduse alusel on keskastmejuhid ja valitsusasutuse

juhi asetäitjad ametisse nimetatud määramata ajaks ning seega vajab seadus rakendussätet

teenistussuhete ümberkujundamise kohta. Seaduse jõustumise päeval eelnimetatud

ametikohtadel ametis olevatel ametnikel on õigustatud ootus, et teenistussuhe riigiga uute

reeglite kehtestamisel jätkub mõistliku aja jooksul.

Rakendussätte kohaselt loetakse 2026. aasta 1. juulil teenistuses olev ATS § 23 lõike 2 punktis

2¹ nimetatud juht ja valitsusasutuse juhi asetäitja ametisse nimetatuks kuni 2031. aasta 30.

juunini. Senistele andmetele tuginedes on selleks ajaks suurem osa keskastmejuhtidest

ametikohta vahetanud ja esimese viieaastase tähtaja saabumine ei tekita ebaproportsionaalselt

suurt personali liikumist. Andmaks suuremat paindlikkust, antakse rakendussättega

ametiasutusele õigus juhtteenistustähtaja lõppedes nimetada ametikohale täiendavalt kaheks

aastaks. Sätte teine lause täpsustab, et sellist ametikohale nimetamist ei loeta ATS § 23 lõike 3

mõttes ametikohale nimetamiseks. See tagab see, et vahepealne ajutine pikendamine ei

vähendaks ametniku võimalusi saada ATS § 23 alusel teistkordselt nimetatuks samale

ametikohale.

34

Eelnõuga seadusesse lisatava ATS § 1348 sätestab ametiasutustele kohustuse viia töölepingulise

keskastmejuhiga sõlmitud tähtajatu tööleping ATSi § 231 nõuetega kooskõlla hiljemalt 2027.

aasta 30. juuniks. ATSi §-ga 231 kehtestatakse ametiasutuste töölepingulistele struktuuriüksuste

juhtidele viieaastase tähtajaga töölepingud. Aastane periood üleminekuks on ette nähtud, et

ametiasutused saaksid tähtajatud töölepingud üle vaadata ja keskastmejuhtidele kehtestatud

tähtajalistele töösuhtega kooskõlla viia.

Eelnõuga seadusesse lisatava ATS §-ga 1349 nähakse ette teenistusest vabastamisest

etteteatamise erisus. Lisatava sätte kohaselt teatakse ametnikule, kes on 2026. aasta 1. juulil

ametnikuna avalikus teenistuses, koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ette enne 2026.

aasta 1. juulit kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 101 sätestatud korras.

Lisatava ATS §-ga 13410 nähakse ette analüüsikohustus seoses eelnõuga tehtava muutuvpalga

piirmäära suurendamisega. Lisatava paragrahvi kohaselt analüüsib valdkonna eest vastutav

minister hiljemalt 2029. aastal 2026. aasta 1. juulil jõustunud ATS § 64 lõike 5 muudatusega

kaasnevat mõju ja esitab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral ettepaneku regulatsiooni

muutmiseks. Analüüsi eesmärk on hinnata, kas ja kuidas on muutuvpalga piirmäära

suurendamine mõjutanud muutuvpalga maksmist. Avaliku teenistuse palgasüsteemi

aluspõhimõteteks on palgakindlus ja palgasüsteemi läbipaistvus. Palgakindlus ehk kindlus

sissetuleku stabiilsuse ees on vajalik, et ametnik teeks otsuseid erapooletult. Muutuvpalk on

palga ebaregulaarne osa ning see ei tohiks olla tavapärane lisatasu. Muutuvpalga maksmine

annab ametiasutuse juhile paindlikkust ja võimalust rakendada põhipalga kõrval lisanduvaid

meetmeid kvalifitseeritud ja heade töötulemustega ametnike motivatsiooni tõstmiseks.

Kehtiva ATSi kohaselt on muutuvpalga piirmäär kuni 20 protsenti ametniku aastasest

põhipalgast. Eelnõuga täiendatakse muutuvpalga regulatsiooni selliselt, et erakorralistel

asjaoludel võib kalendriaasta jooksul muutuvpalka ametniku põhipalgale lisaks maksta kuni 30

protsenti ametniku aastasest põhipalgast, kui ametiasutus on sellised muutuvpalga maksmise

tingimused palgajuhendis sätestanud. Hindamaks, kas ja kuidas erakorralisteks juhuks

ettenähtud suurem muutuvpalga piirmäär täidab seaduses nimetatud eesmärki ja erakorralistest

vajadustest tingitud suuremat vajadust paindlikkuse järgi, analüüsib valdkonna eest vastutav

minister (eelnõu koostamise ajal rahandusminister41) kahe aasta möödudes muudatusega

kaasnenud mõju ja eelarvevahendite kasutamist.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse TLS § 68 lõiget 6, mis reguleerib puhkuse aegumist. Nimetatud

paragrahvi lõikesse 6 lisatakse põhipuhkuse aegumise peatumise alusena ajutise töövõimetuse

aeg, kuid ainult juhul, kui ajutise töövõimetuse tõttu ei ole töötajal võimalik kasutamata jäänud

põhipuhkust ära kasutada aegumistähtaja jooksul. See tähendab, et puhkusenõude aegumine ei

peatu iga kord, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu. Seadus reguleerib puhkuse aegumise

peatumist olukorras, kus ajutise töövõimetuse tõttu ei saa inimene oma aeguvat puhkust

kasutada. Näiteks kui töötajal on puhkus planeeritud septembrisse, kuid ta on pikalt töövõimetu

(nt september-detsember) ning tema puhkus aegub selle aja jooksul. Samas võib olla ka

olukord, kus töötajale jääb pärast töövõimetuslehel olemist veel aega detsembris puhkust

kasutada, kuid see ei ole võimalik (nt ei sobi see töötajale või tööandjal ei ole võimalik puhkust

võimaldada). Kirjeldatud olukordades jääb töötaja haiguse tõttu ilma võimalusest puhata,

mistõttu on põhjendatud puhkuse aegumise peatumine selleks perioodiks. Töötaja peaks

kasutamata jäänud põhipuhkuse ära kasutama mõistliku aja jooksul pärast ajutise töövõimetuse

perioodi lõppu.

41 Peaministri 12.08.2024. a korraldus nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite

vastutusvaldkonnad“, RT III, 14.08.2024, 1

35

Nimetatud põhimõte tuleneb Euroopa Kohtu praktikast. Ühendatud kaasustes C‑518/20 ja

C‑727/20 jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et direktiivi 2003/88/EÜ artikliga 7 on vastuolus

olukord, kus töötaja õigus kasutada põhipuhkust, mis on omandatud perioodil, mil töötaja

tegelikult töötas, enne töövõimetuks jäämist, võib aeguda siseriiklikus õiguses ette nähtud

aegumisperioodi lõpus, kuigi tööandja ei ole töötajale õigel ajal andnud võimalust puhkust

kasutada. Kuivõrd Eestil on kohustus rakendada direktiivi 2003/88/EÜ ja selle tõlgendusi, tuleb

TLS regulatsioon viia Euroopa Kohtu praktikaga vastavusse. Seega pikeneb edaspidi

põhipuhkuse aegumisperiood töötaja ajutise töövõimetuse perioodi võrra, kui ajutine

töövõimetus takistab töötajal puhkuse kasutamist enne selle aegumist.

Lõikes 7 sätestatakse uus põhimõte, mille kohaselt tööandja teavitab töötajat kasutamata ja

aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja

jooksul. Tööandja kohustus töötajat teavitada aeguvast põhipuhkusest on oluline, et töötaja

oleks teadlik piiratud ajast, mille jooksul tal on võimalik veel põhipuhkust kasutada enne, kui

puhkus aegub. Selleks, et töötaja saaks ka päriselt puhkust kasutada, tuleb teda põhipuhkuse

aegumisest teavitada selliselt, et töötajale oleks selgelt arusaadav, kui palju tal on puhkust

kasutamata, millal kasutamata puhkus aegub ja et puhkuse kasutamine oleks ka võimalik enne

aegumistähtaja lõppu. Näiteks piisab teavituseks vajaliku informatsiooni kuvamisest mõnes

keskkonnas, kus on näha puhkusearvestus, kui see keskkond on tööajatele igal ajal ligipääsetav.

Lisaks on oluline, et töötajat teavitatakse puhkuse aegumisest piisav aeg ette. Piisav aeg võib

olla erinev, olenevalt sellest, kui palju on töötajal puhkust kasutamata. Teavitus tuleb teha

aegsasti, et töötaja saaks puhkuse kasutamist ette planeerida.

Paragrahvi 68 täiendatakse ka lõikega 8, mille kohaselt põhipuhkuse nõue ei aegu ühe aasta

jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg

6), kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada. Aegumata jäänud puhkuse

kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Muudatus lähtub Euroopa Kohtu otsusest C-120/21. Nimetatud otsuses jõudis Euroopa Kohus

järeldusele, et direktiivi 2003/88/EÜ artikliga 7 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille

kohaselt töötaja õigus põhipuhkusele aegub seaduses sätestatud aegumisperioodi lõpus, kuigi

tööandja ei ole töötajale tegelikult andnud võimalust puhkust kasutada. Euroopa Kohus on

selgitanud, et tööandja peab end kaitsma kasutamata tasustatud põhipuhkuse tõttu esitatud

hilinenud taotluste eest sellega, et ta järgib tal töötaja suhtes lasuvat kohustust anda teavet ja

kutsuda üles, mis tagab õiguskindluse, ilma et piirataks töötaja õigust puhkusele.

Sätte eesmärk on tagada töötajatele võimalus puhkust kasutada olukorras, kus tööandja

pahatahtlikult ei ole seda aegumistähtaja jooksul töötajale võimaldanud. Puhkuse

mittevõimaldamisena ei käsitleta nt olukordi, kus puhkus katkestatakse või puhkust ei ole

võimalik anda töötaja soovitud ajal, kuid puhkust võimaldatakse kasutada muul ajal. Sisuliselt

on tegemist olukorraga, kus töötaja on aktiivselt avaldanud soovi puhkust kasutada, kuid

tööandja ei võimalda talle puhkuse kasutamist kogu aegumistähtaja jooksul. Seega ei rakendu

lõikes 8 sätestatu, kui töötaja ise puhkuse kasutamiseks soovi ei avalda. Näiteks kui tööandja

on töötajat teavitanud aeguvast puhkusest ning töötaja ei esita tööandjale avaldust puhkuse

kasutamiseks aegumistähtaja jooksul, siis aegub puhkus vastavalt TLS § 68 lõikes 6 sätestatule.

Kui tööandja ei võimalda siiski töötajal puhkust kasutada ning seetõttu puhkus aegumistähtaja

jooksul ei aegu, tuleb töötajal aegumata jäänud puhkuse kasutamiseks tööandjale oma soovist

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva ette teatada, kui pooled ei ole

teisiti kokku leppinud. Aegumata jäänud puhkus tuleks töötajal ära kasutada mõistliku aja

jooksul.

36

Aegumata jäänud puhkuse kasutamisele kohaldub TLS § 69 lõige 3, mille kohaselt teatab

töötaja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Aegumata

jäänud puhkus tuleks töötajal ära kasutada mõistliku aja jooksul.

Eelnõu §-ga 3 tehakse muudatused TKindlS-sse. Kehtiva TKindlS § 141 järgi on

koondamishüvitist õigus saada töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis

aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud TLS

§ 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle

teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel. Seega koondamishüvitise

määramisel võetakse ametnike puhul võetakse arvesse kogu ametniku teenistusstaaž avalikus

teenistuses. Töötajale koondamishüvitise määramisel võetakse aluseks selle töösuhte kestus,

mis on lõppenud koondamise tõttu või TLS § 37 lõike 5 alusel. Ametniku puhul kogu

teenistusstaaži arvesse võtmine võib viia ebavõrdse olukorrani, eriti mitme järjestikuse

koondamise korral lühikese ajaperioodi sees. Näiteks, kui aasta jooksul koondatakse üle 10-

aastase teenistusstaažiga ametnik kahest ametikohast, võetakse mõlemal korral

koondamishüvitise arvutamisel aluseks teenistusstaaž üle 10 aasta. TKindlS § 142 lõike 1 punkti

2 kohaselt makstakse kindlustushüvitist koondamise korral ametnikule, kelle teenistusstaaž on

kestnud üle kümne aasta – kahe kuu keskmise palga ulatuses. Toodud näite puhul tekib kehtiva

seaduse alusel ametnikul õigus koondamishüvitisele mõlema koondamise korral kahe kuu eest,

ehk kokku maksab Eesti Töötukassa hüvitist nelja kuu eest. Töölepingu alusel töötanud töötaja

puhul võetakse aga aluseks töösuhte kestus viimase tööandja juures.

Eelnevalt tulenevalt ja seoses eelnõuga tehtud ATS § 101 lõikes 1 tehtava muudatusega,

muudetakse TKindlS selliselt, et edaspidi arvestatakse ametnikule koondamishüvitise

maksmisel ametniku teenistussuhte kestust selles ametiasutuses, kust ta koondati.

Töölepingulistele töötajatele kohaldub samasugune regulatsioon juba täna.

Eelnõuga kehtestatakse TKindlS § 522 lõigetega 3 ja 4 rakendussäte, mille kohaselt isikutele,

kelle teenistussuhe lõppes enne 2026. aasta 1. juulit, kohaldatakse TKindlS kuni 2026. aasta 1.

juulini kehtinud redaktsiooni § 6 lõikes 4 ning §-des 141 ja 142 sätestatut. Täiendav rakendussäte

on vajalik 14. mail 2025 Riigikogu poolt vastu võetud ja 22. mail 2025 Vabariigi Presidendi

poolt välja kuulutatud töötuskindlustuse seaduse muudatuste tõttu (RT I, 03.06.2025, 1),

millega kehtestatakse uus töötuskindlustuse liik, baasmääras töötuskindlustushüvitis.

Muudatustega seoses hakkab TKindlS § 6 lõige 4 alates 1. juulist 2026 reguleerima üksnes ühe

töötuskindlustushüvitise liigiga (sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis) seonduvat ning uue

baasmääras hüvitise saamise tingimused hakkavad olema uues §-s 61, mille lõike 6 kohaselt

 kohaldatakse TKindlS § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi ka uuele baasmääras

töötuskindlustushüvitisele. Seega tuleb eelnõu § 4 punktiga 8 sätestatud erisust alates 1. juulist

2026 kohaldada ka neile isikutele, kelle teenistussuhe on lõppenud enne 1. juulit 2026 ja kellel

pärast 1. juulit 2026 tekib õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele.

Eelnõu §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks VVS § 49 lõike 1 punkt 6. Viidatud punkti kohaselt

on ministeeriumi juhina ministri pädevuses nimetada ametisse ja vabastada ametist kantsleri

ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja, Välisministeeriumis peadirektori või sõlmida ja

lõpetada temaga tööleping või anda selleks volitus kantslerile. Kuivõrd eelnõuga sätestatakse

ametiasutustes ja sealhulgas ka ministeeriumides tähtaegsed teenistus- ja töösuhted

keskastmejuhtidele, on oluline näha ette ka meetmed, mis aitavad vältida ametnike

politiseerumist. ATS § 51 lõike 2 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma

(tegema otsuseid, kohaldama seadusi) erapooletult (neutraalsuskohustus), sealhulgas valima

teenistusülesandeid täites ühelt poolt igaühe õigusi ja vabadusi ning teiselt poolt avalikku huvi

(seotus avaliku huviga) parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse. Ametniku

37

neutraalsuskohustusest tulenevalt ei tohi ametnik ametiasutuse suhtes ja haldusesiseselt oma

teenistusülesannete täitmise raames kestvalt ja aktiivselt toetada ühe kindla erakonnapoliitilise

nägemuse edendamist. Ametnik ei või olla erapoolik, vaid peab säilitama võime arvestada ka

erinevate osapoolte huvidega. Ametniku neutraalsuskohustus ja seotus avaliku huviga ei ole

üksnes ametniku teenistuskohustus, vaid see kuulub iga õigusriiklikest kaalutlustest lähtuva

haldusmenetluse hulka.42

Ametnike erapooletuse tagamiseks jäetakse ministeeriumi osakonnajuhataja ametisse

nimetamine ja ametist vabastamine ning töölepingu sõlmimine ja selle lõpetamine kantsleri

pädevusse. VVS § 53 lõike 5 kohaselt nimetab kantsler ametisse ja vabastab ametist

ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu, välja

arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist või kellega sõlmib ja lõpetab

töölepingu minister. Ministri pädevusse jääb ministrile vahetult alluva nõuniku ametisse

nimetamine ja ametist vabastamine või temaga töölepingu sõlmimine ja lõpetamine.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõiget 2 täiendades seda teise

lausega, mille kohaselt ei kohaldata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule

katseaega. Muudatusega viiakse säte, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

volinikule ei kohaldata katseaja, võrdse kohtlemise seadusesse. Seni sätestas ATS § 24 lõike 4

punkt 6, et katseaega ei kohaldata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule.

Eelnõu §-ga 6 nähakse ette eelnõu jõustumine 1. juulil 2026. aastal. Seadus jõustub sellel

kuupäeval, et jätta piisav vahemik seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele, et osapooled

saaksid end muudatustega kurssi viia ja oma tegevuse kooskõlla viia.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja

korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18/11/2003, lk 0009 – 0019) rakendamisega.

Kuivõrd Eestil on kohustus rakendada direktiivi 2003/88/EÜ ja selle tõlgendusi, viiakse TLS §

68 lõike 6 regulatsioon Euroopa Kohtu praktikaga vastavusse. Täpsemaid selgitusi vt

seletuskirja 3. osast eelnõu § 3 – TLS muutmise kohta.

Selleks, et jääks seaduse vastu võtmise ja jõustumise vahele piisav vacatio legis, jõustub seadus

1. juulil 2026. a.

6. Seaduse mõjud

Seadusega kavandatavad muudatused avaldavad mõju valdavalt vaid riigiasutustele

töökorraldusele, kuludele ja tuludele.

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel puudub mõju keskkonnale, haridusele, kultuurile, spordile,

infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, siseturvalisusele ning riigikaitsele ja välissuhetele.

42 K. Lang, I. Pärnamägi, E. Sarapuu. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat. Justiitsministeerium: 2013.

https://www.fin.ee/media/1977/download, § 51 kommentaar.

38

Muudatused on suunatud avalikele teenistujatele (ametnike ja ametiasutuste töötajate)

kohalduva regulatsiooni ühtlustamisele. Samuti vastavad muudatused väljakujunenud

praktikale ametiasutuste sisemise töökorralduse osas. Enamik muudatustest mõjutab

riigiasutuste töökorraldust seoses ametiasutuste töötajatele mõnede ATSi normide

kohaldamisega. Muudatused ei mõjuta sihtrühma toimimist olulisel määral ja kavandatavad

muudatused saab ellu viia tavapärase töö käigus.

2024. aastal oli avalike teenistujate arv 28 456. Teenistujate osakaal Eesti tööealisest

elanikkonnast (15–74-aastased) on viimastel aastatel olnud stabiilselt 2,8%. Riigi

ametiasutustes 22 784 teenistujat ning KOV ametiasutustes 5 672 teenistujat. Rohkem

statistikat leiab Rahandusministeeriumi veebilehelt.

Riskide või ebasoovitavate mõjude kaasnemine on ebatõenäoline, sest muudatused jälgivad

ATSi aluspõhimõtteid ning suurendavad läbipaistvust, ühetaolisust ja avalike vahendite

eesmärgipärast kasutamist.

Kavandatav muudatus 1: Ametnikueetika ümberkujundamine avaliku teenistuse

eetikaks

Muudatuse kohaselt laiendatakse ATSis reguleeritud ametnikueetika kohaldamisala ja eetika

nõuded hakkavad kohalduma ka ametiasutuste töötajatele. Kuigi ametniku eetikakoodeksi

järgimine on kohustuslik ametnikele, eeldatakse juba täna, et samu põhimõtteid järgivad ka

töölepingu alusel avalikus teenistuses olevad inimesed.

Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on

ametiasutuste töötajad (7798 isikut 31.12.2022 seisuga) ja ametnikueetika nõukogu.

Kavandatav muudatus kasvatab ühiskonna usaldust avalike teenistujate suhtes. Samuti on

muudatus kooskõlas ühiskonna ootusega avaliku teenistuse läbipaistvusele, avatusele ning

kõrgendatud eetilistele ja moraalsetele nõuetele. Muudatusel puuduvad ebasoovitavad mõjud,

sest kuigi kehtiva seaduse järgi eetika järgimine ametiasutuste töötajatele kohustuslik ei ole, on

uuringus „Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses“43 välja toodud, et ametnikud ja ametiasutuste

töötajad on küllaltki üheselt veendunud, et ametniku eetikakoodeksis toodud väärtused kehtivad

kõigile avalikus teenistuses töötavatele inimestele, olenemata nende ametniku- või

töötajastaatusest. Ühtne eetika raamistik tugevdab läbi eetilise käitumise demokraatiat ja

usaldust ametiasutuste vastu, aitab ära hoida korruptsiooni ja ebaeetilist käitumist ning

kinnistada head valitsemistava. Ühtsete eetika põhimõtete poole liiguvad ka Euroopa Liidu

institutsioonid tervikuna, luues uue katusorganisatsiooni eetika jaoks.

Ametiasutustel on võimalik koolitada oma töötajaid, et tõsta nende teadlikkust avaliku

teenistuse eetikast. Kuna ametiasutuste töötajatele hakkab muudatuse jõustudes kohalduma seni

ametnikele kohaldunud eetika, on ametiasutused eetikanõuetest teadlikud ning sellekohase

teabe jagamine ei ole ametiasutusele tundmatu. Näiteks tehakse juba praegu mitmetes

ametiasutustes uutele ametnikele ja töötajatele ühiseid info- või sisseelamiskoolitusi, kus

antakse ülevaade eetikast ja teavitatakse uusi teenistujaid sellest, kust leida vajalikku teavet.

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatusega kaasnev mõju on üldiselt

positiivne, kuna kasvatatakse avalikkuse usaldust avalike teenistujate ja seeläbi riigiasutuste

vastu tervikuna.

43 Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses, 2017. Kättesaadav aadressilt

2017_Rollid_ja_hoiakud_avalikus_teenistuses.pdf (centar.ee)

39

Kavandatav muudatus 2: Palka puudutavate sätete kohaldamine ametiasutuste

töötajatele

Muudatuse kohaselt hakatakse ATSis sätestatud palka ja palgakomponente puudutavaid

reegleid kohaldama ka ametiasutuste töötajatele. Muudatusega nähakse ette, et ametiasutuse

töötajale tööülesannete täitmise eest töötasu maksmisel kohaldatakse samasuguseid

palgakomponente (põhipalk, muutuvpalk ja lisatasu) ja piiranguid kui ametnikele.

Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm

on ametiasutuste töötajad (7798 isikut 31.12.2022 seisuga).

Muudatus loob avalike teenistujate jaoks ühtsed töö tasustamist puudutavad alused ning sellest

tulenevalt muutub ametiasutuste töötajate palgakorraldus selgemaks ning läbipaistvamaks.

Ametiasutuse töötajale võivad ametnikuga võrreldes kohalduda soodsamad töö tasustamise

tingimused, kuid töö tasustamisel ei ole põhjendatud ametnike ja töötajate sedavõrd oluline

eristamine. ATSi järgi on ametnike teenistusülesanded suurema mõju ja vastutusega, mistõttu

ei tohiks nad palgapositsioonil olla kehvemas seisus kui töötajad, kelle töö peaks avaliku võimu

teostamist vaid toetama. Palgakorralduse ühtlustamine aitab tagada ametnike ja töötajate võrdse

kohtlemise ametiasutuse sees ning seeläbi tõuseb avalike teenistujate motivatsioon.

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatuse tulemusena võib väheneda avaliku

sektori atraktiivsus tööandjana töötajate jaoks, sest ATSis sätestatud palga maksmisega seotud

sätete rakendamisel ei ole neis küsimustes enam töötajatel võimalik tugineda TLSi sätetele, mis

annavad suurema vabaduse palga ja sellega seotud tasude maksmisel. Samas näitab iga-aastane

palgastatistika, et üldjoones koheldakse ametnikke ja töötajaid võrdselt, mistõttu ei pruugi

muudatusel avaliku teenistuse atraktiivsusele negatiivset mõju.

Kavandatav muudatus 3: Katseaja ja ületunnitöö põhimõtete ühtlustamine TLSiga ning

arengu-ja hindamisvestluse regulatsiooni lihtsustamine

Muudatuse tulemusena ühtlustatakse avalikus teenistuses katseaja ja ületunnitöö hüvitamise

regulatsioon TLSiga ning lihtsustatakse arengu- ja hindamisvestluste korda.

Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm

on ametnikud ja ametiasutuste töötajad (kokku 27 935 isikut 31.12.2022 seisuga).

Kavandatava muudatuse tulemusena liigutakse nii ühtsema kui ka paindlikuma töösuhete

regulatsiooni poole. Ajal, kui riigi- ja erasektori koostöö on pidevas laienemises ning inimeste

liikuvus avaliku ja erasektori vahel on suurem kui kunagi varem, on põhjendatud ühtlustada

ametnikele kehtestatud nõudeid töötajatele suunatud nõuetega. Seda toetab ka Eesti avaliku

teenistuse väga kõrge avatuse tase, mis tähendab, et avalikku teenistusse on võimalik siseneda

kõigil tasemetel ja liikumine avalikust teenistusest sisse või välja on lihtne.

Ühtlustamisel on silmas peetud, et ühiskonna ootused avalikele teenistujatele erinevad ootustest

erasektori töötajatele. Kavandatavate muudatustega vähendatakse ATSi ja TLSi erisusi

valdkondades, mille puhul erisused ei ole põhjendatud. Muudatused, mis on mõeldud

ühtlustamaks ATSi regulatsiooni TLSi regulatsiooniga (katseaega ja ületunnitööd puudutavad

muudatused), annavad ametiasutustele võimaluse suuremaks paindlikkuseks. Samuti toetavad

muudatused avaliku teenistuse detsentraliseerituse põhimõtet, mis võimaldab ametiasutustele

suhteliselt suure vabaduse enda eripärast lähtuva süsteemi kujundamisel.

40

Arengu- ja hindamisvestluste korra lihtsustamine võimaldab asutustel vestluste formaate

kohandada paremini organisatsioonidesse sobivaks. Töötulemuste hindamine ja järgmise

perioodi eesmärkide läbirääkimine on jätkuvalt olulised ja vajavad tähelepanu, nagu ka

ametniku arenguvõimaluste kaardistamine. Samas on ametniku arengu- ja hindamise

seisukohalt kaasaegsemaid ja paremini eesmärki saavutavaid võimalusi ning sellest tulenevalt

jääb arengu- ja hindamisvestluste korraldus täielikult asutuse otsustada.

Ületunnitöö tegemist puudutab muudatus, mille kohaselt näeb ATS edaspidi ette eelduse

ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Tööaja piirangu eesmärgist lähtuvalt täidab ületunnitöö

hüvitamine vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses eelkõige tervisekaitse eesmärki.

Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on

vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks.44 Töö hüvitamine vaba ajaga tähendab

ametniku puhkeaega ametiasutuse kulul, see tähendab hüvitisena antud vaba aeg loetakse

tasustamise mõttes töötatud aja hulka, kuid ametnik sel ajal teenistusülesandeid ei pea täitma.

Ka makstakse ametnikule tavapärast palka selle aja eest, mil ta ületunnitööd tegi.

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatusega ei ole ebasoovitavaid mõjusid

oodata ja ebasoovitavate kõrvalmõjude avaldumise risk on madal. Kuivõrd kavandatavad

muudatused on suuremalt jaolt korrastavat laadi ja personalitööd lihtsustavad, ei kaasne

nendega olulisi mõjusid. Samuti ei kaasne ühiskonna jaoks kavandatava muudatusega olulisi

mõjusid.

Kavandatav muudatus 4: emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või

vanemapuhkusel viibiva tippjuhi ametikoha täitmine sisekonkursi või tähtajalise

üleviimise korras

Muudatusega nähakse ette võimalus täita emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või

vanemapuhkusel viibiva tippjuhi ametikoht sisekonkursi või tähtajalise üleviimise korras.

Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest on mõjutatud eelkõige

tippjuhid (peaaegu 100 isikut). Vähesel määral ka ametnikud ja ametiasutuste töötajad (kokku

27 935 isikut 31.12.2022 seisuga).

Eesti avalik teenistus põhineb kompetentsusel ja avatusel ning sellest tulenevalt tuleb tippjuhi

ametikoht reeglina täita avaliku konkursi korras. Luues võimaluse täita tippjuhi ametikoht

sisekonkursi või tähtajalise üleviimise korras, kui nn asendatav tippjuht viibib emapuhkusel,

isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel, suurendab paindlikkust tippjuhi

ajutiseks asendamiseks, oluliselt kaugenemata kompetentsusel ja avatusel põhinevast värbamis-

ja valikuprotseduurist. Tippjuhi ametikohale sisekonkursiga või tähtajalise üleviimise teel

asendaja otsimise võimalust piiratakse nn vanemapuhkusega, sest sel juhul on asenduse aeg

seadusega piiratud ning täna on selline eemalviibimine ainuke ATSis nimetatud tähtaja

kulgemist peatav äraolek.

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatusega ei kaasne olulisi mõjusid.

Muudatus suurendab ametiasutuste paindlikumat töökorraldust.

Kavandatav muudatus 5: Koondamisest etteteatamise tähtaja sidumine ametiasutuses

töötatud ajaga

44 E. Käärats, T. Treier, S. Suder, M. Pihl, M. Proos, M. Koks, U. Saar. Töölepingu seadus. Selgitused

töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium: 2021. https://sm.ee/media/1908/download, TLS § 44 selgitus.

41

Muudatuse tulemusel sõltub ametnikule koondamisest etteteatamise aeg sellest, kui kaua on

ametniku teenistussuhe selle ametiasutusega kestnud.

Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm

on ametnikud (19 000 isikut 31.12.2022 seisuga).

Kehtiva ATS § 101 kohaselt sõltub ametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamisel

etteteatamise tähtaeg sellest, kui pikk on ametniku teenistusstaaž avalikus teenistuses. Seevastu

aga TLSi kohaselt sõltub töölepingu erakorralise ülesütlemise korral etteteatamistähtaeg sellest,

kui kaua on töötaja töösuhe vastava tööandja juures kestnud. Etteteatamistähtaeg on aeg

inimesele ümberkohanemiseks ja uue töökoha leidmiseks. TLSi selgitustes on märgitud, et

töösuhte lõppemisest etteteatamise tähtaeg on ülesütlemist pehmendav meede, mille eesmärk

on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ning võimaldada talle aega uue töö otsimiseks.45

Praktikas on selgunud, et väga pika avaliku teenistuse staažiga ametnike puhul on koondamisest

etteteatamise tähtaeg suhteliselt pikk ka siis, kui isik on viimases ametiasutuses töötanud

oluliselt vähem aega. ATSi kohane koondamisest etteteatamise tähtaeg on vahemikus 15–90

kalendripäeva. Tänaseks ei ole ilmnenud mõjuvaid põhjuseid, miks ametnikule koondamisest

etteteatamisel peaks lähtuma ametniku kogu avaliku teenistuse staažist. Koondamise olukorras

erinev etteteatamistähtaeg ametnike ja töötajate puhul on põhjendamatu ja sama ametiasutuse

sees ka sisemist õiglust riivav.

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatusega ei kaasne olulisi mõjusid.

Muudatuse tulemusena väheneb koondamisest etteteatamise tähtaeg nende ametnike jaoks,

kelle teenistusstaaž avalikus teenistuses on pikem, kui asutuses, kus ta koondamise ajal töötab.

Muudatus võib mõjutada koondatavate ametnike leibkondade toimetulekut ja majanduslikke

otsuseid, kuna koondamise korral võivad nad ilma jääda sissetulekust, millega nad on

arvestanud pikemaks ajaks. Samuti lüheneb aeg, mil neil on võimalik uut tööd otsida või oma

elu ümber korraldada. Samas tuleb arvestada, et koondatud ametnikul on õigus

koondamishüvitisele töötuskindlustuse seaduse alusel, mida olenevalt staaži pikkusest

makstakse ühe kuni kahe kuu keskmise palga ulatuses. Selle aja jooksul on võimalik otsida uut

töökohta ning töökoha otsimise ajaks on tagatud ka piisav sissetulek.

Kavandatav muudatus 6: Ametniku ja töötaja tähtajaline üleviimine teisele ameti- või

töökohale ja võimalus tähtajalise üleviimise erakorraliseks lõpetamiseks

Muudatusega tekib ametiasutuse töötajal võimalus töötada tähtajalise üleviimise korras teisel

ametikohal ning seadust täiendatakse alusega tähtajalise üleviimise erakorraliseks

lõpetamiseks.

Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm

on ametnikud ja ametiasutuste töötajad (kokku 27 935 isikut 31.12.2022 seisuga).

Tähtajalist üleviimist puudutavate muudatuste eesmärk on võimaldada avaliku teenistuse sees

lisaks ametniku kohalt ametniku kohale liikumisele ka ameti- ja töökohtade vahelist liikumist.

Omavahelise liikuvuse olulisus tuleb välja näiteks kriisides või eriolukordadega toimetuleku

tagamisel. Teisalt vastab avaliku sektori ülene ja tõhus liikumine inimeste ootustele

karjäärivõimaluste kohta, sest just karjäärivõimaluste puudumist on hinnatud peamiseks

45 E. Käärats, T. Treier, S. Suder, M. Pihl, M. Proos, M. Koks, U. Saar. Töölepingu seadus. Selgitused

töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium: 2021. https://sm.ee/media/1908/download, TLS § 97 selgitus.

42

põhjuseks avalikust teenistusest lahkumisel. Sestap peab personalipoliitika suunduma

suuremale karjääritegevuste toetamisele asutuste üleselt ning üheks võtmeteguriks selles on

ametiasutuste töötajate ja ametnike omavaheline liikumine. Statistika näitab, et tähtajalise

üleviimise võimalusi kasutatakse Eestis pigem vähe, alla 0,1% ametnikest on ATSi alusel aasta

lõikes liikunud. Võrdluseks saab tuua Austraalia, kus personaliplaneerimist ja arendamist

toetatakse keskselt ja süsteemselt, ning kus on 2021. aastal ajutist liikumist kasutanud 20,4%

teenistujatest. Taoline liikumine aitab avaliku teenistuse siseste karjääripöörete tegemisel ning

toetab teenistujate edasi- ja ümberõpet. Ka aitab seaduse tasandil valdkonna määratlemine

tagada ühtsed hüved, näiteks säilitada ametikoha ja töökoha vahel liikudes puhkuse- ja muude

tasude arvestuse, mis praegu võimalik ei ole.

Võimalus tähtajalise üleviimise erakorraliseks lõpetamiseks võib suureneda tähtajaliselt

üleviidud avaliku teenistuja ebakindlust, sest üleviimist on vastuvõtva asutuse poolt võimalik

erakorraliselt lõpetada. Kohtupraktika kohaselt on töösuhe kui usaldussuhe töötaja ja tööandja

vahel ja kui üks lepingu pooltest ei vasta ootustele, ei saa sundida teist poolt koostööd jätkama.

Ka ametnikul on avaliku võimu kandjaga eriline usaldussuhe ning pole põhjust eeldada, et

eeltoodud põhimõte ei kohalduks. Kui osapoolte koostöö ei laabu, on asutusel ja avalik

teenistujal mõistlik otsida sellele lahendus, et tagada hea töökeskkond. Muudatuse kohaselt ei

saa tähtajalist üleviimist erakorraliselt lõpetada ilma mõjuva põhjuseta.

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatusega ei kaasne olulisi mõjusid.

Muudatus lihtsustab ametiasutuste töökorraldus ja parandab liikuvust avaliku teenistuse sees.

Eelnõu seadusena vastuvõtmine võib kaasa tuua vähese regionaalse mõju, kuna tähtajaliselt

võib KOV ametnike üle viia riigi asutustesse ja vastupidi riigiametnikke KOV asutustesse.

Ühest küljest paraneb mõlemal juhul ametnike kompetents ja nad teevad edaspidi oma töös

professionaalsemaid otsuseid. KOV ametnikud võivad saada kogemuse poliitikakujundamises

ja õigusaktide välja töötamises ning riigiametnikud õigusaktide vahetus rakendamises. Teisest

küljest on võimalik mõnel KOV-il leida määratud ajaks endale kõrge kvalifikatsiooniga

ametnik, kes püsivalt sellele kohale tulla ei sooviks ja koha täitmine kvalifitseeritud ametnikuga

oleks muidu keeruline. Seeläbi paraneb kohalik elu.

Kavandatav muudatus 7: Raviga seotud kulude (eelkõige sõidu- ja majutuskulude)

hüvitamine teenistusülesannete täitmisel viga saanud ametnikule ja vajadusel tema

saatjale ning hüvitise maksmist puudutava välistuse täpsustamine

Teenistusülesannete täitmisel tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise,

päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel viga saanud ametniku ravi- ja

ravimikulud kannab riik. Muudatusega täiendatakse raviga seotud kulude hüvitamise osa sõidu-

ja majutuskulude hüvitamise kohustusega. Muudetakse ka õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkunud

ametniku lähedastele hüvitise maksmise alust ning muudatuse kohaselt ei ole õnnetusjuhtumi

tagajärjel hukkunud ametniku lähedastel hüvitisele õigust, kui ametnik pani õnnetusjuhtumi

ajal toime tahtliku süüteo.

Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm

on ametnikud, eelkõige eriteenistujad (eriteenistujatest ametnikke on teenistuses 9057).

Kehtiva ATSi kohaselt kannab teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe,

tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel viga

saanud ametniku ravi- ja ravimikulud riik. Hüvitis ei hõlma endas raviga seotud sõidu- ja

majutuskulude katmise võimalust ega ka saatja sarnaseid kulusid. Tavapärane praktika aga on,

et kui kahju tekkis seoses tööandja kasuks töö tegemisega, siis kannab kahju tekkimise riski

tööandja.

43

Tahtluse kriteeriumi lisamine õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkunud ametniku lähedastele

hüvitise maksmiseks võtab arvesse süütuse presumptsiooni printsiibi ja vähendab mitmeti

tõlgendatavust.

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatusega ei kaasne olulisi mõjusid.

Muudatuste eesmärk on saavutada olukord, mis on võimalikult lähedane olukorrale, mis eelnes

ametniku teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastusele või hukkumisele. Muudatus võib

suurendada asutuste kulutusi, kuid samas mõjub muudatus positiivselt nende isikute

motivatsiooni, kelle töö kätkeb endast ohtu teenistusülesannete täitmise tõttu töövõimet kaotada

või hukkuda. Sarnaselt kaetakse teenistusülesannete täitmise tõttu viga saanud isiku kulud

kaitseväeteenistuse seaduse § 193 alusel. Muudatus on vajalik, et anda eelnimetatud isikutele

kindlus, et riik tööandjana tagab neile või nende lähedastele võimalikult lähedase olukorra

võrreldes olukorraga, mis oli enne töövõime kadu.

Kavandatav muudatus 8: avaliku teenistuse struktuuriüksuste juhtide teenistus- ja

töösuhte muutmine tähtajaliseks ning tippjuhtidele kahekordse ametiaja piirangu

seadmine

Muudatusega kehtestatakse avaliku teenistuse tippjuhtidele kahekordse ametiaja piirang ning

nähakse struktuuriüksuste juhtidele, kellel on vahetud alluvad, ette tähtajalised teenistus- ja

töösuhted.

Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm

on avalikus teenistuses olevad keskastmejuhid, avaliku teenistuse personalitöötajad ja

tippjuhtide kompetentsikeskus (4 isikut).

Tähtajaline töösuhe soodustab keskastmejuhtide liikumist. Juhtide suurem mobiilsus võib

mõjuda positiivselt nende enda motivatsioonile ja pühendumisele ning töö tulemuslikkusele ja

eesmärgistatusele. Tähtajalisuse laiem rakendamine võib mõjuda positiivselt arenguvõimaluste

pakkumisele, sh aitab mitmekesise kogemuse omandamine valmistuda tippjuhi rolliks ning

tõsta riigi kui tööandja mainet, võimaldades omandada riigisektoris erinevaid kogemusi ja teha

karjääri.

Ametiaja piirangu kehtestamise üheks eesmärgiks on takistada asutuse poliitilist ja/või

majanduslikku mõjutamist, kehtestades sõltumatuse tagamiseks kohase rotatsiooni. Nii

järjestikuse ametiaja piirangu kui struktuuriüksuse juhi tähtajalisuse juures tuleb arvestada, et

need juhid võivad hilisemalt minna riigi jaoks kaduma. Seega tuleks asutustel hinnata, kas ja

millist teenistus- või töösuhet on neil võimalik teenistujaga jätkata, et säilitada kompetents ja

hoida kogenud eksperte valdkonnas.

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Tähtajalise teenistus- ja töösuhte kehtestamine

avalikus teenistuses võib avaldada mõju avaliku teenistuse keskastmejuhtide ameti- ja

töökohtade atraktiivsusele. Kogu avalikus teenistuses on ainuüksi keskastmejuhte kokku ligi

770. Muudatus suurendab seoses vabaneva ametikoha täitmisega korraldatava konkursiga

ametiasutuste töökoormust ja sellega kaasnevad konkursiga korraldamisega seotud kulud (nt

konkursikuulutuse avaldamine). 2022. aastal viis Riigikantselei riigi avaliku teenistuse

tippjuhtide leidmiseks läbi 23 avalikku konkurssi ja tippjuhtide ametikohtadele kandideeris

kokku 150 kandidaati. Samuti võib suureneda värbava asutuse töökoormus oluliselt, kui

üheaegselt lõppeb mitme keskastmejuhi teenistustähtaeg või tööleping ja neile ametikohtadele

tuleb samal ajal värvata inimesi. Värbava asutuse koormuse optimeerimiseks luuakse võimalus

pikendada nende keskastmejuhtide, kelle teenistussuhe muutub tähtaegseks seaduse

44

jõustumisel, teenistustähtaega kahe aasta võrra. Muudatus tagab ametiasutusele vajaliku

paindlikkuse ja võimaluse tööd optimaalselt korraldada. Senise statistika jätkudes on suurem

osa muudatusega hõlmatud keskastmejuhtidest teenistuskohta vahetanud ning see vähendab

olulisel määral esimese teenistustähtaja saabumisega kaasnevat koormust ametiasutustele.

Kahekordse ametiaja piirang ning tähtaegne teenistus- ja töösuhe võib mõjutada juhtide

leibkondade toimetulekut ja majanduslikke otsuseid, kuna ametiaja lõppedes peavad nad kas

ametist lahkuma või uuesti kandideerima ning neil puudub kindlus jätkamise võimaluste osas.

Sellest tulenevalt võivad nad mingiks perioodiks ilma jääda sissetulekust. Seega on muudatusel

sotsiaalsed mõjud. Samas on muudatusest mõjutatud juhtidel aega planeerida oma tööd ja

tegevust vähemalt viis aastat, mis peaks olema mõistlik aeg asjakohaste muudatuste või

toimingute tegemiseks.

Muudatus avaldab ka mõningast regionaalset mõju, sest ka KOV-s võib valla- või linnavalitsuse

struktuuriüksuse juhi, valla või linna ametiasutuse juhi ja tema asetäitja ning neile vahetult

alluva juhi nimetada ametikohale viieks aastaks.

Mõju halduskoormusele

Muudatustega kaasneb väikene mõju füüsiliste või juriidiliste isikute halduskoormuse

vähenemisele, kuna ametikohale asumiseks ei pea esitama neid andmeid ja dokumente, mis on

kättesaadavad andmekogus ja isik on olnud nõus nende andmete töötlemisega.

Kuna seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, puudub vajadus koostada Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46

lõike 3 kohane mõjude analüüsi aruanne.

Avaliku teenistuse seaduse muudatuste koondmõju:

 Suureneb paindlikkus, asutustel tekib rohkem võimalusi oma töökorralduse

reguleerimiseks ja kujundamiseks.

 Väheneb ebavõrdsus ametiasutuste sees, avalikke teenistujaid koheldakse võrdsemalt

ning vähendatakse põhjendamatuid erisusi.

 Suureneb läbipaistvus, palgakomponentide kohaldamisel ametiasutuste töötajatele

muutub avalike vahendite kasutamine tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

 Suureneb ühiskonna usaldus, ametiasutuste töötajatele kohaldatakse eetikakoodeksit.

Kavandatav muudatus 9: puhkuse aegumine peatub ajaks, kui töötaja on ajutiselt

töövõimetu ning töötaja põhipuhkus ei aegu, kui tööandja ei võimalda puhkust kasutada

Muudatuse kohaselt peatub puhkuse aegumine ajaks, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu.

Samuti lisandub seadusesse põhimõte, et töötaja põhipuhkus ei aegu, kui tööandja ei võimalda

töötajal puhkust kasutada.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: töötajad, sh. ametnikud

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatus mõjutab kõiki töölepingu ja teenistuslepingu (k.a avalik teenistus) alusel töötavaid

palgatöötajaid, keda oli 2023. aastal ligikaudu 610,4 tuhat, moodustades kõikidest tööealistest

61%. Sihtrühma suurust saab pidada suureks.

45

2023. aastal registreeriti Tervisekassa andmetel veidi üle 425 tuhande ajutise töövõimatuse

juhtumi, mis toimusid ligikaudu 242,6 tuhande isikuga (kuna antud statistika sisaldab kõiki

kindlustatud isikuid, mitte ainult töölepingu ja teenistuslepingu alusel töötavaid, on

muudatusest mõjutatud isikute arv mõnevõrra väiksem). Keskmine juhtumi pikkus ehk ajutise

töövõimetuse kestus oli 15,3 päeva. Muudatuse kohaselt peatuks puhkuse aegumine ajaks, kui

töötaja on ajutiselt töövõimetu. See aitab ära hoida olukordi, kus töölt eemal viibiv töötaja

kaotaks võimalikud kogunenud puhkusepäevad, kuna ei saa neid haiguse tõttu kasutada. Samuti

annab see haigestunud töötajale kindlustunde, et ajutise töövõimetuse ajal ei pea ta muretsema

oma puhkepäevade aegumise üle ning saab keskenduda tervenemisele. Kehtiva korra järgi

viiakse kasutamata puhkuseosa üle järgmisesse kalendriaastasse ja põhipuhkuse nõue aegub

ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Seega

on töötaja puhkusepäevade aegumise ajaks need juba välja teeninud ning ei peaks ajutise

töövõimetuse tõttu nendest ilma jääma. Muudatusega luuakse võrdsed õigused kõigile

põhjusega töölt eemal viibivatele töötajatele – kehtiva seaduse alusel peatub puhkusepäevade

aegumine ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning

vanemapuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.

Muudatusega lisandub seadusesse ka põhimõte, et töötaja põhipuhkus ei aegu, kui tööandja ei

võimalda töötajal puhkust kasutada. Sellega kindlustatakse õigus põhipuhkusele kõikidele

töötajatele ning vähendatakse võimalust, et tööandja saaks töötaja puhkusepäevadega

manipuleerida.

Muudatus toob sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on võrdsustada töötajate

õiguseid olenemata tööst eemal viibimise põhjusest või tööandja otsustest. Puhkuse aegumise

peatumine annab ajutiselt töövõimetutele töötajatele võimaluse keskenduda tervenemisele ning

võib ära hoida enneaegse tööle naasmise. Seega on muudatusel positiivne mõju ka töötajate

tervisele.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on luua töötajatele

võrdsed õigused põhipuhkusele. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on suur ning mõju ulatus on

keskmine. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuna tõenäosus, et puhkuse aegumine ja

ajutine töövõimetus langevad ühte ajaraami, on üsna väike.

Mõju majandusele

Mõjutatud sihtrühm: tööandjad

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad töötavad töölepingu ja teenistuslepingu (k.a

avalik teenistus) alusel. Ettevõtteid, kes on Maksu- ja Tolliameti andmetel 2023. aastal

maksnud tööjõumaksu ja makseid on ligikaudu 128 000, moodustades kõikidest ettevõtetest ja

asutustest 69%. 2023. aastal registreeriti Tervisekassa andmetel veidi üle 425 tuhande ajutise

töövõimatuse juhtumi, mis toimusid ligikaudu 242,6 tuhande isikuga ning keskmine juhtumi

pikkus ehk ajutise töövõimetuse kestus oli 15,3 päeva.

Muudatuse kohaselt peatuks puhkuse aegumine ajaks, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu.

Kehtiva seaduse alusel peatub puhkuse aegumine ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja

sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on

ajateenistuses või asendusteenistuses. Seega luuakse muudatusega võrdsed õigused kõikidele

töötajatele, kes on olenemata põhjusest sunnitud ajutiselt töölt eemal viibima. Puhkuse

aegumise peatumine võib ära hoida ka olukorra, kus töötaja asuks tööle tagasi enneaegselt.

46

Samuti annab muudatus töötajatele paremad võimalused oma puhkuse täies mahus

kasutamisele, mis aitab kaasa töötaja tööjõu taastamisele ning seeläbi on muudatusel positiivne

mõju ka töötajate tervisele ja heaolule. Tööandjate jaoks on oma töötajate hea tervis ja võrdne

kohtlemine kahtlemata oluline, kuna see loob stabiilsema töökeskkonna.

Muudatusega lisandub seadusesse ka põhimõte, et töötaja põhipuhkus ei aegu, kui tööandja ei

võimalda töötajal puhkust kasutada. Sellega kindlustatakse õigus põhipuhkusele kõikidele

töötajatele ning vähendatakse võimalust, et tööandja saaks töötaja puhkusepäevadega

manipuleerida.

Muudatus toob sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on võrdsustada töötajate

õiguseid ning aitab ära hoida võimalikke vaidlusi, mis võib puhkuse aegumisel töötaja ja

tööandja vahel tekkida.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna selle peamine eesmärk on luua töötajatele

võrdsed õigused. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on suur ning mõju ulatus on keskmine. Mõju

sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuna tõenäosus, et puhkuse aegumine ja ajutine töövõimetus

langevad ühte ajaraami, on üsna väike.

Kavandatav muudatus 10: ühekordne suuremahulise projekti tulemustasu alused

Eelnõu annab Vabariigi Valitsusele pädevuse ja volituse kehtestada täpsemad tingimused ja

kord ametnikele või töötajatele ühekordne suuremahulise projekti tulemustasu maksmiseks.

Muudatusega kaasneb oluline ühiskondlik mõju, suureneb motivatsioon ja võimekus viia ellu

suure ühiskondliku või majandusliku mõjuga projekte, mis toovad kaasa mõõdetava rahalise

kokkuhoiu või kasu nii avalikule kui ka erasektorile. Lisaks tugevneb valdkondade ülene

koostöö ning kiireneb keerukate reformide elluviimine.

Arvestades, et igal aastal viiakse ellu vähemalt üks projekt, mille positiivne mõju on 10 miljonit

eurot (suuremahulise projekti majandusliku kasu või kokkuhoiu miinimumlävend) on

muudatuse eeldatavalt minimaalseks positiivseks mõjuks 10 miljonit eurot aastas.

Lisaks projektide tulemusel saavutatavale otsesele kasule või kokkuhoiule avaldab muudatus

positiivset mõju avalikule sektorile kui tööandjale, kuna tõstab avaliku teenistuse kvaliteeti,

meelitades ligi ja aidates hoida talente, kes majanduslikel põhjustel eelistaksid töötada

erasektoris. Seeläbi paranevad nii avaliku sektori teenuste kvaliteet kui kuvand. Eelnõu volitab

Vabariigi Valitsust kehtestama ühekordne suuremahulise projekti tulemustasu tingimusi ja

korda. Kuivõrd konkreetsed nõuded projektile, makstava tulemustasu summa, hindamise ja

väljamakse korra kehtestab Vabariigi Valitsus, kes peab korda kehtestades hindama nende

vastavust õigusaktidele, ei kaasne eelnõusse lisatava regulatsiooniga iseseisvaid ebasoovitavaid

tagajärgi.

7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise

eeldatavad tulud

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja riigil teha ümberkorraldusi.

Samuti toob ametiasutustele kulusid kaasa struktuuriüksuste juhtidele tähtaegse teenistus- ja

töösuhte kehtestamine. Muudatus suurendab seoses vabaneva ametikoha täitmisega

47

korraldatava konkursiga ametiasutuste töökoormust ja sellega kaasnevad konkursi

korraldamisega seotud kulud (näiteks konkursikuulutuse avaldamine).

Kokkuhoidu peaks riigile tooma aga see, et koondamisel ei arvestata enam isiku tööstaaži

avalikus teenistuses, vaid üksnes viimase tööandja juures. Konkreetselt kokku hoitavaid

vahendeid ei ole võimalik välja tuua.

8. Rakendusaktid

Seoses ATS § 10 lõike 1 muudatusega, millega muudetakse määruste otsustustasandit, tuleb

valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada ametnike värbamise ja valiku kord, riigi

ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade

klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise kord ning riigi personali- ja palgaarvestuse

andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise kord. Asutustel, mis ei ole

veel sätestatud juhiseid ametiasutuse töötajate palkadele, on vaja muuta ATS §-st 63 tulenevat

palgajuhendeid.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil, et lihtsustada üleminekut ja anda ametiasutustele piisav

aeg muudatuste tegemiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks ministeeriumidele,

Riigikantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikogu Kantseleile, Riigikohtule ja Vabariigi

Presidendi Kantseleile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Riigi- ja Omavalitsusasutuste

Töötajate Ametiühingute Liidule ja Eesti Ametiühingute Keskliidule. Kõik ministeeriumid

kooskõlastasid eelnõu märkustega, v.a Sotsiaalministeerium, kes kooskõlastas märkusteta.

Kooskõlastamise tulemused on nähtavad Eelnõude Infosüsteemis. Kooskõlastamisel esitatud

märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale. ________________________________________________________________________

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Avaliku teenistuse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

Austatud riigisekretär

Esitame avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, selle

seletuskirja ja rakendusaktide muudatused, milles on arvestatud Vabariigi Valitsuse 19.

veebruari 2026. a kabineti otsustega. Teistes eelnõu juurde kuuluvates dokumentides ei ole

võrreldes varem esitatuga muudatusi tehtud, mistõttu me neid ei taasesita.

Palume eelnõu arvata 5. märtsi 2026. a Vabariigi Valitsuse istungile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa(d):

1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) rakendusakti kavand.

Martin Kulp

[email protected]

Meie 03.03.2026 nr 1.1-10.1/992-1

Rakendusakti kavand

VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Ühekordsete suuremahuliste projektide tulemustasu maksmise

alused ja kord

Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 611 lõige 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse ühekordsete suuremahuliste projektide hindamise ja

valiku kord ning tulemustasu maksmise alused ja kord.

(2) Määruse eesmärk on suurendada avaliku sektori suutlikkust viia ellu suure

ühiskondliku või majandusliku mõjuga projekte, motiveerides suuremahulistes

projektides sisuliselt panustanud teenistujaid mõõdetava tulemuse saavutamisel.

(3) Suuremahuline projekt (edaspidi projekt) käesoleva määruse tähenduses on:

1) vähemalt kolme ministeeriumi või valitsemisala koostöös elluviidav projekt;

2) mõõdetava rahalise ja ühiskondlike tulemustega;

3) eeldatava rahalise mõjuga vähemalt 10 miljonit eurot aastas kas kasu või

kokkuhoiu näol kas avalikule ja/või erasektorile.

2. peatükk

Projektide valik

§ 2. Projektide esitamine

(1) Projektiettepanekuid võivad hindamiskomisjonile esitada ministeeriumid

ja/või nende valitsemisalas tegutsevad asutused ja/või mittetulundus- ja erasektori

asutused ja organisatsioonid koostöös. Tulenevalt käesoleva määruse §1 lõike 3

punktis 1 toodud määratlusest peab partnereid olema vähemalt kolm.

(2) Projektiettepanekuid saab esitada vooruliselt. Projektivoorud toimuvad 1 kord

aastas ning võivad olla temaatilised.

(3) Projektiettepanek peab sisaldama:

1) probleemi kirjeldust ja reformivajadust;

2) probleemi lahendamise väljakutseid ja keerukuse põhjendust;

3) projekti eesmärki või eesmärke;

4) projekti kavandatud tegevusi;

5) oodatavate tulemuste kirjeldust;

6) tulemusnäitajaid, sihttasemeid ja hindamise metoodikat;

7) võimalike riskide hinnangut ja maandamise meetmeid;

8) projekti eelarvet ja ajakava;

9) hinnangut projekti rahalisele ja ühiskondlikule mõjule;

10) projektimeeskonna struktuuri ja projekti panustajate rollide kirjeldust;

11) tulemustasude kujunemise ja arvestamise mudelit;

12) projektiettepaneku esitanud asutus(t)e nimesid ja esindaja(te) kontakte.

§ 3. Projekti hindamiskomisjon

(1) Projektide hindamist viib läbi Riigikantselei juures tegutsev sõltumatu hindamis-

komisjon (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon esitab ettepanekud projektide valikuks ning projektide oodatavate

tulemuste heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele.

(3) Komisjonis on vähemalt 10 liiget ja selle koosseisu kuuluvad:

1) vähemalt kaks avaliku sektori esindajat;

2) vähemalt kaks ettevõtlussektori esindajat;

3) vähemalt kaks akadeemilise sektori esindajat;

4) vähemalt kaks kodanikuühiskonna esindajat,

5) vähemalt üks meedia esindaja;

6) vähemalt üks finants- või mõjuanalüüsi ekspert.

(4) Iga vooru jaoks moodustatakse komisjon vastavalt antud vooru

fookusteema(de)le.

(5) Komisjoni esimees on riigisekretär ja komisjoni liikmed määrab Vabariigi Valitsus.

(6) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimehe äraolekul juhib

komisjoni tööd ja täidab teisi esimehe ülesandeid aseesimees.

(7) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni esimehe otsusel võib komisjoni

koosoleku läbi viia sidevahendite kaudu.

(8) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa komisjoni esimees

ja vähemalt pooled komisjoni liikmetest.

(9) Komisjon võtab otsuse vastu koosolekust osavõtjate häälteenamusega. Häälte

võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.

(10) Komisjoni esimehe otsusel võib komisjoni töösse kaasata sõltumatuid eksperte

ja teisi asjatundjaid, kellel ei ole otsustusõigust.

(11) Komisjoni koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla komisjoni

esimees ja protokollija.

(12) Komisjoni tehnilist teenindamist ja töö korraldamist tagab Riigikantselei.

§ 4. Projektide valik

(1) Projektide valik on avalik ja dokumenteeritud. Projektide valikuga seotud teave ja

infomaterjalid avalikustatakse Riigikantselei veebilehel.

(2) Projektide valikul arvestatakse:

1) projekti oodatava rahalise mõju suurust;

2) projekti oodatava ühiskondliku mõju suurust;

3) strateegilist tähtsust riigivalitsemise seisukohast;

4) projekti tulemuse mõõdetavust ja metoodika usaldusväärsust;

5) erakordse tööpanuse selget eristatavust tavatööst.

(3) Projektide valikul on eelistatud suurima rahalise mõjuga projektid.

3. peatükk

Tulemusnäitajad tulemuste hindamine

§ 5. Projekti tulemusnäitajad

(1) Projekti alguses lepitakse kokku konkreetsed ja mõõdetavad tulemusnäitajad,

mis on aluseks hilisemale tulemustasu maksmisele.

(2) Kokku lepitud näitajad peavad olema:

1) kvantifitseeritavad;

2) sõltumatult kontrollitavad;

3) ajaliselt piiritletud;

4) võrreldavad projekti elluviimisele eelnenud olukorraga.

(3) Tulemustasu makstakse üksnes juhul, kui projekti oodatud tulemusnäitajad on

saavutatud täies ulatuses (0/1 põhimõte). Osalist tulemustasu ei maksta.

§ 6. Tulemuste hindamine

(1) Projekti tulemuste hindamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt projektiplaanis

eelnevalt heaks kiidetud metoodika alusel.

(2) Tulemuste hindamise metoodika on iga projekti sisust ning oodatavast

tulemusest tulenevalt konkreetse projekti spetsiifiline.

(3) Projekti tulemuste hindamisel hinnatakse projekti realiseerunud ja mõõdetud

tulemusi, mitte üksnes ellu viidud tegevusi või saavutatud väljundnäitajaid.

(4) Projekti oodatud tulemuste osas lepitakse projekti alguses kokku konkreetsed

sihttasemed erakordse tööpanuse eristamiseks tavapärasest tööst, millest kõrgema

sihttaseme saavutamisel on tulemuspalga maksmine põhjendatud.

(5) Hindamistulemus vormistatakse kirjalikult ja avalikustatakse.

4. peatükk

Projekti tulemustasu maksmise alused ja kord

§ 7. Õigus projekti tulemustasule

(1) Projekti tulemustasu võib maksta:

1) ametnikule;

2) ametiasutuse töötajale;

3) projekti panustanud teenistujale, kes on väljamakse hetkeks teenistusest

lahkunud;

4) projekti panustanud lepingulisele töötajale.

(2) Projekti tulemustasu maksmise otsustamise õigus on Vabariigi Valitsusel

komisjoni ettepanekul, kui

1) projekt ja selle tulemusnäitajad on Vabariigi Valitsuse poolt eelnevalt heaks

kiidetud;

2) projekti tulemused on täielikult saavutatud ja mõõdetud;

3) komisjon on projekti tulemused heaks kiitnud.

§ 8. Projekti tulemustasu arvestamise alused

(1) Projekti tulemustasu arvestatakse projekti algul kokkulepitud protsendina

teenistuja tunnitasust.

(2) Tasustamine on panusepõhine ning ei jaotu võrdselt.

(3) Panuse osakaal määratakse projektiplaanis sisaldunud tulemustasu kujunemise

ja arvestamise mudeli alusel.

§ 9. Tulemustasu määr

(1) Ühele isikule makstav tulemustasu ei tohi ületada 50 000 eurot ühe projekti kohta. (2) Tulemustasu makstakse välja ühekordse maksena.

(3) Ühe projekti tulemustasu kogueelarve saab olla maksimaalselt 500 000 eurot. Täpse tulemustasu kogusumma määrab Vabariigi Valitsus komisjoni ettepanekul vastavalt projekti tulemusel saadavale kokkuhoiule/majanduslikule kasule.

§ 10. Väljamaksmise kord

(1) Komisjon esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku projekti tulemustasu

väljamaksmiseks.

(2) Tulemustasu makstakse pärast Vabariigi Valitsuse vastavat otsust.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 11. Jõustumine

Määrus jõustub ……… 2026. a.