Kliimaministeerium_edastamine

EESTI JAHIMEESTE SELTS

Kuristiku 7, 10127 Tallinn, Tel/Phone: +372 60 25970

Eesti / Estonia E-mail: [email protected] Reg. Nr: 80028484

Õiguskantsleri Kantselei Meie 23.02.2026 nr 3

Kohtu 8, 15193 Tallinn

[email protected]

Lugupeetud õiguskantsler

Eesti Jahimeeste Selts (edaspidi EJS) pöördub Teie poole palvega analüüsida

Keskkonnaameti järelevalveametnike pädevust ning praktikas rakendatavate

järelevalvemeetmete vastavust kehtivale õigusele, eeskätt jahipidamise ja relvade

kontrollimise kontekstis.

EJSi liikmete hulgas sagenevad pöördumised seoses Keskkonnaameti

järelevalveametnike pädevuse piiride võimaliku ületamisega. Jahiseltsides tekitab

eelkõige küsimusi Keskkonnaameti (KeA) järelevalveametnike tegevus jahipidamise,

relvade ja muu varustuse kontrollimisel olukordades, kus jahipidaist ei ole toimumas

või ei viibita enam ka jahipiirkonnas. Keskkonnaamet tugineb selliseid kontrolle tehes

üksnes üldsõnalistele jahiseaduse või korrakaitseseaduse sätetele. Samuti ei suudeta

jahimeestele selgitada, mis eesmärgil täpsemalt või millist ohtu tõrjutakse. Nt

koolitustel põhjendab KeA, et relva transportiv isik on juba iseenesest ilma tingimusteta

käsitletav ohuna ning nende kui riikliku asutuse kohustus on põhjalik kontroll läbi viia.

Samas KorS § 5 sätestab, et ohtu tuleb hinnata objektiivselt. Teisalt on ka seadustes

olukordade piiritlemine kohati ebaselge - KeA tõlgendab jahiseaduse § 23 lg 2

“looduses viibimist” laiemalt, kui vaid jahiala konktekstis, tekitades küsimusi

põhiõiguste ebaproportsionaalsest riivest. Ebaselged on ka relvade kontrollimist

puudutava pädevuse jaotus KeA ja Politsei- ja Piiriavalveameti (PPA) vahel, mis

tekitab küsimuse võimalikust pädevuse ületamisest.

KeA järelevalvepädevus tuleneb eeskätt jahiseadusest (JahiS), jahieeskirjast,

keskkonnaseadustiku üldosast (KeÜS) ning korrakaitseseadusest (KorS), samas kui

relvade käitlemise, relvaohutuse ning avaliku korra tagamise üldpädevus on seadusega

antud PPA-le vastavalt relvaseadusele (RelvS) ning politsei ja piirivalve seadusele

(PPVS).

Kuivõrd EJS hinnangul ei anna viidatud seadused KeA-le pädevust teostada

järelevalvet olukordades, kus jahipidamist ei toimu, palume õiguskantsleri seaduse § 1

lg 1 ja § 19 lg 1 (või § 15 lg 1) alusel õiguskantsleri õiguslikku hinnangut eelkõige all

olevatele küsimustele. Küsimused on esitatud praktikas ette tulnud olukordade pinnalt.

1. Keskkonnaameti järelevalvepädevuse ebaselge ulatus jahindust või relva

käitlemist reguleerivates õigusaktides

EESTI JAHIMEESTE SELTS

Kuristiku 7, 10127 Tallinn, Tel/Phone: +372 60 25970

Eesti / Estonia E-mail: [email protected] Reg. Nr: 80028484

JahiS § 471 - 473 kohaselt teostab KeA riiklikku järelevalvet ja võib kohaldada ka KorS

erimeetmeid. On selge, et selliste meetme rakendamise õigus on jahipidamise käigus

avatud jahirelvaga looduses viibimise ajal (JahiS § 23 lg 1-3), kuid,

palume hinnata, kas ja millises ulatuses hõlmab see pädevus:

a) Püssikotis olevate jahirelvade ja varustuse kontrollimist olukorras,

kus isikud viibivad jahipiirkonnas/jahialal/looduses, kuid jahipidamine

ei ole veel alanud või on juba lõppenud;

b) isikute kinnipidamist ja nende sõidukite, varustuse või lubade,

laskekatse tunnistuste kontrollimist väljaspool

jahiala/jahipiirkonda/olukorda (nt maanteel, mujal avalikus ruumis)

üksnes seetõttu, et isik on teada jahimees või auto/riietus on jahimehelik.

KorS § 45 lõike 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu

korrakaitseorgani ametiisik anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile

(edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme

või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või

maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks. Samas ei tuvasta KorS, RelvS ega JahiS konkreetsemalt õigust

KeA-le sõiduki peatamiseks või vajaliku ohu tõrjumiseks olukorras, kus

jahipidamine ei ole alanud või on lõppenud.

2. Relvakontroll sõidukis väljaspool jahipidamist

RelvS § 88 ja § 881 kohaselt on relvade käitlemise üldine järelevalve ja relvaohutuse

tagamine PPA pädevuses, mis koolitab oma ametnikke erinevaid relvasüsteem ohutult

käitlema ja kontrollima. Arvestades, et väljaspool jahipidamist on tegu relva

transportimise, mitte jahipidamisega,

palume hinnata, kas:

a) KeA-l on õigus ja sisuline pädevus nõuda relvakotis asuvate relvade

ettenäitamist RelvS nõuetele vastavuse kontrollimsieks;

b) KeA-l on õigus kontrollida relvaloa või kehtiva loata relva olemasolu;

c) selline tegevus on õigustatud korrakaitseseaduse §-des 27 - 29

sätestatud ohuennetuse meetmetena ilma konkreetse, vahetu ja

põhjendatud ohu olemasoluta

EESTI JAHIMEESTE SELTS

Kuristiku 7, 10127 Tallinn, Tel/Phone: +372 60 25970

Eesti / Estonia E-mail: [email protected] Reg. Nr: 80028484

3. Jahimaja ja seltsi territooriumi kontroll pärast jahi lõppemist

Praktikas on esinenud juhtumeid, kus pärast jahipidamise lõppemist saabuvad

Keskkonnaameti ametnikud jahimaja territooriumile, annavad korralduse kõigil isikutel

paigal püsida ning asuvad kontrollima relvi, dokumente ja sõidukeid. Sellise

läbivaatuse kohta ei koostata ega esitata osapooltele ka ühtegi dokumenti/protokolli,

ehkki haldusmenetluse seadus ja KorS näevad meetmete rakendamisel põhjendamise ja

protokollimise kohustuse ette. Kui ametnik annab kontrollitavale korralduse seista

sõidukist eemal ja alustab iseseisvalt sõidukis oleva kontrollimist, tekib küsimus, kas

tegevus on enam jahipidamise riikliku järelevalve osa või on tegemist vallasasja

läbivaatusega ja valdusesse sisenemisega KorS § 49-50 mõistes.

Palume hinnata, kas:

a) jahipidamise välistes olukordades võivad Keskkonnaameti

ametnikud jahiseltsi territooriumil sõidukeid läbi vaadata või nõuda

dokumentide (load laskekatsetunnistused) ja relvade ettenäitamist;

b) jahipidamise välistes olukordades võivad Keskkonnaameti

ametnikud piirata isikute liikumisvabadust, käskides neid paigale jääda

(PS § 34).

EJS peab oluliseks, et järelevalve alused tuleneksid selgelt seadusest ja järelevalvet

viiks läbi pädev ja koolitatud ametiasutus. Praktikas läbiviidav järelevalve peab olema

proportsionaalne, lugupidav ja jahimeestele arusaadav. Paraku ei ole täna seaduste

pinnalt lõpuni arusaadav, kust lõpeb olukordades, kus jahipidamine ei ole parasjagu

käimas, KeA järelevalvepädevus jahiseaduse alusel ning algab Politsei- ja

Piirivalveameti pädevus relvade käitlemise, relvaohutuse ja avaliku korra tagamisel.

/allkiri digitaalselt/

Lugupidamisega

Eesti Jahimeeste Seltsi nimel

Margus Puust

President

EESTI JAHIMEESTE SELTS

Kuristiku 7, 10127 Tallinn, Tel/Phone: +372 60 25970

Eesti / Estonia E-mail: [email protected] Reg. Nr: 80028484

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 23.02.2026 nr 3

Meie 03.03.2026 nr 14-9/260502/2601826

Avalduse edastamine

Õiguskantsleri poole pöördus Eesti Jahimeeste Selts, kes soovib saada selgitusi Keskkonnaameti

järelevalveametnike pädevuse ning rakendatavate järelevalvemeetmete kohta, eeskätt jahipidamise

ja relvade kontrollimise kontekstis.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5

lõike 3 kohaselt edastame selgitustaotluse vastamiseks Kliimaministeeriumile.

Palun saatke koopia vastusest ka õiguskantslerile.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Lisa: Eesti Jahimeeste Seltsi avaldus

Daniil Bardõbahhin 693 8439 [email protected]