Käskkiri

KÄSKKIRI

03.03.2026 nr 20

Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 25.06.2025 käskkirja nr 112 „Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolitusasutuse õppekorralduse alused ja tegevuse kvaliteedi tagamise alused” lisa 1 punkti 1.5 alusel, tulenevalt vajadusest õppekava uuendada

1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Perevanema ja kasvataja täienduskoolitus” õppekava vastavalt lisale.

2. Tunnistan kehtetuks 17.11.2023 kinnitatud Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse

„Perevanema ja kasvataja täienduskoolitus ” õppekava.

3. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

2

KINNITATUD 03.03.2026 käskkirjaga nr 20

Lisa

Õppekava nimetus Perevanema ja kasvataja täienduskoolitus

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus

Sotsiaalhoolekande seadus Asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord Lastekaitseseadus Perevanema ja kasvataja kompetentsimudel

Õppekeel Eesti keel või vene keel

Õppe eesmärk Koolituse läbinud õppijal on teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud lapse heaolu ja arengu tagamiseks ning perekeskse lähenemise rakendamiseks ja meeskonnatööks lapse parimates huvides asendushooldusteenusel.

Sihtgrupp Perevanemad ja kasvatajad asendushooldusteenusel ning turvakoduteenusel lapse arengut kujundavad ja toetavad töötajad.

Osalejate arv (min ja max) 15–21

Osalemise eeldus Isik kuulub sihtgruppi

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht on 160 akadeemilist tundi, millest 144 akadeemilist tundi on kontaktõpe (sh praktilised ülesanded) ja 16 akadeemilist tundi on iseseisev töö.

Õpiväljundid Koolituse lõpuks õppija: 1. kirjeldab lapse arengu etappe ja turvalise kiindumussuhte, vaimse

heaolu tagamise ja peresarnase kasvukeskkonna põhimõtteid

ning seostab neid asendushoolduse igapäevapraktikaga;

2. analüüsib kaotuse, väärkohtlemise ja trauma mõju lapse arengule

ning määratleb lapse vajadustest lähtuvad sekkumisvõimalused;

3. valib sobilikud meetmed lapse õiguste põhimõtete rakendamiseks

tüüpilistes asendushoolduse olukordades ning kavandab tegevusi

väärkohtlemise ennetamiseks;

4. kasutab traumateadlikke ja positiivse vanemluse

kasvatustehnikaid ning kavandab konfliktide lahendamise võtteid,

et suurendada lapse sisemist turvatunnet ning kujundada tema

enesehinnangut ja sotsiaalseid oskusi;

5. tuvastab lapse arengulised, psüühilised ja hariduslikud

erivajadused ning koostöös lapse ja meeskonnaga koostab talle

sobiva toetuskava;

6. reflekteerib oma tööalast vaimset toimetulekut ja kasutab

enesetoetuse võtteid oma vaimse heaolu hoidmiseks.

Sisukirjeldus Koolitus aitab õppijal paremini mõista asendushooldusteenuse korraldust,

mõtestada selle põhimõtteid ja igapäevatöös ettetulevaid väljakutseid.

Õppesisu keskendub lapse heaolu tagamisele, tema varasemate

kogemuste teadvustamisele, arengu toetamisele ning usaldusliku ja

toetava suhte loomisele lapsega.

Õppija arendab oskusi ja hoiakuid, mis toetavad lapsekeskset

lähenemist, mille keskmes on oskus aktsepteerida last sellisena, nagu ta

on, toetada lapse identiteeti ning kohelda teda kui oma elu eksperti.

Koolituse keskseks põhimõtteks on ka perekeskne mõtteviis ehk kuidas

luua lapsele asendushooldusel turvaline, privaatsust ja usaldust pakkuv

peresarnane keskkond, kus on tagatud konfidentsiaalsus ja austus.

Koolitus rõhutab ka päritoluperekonna tähtsust lapse

identiteeditunnetuse ja enesehinnangu kujundamisel. Õppija suunatakse

rääkima lapsega tema päritolust, toetama suhteid bioloogiliste vanemate

ja lähedastega ning looma eeldused usalduslikuks suhtluseks.

3

Rõhutatakse, et last ei traumeeri päritoluperekonnast rääkimine, vaid

hoopis selle teema vältimine.

Koolitus koosneb kaheksast koolitusmoodulist. Moodulite kontaktõppe

maht on 12–24 akadeemilist tundi. Iga mooduli raames peab õppija

tegema iseseisva töö mahus 1–3 akadeemilist tundi. Moodulite toimumise

järjekord võib olenevalt õppegrupist varieeruda.

Õpisündmuse teemad LAPSE ARENG JA KIINDUMUS

Lapse arenguetapid; lapse emotsionaalne, psühholoogiline, sotsiaalne ja

seksuaalne areng (arengumosaiik); kiindumussuhte stiilid ja turvalise

kiindumussuhte tähtsus; kiindumussuhte mõju lapse arengule; lapse

arengust mahajäämuse tunnused ja abi võimalused; kiindumussuhte

loomise põhimõtted ja etapid asendushooldusel viibiva lapsega;

teismeeaga seonduvad eripärad ja väljakutsed; lapse toetamine

elumuutustega toimetulekul; enda kiindumusstiili analüüs.

Kontaktõpe: 16 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 2 akadeemilist tundi.

TRAUMA JA KAOTUS

Lapse psühholoogilise trauma olemus ja vormid; kaotuse kategooriad ja

leinaprotsess; traumareaktsiooni esile kutsuvad olukorrad (päästikud);

trauma või kaotuskogemuse mõju lapse arengule ja käitumisele;

asendushooldusel viibiva lapse toetamine kaotuse ja traumaga

kohanemisel; traumateadlikud meetodid lapse sisemise turvatunde

suurendamiseks.

Kontaktõpe: 16 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 2 akadeemilist tundi.

VÄÄRKOHTLEMINE

Väärkohtlemise olemus, vormid, tunnused ja mõju lapsele; adekvaatne

reageerimine ning lapse toetamine erinevat tüüpi väärkohtlemiste

avastamisel; väärkohtlemise ennetamine (sh laste omavahelise

väärkohtlemise) asendushoolduse kontekstis.

Kontaktõpe: 16 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 2 akadeemilist tundi.

TÖÖTAJA VAIMNE TERVIS

Asendushooldusel töötamisega seotud pingete ja väljakutsetega

toimetulek; läbipõlemise ja stressi tunnuste märkamine endal ja kolleegide

seas; stressiga toimetuleku meetodid; enesejuhtimise ja ajaplaneerimise

meetodid.

Kontaktõpe: 16 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 1 akadeemiline tund.

LAPSE VAIMNE TERVIS

Levinumad vaimse tervise probleemid ja psüühikahäired

asendushooldusel olevatel lastel; hariduslikud erivajadused; häirete

märkamine ja lapse toetamise võtted; abi saamise võimalused;

rehabilitatsiooniplaan ja selle kasutamine laste toetamiseks; lapse vaimset

tervist toetava keskkonna kujundamine asendushooldusel.

Kontaktõpe: 24 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 3 akadeemilist tundi.

POSITIIVNE VANEMLUS

Positiivse vanemluse olemus ja põhimõtted; lapse individuaalsuse,

enesehinnangu ja potentsiaali toetamine; lapse ja töötaja vahelise

usaldusliku suhte kujundamine ühiste tegevuste ja mängu kaudu;

suhtlemisoskused, aktiivne kuulamine, tunnustamine ja toetav tagasiside;

keeruliste teemade käsitlemine (sh seksuaalsus); lapse sotsiaalsete ja

emotsionaalsete oskuste arendamine; piiride seadmine, rutiinide

kujundamine ja tõhus distsiplineerimine; distsipliini ja karistamise

4

eristamine; meeskondlik koostöö ja konsensuse leidmine

kasvatusotsustes.

Kontaktõpe: 24 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 3 akadeemilist tundi.

LAPSE ÕIGUSED

Asendushoolduse vormid ja erisused; valdkonda reguleeriv seadusandlus;

lapse õiguste põhiprintsiibid; lapse õigused ja kohustused, nende

rakendamine pere- ja asenduskodus; lapse identiteediõiguste ja

peresidemete säilitamise tähtsus asendushooldusel; lapse autonoomia,

kaasamine ja osalusõigus; meeskonna ja võrgustikutöö olulisus lapse

huvides.

Kontaktõpe: 20 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 2 akadeemilist tundi.

KONFLIKTI JUHTIMINE

Konfliktide olemus ja tekkepõhjused asendushoolduse kontekstis;

konfliktide ennetamine ja rahumeelne lahendamine lähtudes lapse

õigustest ja heaolust; taastava õiguse põhimõtted; töötaja roll ja vastutus

meeskonnatöös konfliktide lahendamisel; enesereflektsiooni ja

emotsioonide juhtimise oskus; kriisiolukordades toimetulek; lastevahelise

kiusamise ennetamine ja sekkumine.

Kontaktõpe: 12 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 1 akadeemiline tund.

Õppemeetodid Peamisteks õppemeetoditeks on lühiloengud, videote analüüs,

grupiarutelud, praktilised harjutused, rollimängud, juhtumianalüüsid,

eneseanalüüs läbi testide ja harjutuste, loovharjutused, (enese)refleksioon

ja arutlus.

Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub õppetööks sobivatel pindadel, mis vastavad tervisekaitsenõuetele ning täiskasvanute koolituse seadusest ja asutuse sisekorra- ja kvaliteedinõuetest tulenevatele tingimustele. Ruumid on varustatud tänapäevaste tehniliste vahenditega. Ruumi suurus ja paigutus võimaldavad osalejatel vabalt liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse ja teha praktilisi harjutusi, läheneda interaktiivselt. Õppekeskkonna ligipääsetavusega seotud erivajadused lepitakse õppijaga kokku enne koolituse algust.

Osalejatel on endal õppevahenditena tagatud esmased kirjutusvahendid ja paber. Osalejatele on tagatud kohvipausid ja toitlustus. Koolituse asukoht on hea ühistranspordiühenduse ja parkimisvõimalustega.

Elektroonilised õppematerjalid lisatakse Digiriigi Akadeemia veebikeskkonda, kuhu sisenemiseks kasutab koolitusel osaleja isiklikku arvutit või nutiseadet (nt tahvelarvuti) ja turvalist autentimist (ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID). Samas keskkonnas peab õppija esitama kirjalikud iseseisvad tööd, mille kirjutamiseks ja vormistamiseks kasutatakse isiklikku arvutit. Digiriigi Akadeemia keskkonda sisenemiseks ja ülesannete esitamiseks on õppijale tagatud juhised ning vajadusel pakutakse tehnilist tuge.

Koolitust puudutav info saadetakse osalejate e-posti teel hiljemalt nädal enne koolitust.

Iseseisev töö Iga mooduli lõpus on üks individuaalne kodune töö, mis sooritatakse üldiselt moodulite vahelisel ajal ja mis põhineb vastavas moodulis käsitletud teemadel. Iseseisva töö täpne juhend antakse igal moodulil eraldi ning koolitaja tutvustab seda koolitusmooduli käigus.

5

Puudumise korral tuleb puudutud päeva materjalid ja teemakohane kirjandus iseseisvalt läbi töötada ning vastavalt koolitaja juhendile esitada loetu kohta analüüs või kokkuvõte.

Õppematerjalide loend  Koolituse tarbeks välja töötatud õppematerjal, mis toetab

moodulite õppesisu

 Moodulite esitlusslaidid

 Juhtumikaardid, juhendid ja infolehed

 Töölehed, vaatluslehed, testülesanded ja küsimustikud

 Õppevideod

 Laste ja teismeliste seksuaalkäitumise murebaromeeter,

https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/murebaromeeter

 Tarkvanem.ee veebileht (konkreetsed teemad)

 Puudumise korral ka teemakohane kirjandus

Õppe lõpetamise tingimused, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Koolituse lõpetamise tingimuseks on:

 vähemalt 85 protsendi ulatuses kontaktõppes osalemine

(seejuures peab positiivse vanemluse mooduli kontaktõppes

osalema täismahus vähemalt kahel koolituspäeval);

 iga mooduli raames iseseisva töö esitamine vastavalt koolitajate

poolt ette antud nõuetele ja struktuurile;

 puudumise korral puudutud päeva või päevade teemasid

edasiandva õppematerjali ja lisakirjanduse iseseisev läbitöötamine

ja vajadusel harjutamine ning analüüsi, kokkuvõtte või

videodemonstratsiooni esitamine ja koolitajalt positiivse hinnangu

saamine.

Hindamine on mitteeristav (arvestatud/mittearvestatud).

Sooritus loetakse arvestatuks, kui hindamisülesanne vastab hindamiskriteeriumitele (lävendkriteeriumid). Kui töö/sooritus ei vasta lävendile, antakse õppijale tagasiside ning võimalus ülesanne täpsustada ja uuesti esitada. Kui pärast kordusesitust kriteeriumid ei ole täidetud, loetakse vastava õpiväljundi tulemus mittearvestatuks. Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpiväljund 1: kirjeldab lapse arengu etappe ja turvalise kiindumussuhte, vaimse heaolu tagamise ja peresarnase kasvukeskkonna põhimõtteid ning seostab neid asendushoolduse igapäevapraktikaga.

Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid

• Lühiloengud lapse arengu, kiindumuse, vaimse heaolu ja peresarnase kasvukeskkonna teemadel. • Juhendatud rühmaarutelud ja juhtumite arutelud põhimõtete mõtestamiseks ja praktikaga seostamiseks.

• Kirjalik juhtumianalüüs (iseseisev töö „Lapse areng ja kiindumus“ moodulis): lapse arengu ja kiindumuse analüüs ühe arenguteooria ja kiindumusteooria alusel.

• Kirjeldab valitud arenguteooria alusel lapse arenguetappe ja arenguülesandeid ning seob need lapse käitumise näidetega. • Selgitab turvalise kiindumussuhte põhimõtteid ja olulisust lapse arengule ning toob vähemalt 2 konkreetset täiskasvanu tegevust, mis toetavad turvalisust ja suhet. • Seostab põhimõtteid lapse olukorraga hinnanguvabalt (sh tugevused/ressursid) ja näitab austust lapse

6

individuaalse arengu eripärade suhtes.

• Struktureeritud grupitööd ja juhendatud arutelud kontaktõppes, kus õppijad sõnastavad vaimse heaolu tagamise ja peresarnase kasvukeskkonna põhimõtteid lähtudes asendushoolduse eripäradest.

• Sõnastab vähemalt ühe vaimse heaolu tagamise ja ühe peresarnase kasvukeskkonna põhimõtte, mis arvestab asendushoolduse eripärasid. • Seostab põhimõtted lapse arenguvajaduste, eripära või õigustega asendushooldusel. • Põhjendab oma seisukohta arutelus.

Õpiväljund 2: analüüsib kaotuse, väärkohtlemise ja trauma mõju lapse arengule ning määratleb lapse vajadustest lähtuvad sekkumisvõimalused.

Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid

• Lühiloengud trauma, kaotuse ja väärkohtlemise liikide, nende mõju ning traumareaktsioonide selgitamiseks. • Juhtumite analüüs grupis lapse käitumise ja toimetuleku seostamiseks trauma/kaotuse/väärkoht lemise kogemusega. • Juhendatud arutelud sekkumissammude ja täiskasvanu rolli teemal (sh abi kaasamine/teavitamine), et siduda teooria asendushoolduse praktikaga.

• Kirjalikud juhtumianalüüsid (iseseisev töö „Trauma ja kaotus“ ning „Väärkohtlemine“ moodulis): lapse trauma ja/või kaotuse kogemuse ning väärkohtlemise kogemuse analüüs koos toetavate praktiliste sekkumismeetodite rakendamise kirjeldusega oma erialasest rollist ja vastutusest lähtuvalt.

• Toob analüüsis välja, kuidas trauma ja/või kaotus ning/või väärkohtlemine on mõjutanud lapse arengut ja käitumist. • Määratleb lapse vajadustest lähtuvad vähemalt kaks toetavat sekkumisvõimalust, mis on lapse vanusele ja arengutasemele sobivad ning rakendatavad. • Kirjeldab täiskasvanu erialastest teadmistest lähtuvat rolli lapse toetamisel hinnanguvabalt ja vastutustundlikult, sh vajaliku abistava võrgustiku kaasamist.

Õpiväljund 3: valib sobilikud meetmed lapse õiguste põhimõtete rakendamiseks tüüpilistes asendushoolduse olukordades ning kavandab tegevusi väärkohtlemise ennetamiseks.

Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid

• Lühiloengud lapse õiguste ja asendushooldust reguleeriva raamistiku ning väärkohtlemise/ konfliktide ennetuse põhimõtetest. • Juhendatud arutelud lapse õiguste rakendamise, keeruliste olukordade ja ennetusvalikute läbitöötamiseks. • Situatsioonide ja juhtumite analüüs grupitööna lapse õiguste järgimist rikkuvate ja toetavate tegevuste tuvastamiseks ning ennetustegevuste kavandamiseks.

• Kirjalik juhtumianalüüs (iseseisev töö „Väärkohtlemine“ moodulis): võimalused väärkohtlemise ennetamiseks.

• Kavandab vähemalt kaks ennetustegevust, mida on valmis oma tööpraktikas rakendama ja mis vähendavad väärkohtlemise riski. • Põhjendab oma rolli ja vastutust ning vajadusel koostööd meeskonna või võrgustikuga.

• Kirjalik analüüs (iseseisev töö „Lapse õigused“ moodulis) lapse privaatsuse ja konfidentsiaalsuse rakendamise kohta.

• Kirjeldab enda pere- või asenduskodu kontekstis, kuidas rakendab lapse privaatsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning seostab valikud lapse õiguste ja huvidega. • Põhjendab oma valikuid hinnanguvabalt, arvestades täiskasvanu

7

• Praktilised harjutused ja rollimängud lapse õigustest lähtuva suhtlusviisi ning konfliktiennetuse võtete harjutamiseks.

rolli ja vastutust (sh enda isiklikku käitumist ja selle rolli).

Õpiväljund 4: kasutab traumateadlikke ja positiivse vanemluse kasvatustehnikaid ning konfliktide lahendamise võtteid, et toetada lapse sisemist turvatunnet ning kujundada tema enesehinnangut ja sotsiaalseid oskusi.

Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid

• Lühiloengud, mis tutvustavad traumateadliku ja positiivse vanemluse ning konfliktide lahendamise põhimõtteid. • Juhendatud arutelud ja rolliharjutused, et mõista traumakogemuse ja kaotuse mõju lapse tunnetele ja käitumisele ning kujundada traumateadlikku hoiakut. • Praktilised harjutused ja juhendatud refleksioon, kus õppija seostab lapse käitumist vajadustega ning analüüsib, millised täiskasvanu reageerimisviisid toetavad lapse rahunemist ja turvatunnet. • Praktilised rollimängud ja mikrosimulatsioonid positiivse vanemluse tehnikate harjutamiseks (nt aktiivne kuulamine ja kontakti loomine; „meie- tunde“ loomine mängu või ühistegevuse kaudu). • Konfliktide lahendamise arutelud/harjutused ja olukordade läbimängimine (suhtlus- ja sekkumisvõtted).

• Rollimängud ja mikrosimulatsioonid kontaktõppes traumateadlike ja positiivse vanemluse kasvatusvõtete rakendamiseks (kujundav hindamine ja suuline tagasiside).

• Demonstreerib rollimängus vähemalt ühe traumateadliku ja ühe positiivse vanemluse tehnika olukorrale sobivat kasutamist.

• Praktilised kirjalikud harjutused töölehel (iseseisev töö „Positiivne vanemlus“ moodulis): soovitud käitumise positiivne sõnastamine ning kolmeastmeline tunnustamine.

• Sõnastab soovitud käitumise positiivselt, jälgitavalt ja eakohaselt. • Koostab kolmeastmelise tunnustuse: kirjeldab olukorda/käitumist, selgitab olulisust (mõju/oskuse väärtus) ja väljendab oma tunnet.

• Praktiline konfliktolukorra lahendamine lapsega ja kirjalik eneseanalüüs. (iseseisev töö „Konflikti juhtimine“ moodulis).

• Rakendab konfliktse olukorra lahendamisel vestlusmudelit ja/või vähemalt ühte õpitud konfliktide lahendamise võtet. • Reflekteerib kirjalikult oma rolli ja tegutsemist, tuues välja õnnestumised ja väljakutsed ning seostades rakendatud lähenemise lapse turvatunde ja suhte toetamisega.

Õpiväljund 5: tuvastab lapse arengulised, psüühilised ja hariduslikud erivajadused ning koostöös lapse ja meeskonnaga koostab talle sobiva toetuskava.

Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid

• Lühiloengud lapse arenguliste, psüühiliste ja hariduslike erivajaduste, nende tunnuste ning abi saamise ja toetamise põhimõtete tutvustamiseks. • Juhendatud arutelud lapse arengu, psüühiliste ja hariduslike erivajaduste märkamise

• Juhtumipõhine kirjalik analüüs (iseseisev töö „Lapse vaimne tervis“ moodulis) lapse arenguliste, psüühiliste ja hariduslike erivajaduste märkide tuvastamise ning sobivate tugimeetmete kavandamiseks.

• Tuvastab juhtumist vähemalt 3 erivajadust/toetusvajadu st (sh vähemalt ühe arengulise ning vähemalt ühe psüühilise ja/või haridusliku) ning kirjeldab last hinnanguvabalt, lisades ka tugevused ja ressursid.

8

ning esmase toe võimaluste teemadel. • Juhtumite analüüsid grupis lapse toetusvajaduste ja ressursside tuvastamiseks ning toetuskava koostamise lähtekohtade mõistmiseks. • Praktilised harjutused töölehtedega lapse arenguliste, psüühiliste ja hariduslike erivajaduste struktureeritud kaardistamiseks.

• Toetuskava sisaldab selgeid, vajadustest lähtuvaid ja rakendatavaid tugimeetmeid (eesmärgi ja konkreetsete sammudega) ning on lapse arengule ja eale sobiv. • Toetuskavas on kirjeldatud lapse ja meeskonna/võrgustiku kaasamine: rollid ja vastutus on selged ning plaan arvestab koostöö võimalusi.

Õpiväljund 6: reflekteerib oma tööalast vaimset toimetulekut ja kasutab enesetoetuse võtteid oma vaimse heaolu hoidmiseks.

Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid

• Lühiloengud, mis käsitlevad vaimset heaolu, stressi ja läbipõlemise riske ning enesejuhtimise ja enesehoiu põhimõtteid töötaja vaates. • Eneseanalüüsi tööriistad (sh kiindumusstiili test) ja praktilised enesejuhtimise harjutused (nt “äraütlemise harjutus”, eesmärgistamine). • Juhendatud arutelud ja kogemuste jagamine käsitletud teemade oma isiklike kogemuste ja tööpraktikaga sidumiseks.

• Kirjalik refleksioon (iseseisev töö moodulis „Töötaja vaimne tervis“) tööalase vaimse toimetuleku ja enesetoetuse võtete rakendamise kohta.

• Kirjeldab vähemalt ühte tööalast pingelist või stressi tekitavat olukorda. • Valib olukorrale vähemalt ühe sobiva enesetoetuse või stressikäitumise vähendamise võtte ja põhjendab valikut. • Proovib valitud võtte kasutamist ja kirjeldab, kuidas ta seda rakendas. • Reflekteerib oma kogemust (nt mõtted, tunded, tähelepanekud enda toimetuleku kohta) ja toob välja mõju või järgmised sammud.

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Tunnistus väljastatakse juhul, kui õppija vastas koolituse lõpetamise tingimustele ja saavutas kõik õpiväljundid. Tõend täienduskoolituses osalemise kohta väljastatakse õppijale juhul, kui ta ei saavutanud kõiki õpiväljundeid, kuid vastas õppe lõpetamise tingimustele.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Koolitust viib läbi koolitajate meeskond, kelle pädevus katab koolituse moodulite sisu. Koolitajatel on koolitusmooduli teemaga seotud või lähedane kõrgharidus, nad on valdkondliku töökogemusega eksperdid, kes puutuvad oma töös kokku koolitusel käsitletavate teemadega ning omavad täiskasvanute koolitaja kompetentse.

Õppekava kinnitamise aeg Käskkirja kuupäev