Hankeleping

Digiallkirjad

 

3/3

Hankeleping

Tallinn22.03.2024 nr 2-2/24/311-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 alusel hangete osakonna juhataja Ivar Janson, edaspidi nimetatud ostja

ja

Maag horeca OÜ (registrikood 16800109, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Ringtee tn 12, 50105), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Sven Sooman, edaspidi nimetatud müüja,

on sõlminud dünaamilise hankesüsteemi „Toiduained ja valmistoit“ (viitenumber 271229) seotud hanke „Liha ja lihatoodete soetus“ (viitenumber 275935) tulemusel hankelepingu.

1. Lepingu ese

1.1. Lepingu esemeks on liha ja lihatoodete (edaspidi kaup) ostmine koos kauba kohale toimetamisega.

1.2. Kauba täpsem nimetus, spetsifikatsioon ja sellele esitatavad nõuded, on toodud lepingu lisades 1 ja 2.

1.3. Ostjal on käesoleva lepingu alusel õigus vajadusel osta ka teisi samaliigilisi tooteid, mis on müüja tootevalikus, kuid mis ei sisaldu riigihanke pakkumuses. Samaliigiliste toodete all mõistavad pooled hanke eseme nimetusega samaliigilisi või sellega seotud tooteid.

1.4. Kauba tarnekohad ja tähtajad on toodud lepingu lisas 1.

2. Kauba üleandmine ja vastuvõtmine

2.1. Tellimuses nimetatud kaup, seal toodud koguses, tuleb tarnida ostja poolt antud sihtkohta tellimuses määratud tähtaja jooksul.

2.2. Kui müüjal ei ole võimalik tellimuses märgitud kaupa kokkulepitud aja jooksul tarnida ajutiste tarneraskuste tõttu, on ta kohustatud selle kokkuleppel ostja kontaktisikuga asendama samaväärse tootega. Ajutiseks tarneraskuseks loevad pooled tarnetõrkeid, mis kestavad kuni 8 nädalat ning ei ole korduva iseloomuga.

2.2.1. Müüja peab ostjale esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tarneraskuse põhjused ja selle orienteeruva kestuse.

2.2.2. Müüjal lasub kauba samaväärsuse tõendamise kohustus. Asendustoote hind ei tohi ületada lepingus fikseeritud/kokkulepitud ühe ühiku maksumust. Asendamine loetakse pooltele siduvaks, kui ostja kontaktisik on andnud nõusoleku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

2.2.3. Müüjal on kohustus esimesel võimalusel jätkata lepingus fikseeritud kauba tarnimisega.

2.2.4. Pooled ei loe toote ajutist asendamist lepingu muutmiseks.

2.3. Kui müüjal ei ole võimalik tellimuses märgitud toodet tarnida püsiva tarneraskuste tõttu, on ta kohustatud selle kokkuleppel ostja kontaktisikuga asendama samaväärse tootega. Püsivaks tarneraskuseks loevad pooled lepingus fikseeritud/kokkulepitud toote tootmise lõpetamist või muud põhjust, mille kohta tootja on andnud kirjaliku kinnituse ja mis kestab üle 8 nädala.

2.3.1. Müüjal lasub samaväärsuse tõendamise kohustus. Asendustoote hind ei tohi ületada lepingus fikseeritud/kokkulepitud ühe ühiku maksumust.

2.3.2. Asendamine loetakse pooltele siduvaks, kui see on vormistatud kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis ja selle kohta on vormistatud lepingu lisa.

2.4. Ostja võib keelduda tellitud kauba vastuvõtmisest, kui:

2.4.1. saadetist ei ole võimalik veovahendilt maha laadida pakendi mittevastavuse või kahjustatuse tõttu;

2.4.2. tarnitud kaup ei vasta sisult tellimusele;

2.4.3. saatedokument on vormistatud ebaõigesti ja/või kauba kogus ja saatedokumendid ei ole vastavuses;

2.4.4. visuaalse vaatluse tulemusena on ilmne, et kaup on ebakvaliteetne.

3. Maksetingimused

3.1. Kauba hind on määratud lepingu lisas 2 ja see on pooltele siduv. Kauba hinda arvestatakse eurodes. Kui turu olukord on muutunud võrreldes pakkumuse esitamise hetkega ja hinnad konkreetse toote osas on odavamalt saadaval jaekaubanduses, peab müüja rakendama toodetele jaekaubanduses kehtivaid hindu.

3.2. Müüja esitab ostjale üle antud kauba kohta koondarved kaks korda kuus: 1.-15. kuupäeva ja 16.-31. kuupäeva kohta hiljemalt kolme tööpäeva jooksul eelnimetatud perioodi möödumisest, kui tellimuses ei lepita kokku teisiti. Koondarvel on hinnad märgitud kuni kaks kohta peale koma.

3.3. Kõik saatedokumendid (k.a. koondarved, mis esitatakse ka masintöödeldavana arvekeskusesse) tuleb edastada PDF formaadis toitlustuskompleksi ja e-posti aadressile [email protected].

3.4. Müüja esitab kauba kohta e-arve (masintöödeldavas XML-formaadis), millele on märgitud:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn, registrikood 70009764;

Kontaktisiku nimi;

Seotud hanke lepinguosa viitenumber 275935003000001;

Hankelepingu number 2-2/24/311-1;

Kauba kogus, nimetus, ühiku hind ja muu vajalik teave.

4. Kauba kvaliteet

4.1. Kauba kvaliteet peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele. Ostja nõudmisel on müüja kohustatud esitama toote kohta kehtiva vastavusdeklaratsiooni.

4.2. Ostjale üle antav kaup peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele (toiduseadus § 12 lg 1) ning vastama tehnilises kirjelduses ja hinnapakkumuse vormil sätestatud tingimustele liigi, kirjelduste ja pakendi osas.

4.3. Müüja peab tagama kauba jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 178/2002 artikli 18 kohaselt.

4.4. Müüja peab järgima kauba pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab kauba tootja, töötleja, sealhulgas valmistaja või pakendaja kestvuskatsetega.

4.5. Kauba pakendile ja etiketile kantud märgistus peab olema selgelt nähtav, kergesti loetav, kulumiskindel ja püsiv, kaasa arvatud ka siis, kui pakend on avatud.

5. Kontaktisikud

5.1. Ostja kontaktisik kauba üleandmisel ja vastuvõtmisel on tellimuse esitanud toitlustuskompleks ja lepingu täitmise osas on Elen Perolainen, [email protected], +372 5343 8187 ning lepingulistes küsimustes Ele Pikpõld, [email protected],
+372 5326 9978.

5.2. Müüja kontaktisik on Marianne Tõnissaar, [email protected], +372 5660 9226.

5.3. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-kirja teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele.

5.4. Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

6. Lepingu jõustumine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui ostja on selle allkirjastanud ja hakkab kehtima alates 01.04.2024 ning kehtib kuni 31.03.2025 või poolte lepinguliste kohustuste täitmiseni.

6.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on leping ja selle lisad, üleandmise- ja vastuvõtmise aktid/saatelehed, pooltevahelised kirjalikud teated ning kõik lepingu muudatused ja muud lisad.

6.3. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.

7. Lisad

7.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus

7.2. Lisa 2. Hinnapakkumuse vorm

7.3. Lisa 3. Hankelepingu üldtingimused

7.4. Lisa 4. Julgeolekutingimused

Ostja:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Registrikood 70009764

Järve 34a, 11314 Tallinn

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivar Janson

hangete osakonna juhataja

Müüja:

Maag horeca OÜ

Registrikood 16800109

Ringtee tn 12, 50105 Tartu

(allkirjastatud digitaalselt)

Sven Sooman

juhatuse liige

2/4

1/4

Lisa 1

hankelepingu nr 2-2/24/311-1 juurde

Tehniline kirjeldus

Seotud hange „Liha ja lihatoodete soetus“ (viitenumber 275935)

1. Üldkirjeldus

1.1. Seotud hanke eesmärgiks on liha ja lihatoodete ostmine koos kauba kohale toimetamisega.

1.2. Pakutud toodete vastavust hinnatakse pakkumuse vormi alusel (HL lisa 2).

1.3. Toiduaineid tellitakse üldjuhul toitlustuskompleksidele, mille asukohad (hanke avaldamise hetkel) on järgnevad:

JrkOstja/kauba tellijaTarnekohtE-posti aadress

1.Jõhvi toitlustuskompleks Pargi 55, 41537 Jõhvi[email protected]

2.Tapa toitlustuskompleksLoode 35, 45106 Tapa[email protected]

3.Operation Cabrit (0% KM)

4.Ämari toitlustuskompleksÄmari, Lääne-Harju vald, 76102 Harjumaa[email protected]

5.Paldiski toitlustuskompleks Raepõik 1, 76805 Paldiski[email protected]

6.Seli Tervisekeskus Seli küla, Rapla vald, 79604 Rapla maakond[email protected]

7.Filtri toitlustuskompleks Filtri tee 12, 10132 Tallinn

8.Miinisadama toitlustuskompleksMiinisadama 4, 10416 Tallinn[email protected]

9.Võru toitlustuskompleksKose tee 3A, 65603 Võru[email protected]

10.Tartu toitlustuskompleksRiia 12, 51013 Tartu[email protected]

1.3.1. Ostjal on õigus lisada, muuta või ära jätta tarnekohti. Lepinguperioodi jooksul lisanduvatele tarnekohtadele ja tellijatele laienevad kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused.

1.3.2. Kaitseväe territooriumitel paiknevate tarnekohtade osas eraldi hinnaläbirääkimisi transpordi osas ei peeta, kui need tegelikult olulisi lisakulutusi ei tekita. Ostjal on õigus ostjast sõltumatult tekkinud ettenägematu vajaduse korral (nt suurõppused) tellida ajutiselt kaupa ka teise piirkonda Eesti piires.

2. Tellimine

2.1. Tellimuste esitamine toimub vajadusepõhiselt esmaspäevast pühapäevani (enamasti tellitakse 2-3 korda nädalas).

2.2. Tellimused esitatakse hiljemalt eelneval tööpäeval kell 10.00 läbi Telema
e-tellimissüsteemi (Telema EDS).

2.3. Tellijal on õigus korrigeerida tellimust 30% ulatuses hiljemalt tellimuse täitmisele eelneval päeval (kuni kella 10.00-ni).

2.4. Tellimuse miinimum summa on 30 eurot (km-ga).

2.5. Juhul kui pakkumuses esitatud kaupa ei ole võimalik tarnida (kas osaliselt või täielikult), peab müüja võimaldama ostjale samaväärse asenduskauba. Samaväärne kaup vastab tehnilisele kirjeldusele ja müüja poolt seotud hankes esitatud pakkumusele. Kauba puudumisest peab müüja ostjat ja lepingu kontaktisikut kirjalikult viivitamatult teavitama ning informeerima asenduskaubast, esitades asenduskauba toiteväärtused ja ostja nõudmisel kehtiva vastavusdeklaratsiooni. Ostjal ei ole kohustust nõustuda asenduskaubaga, mis pole samaväärne.

2.6. Tellimuse täitmise aeg ei tohi samaväärsete asjadega asendamise tõttu pikeneda.

2.7. Asendamine loetakse pooltele siduvaks, kui ostja kontaktisik on andnud nõusoleku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pooled ei loe erandkorras ajutist toote asendamist lepingu muutmiseks. Asendused ei tohi olla pikemad kui 8 nädalat ning ei tohi olla korduva iseloomuga.

2.8. Tellimus muutub pooltele siduvaks, kui müüja kontaktisik ei ole teavitanud tellimuse mitte täitmisest või toote asendusest tellimuse esitanud ostja kontaktisikut e-posti teel hiljemalt tellimuse esitamise päeval kell 15.30.

3. Nõuded kaubale

3.1. Tarnitav kaup:

3.1.1. vastab koguse ja sortimendi poolest tellimuses, müüja pakkumuses toodule ning lisaks ka üldtunnustatud kvaliteedi nõuetele;

3.1.2. mittenõuetekohaseks kaubaks loetakse muuhulgas HL lisas 2 (ostetavad tooted) sätestatud minimaalsest realiseerimisajast lühema realiseerimisajaga kaupa ja nähtava ning varjatud defektiga kaupasid. Nähtava defektiga kaup on välisel vaatlusel kergesti tuvastatava defektiga kaup. Varjatud defektiga kaup on tavapärase väljanägemisega, millel on välisel vaatlusel raskesti tuvastatav defekt, mis teeb kauba kasutamise võimatuks;

3.1.3. on kasutuskõlblik, see tähendab kaup ei ole riknenud, tootja määratud realiseerimisaeg ega ostja poolt sätestatud kauba minimaalne säilivusaeg pole ületatud;

3.1.4. on varustatud eestikeelse tarbijateabega;

3.1.5. on nõuetekohaselt pakendatud kauba säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil;

3.1.6. on välimuselt müügikõlblik ning pole vigastatud ega määrdunud;

3.1.7. on ostjale kätte toimetatud tähtaegselt.

3.2. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise ja kaitse transportimisel sihtkohta muutumatul kujul.

3.3. Kauba pakendid peavad olema märgistatud toitumisalase teabega (koostisosad, toiteväärtuse, allergeenid jms info).

3.4. Euroaluseid eraldi ei markeerita. Kaup tarnitakse euroalustel, mille maksimaalne lubatud kõrgus on 1600 mm (koos euroalusega). Aluseid ei tohi virnastada. Euroaluste ja tagastatavate kaubakastide aruandlus on korraldatud mitterahaliste nõuetena.

3.5. Kauba kontrollimine ja üle andmine/vastu võtmine toimub saatelehtede ja/või üleandmise ja vastuvõtmise aktide alusel.

3.6. Nõutav minimaalne säilivusaeg arvestatakse alates kauba üleandmisest ostjale tarnekohas.

3.7. Kauba kvaliteet peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele. Ostja nõudmisel on müüja kohustatud esitama kauba kohta kehtiva vastavusdeklaratsiooni.

3.8. Ostjale üle antav kaup peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele (toiduseadus § 12 lg 1) ning vastama tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele, liigi, kirjelduste ja pakendi osas.

3.9. Käitleja peab järgima toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, sealhulgas valmistaja või pakendaja kestvuskatsetega.

3.10. Toodete pakendile ja etiketile kantud märgistus peab olema selgelt nähtav, kergesti loetav, kulumiskindel ja püsiv, kaasa arvatud ka siis, kui pakend on avatud.

4. Nõuded kauba kohale toimetamisele:

4.1. Kontaktisikuteks tarnel on tellimuse esitaja ja toitlustuskomplekside esindajad.

4.2. Müüja kohustub ostjale kauba kohale toimetama (sh maha laadima ostja poolt näidatud kohtadesse) tellimuses märgitud tarneajal, vahemikus kell 07.00-12.00 või ostja kirjalikul nõusolekul hiljemalt kell 15.00. Suurõppuste korral võib tellimuse täitmise aeg olla ka laupäeval ja pühapäeval ning tarnekoht teise piirkonda Eesti piires, kui märgitud punktis 1.3.

4.3. Täpsem kauba sortiment, nõuded jm oluline info on toodud tehnilises kirjelduses ja HL lisas 2 (ostetavad tooted).

5. Nõuded personalile

5.1. Kauba toimetab kohale müüja poolt volitatud isik, kelle suhtes on Kaitsevägi teostanud taustakontrolli vastavalt kaitseväe korralduse seaduse §-le 41³. Enne Kaitseväe territooriumile sisenemist peab olema edastatud nõusolek taustakontrolli teostamiseks vastavalt julgeolekulisale. Kaitseväe territooriumile pääseb autojuht peale positiivse taustakontrolli tulemit.

6. Normatiivid

6.1. Müüja peab järgima kõiki toidu käitlemisega seotud kehtivate õigusaktide nõudeid, mis vastavat valdkonda reguleerivad.

7. Kvaliteedikontroll

7.1. Kauba vastuvõtmisel kontrollitakse kauba pakendamise vastavust tehnilistele kirjeldusele, kauba koguse vastavust tellimusele.

7.2. Kaup loetakse ostjale üle antuks, kui poolte kontaktisikud on allkirjastanud kauba üleandmise-vastuvõtmise akti.

7.3. Puudustega kauba korral, mille puhul eeldatakse, et need olid olemas enne kauba vastuvõtmist, on ostja kohustatud müüjat kirjalikult teavitama kauba lepingutingimustele mittevastavusest (sh kauba puudujäägist) esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul.

7.4. Defektiga kaup tagastatakse müüjale koos kirjaliku pretensiooniga. Müüja on kohustatud vastavalt ostja nõudmisele kas:

7.4.1. vahetama tingimustele mittevastava kauba omal kulul ümber tingimustele vastava kauba vastu ostja poolt määratud tähtaja jooksul;

7.4.2. viima kauba saatelehe/akti vastavusse reaalselt tarnitud kogustega või käsitlema lepingu täitmisel kauba ühikuhinda kauba lepingutingimustele mittevastavuse korral vastavalt ostja hinnaalandamise avalduses nimetatule;

7.4.3. alandama kauba hinda vastavalt tegelikult üle antud kogusele (teostama üleandmise-vastuvõtmise aktis parandused).

7.5. Kui ostja tuvastab puudused üle antud kauba osas, siis on müüja kohustatud omal kulul välja vahetama puudustega kaubad, kokkuleppel ostjaga või hiljemalt ühe tööpäeva jooksul alates hetkest, kui poolte kontaktisikud on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.

8. Saatedokumendid

8.1. Tellitud kauba üleandmisel esitab müüja tellija kontaktisikule saatelehe/akti.

8.2. Poolte kontaktisikud veenduvad müüja poolt esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktile märgitud andmete õigsuses ning allkirjastavad selle 2 eksemplaris, millest üks jääb mõlemale poolele.

8.3. Kauba üleandmise-vastuvõtmise akt (saateleht) on dokument, mis kinnitab müüja poolt ostjale kauba üleandmist ja ostja poolt nende vastuvõtmist. Nimetatud akti vormistab müüja. Akt esitatakse:

8.3.1. paberkandjal ostja kontaktisikule allkirjastamiseks vahetult pärast kauba üleandmist tarnekohas;

8.3.2. elektrooniliselt (akti sisu peab olema identne paberkandjal edastatud aktiga) enne kauba üleandmist, akti elektrooniline edastamine toimub läbi Telema EDI dokumendina või muul ostjale sobival viisil.

8.4. Üleandmise- vastuvõtmise akt sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: kauba nimetus, kauba EAN kood, ühik, kogus, parim enne või kõlblik kuni, partii number, üleandmise aeg, kauba maksumus.

8.5. Kui saateleht ei vasta kaubale (nt kogus või hind), fikseeritakse puudused, koostatakse saateleht, millele teeb müüja korrigeeritud andmetega uue saatelehe. Korrigeeritud saateleht tuleb esitada hiljemalt ühe tööpäeva jooksul puuduste fikseerimisest arvates.

7/7

1/7

Lisa 3

hankelepingu nr 2-2/24/311-1 juurde

HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Hankelepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Hankeleping on sõlmitud lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Toiduained ja valmistoit" (viitenumber 271229) ja seotud hanke „Liha ja lihatoodete soetus“ (viitenumber 275935) alusdokumentidest ning müüja esitatud pakkumusest.

1.2. Ostja on sõlminud hankelepingu müüjaga, tuginedes müüja esitatud pakkumusele, avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust hankelepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja.

1.3. Müüja avaldab ja kinnitab, et:

1.3.1. temal ja tema esindajal on hankelepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.3.2. ta on tutvunud hankelepinguga ja seotud hanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.3.3. hankelepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida hankeleping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.3.4. ta omab hankelepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada;

1.3.5. ostjale üleantava kauba suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba suhtes maksma panna;

1.3.6. kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.4. Hankelepingu ese on kaup ja/või teenus, mis on kirjeldatud seotud hanke tehnilises kirjelduses.

1.5. Hankelepingu üldtingimustes (edaspidi üldtingimused) ja hankelepingus sätestatud tingimuste alusel müüja kohustub ostjale müüma kauba ja/või osutama teenust ning ostja kohustub kauba vastu võtma ja müüjale tasuma kauba ja/või teenuse ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos elutsüklit toetava teenusega vm teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud riigihanke alusdokumentides.

1.6. Kauba liik või spetsifikatsioon, kogus, teenuse sisu, tarnekohad ja tarneajad sätestatakse seotud hanke alusdokumentides, pakkumuse esitamise ettepanekus ja/või ostutellimuses ja/või hankelepingutes.

1.7. Kaup peab vastama seotud hanke tingimustele, pakkumuse esitamise ettepanekule ja müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup/teenus peab vastama tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Tingimustele peavad vastama ka kauba/teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

2. Hankeleping ja selle osad

2.1. Hankelepingutena on käsitletavad ka ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus.

2.2. Hankelepingu lahutamatud osad on pakkumuse esitamise ettepanek, seotud hanke alusdokumendid, müüja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, poolte vahel edastatud teated, üldtingimused ning kõik sõlmitavad hankelepingu muudatused.

3. Ostja õigused ja kohustused

3.1. Ostjal on õigus jooksvalt nõuda ja kontrollida hankelepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kaupade/teenuste ostmisega seotud dokumente.

3.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

3.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kaubaga/teenusega (näiteks kauba tarne ja kasutamine) seotud küsimustes.

3.4. Ostja kohustub tasuma puudusteta vastu võetud kauba/teenuse eest.

4. Müüja õigused ja kohustused

4.1. Müüja kohustub esitama ostja nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt ostetud kauba kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

4.2. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne hankelepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

4.3. Müüja kohustub teavitama ostjat hankelepingu täitmist takistavatest asjaoludest.

4.4. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti.

4.5. Müüja kohustub järgima hankelepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

4.6. Müüja kohustub sõlmima kindlustuslepingu juhul, kui see on hankelepingus kokku lepitud.

4.7. Müüjal on õigus saada ostjalt hankelepingu täitmiseks vajalikku teavet.

5. Kauba pakendamine ja markeerimine

5.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul.

5.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja seotud hankes esitatud nõudeid.

6. Maksetingimused

6.1. Müüja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust, kui hankelepingus ei lepita teisiti kokku.

6.2. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab hankelepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

6.3. Müüja esitab arve järgmiste andmetega:

6.3.1. Maksja andmed.

6.3.2. Muud arvele märgitavad andmed:

Kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus);

Seotud hanke lepinguosa viitenumber;

Hankelepingu (ostutellimus) number;

Kauba kogus, nimetus, ühiku hind ja muu vajalik teave.

6.4. Ostja tasub vastuvõetud ja tingimustele vastava kauba eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt ja/või saateleht, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisti.

6.5. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve 7 päeva jooksul.

6.6. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

6.7. Müüja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta.

6.7.1. NATO relvajõudude tarbeks ostetavale kaubale rakendub 0%-line käibemaksumäär vastavalt käibemaksuseaduse §-le 15.

6.7.2. NATO relvajõudude tarbeks ostetava kauba tingimused lepitakse kokku hankelepingus.

6.7.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on müüjale ostja poolt esitatud käibemaksuvabastuse tõend.

7. Vääramatu jõud

7.1. Hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta hankelepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust hankelepingut täita.

7.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa hankelepingu mittetäitmise hankelepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on hankelepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

7.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

7.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt hankelepingus sätestatule.

7.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus hankeleping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava hankelepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

7.6. Covid-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid-19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud hankelepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

7.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid hankelepingu sõlmimise hetkel.

8. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

8.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled hankelepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

8.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama hankelepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet sh asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Pool kaitseb temale hankelepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

8.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta hankelepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale hankelepingu ja selle lisade on ostja omand ja kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast hankelepingu lõppemist.

8.4. Juhul, kui hankelepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik seotud hankes sätestatud julgeolekutingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

8.5. Avalikkusele suunatud hankelepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

9. Intellektuaalse omandi õigused

9.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud intellektuaalse omandi õigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

10. Vastutus

10.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust hankelepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt üldtingimustele, riigihanke alusdokumentidele, hankelepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

10.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel, kui pooled ei ole hankelepingus teisiti kokku leppinud.

10.3. Müüja vastutab kauba hankelepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba hankelepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (s.t et puudusi ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale.

10.4. Juhul, kui müüja täidab hankelepingut mittenõuetekohaselt, siis ostjal on õigus keelduda kauba ja/või teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja hankelepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba ja/või teenuse üleandmiseni ostjale loetakse müüja üleandmisega viivitanuks.

10.5. Kaup ei vasta hankelepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas hankelepingu tingimustega või puudub saateleht.

10.6. Ostja on kohustatud teavitama müüjat vähemalt e-posti teel kauba ja/või teenuse hankelepingu tingimustele mittevastavusest (s.h kauba puudujäägist) 60 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja või ostja volitatud isik sai teada kauba lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi hankelepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva. Eeltoodud tähtaegasid tohib seotud hankes muuta.

10.7. Juhul, kui ostja ei teata müüjale esinevast puudusest sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

10.8. Juhul, kui ostjale üleantav kaup ei vasta hankelepingu tingimustele, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist hankelepingu tingimustele vastava kaubaga.

10.9. Kauba ja/või teenuse tähtaegselt üle andmata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba ja/või teenuse maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

10.10. Pooltel on õigus lisaks hankelepingu ülesütlemisele või hankelepingust taganemisele nõuda olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.

10.11. Juhul, kui müüja rikub muud hankelepingu järgset kohustust kui tähtaegne tarnimine/teenuse osutamine, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba/teenuse maksumusest kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

10.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

10.13. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

10.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt hankelepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

10.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

10.16. Leppetrahvid, kahju hüvitamine ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust.

10.17. Juhul, kui müüja ei asu täitma hankelepingut, siis ostjal on õigus sõlmida hankeleping seotud hankes järgmiseks jäänud pakkujaga ning nõuda kahju hüvitamist müüja poolt esitatud pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.

10.18. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul.

11. Hankelepingu lõpetamise alused

11.1. Ostja annab hankelepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Hankelepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

11.2. Hankelepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel ostja võib esitada müüjale kirjaliku hankelepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Hankelepingu(st) ülesütlemine või taganemine ostja poolt loetakse toimunuks ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse müüja poolt kättesaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja hankelepingu üles/taganeb ostja hankelepingust. Sel juhul lõpeb hankeleping ostja poolt hankelepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist.

11.3. Poolel on õigus hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või hankelepingust taganeda, kui pool on hankelepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sel juhul esitab üks pool teisele poolele kirjaliku hankelepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui pool on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte. Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

11.3.1. rikutakse üldtingimustest ja/või hankelepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

11.3.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

11.3.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta;

11.3.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

11.3.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

11.3.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;

11.3.7. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi hankelepingu esemeks oleva kauba müügil või teenuste osutamisega;

11.3.8. müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid.

11.4. Ostjal on õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ja lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.

11.5. Ostjal on õigus hankeleping igal ajal üles öelda, teavitades sellest müüjat vähemalt 90 päeva ette, kui hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti.

12. Lõppsätted

12.1. Hankeleping jõustub ostja allkirjastamisest, kui hankelepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks müüjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes või kui hankelepinguga ei ole teisiti sätestatud. Muul juhul jõustub hankeleping mõlemapoolsel allkirjastamisel.

12.2. Hankelepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.3. Hankelepingu täitmisel ja hankelepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, välja arvatud juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

12.5. Hankelepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu hankelepingu või teiste sätete kehtetust.

12.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

12.7. Sõlmitud hankelepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

12.8. Hankelepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

12.9. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

12.10. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata
e-posti teel. Seda teadet ei loeta hankelepingu muudatuseks.

12.11. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu olulise info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättetoimetatuks järgmisel tööpäeval.

12.12. Dokumentide hierarhia: seotud hanke tehniline kirjeldus, hankeleping, üldtingimused.

2/3

1/3

Lisa 4

hankelepingu nr 2-2/24/311-1 juurde

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Täitja õigused ja kohustused

3.1. Täitjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Täitja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal