Tere!
Tänan kirja eest.
Teadmata täpseid asjaolusid ja seda, mida mõtlete Teams vestluste analüütika all, kas vestluse lugemist ja analüüsi, rakenduse kasutamise sagedust või midagi hoopis kolmandat selgitan üldiselt isikuandmete töötlemise põhimõtteid.
Esiteks on oluline mõista, et igal inimesel, sh ka töötajal, on õigus et tema privaatusust austatakse. Tööandja on kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi
(töölepingu
seadus § 28 lõige 2 punkt 11). Mõistevalt võib siiski ette tulla olukordi, kus tööandja soovib kontrollida töökohustuste täitmist, millega paratamatult võib kaasneda ka töötaja isikuandmete töötlemine.
Õiguslik alus
Isikuandmete kaitse üldmääruse (
IKÜM)
kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus ning töötlemine peab olema kooskõlas IKÜM artiklis 5 sätestatud
isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Isikuandmete hulka kuuluvad inimese nimi, isikukood, kontaktandmed jms. Lisaks võib töötaja e‑postkastis või vestlusrakenduses olla tema isiklikud kirjad ja sõnumid, mis kuuluvad samuti töötaja eraelu puutumatuse kaitse
alla. Seejuures võivad Teams vestlused sisaldada väga palju suuremas ulatuses töötaja eraelulist teavet, kui seda näiteks e-kirjade puhul.
Õiguslikud alused isikuandmete töötlemiseks on sätestatud IKÜM artiklis 6 lõikes 1.
Sageli arvatakse, et tööandja võib töötaja e-posti avamiseks ja kirjade lugemiseks tugineda töötaja nõusolekule (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt a). Nõusolek töösuhetes on pigem erand, mida saab kasutada vaid juhul, kui töötajal on reaalne ja negatiivsete tagajärgedeta
võimalus keelduda. Teisisõnu, tööandja ei saa tugineda töötaja nõusolekule olukorras, kus selle andmine ei ole tegelikult vabatahtlik ning nõusoleku mitteandmine tooks töötajale kaasa ebasoodsad tagajärjed. Nõusoleku kohta töösuhtes saab pikemalt lugeda meie
veebilehelt.
Töötaja e-posti või vestluste lugemiseks õiguslikuks aluseks võib olla õigustatud huvi (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel (IKÜM) 6 lõige 1 punkt f)) või seadusest tulenev kohustus (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt c). Õigustatud huvi võib kõne alla tulla
olukorras, kus töötaja on äkiliselt haigestunud ning ettevõttes töökorralduse jätkamiseks on vajalik siseneda töötaja e-posti tellimuste, arvete jms saamiseks. Tööandjal on õigus informatsioonile, mis puudutab ettevõtte tegevust. Töö korraldamise vajadusteks,
mis ei seondu töötaja kontrollimisega, ei ole tööandjal töötaja isiklikke e-kirju ja sõnumid vaja otsida, avada ega lugeda. Õigustatud huvile tuginemine eeldab, et tööandja on eelnevalt läbiviinud kirjaliku õigustatud huvi analüüsi. Õigustatud huvi kohta saab
täpsemalt lugeda
õigustatud huvi juhendist.
Seadusest tulenev kohustus on sobiv õiguslik alus, kui tööandjal on kahtlus, et töötaja on pannud toime kuriteo või tõsise ametikohustuste rikkumise. Selles olukorras peab tööandjal olema põhjendatud kahtlus, et just konkreetsetes e-kirjade või sõnumite sisust
ilmneb töö- või ametikohustuste rikkumine. Siiski ka sellistel juhtudel peab tööandja austama töötaja eraelu puutumatust ning olema selgelt välistatud eraeluliste kirjadega tutvumine, kui need on eristatavad.
Soovin rõhutada, et töötaja teadmata ei tohi tema tööarvutis ega tööks kasutatavatel suhtlusplatvormidel teha ühtegi isikuandmete töötlemise toimingut. See hõlmab ka olukordi, kus on vaja kopeerida faile või kontrollida töökohustuste täitmist.
Töökorraldusreeglid ja teavitamine
Enne kontrolli teostamist peab tööandja olema paika pannud töötajate kontrollimise põhimõtted ja ulatuse töökorraldusreeglites või arvuti kasutamise korras ning seda töötajatele eelnevalt tutvustatud. Töökorralduse reeglites on võimalik reguleerida nii korralduslike
kui ka tehniliste meetmete kasutamist. Näiteks on tööandja töökorralduse ja arvuti kasutamise reeglites ära määratlenud, kas töötaja tohib kasutada neid ka isiklikeks tegevusteks või mitte. Eelnev siiski ei tähenda seda, et õigusliku aluse olemasolul, töökorralduse
reeglite paika panemisel ja töötaja teavitamisel võib tööandja teha lauskontrolli. Kontrollimisel peab tööandja järgima ikkagi proportsionaalsuse ja minimaalse sekkumise põhimõtteid ning tegema seda selliselt, et ei oleks riivatud töötaja õigust privaatsusele
ülemääraselt.
Kokkuvõtlikult, kuigi tööandja võib kontrollida töökohustuste täitmist, peab olema selleks põhjendatud eesmärk ning kindlus, et selliseks tegevuseks on olemas asjakohane õiguslik alus. Tööandja võib töötaja e‑postkasti või vestluste sisu kontrollida üksnes
põhjendatud juhtudel ja selgelt määratletud eesmärgil (näiteks tööandja õigustatud huvi kaitsmiseks või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks). Töötajate kontrollimise kohta on AKI
veebilehel olemas ka küsimused-vastused.
Lisaks palusite teemat laiendada. Andmetöötleja (näiteks ettevõtja) üldiste kohustuste kohta saab lugeda täpsemalt
isikuandmete töötleja üldjuhendist. Täpsemalt töösuhete kohta oleme koondanud erinevaid küsimus-vastuseid artiklis "Isikuandmete
töötlemine töösuhtes".
Loodan, et vastusest on abi.
Lugupidamisega
|
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
|
Tere!
Meil on vaja nõu selles osas, kas ettevõte tohib teha töötajate töö Teamsi vestluste kohta numrilist analüütikat kasutamise kohta, millisel määral, mida tohib selle analüütika tegemise käigus näha ja mida mitte?
Teemat võib ka laiemalt lahti seletada ja lisada infot, mida siin ei ole otseselt küsitud. Millised on ettevõtte õigused/ kohustused ja millised on töötaja õigused/ kohustused?
Best Regards / Ystävällisin terveisin
Kersti Mikker
HR Specialist │ Casemet Group
Turba tn 19, 80010 Pärnu, Estonia
+372 53 530 829│[email protected]
www.casemet.fi
