Taotlus

JÄRVA VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2026 - 2037

Europolis OÜ 2025

2

SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................ 5

1. Sotsiaal-majanduslikud näitajad .......................................................................... 6 1.1. Üldandmed ....................................................................................................... 6 1.2. Elanikkonna ÜVK-teenuse tarbimise taustandmed .............................................. 6 1.3. Leibkonnaliikme kuu netosissetulek .................................................................. 6 1.4. Vee-ettevõtte iseloomustus ............................................................................. 7 1.5. Veeteenuste hinnad ....................................................................................... 8

2. Keskkonnaülevaade ........................................................................................... 8 2.1. Pinnakate ..................................................................................................... 8 2.2. Põhjavesi ...................................................................................................... 8 2.3. Pinnavesi ........................................................................................................ 11 2.4. Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad .......................................................... 11

3. Õiguslik baas ........................................................................................................ 13 3.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................... 13 3.2. Järva valla õigusaktid ....................................................................................... 13 3.3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm ............................. 14 3.4. Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed .............................................................. 15

3.4.1 Reoveekogumisalade piiride muutmine .......................................................... 15 3.4.2. Purgimissõlmed..................................................................................... 16

3.5. Vee erikasutuse keskkonnaload ......................................................................... 16 4. Olemasoleva olukorra kirjeldus................................................................................ 18

4.1. Üldist ............................................................................................................. 18 4.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ................................................................ 18 4.1.2. Sademeveesüsteemid ............................................................................ 18 4.1.3. Tuletõrje veevarustus ............................................................................ 19

4.2. AS PAIDE VESI TEENINDUSPIIRKOND ............................................................ 20 4.2.1. Aravete alevik ....................................................................................... 20 4.2.2. Käravete alevik ..................................................................................... 22 4.2.3. Ambla alevik ......................................................................................... 26 4.2.4. Peetri alevik ......................................................................................... 28 4.2.5. Jõgisoo küla ......................................................................................... 30 4.2.6. Imavere küla ........................................................................................ 31 4.2.7. Käsukonna küla .................................................................................... 35 4.2.8. Päinurme küla ....................................................................................... 36 4.2.9. Koigi küla ............................................................................................. 38 4.2.10. Veevõrguga ühendatud väiksemad alad ................................................... 40

3

4.3. AS JÄRVA HALDUS TEENINDUSPIIRKOND ....................................................... 43 4.3.1. Koeru alevik ......................................................................................... 43 4.3.2. Järva-Jaani alev .................................................................................... 49 4.3.3. Vao küla .............................................................................................. 54 4.3.4. Ervita küla ............................................................................................ 56 4.3.5. Karinu küla ........................................................................................... 57 4.3.6. Ahula küla ............................................................................................ 59 4.3.7. Kaalepi ja Seidla küla ............................................................................ 61 4.3.8. Albu küla .............................................................................................. 63 4.3.9. Veevõrguga ühendatud väiksemad alad ................................................... 64

5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise strateegia........................................ 66 5.1. Strateegilised eesmärgid .................................................................................. 66 5.2. Arendamise põhimõtted .................................................................................... 66 5.3. Investeeringud ................................................................................................ 66 AS PAIDE VESI TEENINDUSPIIRKOND ...................................................................... 66

5.3.1. Aravete alevik ........................................................................................... 66 5.3.2. Käravete alevik.......................................................................................... 67 5.3.3. Ambla alevik ............................................................................................. 67 5.3.4. Peetri alevik .............................................................................................. 68 5.3.5. Jõgisoo küla .............................................................................................. 69 5.3.6. Imavere küla ............................................................................................. 69 5.3.7. Käsukonna küla ......................................................................................... 69 5.3.8. Päinurme küla ....................................................................................... 69 5.3.9. Koigi küla ............................................................................................. 69

AS JÄRVA HALDUS TEENINDUSPIIRKOND ................................................................. 69 5.3.10. Koeru alevik ............................................................................................ 69 5.3.11. Järva-Jaani alev ....................................................................................... 70 5.3.12. Vao küla ................................................................................................. 70 5.3.13. Ervita küla .............................................................................................. 70 5.3.14. Karinu küla ........................................................................................... 70 5.3.15. Ahula küla ............................................................................................... 70 5.3.16. Albu küla ................................................................................................ 71 5.3.17. Esna, Sõrandu, Roosna .......................................................................... 71

5. Finantsanalüüs ................................................................................................ 72 6.1. AS Paide Vesi Järva valla teeninduspiirkonna finantsanalüüs ............................. 72

6.1.1. Finantsanalüüsi eesmärk ........................................................................ 72 6.1.2. Finantsanalüüsi metoodika ..................................................................... 72 6.1.3. Finantsanalüüsi põhieeldused.................................................................. 72

4

6.1.4. Nõudlusanalüüs .................................................................................... 73 6.1.5. Opereerimiskulude eeldused ................................................................... 74 6.1.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus................................................ 75 6.1.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine ........................................... 75

6.2. Järva Haldus AS teeninduspiirkonna finantsanalüüs .......................................... 76 6.2.1. Finantsanalüüsi eesmärk ........................................................................ 76 6.2.2. Finantsanalüüsi metoodika ..................................................................... 76 6.2.3. Finantsanalüüsi põhieeldused.................................................................. 76 6.2.4. Nõudlusanalüüs .................................................................................... 77 6.2.5. Opereerimiskulude eeldused ................................................................... 78 6.2.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus................................................ 78 6.2.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine ........................................... 79

LISAD

Lisa 1. Joonised (eraldi failid)

Lisa 2. Investeeringud (eraldi fail)

Lisa 3. AS Paide Vesi tarbimine ja tootmismahud (eraldi fail)

Lisa 4. AS Paide Vesi finantsprognoos (eraldi fail)

Lisa 5. AS Järva Haldus tarbimine ja tootmismahud (eraldi fail)

Lisa 6. AS Järva Haldus finantsprognoos (eraldi fail)

5

SISSEJUHATUS

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse

ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Järva valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK kava) on dokument, mis

kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut. Lähtudes

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 4 lg 2 tuleb ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arendamise kava koostada vähemalt 12 aastaks ning see tuleb vähemalt kord

nelja aasta jooksul üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. Täiendatud kava tuleb volikogu

poolt uuesti kinnitada.

Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 16 lg 1 rajatakse ning

arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ÜVK kava alusel.

Tuginedes ÜVVKS § 4 lg 3 loetakse Järva vallas sademeveesüsteemid käesoleva ÜVK kavaga

määratletud ulatuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks.

Käesolev ÜVK kava käsitleb Järva valla asustusüksuste kompaktselt hoonestatud piirkondasid.

Andmed Järva valla ÜVK seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Järva

Vallavalitsuselt ja Järva valla vee-ettevõtetelt.

ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest

tulenevate nõuete täitmiseks. Järva valla ÜVK arendamise kava aastateks 2025-2037 arvestab

omavalitsuse ja vee-ettevõtete eelarve võimalusi.

6

1. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

1.1. ÜLDANDMED

Järva vald asub Kesk-Eestis, piirnedes põhjas Tapa, Anija ja Kose vallaga, läänes Paide linna

ja Türi vallaga, lõunas Põhja-Sakala ja Põltsamaa vallaga ning idas Jõgeva ja Väike-Maarja

vallaga. Järva valla eripäraks on suur territoorium (1223 km2) ja hõre asustus. Järva maakonna

kolmest omavalitsusüksusest on Järva pindalalt suurim, moodustades 50% maakonnast, kuid

rahvaarvult väikseim (30%).

Järva vallas on 106 asustusüksust – valla halduskeskus Järva-Jaani alev, viis alevikku (Ambla,

Aravete, Kärevete, Peetri, Koeru) ja 100 küla. Valla asustustihedus on 7,2 in/km², mis on üks

madalamaid näitajaid Eestis ja väiksem maakonna keskmisest (11,2 in/km²). Valla rahvaarvult

suurimad asustusüksused ongi endised vallakeskused, enam kui 100 elanikku on

viieteistkümnes asustusüksuses. Palju on väikeseid külasid - 50-99 elanikku on 25 külas, 66

külas elab vähem kui 50 inimest.

Kuna Järva vald asub geograafiliselt Eesti keskpaigas, siis ei ole välja kujunenud klassikalisi

tõmbekeskuseid. Valla elanikud liiguvad tööle ja teenuseid tarbima eri piirkondadesse (sh

naaberomavalitsustesse ja naabermaakondadesse). Kodu lähedalt on võimalik saada enamus

teenuseid – haridus, huviharidus, sotsiaalteenused, perearsti- ja osaliselt eriarstiteenus,

erasektori pakutavad teenused (kaubandus jms).

Järva valla asendist tulenevaks oluliseks väljakutseks on teenuste pakkumise korraldamine

suure territooriumi, hõreda asustuse ning mitmekeskuselise ruumimustri tingimustes.

1.2. ELANIKKONNA ÜVK-TEENUSE TARBIMISE TAUSTANDMED

Statistikaameti andmetel elas 01.01.2025.a. seisuga Järva vallas 8508 inimest. Valla pindala

on 1223 km2, asustuse tihedus on keskmiselt 6,96 inimest/km2. Aastatel 2018-2025 on valla

elanike arv loomuliku iibe ja rände tõttu vähenenud 587 inimese võrra.

Tabel 1.1. Elanike arv Järva vallas

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Elanike

arv

9095 8968 8928 8829 8812 8868 8730 8508

Andmed: https://www.jarvavald.ee/asulad-ja-elanike-arv

1.3. Leibkonnaliikme kuu netosissetulek

Vee- ja kanalisatsiooniteenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga.

Rahvusvaheliste standartide järgi ei peaks vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ületama 4%

leibkonnaliikme netosissetulekust. Eesti oludes on see piir 2% ringis, mille põhjuseks on Eesti

tarbijate suurem hinnatundlikkus, kus hinna tõstmise korral tarbimine langeb. Leibkonnaliikme

netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel.

Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, mistõttu on

andmed esitatud maakonna tasandil. Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Järva

maakonnas ning võrdlus Eesti keskmisega on kajastatud tabelis 1.2.

7

Tabel 1.2. Leibkonnaliikme kuu netosissetulek Järvamaal ja Eestis keskmiselt

(eurodes)

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Järva

maakond

567,4 605 678,4 724,2 736 916 951,3 1054,1

Eesti

keskmine

619,9 680,8 756,7 814,6 847,7 1001,3 1018 1096,9

Järvamaa

näitaja

osakaal

Eesti

keskmisest

(%)

91,5 88,9 89,7 88,9 86,8 91,5 93,4 96,1

Andmed: Statistikaamet, ST08

1.4. VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS

Järva vallas on määratud kaks vee-ettevõtjat:

• Aktsiaselts Paide Vesi (edaspidi AS Paide Vesi) ja

• AS Järva Haldus.

AS Paide Vesi

AS Paide Vesi põhitegevuseks on põhjavee pumpamine ja puhastamine ning selle juhtimine

tarbijateni, reovee kokku kogumine ja selle juhtimine reoveepuhastile ning nõuetekohane

puhastamine. AS Paide Vesi on vee-ettevõtjaks ka Paide linna Roosna-Alliku alevikus, Anna,

Kriilevälja, Prääma, Tarbja, Sargvere, Sillaotsa, Viisu ja Viraksaare külas, samuti Järva valla

Ambla, Aravete ja Peetri alevikus ning Jõgisoo, Käravete, Roosna, Sääsküla, Imavere,

Käsukonna, Koigi, Päinurme, Sõrandu külas.

AS Paide Vesi omanikeks on Paide linn ja Järva vald.

AS-i Paide Vesi teeninduspiirkonnad Järva vallas on:

• Koigi küla,

• Päinurme küla,

• Käsukonna küla,

• Imavere küla,

• Jõgisoo küla,

• Ambla alevik,

• Käravete alevik,

• Aravete alevik ja

• Peetri alevik.

AS Järva Haldus

Järva Haldus AS on Koeru Kommunaal AS, Imavere Soojus OÜ, Järva-Jaani Teenus OÜ ja Albu

Teenus OÜ ühinemise tulemusena tekkinud ettevõte, kelle 100% omanikuks on Järva

Vallavalitsus. Järva Haldus AS põhitegevuseks on joogivee tootmine ja reovee kanaliseerimine

ning puhastamine. Lisaks tegeleb Järva Haldus AS ka soojuse tootmise ja müügiga.

Järva Haldus AS pakub ühisveevärgiteenust 13 asulas ja ühiskanalisatsiooniteenust 9 asulas.

8

AS Järva Haldus teeninduspiirkonnad on:

• Albu küla,

• Kaalepi küla,

• Seidla küla,

• Ahula küla,

• Järva-Jaani alev,

• Karinu küla,

• Koeru alevik,

• Vao küla ja

• Ervita küla.

1.5. VEETEENUSTE HINNAD

Vastavalt Konkurentsiameti 23.07.2025 otsusele nr 9-3/2025-014 kehtestati AS Paide Vesi

poolt kogu tegevuspiirkonnas hinnad alates 01.09.2025 järgmiselt (hindadele lisandub

käibemaks):

Tasu võetud joogivee eest 0,85 €/m3

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,91 €/m3

Vastavalt Konkurentsiameti 22.06.2023 otsusele nr 9-3/2023-026 kehtestati AS Järva Haldus

poolt teenindatavates piirkondades hinnad alates 01.08.2023 järgmiselt (hindadele lisandub

käibemaks):

Tasu võetud joogivee eest 1,75 €/m3

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 3,23 €/m3

2. KESKKONNAÜLEVAADE

2.1. PINNAKATE

Järva vald asub osaliselt Pandivere kõrgustikul. Absoluutkõrgused on ca 65 – 110 m.

Aluspõhjas avanevad valla põhjaosas ülemordoviitsiumi nabala ja vormsi, pirgu lademete

lubjakivid. Lubjakive läbivad üksikud kirde-edela suunalised rikkevööndid. Pinnakate koosneb

peamiselt savimoreenist, keskmise paksusega 4-7 m, mille all on lubjakivi ja dolomiidistunud

lubjakivi. Järva valla territooriumi pinnakatte moodustavad kvaternaariaegsed liustiku ja

liustikujõesetted. Valla mullastiku moodustavad põhiliselt parasniisked leostunud ja leetunud

kamarmullad, millised paiknevad karbonaatsetel pinnakatetel, sisaldades klibu, rähka ja

veerist. Geoloogilise ehituse tõttu on ala intensiivse infiltratsiooni ala ja põhjavesi enamasti

kaitsmata. Valla reljeef on põhiliselt tasandikuline ja lauge. Piirkonna pinnakatte moodustavad

Kvaternaariaegsed liustiku ja liustikujõesetted. Rähkse saviliiv- ja saviliivmoreeni paksus on

umbes 2-4 m.

2.2. PÕHJAVESI

Järva valla territooriumil on põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Lisaks asub suurem osa

Järva vallast Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.

9

Joonis 2.1. Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte Järva valla kohta1

Järva vallas kasutatakse tarbeveena Siluri, Siluri-Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi

veekomplekside põhjavett.

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

Põhjavee survepind sõltub reljeefist. Valdavalt on vesi vabapinnaline. Veetase paikneb

enamasti 2-8 m sügavusel maapinnast, kohati võib veetaseme sügavus ulatuda ka 25-30 m

maapinnast. Põhjaveekogumi paksus on 100-200 m. Põhjaveekogumi keemiline seisund on

hinnatud heaks. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi koguseline seisund on hinnatud heaks.

Põhjavee looduslik ressurss on oluliselt suurem veevõtust ja põhjaveekogumis ei esine

inimtegevusest põhjustatud veetaseme alanemist.

Põllumajanduslik surve põhjaveele on suhteliselt suur. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab

eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti reostuse eest kaitsmata või

nõrgalt kaitstud aladel.

Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas

Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas on moodustatud Siluri–

Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veekihtidest, arvestades inimtegevuse, eelkõige

põllumajanduse mõju põhjaveele. Põhjavee survepind sõltub reljeefist, samuti avatud

põhjaveekihtide sügavusest. Pandivere kõrgustikul võib eristada kahte vööd –

meteoroloogiliste tegurite aktiivsemõju vöö, mis haarab veekompleksi ülemise osa kuni 80-

100 m sügavuseni ja alumise vöö 80-100 m kuni 200 m sügavuseni. Ülemised, tugevalt

karstunud veekihid kuni 30 m sügavuseni toituvad kurisute ja karstilõhede kaudu. Veetase

1 Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000

10

paikneb ilmastikutingimuste aeglase mõju vöös 15-35 m sügavusel maapinnast ja Pandivere

kõrgustiku nõlvadel 5-15 m sügavusel maapinnast. Põhjaveekogumi paksus muutub suurtes

piirides, ulatudes 100-200 m. Põhjaveekogumi keemiline seisund on hinnatud heaks. Siluri

Ordoviitsiumi põhjaveekogumi koguseline seisund on hinnatud heaks. Põhjavee looduslik

ressurss on oluliselt suurem veevõtust ja põhjaveekogumis ei esine inimtegevusest

põhjustatud veetaseme alanemist.

Põllumajanduslik surve põhjaveele on suhteliselt suur. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab

eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti reostuse eest kaitsmata või

nõrgalt kaitstud aladel. Põhjaveekogumi ohustatus tuleneb suurest lämmastiku koormusest ja

ohtlike ainetega reostunud põhjaveealade olemasolust.

Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum

Siluri–Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum on moodustatud Siluri–Ordoviitsiumi

põhjaveekompleksi veekihtidest Lääne-Eesti vesikonnas. Põhjavee survepind on otseses

sõltuvuses reljeefist. Valdavalt on vesi vabapinnaline. Veetase paikneb enamasti 2-5 m

sügavusel maapinnast. Põhjaveekogumi paksus on enamasti 100-120 m. Põhjaveekogumisse

tuleb põhiline põhjaveevool Pandivere kõrgustikult ja ka õhukese pinnakattega aladel ka

infiltreeruvast sademeveest, seega sõltub põhjaveekogumi toitumine eelkõige sademete

hulgast ja õhutemperatuurist. Põhjaveekogumi lamavaks veepidemeks on Siluri–Ordoviitsiumi

regionaalne veepide, mis koosneb monoliitsetest karbonaatkivimitest sügavamal kui 100–120

m nende pealispinnast. Põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund on hinnatud heaks.

Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi seirekaevude vähene veetaseme muutus ei ole

põhjustanud soolase vee sissetungi põhjaveekogumisse ja põhjaveekogumi looduslik ressurss

on suurem kui põhjaveevõtt.

Inimtekkelistest keemilistest ühenditest võivad esineda põhjaveekogumi vees eelkõige

nitraadid ja pestitsiidid tulenevalt põllumajanduslikust hajukoormusest põhjavee kaitsmata ja

nõrgalt kaitstud aladel. Põhjaveekogum on valdavalt maapinnalt esimene põhjaveekogum,

seetõttu väljapeetud lasuv veepide puudub.

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas on moodustatud

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihist. Põhjavee survepind ulatub Kesk-Eestis

absoluutkõrguseni 50-70 m. Põhjaveekogumi paksus on Põhja-Eestis 25-30 m ning suureneb

lõuna suunas kuni 60 meetrini. Põhjaveekogumi keskmine paksus on 35 m. Põhjaveevool

infiltreerub vähesel määral allpool lasuvatesse Kambriumi–Vendi põhjaveekogumitesse.

Põhjaveekogum toitub Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist läbi Siluri–Ordoviitsiumi

regionaalse veepideme lekkivast veest ja läbi mattunud orgude sademeveest. Põhjavesi on

surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal) ja hästi kaitstud reostuse eest.

Põhjaveekogumi keemilist ja koguselist seisundit võib lugeda heaks.

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas hea looduslik kaitstus tagab

oluliste survetegurite puudumise põhjavee keemilisele seisundile. Põhjaveekogumi seisundit

mõjutab kõikjal veevõtt veevarustuseks. Põhjaveekogum on tundlik põhjaveevõtu

suurenemise suhtes. Inimtekkelistest keemilistest ühenditest võivad esineda põhjaveekogumi

vees eelkõige kloriidid.

Põhjaveevaru

Veeseaduse § 204 lg 1 alusel tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või

kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit

ööpäevas. Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr 407 on

Järva vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt:

11

Tabel 2.1. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 407 kinnitatud

põhjaveevarud Järva vallas

Põhjaveemaardla

piirkond

Veekihi

geoloogiline

indeks

Põhjaveevaru

m3/ööp

Varu kategooria

ja otstarve

Kasutusaeg

Järva-Jaani O 1 200 T1 joogivesi Kuni 2033

2.3. PINNAVESI

Järved

Järva vallas on keskkonnaportaali andmeil 13 looduslikku järve, millest suurimad on Väinjärv

(36,7 ha) ning Tagajärv (Tartussaare Tagajärv, 10,2), ülejäänud järved on raba laukad

veepeegli pindalaga alla 7 ha. Lisaks sellele on vallas 22 tehisjärve.

Järva valla järvede seisundit ei ole hinnatud.

Vooluveekogud

Järva vallas on keskkonnaportaali andmeil 135 vooluveekogu, sh 14 jõge, 17 oja, ülejäänud

on kraavid ja kanalid. Järva valda läbivad jõed kuuluvad Lääne-Eesti (8) ja Ida-Eesti vesikonda

(6). Lääne-Eesti vesikonna jõed jaotuvad Harju (5) ja Pärnu (3) alamvesikonna vahel, Ida-

Eesti vesikonna jõed kuuluvad Peipsi alamvesikonda.

Seisundit on hinnatud järgmistel vooluveekogudel:

• Päinurme jõe, Koigi peakraavi, Võllinge oja, Jägala jõe (lähtest Ambla jõeni) ning

Tammiku peakraavi koondseisundi hinnanguks on hea.

• Navesti jõe seisund lähtest kuni Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee sillani on kesine.

• Ambla jõe, Neeva kanali ning Esna jõe seisund on kesine.

• Põltsamaa jõe seisund Ilmandu jõest Päinurme jõeni on halb.

• Preedi jõe seisund lähtest Vahujõeni on kesine, Vahujõest suudmeni hea.

• Prandi jões seisund lähtest Neeva kanalini on hea, Neeva kanalist suudmeni kesine.

• Vodja peakraavi seisund lähtest Anna-Peetri-Huuksi maantee sillani on hea, sillast

suudmeni kesine.

• Aruküla hooldatava maaparandusliku eesvoolu seisund on hea, edasi suudmeni kesine.

2.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA KAITSEALAD

Järva vallas paiknevad või sellega külgnevad kaitstavad loodusobjektid on leitavad

Keskkonnaportaalist. Igal objektil on kaitsevöönd, milles planeeritav tegevus, sh torustiku

ehitus ja rekonstrueerimine, peab olema kooskõlastatud Keskkonnaametiga.

Rahvusvahelise tähtsusega alasid on Järva vallas 18:

• Rava loodusala (RAH0000383) – Natura loodusala;

• Jalgsema loodusala (RAH0000389) – Natura loodusala;

• Võlingi oja loodusala (RAH0000048) – Natura loodusala;

• Lüsingu loodusala (RAH0000387) – Natura loodusala;

• Silmsi soo loodusala (RAH0000394) – Natura loodusala;

• Tudre loodusala (RAH0000384) – Natura loodusala;

• Preedi jõe loodusala (RAH0000049) – Natura loodusala;

• Vulbi loodusala (RAH0000385) - Natura loodusala;

• Kurisoo loodusala (RAH0000382) – Natura loodusala;

• Kiigumõisa loodusala (RAH0000388) – Natura loodusala;

• Esna loodusala (RAH0000380) – Natura loodusala;

• Prandi loodusala (RAH0000386) – Natura loodusala;

12

• Kareda loodusala (RAH0000396) – Natura loodusala;

• Endla linnuala (RAH0000101) – Natura linnuala;

• Endla loodusala (RAH0000625) – Natura loodusala;

• Kõrvemaa linnuala (RAH0000120) – Natura linnuala;

• Kõrvemaa loodusala (RAH0000567) – Natura loodusala;

• Endla looduskaitseala (RAH0000055) – Ramsari ala.

13

3. ÕIGUSLIK BAAS

3.1. OLULISEMAD RIIGISISESED ÕIGUSAKTID

ÜVK kava tugineb põhiliselt järgmistele õigusaktidele:

• kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

• veeseadus;

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

• jäätmeseadus;

• keskkonnatasude seadus;

• planeerimisseadus;

• ehitusseadustik;

• maaparandusseadus;

• keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

• looduskaitseseadus;

• keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

• keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde

sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala

projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“;

• keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,

puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja

ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise,

kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning

puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste,

ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise,

puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise

ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;

• keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;

• sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ (edaspidi määrus nr 61);

• keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi

piirväärtused“;

• keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende

eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad

keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja

koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett

ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite

kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise

põhimõtted“;

• keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

3.2. JÄRVA VALLA ÕIGUSAKTID

Alljärgnevalt on välja toodud Järva vallas kehtestatud õigusaktid, mis on aluseks

veemajanduse valdkonna haldamisel ja arendamisel.

1) Järva valla arengukava

Järva Vallavolikogu 29.09.2022 määrusega nr 18 võeti vastu „Järva valla arengukava 2022-

2030“. Järva valla arengukavas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni soovitud seisundit

14

kirjeldatud järgmiselt: „Soojamajandus ning ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) on

kaasajastatud, vallas on hästi korraldatud jäätmemajandus.“

„Eesmärgi raames teostatakse järgnevaid arendustegevusi: veeteenuse rajatiste arendamine.“

2) Järva valla üldplaneering

Seaduses sätestatud korras kehtestatud üldplaneeringu olemasolu korral tuleb

detailplaneeringu koostamisel ja projekteerimisel lähtuda kehtestatud üldplaneeringust.

Järva Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 50 algatati Järva valla üldplaneeringu koostamine.

Järva Vallavolikogu 31.08.2022 otsusega nr 56 „Järva valla üldplaneeringu vastuvõtmine,

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ja

üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine" tunnistas Järva Vallavolikogu Järva valla

üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks, võttis

vastu Järva valla üldplaneeringu ning suunas selle avalikule väljapanekule.

3) Järva Vallavolikogu 26.05.2023 määrus nr 10 „Järva valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga

liitumise ja kasutamise eeskiri“;

4) Järva Vallavolikogu 22.03.2018 määrus nr 11 „Järva valla hankekord“;

5) Järva Vallavolikogu 08.06.2020 määrus nr 10 „Järva valla kaevetööde eeskiri“;

6) Järva Vallavolikogu 28.06.2018 määrus nr 24 „Järva valla heakorraeeskiri“;

7) Järva Vallavolikogu 22.12.2022 määrus nr 29 „Järva valla reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri“;

8) Järva Vallavolikogu 21.12.2023 määrus nr 31 „Järva valla jäätmekava 2024-2029“;

9) Järva Vallavolikogu 31.08.2022 määrus 15 „Järva valla jäätmehoolduseeskiri“;

10) Järva Vallavalitsuse 23.01.2024 korraldus nr 64 „Järva valla kohalike teede nimekirja

kinnitamine“.

3.3. LÄÄNE-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA JA MEETMEPROGRAMM

Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või

alamvesikonna veemajanduskavas. Vastavalt veeseaduse § 27-le on Eestis kolm vesikonda.

Eesti territooriumil asuvad vesikonnad on: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Järva valla

territoorium paikneb Lääne- ja Ida-Eesti territooriumil.

Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad ja

veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm kinnitati 07.10.2022

käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna- ja põhjavee

vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee

tagamine.

Vee-ettevõtjate roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh

komplekslubade) tingimuste täitmine.

Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks on vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine. Veesektor

peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise direktiivi ka pikas perspektiivis.

Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja

reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning kohtkäitlejate üle

arvestuse pidamine ja aruandlus.

Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja

ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine.

Sademevee süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning oluliste

taristuobjektide korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm.

Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee

(immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb siduda üldplaneeringutesse, et

pikemas perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine.

15

Hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt uusi,

et oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud tingimus,

et lähim purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit.

Järva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette

kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist ning laiendamist, mis aitab

veemajanduskavadega planeeritud meetmete elluviimist.

3.4. REOVEEKOGUMISALAD JA PURGIMISSÕLMED

Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 on Järva vallas määratud järgmine üle

2000 ie reoveekogumisala:

• Järva-Jaani.

Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 131 on Järva vallas määratud järgmised alla

2000 ie reoveekogumisalad:

• Ahula;

• Albu;

• Ambla

• Aravete;

• Ervita;

• Imavere;

• Kaalepi;

• Karinu;

• Koeru;

• Koigi;

• Käravete;

• Käsukonna;

• Peetri;

• Päinurme;

• Vao.

Reoveekogumisalade andmed (reostuskoormus, pindala) ja piirid on esitatud lisa 1 joonistel.

3.4.1 Reoveekogumisalade piiride muutmine

Koostöös vee-ettevõtetega AS Paide Vesi ja AS Järva Haldus tehakse käesoleva ÜVK

arendamise kavaga ettepanek muuta kehtivaid reoveekogumisalade piire.

Reoveekogumisalade piiride muutmine on tingitud ÜVK arendamise kava ja koostatava Järva

valla üldplaneeringu ühtlustamiseks. Kui üldplaneeringuga vähendatakse tiheasustusala, siis

vähendatakse osaliselt ka reoveekogumisala. Hajaasustusalal paiknevate ning

reoveekogumisalasse mittekuuluvate kinnistute omanikel jääb võimalus vajadusel liituda

ühisveevärgiga, taotledes toetust läbi Hajaasustuse programmi. Mõnes asulas on vajalik

reoveekogumisala piire laiendada.

Albu külas muudetakse reoveekogumisala piire, jättes reoveekogumisalast välja Kaalepi

Lehtmetsa teest põhja poole jäävad Viinaköögi, Väike-Albu, Sepa, Müüri, Höövli, Majaehituse

ja Silla kinnistud. Küla lõunaosas jäetakse edaspidi reoveekogumisalast välja Uuetoa ja Nõmme

kinnistud, neil on võimalus liituda ühisveevärgiga, taotledes toetust läbi Hajaasustuse

programmi.

Ambla alevikus Koore, Mikupera ja Lemmingu kinnistud jätta edaspidi reoveekogumisalast

välja ühtlustamaks reoveekogumisala piiri tiheasustusala piiriga. Aasa tänava lõpus Aasa tn 15

16

kinnistu jäetakse reoveekogumisalast välja ja reoveekogumisala lõpeb kinnistu piiril. Kinnistute

omanikel on võimalik taotleda vajadusel toetust ühisveevärgiga liitumiseks läbi Hajaasustuse

programmi.

Aravete alevikus muudetakse reoveekogumisala piire, jättes välja Maarjamõisa tee 4

kinnistu. Kinnistul on olemas kaev, kuid kanalisatsioonisüsteemi ei ole võimalik survetrassiga

otse ühendada. Kinnistu omanikul on võimalus taotleda toetust Hajaasustuse programmist

kogumismahuti paigaldamiseks.

Käravete alevikus jäetakse reoveekogumisalast välja Oja tn 15 ja 17 kinnistud. Pargi tänava

lõpus lõpetatakse reoveekogumisala Pargi tn 5a kinnistuga. Reoveekogumisalast jäetakse välja

ka Raka tee 4, Raka tee 4a ja Raka tee 8 kinnistud, kuna uusi torustikke sinna ei planeerita

rajada. Kinnistutel asuvad kas tööstushooned või osaliselt vanad ja kasutuskõlbmatud hooned.

Ambla alevikus jäetakse reoveekogumisalast välja Aasa tn 15 kinnistu, kuna liitumisvõimalusi

rajada ei ole kavandatud.

Peetri aleviku põhjaosas kinnistutel Kooli tn 1, Kooli tn 3 ja Kesktee 9 trasside

rekonstrueerimist ei toimu, need likvideeritakse. Kinnistud jäetakse reoveekogumisalast välja.

Käsukonna külas muudetakse reoveekogumisala piire, jättes välja Väetisehoidla kinnistu

(tööstushoone) ja Pajustiku hoonestamata kinnistu (maatulundusmaa). Kinnistutele ei ole

perspektiivis ette näha elamuarendust.

Päinurme külas jäetakse reoveekogumisalast välja Kraavi kinnistu, mis paikneb teisel pool

riigimaanteed. ÜVK liitumisvõimalusi kinnistule välja ehitada ei ole kavandatud.

Ahula külas muudetakse reoveekogumisala piire, jättes välja Orgmetsa tee äärne piirkond.

Kaalepi külas jäetakse reoveekogumisalast välja Juhani kinnistu. ÜVK liitumisvõimalusi

kinnistule välja ehitada ei ole kavandatud.

Albu külas laiendatakse reoveekogumisala piire, lisades juurde Veskioja, Vainu ja Nurmenuku

kinnistud. Reoveekogumisalast jäetakse välja Nõmme kinnistu, Uuetoa kinnistu ning Albu

töökoja piirkond, kus ÜVK liitumisvõimalusi välja ehitada ei ole kavandatud.

Imavere külas laiendatakse reoveekogumisala piire, lisades juurde Kadastiku tee 1,

Kadastiku tee 3, Kadastiku tee 6, Kadastiku tee 8, Tõrrepõhja tee, Mahe ja Tahe kinnistud.

Järva-Jaani reoveekogumisala piire laiendatakse, lisades juurde Tamsalu tee 9, Tamsalu tee

4, Tamsalu tee 6, Kaldapargi kinnistu, Nurme tn 15a, Nurme tn 17, Nurme tn 19, Nurme tn

21 ja Junsi kinnistud ning aleviga piirnev Kuksema küla Morka kinnistu. Reoveekogumisalast

jäetakse välja Koeru tee 21-Koeru tee 23 piirkond, kuhu ÜVK liitumisvõimalusi välja ehitada ei

kavandata.

Reoveekogumisalade piiride muutmiseks esitatakse taotlus Kliimaministeeriumile.

3.4.2. Purgimissõlmed

Purgimissõlm on rajatud:

1) Järva-Jaani reoveepuhasti (reoveepuhasti 12 500 ie),

2) Koeru reoveepuhasti juurde (2100 ie),

3) Aravete reoveepuhasti juurde (reoveepuhasti 1234 ie, purgimismaht max 10 m3/d) ja

4) Imavere reoveepuhasti juurde (reoveepuhasti 667 ie, purgimismaht max 5 m3/d).

3.5. VEE ERIKASUTUSE KESKKONNALOAD

Vee erikasutusõiguse aluseks on vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi: veeluba), mis on

vajalik vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud juhtudel. AS Järva Haldus ja AS Paide Vesi

Järva vallas kehtivad veeload on toodud Tabelis 3.1.

17

Tabel 3.1. Järva Vallavalitsuse, AS Järva Haldus ja AS Paide Vesi veeload Järva vallas

Veeloa nr Vee erikasutaja Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivuse

alguse ja lõpu kuupäev

L.VV/326310 Järva

Vallavalitsus

Sääsküla küla (Preediku

pais)

21.05.2015 - tähtajatu

L.VV/329697 Järva Haldus AS Järva-Jaani alev, Karinu küla 01.10.2017 - tähtajatu

L.VV/329060 Järva Haldus AS Albu küla, Ahula küla, Seidla

küla

17.02.2022 - tähtajatu

L.VV/327188 Järva Haldus AS Koeru, Ervita, Vao 28.12.2023 - tähtajatu

L.VV/329421 Paide Vesi AS Imavere küla, Käsukonna

küla

31.05.2022 - tähtajatu

L.VV/329600 Paide Vesi AS Aravete, Käravete, Ambla,

Jõgisoo

01.10.2022 - tähtajatu

L.VV/329364 Paide Vesi AS Peetri alevik 01.10.2020 - tähtajatu

L.VV/328962 Paide Vesi AS Koigi ja Pärinurme küla 01.10.2020 - tähtajatu

Andmed: https://kotkas.envir.ee/

18

4. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

4.1. ÜLDIST

4.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Peatükis 4 käsitletakse Järva valla olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste

seisukorda. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Järva-Jaani alevis, Aravere alevikus, Koeru

alevikus, Käravete alevikus, Ambla alevikus, Peetri alevikus, Jõgisoo külas, Imavere külas,

Käsukonna külas, Päinurme külas, Koigi külas, Vao külas, Ervita külas, Karinu külas, Ahula

külas, Kaalepi külas, Seidla külas ja Albu külas. Lisaks on alla 50 tarbijaga veevõrgud Sõrandu

külas, Sääsküla külas, Roosna külas, Kuksema külas, Jalgsema külas, Vahuküla külas, Kalitsa

külas ja Taadikvere külas.

ÜVK-rajatiste asukohad ja reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel.

Andmed Järva valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva seisukorra ja

arenguperspektiivide kohta pärinevad AS-lt Paide Vesi, AS-ilt Järva Haldus ja Järva

Vallavalitsuselt.

4.1.2. Sademeveesüsteemid

Käesoleva ÜVK arendamise kava koostamise käigus vaadati läbi Järva valla ÜVK-ga asulate

tiheasustusaladega seonduvad sademevee ärajuhtimise lahendused. Sademeveetorustikke on

2025. aasta seisuga rajatud Koeru alevikus. Torustikega kogutav sademevesi juhitakse

imbmahutisse ning immutatakse pinnasesse. Torustikud ja imbmahutid on rajatud 2024.

aastal, nende seisukord on väga hea.

Tabel 4.1. Sademeveetorustikud Järva vallas

Asum/küla Sademeveetorustik jm Valgalasid tk

Koeru 280 3

Suures osas imbub sademevesi asulates haljasaladel pinnasesse. Sademevett juhitakse ära

looduslikke vooluveekogude ja kraavide abil. Kraavid paiknevad enamasti eramaadel, kohalike

teede või riigimaanteede ääres. Riigiteede ääres riigimaal paiknevaid kraavide hoolduse

korraldab Transpordiamet. Munitsipaalteede ääres paiknevaid kraave hooldatakse Järva valla

teehoiukava raames. Osades asulates on kasutusel maaparandussüsteemide koosseisu

kuuluvad kraavid ja riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud. Selliseid kraave, mida oleks

vajalik kajastada ühiskanalisatsiooni osana, ei tuvastatud.

Uute sademeveesüsteemide planeerimisel tuleb piirkonda sobiva lahenduse valikul lähtuda

olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast ja pinnavormidest, olemasolevast taristust ja

mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse teostatavuse, võimalused ja tehnilise

lahenduse. Maapinna planeerimisel tuleb tagada vee äravool loomulikus suunas, mitte

takistada vee äravoolu või tekitada tammi. Sademevett ei tohi suunata naaberkinnistule.

Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse § 129, mille kohaselt

suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja vee erikasutuse

keskkonnaloaga (veeloaga) või kompleksloaga määratud heitkogustele. Veeluba on

veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui

19

sademevett juhitakse suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste

maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu

seisundile. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud

maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks.

Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest kogunev sademevesi tuleb puhastada õli-

liivapüüduritega.

4.1.3. Tuletõrje veevarustus

Normikohane tuletõrje veevarustus peab vastama Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste

tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”.

Üheastmeliste puurkaevpumplate korral pole tehniliselt võimalik tuletõrjevee tagamine

vastavalt standardi nõuetele ühisveevõrgu baasil. Seega tuleb kasutada tuletõrje veemahuteid

ja looduslikke veevõtukohti.

Torustike ja pumplate dimensioneerimisel on arvestatud, et vajalik tulekustutusvee vooluhulk

on:

• korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas – 15 l/s;

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s.

Veevõrgus ei tohi vabarõhk tulekahju ajal veevõtupunktis (hüdrandis või kinnistu

liitumispunktis) langeda alla 100 kPa (rõhukõrgus 10 m veesammast).

Mahutite mahu arvutamisel on arvestatud, et neis oleks lisaks tarbevee reguleermahule

pidevalt tagatud ka vajalik tulekustutusvee hulk:

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas Qtuli = 10 x 3,6 x 3 = 108 m3;

• muul juhul Qtuli = 15 x 3,6 x 3 = 162 m3.

Veevärgi ehitusprojektile tuleb lisada veevärgi haldaja kinnitus vajaliku koguse veehulga

kättesaadavuse kohta ja veevõtu tingimused.

Ühisveevärgi kasutamist kustutusvee allikana tuleb põhjalikult kaaluda, arvestades veevõrgu

hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Juhul kui

vooluhulgad on kustutusvee jaoks väga suured võrreldes igapäevase veevajadusega, tuleb

kaaluda muid võimalikke lahendusi.

Ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavuses tuleohutuse nõuetele

detailplaneeringutes. Veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääs koos vajalike

ümberpööramisplatsidega.

Oluline on tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja hooldamine, eriti hajaasustuses väljaspool

nõuetekohaste veevarustussüsteemidega varustatud piirkondi. Varem välja ehitatud

tuletõrjevee mahutid vajavad ülevaatamist, et anda hinnang nende tehnilisele seisundile ja

edaspidisele kasutatavusele. Selleks tuleb koostada eraldi uuring.

20

4.2. AS PAIDE VESI TEENINDUSPIIRKOND

4.2.1. Aravete alevik

Veevarustus

Aravete aleviku veevõrk baseerub kahel puurkaevpumplal: keskuse puurkaev (katastri nr

7553) ja Kete nr 3 puurkaev (katastri nr 10096).

Keskuse puurkaev (katastri nr 7553) puuriti 1985. aastal ning selle sügavus on 85 meetrit.

Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2013. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus korrastati hoone,

puurkaev ja paigaldati uued elektri- ja automaatikaseadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala

ulatus on 100 meetrit, mis on tagatud. Pumplahoone on piiratud aiaga.

Lubatud veevõtt on 44 000 m3/aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 22 790 m3.

Pumplahoone vajab renoveerimist, vajalik on II astme mahuti välja võtta.

Kete nr 3 puurkaev (katastri nr 10096) puuriti 1982. aastal ning puurkaevu sügavus on

213 meetrit. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2013. aastal. Tööde käigus rekonstrueeriti

puurkaevpumpla hoone ja puurkaev ning paigaldati pumplasse uus toruarmatuur, 0,5 m3

membraanhüdrofoor, automaatikaseadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit,

mis on tagatud. Ala on piiratud aiaga.

Lubatud veevõtt on 26 000 m3/aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 741 m3.

Vajalik on II astme mahutid likvideerida.

Veetöötlus

Keskuse puurkaevpumplasse paigaldati 2013. aastal veetöötlusseadmed projekteeritud

jõudlusega 13 m3/h. Veetöötlusseadmetena on kasutusel aeratsioonimahuti ning survefiltrid

raua- ja mangaanieralduseks. Peale aereerimist pumpab II astme pump vee läbi survefiltrite

võrku. Samuti on veetöötluseks kasutusel UV-veetöötlusseade. Filtripesuvesi immutatakse

puurkaev-pumpla territooriumil.

Rauaärastusseadmed on vajalik uuendada.

Kete nr 3 puurkaevpumplas on alates 2013. aastast veetöötlusseadmena kasutusel raua- ja

mangaanieralduseks paarissurvefilter ARS 750 Dupleks tootlikkusega 10,8 m3/h.

Veetöötlusjaama on vajalik paigaldada elektrigeneraator.

Veevõrk

Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 12 km, millest ca 10 km ehitati 2013. aastal.

Vanemad veetorustikud on rajatud 2000-ndatel aastatel. Torustike läbimõõt on De32…110 ning

materjaliks plast. Veevõrgu tehniline seisukord on valdavalt hea.

Ühisveevärgiga on liitunud 96% aleviku elanikest. Perspektiivselt nähakse ette veevõrgu

laiendamist, et tagada kõigile reoveekogumisala elanikele võimalus tarbida kvaliteedinõuetele

vastavat joogivett ühisveevärgist.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Aravete aleviku ühisveevärgist. Terviseameti 20.10.2025 üldhinnangu alusel on Aravete aleviku

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.2 Joogivee kvaliteet Aravete alevikus

Näitaja Ühik Piirnorm Aravete

KETE elamu

21.05.25

Aravete

kool

21.05.25

Aravete

Kool

08.10.25 Lõhn lahjendusaste - 1 1 1

Maitse lahjendusaste - 1 1 1

21

Näitaja Ühik Piirnorm Aravete

KETE elamu

21.05.25

Aravete

kool

21.05.25

Aravete

Kool

08.10.25 Värvus mg/l Pt - <2 <2 <2

Hägusus NHÜ - 0,8 <0.3 <0.3

pH pH ühik ≥6,5≤9,5 7,2 7,2 7,3

Raud µg/l 200 <30 <30 <30

Kaltsium mg/l 105 106

Kaalium mg/l 4,2 4,2

Magneesium mg/l 22,8 23

Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 676 681 622

Üldkaredus mmol/l 3,5 3,6 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 0

Kolooniate arv

22 ºC PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta

0 0 0

Soole

enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0 0

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Aravete aleviku tuletõrje veevarustuseks on rajatud kaks tuletõrjeveevõtumahutit:

• 216 m3 suurune mahuti keskuse kortermajade ja lasteaia läheduses;

• 244 m3 suurune mahuti aleviku lõunaosas tööstuspiirkonnas.

Mahutite juurde on rajatud kuivhüdrandid. Veevõtukohad on tähistatud ning heas seisukorras.

Samuti saab vajadusel vett võtta Aravete alevikus Preediku järvest. Tööstuspiirkonna mahuti

vajab rekonstrueerimist.

Aravete alevikus on vajalik tuletõrjeveemahuteid juurde rajada.

Kanalisatsioonivõrk

Aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 10,9 km (sh ca 3,5 km survekanalisatsioon).

Torustikud on enamasti rekonstrueeritud 2013. aastal ning tehniliselt heas seisukorras.

Aravete ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 79% aleviku elanikest.

Kanalisatsioonivõrku on vajalik Aravete reoveekogumisala piires laiendada.

Reoveepumplad

Aravete alevikus on kasutusel seitse reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega.

Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 4.3. Aravete aleviku reoveepumplad

Reoveepumpla

nimetus

Tootlikkus l/s Rajamise aeg Seisukord

Reoveepuhasti 2013 Hea

Mägise sigala 16 l/s, H=22 m 2013 Hea

Sauna 2013 Hea

Kultuurimaja 10 l/s, H=8 m 2013 Hea

Saekaatri 8 l/s, H=13 m 2013 Hea

Maarjamõisa 37A 2013 Hea

Maarjamõisa 17A 2013 Hea

22

Reoveepuhasti

Aravete aleviku reoveepuhastina on kasutusel kompaktpuhasti Raita 140 PA. Reoveepuhasti

ehitati 2013. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 132 m3/d

ja orgaaniline koormus 1234 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub

järgmistes etappides:

1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

a. treppvõre;

b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti.

2. bioloogiline puhastus:

a. bioprotsess;

b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus);

c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse.

Tahenenud muda suunatakse mudakogumisplatsile ning sealt veetakse see kompostimiseks

Paide reoveepuhastile.

Reoveepuhasti on ühendatud AS Paide Vesi kaugjälgimise süsteemiga.

Aravete aleviku reoveepuhasti heitvee suublaks on Sääsküla oja (VEE1084500). Lubatud

vooluhulk on 16 000 m3/kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 17 010 m3 heitvett (ca 47

m3/d). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitav heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Reoveepuhasti juurde on rajatud purgimissõlm, mis koosneb identifitseerimisseadmest,

vastuvõtutorust, võreseadmest (automaatvõre HUBER) ja purgimissõlme pumplast. Sõltuvalt

purgitava materjali reostuskoormusest on reoveepuhasti võimekus purgitavat reovett käidelda

maksimaalselt 10 m3/d, purgimispumpla suurus on 25 m3. Koormuse hajutamiseks on

purgimissõlme pumpla töö- ning pausiajad seadistatavad.

Tabel 4.4. Aravete reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee

analüüsid

Komponent Ühik Sissevool

15.10.2024

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

14.08.2024

Heitvesi

15.10.2024

Heitvesi

04.02.2025

BHT7 mgO2/l 210 25 13 <1,0 <1,0

Heljum mg/l 250 35 3 13 6

Nüld mgP/l 83 60 33 44 12

Püld mgN/l 9,6 2 0,31 1,3 0,42

KHT mgO2/l 746 125 60 36 30

*Alus: veeluba nr L.VV/329600, andmed: analüüsiaktid

Sademeveekanalisatsioon

Aravete alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Sademevee ärajuhtimiseks on

rajatud kraave, mis paiknevad peamiselt eraomandis kinnistutel.

4.2.2. Käravete alevik

Veevarustus

Käravete aleviku veevõrk baseerub Käravete Mõisa puurkaevul (katastri nr 8259).

Puurkaev puuriti 1961. aastal ning selle sügavus on 75 meetrit. Puurkaevpumpla

rekonstrueeriti 2014. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus korrastati hoone, puurkaev ja

paigaldati uus toruarmatuur, membraanhüdrofoor (0,5 m3), uued elektri- ja

automaatikaseadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis on tagatud.

Pumpla territoorium on piiratud aiaga.

23

Puurkaevust pumbatav põhjavesi töötlemist ei vaja. Lubatud veevõtt on 30 000 m3 aastas.

2024. aastal võeti puurkaevust vett 4577 m3.

Lisaks on Käravete alevikus puurkaev katastri nr 8260, mille vett käesoleval ajal ei kasutata.

Puurkaev on rajatud 1967. aastal. Puurkaevu sügavus on 70 m ning see võtab vett Siluri-

Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit.

Puurkaev jääb kasutusele reservpuurkaevuna.

Joogivee kvaliteet

Terviseameti 06.11.2025 üldhinnangu alusel on Käravete küla ühisveevärgivee kvaliteet

vastav. Käravete külast võetud proovide analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 4.5. Joogivee kvaliteet Käravete aleviku veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus

joogivees2

Käravete elamud

Ambla tee

21.05.2025

Kärevete aleviku

elamu

22.10.2025

Ammoonium mg/l 0,50 <0,05

Kloriid mg/l 250 19

Fluoriid mg/l 1,5 0,59

Raud μg/l 200 28 <30

Kaltsium mg/l 85,3

Kaalium mg/l <4

Magneesium mg/l 31,1

Üldkaredus mg/ekv) mg-ekv/l 3,4

Elekrijuhtivus 20°C

juures

μS/cm 2500 581 590

pH 20°C juures 6,5-9,5 7,3 7,2

Nitraat mg/l 50 4,7

Nitrit mg/l 0,5 <0,01

Naatrium mg/l 200 12,9

Sulfaat mg/l 250 28

Mangaan μg/l 50 3,7

Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,1

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid

PMÜ/100 ml 0 0

0

Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta

<3 0

Värvus Pt-Co ühik <2 <2

Hägusus NTU 0,4 <0,3

Lõhn Lahjendus-

aste

1 1

Maitse Lahjendus-

aste

1 1

PAH-d summa μg/l 0,1 <0,05

Tsüaniid μg/l 50 <3

Trihalometaanide

summa

μg/l 100

<1

1,2-dikloroetaan μg/l 3,0 <0,1

2 Alus: Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61

24

Näitaja Ühik Piirsisaldus

joogivees2

Käravete elamud

Ambla tee

21.05.2025

Kärevete aleviku

elamu

22.10.2025

Benseen μg/l 1,0 <0,1

Tetrakloroeteen ja

trikloroeteen

μg/l 10 <0,1

Kaadmium μg/l 5,0 <0,2

Seleen μg/l 20 <2

Nikkel μg/l 20 <2

Kroom μg/l 50 <0,4

Plii μg/l 10 <0,3

Antimon μg/l 10,0 <0,3

Arseen μg/l 10 <0,2

Elavhõbe μg/l 1,0 <0,3

Vask mg/l 2,0 0,012

Alumiinium μg/l 200 <8

Tolueen μg/l <0,2

Boor mg/l 1,5 0,121

Benso(a)püreen μg/l 0,010 <0,001

Kloorfenvinfoss μg/l 0,1 <0,01

Pestitsiidide summa μg/l 0,50 <0,01

Bromopropülaat μg/l 0,1 <0,01

Diasinoon μg/l 0,1 <0,01

Dieldriin μg/l 0,03 <0,003

Dikloorfluaniid μg/l 0,1 <0,01

Protsümidoon μg/l 0,1 <0,01

Trifluraliin μg/l 0,1 <0,01

Triallaat μg/l 0,1 <0,01

Trifluraliin 0,1 <0,01

Heptakloorepoksiid

(isomeeride summa)

ng/l 30 <0,003

Malatioon μg/l 0,1 <0,01

Klorotaloniil μg/l 0,1 <0,01

Kloorpürifoss μg/l 0,1 <0,01

Metüül-kloorpürifoss μg/l 0,1 <0,01

Vinklisoliin μg/l 0,1 <0,01

Propikonasool µg/l 0,1 <0,025

Lambda-tsühalotriin μg/l 0,1 <0,01

Alfa-tsüpermetriin μg/l 0,1 <0,025

Endosulfaansulfaat μg/l 0,1 <0,01

Protsümidoon μg/l 0,1 <0,01

Alfa-endosulfaan μg/l 0,1 <0,01

Tolüülfluaniid μg/l 0,1 <0,01

Beeta-endosulfaan μg/l 0,1 <0,01

Endriin μg/l 0,1 <0,01

Etüül-paratioon μg/l 0,1 <0,01

HCH, alfa μg/l 0,1 <0,01

HCH, beeta μg/l 0,1 <0,01

HCH, gamma

(Lindaan) μg/l 0,1 <0,01

Andmed: http://vtiav.sm.ee

25

Veevõrk

Veetorustikke on Käravete alevikus ca 3,52 km, millest ca 3,2 km rekonstrueeriti või rajati

2014. aastal. Vanemad veetorustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Torustike läbimõõt

on De32…90 ning materjaliks plast. Veevõrgu tehniline seisukord on valdavalt hea.

Ühisveevärgiga on liitunud ca 92% Käravete aleviku elanikest.

Ühisveevärgiga liitumise võimalus puudub Pargi tänav 15 ja 17 kinnistutel.

Tuletõrje veevarustus

Käravete alevikus nõuetekohased tuletõrjeveevõtukohad puuduvad. Vajadusel on võimalik

tuletõrjevett võtta Käravete paisjärvest. Vajalik on rajada nõuetekohane tuletõrjeveevõtukoht.

Kanalisatsioonivõrk

Aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1,665 km. Enamus torustikke on

rekonstrueeritud 2014. aastal ning tehniliselt heas seisukorras.

Käravete ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 46% aleviku elanikest. Kanalisatsioonivõrku on

vajalik laiendada Ambla teel, Oja teel ja Pargi teel.

Reoveepumplad

Käravete alevikus on kasutusel kaks reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega.

Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 4.6. Käravete aleviku reoveepumplad

Jrk

nr Reoveepumpla nimi

Tootlikkus, l/s Rajamise aeg Tehniline

seisukord 1. Ambla tee 2 RPJ 5 l/s; H=9 m 2014 Hea

2. Mõisa RPJ 3 l/s, H=13 m 2014 Hea

Reovee puhastusseadmed

Käravete aleviku reoveepuhastina on kasutusel kompaktpuhasti Raita PA 70 Multi, mis ehitati

2013. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 63 m3/d ja

orgaaniline koormus 630 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub

järgmistes etappides:

1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

a. treppvõre;

b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti.

2. bioloogiline puhastus:

a. bioprotsess;

b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus);

c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse.

Biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse kas läbi pinnasfiltri (34 m2, järelpuhastus) või otse

väljavoolu.

Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks.

Käravete aleviku reoveepuhasti heitvee suublaks on Ambla jõgi (VEE1084200). Ambla jõgi on

riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (MPS kood 4108420060000/001). Lubatud vooluhulk on

3200 m3 kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 2871 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei

ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Järgnevas tabelis on toodud puhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee

analüüside tulemused. Käravete reoveepuhastist väljuv heitvesi vastab nõuetele.

26

Tabel 4.7. Käravete reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee

analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

15.10.2024

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

19.11.2024

Heitvesi

07.01.2025

Heitvesi

01.04.2025

BHT7 mgO2/l 130 25 <1,0 <1,0 0,9

Heljum mg/l 340 35 11 23 2,9

Nüld mgP/l 147 60 42 23 35

Püld mgN/l 23 2 0,16 0,26 0,21

KHT mgO2/l 662 125 27 33 19

*Alus: veeluba nr L.VV/329600, andmed: analüüsiaktid

Sademeveekanalisatsioon

Käravete alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Käravete alevikku läbib Ambla

jõgi. Jägala-Käravete tee ääres on rajatud kraavid, mis paiknevad riigiomandis maal.

4.2.3. Ambla alevik

Veevarustus

Ambla aleviku veevarustus baseerub Ambla kooli puurkaevul (katastri nr 8252).

Ambla kooli puurkaev puuriti 1972. aastal ning selle sügavus on 75 meetrit. Puurkaevpumpla

rekonstrueeriti 2014. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus korrastati hoone, puurkaev ja

paigaldati uus toruarmatuur, membraanhüdrofoor (0,3 m3), uued elektri- ja

automaatikaseadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis on tagatud.

Pumpla territoorium ei ole piiratud aiaga.

Käesoleval ajal veetöötlusseadmeid paigaldatud ei ole, kuid vee kvaliteet on kõikuv. Vajalik on

paigaldada veetöötlusseadmed. Filtripesuvee ärajuhtimiseks on vajalik rajada ühendus

ühiskanalisatsiooniga.

Lubatud veevõtt on 6000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 4 732 m3.

Alevikus asub ka teine puurkaev katastri nr 8251, mis on reservis. Puurkaev on rajatud

1968. aastal. Puurkaevu sügavus on 180 m. Vett võetakse O-Ca põhjaveekihist. Puurkaev-

pumplale on vajalik rajada juurdepääsutee. Veetöötlus on vajalik rekonstrueerida ning

uuendada elektri- ja automaatikaosa.

Veevõrk

Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 4,2 km, mis on kogu ulatuses rajatud aastatel 2010 ja

2013. Torustike läbimõõt on De32…110 ning materjaliks plast. Veevõrgu tehniline seisukord on

hea.

Ambla ühisveevärgiga on liitunud ligikaudu 51% aleviku elanikest. Ühisveevärk puudub ligikaudu

pooltel elanikel, vajalik on veevõrgu laiendamine.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Ambla aleviku ühisveevärgist. Terviseameti 06.11.2025 üldhinnangu alusel on Ambla aleviku

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.8. Joogivee kvaliteet Ambla alevikus

27

Näitaja Ühik Piirnorm Ambla kool

14.05.2025

Ambla kool

29.10.2025 Lõhn lahjendusaste 1 1

Maitse lahjendusaste 1 1

Värvus mg/l Pt <2 <2

Hägusus NTU <0,3 0,3

Kaltsium mg/l 81,5

Kaalium mg/l 5,3

Magneesium mg/l 27,8

Raud µg/l 200 <30

pH ≥6,5≤9,5 7,3 7,3

Üldkaredus mmol/l 3,3

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 560 476

Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 0

Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta 0

<3

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Ambla alevikus on tuletõrjevett võimalik võtta 2013. aastal rajatud tuletõrje veevõtumahutist,

mille maht on 70 m3. Mahuti asub Ambla Lasteaed-Põhikooli läheduses Kooli tn ääres.

Veevõtukoht on tähistatud. Lisaks saab vajadusel vett võtta Ambla jõest (aastaringselt).

Vajalik on tuletõrjeveemahuteid juurde rajada.

Kanalisatsioonivõrk

Aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 4,6 km. Torustikud on rajatud aastatel 2010 ja

2013 ning tehniliselt heas seisukorras.

Ambla ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 51% aleviku elanikest. Suurel osal

reoveekogumisalal paiknevatest kinnistutest puudub võimalus ühiskanalisatsiooniga

liitumiseks.

Reoveepumplad

Ambla alevikus on kasutusel viis reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega.

Tabel 4.9. Ambla aleviku reoveepumplad

Jrk

nr

Reoveepumpla

nimi

Tootlikkus,

l/s Rajamise aeg

Tehniline

seisukord 1. Puhasti RPJ - 2013 Hea

2. Kooli tn RPJ - 2010 Hea

3. Pikk tn RPJ - 2010 Hea

4. Pikk tn 4 RPJ - 2010 Hea

5. Tapa mnt RPJ 3,5 l/s, H=11 m

2013 Hea

Reoveepuhasti

Ambla aleviku reoveepuhastiks on annuspuhasti Raita PA15, mis ehitati 2013. aastal.

Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 30 m3/d ja orgaaniline

koormus 350 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub järgmistes

etappides:

28

1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

a. treppvõre;

b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti.

2. bioloogiline puhastus:

a. bioprotsess;

b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus);

c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse.

Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks.

Ambla reoveepuhasti suublaks on Veski kraav (KKR kood VEE1084204), mis suubub Ambla

jõkke. Ambla jõgi on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (MPS kood 4108420060000/001).

Lubatud vooluhulk on 2000 m3 kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 4 697 m3 heitvett (ca

1174 m3 kvartalis). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Tabel 4.10. Ambla reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee

analüüsid

Komponen

t Ühik

Sissevool

15.10.202

4

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

27.08.202

4

Heitvesi

15.10.202

4

Heitvesi

07.01.202

5

Heitvesi

01.04.2025

BHT7 mgO2/l 670 25 5,1 1,3 6,9 7,3

Heljum mg/l 440 35 6,6 3,0 24 <2,0

Nüld mgP/l 138 60 8,9 53 26 29

Püld mgN/l 17 2 0,24 0,16 0,12 0,56

KHT mgO2/l 1400 125 70 47 50 54

*Alus: veeluba nr L.VV/329600, andmed: analüüsiaktid

Ambla reoveepuhasti tehniline seisukord on hea. Kanalisatsioonivõrgu laiendamisel on vajalik

reoveepuhastit laiendada.

Sademeveekanalisatsioon

Ambla alevikku läbib Ambla jõgi. Lisaks imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

4.2.4. Peetri alevik

Veevarustus

Peetri aleviku veevõrk baseerub Kultuurimaja puurkaevul (katastri nr 10050).

Puurkaev puuriti 1957. aastal ning selle sügavus on 55 meetrit. Puurkaevpumpla

rekonstrueeriti täielikult 2013. aastal. Lubatud veevõtt on 10 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti

puurkaevust vett 6 962 m3 vett.

Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis on tagatud. Pumplahoone on piiratud

aiaga.

Puurkaevpumpla on varustatud veetöötlusseadmega DUPLEX, mis koosneb kompressorist,

aeratsioonitorust ja filterkomplektist. Filtreid on kaks ja need töötavad paralleelselt.

Filtermaterjalina on kasutusel kvartsliiv ja õhuke kiht katalüütilist materjali Aquamandix. Filtrid

on roostevabast terasest, aeratsioonitoru PVC materjalist. Filtri veepuhastustoodang on ca 5

m3/h.

29

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Peetri aleviku ühisveevärgist. Terviseameti 27.10.2025 üldhinnangu alusel on Peetri aleviku

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.11. Joogivee kvaliteet Peetri alevikus

Näitaja Ühik Piirnorm Peetri lasteaed

07.05.2025

Peetri lasteaed

15.10.2025 Lõhn lahjendusaste - 1 1

Maitse lahjendusaste - 1 1

Värvus mg/l Pt - <2 <2

Hägusus NHÜ - <0,3 0,4

Raud μm/l 200 <30 <30

Kaltsium mg/l 92,6

Kaalium mg/l <4

Magneesium mg/l 24,8

pH ≥6,5≤9,5 7,4 7,3

Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 521

556

Üldkaredus mmol/l 3,8

Soole enterokokid PMÜ/100ml 0 0

0

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22 ºC

PMÜ/1 ml - 10 5

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veevõrk

Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 2,4 km, mis on suuremas osas rekonstrueeritud.

Rekonstrueeritud torustike läbimõõt on De25…110 ning materjaliks plast. Osaliselt on

veetorustikud amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.

Ühisveevärgiga on liitunud ca 93% Peetri aleviku elanikkonnast. Vajalik on rajada ühisveevärgi

liitumispunktid Jaani tn 1 ja 3, Kesk tn 23 ja Kalda tn 2a kinnistutele.

Tuletõrje veevarustus

Peetri aleviku tuletõrjeveevarustus on lahendatud keskuses paiknevate maa-aluste

tuletõrjemahutitega (3 x 50 m3), mis on varustatud eraldi De110 väljundtorude ja kolmetollise

ühendussõlmega (hüdrant puudub). Tuletõrje veevõtukoht paikneb aleviku keskel valla

halduskeskuse vastas üle maantee. Mahutid rajati 2013. aastal ning nende tehniline seisukord

on hea.

Vajalik on rajada tuletõrjeveemahutid Välja tn piirkonda.

Kanalisatsioonivõrk

Aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 2,9 km. Osaliselt on kanalisatsioonivõrk

rekonstrueeritud, kuid on ka amortiseerunud torustikke, mis vajavad rekonstrueerimist.

Peetri aleviku ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 90% aleviku elanikest. Vajalik on

rajada ühiskanalisatsiooni laiendada.

Reoveepumplad

Peetri alevikus on neli reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega.

30

Tabel 4.12. Peetri aleviku reoveepumplad

Reoveepumpla nimi Tootlikkus, l/s Rajamise aeg Tehniline seisukord

RP-1 - 2013 Hea

RP-2 - 2013 Hea

RP-3 - 2013 Hea

RP-4 - 2013 Hea

Reovee puhastusseadmed

Peetri alevikus on reoveepuhastina kasutusel kompaktpuhasti Raita PA30 Multi. Peetri aleviku

reoveepuhasti ehitati 2013. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline

koormus on 30 m3/d ja orgaaniline koormus 390 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus

reoveepuhastus toimub järgmistes etappides:

1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

a. treppvõre;

b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti.

2. bioloogiline puhastus:

a. bioprotsess;

b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus);

c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse.

Biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse kas läbi pinnasfiltri biotiiki või otse väljavoolu.

Biotiigi pindala on ca 1200 m2 ning seda kasutatakse vajadusel järelpuhastina pärast

mehaanilist ja bioloogilist puhastust.

Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks.

Peetri aleviku reoveepuhasti heitvee suublaks on Arukraav (VEE1124601). Arukraav suubub

Peetri peakraavi (MPS kood 6112460020000/001), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

Lubatud vooluhulk on 2760 m3 kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 6496 m3 (ca 1624 m3

kvartalis). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Tabel 4.13. Peetri asula puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Suurim lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

3.12.2024

Heitvesi

21.01.2025

Heitvesi

03.06.2025

BHT7 mgO2/l 40 1,6 16 3,3

Heljum mg/l 35 <2,0 26 16

Nüld mgP/l 27 11 51

Püld mgN/l 1,6 0,59 0,51

KHT mgO2/l 150 62 69 69

*Alus: veeluba nr L.VV/329364, andmed: analüüsiaktid

Peetri reoveepuhasti tehniline seisukord on hea ning käesoleval ajal investeeringute vajadust

ei ole.

Sademeveekanalisatsioon

Peetri alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Eramaadel on ka kraave.

4.2.5. Jõgisoo küla

Veevarustus

Jõgisoo küla veevõrk on ühendatud Ambla küla veevõrguga ning veevarustus baseerub Ambla

puurkaevul (vt p. 4.2.3).

31

Veevõrk

Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 0,336 km, mis on kogu ulatuses rekonstrueeritud

2025. aastal. Lisaks rajati veetorustik Ambla alevikuni veevarustuse tagamiseks Ambla

veevõrgust.

Ühisveevärgiga on liitunud 67% Jõgisoo küla elanikest.

Tuletõrje veevarustus

Jõgisoo külas on tuletõrjevett võimalik vajadusel võtta Ambla jõest. Vee kättesaadavus madala

veetaseme korral on halb. Samuti on talvel raskendatud ligipääs veevõtukohale. Vajalik on

rajada nõuetekohane tuletõrjeveevõtumahuti.

Kanalisatsioonivõrk

Jõgisoo küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud peamiselt küla keskuse korterelamud.

Kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1,336 km. Kanalisatsioonivõrk rekonstrueeriti 2025.

aastal. Tegemist on DE160 PVC torudega. Lisaks rajati survekanalisatsioonitorustik (De90PE)

Jõgisoo reoveepumplast kuni Ambla aleviku kanalisatsioonivõrguni Pikk tn 47 kinnistu juures.

Ühiskanalisatsiooniga on liitunud 67% Jõgisoo küla elanikest.

Reoveepumpla

Jõgisoo küla ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub üks reoveepumpla, mis on 2025. aastal

paigaldatud kompaktpumpla.

Reoveepuhasti

Jõgisoo reoveepuhasti jäi kasutusest välja 2025. aastal, mil Jõgisoo küla kanalisatsioonivõrk

ühendati Ambla kanalisatsioonivõrguga ning reovesi suunati puhastamiseks Ambla

reoveepuhastile. Jõgisoo reoveepuhasti on valla omandis. Vajalik on kasutusest väljajäänud

reoveepuhasti likvideerida.

Sademeveekanalisatsioon

Jõgisoo külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Eramaadel on ka kraave.

4.2.6. Imavere küla

Veevarustus

Imavere küla veevõrk baseerub Imavere puurkaevul (katastri nr 10349).

Puurkaev puuriti 1981. aastal ning selle sügavus on 43 meetrit. Puurkaevpumpla on täielikult

rekonstrueeritud (sh hoone, toruarmatuur, seadmestik ning elektri- ja automaatikaseadmed).

Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Veetöötlusseadmed puuduvad.

Lubatud veevõtt on 31 600 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 10 930 m3.

Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras.

Veevõrk

Imavere küla veetorustikud rekonstrueeriti 2015. aastal. Torustikke on kokku ca 4,537 km.

Torustike tehniline seisukord on hea.

Ühisveevärgiteenust kasutab 94% Imavere küla elanikest.

Joogivee kvaliteet

Terviseameti 28.10.2025 üldhinnangu alusel on Imavere küla ühisveevärgivee kvaliteet

vastav. Imavere külast võetud proovide analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis.

32

Tabel 4.14. Joogivee kvaliteet Imavere küla veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus

joogivees3

Imavere

põhikool

07.05.2025

Imavere

lasteaed

22.10.2025

Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 <0.05

Kloriid mg/l 250 21

Fluoriid mg/l 1,5 <0,15

Raud μg/l 200 <12 46

Kaltsium mg/l 85,3

Magneesium mg/l 27,8

Üldkaredus

(mg/ekv)

mg-ekv/l 3,4

Elekrijuhtivus

20°C juures

μS/cm 2500 579 590

pH 20°C juures 6,5-9,5 7,2 7,2

Nitraat mg/l 50 38

Nitrit mg/l 0,5 <0,01

Naatrium mg/l 200 9,7

Sulfaat mg/l 250 22

Mangaan μg/l 50 <3 <10

Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,1

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Soole

enterokokid

PMÜ/100 ml 0 0

0

Coli-laadsed

bakterid

PMÜ/100 ml 0 0

0

Kolooniate arv

22 °C

PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta

<3 0

Värvus Pt-Co ühik 2 <2

Hägusus NTU <0,3 0,4

Lõhn lahjendusaste 1 2

Maitse lahjendusaste 1 2

PAH-d summa μg/l 0,1 <0,05

Tsüaniid μg/l 50 <3

Kaalium mg/l <4

Trihalometaanid

e summa

μg/l 100

<1

1,2-dikloroetaan μg/l 3,0 <0,1

Benseen μg/l 1,0 <0,1

Tetrakloroeteen

ja trikloroeteen

μg/l 10 <0,1

Kaadmium μg/l 5,0 <0,2

Seleen μg/l 20 <2

Nikkel μg/l 20 <2

Kroom μg/l 50 <0,4

Plii μg/l 10 0,5

Antimon μg/l 10,0 <0,3

Arseen μg/l 10 0,3

Elavhõbe μg/l 1,0 <0,3

3 Alus: Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61

33

Näitaja Ühik Piirsisaldus

joogivees3

Imavere

põhikool

07.05.2025

Imavere

lasteaed

22.10.2025

Vask mg/l 2,0 0,019

Alumiinium μg/l 200 <8

Tolueen μg/l <0,2

Boor mg/l 1,5 0,009

Benso(a)püreen μg/l 0,010 <0.001

Kloorfenvinfoss μg/l 0,1 <0,01

Bromopropülaat μg/l 0,1 <0,01

Diasinoon μg/l 0,1 <0,01

Dieldriin μg/l 0,03 <0,003

Dikloorfluaniid μg/l 0,1 <0,01

Protsümidoon μg/l 0,1 <0,01

Trifluraliin μg/l 0,1 <0,01

Triallaat μg/l 0,1 <0,01

Heptakloor-

epoksiid

(isomeeride

summa)

ng/l

30 <0,003

Malatioon μg/l 0,1 <0,01

Klorotaloniil μg/l 0,1 <0,01

Kloorpürifoss μg/l 0,1 <0,01

Lambda-

tsühalotriin μg/l 0,1 <0,01

Endosulfaan-

sulfaat

μg/l 0,1 <0,01

Etüül-paratioon μg/l 0,1 <0,01

HCH, alfa μg/l 0,1 <0,01

HCH, beeta μg/l 0,1 <0,01

HCH, gamma

(Lindaan) μg/l 0,1 <0,01

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Imavere külas on tuletõrjevett võimalik vajadusel võtta kolmest kohast: Lasteaiatagusest

mahutist, Antsu-Mõmmimäe risti mahutist (rajatud 2015. aastal) või Soojuse tee 1 kinnistul

asuvast mahutist (rekonstrueeritud 2015. aastal).

Kanalisatsioonivõrk

Imavere külas on kokku ca 5,902 km ühiskanalisatsioonitorustikke. Kanalisatsioonivõrk on

suures osas rekonstrueeritud 2015. ja 2025. aastal ning on heas tehnilises seisukorras.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 95% Imavere küla elanikest.

Imavere reovee peapumpla rekonstrueeriti 2025. aastal.

Kodunurme teel on kaks reoveepumplat, mõlemad vajavad rekonstrueerimist.

Ülejäänud reoveepumplad on rajatud 2015. aastal ning nende tehniline seisukord on hea.

Reoveepuhasti

Imavere küla reoveepuhasti on annuspuhasti tehnoloogial baseeruv erilahendusega puhasti.

Reoveepuhasti ehitati 2015. aastal ning selle arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on

126 m3/d ja orgaaniline koormus 667 ie.

34

Reoveepuhasti koosneb:

• vastuvõtukambrist;

• kogumis-ühtlustusmahutist (60 m3);

• SBR mahutist (168 m3);

• mudamahutist 33 m3.

Mudamahuti täitumisel veetakse tihendatud sete edasiseks töötluseks Paide reoveepuhastile.

Reoveepuhasti juures on ka purgimissõlm, mis koosneb identifitseerimisseadmest,

vastuvõtutorust, võreseadmest (milles on käsivõre) ja purgla-pumplast. Pumpla on maa-alune

mahuti, mis paikneb uue puhastusseadme kõrval. Sõltuvalt purgitava materjali

reostuskoormusest on puhasti võimekus purgitavat reovett käidelda maksimaalselt 5 m3/d,

purgimispumpla suurus on 10 m3.

Imavere puhasti heitvee suublaks on veekogu KKR koodiga VEE1084200 (nimi teadmata), mis

suubub Navesti jõkke. Navesti jõgi (MPS kood 6113160020000/001) on riigi poolt korras-

hoitav ühiseesvool. Lubatud vooluhulk on arvestuslikult 7900 m3/kvartalis. 2024. aastal juhiti

suublasse 13 245 m3 heitvett (ca 3 311 m3/kvartalis). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa

suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Tabel 4.15. Imavere reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

21.10.202

4

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

27.08.

2024

Heitvesi

22.10.

2024

Heitvesi

14.01.

2025

Heitvesi

01.04.

2025

BHT7 mgO2/l 320 25 <3 1,3 1,6

Heljum mg/l 270 35 6,1 7,0 <2

Nüld mgP/l 98 60 6,1 11 9,5

Püld mgN/l 10 2 0,23 2,0 0,62

KHT mgO2/l 1300 125 18 39 38

Fenool μg/l <1,5

o-kresool (2-

metüülfenool) μg/l

<1,5

p,m-kresool (4 ja

3-metüülfenool μg/l

<1,5

2,3-dimetüülfenool μg/l <1,5

2,6-dimetüülfenool μg/l <1,5

3,4-dimetüülfenool μg/l <1,5

3,5-dimetüülfenool μg/l <1,5

1-aluselised

fenoolid μg/l

0,10 -

2-aluselised

fenoolid μg/l

15 -

2,5-

dimetüülresortsiin μg/l

<5

5-metüülresortsiin μg/l <5

Resortsiin μg/l <5

*Alus: veeluba nr L.VV/329421, andmed: analüüsiaktid

Imavere reoveepuhasti tehniline seisukord on hea.

35

Sademeveekanalisatsioon

Imavere küla lääneosas on maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala (MPS kood

6113160020050/001 Paia), maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood 6113160020050/001)

ulatub Kamseni teele. Maaparandussüsteemi eesvoolu juhitakse peamiselt Kamseni tee ja

Antsu tee äärsete kraavide vesi. Kraavide valgala on ca 7,56 ha.

Lisaks imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

4.2.7. Käsukonna küla

Veevarustus

Käsukonna küla veevõrk baseerub Käsukonna puurkaevul (katastri nr 25491).

Puurkaev puuriti 2009. aastal ning selle sügavus on 30 meetrit. Puurkaevpumpla rajati 2009.

aastal ning on rahuldavas tehnilises seisukorras. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50

meetrit. Pumpla territoorium ei ole piiratud aiaga.

Veetöötlemiseks kasutatakse veetöötlusseadmeid EURA 50 DUPLEX raua- ja

mangaaniärastuseks. Uuendamist vajab automaatika ning SCADA.

Lubatud veevõtt on 8 400 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 2 647 m3 vett.

Veevõrk

Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 1,4 km, mis on kogu ulatuses rajatud aastatel 2009-

2011. Torustike läbimõõduks on De32…75 mm ning materjaliks plast. Veevõrgu tehniline

seisukord on hea.

Ühisveevärgiga on liitunud 91% Käsukonna küla elanikest.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Käsukonna küla ühisveevärgist. Terviseameti 06.11.2025 üldhinnangu alusel on Käsukonna küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.16. Joogivee kvaliteet Käsukonna külas

Näitaja Ühik Piirnorm Käsukonna küla

elamu 30.10.2025 Lõhn lahjendusaste 1

Maitse lahjendusaste 1

Värvus mg/l Pt 3

Hägusus NTU 0,3

Kaltsium mg/l 123

Kaalium mg/l <4

Magneesium mg/l 23,7

Raud µg/l 200 50

pH ≥6,5≤9,5 6,9

Üldkaredus mmol/l 4,1

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 629

Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta <3

Andmed: http://vtiav.sm.ee

36

Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjeveevõtuks on rajatud maa-alused mahutid, mille maht on 50 m3. Mahutid asuvad

Käsukonna tee 14 kinnistul. Käsukonna tee 16a kinnistul paiknevad mahutid ei pea vett ning

vajavad rekonstrueerimist.

Kanalisatsioonivõrk

Ühiskanalisatsioon on rajatud aastatel 2009-2011. Kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1,1

km ja selle tehniline seisukord on hea.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutavad 84% Käsukonna küla elanikest.

Reoveepumplad

Käsukonna küla ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub üks reoveepumpla, mis asub reovee-

puhasti juures. Pumpla vajab rekonstrueerimist.

Reovee puhastusseadmed

Käsukonna küla reoveepuhastina on kasutusel Bioclere B-350 tüüpi nõrgbiofilterpuhasti. Lisaks

kuulub reoveepuhasti koosseisu kaks biotiiki (kogupindalaga 980 m2). Reoveepuhasti oli algselt

kasutusel Imaveres, kuid teisaldati hiljem Käsukonna külla. Reoveepuhasti tehniline seisukord

on halb (mahutite seinad on katki jms). Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline

koormus on 87 m3/d ja orgaaniline koormus 350 ie.

Käsukonna küla reoveepuhasti heitvee suublaks on Tammeküla oja (VEE1126200) ning sealt

edasi Risti-Keskuse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood: 6112590020050/005). Lubatud

vooluhulk on 1300 m3 kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 2559 m3 heitvett. Vee-ettevõtte

hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Tabel 4.17. Käsukonna reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva

heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

21.10.2024

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

13.08.2024

Heitvesi

21.10.2024

Heitvesi

18.03.2025

Heitvesi

01.04.2025

BHT7 mgO2/l 260 40 8,8 21 23 20

Heljum mg/l 310 35 10 42 13 25

Nüld mgP/l 160 42 88 48 35

Püld mgN/l 14 10 5,4 7,2 4,5

KHT mgO2/l 490 150 68 43 110 95

*Alus: veeluba nr L.VV/329421, andmed: analüüsiaktid

Käsukonna reoveepuhasti on amortiseerunud, peamiselt toimub reovee puhastamine

biotiikides. Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist, biotiigid puhastamist.

Sademeveekanalisatsioon

Käsukonna külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Küla on ümbritsetud

maaparandussüsteemidest.

4.2.8. Päinurme küla

Veevarustus

Päinurme küla veevõrk baseerub Päinurme asula puurkaevul (katastri nr 24486).

Puurkaev puuriti 2008. aastal ning selle sügavus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla hoonesse on

2009. aastal paigaldatud veetöötlusseadmed rauaärastamiseks (ARS650 Duplex).

37

Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit.

Lubatud veevõtt on 12 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 3 802 m3 vett.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Päinurme küla ühisveevärgist. Terviseameti 06.11.2025 üldhinnangu alusel on Päinurme küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.18. Joogivee kvaliteet Päinurme külas

Näitaja Ühik Piirnorm Päinurme elamu

30.10.2025 Lõhn lahjendusaste 1

Maitse lahjendusaste 1

Värvus mg/l Pt 8

Hägusus NTU <0,3

Kaltsium mg/l 108

Kaalium mg/l <4

Magneesium mg/l 24,4

Raud µg/l 200 44

pH ≥6,5≤9,5 7,1

Üldkaredus Mmol/l 3,6

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 558

Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta 0

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veevõrk

Päinurme külas on kokku ca 2,134 km ühisveevärgi torustikke. Torustikud rekonstrueeriti

aastatel 2012-2013.

Ühisveevärgiteenust kasutab 83% Päinurme küla elanikest.

Tuletõrje veevarustus

Päinurme külas on tuletõrjevee võtmiseks kaks veemahutit – Meierei tn 8 ja Männi tn 6 -

mille kummagi maht on 108 m3. Üks mahuti on raudbetoonist ja teine klaasplastist. Meierei tn

8 veemahutist on rajatud torustik Päevakeskuseni. Päevakeskuse kõrvale on rajatud

kuivhüdrant.

Kanalisatsioonivõrk

Päinurme külas on ca 2,262 km ühiskanalisatsioonitorustikke. Päinurme küla

kanalisatsioonivõrk on suures osas rekonstrueeritud 2013. aastal. Rekonstrueerimist vajavad

kanalisatsioonitorustikud Kirsi tn piirkonnas.

Kanalisatsioonivõrgus töötab kaks reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega.

Reoveepumplad on rajatud 2013. aastal ning nende tehniline seisukord on rahuldav.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 83% Päinurme küla elanikest.

Reovee puhastusseadmed

Päinurme küla reoveepuhastina on kasutusel kompaktpuhasti Raita PA25 Multi. Reoveepuhasti

ehitati 2012. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 25 m3/d

38

ja orgaaniline koormus 175 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub

järgmistes etappides:

1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

a. treppvõre;

b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti.

2. bioloogiline puhastus:

a. bioprotsess;

b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus);

c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse.

Biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse kas läbi pinnasfiltri või otse väljavoolu.

Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks.

Päinurme reoveepuhasti heitvee suublaks on Pendi peakraav (KKR kood VEE1033300, MPS

kood 2103330020000/001). Pendi peakraav on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

Lubatud vooluhulk on 7300 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 3 747 m3 heitvett. Vee-

ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Tabel 4.19. Päinurme reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee

analüüsid

Komponen

t Ühik

Sissevool

21.10.202

4

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

27.08.2024

Heitvesi

22.10.2024

Heitvesi

21.01.2025

Heitvesi

01.04.2025

BHT7 mgO2/l 430 40 4,5 4,0 <1,0 <1,0

Heljum mg/l 520 35 8,0 11 3,0 <2,0

Nüld mgP/l 51 50 21 7,4 54

Püld mgN/l 5,4 1,5 3,9 0,15 0,21

KHT mgO2/l 840 150 56 29 25 45

*Alus: veeluba nr L.VV/328962, andmed: analüüsiaktid

Päinurme reoveepuhasti tehniline seisukord on hea.

Sademeveekanalisatsioon

Päinurme külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Külast ida pool paiknevad

maaparandussüsteemid, sh Pendi peakraav (MPS kood 2103330020000/001), mis on riigi poolt

korrashoitav ühiseesvool.

4.2.9. Koigi küla

Veevarustus

Koigi küla veevõrk baseerub Koigi puurkaevul (katastri nr 13434).

Puurkaev puuriti 1990. aastal ning selle sügavus on 90 meetrit. Puurkaevpumpla hoonesse on

2013. aastal rauaärastamiseks paigaldatud veetöötlusseadmed (ARS 500 Duplex, 5 m3/h).

Puurkaevpumpla rekonstrueeriti täielikult 2013. aastal, mille raames ehitati puurkaevu päise

ümber uus tehnohoone. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevu

sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit.

Lubatud veevõtt on 30 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 9 050 m3.

39

Veevõrk

Koigi küla veetorustikud rekonstrueeriti aastatel 2012-2013. Torustike tehniline seisukord on

hea. Rekonstrueerimist vajavad torustikud Rohelisel tänaval.

Ühisveevärgiteenust kasutab 80% Koigi küla elanikest.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Koigi küla ühisveevärgist. Terviseameti 07.01.2025 üldhinnangu alusel on Koigi küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.20. Joogivee kvaliteet Koigi külas

Näitaja Ühik Piirnorm Koigi Kool

15.10.2025 Lõhn lahjendusaste 1

Maitse lahjendusaste 1

Värvus mg/l Pt <2

Hägusus NTU <0,3

Raud µg/l 200 <30

pH ≥6,5≤9,5 7,3

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 537

Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta 0

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Koigi külas on tuletõrjevee võtmiseks kolm veemahutit, mille mahud on 100, 108 ja 150 m3.

Mahutid on raudbetoonist. Vajalik on rajada tuletõrjeveemahuti piirkonda, kus

tuletõrjeveevarustus ei vasta nõuetele.

Kanalisatsioonivõrk

Koigi küla kanalisatsioonivõrk on rekonstrueeritud 2013. aastal ning seega heas tehnilises

seisukorras.

Rohelisel tänaval on isevoolne kanalisatsioon amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist,

samuti on vajalik rekonstrueerida reoveepumpla RP-2 survekanalisatsioon kuni

reoveepuhastini.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 82% Koigi küla elanikest.

Reoveepumplad

Koigi külas on kolm reoveepumplat (üks reoveepumplatest on valla omandis, ülejäänud

kuuluvad AS-ile Paide Vesi). Tegemist on kompaktpumplatega. Reoveepumplad on rajatud

2013. aastal ning nende tehniline seisukord on hea.

Reoveepuhasti

Kasutusel on kompaktpuhasti Raita PA50 Multi. Koigi küla reoveepuhasti ehitati 2012. aastal.

Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 50 m3/d ja orgaaniline

koormus 417 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub järgmistes

etappides:

1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

40

a. treppvõre;

b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti.

2. bioloogiline puhastus:

a. bioprotsess;

b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus);

c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse.

Biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse kas läbi pinnasfiltri biotiiki või otse väljavoolu.

Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks.

Reoveepuhasti on ühendatud AS Paide Vesi kaugjälgimise süsteemiga.

Koigi reoveepuhasti suublaks on Pendi peakraav (KKR kood VEE1033300, MPS kood

2103330020000/001). Pendi peakraav on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Lubatud

vooluhulk on 14 600 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 9 058 m3 heitvett.

Tabel 4.21. Koigi reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee

analüüsid

Komponen

t Ühik

Sissevool

21.10.202

4

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

13.08.2024

Heitvesi

21.10.2024

Heitvesi

14.01.2025

Heitvesi

06.05.2025

BHT7 mgO2/l 140 25 3,7 3,9 <1,0 2,5

Heljum mg/l 130 35 2,0 7,7 5,0 10

Nüld mgP/l 77 60 8,9 27 14 37

Püld mgN/l 7,6 2 0,45 0,23 0,25 0,17

KHT mgO2/l 370 125 32 27 38 49

*Alus: veeluba nr L.VV/328962, andmed: analüüsiaktid

Koigi reoveepuhasti tehniline seisukord on hea, kuid vajalik on paigaldada mudamahuti.

Sademeveekanalisatsioon

Koigi külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Küla idaosa on osaliselt hõlmatud

maaparandussüsteemidega. Küla lõunaosa läbib Neeva kanal (MPS kood

6112590020000/001), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

4.2.10. Veevõrguga ühendatud väiksemad alad

Järva valla territooriumil on mõned alla 50 elanikuga külad, kus käesoleval ajal on olemas

veevõrk, mida opereerib AS Paide Vesi.

Tabel 4.22. AS Paide Vesi opereeritavad alla 50 tarbijaga süsteemid

Asula Puurkaevu ja

veetorustike

tehniline seisukord

Tarbijate arv Tulevikuplaan

Sõrandu küla Veevarustus

baseerub

puurkaevul katastri

nr 10029.

Puurkaevpumpla

rekonstrueeriti

2019. aastal.

Paigaldatud on

Tarbijate arv on 40.

Veevõrguga on

ühendatud 7

ühepereelamut ja 2

kortermaja.

Sõrandu külas jääb vee-

ettevõte veevõrku

opereerima.

41

rauaärastusfilter

DAC-120.

Torustikud on

osaliselt

rekonstrueeritud.

Sääsküla küla

Veevarustus

baseerub

puurkaevul katastri

nr 17077.

Puurkaevpumpla ja

veetorustik on

amortiseerunud.

Tarbijate arv on 15.

Veevõrguga on

ühendatud 5

ühepereelamut.

Vee-ettevõte lõpetab

tulevikus veevõrgu

opereerimise. Veevõrgu

opereerimiseks

moodustada

ühistu/mittetulundusühistu.

Veevarustus

baseerub

puurkaevul katastri

nr 17078.

Puurkaevpumpla ja

veetorustik on

amortiseerunud.

Tarbijate arv on 3.

Veevõrguga on

ühendatud 1

kortermaja.

Veevõrgu opereerimise

peaks vee-ettevõttelt üle

võtma korteriühistu.

Roosna küla

Veevarustus 2

veevõrguna:

Puurkaev 6466 –

puurkaevpumpa on

amortiseerunud,

lagunemisohus,

veetorustikud

suuremas osas

rekonstrueeritud. on

kehva kvaliteediga.

Paigaldatud

rauaärastusfilter

DAC-120. Põhjavesi

Varad kuuluvad

vallale.

Tarbijate arv 36.

Veevõrguga on

ühendatud 3

ühepereelamut, 5

kortermaja ja

töökoda

Puurkaevu 6466 piirkonnas

jääb vee-ettevõte veevõrku

opereerima.

Veetöötlusjaama on vajalik

paigaldada SCADA.

Puurkaev katastri nr

7566 –

puurkaevpumpla ja

veetorustiku

tehniline seisukord

on rahuldav.

Tarbijate arv on 11.

Veevõrguga on

ühendatud 5

ühepereelamut.

Vee-ettevõte lõpetab

tulevikus veevõrgu

opereerimise. Veevõrgu

opereerimiseks moodustada

ühistu

Taadikvere küla Veevõrgus olev

pumbaruum on

sademete rohkel

perioodil poolest

saati vett täis.

Veemõõtja ei tööta

korrektselt.

Aegajalt on

probleeme

veevõrgu rõhuga.

Tarbijate arv 35.

Veevõrguga on

ühendatud 3

kortermaja.

Taadikveres jääb vee-

ettevõte veevõrku

opereerima.

42

Järva Vallavalitsuse ettepanekul jääks 30 - 50 tarbijaga väikesed veevõrgud vee-

ettevõtete opereerida. Alla 30 tarbijaga veevõrkude puhul teeb vallavalitsus ettepaneku

alustada läbirääkimisi korteriühistutega (kui süsteemid on ainult ühe korterelamu

teenindamiseks) süsteemide ülevõtmiseks ja edaspidiseks majandamiseks. Alla 30

tarbijaga veevõrkude, kus süsteemid teenindavad paari lähedal asetsevat

individuaalelamut ning korterelamut, teeb vallavalitsus ettepaneku moodustada veeühistu

või MTÜ süsteemide ülevõtmiseks ja edaspidiseks majandamiseks.

43

4.3. AS JÄRVA HALDUS TEENINDUSPIIRKOND

4.3.1. Koeru alevik

Veevarustus

Koeru alevikus on 3 puurkaevpumplat, millest põhipumplana on kasutusel üks. Koeru

puurkaevpumplad on:

• Paide tee 7a puurkaevpumpla (katastri nr 10364),

• Rakke tee 3a puurkaevpumpla (katastri nr 10359).

• Paide tee 24a puurkaevpumpla (katastri nr 10360),

Paide tee 7a puurkaev (katastri nr 10364) puuriti 1969. aastal ning selle sügavus on 90

meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Lubatud veevõtt on 58 400 m3

aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 44 174 m3.

Rakke tee 3a puurkaev (katastri nr 10359) puuriti 1961. aastal ning selle sügavus on 85

meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 on meetrit. Lubatud veevõtt on 18 252 m3

aastas. 2024. aastal puurkaevust vett ei võetud.

Paide tee 24a puurkaev (katastri nr 10360) puuriti 1955. aastal ning selle sügavus on 80

meetrit. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus

on 50 meetrit. Puurkaevpumpla töös häireid esinenud ei ole. Lubatud veevõtt on 7300 m3

aastas. 2024. aastal puurkaevust vett ei võetud.

Veetöötlus

Koeru Paide tee 7a puurkaevu (katastri nr 10364) põhjavee töötlemiseks on kasutusel

veetöötlusseadmed rauaärastamiseks projekteeritud jõudlusega 21,3 m3/h. Veetöötlust

uuendati 2014. aastal.

Veevõrk

Koeru aleviku veevõrk on enamasti rekonstrueeritud ja rajatud aastatel 2011 – 2012, Paide

tee torustikud on rekonstrueeritud 2024. aastal. Nende torustike tehniline seisukord on hea.

Rekonstrueerimist vajavad veetorustikud E. Viiralti tänaval. Veevõrk vajab laiendamist Kaera

tänaval ja Raja tänava piirkonnas.

Ühisveevärgiteenust kasutab 90% Koeru aleviku elanikest.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud 2025. aastal teostatud joogivee kontrolli analüüside tulemused,

mis on võetud Koeru aleviku ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on

Koeru aleviku ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.23. Joogivee kvaliteet Koeru alevikus

Näitaja Ühik Piirnorm Koeru

lasteaed

02.01.20

25

Koeru

Keskkool

11.03.202

5

Koeru

Keskkool

17.09.202

5

Koeru

Keskkool

19.11.202

5 Lõhnaläve indeks TON - 1 1 1 1

Maitseläve indeks TFN - 1 1 1 1

Värvus mg/l Pt - <2 <2 <2 <2

Hägusus NHÜ - <0.5 <0.5 <0,5 <0,3

pH ≥6,5≤9,5 7,4 7,4 7,2

Elektrijuhtivus μS cm-1

20˚C 2500 490 520 560 569

Ammoonium mg/l 50 <0,01 <0,05

Mangaan µg/l 50 <10

44

Raud µg/l 200 <20 38

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

Soole

enterokokid PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22

ºC PMÜ/1 ml - 0 0 20 16

Pestitsiidide

summa µg/l 0,50 Ei leitud

Oksüdeeritavus mgO2/l 5,0 <1

Nitrit mg/l 0,5 <0,01

Tsüaniid µg/l 50 <3

Fluoriid mg/l 1,5 0,18

Kloriid mg/l 250 6,8

Nitraat mg/l 50 18

Sulfaat mg/l 250 28

Naatrium mg/l 200 4,1

Alumiinium µg/l 200

<50

Antimon µg/l 10,0

0,061

Arseen µg/l 10

0,17

Boor mg/l 1,5

<0,02

Kaadmium µg/l 5,0

<0,01

Kroom µg/l 50

<0,05

Mangaan µg/l 50

<10

Nikkel µg/l 20

1,9

Plii µg/l 10

0,83

Seleen µg/l 20

0,59

Vask µg/l 2,0

0,0053

Elavhõbe µg/l 1,0

<0,005

Benseen µg/l 1,0

<0,06

45

Bromodikloromet

aan

µg/l

<0,1

Dibromokloromet

aan

µg/l

<0,1

1,2-dikloroetaan

µg/l 3,0

<0,1

Tetrakloroeteen µg/l

<0,1

Tribromometaan µg/l

<0,1

Trikloroeteen

µg/l

<0,1

Triklorometaan

(kloroform)

µg/l

<0,03

Tetrakloroeteen

ja trikloroeteen

µg/l 10

Ei leitud

Trihalometaanide

summa

µg/l 100

Ei leitud

Benso(a)püreen µg/l 0,010

<0,002

Benso(b)-

fluoranteen

µg/l

<0,002

Benso(k)-

fluoranteen

µg/l

<0,002

Benso(1,2,3

c,d)püreen

µg/l

<0,002

PAH-d summa µg/l 0,1

Ei leitud

Ametrüün µg/l 0,1

<0,01

Amidosulfuroon µg/l 0,1

<0,01

Atseetamipriid µg/l 0,1

<0,001

Bentasoon µg/l 0,1

<0,02

Desetüül-atrasiin µg/l 0,1

<0,004

Diflubensuroon µg/l 0,1

<0,01

Diflufenikaan µg/l 0,1

<0,01

Diklorofoss µg/l 0,1

<0,003

Dikloroprop-P µg/l 0,1

<0,02

Dimeteenamiid-P µg/l 0,1

<0,005

Dimetoaat µg/l 0,1

<0,003

Dimoksüstrobiin µg/l 0,1

<0,001

46

Diuroon µg/l 0,1

<0,01

Ethopropos µg/l 0,1

<0,01

Etofeenproks µg/l 0,1

<0,005

Fenpropidiin µg/l 0,1

<0,003

Fenpüroksimaat µg/l 0,1

<0,01

Fluroksüpüür µg/l 0,1

<0,02

Imidaklopriid µg/l 0,1

<0,01

Isoprokarb µg/l 0,1

<0,001

Isoproturoon µg/l 0,1

<0,001

Kinoksüfeen µg/l 0,1

<0,002

Kloormekvaat-

kloriid

µg/l 0,1

<0,002

Klopüraliid µg/l 0,1

<0,02

Kloridasoon µg/l 0,1

<0,005

Kloridasoon-

desfenüül

µg/l 0,1

<0,04

Kloroksuroon µg/l 0,1

<0,001

Klorotoluroon µg/l 0,1

<0,001

Klotianidiin µg/l 0,1

<0,005

Linuroon µg/l 0,1

<0,005

Malatioon µg/l 0,1

<0,005

MCPA µg/l 0,1

<0,02

Mepikvaatkloriid µg/l 0,1

<0,002

Metabenstiasuro

on

µg/l 0,1

<0,001

Metasakloor µg/l 0,1

<0,002

Metiokarb µg/l 0,1

<0,002

Metobromuroon µg/l 0,1

<0,01

Metoksuroon µg/l 0,1

<0,001

47

Monolinuroon µg/l 0,1

<0,005

Napropamiid µg/l 0,1

<0,001

Nikosulfuroon µg/l 0,1

<0,005

Ometoaat µg/l 0,1

<0,001

Pinoksadeen µg/l 0,1

<0,005

Propakvisatop µg/l 0,1

<0,005

Propamokarb-

hüdrokloriid

µg/l 0,1

<0,001

Püridabeen µg/l 0,1

<0,005

Simasiin µg/l 0,1

<0,003

Spiroksamiin µg/l 0,1

<0,003

Tebukonasool µg/l 0,1

<0,002

Teflubensuroon µg/l 0,1

<0,003

Terbutriin µg/l 0,1

<0,005

Tiaklopriid µg/l 0,1

<0,001

Tiametoksaam µg/l 0,1

<0,003

Triadimenool µg/l 0,1

<0,005

Tritosulfuroon µg/l 0,1

<0,01

Tsübutriin µg/l 0,1

<0,001

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Koeru aleviku tuletõrjeveemahutid vajavad rekonstrueerimist. Vajalik on rajada

tuletõrjeveemahutid piirkondades, kus tuletõrjeveega varustatus on puudulik.

Kanalisatsioonivõrk

Koeru aleviku kanalisatsioonivõrk on enamasti rekonstrueeritud ja rajatud aastatel 2011-

2012, Paide tee torustikud on rekonstrueeritud 2024. aastal. Nende torustike tehniline

seisukord on hea. Rekonstrueerimist vajavad veetorustikud E. Viiralti tänaval.

Kanalisatsioonivõrk vajab laiendamist Kaera tänaval ja Raja tänava piirkonnas.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 84% Koeru aleviku elanikest.

Reoveepumplad

48

Koeru ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub 10 reoveepumplat. Tegemist on

kompaktpumplatega. Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 4.24. Koeru reoveepumplad

Jrk

nr

Reoveepumpla

nimi Tootlikkus, m3/h Rajamise aeg

Tehniline

seisukord 1. RP-Sõpruse Andmed puuduvad 2012 Hea

2. RP- Reoveepuhasti

Andmed puuduvad 2002 Rahuldav

3. RP-Heitvesi Andmed puuduvad 2002 Rahuldav

4. RP-Töökoja Andmed puuduvad 2012 Hea

5. RP-Küti Andmed puuduvad 2012 Hea

6. RP-Väinjärve

tee Andmed puuduvad 2012 Hea

7. RP-Põllu Andmed puuduvad 2012 Hea

8. RP-Jaani Andmed puuduvad 2012 Hea

9. RP-Rakke tee Andmed puuduvad 2012 Hea

10. RP-Tiigi Andmed puuduvad 2012 Hea

Reovee puhastusseadmed

Koeru reoveepuhasti rekonstrueeriti aastatel 2013-2014. Tegemist on läbivoolurežiimi

tehnoloogial põhineva aktiivmudapuhastiga, mille maksimaalne hüdrauliline jõudlus on 264

m3/d ja maksimaalne reostuskoormus 126 kg BHT7/d ehk 2100 ie-d).

Reoveepuhasti koosseisu kuulub:

• peapumpla ja purgimissõlm;

• võreseade;

• liivapüünis;

• aerotank; • mudatihendi;

• mudatahendaja.

Tahendatud reoveesete transporditakse Väätsa prügilasse.

Heitvee suublaks on Rõhu peakraav (KKR kood VEE1032000, MPS kood 2103200020000/001).

Rõhu peakraav on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Lubatud vooluhulk on 82 000 m3 aastas.

2024. aastal juhiti suublasse 41 936 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse

juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Koeru reoveepuhasti heitvee kvaliteet

nõuetele. Koeru reoveepuhasti ehituskonstruktsioonide seisukord on hea, tehnoloogilised

seadmed vajavad uuendamist.

49

Tabel 4.25. Koeru puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponen

t Ühik

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

07.08.2024

Heitvesi

30.10.2024

Heitvesi

12.03.2025

Heitvesi

14.05.2025

pH pH ühik 7,4 7,3 7,1 7,1

BHT7 mgO2/l 25 12 6,9 15 10

Heljum mg/l 35 34 13 35 8,3

Nüld mgP/l 60 9,1 23 60 5,0

Püld mgN/l 2 1,7 0,75 0,96 0,37

KHT mgO2/l 125 68 67 79 62

*Alus: veeluba nr L.VV/327188, andmed: analüüsiaktid

Sademeveekanalisatsioon

Koeru alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

Sademeveetorustikud rajati 2024. aastal Paide teel ja Jaani teel kolme süsteemina, millesse

kuuluvad sademeveetorustik ja imbmahuti. Torustikega kogutav sademevesi juhitakse

imbmahutisse ning immutatakse pinnasesse. Sademeveesüsteemide valgalade pindalad on

vastavalt 0,75 ha, 0,4 ha ja 0,16 ha. Torustikud kuuluvad Järva vallale.

4.3.2. Järva-Jaani alev

Veevarustus

Järva-Jaani alevis on 4 puurkaevpumplat, millest pidevalt põhipumplana on kasutusel üks.

Järva-Jaani puurkaevpumplad on:

• Mäe puurkaevpumpla (katastri nr 8358),

• Paju puurkaevpumpla (katastri nr 8360),

• Kalda tn puurkaevpumpla (katastri nr 8355) ja

• Tamsalu tee puurkaevpumpla (katastri nr 8357).

Mäe puurkaev (katastri nr 8358)

Puurkaev puuriti 1978. aastal ning selle sügavus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla on heas

tehnilises seisukorras. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti täielikult 2010. aastal, mille raames

ehitati uus tehnohoone, paigaldati uued seadmed, torustikud. Puurkaevu sanitaarkaitseala

ulatus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla töös häireid esinenud ei ole.

Lubatud veevõtt on 44 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 38 647 m3.

Paju puurkaev (katastri nr 8360)

Puurkaev puuriti 1986. aastal ning selle sügavus on 70 meetrit. Puurkaevpumpla

rekonstrueeriti 2010. aastal, mille raames ehitati uus tehnohoone, paigaldati uued seadmed,

torustikud. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla manteltorus on

lõhe, millest kandub kaevu liiva. Eelnevast tingituna puurkaevpumplat kasutatakse ainult

äärmisel vajadusel. Vajalik on manteltoru rekonstrueerimine.

Lubatud veevõtt on 24 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 5 341 m3.

Kalda tn puurkaev (katastri nr 8355)

Puurkaev puuriti 1969. aastal ning selle sügavus on 75 meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitseala

ulatus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla on reservis.

Tamsalu tee puurkaev (katastri nr 8357)

50

Puurkaev puuriti 1958. aastal ning selle sügavus on 65 meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitseala

ulatus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla manteltorus on lõhe, millest kandub kaevu liiva.

Eelnevast tingituna on puurkaevpumpla sisustus saanud külmakahjustusi ning on käesoleval

ajal kasutusest väljas. Kui nähakse vajadust puurkaevpumpla kasutusele võtmiseks, siis tuleb

puurkaevpumpla rekonstrueerida.

Veetöötlus

Järva-Jaani puurkaevudest pumbatav vesi ei vaja töötlemist.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Järva-Jaani alevi ühisveevärgist. Terviseameti 16.01.2025 üldhinnangu alusel on Järva-Jaani

alevi ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.26. Joogivee kvaliteet Järva-Jaani alevis

Näitaja Ühik Piirnorm Järva-Jaani

lasteaed

11.03.2025

Järva-

Jaani

Gümnaasiu

m

17.09.202

5

Järva-

Jaani

Gümnaasiu

m

19.11.202

5

Lõhnaläve indeks TON - 1 1 1

Maitseläve indeks TFN - 1 1 1

Värvus mg/l Pt - 3 <2 <2

Hägusus NHÜ - <0.5 <0,5 <0,3

pH ≥6,5≤9,5 7,4 7,5 7,2

Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 530

560

550

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22 ºC

PMÜ/1 ml - 0 <3

Ammoonium mg/l 50 <0,01 <0,05

Mangaan µg/l 50 10

Raud µg/l 200 <30

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0 0

Soole enterokokid

PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22 ºC

PMÜ/1 ml - 4 <3

Pestitsiidide summa

µg/l 0,50

Oksüdeeritavus mgO2/l 5,0 <1

Nitrit mg/l 0,5 <0,01

Tsüaniid µg/l 50 <3

Fluoriid mg/l 1,5 0,16

Kloriid mg/l 250 9,1

Nitraat mg/l 50 30

Sulfaat mg/l 250 27

51

Naatrium mg/l 200 3,3

Alumiinium µg/l 200 50

Antimon µg/l 10,0 <0,05

Arseen µg/l 10 0,31

Boor mg/l 1,5 <0,02

Kaadmium µg/l 5,0 <0,01

Kroom µg/l 50 0,13

Mangaan µg/l 50 <10

Nikkel µg/l 20 0,71

Plii µg/l 10 0,57

Seleen µg/l 20 64

Vask µg/l 2,0 0,031

Elavhõbe µg/l 1,0 <0,005

Benseen µg/l 1,0 <0,06

Bromodikloromet aan

µg/l <0,1

Dibromokloromet aan

µg/l <0,1

1,2-dikloroetaan µg/l

3,0 <0,1

Tetrakloroeteen µg/l <0,1

Tribromometaan µg/l <0,1

Trikloroeteen

µg/l <0,1

Triklorometaan (kloroform)

µg/l <0,03

Tetrakloroeteen ja trikloroeteen

µg/l 10 Ei leitud

Trihalometaanide summa

µg/l 100 Ei leitud

Benso(a)püreen µg/l 0,010 <0,002

Benso(b)- fluoranteen

µg/l <0,002

Benso(k)- fluoranteen

µg/l <0,002

Benso(1,2,3 c,d)püreen

µg/l <0,002

PAH-d summa µg/l 0,1 Ei leitud

Ametrüün µg/l 0,1 <0,01

Amidosulfuroon µg/l 0,1 <0,01

Atseetamipriid µg/l 0,1 <0,001

Bentasoon µg/l 0,1 <0,02

Desetüül-atrasiin µg/l 0,1 <0,004

Diflubensuroon µg/l 0,1 <0,01

Diflufenikaan µg/l 0,1 <0,01

Diklorofoss µg/l 0,1 <0,003

Dikloroprop-P µg/l 0,1 <0,02

Dimeteenamiid-P µg/l 0,1 <0,005

Dimetoaat µg/l 0,1 <0,003

Dimoksüstrobiin µg/l 0,1 <0,001

Diuroon µg/l 0,1 <0,01

Ethopropos µg/l 0,1 <0,01

52

Etofeenproks µg/l 0,1 <0,005

Fenpropidiin µg/l 0,1 <0,003

Fenpüroksimaat µg/l 0,1 <0,01

Fluroksüpüür µg/l 0,1 <0,02

Imidaklopriid µg/l 0,1 <0,01

Isoprokarb µg/l 0,1 <0,01

Isoproturoon µg/l 0,1 <0,001

Kinoksüfeen µg/l 0,1 <0,002

Kloormekvaat- kloriid

µg/l 0,1 <0,002

Klopüraliid µg/l 0,1 <0,02

Kloridasoon µg/l 0,1 <0,005

Kloridasoon- desfenüül

µg/l 0,1 <0,04

Kloroksuroon µg/l 0,1 <0,001

Klorotoluroon µg/l 0,1 <0,001

Klotianidiin µg/l 0,1 <0,005

Linuroon µg/l 0,1 <0,005

Malatioon µg/l 0,1 <0,005

MCPA µg/l 0,1 <0,02

Mepikvaatkloriid µg/l 0,1 <0,002

Metabenstiasuro on

µg/l 0,1 <0,001

Metasakloor µg/l 0,1 <0,002

Metiokarb µg/l 0,1 <0,002

Metobromuroon µg/l 0,1 <0,01

Metoksuroon µg/l 0,1 <0,001

Monolinuroon µg/l 0,1 <0,005

Napropamiid µg/l 0,1 <0,001

Nikosulfuroon µg/l 0,1 <0,005

Ometoaat µg/l 0,1 <0,001

Pinoksadeen µg/l 0,1 <0,005

Propakvisatop µg/l 0,1 <0,005

Propamokarb- hüdrokloriid

µg/l 0,1 <0,001

Püridabeen µg/l 0,1 <0,005

Simasiin µg/l 0,1 <0,003

Spiroksamiin µg/l 0,1 <0,003

Tebukonasool µg/l 0,1 <0,002

Teflubensuroon µg/l 0,1 <0,002

Terbutriin µg/l 0,1 <0,005

Tiaklopriid µg/l 0,1 <0,001

Tiametoksaam µg/l 0,1 <0,003

Triadimenool µg/l 0,1 <0,005

Tritosulfuroon µg/l 0,1 <0,01

Tsübutriin µg/l 0,1 <0,001

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veevõrk

Järva-Jaani alevi veevõrk on enamasti rekonstrueeritud. Osaliselt teostati

rekonstrueerimistööd 2005. aastal ning osaliselt 2011. aastal. Vanemad torustikud, mis

53

vajavad rekonstrueerimist, asuvad Pika tänava kortermajade juures. 2022. aastal rajati

veeliitumine rannahoonele ja Mõisa tee 12 kinnistule.

Ühisveevärgiteenust kasutab 94% Järva-Jaani alevi elanikest.

Tuletõrje veevarustus

Järva-Jaanis on tuletõrje veevarustus lahendatud hüdrantidega. Lisaks paikneb Kase pargi

kinnistul tuletõrjeveemahuti, mis vajab rekonstrueerimist. Vett on mahutites 0,5-1 m.

Kanalisatsioonivõrk

Järva-Jaani alevi kanalisatsioonivõrk on rekonstrueeritud ja rajatud 2012. aastal ning seega

heas seisukorras.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 94% Järva-Jaani alevi elanikest.

Reoveepumplad

Järva-Jaanis on 10 reoveepumplat. Tegemist on kompakt-pumplatega. Reoveepumplate

tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 4.27. Järva-Jaani alevi reoveepumplad

Jrk

nr

Reoveepumpla

nimi

Tootlikkus,

m3/h

Rajamise

aeg Tehniline seisukord

1. RP-Kultuurimaja 38 2002

Pumpla vajab

rekonstrueerimist.

2. RP-Konserv 38 2002

Pumpla vajab

rekonstrueerimist.

3. RP- Reoveepuhasti

38 2011 Hea

4. RP-Jaama 38 2005

Pumpla vajab

rekonstrueerimist.

5. RP-Kalda 38 2005

Pumpla vajab

rekonstrueerimist.

6. RP-Nurme 38 2011 Hea

7. RP-Pargi 38 2005 Pumpla vajab rekonstrueerimist.

8. RP-Pikk 38 2005 Pumpla vajab rekonstrueerimist.

9. RP-Soo 38 2011 Hea

10. RP-Soo2 38 2011 Hea

Reoveepuhasti

Järva-Jaani reoveepuhastit haldab AS E-Piim tootmine, keskkonnaluba L.VV/325410.

Järva-Jaani reoveepuhasti ehitati 2003. aastal ning rekonstrueeriti 2010. aastal.

Reoveepuhasti maksimaalne hüdrauliline jõudlus on 600 m3/d ja reostuskoormus 12 500 ie.

Tegemist on läbivoolurežiimil töötava aktiivmudapuhastiga.

Reoveepuhasti koosseisu kuulub:

• peapumpla ja purgimissõlm;

• võreseade;

• liivapüünis;

• avarii-puhvermahuti ohtlike parameetritega reovee tarbeks;

• aerotank;

• biotiigid (1600 m2);

• mudatihendi;

54

• muda tahendamiseks lintfilterpress;

• komposteerimisväljak.

Heitvee suublaks on Piirdemetsa kraav (KKR kood VEE1124202), mis suubub

maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6112420020010/003, Jalalõpe). Lubatud vooluhulk

on 146 000 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 158 629 m3 heitvett.

2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Järva-Jaani reoveepuhasti heitvee kvaliteet

nõuetele. Järva-Jaani reoveepuhasti ehituskonstruktsioonide seisukord on rahuldav,

tehnoloogiliste seadmete seisukord on hea.

Uuendamist vajab purgla, et võimaldada korraga maha laadida 14 m3 reovett.

Sademeveekanalisatsioon

Järva-Jaani alevis imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Kraavid on kasutusel peamiselt

alevi lääneosas, kraavid paiknevad eramaadel. Küla lääneosa läbib Järva-Jaani kraav, mis on

maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood 6112420020010/003, Jalalõpe).

4.3.3. Vao küla

Veevarustus

Vao küla veevõrk baseerub Vao puurkaevul (katastri nr 10046). Puurkaev puuriti 1981.

aastal ning selle sügavus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras.

Puurkaevpumpla rekonstrueeriti täielikult 2014. aastal. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on

50 meetrit.

Veetöötlus

Vao küla puurkaevu põhjavee töötlemiseks on kasutusel veetöötlusseadmed rauaühendite ja

ammooniumi ärastamiseks (VS21 Clack 1,5, EM Clack WS 1,25). Projekteeritud jõudlus on

10,2 m3/d. Veetöötlusseadmed paigaldati 2015. aastal.

Veevõrk

Vao küla veevõrk rekonstrueeriti ja rajati 2014. aastal. Veevõrgu tehniline seisukord on hea.

Ühisveevärgiteenust kasutab 58% Vao küla elanikest. Rekonstrueerimist vajab veetorustik

Veski pst alguses. Osadel reoveekogumisalal paiknevatel kinnistutel puudub võimalus ÜVK-ga

liitumiseks, kuid suuremas osas on välja ehitatud lokaalsed süsteemid. Vajalik ühisveevärgiga

liitumise osas läbi viia küsitlus.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Vao küla ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on Vao küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.28. Joogivee kvaliteet Vao külas

Näitaja Ühik Piirnorm Vao lasteaed

19.09.2024

Vao lasteaed

17.09.2025 Lõhnaläve indeks TON - 1 1

Maitseläve indeks TFN - 1 1

Värvus mg/l Pt - 3 20

Hägusus NHÜ - <0.5 2,4

pH ≥6,5≤9,5 7,5 7,2

55

Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 560 600

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22

ºC PMÜ/1 ml - 8 4

Andmed: http://vtiav.sm.ee Tuletõrje veevarustus

Vao külas asub tuletõrje veevõtukoht Katla tee 4 kinnistul. Vajalik on rajada tuletõrjeveemahuti

piirkonda, kus tuletõrjeveevarustus on puudulik.

Kanalisatsioonivõrk

Vao küla kanalisatsioonivõrk rajati enam kui 30 aastat tagasi ja on amortiseerunud.

Vao küla ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub üks reoveepumpla. Tegemist on 2018. aastal

paigaldatud kompaktpumplaga, mille tehniline seisukord on hea.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 62% Vao küla elanikest. Olemasolev kanalisatsioonivõrk

on vajalik rekonstrueerida. Osadel reoveekogumisalal paiknevatel kinnistutel puudub võimalus

ÜVK-ga liitumiseks, kuid suuremas osas on välja ehitatud lokaalsed süsteemid. Vajalik

ühisveevärgiga liitumise osas läbi viia küsitlus.

Reoveepuhasti

Vao küla reoveepuhasti rajati 2018. aastal. Tegemist on SBR tehnoloogial baseeruva

aktiivmudapuhastiga. Reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus on 23,4 m3/d ja reostuskoormus 195

ie.

Reoveepuhasti koosseisu kuulub:

• käsivõre;

• annuspuhasti;

• mudamahuti;

• biotiigid (1200 m2).

Tihenenud muda viiakse Koeru reoveepuhastile ning sealt tahendatud reoveesete edasi Väätsa

prügilasse.

Heitvee suublaks on Vao peakraav (VEE1032102). Lubatud vooluhulk on 4 400 m3 heitvett

aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 1 710 m3 heitvett.

2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Vao reoveepuhasti heitvee kvaliteet nõuetele.

Vao reoveepuhasti tehniline seisukord on hea.

Tabel 4.29. Vao puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

07.08.2024

Heitvesi

30.10.2024

Heitvesi

19.02.2025

Heitvesi

23.04.2025

pH pH ühik 7,5 7,6 7,5 8,3

BHT7 mgO2/l 40 4,4 2,4 2,8 6,0

Heljum mg/l 35 2,0 9,3 <2,0 6,0

Nüld mgP/l 12 13 4,1 2,7

Püld mgN/l 2,9 2,7 0,66 0,47

KHT mgO2/l 150 49 46 24 47

*Alus: veeluba nr L.VV/327188, andmed: analüüsiaktid

56

Sademeveekanalisatsioon

Vao külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

4.3.4. Ervita küla

Veevarustus

Ervita küla veevõrk baseerub Ervita küla puurkaevul (katastri nr 10378).

Puurkaev puuriti 1988. aastal ning selle sügavus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla on heas

tehnilises seisukorras. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti täielikult 2015. aastal. Puurkaevu

sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Lubatud veevõtt on 9 124 m3 aastas. 2024. aastal võeti

puurkaevust vett 6 361 m3.

Veetöötlus

Ervita küla puurkaevu põhjavee töötlemiseks on kasutusel veetöötlusseadmed

rauaärastamiseks. Veetöötlusseadmed paigaldati 2016. aastal.

Veevõrk

Ervita küla veevõrk rekonstrueeriti ja rajati 2015. aastal. Veetorustikke on kokku ca 3,5 km.

Veevõrgu tehniline seisukord on hea.

Ühisveevärgiteenust kasutab 87% Ervita küla elanikest.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Ervita küla ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on Ervita küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.30. Joogivee kvaliteet Ervita külas

Näitaja Ühik Piirnorm Ervita küla

elamu

19.09.2024

Ervita küla

Pargi tee 2

17.09.2025 Lõhnaläve indeks TON - 1 1

Maitseläve indeks TFN - 1 1

Värvus mg/l Pt - <2 <2

Hägusus NHÜ - <0,5 <0,5

pH ≥6,5≤9,5 7,5 7,5

Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 450 450 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv

22 ºC juures PMÜ/1 ml - 1 5

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjevett on võimalik Ervita külas võtta puurkaevpumpla juurest ja Mõisa tee 5 kinnistult

(Mõisa tee ja Ringtee ristmikul). Vajalik on rajada tuletõrjeveemahuti piirkonda, kus

tuletõrjeveevarustus on puudulik.

Kanalisatsioonivõrk

Ervita küla kanalisatsioonivõrk rajati enam kui 30 aastat tagasi ja on amortiseerunud.

Kanalisatsioonitorustikke on kokku ca 2,9 km.

57

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 87% Ervita küla elanikest. Rõhu tee tööstusala piirkonnas

ühiskanalisatsiooni kliente ei ole, piirkonnast reovett reoveepuhastisse ei juhita.

Vajalik on kanalisatsioonivõrk rekonstrueerida. Kanalisatsioonivõrk vajab laiendamist

Väinjärve teel.

Reoveepumpla

Ervita küla kanalisatsioonivõrgus töötab üks reoveepumpla. Tegemist on 2018. aastal

paigaldatud kompaktpumplaga. Pumpla tehniline seisukord on hea.

Reoveepuhasti

Ervita küla reoveepuhasti rajati 2018. aastal. Tegemist on SBR tehnoloogial baseeruva

aktiivmudapuhastiga. Reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus on 20,4 m3/d ja reostuskoormus 170

ie.

Reoveepuhasti koosseisu kuulub:

• käsivõre;

• annuspuhasti;

• mudamahuti;

• biotiigid (2025 m2).

Tihenenud muda viiakse Koeru reoveepuhastile ning sealt edasi tahendatud reoveesete Väätsa

prügilasse.

Heitvee suublaks on Laiamäe kraav (VEE1031501). Lubatud vooluhulk on 4800 m3 aastas. 2024.

aastal juhiti suublasse 3622 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava

heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Ervita reoveepuhasti heitvee kvaliteet

nõuetele. Ervita küla reoveepuhasti tehniline seisukord on hea.

Tabel 4.31. Ervita puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponen

t Ühik

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

07.08.2024

Heitvesi

30.10.2024

Heitvesi

19.02.2025

Heitvesi

23.04.2025

pH pH ühik 7,7 8,0 7,3 7,4

BHT7 mgO2/l 40 1,9 5,2 3,0 3,5

Heljum mg/l 35 <2,0 10 2,0 2,0

Nüld mgP/l 2,7 20 4,0 2,7

Püld mgN/l 1,1 2,7 0,33 0,48

KHT mgO2/l 150 26 47 17 32

*Alus: veeluba nr L.VV/327188, andmed: analüüsiaktid

Sademeveekanalisatsioon

Ervita külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Külast ida pool paikneb Ervita raba.

4.3.5. Karinu küla

Veevarustus

Karinu küla veevõrk baseerub Karinu puurkaevul (katastri nr 7440). Puurkaev puuriti 1972.

aastal ning selle sügavus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras.

Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla töös häireid esinenud ei

ole. Lubatud veevõtt on 8500 m3 aastas. 2024. aastal võeti Karinu puurkaevust vett 4969 m3.

58

Veetöötlus

Karinu puurkaevust pumbatav põhjavesi töötlemist ei vaja.

Veevõrk

Karinu külas on ca 3,82 km ühisveevärgi torustikke. Karinu küla veevõrk on täielikult

rekonstrueeritud 2014. aastal ning selle tehniline seisukord on hea.

Ühisveevärgiteenust kasutab 54% Karinu küla elanikest.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Karinu küla ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on Karinu küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.32. Joogivee kvaliteet Karinu külas

Näitaja Ühik Piirnorm Metsla tee

19.09.2024

Karinu küla elamu

17.09.2025 Lõhnaläve indeks TON - 1 1

Maitseläve indeks TFN - 1 1

Värvus mg/l Pt - <2 <2

Hägusus NHÜ - <0,5 <0,5

pH ≥6,5≤9,5 7,5 7,4

Elektrijuhtivus μS cm-1

2500 560 580 20˚C

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv

22 ºC juures PMÜ/1 ml - 100 3

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Karinu külas on tuletõrje veevarustuse jaoks kolm veevõtukohta:

• Järvestiku kinnistu (betoonist veevõtukaev, tähistatud nõuetekohaselt, ehitusaasta 2015);

• Tiigipargi kinnistu (betoonist veevõtukaev, tähistatud nõuetekohaselt, ehitusaasta 2015);

• Pumbamaja kinnistu (220 m3 mahuti, tähistatud nõuetekohaselt, ehitusaasta 2015).

Kanalisatsioonivõrk

Karinu külas on kokku ca 3,66 km kanalisatsioonitorustikke, mis on rekonstrueeritud 2014.

aastal. Kanalisatsioonivõrgu tehniline seisukord on hea.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 95% Karinu küla elanikest.

Karinu ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub kolm reoveepumplat. Tegemist on

kompaktpumplatega. Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 4.33. Karinu küla reoveepumplad

Reoveepumpla nimi Tootlikkus m3/h Rajamise aeg Tehniline seisukord

RP-Kadaka tee 4 53 2015 Hea

RP-Metsla tee 53 2015 Hea

RP-Järve tee 10,5 2008 Hea

59

Karinu Järve tee pumpla on vajalik rekonstrueerida pumplaks, mis suunab Karinu küla reovee

Järva-Jaani alevi ühiskanalisatsiooni ning edasi Järva-Jaani reoveepuhastile.

Reoveepuhasti

Karinu reoveepuhasti rajati 1997. aastal. Reoveepuhastit on rekonstrueeritud 2008. ja 2013.

aastal. 2022. aastal ühendati reoveepuhasti veevõrguga. Reoveepuhastina on kasutusel

VarioComp 125, mille maksimaalne reostuskoormus on 215 ie ja maksimaalne vooluhulk 34

m3/d.

Heitvee suublaks on Karinu kraav (KKR kood VEE1032103), mis suubub Väikejärve (KKR kood

VEE2054850). Lubatud vooluhulk on 3200 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 2352 m3

heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Karinu reoveepuhasti heitvee kvaliteet

nõuetele.

Karinu reoveepuhasti ehituskonstruktsioonide ja tehnoloogiliste seadmete seisukord on halb.

Reovee nõuetekohase puhastamise tagamiseks on mõistlik Karinu küla reovesi suunata

puhastamiseks Järva-Jaani reoveepuhastile.

Tabel 4.34. Karinu puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

07.08.2024

Heitvesi

30.10.2024

Heitvesi

19.02.2025

Heitvesi

16.04.2025

pH pH ühik 7,3 7,5 7,8 7,6

BHT7 mgO2/l 40 6,0 11 25 16

Heljum mg/l 35 2,9 18 20 25

Nüld mgP/l 41 76 121 76

Püld mgN/l 0,51 10 21 12

KHT mgO2/l 150 47 87 128 129

*Alus: veeluba nr L.VV/329697, andmed: analüüsiaktid

Sademeveekanalisatsioon

Karinu külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

4.3.6. Ahula küla

Veevarustus

Ahula küla veevõrk baseerub Ahula küla puurkaevul (katastri nr 10088).

Puurkaev puuriti 1965. aastal ning selle sügavus on 60 meetrit. Puurkaevpumpla on heas

tehnilises seisukorras. Puurkaevpumpla elektroonikaseadmed vahetati 2017. aastal.

Puurkaevu tootlikkus on madal, kuni 4 m3/tunnis. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50

meetrit.

Lubatud veevõtt on 18 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 8 560 m3.

Veetöötlus

Puurkaevpumpla hoonesse on rauaärastamiseks 2003. aastal paigaldatud veetöötlusseadmed

EURA S 75 T. Veetöötlusseadmed vajavad uuendamist.

Joogivee kvaliteet

60

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Ahula küla ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on Ahula küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.35. Joogivee kvaliteet Ahula külas

Näitaja Ühik Piirnorm Ahula lasteaed-

algkool

19.09.2024

Ahula lasteaed-

algkool

17.09.2025 Lõhnaläve indeks TON - 1 1

Maitseläve indeks TFN - 1 1

Värvus mg/l Pt - <2 6

Hägusus NHÜ - <0.5 1,5

pH ≥6,5≤9,5 7,6 7,6

Elektrijuhtivus μS cm-1

2500 530 550 20˚C

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv

22 ºC juures PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta

2 240

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veevõrk

Ahula küla veevõrku on rekonstrueeritud aastatel 2002-2007, osaliselt ka 2017. aastal.

Olemasolev veevõrk on suuremas osas heas tehnilises seisukorras. Rekonstrueerimist vajavad

osad veetorustikud Ahula sisetee 3 piirkonnas.

Ühisveevärgiteenust kasutab 98% Ahula küla elanikest.

Tuletõrje veevarustus

Ahula külas on tuletõrjeveemahuti puurkaev-pumpla juures.

Kanalisatsioonivõrk

Ahula küla kanalisatsioonivõrk on rekonstrueeritud (2006, 2017) ning heas tehnilises

seisukorras. Rekonstrueerimist vajavad osad kanalisatsioonitorustikud Ahula sisetee 3

piirkonnas.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 98% Ahula küla elanikest.

Ahula külas on neli reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega. Reoveepumplate

tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 4.36. Ahula küla reoveepumplad

Reoveepumpla nimi Tootlikkus m3/h Rajamise aeg Tehniline seisukord

Rp-Ahula 1 Andmed puuduvad 2017 Hea

RP-Ahula 2 Andmed puuduvad 2017 Hea

RP-Ahula 3 Andmed puuduvad 2006 Rahuldav

RP-Ahula 4 Andmed puuduvad 2006 Rahuldav

Reoveepuhasti

Ahula reoveepuhasti rajati 2018. aastal. Ahula reoveepuhastile suunatakse Ahula, Kaalepi ja

Seidla külades tekkiv reovesi. Tegemist on läbivoolurežiimi tehnoloogial baseeruva

aktiivmudapuhastiga. Reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus on 57 m3/d ja reostuskoormus 500

ie. Reoveepuhasti koosseisu kuulub:

61

• võreseade ja liivapüüdur;

• aerotsioonimahuti;

• mudatihendi;

• mudatahendaja.

Tahendatud reoveesete transporditakse Väätsa prügilasse.

Heitvee suublaks on Jägala jõgi (VEE1083500).

Lubatud vooluhulk on 16 000 m3. 2024. aastal juhiti suublasse 7 539 m3 heitvett. Vee-ettevõtte

hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Jõevee kõrge

taseme korral suureneb vooluhulk oluliselt, mis põhjustab häireid reoveepuhasti töös.

2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Ahula reoveepuhasti heitvee kvaliteet

nõuetele. Ahula reoveepuhasti tehniline seisukord on hea ning käesoleval ajal investeeringute

vajadust ei ole.

Tabel 4.37. Ahula puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponen

t Ühik

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

04.09.2024

Heitvesi

16.04.2025

pH pH ühik 7,2 7,5

BHT7 mgO2/l 40 14 <1,0

Heljum mg/l 35 2,7 5,0

Nüld mgP/l 12 7,0

Püld mgN/l 0,28 0,093

KHT mgO2/l 150 35

*Alus: veeluba nr L.VV/329060, andmed: analüüsiaktid

Sademeveekanalisatsioon

Ahula külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Eramaadel on ka kraave sademevee

ärajuhtimiseks. Jõe veetaseme tõusu korral on hoonete keldrites probleeme veega.

4.3.7. Kaalepi ja Seidla küla

Kaalepi ja Seidla külade veevõrk on ühendatud.

Veevarustus

Kaalepi ja Seidla küla veevõrk baseerub Seidla küla puurkaevul (katastri nr 10066).

Puurkaev puuriti 1966. aastal ning selle sügavus on 140 meetrit. Puurkaevpumpla on heas

tehnilises seisukorras. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti täielikult 2013. aastal, mille raames

ehitati puurkaevu päise ümber uus tehnohoone. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50

meetrit.

Veetöötlus

Puurkaevpumpla hoonesse on rauaärastamiseks 2013. aastal paigaldatud veetöötlusseadmed.

Veevõrk

Seidla küla ja Kaalepi küla veevõrgud on ühendatud.

Seidla küla ühisveevärgi torustikud rekonstrueeriti 2013. aastal. Torustike tehniline seisukord

on hea.

62

Kaalepi küla veevõrk on rekonstrueeritud 2012. aastal ning on heas tehnilises seisukorras.

Kaalepi külas on ühisveevärgiga liitunud 83% elanikest, Seidla külas 17% elanikest.

Joogivee kvaliteet

Vastavalt joogivee kontrollikavale on Seidla ja Kaalepi küla veevõrgu joogivee kvaliteedi

kontrolliks proovivõtukohaks kortermaja Kaalepi külas.

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Kaalepi küla ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on Kaalepi küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.38. Joogivee kvaliteet Karinu külas

Näitaja Ühik Piirnorm KÜ Kaalepi

19.09.2024

Karinu küla

elamu

17.09.2025 Lõhnaläve indeks TON - 1 1

Maitseläve indeks TFN - 1 1

Värvus mg/l Pt - <2 <2

Hägusus NHÜ - <0,5 <0,5

pH ≥6,5≤9,5 7,5 7,4

Elektrijuhtivus μS cm-1

2500 540 580 20˚C

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22 ºC juures

PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta

7 3

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Seidla külas on tuletõrjevett võimalik võtta puurkaevpumpla juurest.

Kanalisatsioonivõrk

Seidla ja Kaalepi küla kanalisatsioonivõrk on rajatud 2013. aastal ning on heas tehnilises

seisukorras.

Kaalepi külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 83% elanikest, Seidla külas 17% elanikest.

Reoveepumpla

Seidla külas üks reoveepumpla. Tegemist on 2 pumbaga kompaktpumplaga, mille abil

pumbatakse Kaalepi ja Seidla küla reovesi puhastamiseks Ahula reoveepuhastile.

Kaalepi külas on kaks reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega. Reoveepumplate

tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 4.39. Kaalepi küla reoveepumplad

Reoveepumpla nimi Tootlikkus, m3/h Rajamise aeg Tehniline seisukord

RP-Seidla Andmed puuduvad 2013 Hea

RP-Kaalepi Andmed puuduvad 2012 Hea

RP-Kaalepi-Seidla Andmed puuduvad 2016 Hea

Reoveepuhasti

Seidla ja Kaalepi külas tekkiv reovesi suunatakse Seidla-Ahula reoveepumpla abil koos Seidla

küla reoveega Ahula reoveepuhastile.

63

Sademeveekanalisatsioon

Seidla ja Kaalepi külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

4.3.8. Albu küla

Veevarustus

Albu küla veevõrk baseerub Albu küla puurkaevul (katastri nr 10100). Puurkaev puuriti 1989.

aastal ning selle sügavus on 75 meetrit. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras.

Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit.

Veetöötlus

Puurkaevpumpla hoonesse on rauaärastamiseks 2009. aastal paigaldatud veetöötlusseadmed

SP 8A-12 projekteeritud jõudlusega 8 m3/h.

Veevõrk

Albu külas on 3,66 km veetorustikke. Albu küla ühisveevärgi torustikud on rekonstrueeritud ja

heas tehnilises seisukorras.

Ühisveevärgiteenust kasutab 83% Albu küla elanikest.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Albu küla ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on Albu küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.40. Joogivee kvaliteet Albu külas

Näitaja Ühik Piirnorm Albu lasteaed

19.09.2024

Albu lasteaed

17.09.2025 Lõhnaläve indeks TON - 1 1

Maitseläve indeks TFN - 1 1

Värvus mg/l Pt - 2 10

Hägusus NHÜ - 0,64 2,4

pH ≥6,5≤9,5 7,7 7,4

Elektrijuhtivus μS cm-1

2500 470 480 20˚C

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv

22 ºC juures PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta

5 62

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Albu külas on kolm tuletõrje veevõtukohta. Vajalik on rajada tuletõrjeveemahuti Männi

piirkonda.

Kanalisatsioonivõrk

Albu külas on 3,4 km ühiskanalisatsioonitorustikke. Albu küla ühiskanalisatsioonivõrk on

rekonstrueeritud ja heas tehnilises seisukorras.

64

Ühisveevärgiteenust kasutab 83% Albu küla elanikest.

Reoveepumplad

Albu ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub kolm reoveepumplat: RP Männi (peapumpla), Veski

ja Liiva. Tegemist on kompaktpumplatega. Männi pumpla on rajatud 2002. aastal ning vajab

rekonstrueerimist. Veski ja Liiva pumplad on rajatud 2009. aastal.

Reoveepuhasti

Albu küla reoveepuhasti rajati 2011. aastal. Tegemist on läbivoolurežiimi tehnoloogial

baseeruva aktiivmudapuhastiga. Reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus on 38 m3/d ja

reostuskoormus 416 ie.

Reoveepuhasti koosseisu kuulub:

• võreseade ja liivpüüdur;

• aeratsioonimahuti;

• mudatihendi;

• mudatahendaja.

Tahendatud reoveesete transporditakse Väätsa prügilasse.

Heitvee suublaks on Ambla jõgi (VEE1084200). Lubatud vooluhulk on 16 000 m3 aastas. 2024.

aastal juhiti suublasse 5 547 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava

heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Albu reoveepuhasti heitvee kvaliteet nõuetele.

Reoveepuhasti on reostuskoormuse vähenemisest tingituna käesoleval ajal

üledimensioneeritud. Vajalik on teostada reostuskoormuse uuring ning lähtudes uuringu

tulemustest kavandada ümberehitustööd.

Tabel 4.41. Albu puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponen

t Ühik

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

18.09.2024

Heitvesi

19.02.2025

pH pH ühik 7,4 7,9

BHT7 mgO2/l 25 3,8 13

Heljum mg/l 35 4,0 4,0

Nüld mgP/l 2 23 18

Püld mgN/l 60 0,29 0,51

KHT mgO2/l 125 48

*Alus: veeluba nr L.VV/329060, andmed: analüüsiaktid

Sademeveekanalisatsioon

Albu külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Küla on tihedalt seotud Ambla jõega.

4.3.9. Veevõrguga ühendatud väiksemad alad

Järva valla territooriumil on mõned alla 50 elanikuga külad, kus käesoleval ajal on olemas

veevõrk, mida opereerib AS Järva Haldus.

Tabel 4.42. AS Järva Haldus opereeritavad alla 50 tarbijaga süsteemid

65

Asula Puurkaevu ja

veetorustike tehniline

seisukord

Tarbijate arv Tulevikuplaan

Kuksema küla Veevarustus baseerub

puurkaevul katastri nr

7565.

Puurkaevpumpla

rekonstrueeriti 2015.

aastal, kuid

tehnohoone on

amortiseerunud.

Veetorustikud

rekonstrueeriti 2025.

aastal

Tarbijate arv on 14.

Veevõrguga on

ühendatud 2

ühepereelamut ja 3

kortermaja, kuid üks

kortermaja on tühi.

Lisaks on veevõrguga

ühendatud ka Võlvi

kinnistu.

Vee-ettevõte lõpetab

tulevikus veevõrgu

opereerimise. Veevõrgu

opereerimiseks

moodustada ühistu või

mittetulundusühistu

(MTÜ)

Jalgsema küla Veevarustus baseerub

puurkaevul katastri nr

5462.

Puurkaevpumpla

rekonstrueeriti 2010.

aastal, automaatika

rekonstrueeriti 2015.

aastal. Veetorustikud

on amortiseerunud.

Veevõrguga on

ühendatud 1 ühepere-

elamu, 2 kortermaja

ja külamaja.

Vee-ettevõte lõpetab

tulevikus veevõrgu

opereerimise. Veevõrgu

opereerimiseks

moodustada ühistu või

mittetulundusühistu

(MTÜ).

Vahuküla Puurkaevpumpla ja

veetorustik on

rekonstrueeritud

2017. aastal. Joogivee

kvaliteet on

Terviseameti

28.04.2025

üldhinnangu alusel

vastav.

Tarbijate arv on 12.

Veevõrguga on

ühendatud 1 eramu, 1

kortermaja ja 1

ridaelamu.

Vee-ettevõte lõpetab

tulevikus veevõrgu

opereerimise. Veevõrgu

opereerimiseks

moodustada ühistu või

mittetulundusühistu

(MTÜ).

Kalitsa küla Puurkaevpumpla ja

veetorustik

amortiseerunud.

Tarbijate arv 8.

Veevõrguga on

ühendatud 3

ühepereelamut, 1

kortermaja

ja 2 kahepereelamut.

Vee-ettevõte lõpetab

tulevikus veevõrgu

opereerimise. Veevõrgu

opereerimiseks

moodustada

ühistu/mittetulundus-

ühistu (MTÜ).

Järva Vallavalitsuse ettepanekul jääks 30 - 50 tarbijaga väikesed veevõrgud ning

reoveesüsteemid vee-ettevõtete opereerida. Alla 30 tarbijaga veevõrkude ning

reoveesüsteemide puhul teeb vallavalitsus ettepaneku alustada läbirääkimisi

korteriühistutega (kui süsteemid on ainult ühe korterelamu teenindamiseks) süsteemide

ülevõtmiseks ja edaspidiseks majandamiseks. Alla 30 tarbijaga veevõrkude ning

reoveesüsteemide, kus süsteemid teenindavad paari lähedal asetsevat individuaalelamut

ning korterelamut, teeb vallavalitsus ettepaneku moodustada veeühistu või MTÜ

süsteemide ülevõtmiseks ja edaspidiseks majandamiseks.

66

5. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA

5.1. STRATEEGILISED EESMÄRGID

Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustusalade

ÜVK süsteemide vastavusse viimine Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks

tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja puhastamise. Ühisveevärgi ja –

kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik

majandamine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti

ning mitte suurendada riske keskkonnale.

5.2. ARENDAMISE PÕHIMÕTTED

Järva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt käesolevale

vallavolikogu poolt kinnitatud ÜVK arengukavale. Arengukava annab lisaks olemasoleva

olukorra kirjeldamisele ka ülevaate arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest

maksumusest ning teostamise prioriteetsusest. Investeeringumahu piiritlemisel on võetud

arvesse valla ja vee-ettevõtete rahalist võimekust. Arendusprojektide planeerimisel on püütud

arvestada elanikkonna ja ettevõtete-organisatsioonide paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt

teadaolevatest juba kehtestatud või kehtestamisel olevatest planeeringutest.

5.3. INVESTEERINGUD

Käesoleva ÜVK kava perioodiks kavandatud investeeringud on loetletud allpool. Torustike

rajamise ja rekonstrueerimise mahtude osas annavad ülevaate Lisa 1 Joonised ning Lisa 2

Investeeringud, mis kajastab ka tööde eeldatavat ajakava.

AS PAIDE VESI TEENINDUSPIIRKOND

5.3.1. Aravete alevik

Aravete alevikus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine.

Ühisveevärgiga liitumise võimalus rajatakse:

• Pargi tn,

• Töökoja teel ja

• Hobukopli tn.

Ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus rajatakse:

• Preediku tn;

• Matsi tee 3;

• Allika tn;

• Piibe mnt 1-7, 20-30;

• Mäe tn;

• Liiva tn;

• Mäekalda tn;

• Vaikne tn;

• Pargi tn;

• Vaikne tn;

• Hobukopli tn;

• Kangrumäe tn;

• Maarjamõisa tee Aravete reoveekogumisalal paiknevatele kinnistutele.

67

Keskuse puurkaevu (PK-7553) pumplahoonest on ette nähtud II astme mahuti välja võtta.

Rauaärastusseadmed (13 m3/h) on uuendatakse. Filtripesuvee ärajuhtimiseks rajatakse

pumpla ja survekanalisatsioonitorustik pumplast kuni Uus tn 4 olemasoleva

ühiskanalisatsioonini.

Kete pk nr 3 (katastri nr 10096) pumplasse on ette nähtud paigaldada elektrigeneraator.

Likvideeritakse II astme mahutid.

Aravete reoveepuhasti elektri- ja automaatikaosa ning õhupuhurid rekonstrueeritakse.

Investeeringu eeldatav maksumus on 1 001 385 eurot. Investeeringu elluviimine on

kavandatud 2030. aastaks.

Aravete alevikus on kavandatud pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil (2031.a.) rajada

tuletõrjeveemahuti.

5.3.2. Käravete alevik

Käravete alevikus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine.

Ühisveevärgiga liitumise võimalus rajatakse:

• Pargi tänav 15 ja 17 kinnistutele.

Ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus rajatakse:

• Ambla tee 1, 11 ja 13 kinnistutele,

• Oja tee kinnistutele;

• Pargi tn 3 kuni Pargi tn 13 kinnistutele.

Investeeringu eeldatav maksumus on 302 060 eurot. Investeeringu elluviimine on

kavandatud 2032. aastaks.

Käravete alevikus on kavandatud 2027. aastal rajada tuletõrjeveevõtukoht Käravete järve

äärde.

5.3.3. Ambla alevik

Ambla alevikus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine. ÜVK-ga

liitumise võimalus rajatakse:

• Piiri tn 1 ja 5;

• Ausamba tn 2 ja 4;

• Pikk tn 1a, 3, 5, 6, 7, 8 ja 9;

• Jõe tn;

• Piiri tn 7 ja 9;

• Valguse tee 2;

• Tapa mnt;

• Paju tn 2 ja 4;

• Heina tn 2;

• Jõgisoo tee;

• Aasa tn;

• Kuru tee Ambla reoveekogumisalal paiknevatele kinnistutele.

Ambla kooli puurkaevule (8252) paigaldatakse rauaärastusfiltrid ja UV-seade.

Põhjaveevõtt oli 2024. aastal 4632 m3 (keskmiselt ca 13 m3 ööpäevas). Veevõrgu laiendamisel

68

saab ühisveevärgiga liitumise võimaluse ca 72 kinnistut. Arvestuslik lisanduv veetarve ca 18

m3 ööpäevas. Filtripesuvete ärajuhtimiseks rajatakse veetöötlusjaamale ühendus

ühiskanalisatsiooniga.

Reserv-puurkaevpumplale (8251) rajatakse kruusakattega juurdepääsutee Veski tänavalt.

Pumplahoones tehakse sanitaarremont, uuendatakse puurkaevpumpla elektri- ja

automaatikaosa.

Ambla reoveepuhastit laiendatakse, rajatakse reoveepuhasti II liin. Reoveepuhasti elektri-

ja automaatikaosa rekonstrueeritakse.

Ambla aleviku reoveepuhastiks on annuspuhasti Raita PA15, mis ehitati 2013. aastal.

Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 30 m3/d ja orgaaniline

koormus 350 ie. 2024. aastal juhiti reoveepuhastile puhastamiseks arvestuslikult 4 697 m3 (ca

13 m3 ööpäevas). Kanalisatsioonivõrgu laiendamisel rajatakse ühiskanalisatsiooniga liitumise

võimalus 72 kinnistule. Lisanduv puhastile juhitav reovee kogus on arvestuslikult ca 18 m3

ööpäevas.

Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub järgmistes etappides:

1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

a. treppvõre;

b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti.

2. bioloogiline puhastus:

a. bioprotsess;

b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus);

c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse.

Investeeringu eeldatav maksumus on 927 410 eurot. Investeeringu elluviimine on

kavandatud aastateks 2027-2028.

Ambla alevikus on kavandatud pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil (2030.a.) rajada

tuletõrjeveemahuti.

5.3.4. Peetri alevik

Peetri alevikus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja

laiendamine.

ÜVK-ga liitumise võimalus rajatakse:

• Jaani tn 1 ja 3;

• Kesktee 21 ja 23.

Ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus rajatakse:

• Kalda tn 2, 4 ja 6;

• Kesktee 6 kinnistule.

Veetorustikud rekonstrueeritakse:

• Välja tn korterelamute piirkonnas;

• Kesktee 24 kuni Kesktee 26.

Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud rekonstrueeritakse:

• Kesktee 10 kuni reoveepumpla RP-3;

• Kesktee 12 kuni reoveepuhasti territooriumini;

Survekanalisatsioonitorustikud rekonstrueeritakse:

• reoveepumplatest (Kesktee piirkond ja Pritsikuuri tee) kuni isevoolse

kanalisatsioonitorustikuni.

Investeeringu eeldatav maksumus on 244 203 eurot. Investeeringu elluviimine on

kavandatud 2033. aastaks.

Peetri alevikus on kavandatud 2028. aastal rajada tuletõrjeveemahuti.

69

5.3.5. Jõgisoo küla

Jõgisoo küla kasutusest väljajäänud reoveepuhasti ja pumplahoone on ette nähtud lammutada.

Tööde maksumus on 25 000 eurot ning need viiakse ellu 2030. aastal.

Jõgisoo külas on kavandatud pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil (2030.a.) rajada

tuletõrjeveemahuti.

5.3.6. Imavere küla

Imavere külas on ette nähtud Kodunurme 1 ja 2 reoveepumplate rekonstrueerimine.

Tööde maksumus on 60 000 eurot. Tööde elluviimine on kavandatud 2028. aastal.

Tuletõrjeveevarustuse osas on Imavere külas kavandatud:

• 2026. ja 2029. aastal rekonstrueerida olemasolevad tuletõrjeveemahutid;

• pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil (2032.a.) rajada tuletõrjeveemahuti.

5.3.7. Käsukonna küla

Käsukonna külas on ette nähtud reoveepuhasti, reoveepumpla ja veetöötlusjaama

rekonstrueerimine.

Veetöötlusjaamas uuendatakse automaatika ning SCADA.

Käsukonna reoveepumpla rekonstrueeritakse.

Käsukonna reoveepuhasti rekonstrueeritakse. 1. biotiik (580 m2) rekonstrueeritakse 2. biotiik

(250 m2) likvideeritakse.

Tööde maksumus on 272 800 eurot. Tööd on kavandatud ellu viia 2028. aastal.

Lisaks on 2027. aastal ette nähtud Käsukonna tee 16a kinnistul paikneva tuletõrjeveemahuti

rekonstrueerimine.

5.3.8. Päinurme küla

Päinurme külas rekonstrueeritakse ühiskanalisatsioonitorustikud Kirsi tn ja Männi tn 1. Tööde

eeldatav maksumus on 52 800 eurot. Tööde elluviimine on kavandatud 2033. aastal.

5.3.9. Koigi küla

Koigi külas on ette nähtud:

1) rekonstrueerida ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Rohelisel tänaval

ning paigaldada Koigi reoveepuhastisse mudamahuti (10 m3). Tööde eeldatav

maksumus on 30 470 eurot. Tööde elluviimine on kavandatud 2026. aastal.

2) rekonstrueerida osaliselt reoveepumplast RP-2 reoveepuhasti poole suunduv

survekanalisatsioonitorustik. Tööde eeldatav maksumus on 73 755 eurot. Tööde

elluviimine on kavandatud 2031. aastal;

3) 2029. aastal rajada tuletõrjeveemahuti.

AS JÄRVA HALDUS TEENINDUSPIIRKOND

5.3.10. Koeru alevik

Koeru alevikus on ette nähtud:

1) vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine E. Viiralti tn. Tööde eeldatav

maksumus on 153 813 eurot. Tööd on kavandatud ellu viia 2026. aastal.

Torustike rekonstrueerimise mahtude osas annavad ülevaate Lisa 1 Joonised ning Lisa 2

Investeeringud, mis kajastab tööde mahtusid ning eeldatavat ajakava.

70

4) ÜVK laiendamine Rakke teel ja Kaera tn. Tööde eeldatav maksumus on 109 768

eurot. Tööd on kavandatud 2031. aastal.

5) 2026. aastal on kavandatud rekonstrueerida tuletõrjeveemahuti;

6) pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil on kavandatud rajada 2 uut

tuletõrjeveemahutit.

5.3.11. Järva-Jaani alev

Järva-Jaani alevis on ette nähtud Pikk tn veetorustiku rekonstrueerimine. Tööde eeldatav

maksumus on 33 638 eurot. Tööd on kavandatud 2026. aastal.

Järva-Jaani reoveepuhasti purgla vajab uuendamist selliselt, et oleks võimalik korraga maha

laadida 14 m3 reovett. Tehnohoonele rajatakse juurdeehitis, millesse on võimalik siseneda

multiliftkastiga. Uuendatakse õhkkompressorid. Tööde eeldatav maksumus on 99 000 eurot.

Tööd on kavandatud 2028. aastaks.

Pikaajalises programmis on ette nähtud Järva-Jaani alevis järgmiste reoveepumplate

rekonstrueerimine: RP-Kultuurimaja, RP-Konserv, RP-Jaama, RP-Kalda, RP-Pargi ja RP-Pikk

rekonstrueerimine. Tööde eeldatav maksumus on 180 000 eurot. Tööd on kavandatud 2032.

aastal.

2027. aastal on kavandatud rekonstrueerida Järva-Jaani tuletõrjeveemahuti.

5.3.12. Vao küla

Vao külas on ette nähtud:

1) Vao ÜVK rekonstrueerimine. Tööde eeldatav maksumus on 218 500 eurot. Tööd

on kavandatud 2035. aastal.

2) Vao ÜVK laiendamine Veski pst, Mõisapargi tee ja Tamme tee piirkonnas. Tööde

eeldatav maksumus on 372 428 eurot. Tööd on kavandatud aastatel 2035-2036;

3) pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil on kavandatud rajada tuletõrjeveemahuti.

5.3.13. Ervita küla

Ervita külas on ette nähtud Ervita küla kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja

laiendamine Väinjärve teel. Tööde eeldatav maksumus on 448 730 eurot. Tööd on

kavandatud aastatel 2027-2028.

Ervita külas on kavandatud pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil rajada

tuletõrjeveemahuti.

5.3.14. Karinu küla

Karinu külas on ette nähtud Karinu küla reovee Järva-Jaani reoveepuhastile

puhastamiseks suunamiseks rekonstrueerida reovee peapumpla ning rajada

survekanalisatsioonitorustik Karinu küla reovee peapumplast kuni Järva-Jaani alevi ÜVK-ni

Jaani tn. Investeeringu eeldatav maksumus on 557 750 eurot. Projekteerimine teostatakse

2026. aastal ning süsteemi väljaehitamine aastatel 2029-2030.

5.3.15. Ahula küla

Ahula külas on ette nähtud ÜVK rekonstrueerimine Ahula sisetee 3 amortiseerunud

harutorustike osas. Veetöötlus rekonstrueeritakse. Tööde eeldatav maksumus on 70 955

eurot. Tööd on kavandatud aastatel 2028-2029.

71

5.3.16. Albu küla

Albu külas on ette nähtud Albu reovee peapumpla rekonstrueerimine. Tööde eeldatav

maksumus on 35 000 eurot. Tööd on kavandatud 2028. aastal.

Albu reoveepuhasti rekonstrueeritakse tegelikule reostuskoormusele vastavaks.

Albu küla reoveepuhasti rajati 2011. aastal. Tegemist on läbivoolurežiimi tehnoloogial

baseeruva aktiivmudapuhastiga. Reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus on 38 m3/d ja

reostuskoormus 416 ie.

Reoveepuhasti koosseisu kuulub:

• võreseade ja liivpüüdur;

• aeratsioonimahuti;

• mudatihendi;

• mudatahendaja.

2024. aastal juhiti puhastist suublasse arvutuslikult 5 547 m3 heitvett (ca 15 m3 ööpäevas), sh

ettevõtete asutuste tarbimine ca 385 m3 aastas. Albu külas elab 242 inimest,

ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 79% küla elanikest ehk ca 191 inimest.

Vajalik on teostada reostuskoormuse uuring ning lähtudes uuringu tulemustest kavandada

ümberehitustööd. Albu reoveepuhasti rekonstrueerimisel rajatakse tegelikule

reostuskoormusele vastavad mahutid, uuendatakse reoveepuhasti elektri- ja automaatikaosa

ning tehnoloogilised seadmed. Tööde eeldatav maksumus on 200 000 eurot ning need on kavas

teostada pikaajalise investeeringuprogrammi raames.

Albu külas on kavandatud pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil rajada uus

tuletõrjeveemahuti.

5.3.17. Esna, Sõrandu, Roosna

Esna külas on kavandatud 2026. aastal rajada tuletõrjeveemahuti. Sõrandu külas on kavas

tuletõrjeveemahuti rajada 2028. aastal. Roosna külas on kavandatud rajada

tuletõrjeveemahuti pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil.

72

5. FINANTSANALÜÜS

6.1. AS PAIDE VESI JÄRVA VALLA TEENINDUSPIIRKONNA FINANTSANALÜÜS

6.1.1. Finantsanalüüsi eesmärk

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise perioodil kasutada olnud

materjalidest (sh nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist). Prognoosi täpsuse

määrab analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet.

Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:

• esitada AS Paide Vesi Järva vallas asuva teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga kaetud piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav

finantsprognoos, mis kajastaks nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni kui ka

arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri

investeeringute mõju;

• finantsprognoosides võetakse aluseks Konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende

kujundamise põhimõtted on järgmised:

(1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt

aktsepteeritud taluvuspiiridesse;

(2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi;

(3) tariifidest saadavast tulust saavutatakse iga-aastaselt veemajanduskulude

katmine, omakapitali kulumi katmine ning põhjendatud kapitali tulukus.

Seejuures on eeldatud et AS Paide Vesi Järva valla teeninduspiirkonna

veemajanduskulude katmine toimub Järva valla teeninduspiirkonnas kogutavate

tulude kaudu ja seega ei toimu teeninduspiirkonna doteerimist ettevõtte poolt

omavalitsusväliselt (Paide linn) kogutud veemajandustulu kaudu.

Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja

tuua, millisel moel suudab kohalik vee-ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat

infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

6.1.2. Finantsanalüüsi metoodika

Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on Konsultant lähtunud printsiibist, et arvutustes

kasutatud põhieeldused oleksid seotud Konkurentsiametile esitatavate vee- ja reoveetariifide

muutmise taotluste juhendmaterjalides esitatud nõuetega, st finantsanalüüs sobituks

samadele eeldustele ja metodoloogiale uute teenushindade taotlemisel tariifipiirkonnas

teenitava tulu põhjendamisega. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas ühisveevärgi

ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd projektide

puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda infrastruktuuri

tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid investeeringuid ja

tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani.

6.1.3. Finantsanalüüsi põhieeldused

Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandipoolseid eeldusi ning sätteid

finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt

Konkurentsiameti valdkondliku hinnataotluse juhendmaterjalis sätestatule. Juhul, kui

nimetatud dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb

konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas,

Rahvastikuregister), vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatele arengukavadele.

Finantsanalüüs hõlmab AS Paide Vesi Järva vallas paikneva teeninduspiirkonna praegust ja

73

prognoosiperioodi veemajandustegevust. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel

organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse

vastavad kulutused. Lähtutakse AS Paide Vesi andmetest olemasoleva olukorra ning

prognoosiperioodi tegevuskava osas. Samuti on aluseks insener-tehnilised eeldused, mis

puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket ning

tegevusnäitajate muutumist.

Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetme määruse juhendile võetakse majandus-

ja finantsanalüüsi koostamisel aluseks tarbijahinnaindeks. Käesolevas töös on 2024-2037

aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2025. a

sügisel väljastatud pikaajalistele prognoosidele.

Tabel 6.1. Makromajanduslike indikaatorite dünaamika

A a s ta

2 0 2 4

2 0 2 5

2 0 2 6

2 0 2 7

2 0 2 8

2 0 2 9

2 0 3 0

2 0 3 1

2 0 3 2

2 0 3 3

2 0 3 4

2 0 3 5

2 0 3 6

2 0 3 7

Tarbija

-hinna-

indeks

(%) 3.5 5.2 3.3 2.4 2.2 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0

Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2025 sügis

Varade kulumimäär. Olemasoleva sihtfinantseeringuvälise põhivara kulumi osas on

prognoosiperioodil arvestatud kulumiga, milline on sarnane näitaja 2024.a ettevõtte

veeteenuse hinda arvestatava AS Paide Vesi Järva valla asulate veemajanduse põhivara

sihtfinantseeringuvälise kulumi prognoosile (75,7 tuh eur). Alates 2025.aastast tehtavate

investeeringute osas on arvestatud kulum vastavalt ettevõtte sihtfinantseeringuväliste

investeeringute kulumimääradele eeldusel, et erinevate põhivaraliikide kombineeritud

keskmine aastane kulumimäär on 2,72%. Seejuures on arvestatud, et investeeringu

kulumiarvestus algab investeeringu tegemisele järgneval aastal.

ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti pikkusega 13

aastat, mis hõlmab prognoosiperioodi 2025-2037. Tegevuskulude arvestusel on kasutatud

baasaastana 2023. ja 2024. aasta näitajaid. Edasised finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt

2024. aasta hinnatasemetest ning edasisest tarbijahinnaindeksi mõjust kulude kasvule.

Viimaks finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu

kasvu määraga. Arvutused on esitatud eurodes.

6.1.4. Nõudlusanalüüs

Tarbimismahtude osas on eeldatud, et AS Paide Vesi Järva valla teeninduspiirkonna

veetarbimise müügimaht prognoosiperioodil võrreldes 2024. baasaasta tasemega veidi langeb,

tulenevalt teeninduspiirkonna asulate elanike arvu vähenemise prognoosist - veeteenuse osas

tasemelt 62,9 tuh m³/a 2024. a tasemele 62,3 tuh m³/a 2037.a. Elanike veetarbimise osas

on prognoositud langust tulenevalt Statistikaameti maakonnapõhisest rahvastikuprognoosist,

mille kohaselt Järva maakonna rahvaarv kahaneb prognoosiperioodil ca 0,7-0,8% võrra aastas.

Kuigi veemajanduse arendusprojektidega on eeldada uute liitujate lisandumist

prognoosiperioodil (eeldatud liituvaid elamukinnistuid prognoosiperioodi jooksul

teeninduspiirkonnas 88, keskmine liitujate arv kinnistu kohta 2,2 inimest), ei ole selle mõju

sedavõrd suur, et võimaldaks tarbimistaseme säilitamist või tõusu. Ühisveevärgi teenust

kasutavate elanike osakaal ühisveevärgiga asulates suureneks tasemelt 85% tasemele 92%,

74

seejuures asuks enamik liituvatest kinnistutest Ambla alevikus. Eeldatud on, et juriidiliste

isikute (asutused, ettevõtted) tarbimistase piirkonnas püsib 2024.a tasemel.

Ühiskanalisatsiooni laiendamise projektide mõju liitumistele on suurem kui ühisveevärgi puhul.

Uute liitujate lisandumise mõju prognoosiperioodil (eeldatud liituvaid elamukinnistuid

prognoosiperioodi jooksul teeninduspiirkonnas 152, keskmine liitujate arv kinnistu kohta 2,2

inimest), on selline, et prognoosi kohaselt teenuse tarbimismaht kasvaks hoolimata

teeninduspiirkonna asulate elanike arvu vähenemisest. Ühiskanalisatsiooniteenuse osas on

prognoositud müügimahu kasvu tasemelt 56,9 tuh m³/a tasemele 60,0 tuh m³/a.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutavate elanike osakaal ühiskanalisatsiooniga asulates

suureneks tasemelt 79% tasemele 92%, seejuures asuks enamik liituvatest kinnistutest Ambla

alevikus, kus ühiskanalisatsioon ehitatakse paralleelselt välja ühisveevärgiga, kuid samuti

Aravete, Käravete ja Peetri alevikus, kus enamik liitumisi luuakse kinnistutele piirkondades,

kus on ühisveevärk, kuid puudub ühiskanalisatsioon. Eeldatud on, et juriidiliste isikute

(asutused, ettevõtted) tarbimistase piirkonnas veidi tõuseks 2034.a, kuna rajatakse

ühiskanalisatsiooni liitumine Peetri hooldekodule.

Elanike ühiktarbimise osas on eeldatud, et teeninduspiirkonna elanike ühiktarbimine

prognoosiperioodil püsib 2024. a tasemel - ühisveevärgi osas 62 l/p/in ning ühiskanalisatsiooni

osas 59 l/p/in. 2024.a ühiktarbimised on leitud ettevõtte veekasutusaruannetes toodud

tarbijate arvu ning majapidamistele müüdud kuupmeetrite põhjal. Teeninduspiirkonna

nõudlusprognoos sisaldub Järva Haldus AS ÜVK teenuste nõudlus- ja tootmistaset kirjeldavas

finantsanalüüsi tabelis lisas 3.

6.1.5. Opereerimiskulude eeldused

Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud

Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või

reoveepuhastusmahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee

puhastamisele, keskkonnakulud: veeressursi maks, heitvee saastetasu. Müügivälise vee

osakaal veetootmises oli Paide Vesi Järva valla asulate ühisveevärkides 2024.a 9%, mis näitab

veetorustike väheseid lekkeid ja suhteliselt head tehnilist seisukorda, veetorustike

rekonstrueerimistöödega vastav tase säilitatakse. Infiltratsioonimäär reoveepuhastitesse

jõudva reovee koguses oli 2024.a 7%, mis samuti näitab, et lekked olemasolevas torustikus

on vähesed. Reoveetorustike rekonstrueerimistöödega vastav tase prognoosiperioodil

säilitatakse.

Veetootmise ja reoveepuhastuse elektrienergia ühikhinnad 2024.aastal oluliselt langesid

vörreldes 2023.aastaga, eeldatud on, et 2025.aastal elektrienergia ühikhinnad jäävad samale

tasemele 2024.aastaga ning alates 2026.aastast muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist.

Keskkonnatasude osas on vee-erikasutustasu ühikhinna muutus seotud tarbijahinnaindeksiga,

reovee saastetasu ühikhind kasvab tulenevalt keskkonnatasude tasumäärade reeglistiku

muutmisest aastani 2027 enam kui 10% aastas, alates 2028.aastast on muutus seotud

tarbijahinnaindeksiga.

Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega

Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud,

ühisveevärgi remondi- ja hoolduskulud, reoveekogumise ja -käitluse remondi- ja hoolduskulud,

masinapargi hoolduskulud, administratiivkulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste

finantsprognoosidena lisas 4. Eeldatud on, et prognoosiperioodil opereerimise püsikulud

muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist.

75

6.1.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus

Tulude eeldused. Tulude prognoosimisel on baasiks tegevuskulusid, omakapitali kulumit

katvad ning Konkurentsiameti poolt seatud varade tulusust tagavad vee- ja

kanalisatsiooniteenuste tariifid. Prognoostariifid on arvutatud alates 2026.a. Pikaajalised

tariifiprognoosid ning nendega kaasnev kulukus leibkonnaliikme sissetulekule on esitatud lisas

4. Opereerimisest teenitavad tulud on esitatud finantsprognoosi osana samuti lisas 4.

Finantsanalüüsis arvestatakse, et teenitud tuludega oleks alates 2027.a võimalik katta

veemajanduse tegevuskulud ning ettevõtte veemajanduse sihtfinantseeringuväline

omakapitali kulum, samuti tagada omakapitalile tulukus konkurentsiameti poolt kehtestatud

tulukusmäära kohaselt.

Veemajandusteenuste kulukuse eeldused. Veemajandusteenuste kulukuse

prognoosimisel on arvestatud leibkonnaliiknme maakonnapõhise sissetulekuna Statistikaameti

andmeid, mille kohaselt oli 2024.a Järva maakonna elaniku ekvivalentnetosissetulek kuus 1176

eurot (Statistikaameti andmebaas: tabel ST08). Edasiste aastate vastava näitaja muutumine

on seatud sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muutusest. Teenuse kulukus oli kehtivate

tariifimäärade juures 2024.a 0,65%. Teenuse kulukust on eeldatud prognoosiperioodi aastatel

oluliselt kasvama, tulenevalt eeldusest, et AS Paide Vesi Järva valla teeninduspiirkonna

veemajanduskulude katmine toimub Järva valla teeninduspiirkonnas kogutavate tulude kaudu,

ulatudes prognoosiperioodi lõpus tasemeni 1,43%. Siiski tuleb arvestada, et teenuse hinnad

teeninduspiirkonnas on paika pandud tingimustes, kus ÜVK arengukava koostamise juhendi

kohaselt teenushindadesse on arvestatud investeeringute tegemine prognoosiperioodil ilma

sihtfinantseeringuteta kas Keskkonnainvesteeringute Keskuse või EL struktuurifondide poolt.

Juhul kui investeeringute katmisel kaasatakse sihtfinantseeringud, oleks teenuse kulukuse

määr tarbijate jaoks väiksem kui prognoosis.

6.1.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine

Ettevõtte AS Paide Vesi teeninduspiirkonnas toimuks investeeringute finantseerimine

(investeeringuvajadus perioodil 2026-2037 kokku 2025.a hindades 2,635 mln eurot,

investeeringute maksumuse osas tarbijahinna mõju arvestades 3,308 mln eurot, suurima

investeeringuga aastaks 2030, millal eeldatav investeering 1,126 mln eurot) ettevõtte

omavahenditest ning Järva vallavalitsuse kapitali sissemaksetest (vallavalitsuse osa

finantseeringutes prognoosperioodil kokku 0,985 mln eurot), investeeringute kulumi kataks

vee-ettevõte ja selle kulu saaks arvestada teenustasu katmiseks. Prognoosmudelis on

arvestatud, et vee-ettevõtte investeeringuosa finantseerimisel 25% kataks AS Paide Vesi

omavahenditest ning 75% kaetakse laenudega, mille tagasimakseaeg oleks 10 aastat ning

intressimäär laenujäägilt (6 kuu Euribor+laenumarginaal 5%).

Investeeringute finantseerimisel kalkuleeritud investeeringute finantseerimisskeemi

rakendades täidetaks prognoosiperioodil olemasolevate finantskohustuste ning

prognoositavate liisingukohustuste teenindamisega seotud aastase minimaalse

laenukattekordaja nõue 1,2 ning veemajanduse rahavoog oleks kumulatiivses arvestuses

positiivne. Laenukattekordaja ja rahavoo prognoos arvestus sisalduvad lisas 4.

76

6.2. Järva Haldus AS teeninduspiirkonna finantsanalüüs

6.2.1. Finantsanalüüsi eesmärk

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud

materjalidest (sh nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist). Prognoosi täpsuse

määrab analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet.

Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:

• esitada Järva Haldus AS teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud

piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis kajastaks nii

olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni kui ka arengukava investeeringuprogrammi

elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju;

• finantsprognoosides võetakse aluseks Konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende

kujundamise põhimõtted on järgmised:

(1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt

aktsepteeritud taluvuspiiridesse;

(2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi;

(3) tariifidest saadavast tulust saavutatakse iga-aastaselt veemajanduskulude

katmine, omakapitali kulumi katmine ning põhjendatud kapitali tulukus.

Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja

tuua, millisel moel suudab kohalik vee-ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat

infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

6.2.2. Finantsanalüüsi metoodika

Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on Konsultant lähtunud printsiibist, et arvutustes

kasutatud põhieeldused oleksid seotud Konkurentsiametile esitatavate vee- ja reoveetariifide

muutmise taotluste juhendmaterjalides esitatud nõuetega, st finantsanalüüs sobituks

samadele eeldustele ja metodoloogiale uute teenushindade taotlemisel tariifipiirkonnas

teenitava tulu põhjendamisega. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas ühisveevärgi

ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd projektide

puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda infrastruktuuri

tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid investeeringuid ja

tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani.

6.2.3. Finantsanalüüsi põhieeldused

Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid

finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt

Konkurentsiameti valdkondliku hinnataotluse juhendmaterjalis sätestatule. Juhul, kui

nimetatud dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb

konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas,

Rahvastikuregister), vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatele arengukavadele.

Finantsanalüüs hõlmab Järva Haldus AS praegust ja prognoosiperioodi veemajandustegevust.

Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku

opereerimise põhimõtteid ning kantakse vastavad kulutused. Lähtutakse Järva Haldus AS

andmetest olemasoleva olukorra ning prognoosiperioodi tegevuskava osas. Samuti on aluseks

insener-tehnilised eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest

lähtuvate kulude teket ning tegevusnäitajate muutumist.

77

Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetme määruse juhendile võetakse majandus- ja

finantsanalüüsi koostamisel aluseks tarbijahinnaindeks. Käesolevas töös on 2024-2037 aasta

makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2025. a sügisel

väljastatud pikaajalistele prognoosidele.

Tabel 6.2. Makromajanduslike indikaatorite dünaamika

A a s ta

2 0 2 4

2 0 2 5

2 0 2 6

2 0 2 7

2 0 2 8

2 0 2 9

2 0 3 0

2 0 3 1

2 0 3 2

2 0 3 3

2 0 3 4

2 0 3 5

2 0 3 6

2 0 3 7

Tarbija

-hinna-

indeks

(%) 3.5 5.2 3.3 2.4 2.2 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0

Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2025 sügis

Varade kulumimäär. Olemasoleva sihtfinantseeringuvälise põhivara kulumi osas on

prognoosiperioodil arvestatud kulumiga, milline on sarnane näitaja 2024.a ettevõtte

veeteenuse hinda arvestatava sihtfinantseeringuvälise kulumi prognoosile (71,8 tuh eur).

Alates 2025.aastast tehtavate investeeringute osas on arvestatud kulum vastavalt ettevõtte

sihtfinantseeringuväliste investeeringute kulumimääradele eeldusel, et erinevate

põhivaraliikide kombineeritud keskmine aastane kulumimäär on 3,27%. Seejuures on

arvestatud, et investeeringu kulumiarvestus algab investeeringu tegemisele järgneval aastal.

ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti pikkusega 13

aastat, mis hõlmab prognoosiperioodi 2025-2037. Tegevuskulude arvestusel on kasutatud

baasaastana 2023. ja 2024.aasta näitajaid. Edasised finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt

2024. aasta hinnatasemetest ning edasisest tarbijahinnaindeksi mõjust kulude kasvule.

Viimaks finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu

kasvu määraga. Arvutused on esitatud eurodes.

6.2.4. Nõudlusanalüüs

Tarbimismahtude osas on eeldatud, et Järva Haldus AS teeninduspiirkonna veetarbimise ja

ühiskanalisatsiooniteenuse tarbimise müügimahud prognoosiperioodil võrreldes 2024.

baasaasta tasemega veidi langevad, tulenevalt teeninduspiirkonna asulate elanike arvu

vähenemise prognoosist - veeteenuse osas tasemelt 98,9 tuh m³/a 2024. a tasemele 93,5 tuh

m³/a 2037. a. Reoveeteenuse osas on oodata olulist müügimahu kasvu tasemelt 93,7 tuh

m³/a tasemele 217,3 tuh m³/a (põhjus selleks on ettevõtte E-Piim Järva-Jaani tehase

lisandumine tarbijate hulka 2026.a III kvartalis, sellega seoses toimub ka Järva-Jaani

reoveepuhasti opereerimise üleminek ettevõttelt E-Piim Järva Haldus AS-le). Samas on

prognoositud füüsilistele isikutele (majapidamised) müüdava reoveepuhastusteenuse

müügimahu langust. Elanike vee- ja reoveetarbimise osas on prognoositud langust tulenevalt

Statistikaameti maakonnapõhisest rahvastikuprognoosist, mille kohaselt Järva maakonna

rahvaarv kahaneb prognoosiperioodil ca 0,7-0,8% võrra aastas. Samas kasvab

prognoosiperioodil teeninduspiirkonnas elluviidavate arendusprojektide tõttu nii vee kui ka

reoveetarbijate osakaal teeninduspiirkonna asulate elanikkonnas, vee osas tasemelt 86%

tasemeni 88%, reovee osas tasemelt 86% tasemele 88%.

Elanike ühiktarbimise osas on eeldatud, et teeninduspiirkonna elanike ühiktarbimine

prognoosiperioodil on veemajandusteenuste osas 66 l/p/in. Teeninduspiirkonna

nõudlusprognoos sisaldub Järva Haldus AS ÜVK teenuste nõudlus- ja tootmistaset kirjeldavas

finantsanalüüsi tabelis lisas 5.

78

6.2.5. Opereerimiskulude eeldused

Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud

Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või

reoveepuhastusmahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee

puhastamisele, keskkonnakulud: veeressursi maks, heitvee saastetasu. Müügivälise vee

osakaal veetootmisest prognoosi kohaselt langeb 17% tasemelt 2024.a prognoosiperioodi

lõpuks tasemele 15%, seda tulenevalt veetorustike rekonstrueerimisest Reoveepuhastitesse

jõudva infiltratsioonivee osakaal reoveekogusest püsib prognoosiperioodil tasemel 13%.

Veetootmise ja reoveepuhastuse elektrienergia ühikhinnad 2024. aastal oluliselt langesid

võrreldes 2023.aastaga, eeldatud on, et 2025.aastal elektrienergia ühikhinnad jäävad samale

tasemele 2024.aastaga ning alates 2026.aastast muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist.

Keskkonnatasude osas on vee-erikasutustasu ühikhinna muutus seotud tarbijahinnaindeksiga,

reovee saastetasu ühikhind kasvab tulenevalt keskkonnatasude tasumäärade reeglistiku

muutmisest aastani 2027 enam kui 10% aastas, alates 2028.aastast on muutus seotud

tarbijahinnaindeksiga. Seoses Järva-Jaani reoveepuhasti ettevõtte haldusse tulekust tuleneva

tootmismahu hüppelise kasvuga, suurenevad oluliselt 2026-2027 reoveepuhastuse

elektrienergia ning reovee saastetasu kulud. Samas jääb opereerimise ülevõtmisega seoses

ära seni E-Piimale makstav ühikukulu Järva-Jaani alevi reovee puhastamisest.

Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega

Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud,

ühisveevärgi remondi- ja hoolduskulud, reoveekogumise ja -käitluse remondi- ja hoolduskulud,

masinapargi hoolduskulud, administratiivkulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste

finantsprognoosidena lisas 6. Eeldatud on, et prognoosiperioodil opereerimise püsikulud

muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist. Reoveeteenuse osas toimub oluline kulude tõus

reoveesüsteemide hoolduskulude osas tulenevalt Järva-Jaani reoveepuhasti opereerimiskulude

lisandumisest 2026. A III kvartalis.

6.2.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus

Tulude eeldused. Tulude prognoosimisel on baasiks tegevuskulusid, omakapitali kulumit

katvad ning Konkurentsiameti poolt seatud varade tulusust tagavad vee- ja

kanalisatsiooniteenuste tariifid. Prognoostariifid on arvutatud alates 2027.a. 2026.a osas on

lähtutud eeldusest, et kehtivad olemasolevad tariifimäärad. Pikaajalised tariifiprognoosid ning

nendega kaasnev kulukus leibkonnaliikme sissetulekule on esitatud lisas 6. Opereerimisest

teenitavad tulud on esitatud finantsprognoosi osana lisas 6.

Finantsanalüüsis arvestatakse, et teenitud tuludega oleks alates 2027.a võimalik katta

veemajanduse tegevuskulud ning ettevõtte veemajanduse sihtfinantseeringuväline

omakapitali kulum, samuti tagada omakapitalile tulukus konkurentsiameti poolt kehtestatud

tulukusmäära kohaselt. Kuna reoveepuhastusteenuse osas toimub seoses Järva-Jaani puhasti

üleminekuga vee-ettevõttele süsteemi optimeerimine, on võimalik alates 2027.aastast

reoveepuhastuse teenustasu langetada.

Veemajandusteenuste kulukuse eeldused. Veemajandusteenuste kulukuse

prognoosimisel on arvestatud leibkonnaliiknme maakonnapõhise sissetulekuna Statistikaameti

andmeid, mille kohaselt oli 2024.a Järva maakonna elaniku ekvivalentnetosissetulek kuus 1176

eurot (Statistikaameti andmebaas: tabel ST08). Edasiste aastate vastava näitaja muutumine

on seatud sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muutusest. Teenuse kulukus päevasel ühiktarbimisel

66 l/in oli kehtivate tariifimäärade juures 2024.a 1,04%. Teenuse kulukust on eeldatud

prognoosiperioodi aastatel langema, ulatudes prognoosiperioodi lõpus tasemeni 0,80%.

Samas on eeldatavalt kõige väiksem teenuse kulukus Järva-Jaani puhasti ülevõtmisele vahetult

79

järgneval aastal ehk 2027, edasiselt teenuse kulukus veidi kasvaks. Tuleb arvestada, et

teenuse hinnad teeninduspiirkonnas on paika pandud tingimustes, kus ÜVK arengukava

koostamise juhendi kohaselt teenushindadesse on arvestatud investeeringute tegemine

prognoosiperioodil ilma sihtfinantseeringuteta kas Keskkonnainvesteeringute Keskuse või EL

struktuurifondide poolt. Juhul kui investeeringute katmisel kaasatakse sihtfinantseeringud,

oleks teenuse kulukuse määr tarbijate jaoks väiksem kui prognoosis.

6.2.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine

Ettevõtte Järva Haldus AS teeninduspiirkonnas toimuks investeeringute finantseerimine

(investeeringuvajadus 2026-2037 2025. a. hindades 2,480 mln eurot, investeeringute

maksumusele tarbijahinna mõju arvestades 2,84 mln eurot, suurima investeeringuga aastaks

2028, millal eeldatav investeering 0,51 mln eurot) ettevõtte omavahendite ja võimalik, et

vähesel määral Järva valla kapitali sissemaksetest, investeeringute kulumi kataks vee-

ettevõte ja selle kulu saaks arvestada teenustasu katmiseks. Prognoosmudelis on arvestatud,

et 25% investeeringutest kataks Järva Haldus AS omavahenditest ning 75% investeeringutest

kaetakse laenudega, mille tagasimakseaeg oleks 10 aastat ning intressimäär laenujäägilt (6

kuu Euribor+laenumarginaal kokku 5%).

Investeeringute finantseerimisel kalkuleeritud investeeringute finantseerimisskeemi

rakendades täidetaks prognoosiperioodil olemasolevate finantskohustuste ning

prognoositavate liisingukohustuste teenindamisega seotud aastase minimaalse

laenukattekordaja nõue 1,2 ning veemajanduse rahavoog oleks igal perioodi aastal ning

kumulatiivses arvestuses positiivne. Laenukattekordaja ja rahavoo prognoos arvestus

sisalduvad lisas 6.

JÄRVA VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2026 - 2037

Europolis OÜ 2025

2

SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................ 5

1. Sotsiaal-majanduslikud näitajad .......................................................................... 6 1.1. Üldandmed ....................................................................................................... 6 1.2. Elanikkonna ÜVK-teenuse tarbimise taustandmed .............................................. 6 1.3. Leibkonnaliikme kuu netosissetulek .................................................................. 6 1.4. Vee-ettevõtte iseloomustus ............................................................................. 7 1.5. Veeteenuste hinnad ....................................................................................... 8

2. Keskkonnaülevaade ........................................................................................... 8 2.1. Pinnakate ..................................................................................................... 8 2.2. Põhjavesi ...................................................................................................... 8 2.3. Pinnavesi ........................................................................................................ 11 2.4. Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad .......................................................... 11

3. Õiguslik baas ........................................................................................................ 13 3.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................... 13 3.2. Järva valla õigusaktid ....................................................................................... 13 3.3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm ............................. 14 3.4. Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed .............................................................. 15

3.4.1 Reoveekogumisalade piiride muutmine .......................................................... 15 3.4.2. Purgimissõlmed..................................................................................... 16

3.5. Vee erikasutuse keskkonnaload ......................................................................... 16 4. Olemasoleva olukorra kirjeldus................................................................................ 18

4.1. Üldist ............................................................................................................. 18 4.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ................................................................ 18 4.1.2. Sademeveesüsteemid ............................................................................ 18 4.1.3. Tuletõrje veevarustus ............................................................................ 19

4.2. AS PAIDE VESI TEENINDUSPIIRKOND ............................................................ 20 4.2.1. Aravete alevik ....................................................................................... 20 4.2.2. Käravete alevik ..................................................................................... 22 4.2.3. Ambla alevik ......................................................................................... 26 4.2.4. Peetri alevik ......................................................................................... 28 4.2.5. Jõgisoo küla ......................................................................................... 30 4.2.6. Imavere küla ........................................................................................ 31 4.2.7. Käsukonna küla .................................................................................... 35 4.2.8. Päinurme küla ....................................................................................... 36 4.2.9. Koigi küla ............................................................................................. 38 4.2.10. Veevõrguga ühendatud väiksemad alad ................................................... 40

3

4.3. AS JÄRVA HALDUS TEENINDUSPIIRKOND ....................................................... 43 4.3.1. Koeru alevik ......................................................................................... 43 4.3.2. Järva-Jaani alev .................................................................................... 49 4.3.3. Vao küla .............................................................................................. 54 4.3.4. Ervita küla ............................................................................................ 56 4.3.5. Karinu küla ........................................................................................... 57 4.3.6. Ahula küla ............................................................................................ 59 4.3.7. Kaalepi ja Seidla küla ............................................................................ 61 4.3.8. Albu küla .............................................................................................. 63 4.3.9. Veevõrguga ühendatud väiksemad alad ................................................... 64

5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise strateegia........................................ 66 5.1. Strateegilised eesmärgid .................................................................................. 66 5.2. Arendamise põhimõtted .................................................................................... 66 5.3. Investeeringud ................................................................................................ 66 AS PAIDE VESI TEENINDUSPIIRKOND ...................................................................... 66

5.3.1. Aravete alevik ........................................................................................... 66 5.3.2. Käravete alevik.......................................................................................... 67 5.3.3. Ambla alevik ............................................................................................. 67 5.3.4. Peetri alevik .............................................................................................. 68 5.3.5. Jõgisoo küla .............................................................................................. 69 5.3.6. Imavere küla ............................................................................................. 69 5.3.7. Käsukonna küla ......................................................................................... 69 5.3.8. Päinurme küla ....................................................................................... 69 5.3.9. Koigi küla ............................................................................................. 69

AS JÄRVA HALDUS TEENINDUSPIIRKOND ................................................................. 69 5.3.10. Koeru alevik ............................................................................................ 69 5.3.11. Järva-Jaani alev ....................................................................................... 70 5.3.12. Vao küla ................................................................................................. 70 5.3.13. Ervita küla .............................................................................................. 70 5.3.14. Karinu küla ........................................................................................... 70 5.3.15. Ahula küla ............................................................................................... 70 5.3.16. Albu küla ................................................................................................ 71 5.3.17. Esna, Sõrandu, Roosna .......................................................................... 71

5. Finantsanalüüs ................................................................................................ 72 6.1. AS Paide Vesi Järva valla teeninduspiirkonna finantsanalüüs ............................. 72

6.1.1. Finantsanalüüsi eesmärk ........................................................................ 72 6.1.2. Finantsanalüüsi metoodika ..................................................................... 72 6.1.3. Finantsanalüüsi põhieeldused.................................................................. 72

4

6.1.4. Nõudlusanalüüs .................................................................................... 73 6.1.5. Opereerimiskulude eeldused ................................................................... 74 6.1.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus................................................ 75 6.1.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine ........................................... 75

6.2. Järva Haldus AS teeninduspiirkonna finantsanalüüs .......................................... 76 6.2.1. Finantsanalüüsi eesmärk ........................................................................ 76 6.2.2. Finantsanalüüsi metoodika ..................................................................... 76 6.2.3. Finantsanalüüsi põhieeldused.................................................................. 76 6.2.4. Nõudlusanalüüs .................................................................................... 77 6.2.5. Opereerimiskulude eeldused ................................................................... 78 6.2.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus................................................ 78 6.2.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine ........................................... 79

LISAD

Lisa 1. Joonised (eraldi failid)

Lisa 2. Investeeringud (eraldi fail)

Lisa 3. AS Paide Vesi tarbimine ja tootmismahud (eraldi fail)

Lisa 4. AS Paide Vesi finantsprognoos (eraldi fail)

Lisa 5. AS Järva Haldus tarbimine ja tootmismahud (eraldi fail)

Lisa 6. AS Järva Haldus finantsprognoos (eraldi fail)

5

SISSEJUHATUS

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse

ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Järva valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK kava) on dokument, mis

kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut. Lähtudes

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 4 lg 2 tuleb ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arendamise kava koostada vähemalt 12 aastaks ning see tuleb vähemalt kord

nelja aasta jooksul üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. Täiendatud kava tuleb volikogu

poolt uuesti kinnitada.

Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 16 lg 1 rajatakse ning

arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ÜVK kava alusel.

Tuginedes ÜVVKS § 4 lg 3 loetakse Järva vallas sademeveesüsteemid käesoleva ÜVK kavaga

määratletud ulatuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks.

Käesolev ÜVK kava käsitleb Järva valla asustusüksuste kompaktselt hoonestatud piirkondasid.

Andmed Järva valla ÜVK seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Järva

Vallavalitsuselt ja Järva valla vee-ettevõtetelt.

ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest

tulenevate nõuete täitmiseks. Järva valla ÜVK arendamise kava aastateks 2025-2037 arvestab

omavalitsuse ja vee-ettevõtete eelarve võimalusi.

6

1. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

1.1. ÜLDANDMED

Järva vald asub Kesk-Eestis, piirnedes põhjas Tapa, Anija ja Kose vallaga, läänes Paide linna

ja Türi vallaga, lõunas Põhja-Sakala ja Põltsamaa vallaga ning idas Jõgeva ja Väike-Maarja

vallaga. Järva valla eripäraks on suur territoorium (1223 km2) ja hõre asustus. Järva maakonna

kolmest omavalitsusüksusest on Järva pindalalt suurim, moodustades 50% maakonnast, kuid

rahvaarvult väikseim (30%).

Järva vallas on 106 asustusüksust – valla halduskeskus Järva-Jaani alev, viis alevikku (Ambla,

Aravete, Kärevete, Peetri, Koeru) ja 100 küla. Valla asustustihedus on 7,2 in/km², mis on üks

madalamaid näitajaid Eestis ja väiksem maakonna keskmisest (11,2 in/km²). Valla rahvaarvult

suurimad asustusüksused ongi endised vallakeskused, enam kui 100 elanikku on

viieteistkümnes asustusüksuses. Palju on väikeseid külasid - 50-99 elanikku on 25 külas, 66

külas elab vähem kui 50 inimest.

Kuna Järva vald asub geograafiliselt Eesti keskpaigas, siis ei ole välja kujunenud klassikalisi

tõmbekeskuseid. Valla elanikud liiguvad tööle ja teenuseid tarbima eri piirkondadesse (sh

naaberomavalitsustesse ja naabermaakondadesse). Kodu lähedalt on võimalik saada enamus

teenuseid – haridus, huviharidus, sotsiaalteenused, perearsti- ja osaliselt eriarstiteenus,

erasektori pakutavad teenused (kaubandus jms).

Järva valla asendist tulenevaks oluliseks väljakutseks on teenuste pakkumise korraldamine

suure territooriumi, hõreda asustuse ning mitmekeskuselise ruumimustri tingimustes.

1.2. ELANIKKONNA ÜVK-TEENUSE TARBIMISE TAUSTANDMED

Statistikaameti andmetel elas 01.01.2025.a. seisuga Järva vallas 8508 inimest. Valla pindala

on 1223 km2, asustuse tihedus on keskmiselt 6,96 inimest/km2. Aastatel 2018-2025 on valla

elanike arv loomuliku iibe ja rände tõttu vähenenud 587 inimese võrra.

Tabel 1.1. Elanike arv Järva vallas

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Elanike

arv

9095 8968 8928 8829 8812 8868 8730 8508

Andmed: https://www.jarvavald.ee/asulad-ja-elanike-arv

1.3. Leibkonnaliikme kuu netosissetulek

Vee- ja kanalisatsiooniteenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga.

Rahvusvaheliste standartide järgi ei peaks vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ületama 4%

leibkonnaliikme netosissetulekust. Eesti oludes on see piir 2% ringis, mille põhjuseks on Eesti

tarbijate suurem hinnatundlikkus, kus hinna tõstmise korral tarbimine langeb. Leibkonnaliikme

netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel.

Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, mistõttu on

andmed esitatud maakonna tasandil. Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Järva

maakonnas ning võrdlus Eesti keskmisega on kajastatud tabelis 1.2.

7

Tabel 1.2. Leibkonnaliikme kuu netosissetulek Järvamaal ja Eestis keskmiselt

(eurodes)

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Järva

maakond

567,4 605 678,4 724,2 736 916 951,3 1054,1

Eesti

keskmine

619,9 680,8 756,7 814,6 847,7 1001,3 1018 1096,9

Järvamaa

näitaja

osakaal

Eesti

keskmisest

(%)

91,5 88,9 89,7 88,9 86,8 91,5 93,4 96,1

Andmed: Statistikaamet, ST08

1.4. VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS

Järva vallas on määratud kaks vee-ettevõtjat:

• Aktsiaselts Paide Vesi (edaspidi AS Paide Vesi) ja

• AS Järva Haldus.

AS Paide Vesi

AS Paide Vesi põhitegevuseks on põhjavee pumpamine ja puhastamine ning selle juhtimine

tarbijateni, reovee kokku kogumine ja selle juhtimine reoveepuhastile ning nõuetekohane

puhastamine. AS Paide Vesi on vee-ettevõtjaks ka Paide linna Roosna-Alliku alevikus, Anna,

Kriilevälja, Prääma, Tarbja, Sargvere, Sillaotsa, Viisu ja Viraksaare külas, samuti Järva valla

Ambla, Aravete ja Peetri alevikus ning Jõgisoo, Käravete, Roosna, Sääsküla, Imavere,

Käsukonna, Koigi, Päinurme, Sõrandu külas.

AS Paide Vesi omanikeks on Paide linn ja Järva vald.

AS-i Paide Vesi teeninduspiirkonnad Järva vallas on:

• Koigi küla,

• Päinurme küla,

• Käsukonna küla,

• Imavere küla,

• Jõgisoo küla,

• Ambla alevik,

• Käravete alevik,

• Aravete alevik ja

• Peetri alevik.

AS Järva Haldus

Järva Haldus AS on Koeru Kommunaal AS, Imavere Soojus OÜ, Järva-Jaani Teenus OÜ ja Albu

Teenus OÜ ühinemise tulemusena tekkinud ettevõte, kelle 100% omanikuks on Järva

Vallavalitsus. Järva Haldus AS põhitegevuseks on joogivee tootmine ja reovee kanaliseerimine

ning puhastamine. Lisaks tegeleb Järva Haldus AS ka soojuse tootmise ja müügiga.

Järva Haldus AS pakub ühisveevärgiteenust 13 asulas ja ühiskanalisatsiooniteenust 9 asulas.

8

AS Järva Haldus teeninduspiirkonnad on:

• Albu küla,

• Kaalepi küla,

• Seidla küla,

• Ahula küla,

• Järva-Jaani alev,

• Karinu küla,

• Koeru alevik,

• Vao küla ja

• Ervita küla.

1.5. VEETEENUSTE HINNAD

Vastavalt Konkurentsiameti 23.07.2025 otsusele nr 9-3/2025-014 kehtestati AS Paide Vesi

poolt kogu tegevuspiirkonnas hinnad alates 01.09.2025 järgmiselt (hindadele lisandub

käibemaks):

Tasu võetud joogivee eest 0,85 €/m3

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,91 €/m3

Vastavalt Konkurentsiameti 22.06.2023 otsusele nr 9-3/2023-026 kehtestati AS Järva Haldus

poolt teenindatavates piirkondades hinnad alates 01.08.2023 järgmiselt (hindadele lisandub

käibemaks):

Tasu võetud joogivee eest 1,75 €/m3

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 3,23 €/m3

2. KESKKONNAÜLEVAADE

2.1. PINNAKATE

Järva vald asub osaliselt Pandivere kõrgustikul. Absoluutkõrgused on ca 65 – 110 m.

Aluspõhjas avanevad valla põhjaosas ülemordoviitsiumi nabala ja vormsi, pirgu lademete

lubjakivid. Lubjakive läbivad üksikud kirde-edela suunalised rikkevööndid. Pinnakate koosneb

peamiselt savimoreenist, keskmise paksusega 4-7 m, mille all on lubjakivi ja dolomiidistunud

lubjakivi. Järva valla territooriumi pinnakatte moodustavad kvaternaariaegsed liustiku ja

liustikujõesetted. Valla mullastiku moodustavad põhiliselt parasniisked leostunud ja leetunud

kamarmullad, millised paiknevad karbonaatsetel pinnakatetel, sisaldades klibu, rähka ja

veerist. Geoloogilise ehituse tõttu on ala intensiivse infiltratsiooni ala ja põhjavesi enamasti

kaitsmata. Valla reljeef on põhiliselt tasandikuline ja lauge. Piirkonna pinnakatte moodustavad

Kvaternaariaegsed liustiku ja liustikujõesetted. Rähkse saviliiv- ja saviliivmoreeni paksus on

umbes 2-4 m.

2.2. PÕHJAVESI

Järva valla territooriumil on põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Lisaks asub suurem osa

Järva vallast Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.

9

Joonis 2.1. Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte Järva valla kohta1

Järva vallas kasutatakse tarbeveena Siluri, Siluri-Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi

veekomplekside põhjavett.

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

Põhjavee survepind sõltub reljeefist. Valdavalt on vesi vabapinnaline. Veetase paikneb

enamasti 2-8 m sügavusel maapinnast, kohati võib veetaseme sügavus ulatuda ka 25-30 m

maapinnast. Põhjaveekogumi paksus on 100-200 m. Põhjaveekogumi keemiline seisund on

hinnatud heaks. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi koguseline seisund on hinnatud heaks.

Põhjavee looduslik ressurss on oluliselt suurem veevõtust ja põhjaveekogumis ei esine

inimtegevusest põhjustatud veetaseme alanemist.

Põllumajanduslik surve põhjaveele on suhteliselt suur. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab

eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti reostuse eest kaitsmata või

nõrgalt kaitstud aladel.

Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas

Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas on moodustatud Siluri–

Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veekihtidest, arvestades inimtegevuse, eelkõige

põllumajanduse mõju põhjaveele. Põhjavee survepind sõltub reljeefist, samuti avatud

põhjaveekihtide sügavusest. Pandivere kõrgustikul võib eristada kahte vööd –

meteoroloogiliste tegurite aktiivsemõju vöö, mis haarab veekompleksi ülemise osa kuni 80-

100 m sügavuseni ja alumise vöö 80-100 m kuni 200 m sügavuseni. Ülemised, tugevalt

karstunud veekihid kuni 30 m sügavuseni toituvad kurisute ja karstilõhede kaudu. Veetase

1 Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000

10

paikneb ilmastikutingimuste aeglase mõju vöös 15-35 m sügavusel maapinnast ja Pandivere

kõrgustiku nõlvadel 5-15 m sügavusel maapinnast. Põhjaveekogumi paksus muutub suurtes

piirides, ulatudes 100-200 m. Põhjaveekogumi keemiline seisund on hinnatud heaks. Siluri

Ordoviitsiumi põhjaveekogumi koguseline seisund on hinnatud heaks. Põhjavee looduslik

ressurss on oluliselt suurem veevõtust ja põhjaveekogumis ei esine inimtegevusest

põhjustatud veetaseme alanemist.

Põllumajanduslik surve põhjaveele on suhteliselt suur. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab

eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti reostuse eest kaitsmata või

nõrgalt kaitstud aladel. Põhjaveekogumi ohustatus tuleneb suurest lämmastiku koormusest ja

ohtlike ainetega reostunud põhjaveealade olemasolust.

Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum

Siluri–Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum on moodustatud Siluri–Ordoviitsiumi

põhjaveekompleksi veekihtidest Lääne-Eesti vesikonnas. Põhjavee survepind on otseses

sõltuvuses reljeefist. Valdavalt on vesi vabapinnaline. Veetase paikneb enamasti 2-5 m

sügavusel maapinnast. Põhjaveekogumi paksus on enamasti 100-120 m. Põhjaveekogumisse

tuleb põhiline põhjaveevool Pandivere kõrgustikult ja ka õhukese pinnakattega aladel ka

infiltreeruvast sademeveest, seega sõltub põhjaveekogumi toitumine eelkõige sademete

hulgast ja õhutemperatuurist. Põhjaveekogumi lamavaks veepidemeks on Siluri–Ordoviitsiumi

regionaalne veepide, mis koosneb monoliitsetest karbonaatkivimitest sügavamal kui 100–120

m nende pealispinnast. Põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund on hinnatud heaks.

Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi seirekaevude vähene veetaseme muutus ei ole

põhjustanud soolase vee sissetungi põhjaveekogumisse ja põhjaveekogumi looduslik ressurss

on suurem kui põhjaveevõtt.

Inimtekkelistest keemilistest ühenditest võivad esineda põhjaveekogumi vees eelkõige

nitraadid ja pestitsiidid tulenevalt põllumajanduslikust hajukoormusest põhjavee kaitsmata ja

nõrgalt kaitstud aladel. Põhjaveekogum on valdavalt maapinnalt esimene põhjaveekogum,

seetõttu väljapeetud lasuv veepide puudub.

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas on moodustatud

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihist. Põhjavee survepind ulatub Kesk-Eestis

absoluutkõrguseni 50-70 m. Põhjaveekogumi paksus on Põhja-Eestis 25-30 m ning suureneb

lõuna suunas kuni 60 meetrini. Põhjaveekogumi keskmine paksus on 35 m. Põhjaveevool

infiltreerub vähesel määral allpool lasuvatesse Kambriumi–Vendi põhjaveekogumitesse.

Põhjaveekogum toitub Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist läbi Siluri–Ordoviitsiumi

regionaalse veepideme lekkivast veest ja läbi mattunud orgude sademeveest. Põhjavesi on

surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal) ja hästi kaitstud reostuse eest.

Põhjaveekogumi keemilist ja koguselist seisundit võib lugeda heaks.

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas hea looduslik kaitstus tagab

oluliste survetegurite puudumise põhjavee keemilisele seisundile. Põhjaveekogumi seisundit

mõjutab kõikjal veevõtt veevarustuseks. Põhjaveekogum on tundlik põhjaveevõtu

suurenemise suhtes. Inimtekkelistest keemilistest ühenditest võivad esineda põhjaveekogumi

vees eelkõige kloriidid.

Põhjaveevaru

Veeseaduse § 204 lg 1 alusel tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või

kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit

ööpäevas. Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr 407 on

Järva vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt:

11

Tabel 2.1. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 407 kinnitatud

põhjaveevarud Järva vallas

Põhjaveemaardla

piirkond

Veekihi

geoloogiline

indeks

Põhjaveevaru

m3/ööp

Varu kategooria

ja otstarve

Kasutusaeg

Järva-Jaani O 1 200 T1 joogivesi Kuni 2033

2.3. PINNAVESI

Järved

Järva vallas on keskkonnaportaali andmeil 13 looduslikku järve, millest suurimad on Väinjärv

(36,7 ha) ning Tagajärv (Tartussaare Tagajärv, 10,2), ülejäänud järved on raba laukad

veepeegli pindalaga alla 7 ha. Lisaks sellele on vallas 22 tehisjärve.

Järva valla järvede seisundit ei ole hinnatud.

Vooluveekogud

Järva vallas on keskkonnaportaali andmeil 135 vooluveekogu, sh 14 jõge, 17 oja, ülejäänud

on kraavid ja kanalid. Järva valda läbivad jõed kuuluvad Lääne-Eesti (8) ja Ida-Eesti vesikonda

(6). Lääne-Eesti vesikonna jõed jaotuvad Harju (5) ja Pärnu (3) alamvesikonna vahel, Ida-

Eesti vesikonna jõed kuuluvad Peipsi alamvesikonda.

Seisundit on hinnatud järgmistel vooluveekogudel:

• Päinurme jõe, Koigi peakraavi, Võllinge oja, Jägala jõe (lähtest Ambla jõeni) ning

Tammiku peakraavi koondseisundi hinnanguks on hea.

• Navesti jõe seisund lähtest kuni Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee sillani on kesine.

• Ambla jõe, Neeva kanali ning Esna jõe seisund on kesine.

• Põltsamaa jõe seisund Ilmandu jõest Päinurme jõeni on halb.

• Preedi jõe seisund lähtest Vahujõeni on kesine, Vahujõest suudmeni hea.

• Prandi jões seisund lähtest Neeva kanalini on hea, Neeva kanalist suudmeni kesine.

• Vodja peakraavi seisund lähtest Anna-Peetri-Huuksi maantee sillani on hea, sillast

suudmeni kesine.

• Aruküla hooldatava maaparandusliku eesvoolu seisund on hea, edasi suudmeni kesine.

2.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA KAITSEALAD

Järva vallas paiknevad või sellega külgnevad kaitstavad loodusobjektid on leitavad

Keskkonnaportaalist. Igal objektil on kaitsevöönd, milles planeeritav tegevus, sh torustiku

ehitus ja rekonstrueerimine, peab olema kooskõlastatud Keskkonnaametiga.

Rahvusvahelise tähtsusega alasid on Järva vallas 18:

• Rava loodusala (RAH0000383) – Natura loodusala;

• Jalgsema loodusala (RAH0000389) – Natura loodusala;

• Võlingi oja loodusala (RAH0000048) – Natura loodusala;

• Lüsingu loodusala (RAH0000387) – Natura loodusala;

• Silmsi soo loodusala (RAH0000394) – Natura loodusala;

• Tudre loodusala (RAH0000384) – Natura loodusala;

• Preedi jõe loodusala (RAH0000049) – Natura loodusala;

• Vulbi loodusala (RAH0000385) - Natura loodusala;

• Kurisoo loodusala (RAH0000382) – Natura loodusala;

• Kiigumõisa loodusala (RAH0000388) – Natura loodusala;

• Esna loodusala (RAH0000380) – Natura loodusala;

• Prandi loodusala (RAH0000386) – Natura loodusala;

12

• Kareda loodusala (RAH0000396) – Natura loodusala;

• Endla linnuala (RAH0000101) – Natura linnuala;

• Endla loodusala (RAH0000625) – Natura loodusala;

• Kõrvemaa linnuala (RAH0000120) – Natura linnuala;

• Kõrvemaa loodusala (RAH0000567) – Natura loodusala;

• Endla looduskaitseala (RAH0000055) – Ramsari ala.

13

3. ÕIGUSLIK BAAS

3.1. OLULISEMAD RIIGISISESED ÕIGUSAKTID

ÜVK kava tugineb põhiliselt järgmistele õigusaktidele:

• kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

• veeseadus;

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

• jäätmeseadus;

• keskkonnatasude seadus;

• planeerimisseadus;

• ehitusseadustik;

• maaparandusseadus;

• keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

• looduskaitseseadus;

• keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

• keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde

sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala

projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“;

• keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,

puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja

ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise,

kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning

puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste,

ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise,

puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise

ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;

• keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;

• sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ (edaspidi määrus nr 61);

• keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi

piirväärtused“;

• keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende

eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad

keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja

koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett

ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite

kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise

põhimõtted“;

• keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

3.2. JÄRVA VALLA ÕIGUSAKTID

Alljärgnevalt on välja toodud Järva vallas kehtestatud õigusaktid, mis on aluseks

veemajanduse valdkonna haldamisel ja arendamisel.

1) Järva valla arengukava

Järva Vallavolikogu 29.09.2022 määrusega nr 18 võeti vastu „Järva valla arengukava 2022-

2030“. Järva valla arengukavas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni soovitud seisundit

14

kirjeldatud järgmiselt: „Soojamajandus ning ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) on

kaasajastatud, vallas on hästi korraldatud jäätmemajandus.“

„Eesmärgi raames teostatakse järgnevaid arendustegevusi: veeteenuse rajatiste arendamine.“

2) Järva valla üldplaneering

Seaduses sätestatud korras kehtestatud üldplaneeringu olemasolu korral tuleb

detailplaneeringu koostamisel ja projekteerimisel lähtuda kehtestatud üldplaneeringust.

Järva Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 50 algatati Järva valla üldplaneeringu koostamine.

Järva Vallavolikogu 31.08.2022 otsusega nr 56 „Järva valla üldplaneeringu vastuvõtmine,

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ja

üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine" tunnistas Järva Vallavolikogu Järva valla

üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks, võttis

vastu Järva valla üldplaneeringu ning suunas selle avalikule väljapanekule.

3) Järva Vallavolikogu 26.05.2023 määrus nr 10 „Järva valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga

liitumise ja kasutamise eeskiri“;

4) Järva Vallavolikogu 22.03.2018 määrus nr 11 „Järva valla hankekord“;

5) Järva Vallavolikogu 08.06.2020 määrus nr 10 „Järva valla kaevetööde eeskiri“;

6) Järva Vallavolikogu 28.06.2018 määrus nr 24 „Järva valla heakorraeeskiri“;

7) Järva Vallavolikogu 22.12.2022 määrus nr 29 „Järva valla reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri“;

8) Järva Vallavolikogu 21.12.2023 määrus nr 31 „Järva valla jäätmekava 2024-2029“;

9) Järva Vallavolikogu 31.08.2022 määrus 15 „Järva valla jäätmehoolduseeskiri“;

10) Järva Vallavalitsuse 23.01.2024 korraldus nr 64 „Järva valla kohalike teede nimekirja

kinnitamine“.

3.3. LÄÄNE-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA JA MEETMEPROGRAMM

Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või

alamvesikonna veemajanduskavas. Vastavalt veeseaduse § 27-le on Eestis kolm vesikonda.

Eesti territooriumil asuvad vesikonnad on: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Järva valla

territoorium paikneb Lääne- ja Ida-Eesti territooriumil.

Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad ja

veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm kinnitati 07.10.2022

käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna- ja põhjavee

vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee

tagamine.

Vee-ettevõtjate roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh

komplekslubade) tingimuste täitmine.

Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks on vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine. Veesektor

peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise direktiivi ka pikas perspektiivis.

Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja

reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning kohtkäitlejate üle

arvestuse pidamine ja aruandlus.

Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja

ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine.

Sademevee süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning oluliste

taristuobjektide korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm.

Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee

(immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb siduda üldplaneeringutesse, et

pikemas perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine.

15

Hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt uusi,

et oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud tingimus,

et lähim purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit.

Järva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette

kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist ning laiendamist, mis aitab

veemajanduskavadega planeeritud meetmete elluviimist.

3.4. REOVEEKOGUMISALAD JA PURGIMISSÕLMED

Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 on Järva vallas määratud järgmine üle

2000 ie reoveekogumisala:

• Järva-Jaani.

Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 131 on Järva vallas määratud järgmised alla

2000 ie reoveekogumisalad:

• Ahula;

• Albu;

• Ambla

• Aravete;

• Ervita;

• Imavere;

• Kaalepi;

• Karinu;

• Koeru;

• Koigi;

• Käravete;

• Käsukonna;

• Peetri;

• Päinurme;

• Vao.

Reoveekogumisalade andmed (reostuskoormus, pindala) ja piirid on esitatud lisa 1 joonistel.

3.4.1 Reoveekogumisalade piiride muutmine

Koostöös vee-ettevõtetega AS Paide Vesi ja AS Järva Haldus tehakse käesoleva ÜVK

arendamise kavaga ettepanek muuta kehtivaid reoveekogumisalade piire.

Reoveekogumisalade piiride muutmine on tingitud ÜVK arendamise kava ja koostatava Järva

valla üldplaneeringu ühtlustamiseks. Kui üldplaneeringuga vähendatakse tiheasustusala, siis

vähendatakse osaliselt ka reoveekogumisala. Hajaasustusalal paiknevate ning

reoveekogumisalasse mittekuuluvate kinnistute omanikel jääb võimalus vajadusel liituda

ühisveevärgiga, taotledes toetust läbi Hajaasustuse programmi. Mõnes asulas on vajalik

reoveekogumisala piire laiendada.

Albu külas muudetakse reoveekogumisala piire, jättes reoveekogumisalast välja Kaalepi

Lehtmetsa teest põhja poole jäävad Viinaköögi, Väike-Albu, Sepa, Müüri, Höövli, Majaehituse

ja Silla kinnistud. Küla lõunaosas jäetakse edaspidi reoveekogumisalast välja Uuetoa ja Nõmme

kinnistud, neil on võimalus liituda ühisveevärgiga, taotledes toetust läbi Hajaasustuse

programmi.

Ambla alevikus Koore, Mikupera ja Lemmingu kinnistud jätta edaspidi reoveekogumisalast

välja ühtlustamaks reoveekogumisala piiri tiheasustusala piiriga. Aasa tänava lõpus Aasa tn 15

16

kinnistu jäetakse reoveekogumisalast välja ja reoveekogumisala lõpeb kinnistu piiril. Kinnistute

omanikel on võimalik taotleda vajadusel toetust ühisveevärgiga liitumiseks läbi Hajaasustuse

programmi.

Aravete alevikus muudetakse reoveekogumisala piire, jättes välja Maarjamõisa tee 4

kinnistu. Kinnistul on olemas kaev, kuid kanalisatsioonisüsteemi ei ole võimalik survetrassiga

otse ühendada. Kinnistu omanikul on võimalus taotleda toetust Hajaasustuse programmist

kogumismahuti paigaldamiseks.

Käravete alevikus jäetakse reoveekogumisalast välja Oja tn 15 ja 17 kinnistud. Pargi tänava

lõpus lõpetatakse reoveekogumisala Pargi tn 5a kinnistuga. Reoveekogumisalast jäetakse välja

ka Raka tee 4, Raka tee 4a ja Raka tee 8 kinnistud, kuna uusi torustikke sinna ei planeerita

rajada. Kinnistutel asuvad kas tööstushooned või osaliselt vanad ja kasutuskõlbmatud hooned.

Ambla alevikus jäetakse reoveekogumisalast välja Aasa tn 15 kinnistu, kuna liitumisvõimalusi

rajada ei ole kavandatud.

Peetri aleviku põhjaosas kinnistutel Kooli tn 1, Kooli tn 3 ja Kesktee 9 trasside

rekonstrueerimist ei toimu, need likvideeritakse. Kinnistud jäetakse reoveekogumisalast välja.

Käsukonna külas muudetakse reoveekogumisala piire, jättes välja Väetisehoidla kinnistu

(tööstushoone) ja Pajustiku hoonestamata kinnistu (maatulundusmaa). Kinnistutele ei ole

perspektiivis ette näha elamuarendust.

Päinurme külas jäetakse reoveekogumisalast välja Kraavi kinnistu, mis paikneb teisel pool

riigimaanteed. ÜVK liitumisvõimalusi kinnistule välja ehitada ei ole kavandatud.

Ahula külas muudetakse reoveekogumisala piire, jättes välja Orgmetsa tee äärne piirkond.

Kaalepi külas jäetakse reoveekogumisalast välja Juhani kinnistu. ÜVK liitumisvõimalusi

kinnistule välja ehitada ei ole kavandatud.

Albu külas laiendatakse reoveekogumisala piire, lisades juurde Veskioja, Vainu ja Nurmenuku

kinnistud. Reoveekogumisalast jäetakse välja Nõmme kinnistu, Uuetoa kinnistu ning Albu

töökoja piirkond, kus ÜVK liitumisvõimalusi välja ehitada ei ole kavandatud.

Imavere külas laiendatakse reoveekogumisala piire, lisades juurde Kadastiku tee 1,

Kadastiku tee 3, Kadastiku tee 6, Kadastiku tee 8, Tõrrepõhja tee, Mahe ja Tahe kinnistud.

Järva-Jaani reoveekogumisala piire laiendatakse, lisades juurde Tamsalu tee 9, Tamsalu tee

4, Tamsalu tee 6, Kaldapargi kinnistu, Nurme tn 15a, Nurme tn 17, Nurme tn 19, Nurme tn

21 ja Junsi kinnistud ning aleviga piirnev Kuksema küla Morka kinnistu. Reoveekogumisalast

jäetakse välja Koeru tee 21-Koeru tee 23 piirkond, kuhu ÜVK liitumisvõimalusi välja ehitada ei

kavandata.

Reoveekogumisalade piiride muutmiseks esitatakse taotlus Kliimaministeeriumile.

3.4.2. Purgimissõlmed

Purgimissõlm on rajatud:

1) Järva-Jaani reoveepuhasti (reoveepuhasti 12 500 ie),

2) Koeru reoveepuhasti juurde (2100 ie),

3) Aravete reoveepuhasti juurde (reoveepuhasti 1234 ie, purgimismaht max 10 m3/d) ja

4) Imavere reoveepuhasti juurde (reoveepuhasti 667 ie, purgimismaht max 5 m3/d).

3.5. VEE ERIKASUTUSE KESKKONNALOAD

Vee erikasutusõiguse aluseks on vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi: veeluba), mis on

vajalik vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud juhtudel. AS Järva Haldus ja AS Paide Vesi

Järva vallas kehtivad veeload on toodud Tabelis 3.1.

17

Tabel 3.1. Järva Vallavalitsuse, AS Järva Haldus ja AS Paide Vesi veeload Järva vallas

Veeloa nr Vee erikasutaja Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivuse

alguse ja lõpu kuupäev

L.VV/326310 Järva

Vallavalitsus

Sääsküla küla (Preediku

pais)

21.05.2015 - tähtajatu

L.VV/329697 Järva Haldus AS Järva-Jaani alev, Karinu küla 01.10.2017 - tähtajatu

L.VV/329060 Järva Haldus AS Albu küla, Ahula küla, Seidla

küla

17.02.2022 - tähtajatu

L.VV/327188 Järva Haldus AS Koeru, Ervita, Vao 28.12.2023 - tähtajatu

L.VV/329421 Paide Vesi AS Imavere küla, Käsukonna

küla

31.05.2022 - tähtajatu

L.VV/329600 Paide Vesi AS Aravete, Käravete, Ambla,

Jõgisoo

01.10.2022 - tähtajatu

L.VV/329364 Paide Vesi AS Peetri alevik 01.10.2020 - tähtajatu

L.VV/328962 Paide Vesi AS Koigi ja Pärinurme küla 01.10.2020 - tähtajatu

Andmed: https://kotkas.envir.ee/

18

4. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

4.1. ÜLDIST

4.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Peatükis 4 käsitletakse Järva valla olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste

seisukorda. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Järva-Jaani alevis, Aravere alevikus, Koeru

alevikus, Käravete alevikus, Ambla alevikus, Peetri alevikus, Jõgisoo külas, Imavere külas,

Käsukonna külas, Päinurme külas, Koigi külas, Vao külas, Ervita külas, Karinu külas, Ahula

külas, Kaalepi külas, Seidla külas ja Albu külas. Lisaks on alla 50 tarbijaga veevõrgud Sõrandu

külas, Sääsküla külas, Roosna külas, Kuksema külas, Jalgsema külas, Vahuküla külas, Kalitsa

külas ja Taadikvere külas.

ÜVK-rajatiste asukohad ja reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel.

Andmed Järva valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva seisukorra ja

arenguperspektiivide kohta pärinevad AS-lt Paide Vesi, AS-ilt Järva Haldus ja Järva

Vallavalitsuselt.

4.1.2. Sademeveesüsteemid

Käesoleva ÜVK arendamise kava koostamise käigus vaadati läbi Järva valla ÜVK-ga asulate

tiheasustusaladega seonduvad sademevee ärajuhtimise lahendused. Sademeveetorustikke on

2025. aasta seisuga rajatud Koeru alevikus. Torustikega kogutav sademevesi juhitakse

imbmahutisse ning immutatakse pinnasesse. Torustikud ja imbmahutid on rajatud 2024.

aastal, nende seisukord on väga hea.

Tabel 4.1. Sademeveetorustikud Järva vallas

Asum/küla Sademeveetorustik jm Valgalasid tk

Koeru 280 3

Suures osas imbub sademevesi asulates haljasaladel pinnasesse. Sademevett juhitakse ära

looduslikke vooluveekogude ja kraavide abil. Kraavid paiknevad enamasti eramaadel, kohalike

teede või riigimaanteede ääres. Riigiteede ääres riigimaal paiknevaid kraavide hoolduse

korraldab Transpordiamet. Munitsipaalteede ääres paiknevaid kraave hooldatakse Järva valla

teehoiukava raames. Osades asulates on kasutusel maaparandussüsteemide koosseisu

kuuluvad kraavid ja riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud. Selliseid kraave, mida oleks

vajalik kajastada ühiskanalisatsiooni osana, ei tuvastatud.

Uute sademeveesüsteemide planeerimisel tuleb piirkonda sobiva lahenduse valikul lähtuda

olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast ja pinnavormidest, olemasolevast taristust ja

mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse teostatavuse, võimalused ja tehnilise

lahenduse. Maapinna planeerimisel tuleb tagada vee äravool loomulikus suunas, mitte

takistada vee äravoolu või tekitada tammi. Sademevett ei tohi suunata naaberkinnistule.

Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse § 129, mille kohaselt

suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja vee erikasutuse

keskkonnaloaga (veeloaga) või kompleksloaga määratud heitkogustele. Veeluba on

veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui

19

sademevett juhitakse suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste

maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu

seisundile. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud

maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks.

Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest kogunev sademevesi tuleb puhastada õli-

liivapüüduritega.

4.1.3. Tuletõrje veevarustus

Normikohane tuletõrje veevarustus peab vastama Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste

tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”.

Üheastmeliste puurkaevpumplate korral pole tehniliselt võimalik tuletõrjevee tagamine

vastavalt standardi nõuetele ühisveevõrgu baasil. Seega tuleb kasutada tuletõrje veemahuteid

ja looduslikke veevõtukohti.

Torustike ja pumplate dimensioneerimisel on arvestatud, et vajalik tulekustutusvee vooluhulk

on:

• korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas – 15 l/s;

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s.

Veevõrgus ei tohi vabarõhk tulekahju ajal veevõtupunktis (hüdrandis või kinnistu

liitumispunktis) langeda alla 100 kPa (rõhukõrgus 10 m veesammast).

Mahutite mahu arvutamisel on arvestatud, et neis oleks lisaks tarbevee reguleermahule

pidevalt tagatud ka vajalik tulekustutusvee hulk:

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas Qtuli = 10 x 3,6 x 3 = 108 m3;

• muul juhul Qtuli = 15 x 3,6 x 3 = 162 m3.

Veevärgi ehitusprojektile tuleb lisada veevärgi haldaja kinnitus vajaliku koguse veehulga

kättesaadavuse kohta ja veevõtu tingimused.

Ühisveevärgi kasutamist kustutusvee allikana tuleb põhjalikult kaaluda, arvestades veevõrgu

hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Juhul kui

vooluhulgad on kustutusvee jaoks väga suured võrreldes igapäevase veevajadusega, tuleb

kaaluda muid võimalikke lahendusi.

Ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavuses tuleohutuse nõuetele

detailplaneeringutes. Veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääs koos vajalike

ümberpööramisplatsidega.

Oluline on tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja hooldamine, eriti hajaasustuses väljaspool

nõuetekohaste veevarustussüsteemidega varustatud piirkondi. Varem välja ehitatud

tuletõrjevee mahutid vajavad ülevaatamist, et anda hinnang nende tehnilisele seisundile ja

edaspidisele kasutatavusele. Selleks tuleb koostada eraldi uuring.

20

4.2. AS PAIDE VESI TEENINDUSPIIRKOND

4.2.1. Aravete alevik

Veevarustus

Aravete aleviku veevõrk baseerub kahel puurkaevpumplal: keskuse puurkaev (katastri nr

7553) ja Kete nr 3 puurkaev (katastri nr 10096).

Keskuse puurkaev (katastri nr 7553) puuriti 1985. aastal ning selle sügavus on 85 meetrit.

Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2013. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus korrastati hoone,

puurkaev ja paigaldati uued elektri- ja automaatikaseadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala

ulatus on 100 meetrit, mis on tagatud. Pumplahoone on piiratud aiaga.

Lubatud veevõtt on 44 000 m3/aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 22 790 m3.

Pumplahoone vajab renoveerimist, vajalik on II astme mahuti välja võtta.

Kete nr 3 puurkaev (katastri nr 10096) puuriti 1982. aastal ning puurkaevu sügavus on

213 meetrit. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2013. aastal. Tööde käigus rekonstrueeriti

puurkaevpumpla hoone ja puurkaev ning paigaldati pumplasse uus toruarmatuur, 0,5 m3

membraanhüdrofoor, automaatikaseadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit,

mis on tagatud. Ala on piiratud aiaga.

Lubatud veevõtt on 26 000 m3/aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 741 m3.

Vajalik on II astme mahutid likvideerida.

Veetöötlus

Keskuse puurkaevpumplasse paigaldati 2013. aastal veetöötlusseadmed projekteeritud

jõudlusega 13 m3/h. Veetöötlusseadmetena on kasutusel aeratsioonimahuti ning survefiltrid

raua- ja mangaanieralduseks. Peale aereerimist pumpab II astme pump vee läbi survefiltrite

võrku. Samuti on veetöötluseks kasutusel UV-veetöötlusseade. Filtripesuvesi immutatakse

puurkaev-pumpla territooriumil.

Rauaärastusseadmed on vajalik uuendada.

Kete nr 3 puurkaevpumplas on alates 2013. aastast veetöötlusseadmena kasutusel raua- ja

mangaanieralduseks paarissurvefilter ARS 750 Dupleks tootlikkusega 10,8 m3/h.

Veetöötlusjaama on vajalik paigaldada elektrigeneraator.

Veevõrk

Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 12 km, millest ca 10 km ehitati 2013. aastal.

Vanemad veetorustikud on rajatud 2000-ndatel aastatel. Torustike läbimõõt on De32…110 ning

materjaliks plast. Veevõrgu tehniline seisukord on valdavalt hea.

Ühisveevärgiga on liitunud 96% aleviku elanikest. Perspektiivselt nähakse ette veevõrgu

laiendamist, et tagada kõigile reoveekogumisala elanikele võimalus tarbida kvaliteedinõuetele

vastavat joogivett ühisveevärgist.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Aravete aleviku ühisveevärgist. Terviseameti 20.10.2025 üldhinnangu alusel on Aravete aleviku

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.2 Joogivee kvaliteet Aravete alevikus

Näitaja Ühik Piirnorm Aravete

KETE elamu

21.05.25

Aravete

kool

21.05.25

Aravete

Kool

08.10.25 Lõhn lahjendusaste - 1 1 1

Maitse lahjendusaste - 1 1 1

21

Näitaja Ühik Piirnorm Aravete

KETE elamu

21.05.25

Aravete

kool

21.05.25

Aravete

Kool

08.10.25 Värvus mg/l Pt - <2 <2 <2

Hägusus NHÜ - 0,8 <0.3 <0.3

pH pH ühik ≥6,5≤9,5 7,2 7,2 7,3

Raud µg/l 200 <30 <30 <30

Kaltsium mg/l 105 106

Kaalium mg/l 4,2 4,2

Magneesium mg/l 22,8 23

Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 676 681 622

Üldkaredus mmol/l 3,5 3,6 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 0

Kolooniate arv

22 ºC PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta

0 0 0

Soole

enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0 0

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Aravete aleviku tuletõrje veevarustuseks on rajatud kaks tuletõrjeveevõtumahutit:

• 216 m3 suurune mahuti keskuse kortermajade ja lasteaia läheduses;

• 244 m3 suurune mahuti aleviku lõunaosas tööstuspiirkonnas.

Mahutite juurde on rajatud kuivhüdrandid. Veevõtukohad on tähistatud ning heas seisukorras.

Samuti saab vajadusel vett võtta Aravete alevikus Preediku järvest. Tööstuspiirkonna mahuti

vajab rekonstrueerimist.

Aravete alevikus on vajalik tuletõrjeveemahuteid juurde rajada.

Kanalisatsioonivõrk

Aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 10,9 km (sh ca 3,5 km survekanalisatsioon).

Torustikud on enamasti rekonstrueeritud 2013. aastal ning tehniliselt heas seisukorras.

Aravete ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 79% aleviku elanikest.

Kanalisatsioonivõrku on vajalik Aravete reoveekogumisala piires laiendada.

Reoveepumplad

Aravete alevikus on kasutusel seitse reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega.

Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 4.3. Aravete aleviku reoveepumplad

Reoveepumpla

nimetus

Tootlikkus l/s Rajamise aeg Seisukord

Reoveepuhasti 2013 Hea

Mägise sigala 16 l/s, H=22 m 2013 Hea

Sauna 2013 Hea

Kultuurimaja 10 l/s, H=8 m 2013 Hea

Saekaatri 8 l/s, H=13 m 2013 Hea

Maarjamõisa 37A 2013 Hea

Maarjamõisa 17A 2013 Hea

22

Reoveepuhasti

Aravete aleviku reoveepuhastina on kasutusel kompaktpuhasti Raita 140 PA. Reoveepuhasti

ehitati 2013. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 132 m3/d

ja orgaaniline koormus 1234 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub

järgmistes etappides:

1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

a. treppvõre;

b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti.

2. bioloogiline puhastus:

a. bioprotsess;

b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus);

c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse.

Tahenenud muda suunatakse mudakogumisplatsile ning sealt veetakse see kompostimiseks

Paide reoveepuhastile.

Reoveepuhasti on ühendatud AS Paide Vesi kaugjälgimise süsteemiga.

Aravete aleviku reoveepuhasti heitvee suublaks on Sääsküla oja (VEE1084500). Lubatud

vooluhulk on 16 000 m3/kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 17 010 m3 heitvett (ca 47

m3/d). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitav heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Reoveepuhasti juurde on rajatud purgimissõlm, mis koosneb identifitseerimisseadmest,

vastuvõtutorust, võreseadmest (automaatvõre HUBER) ja purgimissõlme pumplast. Sõltuvalt

purgitava materjali reostuskoormusest on reoveepuhasti võimekus purgitavat reovett käidelda

maksimaalselt 10 m3/d, purgimispumpla suurus on 25 m3. Koormuse hajutamiseks on

purgimissõlme pumpla töö- ning pausiajad seadistatavad.

Tabel 4.4. Aravete reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee

analüüsid

Komponent Ühik Sissevool

15.10.2024

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

14.08.2024

Heitvesi

15.10.2024

Heitvesi

04.02.2025

BHT7 mgO2/l 210 25 13 <1,0 <1,0

Heljum mg/l 250 35 3 13 6

Nüld mgP/l 83 60 33 44 12

Püld mgN/l 9,6 2 0,31 1,3 0,42

KHT mgO2/l 746 125 60 36 30

*Alus: veeluba nr L.VV/329600, andmed: analüüsiaktid

Sademeveekanalisatsioon

Aravete alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Sademevee ärajuhtimiseks on

rajatud kraave, mis paiknevad peamiselt eraomandis kinnistutel.

4.2.2. Käravete alevik

Veevarustus

Käravete aleviku veevõrk baseerub Käravete Mõisa puurkaevul (katastri nr 8259).

Puurkaev puuriti 1961. aastal ning selle sügavus on 75 meetrit. Puurkaevpumpla

rekonstrueeriti 2014. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus korrastati hoone, puurkaev ja

paigaldati uus toruarmatuur, membraanhüdrofoor (0,5 m3), uued elektri- ja

automaatikaseadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis on tagatud.

Pumpla territoorium on piiratud aiaga.

23

Puurkaevust pumbatav põhjavesi töötlemist ei vaja. Lubatud veevõtt on 30 000 m3 aastas.

2024. aastal võeti puurkaevust vett 4577 m3.

Lisaks on Käravete alevikus puurkaev katastri nr 8260, mille vett käesoleval ajal ei kasutata.

Puurkaev on rajatud 1967. aastal. Puurkaevu sügavus on 70 m ning see võtab vett Siluri-

Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit.

Puurkaev jääb kasutusele reservpuurkaevuna.

Joogivee kvaliteet

Terviseameti 06.11.2025 üldhinnangu alusel on Käravete küla ühisveevärgivee kvaliteet

vastav. Käravete külast võetud proovide analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 4.5. Joogivee kvaliteet Käravete aleviku veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus

joogivees2

Käravete elamud

Ambla tee

21.05.2025

Kärevete aleviku

elamu

22.10.2025

Ammoonium mg/l 0,50 <0,05

Kloriid mg/l 250 19

Fluoriid mg/l 1,5 0,59

Raud μg/l 200 28 <30

Kaltsium mg/l 85,3

Kaalium mg/l <4

Magneesium mg/l 31,1

Üldkaredus mg/ekv) mg-ekv/l 3,4

Elekrijuhtivus 20°C

juures

μS/cm 2500 581 590

pH 20°C juures 6,5-9,5 7,3 7,2

Nitraat mg/l 50 4,7

Nitrit mg/l 0,5 <0,01

Naatrium mg/l 200 12,9

Sulfaat mg/l 250 28

Mangaan μg/l 50 3,7

Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,1

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid

PMÜ/100 ml 0 0

0

Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta

<3 0

Värvus Pt-Co ühik <2 <2

Hägusus NTU 0,4 <0,3

Lõhn Lahjendus-

aste

1 1

Maitse Lahjendus-

aste

1 1

PAH-d summa μg/l 0,1 <0,05

Tsüaniid μg/l 50 <3

Trihalometaanide

summa

μg/l 100

<1

1,2-dikloroetaan μg/l 3,0 <0,1

2 Alus: Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61

24

Näitaja Ühik Piirsisaldus

joogivees2

Käravete elamud

Ambla tee

21.05.2025

Kärevete aleviku

elamu

22.10.2025

Benseen μg/l 1,0 <0,1

Tetrakloroeteen ja

trikloroeteen

μg/l 10 <0,1

Kaadmium μg/l 5,0 <0,2

Seleen μg/l 20 <2

Nikkel μg/l 20 <2

Kroom μg/l 50 <0,4

Plii μg/l 10 <0,3

Antimon μg/l 10,0 <0,3

Arseen μg/l 10 <0,2

Elavhõbe μg/l 1,0 <0,3

Vask mg/l 2,0 0,012

Alumiinium μg/l 200 <8

Tolueen μg/l <0,2

Boor mg/l 1,5 0,121

Benso(a)püreen μg/l 0,010 <0,001

Kloorfenvinfoss μg/l 0,1 <0,01

Pestitsiidide summa μg/l 0,50 <0,01

Bromopropülaat μg/l 0,1 <0,01

Diasinoon μg/l 0,1 <0,01

Dieldriin μg/l 0,03 <0,003

Dikloorfluaniid μg/l 0,1 <0,01

Protsümidoon μg/l 0,1 <0,01

Trifluraliin μg/l 0,1 <0,01

Triallaat μg/l 0,1 <0,01

Trifluraliin 0,1 <0,01

Heptakloorepoksiid

(isomeeride summa)

ng/l 30 <0,003

Malatioon μg/l 0,1 <0,01

Klorotaloniil μg/l 0,1 <0,01

Kloorpürifoss μg/l 0,1 <0,01

Metüül-kloorpürifoss μg/l 0,1 <0,01

Vinklisoliin μg/l 0,1 <0,01

Propikonasool µg/l 0,1 <0,025

Lambda-tsühalotriin μg/l 0,1 <0,01

Alfa-tsüpermetriin μg/l 0,1 <0,025

Endosulfaansulfaat μg/l 0,1 <0,01

Protsümidoon μg/l 0,1 <0,01

Alfa-endosulfaan μg/l 0,1 <0,01

Tolüülfluaniid μg/l 0,1 <0,01

Beeta-endosulfaan μg/l 0,1 <0,01

Endriin μg/l 0,1 <0,01

Etüül-paratioon μg/l 0,1 <0,01

HCH, alfa μg/l 0,1 <0,01

HCH, beeta μg/l 0,1 <0,01

HCH, gamma

(Lindaan) μg/l 0,1 <0,01

Andmed: http://vtiav.sm.ee

25

Veevõrk

Veetorustikke on Käravete alevikus ca 3,52 km, millest ca 3,2 km rekonstrueeriti või rajati

2014. aastal. Vanemad veetorustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Torustike läbimõõt

on De32…90 ning materjaliks plast. Veevõrgu tehniline seisukord on valdavalt hea.

Ühisveevärgiga on liitunud ca 92% Käravete aleviku elanikest.

Ühisveevärgiga liitumise võimalus puudub Pargi tänav 15 ja 17 kinnistutel.

Tuletõrje veevarustus

Käravete alevikus nõuetekohased tuletõrjeveevõtukohad puuduvad. Vajadusel on võimalik

tuletõrjevett võtta Käravete paisjärvest. Vajalik on rajada nõuetekohane tuletõrjeveevõtukoht.

Kanalisatsioonivõrk

Aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1,665 km. Enamus torustikke on

rekonstrueeritud 2014. aastal ning tehniliselt heas seisukorras.

Käravete ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 46% aleviku elanikest. Kanalisatsioonivõrku on

vajalik laiendada Ambla teel, Oja teel ja Pargi teel.

Reoveepumplad

Käravete alevikus on kasutusel kaks reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega.

Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 4.6. Käravete aleviku reoveepumplad

Jrk

nr Reoveepumpla nimi

Tootlikkus, l/s Rajamise aeg Tehniline

seisukord 1. Ambla tee 2 RPJ 5 l/s; H=9 m 2014 Hea

2. Mõisa RPJ 3 l/s, H=13 m 2014 Hea

Reovee puhastusseadmed

Käravete aleviku reoveepuhastina on kasutusel kompaktpuhasti Raita PA 70 Multi, mis ehitati

2013. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 63 m3/d ja

orgaaniline koormus 630 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub

järgmistes etappides:

1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

a. treppvõre;

b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti.

2. bioloogiline puhastus:

a. bioprotsess;

b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus);

c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse.

Biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse kas läbi pinnasfiltri (34 m2, järelpuhastus) või otse

väljavoolu.

Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks.

Käravete aleviku reoveepuhasti heitvee suublaks on Ambla jõgi (VEE1084200). Ambla jõgi on

riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (MPS kood 4108420060000/001). Lubatud vooluhulk on

3200 m3 kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 2871 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei

ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Järgnevas tabelis on toodud puhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee

analüüside tulemused. Käravete reoveepuhastist väljuv heitvesi vastab nõuetele.

26

Tabel 4.7. Käravete reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee

analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

15.10.2024

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

19.11.2024

Heitvesi

07.01.2025

Heitvesi

01.04.2025

BHT7 mgO2/l 130 25 <1,0 <1,0 0,9

Heljum mg/l 340 35 11 23 2,9

Nüld mgP/l 147 60 42 23 35

Püld mgN/l 23 2 0,16 0,26 0,21

KHT mgO2/l 662 125 27 33 19

*Alus: veeluba nr L.VV/329600, andmed: analüüsiaktid

Sademeveekanalisatsioon

Käravete alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Käravete alevikku läbib Ambla

jõgi. Jägala-Käravete tee ääres on rajatud kraavid, mis paiknevad riigiomandis maal.

4.2.3. Ambla alevik

Veevarustus

Ambla aleviku veevarustus baseerub Ambla kooli puurkaevul (katastri nr 8252).

Ambla kooli puurkaev puuriti 1972. aastal ning selle sügavus on 75 meetrit. Puurkaevpumpla

rekonstrueeriti 2014. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus korrastati hoone, puurkaev ja

paigaldati uus toruarmatuur, membraanhüdrofoor (0,3 m3), uued elektri- ja

automaatikaseadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis on tagatud.

Pumpla territoorium ei ole piiratud aiaga.

Käesoleval ajal veetöötlusseadmeid paigaldatud ei ole, kuid vee kvaliteet on kõikuv. Vajalik on

paigaldada veetöötlusseadmed. Filtripesuvee ärajuhtimiseks on vajalik rajada ühendus

ühiskanalisatsiooniga.

Lubatud veevõtt on 6000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 4 732 m3.

Alevikus asub ka teine puurkaev katastri nr 8251, mis on reservis. Puurkaev on rajatud

1968. aastal. Puurkaevu sügavus on 180 m. Vett võetakse O-Ca põhjaveekihist. Puurkaev-

pumplale on vajalik rajada juurdepääsutee. Veetöötlus on vajalik rekonstrueerida ning

uuendada elektri- ja automaatikaosa.

Veevõrk

Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 4,2 km, mis on kogu ulatuses rajatud aastatel 2010 ja

2013. Torustike läbimõõt on De32…110 ning materjaliks plast. Veevõrgu tehniline seisukord on

hea.

Ambla ühisveevärgiga on liitunud ligikaudu 51% aleviku elanikest. Ühisveevärk puudub ligikaudu

pooltel elanikel, vajalik on veevõrgu laiendamine.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Ambla aleviku ühisveevärgist. Terviseameti 06.11.2025 üldhinnangu alusel on Ambla aleviku

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.8. Joogivee kvaliteet Ambla alevikus

27

Näitaja Ühik Piirnorm Ambla kool

14.05.2025

Ambla kool

29.10.2025 Lõhn lahjendusaste 1 1

Maitse lahjendusaste 1 1

Värvus mg/l Pt <2 <2

Hägusus NTU <0,3 0,3

Kaltsium mg/l 81,5

Kaalium mg/l 5,3

Magneesium mg/l 27,8

Raud µg/l 200 <30

pH ≥6,5≤9,5 7,3 7,3

Üldkaredus mmol/l 3,3

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 560 476

Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 0

Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta 0

<3

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Ambla alevikus on tuletõrjevett võimalik võtta 2013. aastal rajatud tuletõrje veevõtumahutist,

mille maht on 70 m3. Mahuti asub Ambla Lasteaed-Põhikooli läheduses Kooli tn ääres.

Veevõtukoht on tähistatud. Lisaks saab vajadusel vett võtta Ambla jõest (aastaringselt).

Vajalik on tuletõrjeveemahuteid juurde rajada.

Kanalisatsioonivõrk

Aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 4,6 km. Torustikud on rajatud aastatel 2010 ja

2013 ning tehniliselt heas seisukorras.

Ambla ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 51% aleviku elanikest. Suurel osal

reoveekogumisalal paiknevatest kinnistutest puudub võimalus ühiskanalisatsiooniga

liitumiseks.

Reoveepumplad

Ambla alevikus on kasutusel viis reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega.

Tabel 4.9. Ambla aleviku reoveepumplad

Jrk

nr

Reoveepumpla

nimi

Tootlikkus,

l/s Rajamise aeg

Tehniline

seisukord 1. Puhasti RPJ - 2013 Hea

2. Kooli tn RPJ - 2010 Hea

3. Pikk tn RPJ - 2010 Hea

4. Pikk tn 4 RPJ - 2010 Hea

5. Tapa mnt RPJ 3,5 l/s, H=11 m

2013 Hea

Reoveepuhasti

Ambla aleviku reoveepuhastiks on annuspuhasti Raita PA15, mis ehitati 2013. aastal.

Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 30 m3/d ja orgaaniline

koormus 350 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub järgmistes

etappides:

28

1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

a. treppvõre;

b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti.

2. bioloogiline puhastus:

a. bioprotsess;

b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus);

c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse.

Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks.

Ambla reoveepuhasti suublaks on Veski kraav (KKR kood VEE1084204), mis suubub Ambla

jõkke. Ambla jõgi on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (MPS kood 4108420060000/001).

Lubatud vooluhulk on 2000 m3 kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 4 697 m3 heitvett (ca

1174 m3 kvartalis). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Tabel 4.10. Ambla reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee

analüüsid

Komponen

t Ühik

Sissevool

15.10.202

4

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

27.08.202

4

Heitvesi

15.10.202

4

Heitvesi

07.01.202

5

Heitvesi

01.04.2025

BHT7 mgO2/l 670 25 5,1 1,3 6,9 7,3

Heljum mg/l 440 35 6,6 3,0 24 <2,0

Nüld mgP/l 138 60 8,9 53 26 29

Püld mgN/l 17 2 0,24 0,16 0,12 0,56

KHT mgO2/l 1400 125 70 47 50 54

*Alus: veeluba nr L.VV/329600, andmed: analüüsiaktid

Ambla reoveepuhasti tehniline seisukord on hea. Kanalisatsioonivõrgu laiendamisel on vajalik

reoveepuhastit laiendada.

Sademeveekanalisatsioon

Ambla alevikku läbib Ambla jõgi. Lisaks imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

4.2.4. Peetri alevik

Veevarustus

Peetri aleviku veevõrk baseerub Kultuurimaja puurkaevul (katastri nr 10050).

Puurkaev puuriti 1957. aastal ning selle sügavus on 55 meetrit. Puurkaevpumpla

rekonstrueeriti täielikult 2013. aastal. Lubatud veevõtt on 10 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti

puurkaevust vett 6 962 m3 vett.

Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis on tagatud. Pumplahoone on piiratud

aiaga.

Puurkaevpumpla on varustatud veetöötlusseadmega DUPLEX, mis koosneb kompressorist,

aeratsioonitorust ja filterkomplektist. Filtreid on kaks ja need töötavad paralleelselt.

Filtermaterjalina on kasutusel kvartsliiv ja õhuke kiht katalüütilist materjali Aquamandix. Filtrid

on roostevabast terasest, aeratsioonitoru PVC materjalist. Filtri veepuhastustoodang on ca 5

m3/h.

29

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Peetri aleviku ühisveevärgist. Terviseameti 27.10.2025 üldhinnangu alusel on Peetri aleviku

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.11. Joogivee kvaliteet Peetri alevikus

Näitaja Ühik Piirnorm Peetri lasteaed

07.05.2025

Peetri lasteaed

15.10.2025 Lõhn lahjendusaste - 1 1

Maitse lahjendusaste - 1 1

Värvus mg/l Pt - <2 <2

Hägusus NHÜ - <0,3 0,4

Raud μm/l 200 <30 <30

Kaltsium mg/l 92,6

Kaalium mg/l <4

Magneesium mg/l 24,8

pH ≥6,5≤9,5 7,4 7,3

Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 521

556

Üldkaredus mmol/l 3,8

Soole enterokokid PMÜ/100ml 0 0

0

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22 ºC

PMÜ/1 ml - 10 5

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veevõrk

Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 2,4 km, mis on suuremas osas rekonstrueeritud.

Rekonstrueeritud torustike läbimõõt on De25…110 ning materjaliks plast. Osaliselt on

veetorustikud amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.

Ühisveevärgiga on liitunud ca 93% Peetri aleviku elanikkonnast. Vajalik on rajada ühisveevärgi

liitumispunktid Jaani tn 1 ja 3, Kesk tn 23 ja Kalda tn 2a kinnistutele.

Tuletõrje veevarustus

Peetri aleviku tuletõrjeveevarustus on lahendatud keskuses paiknevate maa-aluste

tuletõrjemahutitega (3 x 50 m3), mis on varustatud eraldi De110 väljundtorude ja kolmetollise

ühendussõlmega (hüdrant puudub). Tuletõrje veevõtukoht paikneb aleviku keskel valla

halduskeskuse vastas üle maantee. Mahutid rajati 2013. aastal ning nende tehniline seisukord

on hea.

Vajalik on rajada tuletõrjeveemahutid Välja tn piirkonda.

Kanalisatsioonivõrk

Aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 2,9 km. Osaliselt on kanalisatsioonivõrk

rekonstrueeritud, kuid on ka amortiseerunud torustikke, mis vajavad rekonstrueerimist.

Peetri aleviku ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 90% aleviku elanikest. Vajalik on

rajada ühiskanalisatsiooni laiendada.

Reoveepumplad

Peetri alevikus on neli reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega.

30

Tabel 4.12. Peetri aleviku reoveepumplad

Reoveepumpla nimi Tootlikkus, l/s Rajamise aeg Tehniline seisukord

RP-1 - 2013 Hea

RP-2 - 2013 Hea

RP-3 - 2013 Hea

RP-4 - 2013 Hea

Reovee puhastusseadmed

Peetri alevikus on reoveepuhastina kasutusel kompaktpuhasti Raita PA30 Multi. Peetri aleviku

reoveepuhasti ehitati 2013. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline

koormus on 30 m3/d ja orgaaniline koormus 390 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus

reoveepuhastus toimub järgmistes etappides:

1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

a. treppvõre;

b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti.

2. bioloogiline puhastus:

a. bioprotsess;

b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus);

c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse.

Biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse kas läbi pinnasfiltri biotiiki või otse väljavoolu.

Biotiigi pindala on ca 1200 m2 ning seda kasutatakse vajadusel järelpuhastina pärast

mehaanilist ja bioloogilist puhastust.

Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks.

Peetri aleviku reoveepuhasti heitvee suublaks on Arukraav (VEE1124601). Arukraav suubub

Peetri peakraavi (MPS kood 6112460020000/001), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

Lubatud vooluhulk on 2760 m3 kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 6496 m3 (ca 1624 m3

kvartalis). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Tabel 4.13. Peetri asula puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Suurim lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

3.12.2024

Heitvesi

21.01.2025

Heitvesi

03.06.2025

BHT7 mgO2/l 40 1,6 16 3,3

Heljum mg/l 35 <2,0 26 16

Nüld mgP/l 27 11 51

Püld mgN/l 1,6 0,59 0,51

KHT mgO2/l 150 62 69 69

*Alus: veeluba nr L.VV/329364, andmed: analüüsiaktid

Peetri reoveepuhasti tehniline seisukord on hea ning käesoleval ajal investeeringute vajadust

ei ole.

Sademeveekanalisatsioon

Peetri alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Eramaadel on ka kraave.

4.2.5. Jõgisoo küla

Veevarustus

Jõgisoo küla veevõrk on ühendatud Ambla küla veevõrguga ning veevarustus baseerub Ambla

puurkaevul (vt p. 4.2.3).

31

Veevõrk

Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 0,336 km, mis on kogu ulatuses rekonstrueeritud

2025. aastal. Lisaks rajati veetorustik Ambla alevikuni veevarustuse tagamiseks Ambla

veevõrgust.

Ühisveevärgiga on liitunud 67% Jõgisoo küla elanikest.

Tuletõrje veevarustus

Jõgisoo külas on tuletõrjevett võimalik vajadusel võtta Ambla jõest. Vee kättesaadavus madala

veetaseme korral on halb. Samuti on talvel raskendatud ligipääs veevõtukohale. Vajalik on

rajada nõuetekohane tuletõrjeveevõtumahuti.

Kanalisatsioonivõrk

Jõgisoo küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud peamiselt küla keskuse korterelamud.

Kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1,336 km. Kanalisatsioonivõrk rekonstrueeriti 2025.

aastal. Tegemist on DE160 PVC torudega. Lisaks rajati survekanalisatsioonitorustik (De90PE)

Jõgisoo reoveepumplast kuni Ambla aleviku kanalisatsioonivõrguni Pikk tn 47 kinnistu juures.

Ühiskanalisatsiooniga on liitunud 67% Jõgisoo küla elanikest.

Reoveepumpla

Jõgisoo küla ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub üks reoveepumpla, mis on 2025. aastal

paigaldatud kompaktpumpla.

Reoveepuhasti

Jõgisoo reoveepuhasti jäi kasutusest välja 2025. aastal, mil Jõgisoo küla kanalisatsioonivõrk

ühendati Ambla kanalisatsioonivõrguga ning reovesi suunati puhastamiseks Ambla

reoveepuhastile. Jõgisoo reoveepuhasti on valla omandis. Vajalik on kasutusest väljajäänud

reoveepuhasti likvideerida.

Sademeveekanalisatsioon

Jõgisoo külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Eramaadel on ka kraave.

4.2.6. Imavere küla

Veevarustus

Imavere küla veevõrk baseerub Imavere puurkaevul (katastri nr 10349).

Puurkaev puuriti 1981. aastal ning selle sügavus on 43 meetrit. Puurkaevpumpla on täielikult

rekonstrueeritud (sh hoone, toruarmatuur, seadmestik ning elektri- ja automaatikaseadmed).

Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Veetöötlusseadmed puuduvad.

Lubatud veevõtt on 31 600 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 10 930 m3.

Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras.

Veevõrk

Imavere küla veetorustikud rekonstrueeriti 2015. aastal. Torustikke on kokku ca 4,537 km.

Torustike tehniline seisukord on hea.

Ühisveevärgiteenust kasutab 94% Imavere küla elanikest.

Joogivee kvaliteet

Terviseameti 28.10.2025 üldhinnangu alusel on Imavere küla ühisveevärgivee kvaliteet

vastav. Imavere külast võetud proovide analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis.

32

Tabel 4.14. Joogivee kvaliteet Imavere küla veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus

joogivees3

Imavere

põhikool

07.05.2025

Imavere

lasteaed

22.10.2025

Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 <0.05

Kloriid mg/l 250 21

Fluoriid mg/l 1,5 <0,15

Raud μg/l 200 <12 46

Kaltsium mg/l 85,3

Magneesium mg/l 27,8

Üldkaredus

(mg/ekv)

mg-ekv/l 3,4

Elekrijuhtivus

20°C juures

μS/cm 2500 579 590

pH 20°C juures 6,5-9,5 7,2 7,2

Nitraat mg/l 50 38

Nitrit mg/l 0,5 <0,01

Naatrium mg/l 200 9,7

Sulfaat mg/l 250 22

Mangaan μg/l 50 <3 <10

Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,1

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Soole

enterokokid

PMÜ/100 ml 0 0

0

Coli-laadsed

bakterid

PMÜ/100 ml 0 0

0

Kolooniate arv

22 °C

PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta

<3 0

Värvus Pt-Co ühik 2 <2

Hägusus NTU <0,3 0,4

Lõhn lahjendusaste 1 2

Maitse lahjendusaste 1 2

PAH-d summa μg/l 0,1 <0,05

Tsüaniid μg/l 50 <3

Kaalium mg/l <4

Trihalometaanid

e summa

μg/l 100

<1

1,2-dikloroetaan μg/l 3,0 <0,1

Benseen μg/l 1,0 <0,1

Tetrakloroeteen

ja trikloroeteen

μg/l 10 <0,1

Kaadmium μg/l 5,0 <0,2

Seleen μg/l 20 <2

Nikkel μg/l 20 <2

Kroom μg/l 50 <0,4

Plii μg/l 10 0,5

Antimon μg/l 10,0 <0,3

Arseen μg/l 10 0,3

Elavhõbe μg/l 1,0 <0,3

3 Alus: Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61

33

Näitaja Ühik Piirsisaldus

joogivees3

Imavere

põhikool

07.05.2025

Imavere

lasteaed

22.10.2025

Vask mg/l 2,0 0,019

Alumiinium μg/l 200 <8

Tolueen μg/l <0,2

Boor mg/l 1,5 0,009

Benso(a)püreen μg/l 0,010 <0.001

Kloorfenvinfoss μg/l 0,1 <0,01

Bromopropülaat μg/l 0,1 <0,01

Diasinoon μg/l 0,1 <0,01

Dieldriin μg/l 0,03 <0,003

Dikloorfluaniid μg/l 0,1 <0,01

Protsümidoon μg/l 0,1 <0,01

Trifluraliin μg/l 0,1 <0,01

Triallaat μg/l 0,1 <0,01

Heptakloor-

epoksiid

(isomeeride

summa)

ng/l

30 <0,003

Malatioon μg/l 0,1 <0,01

Klorotaloniil μg/l 0,1 <0,01

Kloorpürifoss μg/l 0,1 <0,01

Lambda-

tsühalotriin μg/l 0,1 <0,01

Endosulfaan-

sulfaat

μg/l 0,1 <0,01

Etüül-paratioon μg/l 0,1 <0,01

HCH, alfa μg/l 0,1 <0,01

HCH, beeta μg/l 0,1 <0,01

HCH, gamma

(Lindaan) μg/l 0,1 <0,01

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Imavere külas on tuletõrjevett võimalik vajadusel võtta kolmest kohast: Lasteaiatagusest

mahutist, Antsu-Mõmmimäe risti mahutist (rajatud 2015. aastal) või Soojuse tee 1 kinnistul

asuvast mahutist (rekonstrueeritud 2015. aastal).

Kanalisatsioonivõrk

Imavere külas on kokku ca 5,902 km ühiskanalisatsioonitorustikke. Kanalisatsioonivõrk on

suures osas rekonstrueeritud 2015. ja 2025. aastal ning on heas tehnilises seisukorras.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 95% Imavere küla elanikest.

Imavere reovee peapumpla rekonstrueeriti 2025. aastal.

Kodunurme teel on kaks reoveepumplat, mõlemad vajavad rekonstrueerimist.

Ülejäänud reoveepumplad on rajatud 2015. aastal ning nende tehniline seisukord on hea.

Reoveepuhasti

Imavere küla reoveepuhasti on annuspuhasti tehnoloogial baseeruv erilahendusega puhasti.

Reoveepuhasti ehitati 2015. aastal ning selle arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on

126 m3/d ja orgaaniline koormus 667 ie.

34

Reoveepuhasti koosneb:

• vastuvõtukambrist;

• kogumis-ühtlustusmahutist (60 m3);

• SBR mahutist (168 m3);

• mudamahutist 33 m3.

Mudamahuti täitumisel veetakse tihendatud sete edasiseks töötluseks Paide reoveepuhastile.

Reoveepuhasti juures on ka purgimissõlm, mis koosneb identifitseerimisseadmest,

vastuvõtutorust, võreseadmest (milles on käsivõre) ja purgla-pumplast. Pumpla on maa-alune

mahuti, mis paikneb uue puhastusseadme kõrval. Sõltuvalt purgitava materjali

reostuskoormusest on puhasti võimekus purgitavat reovett käidelda maksimaalselt 5 m3/d,

purgimispumpla suurus on 10 m3.

Imavere puhasti heitvee suublaks on veekogu KKR koodiga VEE1084200 (nimi teadmata), mis

suubub Navesti jõkke. Navesti jõgi (MPS kood 6113160020000/001) on riigi poolt korras-

hoitav ühiseesvool. Lubatud vooluhulk on arvestuslikult 7900 m3/kvartalis. 2024. aastal juhiti

suublasse 13 245 m3 heitvett (ca 3 311 m3/kvartalis). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa

suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Tabel 4.15. Imavere reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

21.10.202

4

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

27.08.

2024

Heitvesi

22.10.

2024

Heitvesi

14.01.

2025

Heitvesi

01.04.

2025

BHT7 mgO2/l 320 25 <3 1,3 1,6

Heljum mg/l 270 35 6,1 7,0 <2

Nüld mgP/l 98 60 6,1 11 9,5

Püld mgN/l 10 2 0,23 2,0 0,62

KHT mgO2/l 1300 125 18 39 38

Fenool μg/l <1,5

o-kresool (2-

metüülfenool) μg/l

<1,5

p,m-kresool (4 ja

3-metüülfenool μg/l

<1,5

2,3-dimetüülfenool μg/l <1,5

2,6-dimetüülfenool μg/l <1,5

3,4-dimetüülfenool μg/l <1,5

3,5-dimetüülfenool μg/l <1,5

1-aluselised

fenoolid μg/l

0,10 -

2-aluselised

fenoolid μg/l

15 -

2,5-

dimetüülresortsiin μg/l

<5

5-metüülresortsiin μg/l <5

Resortsiin μg/l <5

*Alus: veeluba nr L.VV/329421, andmed: analüüsiaktid

Imavere reoveepuhasti tehniline seisukord on hea.

35

Sademeveekanalisatsioon

Imavere küla lääneosas on maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala (MPS kood

6113160020050/001 Paia), maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood 6113160020050/001)

ulatub Kamseni teele. Maaparandussüsteemi eesvoolu juhitakse peamiselt Kamseni tee ja

Antsu tee äärsete kraavide vesi. Kraavide valgala on ca 7,56 ha.

Lisaks imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

4.2.7. Käsukonna küla

Veevarustus

Käsukonna küla veevõrk baseerub Käsukonna puurkaevul (katastri nr 25491).

Puurkaev puuriti 2009. aastal ning selle sügavus on 30 meetrit. Puurkaevpumpla rajati 2009.

aastal ning on rahuldavas tehnilises seisukorras. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50

meetrit. Pumpla territoorium ei ole piiratud aiaga.

Veetöötlemiseks kasutatakse veetöötlusseadmeid EURA 50 DUPLEX raua- ja

mangaaniärastuseks. Uuendamist vajab automaatika ning SCADA.

Lubatud veevõtt on 8 400 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 2 647 m3 vett.

Veevõrk

Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 1,4 km, mis on kogu ulatuses rajatud aastatel 2009-

2011. Torustike läbimõõduks on De32…75 mm ning materjaliks plast. Veevõrgu tehniline

seisukord on hea.

Ühisveevärgiga on liitunud 91% Käsukonna küla elanikest.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Käsukonna küla ühisveevärgist. Terviseameti 06.11.2025 üldhinnangu alusel on Käsukonna küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.16. Joogivee kvaliteet Käsukonna külas

Näitaja Ühik Piirnorm Käsukonna küla

elamu 30.10.2025 Lõhn lahjendusaste 1

Maitse lahjendusaste 1

Värvus mg/l Pt 3

Hägusus NTU 0,3

Kaltsium mg/l 123

Kaalium mg/l <4

Magneesium mg/l 23,7

Raud µg/l 200 50

pH ≥6,5≤9,5 6,9

Üldkaredus mmol/l 4,1

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 629

Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta <3

Andmed: http://vtiav.sm.ee

36

Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjeveevõtuks on rajatud maa-alused mahutid, mille maht on 50 m3. Mahutid asuvad

Käsukonna tee 14 kinnistul. Käsukonna tee 16a kinnistul paiknevad mahutid ei pea vett ning

vajavad rekonstrueerimist.

Kanalisatsioonivõrk

Ühiskanalisatsioon on rajatud aastatel 2009-2011. Kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1,1

km ja selle tehniline seisukord on hea.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutavad 84% Käsukonna küla elanikest.

Reoveepumplad

Käsukonna küla ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub üks reoveepumpla, mis asub reovee-

puhasti juures. Pumpla vajab rekonstrueerimist.

Reovee puhastusseadmed

Käsukonna küla reoveepuhastina on kasutusel Bioclere B-350 tüüpi nõrgbiofilterpuhasti. Lisaks

kuulub reoveepuhasti koosseisu kaks biotiiki (kogupindalaga 980 m2). Reoveepuhasti oli algselt

kasutusel Imaveres, kuid teisaldati hiljem Käsukonna külla. Reoveepuhasti tehniline seisukord

on halb (mahutite seinad on katki jms). Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline

koormus on 87 m3/d ja orgaaniline koormus 350 ie.

Käsukonna küla reoveepuhasti heitvee suublaks on Tammeküla oja (VEE1126200) ning sealt

edasi Risti-Keskuse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood: 6112590020050/005). Lubatud

vooluhulk on 1300 m3 kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 2559 m3 heitvett. Vee-ettevõtte

hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Tabel 4.17. Käsukonna reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva

heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

21.10.2024

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

13.08.2024

Heitvesi

21.10.2024

Heitvesi

18.03.2025

Heitvesi

01.04.2025

BHT7 mgO2/l 260 40 8,8 21 23 20

Heljum mg/l 310 35 10 42 13 25

Nüld mgP/l 160 42 88 48 35

Püld mgN/l 14 10 5,4 7,2 4,5

KHT mgO2/l 490 150 68 43 110 95

*Alus: veeluba nr L.VV/329421, andmed: analüüsiaktid

Käsukonna reoveepuhasti on amortiseerunud, peamiselt toimub reovee puhastamine

biotiikides. Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist, biotiigid puhastamist.

Sademeveekanalisatsioon

Käsukonna külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Küla on ümbritsetud

maaparandussüsteemidest.

4.2.8. Päinurme küla

Veevarustus

Päinurme küla veevõrk baseerub Päinurme asula puurkaevul (katastri nr 24486).

Puurkaev puuriti 2008. aastal ning selle sügavus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla hoonesse on

2009. aastal paigaldatud veetöötlusseadmed rauaärastamiseks (ARS650 Duplex).

37

Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit.

Lubatud veevõtt on 12 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 3 802 m3 vett.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Päinurme küla ühisveevärgist. Terviseameti 06.11.2025 üldhinnangu alusel on Päinurme küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.18. Joogivee kvaliteet Päinurme külas

Näitaja Ühik Piirnorm Päinurme elamu

30.10.2025 Lõhn lahjendusaste 1

Maitse lahjendusaste 1

Värvus mg/l Pt 8

Hägusus NTU <0,3

Kaltsium mg/l 108

Kaalium mg/l <4

Magneesium mg/l 24,4

Raud µg/l 200 44

pH ≥6,5≤9,5 7,1

Üldkaredus Mmol/l 3,6

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 558

Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta 0

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veevõrk

Päinurme külas on kokku ca 2,134 km ühisveevärgi torustikke. Torustikud rekonstrueeriti

aastatel 2012-2013.

Ühisveevärgiteenust kasutab 83% Päinurme küla elanikest.

Tuletõrje veevarustus

Päinurme külas on tuletõrjevee võtmiseks kaks veemahutit – Meierei tn 8 ja Männi tn 6 -

mille kummagi maht on 108 m3. Üks mahuti on raudbetoonist ja teine klaasplastist. Meierei tn

8 veemahutist on rajatud torustik Päevakeskuseni. Päevakeskuse kõrvale on rajatud

kuivhüdrant.

Kanalisatsioonivõrk

Päinurme külas on ca 2,262 km ühiskanalisatsioonitorustikke. Päinurme küla

kanalisatsioonivõrk on suures osas rekonstrueeritud 2013. aastal. Rekonstrueerimist vajavad

kanalisatsioonitorustikud Kirsi tn piirkonnas.

Kanalisatsioonivõrgus töötab kaks reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega.

Reoveepumplad on rajatud 2013. aastal ning nende tehniline seisukord on rahuldav.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 83% Päinurme küla elanikest.

Reovee puhastusseadmed

Päinurme küla reoveepuhastina on kasutusel kompaktpuhasti Raita PA25 Multi. Reoveepuhasti

ehitati 2012. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 25 m3/d

38

ja orgaaniline koormus 175 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub

järgmistes etappides:

1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

a. treppvõre;

b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti.

2. bioloogiline puhastus:

a. bioprotsess;

b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus);

c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse.

Biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse kas läbi pinnasfiltri või otse väljavoolu.

Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks.

Päinurme reoveepuhasti heitvee suublaks on Pendi peakraav (KKR kood VEE1033300, MPS

kood 2103330020000/001). Pendi peakraav on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

Lubatud vooluhulk on 7300 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 3 747 m3 heitvett. Vee-

ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Tabel 4.19. Päinurme reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee

analüüsid

Komponen

t Ühik

Sissevool

21.10.202

4

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

27.08.2024

Heitvesi

22.10.2024

Heitvesi

21.01.2025

Heitvesi

01.04.2025

BHT7 mgO2/l 430 40 4,5 4,0 <1,0 <1,0

Heljum mg/l 520 35 8,0 11 3,0 <2,0

Nüld mgP/l 51 50 21 7,4 54

Püld mgN/l 5,4 1,5 3,9 0,15 0,21

KHT mgO2/l 840 150 56 29 25 45

*Alus: veeluba nr L.VV/328962, andmed: analüüsiaktid

Päinurme reoveepuhasti tehniline seisukord on hea.

Sademeveekanalisatsioon

Päinurme külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Külast ida pool paiknevad

maaparandussüsteemid, sh Pendi peakraav (MPS kood 2103330020000/001), mis on riigi poolt

korrashoitav ühiseesvool.

4.2.9. Koigi küla

Veevarustus

Koigi küla veevõrk baseerub Koigi puurkaevul (katastri nr 13434).

Puurkaev puuriti 1990. aastal ning selle sügavus on 90 meetrit. Puurkaevpumpla hoonesse on

2013. aastal rauaärastamiseks paigaldatud veetöötlusseadmed (ARS 500 Duplex, 5 m3/h).

Puurkaevpumpla rekonstrueeriti täielikult 2013. aastal, mille raames ehitati puurkaevu päise

ümber uus tehnohoone. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevu

sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit.

Lubatud veevõtt on 30 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 9 050 m3.

39

Veevõrk

Koigi küla veetorustikud rekonstrueeriti aastatel 2012-2013. Torustike tehniline seisukord on

hea. Rekonstrueerimist vajavad torustikud Rohelisel tänaval.

Ühisveevärgiteenust kasutab 80% Koigi küla elanikest.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

Koigi küla ühisveevärgist. Terviseameti 07.01.2025 üldhinnangu alusel on Koigi küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.20. Joogivee kvaliteet Koigi külas

Näitaja Ühik Piirnorm Koigi Kool

15.10.2025 Lõhn lahjendusaste 1

Maitse lahjendusaste 1

Värvus mg/l Pt <2

Hägusus NTU <0,3

Raud µg/l 200 <30

pH ≥6,5≤9,5 7,3

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 537

Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta 0

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Koigi külas on tuletõrjevee võtmiseks kolm veemahutit, mille mahud on 100, 108 ja 150 m3.

Mahutid on raudbetoonist. Vajalik on rajada tuletõrjeveemahuti piirkonda, kus

tuletõrjeveevarustus ei vasta nõuetele.

Kanalisatsioonivõrk

Koigi küla kanalisatsioonivõrk on rekonstrueeritud 2013. aastal ning seega heas tehnilises

seisukorras.

Rohelisel tänaval on isevoolne kanalisatsioon amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist,

samuti on vajalik rekonstrueerida reoveepumpla RP-2 survekanalisatsioon kuni

reoveepuhastini.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 82% Koigi küla elanikest.

Reoveepumplad

Koigi külas on kolm reoveepumplat (üks reoveepumplatest on valla omandis, ülejäänud

kuuluvad AS-ile Paide Vesi). Tegemist on kompaktpumplatega. Reoveepumplad on rajatud

2013. aastal ning nende tehniline seisukord on hea.

Reoveepuhasti

Kasutusel on kompaktpuhasti Raita PA50 Multi. Koigi küla reoveepuhasti ehitati 2012. aastal.

Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 50 m3/d ja orgaaniline

koormus 417 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub järgmistes

etappides:

1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

40

a. treppvõre;

b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti.

2. bioloogiline puhastus:

a. bioprotsess;

b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus);

c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse.

Biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse kas läbi pinnasfiltri biotiiki või otse väljavoolu.

Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks.

Reoveepuhasti on ühendatud AS Paide Vesi kaugjälgimise süsteemiga.

Koigi reoveepuhasti suublaks on Pendi peakraav (KKR kood VEE1033300, MPS kood

2103330020000/001). Pendi peakraav on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Lubatud

vooluhulk on 14 600 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 9 058 m3 heitvett.

Tabel 4.21. Koigi reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee

analüüsid

Komponen

t Ühik

Sissevool

21.10.202

4

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

13.08.2024

Heitvesi

21.10.2024

Heitvesi

14.01.2025

Heitvesi

06.05.2025

BHT7 mgO2/l 140 25 3,7 3,9 <1,0 2,5

Heljum mg/l 130 35 2,0 7,7 5,0 10

Nüld mgP/l 77 60 8,9 27 14 37

Püld mgN/l 7,6 2 0,45 0,23 0,25 0,17

KHT mgO2/l 370 125 32 27 38 49

*Alus: veeluba nr L.VV/328962, andmed: analüüsiaktid

Koigi reoveepuhasti tehniline seisukord on hea, kuid vajalik on paigaldada mudamahuti.

Sademeveekanalisatsioon

Koigi külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Küla idaosa on osaliselt hõlmatud

maaparandussüsteemidega. Küla lõunaosa läbib Neeva kanal (MPS kood

6112590020000/001), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

4.2.10. Veevõrguga ühendatud väiksemad alad

Järva valla territooriumil on mõned alla 50 elanikuga külad, kus käesoleval ajal on olemas

veevõrk, mida opereerib AS Paide Vesi.

Tabel 4.22. AS Paide Vesi opereeritavad alla 50 tarbijaga süsteemid

Asula Puurkaevu ja

veetorustike

tehniline seisukord

Tarbijate arv Tulevikuplaan

Sõrandu küla Veevarustus

baseerub

puurkaevul katastri

nr 10029.

Puurkaevpumpla

rekonstrueeriti

2019. aastal.

Paigaldatud on

Tarbijate arv on 40.

Veevõrguga on

ühendatud 7

ühepereelamut ja 2

kortermaja.

Sõrandu külas jääb vee-

ettevõte veevõrku

opereerima.

41

rauaärastusfilter

DAC-120.

Torustikud on

osaliselt

rekonstrueeritud.

Sääsküla küla

Veevarustus

baseerub

puurkaevul katastri

nr 17077.

Puurkaevpumpla ja

veetorustik on

amortiseerunud.

Tarbijate arv on 15.

Veevõrguga on

ühendatud 5

ühepereelamut.

Vee-ettevõte lõpetab

tulevikus veevõrgu

opereerimise. Veevõrgu

opereerimiseks

moodustada

ühistu/mittetulundusühistu.

Veevarustus

baseerub

puurkaevul katastri

nr 17078.

Puurkaevpumpla ja

veetorustik on

amortiseerunud.

Tarbijate arv on 3.

Veevõrguga on

ühendatud 1

kortermaja.

Veevõrgu opereerimise

peaks vee-ettevõttelt üle

võtma korteriühistu.

Roosna küla

Veevarustus 2

veevõrguna:

Puurkaev 6466 –

puurkaevpumpa on

amortiseerunud,

lagunemisohus,

veetorustikud

suuremas osas

rekonstrueeritud. on

kehva kvaliteediga.

Paigaldatud

rauaärastusfilter

DAC-120. Põhjavesi

Varad kuuluvad

vallale.

Tarbijate arv 36.

Veevõrguga on

ühendatud 3

ühepereelamut, 5

kortermaja ja

töökoda

Puurkaevu 6466 piirkonnas

jääb vee-ettevõte veevõrku

opereerima.

Veetöötlusjaama on vajalik

paigaldada SCADA.

Puurkaev katastri nr

7566 –

puurkaevpumpla ja

veetorustiku

tehniline seisukord

on rahuldav.

Tarbijate arv on 11.

Veevõrguga on

ühendatud 5

ühepereelamut.

Vee-ettevõte lõpetab

tulevikus veevõrgu

opereerimise. Veevõrgu

opereerimiseks moodustada

ühistu

Taadikvere küla Veevõrgus olev

pumbaruum on

sademete rohkel

perioodil poolest

saati vett täis.

Veemõõtja ei tööta

korrektselt.

Aegajalt on

probleeme

veevõrgu rõhuga.

Tarbijate arv 35.

Veevõrguga on

ühendatud 3

kortermaja.

Taadikveres jääb vee-

ettevõte veevõrku

opereerima.

42

Järva Vallavalitsuse ettepanekul jääks 30 - 50 tarbijaga väikesed veevõrgud vee-

ettevõtete opereerida. Alla 30 tarbijaga veevõrkude puhul teeb vallavalitsus ettepaneku

alustada läbirääkimisi korteriühistutega (kui süsteemid on ainult ühe korterelamu

teenindamiseks) süsteemide ülevõtmiseks ja edaspidiseks majandamiseks. Alla 30

tarbijaga veevõrkude, kus süsteemid teenindavad paari lähedal asetsevat

individuaalelamut ning korterelamut, teeb vallavalitsus ettepaneku moodustada veeühistu

või MTÜ süsteemide ülevõtmiseks ja edaspidiseks majandamiseks.

43

4.3. AS JÄRVA HALDUS TEENINDUSPIIRKOND

4.3.1. Koeru alevik

Veevarustus

Koeru alevikus on 3 puurkaevpumplat, millest põhipumplana on kasutusel üks. Koeru

puurkaevpumplad on:

• Paide tee 7a puurkaevpumpla (katastri nr 10364),

• Rakke tee 3a puurkaevpumpla (katastri nr 10359).

• Paide tee 24a puurkaevpumpla (katastri nr 10360),

Paide tee 7a puurkaev (katastri nr 10364) puuriti 1969. aastal ning selle sügavus on 90

meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Lubatud veevõtt on 58 400 m3

aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 44 174 m3.

Rakke tee 3a puurkaev (katastri nr 10359) puuriti 1961. aastal ning selle sügavus on 85

meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 on meetrit. Lubatud veevõtt on 18 252 m3

aastas. 2024. aastal puurkaevust vett ei võetud.

Paide tee 24a puurkaev (katastri nr 10360) puuriti 1955. aastal ning selle sügavus on 80

meetrit. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus

on 50 meetrit. Puurkaevpumpla töös häireid esinenud ei ole. Lubatud veevõtt on 7300 m3

aastas. 2024. aastal puurkaevust vett ei võetud.

Veetöötlus

Koeru Paide tee 7a puurkaevu (katastri nr 10364) põhjavee töötlemiseks on kasutusel

veetöötlusseadmed rauaärastamiseks projekteeritud jõudlusega 21,3 m3/h. Veetöötlust

uuendati 2014. aastal.

Veevõrk

Koeru aleviku veevõrk on enamasti rekonstrueeritud ja rajatud aastatel 2011 – 2012, Paide

tee torustikud on rekonstrueeritud 2024. aastal. Nende torustike tehniline seisukord on hea.

Rekonstrueerimist vajavad veetorustikud E. Viiralti tänaval. Veevõrk vajab laiendamist Kaera

tänaval ja Raja tänava piirkonnas.

Ühisveevärgiteenust kasutab 90% Koeru aleviku elanikest.

Joogivee kvaliteet

Järgnevas tabelis on toodud 2025. aastal teostatud joogivee kontrolli analüüside tulemused,

mis on võetud Koeru aleviku ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on

Koeru aleviku ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.23. Joogivee kvaliteet Koeru alevikus

Näitaja Ühik Piirnorm Koeru

lasteaed

02.01.20

25

Koeru

Keskkool

11.03.202

5

Koeru

Keskkool

17.09.202

5

Koeru

Keskkool

19.11.202

5 Lõhnaläve indeks TON - 1 1 1 1

Maitseläve indeks TFN - 1 1 1 1

Värvus mg/l Pt - <2 <2 <2 <2

Hägusus NHÜ - <0.5 <0.5 <0,5 <0,3

pH ≥6,5≤9,5 7,4 7,4 7,2

Elektrijuhtivus μS cm-1

20˚C 2500 490 520 560 569

Ammoonium mg/l 50 <0,01 <0,05

Mangaan µg/l 50 <10

44

Raud µg/l 200 <20 38

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

Soole

enterokokid PMÜ/100ml 0 0

Kolooniate arv 22

ºC PMÜ/1 ml - 0 0 20 16

Pestitsiidide

summa µg/l 0,50 Ei leitud

Oksüdeeritavus mgO2/l 5,0 <1

Nitrit mg/l 0,5 <0,01

Tsüaniid µg/l 50 <3

Fluoriid mg/l 1,5 0,18

Kloriid mg/l 250 6,8

Nitraat mg/l 50 18

Sulfaat mg/l 250 28

Naatrium mg/l 200 4,1

Alumiinium µg/l 200

<50

Antimon µg/l 10,0

0,061

Arseen µg/l 10

0,17

Boor mg/l 1,5

<0,02

Kaadmium µg/l 5,0

<0,01

Kroom µg/l 50

<0,05

Mangaan µg/l 50

<10

Nikkel µg/l 20

1,9

Plii µg/l 10

0,83

Seleen µg/l 20

0,59

Vask µg/l 2,0

0,0053

Elavhõbe µg/l 1,0

<0,005

Benseen µg/l 1,0

<0,06

45

Bromodikloromet

aan

µg/l

<0,1

Dibromokloromet

aan

µg/l

<0,1

1,2-dikloroetaan

µg/l 3,0

<0,1

Tetrakloroeteen µg/l

<0,1

Tribromometaan µg/l

<0,1

Trikloroeteen

µg/l

<0,1

Triklorometaan

(kloroform)

µg/l

<0,03

Tetrakloroeteen

ja trikloroeteen

µg/l 10

Ei leitud

Trihalometaanide

summa

µg/l 100

Ei leitud

Benso(a)püreen µg/l 0,010

<0,002

Benso(b)-

fluoranteen

µg/l

<0,002

Benso(k)-

fluoranteen

µg/l

<0,002

Benso(1,2,3

c,d)püreen

µg/l

<0,002

PAH-d summa µg/l 0,1

Ei leitud

Ametrüün µg/l 0,1

<0,01

Amidosulfuroon µg/l 0,1

<0,01

Atseetamipriid µg/l 0,1

<0,001

Bentasoon µg/l 0,1

<0,02

Desetüül-atrasiin µg/l 0,1

<0,004

Diflubensuroon µg/l 0,1

<0,01

Diflufenikaan µg/l 0,1

<0,01

Diklorofoss µg/l 0,1

<0,003

Dikloroprop-P µg/l 0,1

<0,02

Dimeteenamiid-P µg/l 0,1

<0,005

Dimetoaat µg/l 0,1

<0,003

Dimoksüstrobiin µg/l 0,1

<0,001

46

Diuroon µg/l 0,1

<0,01

Ethopropos µg/l 0,1

<0,01

Etofeenproks µg/l 0,1

<0,005

Fenpropidiin µg/l 0,1

<0,003

Fenpüroksimaat µg/l 0,1

<0,01

Fluroksüpüür µg/l 0,1

<0,02

Imidaklopriid µg/l 0,1

<0,01

Isoprokarb µg/l 0,1

<0,001

Isoproturoon µg/l 0,1

<0,001

Kinoksüfeen µg/l 0,1

<0,002

Kloormekvaat-

kloriid

µg/l 0,1

<0,002

Klopüraliid µg/l 0,1

<0,02

Kloridasoon µg/l 0,1

<0,005

Kloridasoon-

desfenüül

µg/l 0,1

<0,04

Kloroksuroon µg/l 0,1

<0,001

Klorotoluroon µg/l 0,1

<0,001

Klotianidiin µg/l 0,1

<0,005

Linuroon µg/l 0,1

<0,005

Malatioon µg/l 0,1

<0,005

MCPA µg/l 0,1

<0,02

Mepikvaatkloriid µg/l 0,1

<0,002

Metabenstiasuro

on

µg/l 0,1

<0,001

Metasakloor µg/l 0,1

<0,002

Metiokarb µg/l 0,1

<0,002

Metobromuroon µg/l 0,1

<0,01

Metoksuroon µg/l 0,1

<0,001

47

Monolinuroon µg/l 0,1

<0,005

Napropamiid µg/l 0,1

<0,001

Nikosulfuroon µg/l 0,1

<0,005

Ometoaat µg/l 0,1

<0,001

Pinoksadeen µg/l 0,1

<0,005

Propakvisatop µg/l 0,1

<0,005

Propamokarb-

hüdrokloriid

µg/l 0,1

<0,001

Püridabeen µg/l 0,1

<0,005

Simasiin µg/l 0,1

<0,003

Spiroksamiin µg/l 0,1

<0,003

Tebukonasool µg/l 0,1

<0,002

Teflubensuroon µg/l 0,1

<0,003

Terbutriin µg/l 0,1

<0,005

Tiaklopriid µg/l 0,1

<0,001

Tiametoksaam µg/l 0,1

<0,003

Triadimenool µg/l 0,1

<0,005

Tritosulfuroon µg/l 0,1

<0,01

Tsübutriin µg/l 0,1

<0,001

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevarustus

Koeru aleviku tuletõrjeveemahutid vajavad rekonstrueerimist. Vajalik on rajada

tuletõrjeveemahutid piirkondades, kus tuletõrjeveega varustatus on puudulik.

Kanalisatsioonivõrk

Koeru aleviku kanalisatsioonivõrk on enamasti rekonstrueeritud ja rajatud aastatel 2011-

2012, Paide tee torustikud on rekonstrueeritud 2024. aastal. Nende torustike tehniline

seisukord on hea. Rekonstrueerimist vajavad veetorustikud E. Viiralti tänaval.

Kanalisatsioonivõrk vajab laiendamist Kaera tänaval ja Raja tänava piirkonnas.

Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 84% Koeru aleviku elanikest.

Reoveepumplad

48

Koeru ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub 10 reoveepumplat. Tegemist on

kompaktpumplatega. Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 4.24. Koeru reoveepumplad

Jrk

nr

Reoveepumpla

nimi Tootlikkus, m3/h Rajamise aeg

Tehniline

seisukord 1. RP-Sõpruse Andmed puuduvad 2012 Hea

2. RP- Reoveepuhasti

Andmed puuduvad 2002 Rahuldav

3. RP-Heitvesi Andmed puuduvad 2002 Rahuldav

4. RP-Töökoja Andmed puuduvad 2012 Hea

5. RP-Küti Andmed puuduvad 2012 Hea

6. RP-Väinjärve

tee Andmed puuduvad 2012 Hea

7. RP-Põllu Andmed puuduvad 2012 Hea

8. RP-Jaani Andmed puuduvad 2012 Hea

9. RP-Rakke tee Andmed puuduvad 2012 Hea

10. RP-Tiigi Andmed puuduvad 2012 Hea

Reovee puhastusseadmed

Koeru reoveepuhasti rekonstrueeriti aastatel 2013-2014. Tegemist on läbivoolurežiimi

tehnoloogial põhineva aktiivmudapuhastiga, mille maksimaalne hüdrauliline jõudlus on 264

m3/d ja maksimaalne reostuskoormus 126 kg BHT7/d ehk 2100 ie-d).

Reoveepuhasti koosseisu kuulub:

• peapumpla ja purgimissõlm;

• võreseade;

• liivapüünis;

• aerotank; • mudatihendi;

• mudatahendaja.

Tahendatud reoveesete transporditakse Väätsa prügilasse.

Heitvee suublaks on Rõhu peakraav (KKR kood VEE1032000, MPS kood 2103200020000/001).

Rõhu peakraav on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Lubatud vooluhulk on 82 000 m3 aastas.

2024. aastal juhiti suublasse 41 936 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse

juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Koeru reoveepuhasti heitvee kvaliteet

nõuetele. Koeru reoveepuhasti ehituskonstruktsioonide seisukord on hea, tehnoloogilised

seadmed vajavad uuendamist.

49

Tabel 4.25. Koeru puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponen

t Ühik

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

07.08.2024

Heitvesi

30.10.2024

Heitvesi

12.03.2025

Heitvesi

14.05.2025

pH pH ühik 7,4 7,3 7,1 7,1

BHT7 mgO2/l 25 12 6,9 15 10

Heljum mg/l 35 34 13 35 8,3

Nüld mgP/l 60 9,1 23 60 5,0

Püld mgN/l 2 1,7 0,75 0,96 0,37

KHT mgO2/l 125 68 67 79 62

*Alus: veeluba nr L.VV/327188, andmed: analüüsiaktid

Sademeveekanalisatsioon