Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Kohtla-Järve Linnavalitsus

[email protected]

Teie 02.02.2026 nr 6-1/375

Meie 03.03.2026 nr 9.3-1/25/8067-3

Ettepanekud Kohtla-Järve linna Järve

linnaosa üldplaneeringu

lähteseisukohtadele ja KSH

programmile

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg 2 ettepanekute

esitamiseks Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohad ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi. Kohtla-Järve linna Järve

linnaosa üldplaneeringu ja KSH koostamise algatati Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.09.2025

otsusega nr 230.

Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu eesmärk on määratleda kogu Järve linnaosa

territooriumi ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused, täpsustada maakasutuse ja

ehitamise tingimusi ning kujundada linnaosa mitmekesiseks ja atraktiivseks elamis-, ettevõtlus-

ja tööstuspiirkonnaks. Planeeringuala piir ühtib Järve linnaosa piiriga. Planeeringuala suurus on

ca 2157 ha.

Üldplaneeringu KSH raames hinnatakse muuhulgas mõju inimese tervisele, pinnasele,

veekvaliteedile, müra tekkele ja õhukvaliteedile. Samuti hinnatakse tööstusarengust tulenevate

häiringuid ja kumulatiivseid mõjusid tootmis- ja elamualade piirialadel.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähelepanu järgnevale:

 Joogivee kvaliteet Lähtuvalt veeseaduse § 148 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmiseks või

joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi

halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud. Sellest

tulenevalt tuleks vältida ehitiste planeerimist veehaarete sanitaarkaitsealadele.

Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet uute salvkaevude rajamist

joogiveeallikatena.

 Supluskohad Kohtla-Järve Järve linnaosas on elanike seas populaarne koht suplemiseks Rahvapargi

supluskoht, mille suplusvee kvaliteeti on kohaliku omavalitsuse üksus ka seiranud. Amet

soovitab kaaluda maa-alale supluskoha juhtotstarbe määramist ning arvestada

sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“

nõudeid, et tagada suplejatele ohutud tingimused.

2(3)

 Müratundlikud alad

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemed on

sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.

Planeerimisel tuleks arvestada olemasolevate ja planeeritavate maanteedega,

tootmishoonete ja muude müra- ja saasteallikatega ning paigutada müra- ja

saastetundlikud objektid (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud)

neist piisavalt kaugele, tagamaks müra normtasemetele vastavus.

Varasemale kogemusele tuginedes juhib amet tähelepanu, et äritegevuse (nt autopesulad,

tehnoseadmed, kauba laadimis- ja teenindustegevus) ja tootmistegevusega võib

kaasneda müra, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra keeruline hinnata

(müra muutlik iseloom ja erinevate tegevuste koosmõju) ja häiringuid võib esineda ka

normtasemetele vastavuse korral. Seetõttu tuleb ennetada konfliktseid olukordi ning

vältida müraallikate ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist.

Vajadusel kavandada leevendusmeetmeid, sh piisavad puhveralad müraallikate ja

müratundlike alade vahele (nt haljasala või müra suhtes vähem tundlike hoonete ala).

Arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel

praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga.

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61

„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid.

Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003

„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Amet soovitab kaaluda välismüra

kaardistamise läbiviimist Kohtla-Järve linna Järve linnaosa territooriumil, et kontrollida

mürakategooriate vastavust tegelikule olukorrale. Mürakaardistamise tulemused oleks

abiks ka piirkonna ruumilisel planeerimisel ja arenduste suunamisel.

 Radoon

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub Kohtla-Järve

linn kõrgendatud radooniriskiga piirkonnas. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et

radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes võib radoon põhjustada riski tervisele. Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist

planeeringualal teostada radoonitaseme mõõtmised ning vajadusel järgida EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ sätestatud nõudeid.

 Valgus ja insolatsioon

Kõrgemate hoonete ning olemasolevate hoonete vahetusse lähedusse uute hoonete

rajamisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Uute kergliiklusteede planeerimisel arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel

kavandada leevendavaid meetmeid. Samuti võivad põhjustada häiringut

tootmisterritooriumite ja spordiväljakute valgustatud alad.

 Kaitsevööndid

Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel lähtuda põhimõttest, et

kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeerita uusi

elamuid ega sotsiaalobjekte.

3(3)

 Õhukvaliteet

Lasteasutused ja teised üldkasutatavad hooned rajada eemale olemasolevatest ning

võimalikest reostusallikatest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisu Tamm

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

554 8431 [email protected]