Edastuskiri

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Kaasatav asutus

Meie 02.03.2026 nr 15-1/800

Keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise otsuse eelnõu

edastamine:

Pärnamäe küla, Aavikusauna

katastriüksuse (89001:010:4510)

detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Lugupeetud kaasatav asutus

Edastame Teile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6

alusel seisukoha võtmiseks detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos KSH eelhinnanguga Viimsi vallas, Pärnamäe

külas, Aavikusauna katastriüksuse detailplaneeringule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Rebane

keskkonnaosakonna juhataja

Lisa:

1. Viimsi Vallavolikogu otsuse eelnõu: „Pärnamäe küla, Aavikusauna katastriüksuse

(89001:010:4510) detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ *.pdf formaadis

Külli Lüübek

6028847, [email protected]

OTSUS

Viimsi . ….. 2026 nr [nr]

Pärnamäe küla, Aavikusauna katastriüksuse

detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade

kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

1. Detailplaneeringu ala, detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanne ning

vastavus üldplaneeringule

Detailplaneering algatatakse Pärnamäe külas, Aavikusauna katastriüksusel (89001:010:4510,

100% maatulundusmaa, 73728 m2).

Detailplaneering algatatakse eesmärgiga katastriüksus jagada ning planeerida krundid veetaristu

ehitisele, üksikelamutele, teedele, haljasalale ja looduslikuks jäävale maa-alale.

Katastriüksuse lõunaossa planeeritakse tootmismaa krunt veetaristu ehitisele (survetõstepumpla

koos vee reservuaaridega), viis üksikelamumaa krunti, haljasala krunt ning transpordimaa

krundid Kirsi tee ja Pärnamäe tee ühendamiseks ja juurdepääsuks planeeritavatele

üksikelamutele ning metsaalale. Katastriüksuse põhjapoolset osa läbib olemasolev

G.H.Schüdlöffeli tee, millele nähakse ette transpordimaa krundi moodustamine.

Detailplaneeringu algatamise üks peamisi eesmärke on valla elanike jaoks elutähtsa teenuse

tagamiseks vajaliku ehitise püstitamine. Aavikusauna katastriüksus on veetaristu ehitise jaoks

optimaalseim järgnevatel põhjustel:

- valitud asukoht võimaldab vee edastamist Tallinna veevõrgust rõhutõstepumpla

mahutiteni ilma lisapumbaseadmeid kasutamata, tagades töökindluse ka

elektrikatkestuste korral, energiakokkuhoiu ning võimaluse teostada vajadusel veetöötlust

enne vee suunamist Viimsi võrku;

- Viimsi valla mandriosa geodeetilistest erinevustest tingituna on valitud asukohast võimalik

jagada vett kolmes erinevas rõhutsoonis, mis tagab veevarustuse töökindluse ja võime

tarnida vett laiemale tarbijagrupile;

- pumbajaama kanaliseerimine võimaldab reovee juhtimist Viimsi valla

mandriosapeakollektorisse, kust see suunatakse edasi peapumpla kaudu

reoveepuhastile, lühendades kanalisatsiooni ärajuhtimise protsessi ja säästes energiat.

Viimsi valla olemasolev veeressurss on piiratud ja senised ehitusõigused on sellega kaetud,

samas on vajalik tagada tarnekindlus ja lisaressurss erinevate lisanduvate ja avalike teenuste,

ettevõtete investeeringute elluviimiseks, samuti põuaperioodide järsktarbimiste vähendamiseks.

Pkp [nr] Eelnõu nr [nr]

[kliki ja tee valik]

2

Veetaristu ehitis võimaldab veemahutite täitmist madaltarbimise perioodil ja suunab vett võrku

kõrgtarbimise perioodil, suurendades seeläbi ööpäevaringselt kättesaadavat veeressurssi, mis

on kriitilise tähtsusega valla arengu, elutähtsa teenuse (sh joogivee) kättesaadavuse jaoks.

Seetõttu on veetaristu ehitise rajamine vajalik.

Aavikusauna katastriüksus asub Pärnamäe küla kaguosas ning piirneb idaküljes väikeelamutega,

lõunas raudteega, läänes ja põhjas haljasaladega (nii metsa kui lagedate aladega).

Katastriüksus on kesk- ja põhjaosas kaetud metsaga, lõunaosas asuvad lagedamad alad.

Aavikusauna katastriüksusele jäävad Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt järgmised

juhtotstarbed: põhjaosas kaitsemetsa maa (KM) ja looduslik rohumaa (AH), keskosas

väikeelamute maa (EV) ning lõunaosas perspektiivne väikeelamute maa (EVR) ja raudtee ääres

vähesel määral haljasmaa (H). Katastriüksust läbib tihehoonestusala ja hajaasutusala piir.

Aavikusauna katastriüksusel paikneb Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohane reserveeritud haljastu nr 26 „Metsaala

Pärnamäe ja Metsakasti külade piiril“.

Detailplaneering algatatakse üldplaneeringut muutvana, kuna planeeritakse tootmismaa

funktsiooni, mida üldplaneering antud asukohas ette ei näe.

Aavikusauna katastriüksusel puudub kehtiv detailplaneering.

Viimsi Haldus OÜ esitas 1.08.2025 läbi VAAL (Valla Avalike Andmete Lahendus) süsteemi

taotluse detailplaneeringu algatamiseks Aavikusauna katastriüksusel. Detailplaneeringust

huvitatud isikud on AS Viimsi Vesi ja Viimsi vald.

Viimsi Vallavalitsuse 4.02.2025 korraldusega nr 43 algatas vald kinnisasja omandamise menetluse. Tulenevalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 2 lõikest 1

kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, on kinnisasja

omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse

kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata.

Kinnisasja omanikuga peab vald läbirääkimisi.

Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Viimsi Vallavolikogu (Nelgi tee 1, Viimsi;

[email protected]; 6028802), detailplaneeringu koostamise korraldaja on Viimsi

Vallavalitsus(Nelgi tee 1, Viimsi; [email protected]; 6028800), detailplaneeringu koostaja on OÜ

Viimsi Haldus(Nelgi tee 1, [email protected], 56502487).

2. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, uuringute ja kooskõlastuste vajadus

ning kaasatavad isikud

• Lahendada planeeringuala kruntimine lähtudes looduslikest oludest ning

funktsionaalsusest (juurdepääs, tehnovõrgud, sidumine olemasoleva ehitatud

keskkonnaga). Katastriüksuse lõunaosas on lagedamad alad, mistõttu on mõistlik

planeerida ehitusõigusega krundid kompaktselt sinna. Võimalik on kavandada lühem ja

mugavam juurdepääs ning integreerida uued planeeritavad ehitised olemasolevasse

keskkonda. Katastriüksusele planeerida tootmismaa krunt veetaristu ehitisele

(survetõstepumpla koos vee reservuaaridega), viis üksikelamumaa krunti, haljasala krunt,

transpordimaa krundid ning krundid, mis jäävad looduslikuks.

3

• Lahendada planeeringuala teedevõrk. Planeeringuala lõunaosas asub Kirsi teed Pärnamäe

teega ühendav teelõik. Planeerida teele transpordimaa sihtotstarbega krunt ning näha ette

tee kulgemine otse (tee õgvendus). Planeeringuala läbib põhjaosas Gustav Heinrich

Schüdlöffeli tee. Näha ette teelõigule transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamine

analoogselt juba kõrvalasuvale munitsipaalomandis teelõigule (G. H. Schüdlöffeli tee L6).

Planeerida juurdepääs planeeritavatele elamukruntidele ning metsaalale. Planeeritavate

teekoridoride laius näha ette 15 m (sõidutee + kergliiklustee) ja 6 m (kergliiklustee).

Teemaplaneeringus „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ näidatud (vt Lisa 3) põhja-

lõunasuunalise läbiva tee planeerimine ei ole vajalik.

• Veetaristu ehitisele vajaliku krundi suurus on ca 3000-3500 m2, täpsustada planeeringuga.

Planeeritava veetaristu ehitise orienteeruv ehitisealune pind koos veereservuaaridega on

600 m2 ja kõrgus ca 5 m. Planeeringulised näitajad (hoonestusala, ehitisealune pind, kõrgus

jm) anda lähtuvalt planeeritava ehitise tehnilistest andmetest. Arvestada töös “Pärnamäe

survetõstepumpla lähteülesanne” ( AS Viimsi Vesi, 2025, töö nr 12-25) tooduga.

• Aavikusauna katastriüksusele on lubatud planeerida viis üksikelamukrunti. Elamukrundi

minimaalsuurus lähtuvalt teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste

määramine. Elamuehituse põhimõtted“ (edaspidi elamuehituse teemaplaneering) on

piirkonnas 1500 m2. Elamumaa sihtotstarbega kruntidel maksimaalse lubatud ehitisealuse

pinna planeerimisel arvestada elamuehituse teemaplaneeringus sätestatud nõudega:

maksimaalselt 20% krundi pindalast.

• Anda hoonestuse arhitektuurilised tingimused (mahud, katusekalle, materjalid jm) ning

tingimused piirdeaedadele (kõrgus kuni 1,5 m, materjalid jm). Vastavalt elamuehituse

teemaplaneeringule on üksikelamu lubatud maksimumkõrgus 8,5 m. Abihoone(te) kõrgus

planeerida maksimaalselt 5 m. Piirdeaiad ei tohi jääda asfaltkattele (sõidutee, kergliiklustee)

lähemale kui 2 m.

• Tehnohoone ja elamute vahelise visuaalse ja esteetilise häiringu leevendamiseks näha ette

arhitektuursed ettekirjutused tehnohoone projekteerimisel, mis tagavad hoone sobitumise

elamurajooni, näiteks dekoratiivse fassaadi kasutamine.

• Detailplaneeringu koosseisus esitada haljastuse lahendus, sealhulgas markeerida

planeeringuala kesk- ja põhjaossa kavandatud kaitsemetsa maa ning looduslikuna

säilitatavad rohumaa alad ning planeeringuala lõunaosasse kavandatav uushaljastus.

Tootmismaa krundi ja planeeritavate elamute vahele kavandada puhverhaljastus.

• Katastriüksuse lõunaossa planeerida avaliku kasutusega haljastukrunt. Näha ette

võimalused mänguväljaku, spordivahendite vms paigaldamiseks alale. Täpsustada

planeeringus raudtee lähedusse (ala jääb osaliselt raudtee kaitsevööndisse) rajatiste

püstitamise võimalusi.

• Arvestada, et katastriüksuse põhjapoolses osas asub Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohane

haljastu nr 26 „Metsaala Pärnamäe ja Metsakasti külade piiril“. Teemaplaneeringu kohaselt:

„Kirjeldus: Valdavalt metsaga kaetud ala. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga

määratud looduslikuks rohumaaks ja vähesel määral perspektiivseks väikeelamumaaks.

Tähtsus: Võimalus siduda rohelist võrgustikku detailsemal tasandil. Alale on lubatud

detailplaneeringu alusel rajada puhkeotstarbelisi ehitisi. Alal on kohustus säilitada

maksimaalselt olemasolevat haljastust.“

4

• Mureli tee 1 kuni Mureli tee 17 kinnistute piiri kõrvale näha ette sademevee trass, mille

kaudu oleks võimalik arendusalalt valguv pinnasevesi juhtida Ees-Metsakasti kinnistul

asuvasse kraavi.

• Tehnovõrkude lahendused planeerida vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud

tehnilistele tingimustele. Enne detailplaneeringu kehtestamist taotleda ehitus- ja

kommunaalosakonnalt tehnilised tingimused teede, tänavavalgustuse ja sademevee

ärajuhtimise ehitusprojektide koostamiseks, taotluse saab esitada VAAL-

keskkonnas: https://vaal.viimsi.ee/map.

• Viimsi valla territoorium kuulub osaliselt kõrgenenud radooniohuga alale. Radooniohu

täpsustamiseks on soovitav enne hoonete projekteerimist määrata pinnase radoonisisaldus

ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni hoonesse sisse

imbumise tõkestamiseks. Käsitleda radooni teemat detailplaneeringus.

• Detailplaneeringu koostamisel arvestada piirkonnas kehtivate asjakohaste

üldplaneeringutega ja üldplaneeringu teemaplaneeringutega (leitavad valla kodulehelt:

https://viimsi.ee/uldplaneeringud). DP-s esitada graafiliselt ja kirjeldada seletuskirja eraldi

peatükis võrdlev analüüs lähteolukorra ja detailplaneeringu lahenduse vastavuse kohta

asjakohaste üldplaneeringute ning esitada põhjendused üldplaneeringu muutmise vajaduse

kohta.

• Detailplaneering koostada 1:500 mõõtkavas ajakohasele topo- geodeetilisele alusplaanile.

Topo-geodeetilise uuringu peab olema koostanud kutsetunnistust omav geodeet

(minimaalne tase 5) ja vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34

„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded.“ Vastavalt

nõuete § 10 peab uuringu tegija esitama digitaalse maa-ala plaani ning uuringu aruande

tellijale ja 10 päeva jooksul uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja kohaliku

omavalitsuse üksusele. Uuring esitada Viimsi Vallavalitsuse geoarhiivi aadressil

https://geoveeb.viimsi.ee. Kui topo-geodeetiline uuring ei ole vallas registreeritud, siis

detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.

• Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

• Detailplaneering graafilise osa koosseisus esitada situatsiooniskeem (mõõtkava vaba),

kontaktvööndi ruumiline analüüs (mõõtkava vaba), tugiplaan (M 1:500 või M 1:1000),

põhijoonis (M 1:500 või M 1:1000).Tehnovõrkude lahendus ja haljastuse lahendus võivad

olla põhijoonisel. Esitada illustreerivad 3D joonised. Kontaktvööndi ruumilisel analüüsil tuua

välja seosed naaberaladega.

• Digitaalsed failid peavad olema L-EST koordinaatsüsteemis ja vastama antud asukoha

koordinaatidele. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks kahes (avalik väljapanek

korraldatakse lisaks ka saarel) eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (jooniste vormistus

nõutav formaadis *.dwg või *.dgn, avalikustamiseks *.pdf). Detailplaneering esitada

kehtestamiseks kahes eksemplaris paberkandjal ja üleriigilisse planeeringute

andmekogusse (PLANK) esitamiseks digitaalselt.

• E-ehituse platvormile esitamisel lähtuda täiendavalt järgnevatest nõuetest:

− Võõrandatava krundi (kruntide) moodustamisel märkida üleantav/võõrandatav krunt eraldi

tingimusega. Ilma ehitusõiguseta ja/või teise krundiga liidetav krunt (juhul kui see on

planeeritud) tuleb samuti eraldi tingimusena ära märkida. Krundi juurde peab olema

märgitud sihtotstarve.

5

− Kui hoonestusala on põhihoonele ja abihoonele määratud erinev, siis tuleb nii kirjutada ja

väljad õigesti täita.

− Hoonestuskõrguse märkimisel esitada nii kõrgus maapinnast kui ka absoluutkõrgus.

− Lisaks kohustuslikele kihtidele tuleb teha servituudivajaduse kiht ning juurdepääsu kiht

tuleb teha juhul, kui sellest sõltub aadressi määramine.

− Kõikidest joonistest tuleb esitada ka PDF-vormingus fail ja vormistus peab olema põhja-

lõuna suunaline (s.t õigetpidi).

− Dokumentidest on kohustuslik esitada kooskõlastuste koondtabel, seletuskiri peab olema

koos tiitellehega.

− Kõik, mis detailplaneeringu kehtestamise ajal on käsitletav lisadena, tuleb lisadena e-

ehituse platvormile kanda (kannab kohalik omavalitsus), kuid lisad, uuringud jm

asjakohased materjalid koondab detailplaneeringu koostaja).

Vajalikud uuringud:

− Topo-geodeetiline uuring;

− Haljastuse hinnang koostada hoonestuseks planeeritavale alale. Terviklikult säilitatavale

metsaalale pole haljastuse hinnangu koostamine vajalik. Hoonestatavatel kruntidel

kajastada haljastuse hinnangus üksikpuu tasandil kõik puud, mille rinnasdiameeter 1,3 m

kõrgusel on 8 cm ja rohkem. Tuua välja väärtuslikumad üksikpuud, mida säilitada tuleb.

Vajalikud kooskõlastused:

− Päästeamet

− Terviseamet

Kaasatavad isikud:

− Keskkonnaamet

− Planeeringuala kinnisasjade ja hoonestusõiguse omanikud;

− Olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad;

− Naaberkinnisasjade omanikud;

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Ajakava on orienteeruv ja sõltub detailplaneeringu koostaja, kooskõlastajate ja koostöö tegijate

tegevusest ning muudest objektiivsetest asjaoludest. Ajakavas toodud tähtajad (arvestatud

kuudes) kajastavad ajaperioodi, mis kulub vastavaks etapiks alates DP algatamise korralduse

teatavaks tegemisest DP tehnilisele koostajale.

1. Eskiislahenduse esitamine vallale seisukoha andmiseks – 3 kuud;

2. Valla seisukoha andmine detailplaneeringu eskiislahenduse kohta – 4 kuud;

3. Valla poolt esitatud märkuste alusel täiendatud eskiislahenduse läbivaatamine ja

heakskiitmine – 7 kuud;

4. Valla poolt heakskiidetud eskiislahenduse avaliku väljapaneku korraldamine ja avaliku

arutelu läbiviimine - 11 kuud;

5. Kooskõlastuste ja arvamuste küsimine riigiasutustelt ja tehnovõrkude valdajatelt – 14

kuud;

6. Detailplaneeringu vastuvõtmine, põhilahenduse avalikustamise korraldamine, avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu läbiviimine– 20 kuud;

7. Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile – 24 kuud.

6

Detailplaneeringu koostamise ja KSH mittealgatamise otsusega on võimalik tutvuda Viimsi valla

kodulehel (https://viimsi.ee/transport-ehitus-ja-keskkond/planeerimine-ja-ehitus/detail-ja-

eriplaneeringud) ja dokumendiregistris (https://atp.amphora.ee/viimsi/).

3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu

kokkuvõte:

PlanS § 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS

§ 33 lõike 2 punktide 1 ja 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises

planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike

1 punktides 1-3 sätestatud juhul.

KSH kaalumisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste

asutuste seisukohtadest. Antud juhul koostati strateegilisele planeerimisdokumendile KSH

eelhinnang ja küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt. Tuginedes KSH

eelhinnangule ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik alljärgnevatel

põhjustel:

1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist

negatiivset keskkonnamõju;

3. Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja

mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid

tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;

5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus

vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata

võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse

keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

Keskkonnaamet asus ….2026 kirjaga nr ....…. seisukohale, et ....

Terviseamet asus ….2026 kirjaga nr …. seisukohale, et ....

7

PlanS § 81 lõike 1 alusel esitas vald detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos

lähteseisukohtadega ja KSH eelhinnangu Maa- ja Ruumiametile (edaspidi MaRu) seisukoha

andmiseks. MaRu ….2026 kirjaga nr 14-3/.…

Arvestades, et detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

muutmiseks, siis otsustab detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise PlanS §

139 lg 1 kohaselt volikogu. Detailplaneeringu koostamise tellija, koostamise korraldaja ja

koostamise finantseerija on Viimsi vald (registrikood 75021250, Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001,

Viimsi vald, Harju maakond, tel 602 8800), detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Viimsi

Vallavolikogu, detailplaneeringu koostaja on Viimsi Haldus OÜ (registrikood 10618178, Nelgi tee

1, Viimsi alevik, 74001, Viimsi vald, Harju maakond, tel +372 5650 2487).

Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1,

planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 128 lõikest 1 ja § 142, haldusmenetluse seaduse

§ 40 lõikest 3 punktist 3, § 43, § 64 lõikest 1, § 68 lõikest 2, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 17, § 31 punktist 1, § 33 lõike 1 punktidest

1, 3 ja 4, § 35 lõigetest 3 ja 5

8

Viimsi Vallavolikogu

OTSUSTAB:

1. Algatada detailplaneering Pärnamäe külas, Aavikusauna katastriüksusel. Detailplaneering

algatatakse eesmärgiga katastriüksus jagada ning planeerida krundid veetaristu ehitisele,

üksikelamutele, teedele, haljasalale ja looduslikuks jäävale maa-alale.

2. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.

3. Lahendada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud asjakohased ülesanded. Kaaluda

planeerimisseaduse § 126 lõige 1 punktides 1‒19 loetletud ülesannete täitmiseks avalikes

huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadust.

4. Detailplaneeringu algatamisest teavitada planeerimisseaduse § 128 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt.

5. Detailplaneeringu koostamisel viia läbi topo-geodeetiline uuring ja haljastuse hinnang.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Kotka

vallavolikogu esimees

Eelnõu esitaja: Viimsi Vallavalitsus

Eelnõu koostaja: planeeringute osakond, planeeringute vanemspetsialist Piret Kõo

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja: keskkonnaosakond,

keskkonnaspetsialist Külli Lüübek

Kooskõlastanud:

Merje Muiso Alar Mik Aslan Liivak .........

planeeringute osakonna

juhataja abivallavanem jurist vallasekretär

Lisa 1 Viimsi Vallavolikogu

....2026 otsusele nr [nr]

Pärnamäe külas, Aavikusauna katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Ülevaade kavandatavast tegevusest

1.1. Tegevuse eesmärk ja vajadus

Detailplaneering algatatakse eesmärgiga katastriüksus jagada ning planeerida krundid veetaristu

ehitisele, üksikelamutele, teedele, haljasalale ja looduslikuks jäävale maa-alale.

Katastriüksuse lõunaossa planeeritakse tootmismaa krunt veetaristu ehitisele (survetõstepumpla

koos vee reservuaaridega), viis üksikelamumaa krunti, haljasala krunt ning transpordimaa

krundid Kirsi tee ja Pärnamäe tee ühendamiseks ja juurdepääsuks planeeritavatele

üksikelamutele ning metsaalale. Katastriüksuse põhjapoolset osa läbib olemasolev

G.H.Schüdlöffeli tee, millele nähakse ette transpordimaa krundi moodustamine.

Aavikusauna katastriüksusele jäävad Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt järgmised

juhtotstarbed: perspektiivne väikeelamute maa (EVR), väikeelamute maa (EV), looduslik

rohumaa (AH) ja kaitsemetsa maa (KM).

Detailplaneeringuga muudetakse Aaviksauna katastriüksuse lõunaosas üldplaneeringu kohase

maakasutuse juhtotstarve väikeelamu reservmaast (EV / EVR) osaliselt tootmismaaks (T / TR)

ning looduslikust rohumaast (AH) väikeelamumaaks (EV).

Üldplaneeringu muutmine tuleneb avalikust huvist rajada katastriüksusele veetootmisega seotud

ehitis (survetõstepumpla), mis aitab tagada Viimsi valla veevarustust. Kohaliku omavalitsuse

korralduse seadus § 6 määrab omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevuse, mille kohaselt

omavalitsusüksuse ülesanne on muuhulgas korraldada vallas ruumilist planeerimist,

veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda ning elamu- ja kommunaalmajandust.

Planeeringuala ulatus (89001:010:4510)

Joonis 1. Planeeritava ala asukoht. Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti ortofoto 30.04.2024

2

1.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kavandatav tegevus näeb ette katastriüksuse lõunaossa veetaristu ehitise püstitamise

(survetõstepumpla koos vee reservuaaridega), milleks on vajalik planeerida tootmismaa

sihtotstarbega krunt. Aavikusauna katastriüksuse lõunaosa on veetaristu ehitise jaoks kõige

optimaalsem asukoht järgmistel põhjustel:

- Nimetatud asukoht võimaldab vee edastamist Tallinna veevõrgust rõhutõstepumpla

mahutiteni ilma lisapumbaseadmeid kasutamata, tagades töökindluse ka elektrikatkestuste

korral, energiakokkuhoiu ning võimaluse teostada vajadusel veetöötlust enne vee suunamist

Viimsi võrku;

- Viimsi valla mandriosa geodeetilistest erinevustest tingituna on Aavikusauna katastriüksuselt

võimalik jagada vett kolmes erinevas rõhutsoonis, mis tagab veevarustuse töökindluse ja

võime tarnida vett laiemale tarbijagrupile;

- pumbajaama kanaliseerimine võimaldab reovee juhtimist Viimsi valla mandriosa

peakollektorisse, kust see suunatakse edasi peapumpla kaudu reoveepuhastile, lühendades

kanalisatsiooni ärajuhtimise protsessi ja säästes energiat.

Samas asukohas on vajadus ka transpordimaa krundi planeerimiseks, kuna Kirsi teed Pärnamäe

teega ühendav teelõik paikneb praegu eramaal ning kavandatav tehnoehitis vajab ligipääsu

avalikult teelt. Transpordimaa krundi moodustamisega lahendatakse juurdepääsud, kergliiklustee

ühendus Pärnamäe tee kergliiklusteega ja liikluskorraldus.

Lisaks planeeritakse katastriüksusele maa-ala viie väikeelamukrundi tarbeks, haljastukrunt

mänguväljaku ja spordivahenditega raudtee äärsele alale ning sademevee trass piki

planeeringuala läänekülge.

Tehnovõrkude lahendused planeeritakse vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud tehnilistele

tingimustele.

1.3 Planeerimisdokumendi elluviimise aeg

Planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus,

PlanS mõtte kohaselt võib lähiaastad sisustada 5 aastaga. Hetkel ei ole detailplaneeringu täpne

elluviimise aeg teada, kuna see sõltub suuresti rahastusmeetmetest.

2. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilisetele planeerimisdokumentidele

2.1 Harju maakonnaplaneering

Kavandatava tegevusega rajatakse alale survetõstepumpla koos vee reservuaaridega.

Detailplaneering vastab maakasutuselt ja visioonilt Harju maakonnaplaneeringule 2030+

(kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 korraldusega nr 1.1-4/78), mille kohaselt on

Aavikusauna piirkond märgitud linnalise kompaktse asustuse arenguks sobiliku alana, mida

iseloomustab maakasutusfunktsioonide mitmekesisus ning kus võib kavandada elamualasid,

tootmisalasid ning teede- ja tehnovõrkusid. Detailplaneeringu ala põhjapoolne osa jääb osaliselt

rohevõrgustiku sisse, kuid selles piirkonnas maakasutust ei muudeta.

2.2 Detailplaneering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut (kehtestatud Viimsi

Vallavolikogu 12.04.2011 otsusega nr 21) muutev maakasutuse juhtotstarbe osas. Kehtiva

3

üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse sihtotstarve väikeelamute maa (EV),

väikeelamute reservmaa (EVR), looduslik rohumaa (AH) ja kaitsemetsamaa (KM).

Joonis 2. Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe

muutmiseks. Ala lõunaosasse kavandatud väikeelamute maa ja väikeelamute reservmaa

muudetakse osaliselt tootmismaaks. Samale alale kavandatud väikeelamute reservmaa on

üldplaneeringuga kooskõlas. Väljaspool kavandatud elamukrunte muutub juhtotstarve osaliselt

looduslikuks rohumaaks ning osaliselt kaitsemetsa maaks. Kuna ala keskosa, mis kehtiva

üldplaneeringu kohaselt on märgitud loodusliku rohumaana, on tegelikkuses metsaga kaetud,

muutub antud ala juhtotstarve tervikuna kaitsemetsa maaks.

Viimsi valla uue üldplaneeringu eskiisi kohaselt on detailplaneeringu ala lõunaosasse kavandatud

ettevõtlusala ning lääneosasse väikeelamumaa. Ala kesk- ja põhjapoolsesse osasse on

kavandatud roheala ja väärtusliku avamaastiku ala.

4

Joonis 3. Väljavõte koostamisel olevast Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu eskiisist

’Maakasutuse juhtotstarve’

Aavikusauna detailplaneeringu eskiislahendus erineb mõnevõrra koostamisel olevast Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringu eskiisist. Üldplaneeringu eskiisil (seisuga 16.01.2026) on

maakasutuse juhtotstarve jaotatud selliselt, et väikeelamumaa kavandatakse kinnistu

keskosasse, põlise talukoha aladele ning kinnistu lõunaosasse kavandatakse väärtusliku

avamaastiku maa ja ettevõtlus- ja roheala. Aavikusauna detailplaneeringu eskiislahenduse

kohaselt on elamumaad ja survetõstepumpla koondatud planeeringuala lõunaosasse.

Hoonestusala koondamine kinnistu lõunaosasse on põhjendatud sellega, et lõunaosas on

lagedamad alad, mis pakuvad paremat juurdepääsu. See võimaldab säilitada ala kesk- ja

põhjaosas kasvavat kõrghaljastust. Kuna kinnistu keskosas paiknev ajalooline talukoht jääb

kõrghaljastusega roheala keskele, eeldaks sellisesse asukohta elamumaa ning ligipääsude

rajamine ulatuslikku kõrghaljastuse likvideerimist. Maakasutuse lahendus vaadatakse üle

üldplaneeringu menetluse järgmises etapis.

5

Joonis 4. Eskiislahendus - versioon 14.02.2026

2.3 Viimsi valla arengustrateegia ja tegevuskava aastateks 2026-2030

Kavandatu haakub Viimsi valla arengustrateegiaga aastani 2045 ja tegevuskavaga aastateks

2026-2030, mis näeb ühe strateegilise sihina ette looduse ja ehitatud keskkonna kooskõla.

Arengustrateegia kohaselt on Viimsis toimivad ja ümbritsevasse keskkonda sobituvad

ettevõtluspiirkonnad.

Viimsit iseloomustava unikaalse looduskeskkonna püsimine on üks olulisemaid väljakutseid valla

pikaajalise arengu kujundamisel. Detailplaneeringu alal kavandatu on kooskõlas

arengustrateegias välja toodud tegevussuundadega kaitsta rohevõrgustiku sidususe, liigirikkuse

ja ökosüsteemide toimimist ning tagada põhjavee kaitse ja olmevee kättesaadavus.

6

2.4 Teemaplaneeringud

Viimsi valla teemaplaneeringu „Viimsi valla miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohaselt

kulgeb piki detailplaneeringu põhja- ja läänepoolset ala rohevõrgustiku koridor, mis põhjapoolses

osas on kaetud kõrghaljastusega ning lõuna pool kõrghaljastuseta. Sellel alal arendustegevust ei

kavandata. Rohevõrgustiku teemaplaneeringu kohaselt paikneb katastriüksuse idaosas,

Pärnamäe ja Metsakasti külade piiril, roheala nr. 26 mille eesmärk on säilitada maksimaalselt

olemasolevat kõrghaljastust ning siduda rohevõrgustikku.

Planeeringualal kavandatav tegevus on vastavuses üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Viimsi

valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille kohaselt asustuse

suunamise vajaduste põhjenduste osas on märgitud, et elanikkonna kasvuga ei ole järele jõudnud

vee- ja kanalisatsioonivõrgu arendamise tempo ja selle kaasajastamine. Teemaplaneeringus

rõhutatakse vajadust piisava võimsusega joogivee töötlusjaamade rajamiseks.

Keskkonnakasutuse tasakaalustamise olulise lähtekohana tuuakse teemaplaneeringus välja

vajadus luua eeldused uute teede ja muude infrastruktuurirajatiste kavandamise ja ehitamise

tempo järele jõudmiseks vallas, et tagada ümbritseva looduse taluvuse võimega arvestamine.

Kavandatav tegevus hõlmab planeeringuala sisese transpordimaa rajamist, mis ühendab Kirsi

teed Pärnamäe teega ning tagab ligipääsu tehnoehitisele, olles seeläbi kooskõlas säästva ja

tasakaalustatud arengu eesmärkidega, mille kohaselt tuleb uute objektide projekteerimisel

osutada tähelepanu liikluse ja parkimise optimaalsele korraldamisele.

Joonis 5. Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu kaardist

’Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik’

7

2.5 Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036 näeb ette

survetõstepumpla rajamise Pärnamäe tee läheduses paiknevale Aavikusauna kinnistule.

Arengukava kohaselt nähakse survetõstepumplas ette erinevad pumbagrupid, mis suunavad vee

erineva survega Viimsi valla erinevatesse piirkondadesse: Viimsi aleviku Nelgi tee piirkonda,

Pärnamäe küla ja Metsakasti küla veevõrku.

Ühtlasi võimaldab survetõstepumpla leida lahenduse jaamast tarbevee kanaliseerimiseks

Metsakasti küla kanalisatsioonisüsteemi.

Joonis 6. Väljavõte Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast 2024-2036.

Pärnamäe survetõstepumpla põhimõtteline asukohaskeem

2.6 Vastavus kehtivatele õigusaktidele

Kavandatavat tegevust reguleerivaks õigusaktiks on looduskaitseseadus (LKS),

planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

(KeHJS) ja nende alamaktid. Lisaks tuleb tagada kavandatava tegevuse vastavus

keskkonnaseadustiku üldosa seadustega ning ehitusseadustikuga.

Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega ja vastab kehtivatele õigusaktidele.

2.7 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise

planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja

analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult

varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

8

2.8 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeritav ala paikneb Pärnamäe küla kaguosas ja see hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksuse (89001:010:4510). Ala pindala on 73 728 m2.

Planeeringuala külgneb idast Metsakasti küla väikeelamualaga, kus Kirsi tee kaudu toimib

elamupiirkonna ühendus Pärnamäe teega. Katastriüksuse keskosa läbib tihehoonestusala piir.

Katastriüksuse põhjapoolset osa läbib munitsipaalomandis olev G.H.Shüdlöffeli tee. Piki

katastriüksuse idapiiri ning G.H. Schüdlöffeli teega paralleelselt kulgeb 4-6 meetri laiune kraav.

Katastriüksusepõhjatippu läbib loode-kagu suunaliselt ka elektriõhuliin 1-20kV (keskpingeliin).

Planeeringuala kesk- ja põhjapoolne osa on kaetud metsaga. Põhja poolt külgneb katastriüksus

Mäealuse maastikukaitsealaga, kus on registreeritud ka III ja II kategooria kaitsealused liigid.

Planeeringualast 150 – 300 meetrit lääne pool kulgeb loode-kagu suunaliselt Pärnamäe tee, mille

ääres leidub vähesel määral hajaasustusviisil paiknevaid väikeelamuid. Planeeringualaga

vahetult lääne poolt külgnevatel Andrese-Pärnamäe, Aleksi-Pärnamäe, Pärnamäe tee 146a,

Pärnajuku ja Niine kinnistutel elamuid ei ole, tegemist on põllu- ja metsamajandusmaaga.

Ala keskosas asub endine talukoht, kus on näha vana hoonestuse jäänuseid. Juurdepääs ala

keskosasse on raskendatud, sest puudub sõidetav tee ning ala on metsane ja niiske.

Kinnistu lõunapoolne ala on suhteliselt lage looduslik rohumaa. Lõunaosas piirneb ala raudteega,

millel on 30 meetri laiune kaitsevöönd. Raudtee äärne ala on haljasmaa.

Planeeringuala maapind on suhteliselt tasane, kerge langusega kirde suunas. Ala lõunapoolne

osa on valdavalt looduslik rohumaa, mis alates keskosast läheb üle metsaga kaetud alaks ning

põhja pool kaitsemetsaks.

Detailplaneeringu alal kehtivat detailplaneeringut ei ole.

Mõjude hindamisel on võetud aluseks kavandatava tegevuse kirjeldus planeeringualal.

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1 Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendustes toodud geoloogilisele baaskaardile moodustab

planeeritava ala ülemise pinnakattekihi Antsülusjärve basseinis või kaldal settinud järvesetted

(kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, järvemuda). Litoloogiliseks settetüübiks on peenliiv, valdava

terasuurusega 0,063...0,5 mm ning ala edelaosas kruus valdava terasuurusega 2...64 mm, milles

võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust.

Pinnakatte paksuseks on 7-15 m. Vahetult pinnakatte all paiknevad aluspõhja kihistud jagunevad

kahte liiki. Planeeritava ala lõunaosas on aluspõhjaks Kambriumi ladestu Furongi ladestiku

Ülgase kihistu liivakivi savikate vahekihtidega. Ala põhjapoolse osa aluspõhi koosneb Kambriumi

ladestu Ladestiku 2 Tiskre kihistu hele peeneteraline polümineraalne liivakivi, rohekashallide

savikate vahekihtidega.

Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes. Põhjaveekompleksi tüübiks on liivakivi veekompleks 1. Seda

iseloomustavad Kesk-Devoni veekompleksi, Kesk-Alam-Devoni veekompleksi, Ordoviitsiumi-

9

Kambriumi veekompleksi, Kambrium-Ediacara(Vendi) veekompleksi ja Kambrium-

Ediacara(Vendi) veekihtide liivakivid ja aleuroliidid veeandvusega <0,5 ls-1m-1.

Piki kinnistu põhjaosa G.H.Schüdlöffeli teega paralleelselt ning idapoolset piiri kulgeb

vooluveekogu (kraav).

4.2 Taimestik ja loomastik

Planeeringuala maapind on suhteliselt tasane, kerge langusega kirde suunas. Ala lõunaosas on

valdavalt looduslik rohumaa. Keskosast alates hakkab suurenema metsa osakaal ning läheb

põhjaosas üle tihedaks metsaks.

EELIS, Keskkonnaagentuuri andmetel Aavikusauna katastriüksusel kaitsealuseid liike

registreeritud ei ole.

Planeeringualaga loodest külgnevatel aladel on registreeritud III kaitsekategooria liigi, Crex Crex

(rukkirääk) leviala. Kinnistust hinnanguliselt 100 – 200 m põhja ja kirde poole jääval metsasel

alal on registreeritud III kaitsekategooria liigi, Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) ja II

kaitsekategooria liikide Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir), Myotis sp. (lendlane, liigini

määramata), Myotis daubentonii (veelendlane), Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir), Myotis

brandtii/mystacinus (tõmmu- või habelendlane) leiukohad.

Ala lõunapoolses osas on registreeritud invasiivse võõrliigi, Impatiens glandulifera (verev

lemmalts) koloonia ning kinnistu lõunapoolse piiriga külgneval raudtee äärsel alal Heracleum

sosnowskyi (Sosnovski karuputk) kolooniad (VLL1004001, VLL1003544, VLL1007317).

4.3 Maastikukaitsealad, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik

Planeeringualaga lääne poolt külgneval Aleksi-Pärnamäe kinnistul on registreeritud Natura

elupaigatüüp puisniidud (6530).

Planeeringualast hinnanguliselt 300 m põhja suunas asub Mäealuse maastikukaitseala, mille

kaitse-eesmärgiks on Põhja-Eesti klindi, väärtuslike metsa- ja sookoosluste ning

pärandkultuurmaastiku kaitse.

Joonis 7. Väljavõte Maaamet xgis looduskaitse kaardist: KOV kaitstavad loodusobjektid ja Natura elupaigad (EELIS)

10

4.4 Muinsuskaitse

Detailplaneeringu alal teadaolevalt muinsuskaitseobjekte ei ole.

4.5 Jääkreostus

Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal

ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole

eeldada ka olulist pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud edasisele

ehitustegevusele.

5. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju

Detailplaneering on Pärnamäe küla üldplaneeringut muutev, mistõttu tuleb planeerimisseaduse §

142 lõike 6 kohaselt anda eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

koostamise vajalikkust detailplaneeringule. Samuti keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktidest 1 ja 3 tulenevalt

tuleb keskkonnamõju strateegilist hindamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS

§ 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui

koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktides 1 või 3 sätestatud juhul.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka

keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimekirja kohaselt.

Võttes arvesse planeeringuala piirkonna keskkonnatingimusi ja kavandatavaid tegevusi

ning lähtudes KeHJS § 33 toodud kriteeriumidest on allpool kavandatava tegevusega

kaasnevate mõjude hinnang planeeringualale.

5.1 Maakasutuslikud mõjud

Maakasutuse juhtotstarbe muutus võrreldes kehtiva üldplaneeringuga seisneb selles, et

planeeritud väikeelamute maa muudetakse osaliselt tootmismaaks. Kuna elamumaa (ja üldse

ehitamiseks sobiliku maakasutuse juhtotstarbe) maht väheneb, jääb olemasoleva

üldplaneeringuga võrreldes suuremal määral alles looduslikku keskkonda. See kajastab

üldplaneeringu muutmise positiivset mõju.

Maakasutuse mõttes ei ole kavandatud tootmismaa mõju kaugeleulatuv, sest planeeritava

pumbajaama ehitisealune pind koos veereservuaaridega on orienteeruvalt 600 m2 ning antud

asukohta oli planeeritud väikeelamute maa. Olemasoleva rohumaa kadumisest tulenevat

negatiivset mõju kompenseerib väikeelamute kinnistutele rajatav haljastus ning tootmismaa

ümber kavandatav puhverhaljastus.

5.2 Maastik

Tegemist suhteliselt tasase maapinnaga, mis on kerge langusega kirde suunas. Ala lõunaosa on

looduslik rohumaa, mis keskosast alates läheb üle kõrghaljastusega metsaalaks. Ala keskosas

asuvale endisele talukohale on juurdepääs raskendatud kuna ala on madal, metsane, vesine ning

puudub sõidetav tee. Planeeringuala põhja-, ida- ning lõunaosa läbivad kraavid.

Planeeringuala lõunaosas laiub looduslik rohumaa, mis kavandatud tegevusega asendub

tootmismaa ja väikeelamute maaga. Ehitusõigusega kruntide kompaktne paigutus planeeringuala

lõunaosasse võimaldab säilitada ala kesk- ja põhjaosas paiknevat kõrghaljastust, tagades seeläbi

11

rohevõrgustiku sidususe. Samuti on ala lõunapoolsesse osasse võimalik kavandada lühem ja

mugavam ligipääs ning integreerida planeeritavad ehitised olemasolevasse keskkonda.

Seoses loodusliku rohumaa asendamise tootmismaaga võib negatiivse mõjuna välja tuua, et

vähenevad looduslikul rohumaal pesitsevate lindude elupaigad. Kuna aga kehtiva üldplaneeringu

kohaselt on detailplaneeringu alale ette nähtud väikeelamumaa, pole mõju võrreldes kehtiva

üldplaneeringuga oluliselt negatiivsem.

Planeeringualale kavandatud funktsioonid ei avalda maastikule märgatavat negatiivset mõju.

5.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringualal ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel Natura

2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid ega vääriselupaikasid.

Planeeringualaga lääne poolt külgnevaltest puisniitudest (Natura elupaigatüüp 6530) ning

kinnistu idaosas paiknevast Viimsi valla teemaplaneeringu kohasest rohealast nr. 26 jääb

kavandatav tegevus eemale. Seega ei ole nimetatud aladele negatiivset mõju ette näha.

Kaitsealuseid liike Aavikusauna katastriüksusel registreeritud ei ole.

Planeeringualast hinnanguliselt 300 m põhja suunas jääval Mäealuse maastikukaitsealal

registreeritud kaitsealustele liikidele kavandatav tegevus negatiivset mõju ei avalda.

Kinnistu lõunapoolses osas registreeritud invasiivse võõrliigi, Impatiens glandulifera (verev

lemmalts) ning kinnistu lõunapiiriga külgneval raudtee äärsel alal Heracleum sosnowskyi

(Sosnovski karuputk) kolooniate leviku piiramisel tuleb silmas pidada, et nimetatud võõrliikide

puhul moodustub pinnases aja jooksul seemnepank, mis võib püsida mullas vähemalt 10 aastat.

Seetõttu on kriitilise tähtsusega järgida planeeringualal tööde teostamisel ohutusreegleid, et

takistada seemnete levikut koloonia aladelt. Võõrliigi levitamine on keelatud. Levitamise

vältimiseks on vaja rakendada järgnevaid meetmeid:

- igasugune pinnase liigutamine ja rasketehnikaga koloonias sõitmine on koloonia aladelt

keelatud;

- juhul kui pole võimalik vältida rasketehnikaga koloonia alal sõitmist, tuleb koloonia

eelnevalt katta, et rasketehnika rataste külge ei jääks pinnast;

- töid planeerides jälgida, et koloonia alale midagi ei ladustataks;

- vältida karuputke leiukohtade pinnase teisaldamist väljapoole nimetatud levialasid.

5.4 Mõju haljastusele ja elurikkusele

Kavandatud lahenduse kohaselt on tootmismaa ja väikeelamute maa koondatud planeeringuala

lõunaosasse. Kuna lõunaosas on lagedamad alad, on kõrghaljastuse ja elurikkuse säilitamise

seisukohast mõistlik planeerida ehitusõigusega krundid kompaktselt nimelt lõunaosasse.

Tänu sellele on häiring kinnistu kesk- ja põhjaosas kasvavale kõrghaljastusele, ajaloolisele

talukohale ning elurikkusele minimaalne.

Planeeringuala lõunaosas kavandatud ehitustegevuse poolt mõjutatud aladel algne liigiline

koosseis väheneb, mis avaldab elurikkusele negatiivset mõju. Samas loob tootmismaa kinnistu

ümber kavandatud puhverhaljastus ning väikeelamute kinnistute haljastamine võimalused uute

liikide ja elupaikade tekkeks, mis kompenseerib algse liigirikkuse kadumise negatiivse mõju.

Samuti avaldab planeeringuala lõunaosas raudteega külgnevale alale kavandatav haljastukrunt

positiivset mõju nii haljastusele kui elurikkusele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et uue lahenduse mõju võrreldes kehtiva üldplaneeringuga on positiivne

ja aitab kaasa elurikkuse säilimisele, sest rohevõrgustiku koridori ala jääb ehitustegevusest

puutumata.

12

5.5 Mõju pinnasele, põhjaveele, mõju veekogule

Planeeringualal kavandatava tegevuse mõju pinnasele on neutraalne, sest algselt üldplaneeringu

kohane maakasutuse juhtotstarve muudetakse väikeelamu reservmaast tootmismaaks ja

haljasala maaks. Mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitiste alla jäävatel aladel kasvukihi

eemaldamise kaudu ja on lokaalne. Ehituse käigus üle jäävat pinnast on võimalik kasutada samal

territooriumil haljastuseks. Planeeringuala lääneosasse, Mureli tee 1 kuni Mureli tee 17 kinnistute

piirile kavandatud sademevee trass võimaldab arendusalalt valguvat pinnasevett juhtida Ees-

Metsakasti kinnistul asuvasse kraavi.

Ehitiste rajamisel ja edasisel kasutamisel ei toimu eeldatavalt saasteainete heidet põhjavette.

Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja reoveeteke eeldatavalt minimaalsed, mis kaasnevad

peamiselt olmetegevusega. Mõju pinna- ja põhjaveele võib avalduda avariiolukorras. Suuri

õnnetusi ja avariisid eeldada ei ole. Kindlasti tuleb silmas pidada, et vaadeldavas piirkonnas on

põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Ehitusaegse ja edasise tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinnasele, pinna- ja

põhjaveele ega veevarustusele.

5.6 Mõju pinnavee veerežiimile

Eeldatavalt olulist negatiivset mõju veerežiimile kavandatava tegevusega ei kaasne. Mõningasel

määral võib hoonete rajamine mõjutada ala veerežiimi, kuid pigem on mõju lokaalne.

Maaparandussüsteemidega ühendatud kraavide seisundit võib mõjutada sademevee

ärajuhtimine tootmismaa platsilt ja teedelt.

5.7 Mõju mullastikule

Kavandatava tegevuse asukoht paikneb valdavalt rohumaal. Tegevuse mõju mullastikule jääb

peamiselt ehitustegevusest hõlmatud alale ja rajatava taristu alale. Olulist negatiivset mõju

eeldatavasti ei kaasne.

5.8 Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele

Oluline mõju kliimateguritele puudub.

5.9 Valgus, soojus, kiirgus, lõhn

Planeeringuala valgustusele avaldab mõju kavandatava survetõstepumpla ümbruse piirkonna

valgustus selles ulatuses, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks. Nimetatud mõju on lokaalne.

Soojuse-, lõhna- ja kiirgusreostust kavandatava tegevusega ei kaasne. Samuti ei ole ette näha

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

5.10 Taristu rajamisega kaasnevad mõjud

Planeeringuala lõunaosas Kirsi teed Pärnamäe teega ühendavale teelõigule nähakse ette

transpordimaa sihtotstarbega krunt ning teelõigu kulgemine kavandatakse sujuvaks See toob

kaasa mugavama ühenduse Pärnamäe teega praeguse teelõiguga võrreldes.

Kavandatavale pumbajaamale ja väikeelamumaadele ligipääsu tagamiseks rajatakse kinnistu

lõunaossa tupiktee.

Teede taristu rajamisega kaasneb mõningane liikluskoormuse ja mürataseme tõus, kuid

eeldatavalt ei too see kaasa ülenormatiivseid tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse.

Metsakasti küla teede võrgustiku ühendamine Pärnamäe tee ja sellega paralleelselt kulgeva

13

kergliiklusteega tagab liikuvuse lahenduse. Ühtlasi toetab turvalise kergliiklusteede võrgustiku

laienemine autovabasid liikumisvõimalusi.

Kuna survetõstepumplas püsivaid töökohti ei planeerita, hakkab tehnorajatist tavaolukorras

teenindama väike kaubik meeskonnaga, sagedusega kord nädalas. Külastuste käigus võetakse

proove ja hinnatakse visuaalselt tööprotsesside toimimist ja korrasolu. Suurema autoga /

autokraanaga külastatakse tehnorajatist hinnanguliselt kord aastas.

Teede taristu väljaehitamine kinnistu lõunaosas võimaldab adresseerida ka samas piirkonnas

registreeritud invasiivse võõrliigi, verev lemmalts (Impatiens glandulifera) koloonia likvideerimist.

Tähelepanu tuleb pöörata võõrliigi levitamise vältimiseks vajalike meetmete rakendamisele, mis

on välja toodud punktis 5.3.

Teemaplaneeringus „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ märgitud kinnistut põhja-

lõunasuunaliselt läbiva tee välja arendamist praeguses etapis ei planeerita.

Planeeringuala põhjaosa läbivale G.H. Schüdlöffeli teelõigule planeeritakse transpordimaa

sihtotstarbega krundi moodustamine, millega negatiivseid mõjusid ei kaasne.

Taristu rajamisega kaasnev mõju on eeldatavalt lokaalne.

5.11 Ruumiline mõju

Planeeritavaid väikeelamumaa krunte eraldab pumbajaamast sõidutee. Teekoridori laius

eskiisprojekti kohaselt on 15 m. Lähima planeeritava elamu ja pumpla omavaheline kaugus on

minimaalselt 25 m, eeldatavalt rohkem. Tehnohoone ja elamute vahelise visuaalse ja esteetilise

häiringu leevendamiseks näha detailplaneeringu nõuetes ette leevendavad meetmed, nagu

näiteks puhverhaljastus ja/või haljasvall elamute ja pumbajaama vahele ning arhitektuursed

ettekirjutused tehnohoone projekteerimisel, mis tagavad hoone sobitumise elamurajooni, näiteks

dekoratiivse fassaadi kasutamine.

Kavandatav pumbajaam muudab senist maastikupilti, kuid leevendusmeetmeid rakendades ei

põhjusta see häiringut lähedalasuvatele elanikele.

Ala läbiv teede taristu aitab luua ruumilise sidususe väikeelamute ala ja Pärnamäe tee vahel.

Planeeritud tegevusega eeldatavalt negatiivset ruumilist mõju ei avaldu.

5.12 Müra ja vibratsioon

Kavandatava survetõstepumplaga olulist mürahäiringut ja vibratsiooni ei kaasne. Viimsi vallas

tegutsevate olemasolevate veetöötlusjaamade põhjal võib hinnata, et pumbad küll töötavad, aga

väliskeskkonnas müra kuulda ei ole.

Elektrikatkestuste vm hädaolukorra tarbeks paigutatakse tehnohoone siseruumidesse

diiselgeneraator, mis tagab võimaliku elektrikatkestuse puhul vee olemasolu. Kuna generaator

asub hoone sees, ei ole ette näha negatiivset mõju väliskeskkonnale.

Potentsiaalse mürahäiringu leevendamiseks kavandada pumbajaama hoone isolatsioon

vastavate materjalidega ja vibratsiooni amortisaatoritega.

Vähesel määral ja lühiajaliselt võib avaldada mõju ehitusaegne müra.

5.13 Mõju välisõhu kvaliteedile

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba

vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

5.14 Jäätme- ja energiamahukus, loodusvarade kasutus

14

Kavandatava tegevuse käigus tekib jäätmeid, kuid mitte olulises koguses. Jäätmeteke on seotud

peamiselt ehitustegevusega ning hiljem olmetegevuses tekkivate jäätmetega. Seaduse kohase

jäätmekäitluse korral on mõju minimaalne.

Tehnohoone ja väikeelamute rajamine ja edasine kasutus ei eelda olulist loodusvarade kasutust

ning ei ole ülemäära energia- ega jäätmemahukas.

Tegevuse iseloomust lähtudes ei ole näha olulise keskkonnamõju kaasnemist.

5.15 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Keskkonna- või terviseohtlike avariiolukordade esinemine on nõuetekohase tegevuse korral

vähetõenäoline.

Keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust kavandatava tegevuse käigus ei teki, mistõttu ei

ole ette näha olulist pinnase või vee reostust, mis võiks seada piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele.

Kavandatav tegevus ei ole oma iseloomult ohtlik, sh kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlike

ainete transporti ega hoiustamist. Lekete tuvastamisel või avariide korral tuleb reostus koheselt

likvideerida vastavalt kehtivatele nõuetele.

5.16 Sotsiaal-majanduslikud mõjud

Kavandatava survetõstepumpla rajamine planeeringualale toob kaasa positiivsed majanduslikud

mõjud. Kavandatav veetaristu ehitis võimaldab veemahutite täitmist madaltarbimise perioodil,

suunates vett võrku kõrgtarbimise perioodil ning suurendades seeläbi ööpäevaringselt

kättesaadavat veeressurssi. See on kriitlise tähtsusega nii valla arengu kui elutähtsa teenuse,

joogivee kättesaadavuse jaoks.

Vee survetõstepumpla rajamisega seoses lisandub majandustegevus piirkonnas seni

esindamata sektoris, mille tulemusel muutub majanduskeskkond mitmekesisemaks ja

jätkusuutlikumaks.

Planeeringulahenduse elluviimine mõjutab mõningal määral kohaliku omavalitsuse kulusid, sest

lisanduvad kulud teehooldusele.

Lähiümbruse kinnisvara väärtusele kavandatav tehnorajatis negatiivset mõju eeldatavasti ei

avalda. Tehnohoone kavandamisel tuleb lähtuda printsiibist, et see oleks arhitektuurselt kena

ning sulanduks häirimatult elamurajooni.

Planeeritava tegevusega eeldatavalt elanikkonnale negatiivset mõju ei avaldu.

5.17 Kumulatiivsed mõjud

Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud, mis

võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Elukeskkonna kvaliteet moodustub mitmetest

teguritest, mille olulisus iga inimese jaoks sõltub isiklikest väärtushinnangutest. Kuigi eraldi võttes

võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda

ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist. Eeldatavalt kumulatiivset mõju

tegevusega ei kaasne.

5.18 Piiriülene mõju

Piiriülene mõju puudub.

15

6. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad

KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb

enne otsuse tegemist küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt ja isikutelt.

Seisukohta küsiti Keskkonnaametilt kes oma …2026 kirjaga nr … ja Terviseametilt, kes oma

....2026 kirjaga nr ...., lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist andsid

omapoolsed seisukohad KSH algatamata jätmise eelnõule.

..[allolevat lõiku täiendatakse peale seisukohtade saamist]...

Keskkonnaameti ......2026 kirjas nr ...... toodud seisukoha kohaselt ......

Terviseameti ......2026 kirjas nr ...... toodud seisukoha kohaselt .....

Nimetatud aspektidega on eelhinnangu täiendamisel arvestatud.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt

detailplaneeringu menetluse käigus.

7. Hindamistulemuste kokkuvõte

7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi nimetus ja eesmärk

Nimi: Pärnamäe küla, Aavikusauna katastriüksuse detailplaneering.

Eesmärk: Aavikusauna katastriüksusele ehitusõiguse määramine veetaristu ehitise

(survetõstepumpla koos vee reservuaaridega), transpordimaa krundi ning väikeelamukruntide

ehitus- ja kujunduspõhimõtete määramine. Detailplaneering on mh kantud avalikust huvist

parandada survetõstepumpla rajamisega Viimsi valla veevarustus ja seeläbi inimeste

elukvaliteeti.

7.2 Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja,

koostaja ja kehtestaja nimi ja kontaktandmed

Detailplaneeringu koostamise algataja on Viimsi Vallavolikogu, kehtestaja Viimsi Vallavolikogu,

korraldaja Viimsi Vallavalitsus (mõlema aadress: Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, telefon:

602 8800, e-post: [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on Viimsi Haldus OÜ (registrikood 10618178, Nelgi tee 1, Viimsi

alevik, 74001, Viimsi vald, Harju maakond, tel +372 5650 2487).

7.3 Teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega esinev vastuolu või vastuolu puudumine

Detailplaneeringuga on kavas muuta kehtivat Pärnamäe küla üldplaneeringut maakasutuse

juhtotstarbe muutmise osas väikeelamute maast ja väikeelamute reservmaast (EV/EVR)

tootmismaaks (T).

7.4 Dokumendi rakendumisel avalduva keskkonnamõju olulisus või põhjendus, miks mõju ei ole oluline

Planeeringuala suurus on 73 728 m².

Kavandatud tegevus ei avalda tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on maakasutuse juhtotstarbe muutmisega.

Varasem hoonestamist võimaldav väikeelamute maast ja väikeelamute reservmaa (EV/EVR)

asendatakse juhtotstarbega, mis võimaldab kavandada tootmismaa (T).

16

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust ega muud

tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad negatiivsed

mõjud on peamiselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse

detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

Lähtuvalt tegevuse iseloomust ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus

looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Kavandatav

tegevus ei mõjuta kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid.

Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara,

sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega

müratasemete suurenemist.

Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

Lähtudes eeltoodust ning kui detailplaneeringu koostamisel arvestatakse

keskkonnakaitsealaseid õigusakte ja norme ning üldplaneeringu nõudeid, ei ole

keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning planeeringuga kavandatud

tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

7.5 Õigusaktidega vastuolu esinemine või puudumine

Õigusaktidega ei esine vastuolusid.

7.6 Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega tutvumise aeg ja koht

Eelneval kokkuleppel tööpäevadel tööajal Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaosakonnas ja

planeeringute osakonnas (Nelgi tee 1, Viimsi alevik).

17

Lisa 2

Viimsi Vallavolikogu

...2026 otsusele nr [nr]

Planeeringuala asukoht

1. Aavikusauna katastriüksus Maa- ja Ruumiameti kaardi väljavõttel:

18

2. Planeeringuala asukoht Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kaardi väljavõttel:

19

3. Planeeringuala asukoht Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kaardi väljavõttel: