Kiri

S E L E T U S K I R I

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Harku valla üldplaneeringule (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138);

• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78)

• Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud „Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav

teemaplaneering“;

• Harku Vallavolikogu 02. mai 2014 otsus nr 31 „Harku alevikus Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine“.

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Harku valla jäätmehoolduseeskiri ( Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrus nr 7);

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud):

• -

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimise ja arhitektuuri. Osa

1:Linnaplaneerimine;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus;

• Eesti Standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes.

Muud Eestis kehtivad õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Ristiku tn 9 maaüksuse

jagamiseks 4-ks elamumaa, 1-ks tee- ja tänavamaa ja 1-ks maatulundusmaa krundiks ning määrata

moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete

püstitamiseks. Kavandatavad transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine.

Kuna antud detailplaneeringuga moodustatakse vaid neli elamumaa krunti, siis vastavalt

üldplaneeringule ei pea moodustama täiendavalt üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti.

Detailplaneeringuga antakse lahendus perspektiivse Juuliku-Tabasalu tee müra vähendamiseks, mille

jaoks on planeeritud müratõkke vall.

Transpordiamet on toonud välja müra leevendusmeetmed õhusaaste ja müra vähendamisel. Kui müra

vähendamise leevendusmeetmeks on mürasein või kõrge mürasein, on mürataseme hinnanguline

vähenemine on 5 – 10 dB. Müratõkke efektiivsus sõltub selle asukohast müraallika ja kaitstava objekti

suhtes, ekraani materjalist, mõõtmetest, kujust ning müra sagedusspektrist. Mida lähemal müratõke

asub müratundlikule hoonele (nt elamule), seda tõhusam see on liiklusmüra leevendamisel. Lisaks on

võimalik müra vähendada ka piirkiiruse alandamisega Harku aleviku piires 20 km/h võrra, mis annab

täiendava 3–4 dB müra vähenemise.

Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 2

Kokkuvõttes tagavad nende meetmete rakendamine, et nii planeeritava ala ühekorruselistele elamutele

kui ka olemasolevatele elamutele perspektiivsest teest tulenev müratase vastab kehtivatele normidele.

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. ASUKOHT

Planeeritav ala, suurusega u 1.70 ha, paikneb Harku alevikus 1980052 Nurme tee ja 11401 Laagri-Harku

teede vahelisel alal.

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Harku alevikus alljärgnevaid maaüksusi:

Maaüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Kinnistu nr Pindala Sihtotstarve KÜ liigile

Kinnistui omanik

Ristiku tee 9 19814:001:0158 4427702 16985 m² maatulundusmaa Virve Kortel

Maa-ala piirnevad maaüksused on:

19814:001:0548 Nurme tee TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:5139 Juuliku-Tabasalu kergliiklustee L3 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:5140 Juuliku-Tabasalu kergliiklustee L2 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:1000 Ristiku tn 8 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:3382 Ristiku tänav L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0164 Ristiku tn 7 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:1140 Ristiku tn 5 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0006 Ristiku tn 3 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0017 Pae tn 4 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:3381 Pae tänav L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0018 Kalju tn 6 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:3380 Kalju tänav L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0770 Kalju tn 7 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0160 Sepa MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0137 Ristiku tn 8a TOOTMISMAA SIHTOTSTARBEGA

2.2. PINNAS

Planeeritava ala mullastiku struktuuriks vastavalt Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi andmetele on

õhuke paepealne muld (Gh``). Mulla lõimis on rähkne liivsavi, millele järgneb paas (r2ls/p).

Huumushorisondi tüsedus on 22-25 cm.

Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakendusele kohaselt ei ole antud alal registrisse kantud

maavarasid. Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge

radoonisisaldusega alal. Planeeritav ala paikneb piirkonnas kus põhjavesi on kaitsmata alal.

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Planeeritava ala reljeef kulgeb põhja-lõuna suunas.

Kolvikuliselt koosseisult on:

• Ristiku tn 9 (pindalaga 16985 m²) katastriüksus, millest 1427 m² on looduslik rohumaa, 5889 m²

metsamaa ja 9669 m² muu maa;

2.4. HOONESTUS

Planeeringualal puuduvad ehitisregistrisse kantud ehitised ja rajatised.

Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 3

2.5. TEED

Juurdepääs planeeringu alale on tagatud 11401 Laagri-Harku teelt 1982562 Ristiku tänava ja 1982272

Kalju tänava kaudu.

2.6. TEHNOVÕRGUD

Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektriõhuliinid: 1-20 kV (Keskpingeliin AS-70), alla 1 kV (AMKA.3x120+95,

AMKA.3x50+70) ning elektrimaakaabelliin (Al_4x120 MP kaabel).

Antud piirkonda on kavandatud ÜVK kohased rajatised.

Väljavõte Harku aleviku piirkonna ÜVK rajatise skeemist.

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.

Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad.

Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71 ütleb,

et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit

võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Antud

detailplaneeringuga on Nurme teel 10 m tee kaitsevöönd.

Õhuliinide kaitsevööndid:

• 1-20 kV (Keskpingeliin AS-70)- 10 m liini teljest;

• alla 1 kV (AMKA.3x120+95, AMKA.3x50+70)- 2 m liini teljest;

• elektrimaakaabelliin (Al_4x120 MP kaabel)- 1 m kaabli teljest.

Vastavalt Maa ja Ruumiameti kitsenduse kaardile paikneb planeeritaval alal 1986 aastal rajatud 30 m

puurkaev PRK0000797, mille hooldusala on 10 m. Planeeritavale alale ulatud puurkaevu PRK0022187 50

m sanitaarkaitseala. Puurkaev PRK0022187 on rajatud ühe kinnisasja tarbeks, siis peaks sanitaarkaitseala

asemel olema 10 m hooldusala.

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav ala paikneb Harku alevikus 1980052 Nurme tee ja 11401 Laagri-Harku teede vahelisel alal.

Harku on alevik Harju maakonnas Harku vallas. Asub Tallinnast vahetult läänes. Harkus asub Harku

mõisaansambel koos Harku mõisa pargiga ja Eesti Maaülikooli Eksperimentaalbioloogia Instituut.

Instituudi tee 5-l asub Harku aleviku raamatukogu, lasteaed. Harku Lasteaed võimaldab hoidu ja

alushariduse omandamist 124 lapsele vanuses 2-7 eluaastat.

Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 4

Kontaktvööndis kehtestatud, algatatud detailplaneeringud on alljärgnevad:

1. Harku alevikus Instituudi tee 15 maaüksuse lõunapoolse osa ja selle lähiala detailplaneering,

kehtestatud 28. detsember 2020 otsusega nr 109.

2. Harku alevik Heina tn 7 maaüksuse ja lähiala detailplaneering, algatatud 26. oktoober 2023

otsusega nr 64

Foto Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto, mis ilmestab antud piirkonna hoonestust.

4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ planeeringualale konkreetseid maakasutuspiiranguid ja kitsendusi ei

sea, seega detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke

alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu

kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad

kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel. Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 2.1

kohaselt võivad elamumaa kompaktse asustusega aladele jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja

tehnorajatised. Elamumaadel on võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25 % ulatuses kaubandus-,

toitlustus-, teenindus-, majandushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või

haljasala ja parkmetsa maa. Elamumaadele võivad jääda tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad

jms.

Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 5

VÄLJAVÕTE HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGU KAARDIST

Planeeringu ala asukoht

Koostatava detailplaneeringuga soovitakse Harku alevikus Ristiku tn 9 maaüksusele kavandada

elamumaa sihtotstarbega krundid. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.2.1 on määratud

tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning

maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal, kus muuhulgas on märgitud

järgmist:

Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 6

• Väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus on Tabasalu ja Harku alevike piires 1500 m²,

muudel elamumaa juhtotstarbega ja detailplaneeringu kohustusega aladel 2000 m².

• Üldkasutatav haljasala (haljasala, park, looduslik roheala, laste mänguväljaku ala vms), mis ei ole

piiratud piirdeaiaga (välja arvatud juhul, kui piirdeaia püsitamine on lubatud kehteststatud

detailplaneeringu või ehitusprojektiga), peab moodustama vähemalt 10% viie või enama elamuühikuga

detailplaneeringu alast.

• Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad

abiehitised):

o kuni 20 % kuni 2000 m² suurusel krundil;

o kuni 15% üle 2000 m² suurustel kruntidel ja kuni 5000 m² krundil;

o kuni 10% üle 5000 m² suurustel kruntidel või maaüksustel.

• Üldjuhul ei või elamumaa krundile ehitada ehitisi (v.a. krundi piiril olev piirdeaed) tee

maaüksuse piirile lähemale kui 5 m.

• Parkimine lahendatakse elamumaal krundisiseselt. Ette tuleb näha 2 parkimiskohta igale

elamuühikule, millele 3 ja enama korteriga hoonete puhul peab lisanduma külaliste tarbeks 0,4

parkimiskohta iga elamuühiku kohta. Ettenähtud parkimiskohtade vajadus ümardatakse ülespoole

täisarvuni.

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Ristiku tn 9 maaüksuse

jagamiseks 4-ks elamumaa, 1-ks tee- ja tänavamaa krundiks ja 1-ks maatulundusmaa krundiks ning

määrata moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja neid teenindavate

abihoonete püstitamiseks. Kavandatavad transpordimaa maa krunt võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks

on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude

lahendamine.

Planeeritavad krundid

Pos

nr

Krundi

kasutusotstarve

DP liigi järgi %

Krundi

planeeritud

suurus m²

Moodustatakse

katastriüksusest m²

liites, lahutades (+/-)

Liidetavate/

lahtutavate

osade pindala

m²

Osade senine

sihtotstarve

katastriüksuse

liikide järgi

1 EP 1778 19814:001:0158 -1778 Maatulundusmaa

2 EP 1861 19814:001:0158 -1861 Maatulundusmaa

3 EP 1630 19814:001:0158 -1630 Maatulundusmaa

4 EP 1800 19814:001:0158 -1800 Maatulundusmaa

5 LT 2541 19814:001:0158 -2541 Maatulundusmaa

6 ML 6225 19814:001:0158 -6225 Maatulundusmaa

EP- ühepereelamu maa; LT- tee ja tänava maa; ML- muu haljasala maa

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Krundi ehitusõigusega määratakse:

1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2) rajatavate hoonete suurim lubatud arv maa-alal;

3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind;

4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

5) hoonete suurim lubatud sügavus.

Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 7

P o

s. n

r

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d s

u u

ru s

m ²

Su u

ri m

e h

it is

ea lu

n e

p in

d m

²

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s

P õ

h ih

o o

n e/

ab ih

o o

n e

Su u

ri m

h o

o n

et e

kõ rg

u s-

K õ

rg u

s m

aa p

in n

as t

(m )

P õ

h ih

o o

n e/

ab ih

o o

n e

H o

o n

et e

a rv

k ru

n d

il P

õ h

ih o

o n

e/ ab

ih o

o n

e

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)

-d et

ai lp

la n

ee ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m

aa p

ea ln

e/ m

aa -a

lu n

e

1 1778 350 1/1 7/4.5 2(1/1) EP 100 E 100 700

2 1861 360 1/1 7/4.5 2(1/1) EP 100 E 100 720

3 1630 325 1/1 7/4.5 2(1/)1 EP 100 E 100 650

4 1800 360 1/1 7/4.5 2(1/1) EP 100 E 100 720

5 2541 - - - - LT 100 L 100 -

6 6225 - - - - ML 100 M 100 -

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L-transpordimaa, M-maatulundusmaa.

Detailplaneeringu liigi järgi: EP- ühepereelamu maa; LT- tee ja tänava maa; ML- muu looduslik maa

Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on

ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev

osad).

Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19. Ehitisealune pind:

(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat:

1) vihmaveesüsteemi; 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 8

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema

planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete

projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust.

Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded krundil:

• Hoonestusviis lahtine.

• Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m.

• Hoonete lubatud katusekalle on vahemikus -15º-35°

• Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Omavahel võib

kombineerida erinevaid materjale ja liigendatud fassaade.

• Värvilahenduses eelistada looduslähedasi värvitoone.

• Katusekattematerjal vaba.

• Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga.

Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged ehitised:

• Ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitis, tuleb selle krundile ehitamisel ja

materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud

hoonestusalast.

• Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga hoonet

(nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms).

Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.

Aiad ja piirded

Piirdeaedade kõrgused kuni 1,5 meetrit. Lubatud on kasutada vertikaalset puitlipp-, varbmetall-, või

metallvõrkaeda. Kruntide piirdena ei ole lubatud kasutada läbipaistmatuid plankaedu.

Teed ja platsid

Juurdepääs planeeringu alale on tagatud 11401 Laagri-Harku teelt 1982562 Ristiku tänava, 1982272

Kalju tänava ning 1982508 Pae tänava kaudu. Planeeringu ala tee on kavandatud ühesuunalisena,

sõidutee laiuseks on 3,5 m.

Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa.

Detailplaneeringus on kavandatud 3 parkimiskohta elamumaa krundil.

5.5. VERTIKAALPLANEERING

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta

hoonestusala piires kuni 0,5m. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojektis.

5.6. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut, mis kohustab krundi omanikku

võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.

Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsusega number 30 „Harku vallas kavandatavate eļamuühikute tarbeks

vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks“ on määratud elamuühiku

teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas.

Tehnovõrkude lahendus lahendatakse algatatud detailplaneeringu käigus vastavalt tehnovõrkude

valdajate projekteerimis tingimustele.

Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 9

6. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE

Planeeritav ala paikneb perspektiivselt kavandatud Juuliku – Tabasalu ühendustee ääres, mille tulemusel

hakkab paneeritavat ala mõjutama liiklusest tulenev müra, vibratsioon ja õhusaaste, kuid need jäävad

seoses planeeritava haljastatud müravallile normide piiresse.

Joonis Kavandatava Juuliku-Tabasalu ühendusteest.

Autoliiklusest põhjustatud müra

Autotranspordi näol on tegemist küllaltki suure saasteallikaga, mis avaldab mõju nii inimesele kui

loodusele. Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale mõjutab transport keskkonda järgmiselt:

❖ saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid;

❖ saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega;

❖ liiklusõnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude

ohtlike ainetega;

❖ ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi (rändeteede tõkestamine).

❖ tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni.

Mis on müra? Teaduslikult väljendudes on müra eri sageduse ja intensiivsusega helivõngete kogum.

Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja

jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul), kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema

aja kestel).

Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 10

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra normtasemed. Müra normtasemete

sätestamisel on lähtutud ajaperioodist, müraallika liigist, müra iseloomust ja hoonestatud või

hoonestamata ala kategooriast. Müra normtasemed on müraindikaatorite suurimad lubatud

arvsuurused, mis sõltuvad müra liigist (liiklusmüra, tööstusmüra) ning maa-ala iseloomust.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr

138 kehtestatud üldplaneeringule ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku

valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringule, kus planeeringuala paikneb tihehoonestusalal,

maakasutuse juhtfunktsiooniks on elamumaa.

Müra normtasemeteks on piirväärtus ja sihtväärtus:

• müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut

ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

• müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel (rakendatakse uute müratundlike alade planeerimisel ehk üldplaneeringu järgse juhtotstarbe muutmisel).

Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest.

Maa-alad jaotatakse vastavalt üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;

II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

III kategooria – keskuse maa-alad;

IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;

V kategooria – tootmise maa-alad;

VI kategooria – liikluse maa-alad.

Suurim lubatud ekvivalentne müratase on kategooriate kaupa esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1).

Tabel 1. Lubatud ekvivalentsed liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (LAeq, dB) sõltuvalt kategooriast

Kategooria Aeg,

indikaator

Piirväärtus Sihtväärtus

Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra

I kategooria päev, Ld 55 55 50 45

öö, Ln 50 40 40 35

II kategooria päev, Ld 60/651 60 55 50

öö, Ln 55/601 45 50 40

III kategooria

IV kategooria

päev, Ld 65/701 65 60 55

öö, Ln 55/601 50 50 45

1 lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel

Autoliiklusest tingitud müra, kui ka vibratsioon tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest,

teekatte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud

haagised, logisevad varuosad jne). Väikestel kiirustel ja siledal teel, kus konarused puuduvad, sõitev

sõiduk ei mõjuta oluliselt müra ja vibratsiooni taset.

Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 11

Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik:

liiklusmüra hinnang. Akukon Eesti OÜ, töö nr 210922-3-B.

Koostatavas Harku valla teede ja juurdepääsude teemaplaneeringu seletuskirjas on toodud välja, et

„Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja

öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3) või kehtivas õigusaktis sätestatud norme.“

Transpordiamet on toonud välja müra leevendusmeetmed õhusaaste ja müra vähendamisel. Kui müra

vähendamise leevendusmeetmeks on mürasein või kõrge mürasein, on mürataseme hinnanguline

vähenemine on 5 – 10 dB. Müratõkke efektiivsus sõltub selle asukohast müraallika ja kaitstava objekti

suhtes, ekraani materjalist, mõõtmetest, kujust ning müra sagedusspektrist. Mida lähemal müratõke

asub müratundlikule hoonele (nt elamule), seda tõhusam see on liiklusmüra leevendamisel. Lisaks on

võimalik müra vähendada ka piirkiiruse alandamisega Harku aleviku piires 20 km/h võrra, mis annab

täiendava 3–4 dB müra vähenemise. Kokkuvõttes tagavad nende meetmete rakendamine, et nii

planeeritava ala ühekorruselistele elamutele kui ka olemasolevatele elamutele perspektiivsest teest

tulenev müratase vastab kehtivatele normidele.

Müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tuleb järgida asjakohast

heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest).

Rakendada hoonete projekteerimisel järgmisi leevendavaid meetmeid:

1. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli

6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" kohaselt tuleks

projekteeritava hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva

heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB. R’w (dB)

on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide

vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate

konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO

717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul.

Hoone seinakonstruktsioonid tuleb planeerida tõhusa heliisolatsiooniga.

Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 12

2. Akende valikul elamu maantee poolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile

teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna

nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kasutada on soovitav

kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid, mille heliisolatsioon R´w + Ctr ≥ 35 dB.

3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud

elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et

ruumides ületatakse lubatud müratasemed.

4. Rõdude korral tuleb projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele

mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra.

5. Elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel tuleb järgida põhimõtet, et vaikust

nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele

ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja puhkeala/mänguväljak.

Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon

Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse

vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase

materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev. Tihedad pinnased

summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad vibratsiooni levimist

oluliselt kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad.

Vibratsioon liiklusest tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust,

sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad

varuosad jne). Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib

kahjustada hooneid.

Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni leviku

tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik tekitada

korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega

hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva konstruktsioonid

isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused

antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel

kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone.

Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste

Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast, kasutatavast

kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku piiramisekson

planeeritud halastatud müratõkkevall.

Riigiteede omanik (Transpordiamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi maanteeliiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

7. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Planeeritava alal olev kõrghaljastust säilitatakse maksimaalselt. Puude istutamisel tuleb järgida

tehnovõrkudest tulenevaid kujasid.

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3

Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 13

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma

sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.

Kavandatav tegevus (maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei

ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1

punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1

nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes

KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine,

mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse

langetamine.

Jäätmed tuleb koguda liigiti.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele

märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse

vastavuses Jäätmeseadusega ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjadega.

Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja

haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht.

8. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast

maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni

imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid

ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest

ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud,

ehitusmaterjalid.

Radoonist tulenev terviserisk

Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda

tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel. Radoon

ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise

radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne

lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase.

Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja

tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega kergesti.

Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele

ohtu ei kujuta.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega

alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2023

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne

detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2023 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad järgi

teha elamutele pinnase mõõtmised.

Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 14

9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.

1.1

1.1

1.2

1.2

PK 105+00

PK 106+00

PK 107+00

PK 108+00

PK 109+00

PK 110+00

PK 111+00

PK 112+00

NURME KERGLIIKLUSE TUNNEL

38,50 38,50

40.00

41. 00

39.60

39.80

40.20

40.40

40.60

40.80

40. 00

41.00

40.20

40.40 40.60

40.80

41.20

40.00

41 .00

42 .00

43 .00

40.20

40 .40

40 .60

40 .80

41 .20

41 .40

41 .60

41 .80

42 .20

42 .40

42 .60

42 .80

43 .20

41 .00

42 .00

43 .00

40 .40

40 .60

40 .80

41 .20

41 .40

41 .60

41 .80

42 .20

42 .40

42 .60

42 .80

39.00

40.00

41.00

42.00

43.00

38.40

38.60

38.80

39.20

39.40

39.60

39.80

40.20

40.40

40.60

40.80

41.20

41.40

41.60

41.80

42.20

42.40

42.60

42.80

43.20

43.40

43.40

43.60

43.60

43.80

43.80

1W2 1W2

1W2 1W2

1W2 1W2

1W2 1W2

1W2 1W2

1W2 1W2

1W2 1W2

1W2 1W2

1W 2

1W 2

1W 2

1W2 1W2

1W2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W 2

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W11

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W 1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W 1.1

1W1.1

1W1.1

1W 1.1

1W1.1

1W 1.11W1.1

1W 1.1

1W 1.1

0+00

0+25

0+50

0+75

0+83

0+ 00

0+25

0+50

0+75

1+00 1+03

0+00

0+25

0+50

0+75

1+00

1+23

0+00 0+50

0+77 CL-MNT11420

CL-Nurme tee parkla vasakul

CL-KT-Nurme BP vasak

CL-KT-Nurme kergliikluse tunnel

CL-KT-Nurme BP parem

Proj truup DN 1,000 L=31.6; i=-1.0% Hsv=39.40; Hvv=39.70

Proj truup DN 1,000 L=31.7; i=0.9%

Hsv=41.50; Hvv=41.20

33

34

35

Projekteeritud asukoht kuni 20 jalgrattakohaga prakla varjualuse jaoks.

Projekteeritud asukoht kuni 20 jalgrattakohaga prakla varjualuse jaoks.

SAUE VALDHARKU VALD

CL-Ristiku tn jalgtee ühendus

N

S

W

E

Töö nimetus ja osa

Reg kood: 12432118 Tiigi 78, 50410 Tartu [email protected] www.roadplan.ee

Töö nr Joonise nr Staadium Mõõtkava Kuupäev

Geoalus Autor: Töö nr: Koordinaadid: Kõrgused:

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Joonise nimetus

Objekti asukoht

21059

Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik

Eelprojekt 02.12.20223.12

Asendiplaan (Juuliku-Tabasalu ühendustee PK 105+00 - 112+00)

1:1000

Projektijuht

Projektijuht

Projekteerija

Vastutav isik

Indrek Oden

Edgar Berman

Priidu Kooskora

Priidu Kooskora

REIB OÜ TT-6080 L-EST97 EH2000

Harku vald, Saue vald; Harju maa

Leht 1

Leht 2 Leht 3

Leht 4

Leht 5

Leht 6

Le ht

7 Le

ht 8

Le ht

9

Le ht

10Le ht

11 Le

ht 12

Le ht

13

Le ht

14

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Kallaste tn 12

76901, Harju maakond, Harku vald,

Tabasalu alevik

Teie 05.02.2026 nr 12-1/547-11

Meie 03.03.2026 nr 7.2-2/26/2093-2

Seisukohtade väljastamine Ristiku tee 9

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Ristiku tee 9 detailplaneeringu (katastritunnus 19814:001:0158,

edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on maaüksuse jagamine neljaks üksikelamumaa krundiks,

üheks transpordimaa ja üheks maatulundusmaa krundiks. Planeeritav ala on tihedalt seotud ja

külgneb oluliselt muudetava Tabasalu-Juuliku riigitee ümberehitamise lahendusega.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Nõustume eskiisi kohase juurdepääsu kavandamisega Kalju tänav L1 (katastritunnus

19801:001:3380) ja Ristiku tänav L1 (katastritunnus 19801:001:3382) riigitee 11401 Laagri-

Harku tee km 4,606 ja km 4,782 ristmikult. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte ette näha.

Arvestada, et perspektiivis liikluslahendus muutub ning perspektiivse riigiteega külgnevalt

alalt on kavandatud juurdepääs kõrvalmaanteele läbi liiklussõlme vastavalt „Riigitee 8

Tallinn–Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni–Harku lõik ja Harku eritasandiline

ristmik“ projektile, Roadplan OÜ töö nr 21059. Palume projekt siduda planeeringualaga.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja perspektiivne teekaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus tuleb

kavandada perspektiivse tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja teeprojekti lahendusega.

4.1. Roadplan OÜ töö nr 21059 „ Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni -Harku

lõik ja Harku eritasandiline ristmik.“

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

2 (3)

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1. Seletuskiri

2. Eskiis

3. Roadplan OÜ töö nr 21059 .Joonis 3.12

Rita Źereen

5120275, [email protected]