EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee

ristmiku liiklusohtliku koha rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

Transpordiamet algatas pp.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 9

Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee ristmiku liiklusohtliku koha

rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva

Herjava tee ristmik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 67401:008:0800 ja

67401:008:0204) Lääne maakonnas Haapsalu linnas Herjava külas.

Transpordiameti 12.05.2021 korraldusega nr 1.1 3/21/187 on antud projekteerimistingimused

riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 Herjava tee ristmiku rekonstrueerimise

põhiprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Klotoid OÜ tööle nr 260724B „Liiklusohtliku

koha kõrvaldamine riigiteel 9 km 65,25 – 66,00 (Herjava tee ristmik)“. Projekti asendiplaani

joonised ja seletuskiri on kuni 30.06.2027 nähtavad lingil:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/46A5zDcYpYWxsmv .

Projekti eesmärk on rajada riigiteele nr 9 ristmikule asukohaga km 65,8 vasakpöörderada,

ohutussaared ja teeületuskoht.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8.

2

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava

tee ristmiku liiklusohtliku koha rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud

tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne

keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti

arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust,

kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Haapsalu

Linnavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

3

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee

ristmiku liiklusohtliku koha rekonstrueerimise projektile vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee

ristmiku liiklusohtliku koha rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu

alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui

kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lääne osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee ristmiku

liiklusohtliku koha rekonstrueerimise tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang;

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „riigitee 9

Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km

65,85 asuva Herjava tee ristmiku

liiklusohtliku koha

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine “

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee ristmiku liiklusohtliku

koha rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. … 1. Andmed tee kohta Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 65,25 – 66,00. Nimetatud teelõik asub Lääne maakonnas, Haapsalu linnas Herjava külas. Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee on põhimaantee ja piirkiirus on vaadeldaval lõigul 90 km/h. Lõigul on 1 riigitee ristmik: km 65,8 asuv ristmik (ristumine riigiteega nr 16107 Herjava tee). Aasta keskmine ööpäevane liiklus 6168, mõõdetud 2024 aastal. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Klotoid OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10207096

EELNÕU

2

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tehnika tn 20, Kuressaare linn, 93815

Saaremaa vald, Saare maakond

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 4533723

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Liiklusohtliku koha kõrvaldamine riigiteel 9

km 65,25 – 66,00 (Herjava tee ristmik)

2.7 Tee ehitusprojekti number 260724B

(allkirjastatud digitaalselt)

Tallinn 2024

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe- Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 –

66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

2

Nimetus: Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Töö teostaja: LEMMA OÜ

Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Töö tellija: Osaühing Klotoid

Reg nr 10207096 Tehnika tn 20 Kuressaare, Saaremaa vald Saaremaa 93815 Tel + 372 5223129 E-post [email protected]

Töö koostajad: Piret Toonpere (litsents nr KMH 0153)

Töö versioon: 3.03.2026

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

3

Sisukord

Sissejuhatus................................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk .......................................................................................... 5

1.1 Taebla kooli ristmiku lahendus .......................................................................................................6

1.2 Herjava tee ristmiku lahendus ........................................................................................................7

2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused .................................................................... 9

2.1 Maakasutus ....................................................................................................................................9

2.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime .................................................................... 11

2.3 Veekaitse ..................................................................................................................................... 11

2.4 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime ................................................................... 12

2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ............................................................................ 12

3 Keskkonnamõju eelhinnang ................................................................................................................ 13

3.1 Natura eelhindamine ................................................................................................................... 13

3.2 Loodusvarade kasutamine ........................................................................................................... 15

3.3 Jäätme-ja energiamahukus.......................................................................................................... 15

3.4 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus ................................................................................................... 15

3.5 Müra ja vibratsioon ..................................................................................................................... 15

3.6 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...................................................................................................... 16

3.7 Lähipiirkonna teised tegevused ................................................................................................... 16

3.8 Tegevusega kaasnevad tagajärjed ............................................................................................... 16

3.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................. 16

3.10 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus ............................................... 17

3.11 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju ................................................................. 17

4 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta ...................................................................... 18

Kasutatud materjalid................................................................................................................................... 18

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu koostas Lemma OÜ (reg nr 11453673) Osaühing Klotoid tellimusel 2024. aasta novembrikuus. Töö koostas keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153).

KMH eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8 alusel ka tee ehitamine või laiendamine.

Eesmärk on lahendada riigiteel nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 kaks liiklusohtlikku kohta.

KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 61 kohase eelhinnangu tulemustest ja § 11 lg 22 kohaselt küsitud seisukohtadest kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Töö tulemusena selgitatakse välja, kas nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 kahe liiklusohtliku koha eskiislahenduste järgus on ehitusloa väljastamiseks vajalik täiemahulise keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine või mitte. Töös käsitletakse potentsiaalselt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte tee-ehitusprojekti kontekstis, ning antakse otsustajale soovitus KMH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise osas.

KMH eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Tee projekteerimise käigus on otsustajaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 9 järgi tee ehitusloa andja (Transpordiamet).

Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema samuti otsustaja, küsides eelnevalt seisukohta eelkõige Keskkonnaametilt ja vajadusel teistelt asjaomastelt asutustelt.

KMH eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 kehtestatud „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on kasutatud asjakohaseid juhendmaterjale.

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk

KMH eelhindamise objektiks on riigiteel nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 kaks liiklusohtlikku kohta. Esimese liiklusohtliku koha projektiala asub riigiteel 9 lõigus km 57,35 – 58,20 (Taebla kooli ristmik). Teise liiklusohtliku koha projektiala asub riigiteel 9 km 65,25 – 66,00 (Herjava tee ristmik). Liiklusohtliku koha kõrvaldamine riigiteel 9 lõigus km 57,35 – 58,20 (Taebla kooli ristmik, joonis 1) rajatakse vasakpöörderada, kergliiklustee, ohutussaartega teeületuskoht ning valgustus. Riigiteele nr 9 ristmikule asukohaga km 65,8 (Herjava tee ristmik, joonis 2) rajatakse vasakpöörderada, teeületuskoht ja ohutussaared.

Joonis 1. Taebla kooli ristmiku projektiala.

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

6

Joonis 2. Herjava tee ristmiku projektiala.

Järgnevas kavandatava tegevuse kirjelduses tuuakse välja olulisemad kavandatud tegevuse aspektid keskkonnamõjude esinemis seisukohalt. KMH eelhinnang on ehitusprojekti lisa ja detailselt on kavandatav tegevus kirjeldatud ehitusprojektis.

1.1 Taebla kooli ristmiku lahendus

Taebla Kooli juurde ristmikult pöörajaid on hommikutundidel palju ning pööret ootavad sõidukid takistavad põhisuuna liiklust, eriti tipptundidel. Ristmikul sooritatakse ohtlikke möödasõite. Lisaks ületavad lapsed Pälli tee või Piibu tee juures teed ja liiguvad teeäärt mööda kuni kergliiklustee alguseni ja sealt juba Taebla kooli. Teelõik ei ole valgustatud ja tee ületamine ning kulgemine tee äärt mööda ei ole ohutu. Keskmine ööpäevane liiklussagedus 2023. aasta loenduse andmetel oli 4245 autot.

Liiklusohtliku koha kõrvaldamine riigiteel 9 lõigus km 57,35 – 58,20 (Taebla kooli ristmik, joonis 3) projekteeritava maantee lõigu kogupikkus on 515 meetrit ja projekteeritava kergliiklustee kogupikkus on 360 meetrit.

Olemasolevale riigitee nr 9 km 58,03 asuvale ristmikule kohaliku teega nr 7760127 Gümnaasiumi teega on projekteeritud vasakpöörderada riigiteelt kohalikule teele. Ristmiku keskel asuvale eraldusribale on projekteeritud füüsiline ohutussaar laiusega 1,0 meetrit ja pikkusega 15 meetrit. Ohutussaare äärekivi kaugus sõiduraja servast on 1,0 meetrit, mis vastavalt Tee projekteerimise normidele võimaldab säilitada riigitee piirkiiruse 90 km/h. Kogu laiendus on projekteeritud Haapsalu-Ääsmäe sõidusuuna poolsele küljele. Ääsmäe-Haapsalu sõidusuund säilib geomeetriliselt muutumatuna. Ristumiskoht Gümnaasiumi teega on projekteeritud laiemaks ning kasutatud on suuremaid pöörderaadiusi (R=13,5m). Kõrguslikult asub projekteeritud teelõik olemasoleva teelõiguga ligikaudu samal kõrgusel, mis võimaldab olemasoleva katte tasandusfreesimist ja ülekatte teostamist. Kõik olemasolevad mahasõidud kinnistutele jäävad alles ning on projekteeritud teega kõrguslikult kokku viidud.

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

7

Mõlemal pool projekteeritavat maantee lõiku asuvad olemasolevad kraavid. Ääsmäe-Haapsalu sõidusuunaga külgnevad kraavid säilitatakse puutumatuna, kuna kogu tee laiendus rajatakse vastasküljele. Haapsalu-Ääsmäe sõidusuund külgneb maaparandusehitisega Leediküla (MPS kood/ehitise kood 5110470020040/001 ja 5110470020030/001). Laiendatav maantee ristub Leediküla eesvooluga (MPS kood/ehitise kood 5110470020040/001), kus on binokkeltruup(2 x 800PL), mis on ette nähtud projektiga pikendada. Projekteeritud kergliiklustee ristub kahes kohas maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga. Ristumiste asukohta on projekteeritud truubid. Projekteeritud teede katetelt jooksevad sademeveed põikkallete abil olemasolevatesse kraavidesse.

Kergliiklustee on projekteeritud Haapsalu-Ääsmäe sõidusuuna poolsele teega külgnevale alale lõigus km 57,35 – 57,7. Kergliiklustee algab Piibu teest ning kulgeb kuni olemasoleva teeületuskohani ca km 57,7, olemasolevate bussipeatuste vahel. Kergliiklusteelt on projekteeritud ka ühendus olemasolevasse Ääsmäe suunalisse bussipeatusesse. Kergliiklustee on projekteeritud sõiduteest minimaalselt 9 meetri kaugusele. Projekteeritud kergliiklustee ristub kahes kohas maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga. Ristumiste asukohta on projekteeritud truubid. Projekteeritud teede katetelt jooksevad sademeveed põikkallete abil olemasolevatesse kraavidesse.

Likvideerimisele kuuluvad projekteeritavale kergliiklusteele ettejäävad puud ja põõsad. Eemaldatakse teekonstruktsioonide alla jääv puittaimede juurestik. Haljasalal likvideeritud puude kännud freesitakse.

Projektiga nähakse ette samuti ka valgustuse lisamist.

Joonis 3. Taebla kooli ristmiku asukohaskeem. Allikas: Osaühing Klotoid

1.2 Herjava tee ristmiku lahendus

Riigiteel nr 9 on T – kujuline ristmik (Herjava tee ristmik, joonis 4), Rohuküla – Ääsmäe suunal on möödumislaiend. Vasakpööre Herjava teele ristmikult on ohtlik. Seetõttu on plaanitud riigiteele nr 9 ristmikule asukohaga km 65,8 rajada vasakpöörderada, teeületuskoht ja ohutussaared. Keskmine ööpäevane liiklussagedus 2023. aasta loenduse andmetel oli 6052 autot.

Projekteeritava maantee lõigu kogupikkus on 547 meetrit ja projekteeritava kergliiklustee kogupikkus on 115 meetrit.

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

8

Olemasolevale riigitee nr 9 km 65,8 asuvale ristmikule riigiteega nr 16107 Herjava teega on projekteeritud vasakpöörderada peateelt kõrvalteele. Ristmikule on projekteeritud teeületuskoht üle markeeritud ohutussaare. Teelõigul säilib piirkiirus 90 km/h. Kogu laiendus on projekteeritud Haapsalu-Ääsmäe sõidusuuna poolsele küljele. Ääsmäe-Haapsalu sõidusuund säilib geomeetriliselt muutumatuna. Ristuvale kõrvalmaantee harule on projekteeritud füüsiline ohutussaar, üle mille on projekteeritud teeületuskoht.

Riigiteel 9 asuvad „Herjava“ bussipeatused on projekteeritud uutesse asukohtadesse. Haapsalu suunaline bussipeatus on toodud ristmikule lähemale ning on paigutatud olemasoleva likvideeritava kiirendusraja asukohta. Ääsmäe suunaline bussipeatus on nihutatud ristmikust Ääsmäe poole. Ääsmäe suunalisest bussipeatusest on projekteeritud 1,5 m laiune jalgtee lõik kuni teeületuskohani. Jalgtee kaugus sõiduteest on minimaalselt 8.3 meetrit.

Kõrguslikult asub projekteeritud teelõik olemasoleva teelõiguga ligikaudu samal kõrgusel, mis võimaldab olemasoleva katte tasandusfreesimist ja ülekatte teostamist. Kõik olemasolevad mahasõidud kinnistutele jäävad alles ning on projekteeritud teega kõrguslikult kokku viidud.

Mõlemal pool projekteeritavat maantee lõiku asuvad olemasolevad kraavid. Ääsmäe-Haapsalu sõidusuunaga külgnevad kraavid säilitatakse puutumatuna, kuna kogu tee laiendus rajatakse vastasküljele. Haapsalu-Ääsmäe sõidusuuna poolel paiknevaid kraave on vajalik tee laienduse võrra nihutada. Projekteeritud teede katetelt jooksevad sademeveed põikkallete abil olemasolevatesse kraavidesse.

Likvideerimisele kuuluvad projekteeritavale kergliiklusteele ettejäävad puud ja põõsad. Eemaldatakse teekonstruktsioonide alla jääv puittaimede juurestik. Haljasalal likvideeritud puude kännud freesitakse.

Projektiga uut valgustust ette ei nähta.

Joonis 4. Herjava tee ristmiku asukohaskeem. Allikas: Osaühing Klotoid

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

9

2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

2.1 Maakasutus

Projektiala jääb riigiteele nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigule km 57,00 – 66,00. Projektiala hõlmab

katastriüksuseid:

Tunnus: Lähiaadress: Sihtotstarve: Omandivorm:

67401:008:0196 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand

67401:008:0920 16107 Herjava tee Transpordimaa 100% Riigiomand

67401:008:0800 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand

67401:008:0211 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand

67401:008:0212 Toominga Elamumaa 100% Eraomand

67401:008:0009 Tominga Maatulundusmaa 100% Eraomand

67401:008:0219 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand

67401:008:0204 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand

67401:008:0194 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand

67401:008:0200 Rakkamaa Maatulundusmaa 100% Eraomand

67401:008:0195 Herjava küla Maatulundusmaa 100% Eraomand

77601:001:0743 Koolimaa Üldkasutatav maa 100% Munitsipaalomand

77601:001:0650 Jõe tn 2 Maatulundusmaa 100% Eraomand

77601:001:0653 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand

77601:001:2080 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand

77601:001:0387 Priguldi Maatulundusmaa 100% Riigiomand

77601:001:0677 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand

77601:001:0644 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand

77601:001:0643 Kabeda Maatulundusmaa 100% Eraomand

Projektiga kavandatud tegevused ei muuda piirnevate kinnistute maakasutust. Projektis ei esitata teemaa

piiride muutmise ettepanekuid.

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

10

Joonis 5. Taebla kooli ristmik. Foto: 24.10.2024 Piret Toonpere

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

11

Joonis 6. Hejeva tee ristmik. Foto: 24.10.2024 Piret Toonpere

2.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime

Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses.

Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks ka elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Igasugune tee-ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis nõuab ka kohalike loodusvarade kasutamist. Antud juhul ei ole tegemist sellise tee-ehitusega, millega kaasneks oluline vajamineva materjali hankimine riiklikest maardlatest. Tegu on pigem väikesemahulise ehitustegevusega. Projektiala ei jää maardla alale või oluliste loodusvarade (nt kõrge boniteediga mets, väärtuslik põllumajandusmaa vms) alale.

Projekti eesmärk on lahendada riigiteel nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 kaks liiklusohtlikku kohta. Liiklusolude parandamisega kaasneb ohutum liiklus, mistõttu muutub paremaks eelkõige inimeste elukeskkond. Loodusvaradele oluline mõju puudub.

2.3 Veekaitse

Riigiteel nr 9 lõigus km 57,35 – 58,20 Taebla kooli ristmiku projektiala ristub Leediküla ojaga (VEE1104900). Veekogul on ehituskeeluvöönd 25 m ja kalda piiranguvöönd 50 m.

Herjava tee ristmiku projektialast riigiteel 9 km 65,25 – 66,00 lähim veekogu asub u 670 m kaugusel idasuunas Võnnu oja (VEE1105000). Kalda piiranguvöönd ei ulatu projektialani.

Veekogude kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine). LKS § 37 lg 3 alusel on kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

12

väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine. VeeS § 118 alusel kalda kaitseks moodustatud veekaitsevööndis on VeeS § 119 p 6 kohaselt keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. VeeS § 119 p 2 kohaselt on veekaitsevööndis samuti keelatud puu- ja põõsarinde raie VeeS § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.

Ehitustööde tegemisel tuleb vältida oja kallaste sellist kahjustamist, mis võiks tuua kaasa erosiooni ja pinnase kandumise veekogusse ning seeläbi halvendada ojaelustiku elutingimusi. Oja ehituskeeluvöönd ei laiene olemasolevale teele ega kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele (LKS § 38 lg 5 punkt 10).

Laiendatav maantee ristub Leediküla ojaga, kus on binokkeltruup (2 x 800PL), mis on ette nähtud projektiga pikendada. Projekteeritud kergliiklustee ristub kahes kohas maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga. Ristumiste asukohta on projekteeritud truubid. VeeS § 196 lg 2 p 4 alusel - tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul on vaja veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Leediküla oja ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu.

2.4 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime

Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, samuti alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Projekti aladele ei jää kaitstavaid loodusalasid ega hoiualasid. Samuti ei jää alale ega mõjualale Natura 2000 võrgustiku alasid.

Kaitsealuste liikide esinemist projektialal ega selle kontaktvööndis Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) andmetel (18.10.2024) ei esine.

2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid

Vastavalt kultuurimälestiste kaardirakendusele ja Kultuurimälestiste registrile https://register.muinas.ee/ projektialal ja selle kontaktvööndis ehitismälestised puuduvad. Taebla kooli ristmiku projektialast u 70 m kaugusele lõunasuunas jääb arheoloogiamälestis Ohvriallikas Tohtriallikas (Kultuurimälestiste register 10169). Projektialast u 30 m kaugusele jääb kinnismälestise kaitsevöönd. Muistis paikneb kõrgel lagedal parandatud põllumaal ja kujutab endast praegu tavalist drenaažikaevu. Allika peale on seatud betoonrõngas. Selle all, ca 2 m sügavuses kulgeb ida suunas drenaažitoru. Kirjeldamise ajal ulatus vesi kaevus nimetatud toruni. Kuna allikas on ilmselt maaparandustööde ja kraaviga läbi kaevatud, tuleb teda muistisena halvasti säilinuks lugeda. Muistis kuulub arvatavasti II aastatuhandesse. Arvestades objekti kaugust, siis ebasoodsat mõju objektile ei ole oodata.

Planeeritud tööde alale ei jää ühtegi kaitsealust mälestist ega ka Tartu Ülikooli muististe ja pärimuspaikade registrisse kantud arheoloogiaobjekti. Riigimetsa Majandamise Keskuse eestvõttel on projekti „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks" raames välja töötatud pärandkultuuri andmebaas (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur). Andmed on üle kantud ka maa- ameti geoportaali. Projektiga hõlmatud alal pärandkultuuri objektid samuti puuduvad.

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

13

3 Keskkonnamõju eelhinnang

Kavandatava tegevuse peamiseks võimalikuks ebasoodsaks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada ka keskkonda. Arvestades, et kogu projekti peamine eesmärk on liiklusohtlike kohtade likvideerimine, siis on projekti elluviimisel positiivne mõju.

3.1 Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest1, 2.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura ala kaitsekorraldusliku tegevusega ega Natura alade kaitse- eesmärkide saavutamiseks vajalik.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

Olemasoleva ristmike liiklusohtlike olukordade likvideerimine ei oma teadaolevalt olulisi negatiivseid mõjusid väljaspoole ehitusala ning võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KMH eelhinnangus eespool ja siinkohal seda ei korrata.

Kavandatava tegevuse võimalikud mõjud Natura aladele.

Kavandatava tegevuse alale (Herjava tee ristmiku projektialale) lähim Natura ala asub kirdesuunas u 980 m kaugusel Väinamere loodusala (RAH0000605, EE0040002) ja Väinamere linnuala (RAH0000133, EE0040001).

Väinamere loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud

1 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

2 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

14

pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Väinamere linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, siis piirdub selle mõju ehituse töömaaga ehk projektiala ja selle vahetu ümbrusega. Kuna kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää Natura alasid, siis võimalikud mõjud Natura alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele puuduvad.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud kaudse ja otsese olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

15

3.2 Loodusvarade kasutamine

Tee ehitamise käigus kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jms). Ehituseks vajalike maavarade olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid hangitakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist (eelkõige saadakse materjal riiklikest maardlatest).

Projekti koosseisus koostatakse töömahtude loetelu ning projektiga kavandavate tööde kirjeldused ja nendega kaasnevad mahud. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika, sh freeskatendi ja kohaliku kasvupinnase kasutamine.

Arvestades ehitusmahte ei põhjusta kavandatav tegevus maavaravarude kättesaadavuse olulist vähenemist.

3.3 Jäätme-ja energiamahukus

Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle keskkonnaluba (jäätmete käitlemiseks) või kompleksluba omavatele ettevõtetele.

Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Teetöödel kasutatakse energiat tee-ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütusekulu), vajadusel ka elektrienergiat teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Pimedal ajal kasutatakse elektrienergiat teelõigu/silla valgustamiseks.

3.4 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus

Ehitustööd toimuvad vastavalt projektile. Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada projektiala piirkonnas toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked. Õnnetuste esinemist aitab vähendada teelõigu liiklusohutuse parandamine, millesse käsitletav projekt samuti positiivselt panustab.

Tee ehitamisega antud asukohas ei avaldata tavapäraselt olulist negatiivset mõju pinnasele.

Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud. Küll aga ei ole välisõhku eralduvate saasteainete kogused sellised, mis oluliselt halvendaks õhukvaliteeti ulatuses, mis põhjustaks piirnormide ületamist. Mõju on lühiajaline, arvestades tööde teostamisajaga.

Piirkonna õhu kvaliteeti mõjutavad ka teetöödel kasutatavate mootorsõidukite heitgaasid ehitusperioodil. Võrreldes teeliiklusega (praeguse olukorraga) õhusaaste ei suurene.

Vajadusel tuleb ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed kõnealusel teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt teemaa niisutamine). Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob pärast asfalteerimist.

3.5 Müra ja vibratsioon

Varasema kogemuse põhjal müratasemete modelleerimisel jääb Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 müra liiklussagedusest tingituna seadusandlusega kehtestatud normide piiresse. Müraleevendusmeetmete rakendamise vajadus puudub.

Olemasoleva mürasituatsiooni parandamisel lähtub Transpordiamet müraallika valdajale atmosfääriõhu kaitse seadusega seatud kohustustest. Riigimaanteede teehoiukavas nähakse vajadusel ette vahendid müraolukordade parandamiseks. Mootorsõidukite liiklussageduse märgatavat suurenemist ei ole seoses olemasolevate ristmike rekonstrueerimisega selle edasisel kasutusperioodil ette näha.

Ehitusperioodil on täiendavaks müraallikaks tee-ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale teetööde teostamist. Siiski tuleb tagada, et ehitusaegne müra ei ületaks keskkonnaministri

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

16

16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ seatud piirtasemeid (tööstusmüra piirtase öösel).

Turvalisem ja sujuvam autoliiklus seoses ristmiku laiuse suurendamisega antud lõikudes toob edaspidi eeldatavalt kaasa pigem mürataseme vähenemise, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga võib olukord lähiaastatel hoopis paraneda.

Kavandatava tegevusega kaasnevat olulist vibratsiooni ehitusperioodil pole ette näha. Nagu müragi, on tegemist mõningase lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast teetööde teostamist.

3.6 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Teelõigul on kavas valgustust pikendada km 57,7 bussipeatustest kuni km 58 ristmikuni. Kavandatava ehitustöödega võib kaasneda ehitusplatside või ehitatava teelõigu valgustamine (turvalisuse tagamiseks või vajadusel ka pimedal ajal tööde teostamiseks). Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju ebaoluline.

Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega puudub oluline mõju keskkonnale.

Eelnevast tulenevalt võib öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju veerežiimile ja pinnasele ega kaasne ülenormatiivset õhu saastatust, müra ja vibratsiooni teket ega olulisi valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna häiringuid.

3.7 Lähipiirkonna teised tegevused

Teada ei ole piirkonnas teisi kavandatavaid tegevusi, mis koosmõjus projekti realiseerimisega võiksid avaldada olulist keskkonnamõju.

3.8 Tegevusega kaasnevad tagajärjed

Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada ka keskkonda. Ehitusaegse tegevusega seotud võimalike häiringute ulatus piirneb peamiselt teemaaga ja mõjud on lühiajalised.

Liiklusolude parandamisega kaasneb tulevikus ohutum liiklus. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb õnnetuste oht, õhusaaste, tolmu ja müra hulk ning seega avaldub positiivne tagajärg tulevikus riigiteed kasutavate inimeste tervisele ja heaolule.

Projekti eesmärgiks on riigiteel nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine. Tegevuse tagajärjel paraneb ristmikel liiklus.

Olemasoleva tee remondiga kaasnevad võimalikud ebasoodsad mõjud on vaid ehitusaegsed, seega lühiajalised ja õigete töövõtetega leevendatavad.

3.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Tegemist on hetkel olemasoleva ristmikega ning liiklus toimuks edasi ka projekti elluviimata. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju inimestele ja loodusele.

Kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste või avariide ohtu piirkonnas projektiga seonduvalt ei esine.

Liiklusõnnetuste väljavõte riikliku Teeregistri andmebaasist projektiala piirkonnas hukkunute või inimvigastustega registreeritud liiklusõnnetusi Taebla kooli ristmikul ei näita. Herjava tee ristmikul riikliku Teeregistri andmebaasi kohaselt on toimunud kaks kokkupõrget - 2018. aastal ja 2024. aastal. Hukkunuid liiklusõnnetustes ei olnud.

Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või määrdeaineid, on teoreetiliselt võimalikud ehitusperioodil, vähem kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

17

ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.

Teelõigu edasisel kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse ohutumaks. Seega vähendatakse ka liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust.

3.10 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus

Projektialal on praegu tegemist olemasoleva ristmikega. Projekti eesmärk on liiklusohtlike kohtade likvideerimine. Kuna tegemist on olemasoleva maantee ristmikega, toimuks liiklus antud alal edasi ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil läbi sujuvama liikluse ja õnnetuste ohu vähendamise kohalikele inimeste (ka kergliiklejatele) ning nende tervisele ja heaolule soodne mõju.

Projekteeritud Tee eluiga on 50 aastat. Projekteeritud katendi eluiga on 20 aastat.

Ehitusaegse tegevusega seotud mõjude ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Mõjud on lühiajalised. Ehitus toimub tehnoloogiliselt ca 2,5-3 kuu jooksul. Liiklusolude parandamisega kaasneb ohutum liiklus, mistõttu muutub paremaks eelkõige inimeste elukeskkond.

3.11 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Käsitletava ehitusprojektiga kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.

Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist selliselt, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval määral.

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

18

4 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata Riigitee nr 9 Ääsmäe- Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimisega ning hilisemal teelõigu sihipärasel kasutamisel kaasnevat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Olemasoleva avaliku riigimaantee ääres eelkõige ohutuse tagamiseks tavapärased ehitustööd looduses väikeses mahus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KMH algatamise või mittealgatamise seisukohast. Tegevusega ei kaasne kaitstavate koosluste ja liikide elupaikade kahjustamist, mida pole võimalik projektis juba kirjeldatud leevendatava meetmetega miinimumi viia. Arvestades tegevuse mahtu ja iseloomu, siis olulist ebasoodsat mõju Leediküla ojale eeldada ei ole. Küll aga tegevusega kaasneb ohutum liiklus, mistõttu muutub paremaks eelkõige inimeste elukeskkond.

KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud projekti puhul keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevalte põhjustel:

1) Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust, ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik.

2) Projektiga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

3) Lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid.

4) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

5) Tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist, mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist.

6) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.

Kasutatud materjalid

Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024

19

Allikmaterjalid:

 Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamise eelhindamise juhend

 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

 Keskkonnaministeerium. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027

 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

Seadused, määrused:

 Atmosfääriõhu kaitse seadus

 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded

 Ehitusseadustik

 Jäätmeseadus

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus

 Looduskaitseseadus

 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu

 Tee projekteerimise normid

 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu

 Veeseadus

Andmebaasid:

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) Keskkonnaagentuur

 Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

 Riigi Metsamajanduse Keskus (RMK), pärandkultuuri andmebaas https://www.rmk.ee/metsa- majandamine/parandkultuur

 Teederegister https://teeregister.mnt.ee/reet/home

 Transpordiameti loomaõnnetuste register ja kaardirakendus http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1 dcf3c736f7eb54

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaamet

[email protected]

Roheline 64

80010, Pärnu

Riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km

65,85 asuva Herjava tee ristmiku

liiklusohtliku koha rekonstrueerimiseks tee

ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine menetlusse kaasamine

Meie 03.03.2026 nr 8-1/25-032/3532-1

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km

65,85 asuva Herjava tee ristmiku liiklusohtliku koha rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd

toimuvad 2026. aastal vastavalt projektile „Liiklusohtliku koha kõrvaldamine riigiteel 9 km 65,25

– 66,00 (Herjava tee ristmik)“ (töö nr 260724B).

Projekti eesmärk on rajada riigiteele nr 9 ristmikule asukohaga km 65,8 vasakpöörderada,

ohutussaared ja teeületuskoht.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/46A5zDcYpYWxsmv.

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 17.03.2026 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kristjan Reimets poole (tel +372 5813 3343, e-post

[email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Reimets

projektijuht

2 (2)

Lisad: 1. Ehitusloa korralduse eelnõu

2. Riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee ristmiku

liiklusohtliku koha rekonstrueerimise tee ehitusloa eelnõu

3. KMH eelhinnang