Eelnõu 612 menetlus keskkonnakomisjonis

Dokumendiregister	Kaitseministeerium
Viit	5-7/26/24
Registreeritud	03.03.2026
Sünkroonitud	04.03.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	- -
Sari	- -
Toimik	- -
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis	Riigikogu Kantselei
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (86737 tm).

Failid

Avalik_20260303_KM_5-7_26_24_Eelnõu 612 menetlus keskkonnakomisjonis.msg

ME-d_612_030326 (EKV).docx

LKS § 35-42 muudatused 612_ja_eranditeEN_020326 (002).docx

ME-d_612_030326 (EKV).pdf

ME-d_612_030326 (EKV).docx

612 SE II
Muudatusettepanekute loetelu
looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (612 SE) eelnõule

1) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 ja lõikes 5 sätestatud juhul.“;
Selgitus: Muudatus on vajalik, et eelnõu 612 SE-ga muudetava paragrahvi 35 lõikesse 2 lisatatud viited samas paragrahvis nimetatud erisätetele oleks üheselt selged ja üheselt mõistetavad. Kuigi üldsätte ja täpsustava erisätte korral kehtib ranna ja kalda kitsenduste määramisel viimasena nimetatu, sõnastatakse seaduses üldsäte selgemini. Säte käsitleb piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi laiuste arvestamise lähtejoont. Joonobjektina põhikaardile kantud maaparandussüsteemi eesvooluks oleva kraavi ja kaldaastangu puhul ei arvestata nimetatud vööndite lähtejoont põhikaardile kantud veekogu veepiirist. Kuidas ranna ja kalda piiranguvööndit ja ehituskeeluvööndit konkreetse veekogu joonobjekti ja kaldaastangu puhul arvestatakse, on sätestatud vastavalt sama paragrahvi lõikes 21 ja lõikes 5. Millisel juhul märgitakse veekogu põhikaardile joonena, mitte pindalalise objektina, tuleneb keskkonnaministri 20.12.2013 määrusest nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“.

2) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Rannal koosneb piiranguvöönd korduva üleujutusega alast ja sellele liituvast 100 meetrist, kuid ei ole kitsam kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vööndi laius.

(12) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal koosneb piiranguvöönd üleujutusalast ja sellele liituvast 50 meetrist, kuid ei ole kitsam kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2‒4 sätestatud vööndi laius.“;

Selgitus: Tegemist on 612 SE-s oleva muudatuse üksnes sõnastuse muudatusega, mis parandab sätte mõttest arusaamist. Tekstiosa „väiksem laius“ asendatakse sõnaga „kitsam“.

3) paragrahvi 38 lõikeid 11 ja 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Rannal koosneb ehituskeeluvöönd korduva üleujutusega alast ja sellele liituvast 50 meetrist, kuid ei ole kitsam kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1‒3 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.
(12) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal koosneb ehituskeeluvöönd üleujutusalast ja sellele liituvast 25 meetrist, kuid ei ole kitsam kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2‒6 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.“;
Selgitus: LKS § 38 lõike 11 muudatus on vajalik, et parandada eelnõus 612 SE olev ekslikult tehtud viga, asendades lauseosa „punktides 1 või 2“ sõnadega „punktides 1‒3“, sest ehituskeeluvööndi ulatuse üldreeglit mere ääres käsitlevad kõik lõike 1 esimesed kolm punkti. Lisaks muudeti Õiguskantsleri büroost saadud tagasiside põhjal sõnastust, et oleks kõigile üheselt mõistetav, et ehituskeeluvöönd koosneb korduva üleujutusega alast ja sellele liidetavast 50 meetrist. Korduv üleujutus esineb praktiliselt kogu Eesti mereranniku piirkonnas, kuid ulatub sõltuvalt rannikust väga erinevale kaugusele maismaa suunas. Korduva üleujutuse all on silmas peetud sageli, st iga-aastaselt või üle mõne aasta, kindlasti sagedamini kui kord kümne aasta jooksul maismaale ulatuvat maksimaalset merevee taset. Arvestades, et eelnõuga muudetakse metoodikat, kuidas arvestatakse ehituskeeluvööndi laiust nendes kohtades, kus esineb korduva üleujutusega ala, siis on lisatud näidisjoonis ehituskeeluvööndi arvestamise kohta meresaarte rannikul.

Seega just nendes kohtades, kus üleujutusala ulatub väga kaugele, leevendatakse selle muudatusega looduskaitseseadusest tulenevaid ehituspiiranguid. Kui uue arvutuskäigu (üleujutusala + 50 m) tulemusena oleks vöönd kitsam kui seaduse üldreegel (nt saarte mererannal 200 m), siis rakendub ikkagi üldreegel. See tähendab, et ehituskeeluvöönd ei ole kunagi kitsam kui seaduse põhitekstis sätestatud laius (saarte mererannal vähemalt 200 m, mujal mererannal 100 m ja siseveekogude kaldal 50 või 25 m). Ja eraldi erandiks on tiheasustusalad, kus ehituskeeluvöönd on sõltuvalt veekogust 25 või 50 meetrit, ja metsamaa metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses, kus ehituskeeluvöönd ulatub ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Kõik eelnimetatud laiused kehtivad eeldusel, et ehituskeeluvööndit ei ole planeeringuga muudetud.
LKS § 38 lõike 12 muudatus on vajalik, et ühtlustada eelnõus 612 SE muudetavat sõnastust käesoleva paragrahvi lõikes 11 tehtava muudatusega, asendades sõnapaari „väiksema laiusega“ sõnaga „kitsam“.

4) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis võib elamumaa sihtotstarvet määrata üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.“;
Selgitus. Muudetakse seaduseelnõus 612 SE olevat muudatust, Riigikogule esitatud eelnõus on sama muudatus kavandatud § 38 lõikeks 13. Asukohamuudatus on vajalik, et seaduseelnõu tekst oleks paremini ja loogilisemalt ülesehitatud.

5) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel rajatud ehitisest maismaa suunas või samale joonele ehitatavale uuele ehitisele või maismaa suunas olemasoleva ehitise laiendusele, mis ei jää veeseaduse kohasesse veekaitsevööndisse;“;
Selgitus. Muudetakse eelnõus 612 SE olevat muudatust. Muudatusega täiendatakse erandit, millele ehituskeeld ranna ja kalda ehituskeeluvööndis olemasoleva elamu õuemaal ei laiene. Eelnõu 612 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevatest õiguslikul alusel rajatud ehitistest maismaa suunas ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veeseaduse kohasesse veekaitsevööndisse. Lisatakse täiendus, et ehituskeeld ei laiene ka sel juhul, kui see ehitis asub olemasoleva ehitisega samal joonel või toimub õuemaal maismaa suunas olemasoleva ehitise laiendamine. Ranna ja kalda kaitse seisukohast on oluline, et ei ehitataks veekogule lähemale. Sätet tasandab sama paragrahvi lõige 5, mis võimaldab pädeva asutuse kaalutlusotsusel põhjendatud juhul ehitada olemasolevatest ehitistest veekogu suunas.

6) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste laiendusele või nende vahele uue ehitise püstitamisele;“;
Selgitus. Täiendatakse eelnõud 612 SE punktiga, millega võimaldatakse tiheasustusaladel olemasolevate ehitiste ehitusjoonest maismaa poole ka ehitiste mahupiiranguteta laiendamist. Väljakujunenud ehitusjoone määramine oleneb kohalikest looduslikest ja maastikulistest tingimustest. Selle määramisel arvestatakse külgnevatel maaüksustel kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) poolt õiguslikul alusel antud loa alusel püstitatud hoonete vahel moodustuvat joont. Ideaalis on varem väljakujunenud ehitusjoon kajastatud üldplaneeringus ja sellele on üldplaneeringute koostamise protsessis KOVide tähelepanu juhtinud ka Keskkonnaamet (edaspidi KeA), et see võiks olla välja toodud. Sel juhul on kõikidele osapooltele (alates ehitamisest huvitatud isikust kuni järelevalveni) üheselt selge, kus see joon on ja millest saavad ehitamist planeerides kõik osapooled lähtuda. Kui väljakujunenud ehitusjoon on kajastatud kehtivas üldplaneeringus, siis tuleb sellest lähtuda, aga muul juhul tuleb igakordselt hinnata selle olemasolu. Sel teemal on tõlgendusi andnud Kliimaministeerium (nt 15.11.2023 kiri nr 1-17/23/5037-3). Kehtiva LKSi kohaselt ei laiene ehituskeeld tiheasustusalal varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, samas ei või juba olemasolevat ehitist laiendada rohkem kui 1/3 olemasoleva ehitise kubatuurist. Ranna ja kalda kaitse seisukohalt ei ole selline vastuolu põhjendatud. Planeeritud muudatusega täpsustatakse, et tiheasustusalal on edaspidi lubatud väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste mahupiiranguta laiendamine. Samuti on ühtlustatud terminoloogiat ehitusseadustikuga, sest kehtiv ehitusseadustik käsitleb laiendamist, mitte juuredeehitamist.

7) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) tiheasustusalal üleujutusohuga seotud olulises riskipiirkonnas kaldakindlustusrajatisele ja mujal veekogu veepiirile rajatavale kaldakindlustusrajatisele;“;
Selgitus. Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE. Muudatus on vajalik, et määrata üheselt ja selgelt kalda ehituskeeluvööndis ehitamise erandi kohaldatavuse kohana veekogu tavaline veepiir, mis allub reaalselt ja pidevalt vee tekitatud kulutus- ja erosiooniprotsessidele, mitte aga kaugemale sisemaale ulatuvate üleujutuste piir, kus erosiooni ega kulutust ei toimu. Praktikas on korduvalt soovitud kaldakindlustuse erandit kasutades täita lammialasid, sealjuures mitte alati ka nende sisemaa poolseid servasid ehk reaalse üleujutuse piiri, vaid rajada nn. kaldakindlustusi ka lammialade keskele, et kahandada nii üleujutuste ja ehituskeeluvööndi ulatust ning võimaldada veekogudele lähemale ehitamist. Sellised sisemaale kavandatud ehitised peavad kindlasti olema põhjalikult analüüsitud,, et nende mõjud saaks põhjalikult hinnatud. Erand jääb siseveekogude ääres tiheasustusalal üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades üleujutuste eest kaitseks rajatavatele kaldakindlustusrajatistele. Kliimamuutuste prognooside kohaselt üleujutuste risk suureneb. Prognoosidest võib järeldada, et sademete hulga suurenemise ja pehmemate talvede tõttu seni kevadistest lumesulavete poolt põhjustatud jõgede üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest põhjustatud üleujutustega. Lisaks ekstreemsed ilmastikuolud võivad talvistel aegadel kaasa tuua külmumis- ja sulamistemperatuuride vaheldumisi ning keerulisi jääolusid ja sellised muutused võivad tekitada ka rohkem rüsjijää poolt põhjustatud üleujutusi, mis nii mõneski Eesti riskipiirkonnas (nt Sindis ja Tartus) on olnud probleemiks ja võib jääda probleemiks ka tulevikus. Riskipiirkondades ei ole täna enam võimalik üleujutusalal puhvrit jätta ja inimeste kaitseks võib esineda ka vajadust kaldakindlustusrajatiste ehitamiseks kaugemal kui veepiiril ja kui probleemid muutuvad liiga suureks, siis peab olema võimalus kiiresti reageerida võimalike kaitserajatiste ehitamisel. Selliste rajatiste ehitamise keskkonnamõju kaalutakse alati ehitamisel. Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 punkt 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda ranna või kalda kindlustusrajatise rajamisel või laiendamisel. Kuna LKS § 5 lõike 2 kohaselt eristatakse, milliseid kaldaid nimetatakse rannaks, siis rannakindlustusrajatise lubamise kaalumine on jätkuvalt reguleeritud LKS § 38 lõikes 5.

8) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ja kuni 20 m2 aluspinnaga hoonele, välja arvatud majutuse eesmärgil rajatav hoone;“;
Selgitus. Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE, see tähendab täiendatakse ehitiste loetelu, mis on lubatud püstitada avalikku supelranda. Asjaolule, et erandeid ei ole seaduses piisavalt, on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler1, millest tulenevalt tehakse muudatusi nii LKS § 38 lõikes 4 kui 5. Seni ei laienenud ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ning edaspidi ei laiene ehituskeeld lisaks veel kuni 20 m2 aluspinnaga mittemajutushoonele. Erandi rakendamise eeldus on, et tegemist on avaliku supelrannaga, mille maa-ala on kavandatud üldplaneeringuga ja vastab veeseaduse §-le 91. Muudatus on põhjendatud, et avalikuks kasutamiseks mõeldud supelranda (supluskohta) saaks ehituskeeluvööndit vähendamata püstitada lisaks rajatistele supelranda teenindavaid väiksemamahulisemaid hooneid, näiteks siseruumiga vetelpäästetorni või rannavalvetorni, müügikioski, hooajalisi tualette jms. Ehitusloakohustuslikule või majutushoonele (kämpingud jms) erand ei laiene, kuna ehitusloakohustuslikul hoonel on tõenäoliselt suurem mõju ranna ja kalda eesmärkidele ning supelranna teenindamiseks ei ole majutushooned vajalikud.

9) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) hajaasustuses olemasoleva ehitise esmakordsele laiendamisele juhul, kui laienduse maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;“;
Selgitus. Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE punktiga, millega täpsustatakse LKS § 38 lõike 4 punkti 5, et see kehtib hajaasustustes, sest tiheasutustalaga seotud erand on sätestatud LKS § 38 lõike 4 punktis 11. Lisaks on ühtlustatud terminoloogiat ehitusseadustikuga, sest kehtiv ehitusseadustik käsitleb laiendamist, mitte juurdeehitamist.

10) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) vee- või maakaabelliinile;“;
Selgitus. Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE - täiendatakse ehitiste loetelu, millele ehituskeeld ei laiene. Lisaks maakaabelliinile ei laiene edaspidi ehituskeeld ka veekaabelliinile. Sõltuvalt mahust peavad enne veekaabelliini rajamist olema selle mõjud hinnatud veeloa andmise käigus. Eeldatavalt ei ole veekaabelliini rajamisel maakaabelliinide rajamisega võrreldes suuremat mõju, mistõttu on põhjendatud selle lisamine erandite nimekirja.

11) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) olemasoleva elamu või avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele, kui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit;“;
Selgitus. Selle punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE - täiendatakse ehitiste loetelu, millele ehituskeeld ei laiene.
Edaspidi lubatakse tehnovõrku ja -rajatist rajada mitte ainult olemasoleva elamu, vaid ka avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks. Kui ehituskeeluvööndis on juba avalikus kasutuses hoone, siis on põhjendatud lubada selle tarbeks tehnovõrku ja -rajatist rajada. Avaliku kasutusega hoone on näiteks muuseum, kool jmt. Ilma põhjaliku kaalumiseta ei ole kõikidele hoonetele erandi tegemine põhjendatud ehitustegevuse hoogustumise piiramiseks rannal ja kaldal, sest tiheasustuses on tehnovõrk või -rajatis reeglina kavandatud planeeringuga ning eraomanduses laieneb ehitamise võimalus muudele hoonetele hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal LKS § 38 lg 4 p 1 alusel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib pädev asutus lubada rajatise (ka tehnorajatise) rajamist põhjendatud juhul.

12) eelnõust jäetakse välja § 1 punkt 34.
Selgitus. Riigikogu menetluses on ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) 789 SE, millega samuti muudetakse LKS § 38 lõige 4 punkti 10. Kuivõrd käesoleva eelnõuga on kavandatud muuta LKS § 38 lõiget 5 nii, et planeeringu kohustus asendatakse väljaspool tiheasustust KeA nõusolekuga ja tiheasustusalal KOV nõusolekuga, siis on vaja arvestada ka 789 SE vastuvõtmisega. Tagada tuleb, et KeA nõusolekul lubatud ehitised jääksid kõik LKS § 38 lõikesse 5. Kehtivas LKS § 38 lõikes 4 ja ka 789 SE-s kavandatud muudatuste kohaselt jääks ka LKS § 38 lõikesse 4 KeA nõusolekul ehitamist võimaldav säte. Eelnõusid 612 SE ja 789 SE tuleb seetõttu menetleda koostoimes.

13) paragrahvi 38 lõiget 4 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„12) riikliku keskkonnaseire rajatisele ja riigi huvi korral pinnavee ja põhjavee seisundi või kliimamuutuste mõju väljaselgitamiseks rajatavale seirerajatisele juhul, kui väljaspool ehituskeeluvööndit sobiv asukoht puudub;
13) hoonestatud kinnistu õuemaale väljaspoole veekaitsevööndit ehitatavale rajatisele, millel puudub ehitusseadustiku järgi ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkus;“;

Selgitus. Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE. Lisatakse erandid, millele ehituskeeld ehituskeeluvööndis ei laiene. Praktikas on põhjaveeuuringute (veemajanduskavade eesmärkide täitmiseks, kliimamuutustega kohanemise strateegiate koostamiseks, suurte arenduste mõju hindamiseks) käigus vaja rajada ranniku ja hüdroloogilise seire jaoks hüdromeetriajaamasid koos elektri- ja sidekaabli ühendustega ja riiklikest huvidest lähtuvalt seirepuurkaeve näiteks pinnaveekogude kallastele, et hinnata pinna- ja põhjavee omavahelisi seoseid, et selgitada ümbritseva tegevuse mõju põhjaveele ning hinnata kliimamuutuste mõju ökosüsteemidele. Juhul kui põhjavett seirata liiga kaugel siis pinna ja põhjaveevahelisi või ökosüsteemi ja põhjaveevahelisi seoseid ei ole võimalik tuvastada. Seega on praktikas ette tulnud olukordi, kus seiret looduskaitseseaduse enda piirangute tõttu ei ole võimalik teostada. Puurkaevu rajamisel tekib rajamise hetkel ajutine keskkonnahäiring seadmete tõttu, millega on vaja puurauku rajada.
Edaspidi saab juba hoonestatud kinnistu õuemaale väljaspool veekaitsevööndit püstitada rajatisi, mis on ehitusseadustiku alusel vabastatud ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkusest. Eelduseks on, et kinnistu on hoonestatud. Kuna hoonestatud kinnistul on juba inimmõju rannale ja kaldale, siis nendele kinnistutele keskkonnale väiksema mõjuga rajatiste püstitamise lubamine ei suurenda olulisel määral mõju rannale ja kaldale.

14) paragrahvi 38 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Keskkonnaameti nõusolekul võib lubada väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus ehituskeeluvööndisse ehitada:
1) pinnavee veehaarde ehitist;
2) sadamaehitist ja veeliiklust reguleerivat rajatist;
3) rannakindlustusrajatist;
4) hüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitist;
5) kalakasvatusehitist;
6) piirivalveehitist ja päästeasutuse ehitist;
7) tehnovõrku ja -rajatist;
8) silda;
9) avalikult kasutatavat teed;
10) raudteed;
11) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevatest õiguslikul alusel rajatud ehitistest veekogu suunas uut ehitist või olemasoleva ehitise laiendust, mis ei jää veeseaduse kohasesse veekaitsevööndisse;
12) hajaasustuses olemasoleva ehitise laiendust juhul, kui laienduse maht on suurem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;
13) kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikku ehitist;
14) muud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata rajatist, kui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit.“;

Selgitus. Käesoleva punktiga muudetakse ja täiendatakse eelnõud 612 SE, millega LKS § 38 lõige 5 sõnastatakse tervikuna ümber, sest edaspidi kaotatakse LKS-ist tulenev planeeringunõue lõikes 5 nimetatud ehitiste puhul. Õiguskantsler on leidnud, et planeeringumenetlus on isikutele liigselt koormav, kui planeering koostatakse üksnes selleks, et otsustada ehituskeeluvööndisse ehitamise lubatavuse üle. See lahendatakse suuresti lõike 5 sissejuhatava osa muutmisega, millega on kaotatud planeeringunõue ja asendatud see KeA või KOV nõusolekuga. Sätte sissejuhatava lause muutmine toob kaasa kõikide punktide sõnastuse muutmise vajaduse, et viia sõnad õigesse käändesse. Nimetatud lõikes on erandid, millele ehituskeeld ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ei laiene. Muudatus on vajalik, sest õiguskantsler2 on leidnud, et LKS on vastuolus põhiseadusega osas, milles see ei näe ette kohast menetlust, millega saaks teha täiendavaid erandeid ehituskeeluvööndisse ehitiste rajamise kohta. Muudatuse kohaselt saab edaspidi väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku KeA nõusolekul ja linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus KOV nõusolekul lubada püstitada erinevaid ehitisi. Tegemist on ennekõike menetluse lihtsustamisega, mis ei tähenda, et lubada tohiks ehitada ehitisi, millel on oluline mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. Küll aga ei ole sageli põhjendatud ja proportsionaalne üksiku rajatise püstitamiseks aja- ja ressursikuluka planeeringu läbiviimine, nagu õiguskantsler on tähelepanu juhtinud. Millisel juhul on ehitamiseks nõutud planeeringu koostamine, on sätestatud planeerimisseaduses.
Eesti ranna ja kalda ehituskeeluvööndi regulatsioon panustab ka EL elurikkuse strateegia 20303 eesmärkidesse, eelkõige sellega, et ohjab ehitussurvet ja maakasutuse intensiivistumist veepiiri lähedal, vähendades elupaikade kadu ja killustumist ning häiringuid ranna- ja kaldakooslustele. Jätkuvalt peab ehitamist suunama ennekõike ehituskeeluvööndist väljapoole, sest LKSi üldreegli kohaselt on ka edaspidi ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Seega saab uue ehitise püstitamine ehituskeeluvööndis olla kindlasti erandlik, seda ei saa lubada kergekäeliselt ja ehitamise lubamise kaalumisel peab arvestama ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Seda põhimõtet toetab muuhulgas ka Euroopa Mullastrateegia4, mis on võtnud eesmärgiks muldade katmise vähendamise ja pikas perspektiivis selle kaotamise või siis kompenseerimise mujal, ja Euroopa Komisjoni Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava, mille eesmärgiks on saavutada aastaks 2050 null maa netohõive, mis tähendab, et uute tehisalade rajamine peaks toimuma kas juba rikutud aladel või tuleb see maahõive kompenseerida, taastades kusagil mujal tehisala looduslikuks alaks. Ennetamine, st looduslike alade täisehitamise mittelubamine on lihtsam, tõhusam ja nii majanduslikult kui ökoloogiliselt soodsam kui hilisem maahõive kompenseerimine. Koostamisel oleva riigi üldplaneeringu üks eesmärkidest on vältida uute ehitusalade laienemist looduslikele aladele: elurikkad kompaktsed linnad ja asulad soosib asulate tihendamist ning kasutusaktiivsuse ja elurikkuse suurendamist, vältides uute alade hajumist looduslikele aladele. Seega ennekõike saab olla põhjendatud uue ehitise lubamine juba olulise inimmõjuga aladel, sh tehiskatendiga aladel, ümbritsetud hoonestusega aladel jms kohtades. Seni valdavalt looduslikus seisundis rannik on siiani meie suurimaid ühiseid rikkusi, mida tuleks sellisena säilitada, ning juurdepääs Eesti randadele peaks olema vaba. Loodusdirektiivi viimase aruande alusel on rannikuelupaikade seisud üldiselt hea. Ja kuna rand ja kallas on suure avaliku huviga objekt, siis on põhjendatud erandite tegemine eelkõige just avalikuks kasutamiseks suunatud ehitistele ja erahuvide puhul pigem suunata ehitamist juba tugeva inimmõjuga aladele. Ka saab näiteks olla põhjuseks, et alati ei pruugi olla võimalik või otstarbekas konkreetsel juhul püstitada ehitist väljaspoole ehituskeeluvööndit või on tegemist keskkonnaseisundit parandava ehitisega.

Erandi kohaldamisel peab otsustaja muuhulgas hindama, et ei tekiks keskkonnaohtu (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-d 10 ja 11). Keskkonnaoht esineb, kui planeeringu või tegevuse elluviimine toob piisava tõenäosusega kaasa keskkonnakahju või olulise keskkonnamõju (KeÜS § 3 lg 2 p-d 3 ja 4, § 5). Keskkonnaohuna oleks praegusel juhul käsitatav eelkõige oluline ebasoodne mõju ranna või kalda looduskooslustele. Tegevuseks loa andmisel tuleb KOVil järgida uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6) ning täita kaalutlusreegleid (HMS § 4 lg 2). Haldusakti andmisel ei või kavandatud tegevuse keskkonnamõju jätta tähelepanuta ka juhul, kui puudub kohustus viia läbi spetsiifiline hindamismenetlus nagu keskkonna (strateegiline) mõjuhindamine (KSH või KMH).

Vajaduse järgi lihtsamaks menetluseks on mitmeid näiteid. Näiteks on praktikas tõstatunud juurdepääsuküsimus ja edaspidi võib vastavalt KeA või KOV nõusolekul ehitada avalikult kasutatavat teed või punkti 14 alusel muud teed ehituskeeluvööndisse, kui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit. Arvestades, et üldreeglina on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, siis tuleks ka juurdepääsuteede rajamisel võimalusel rajada neid väljaspoole ehituskeeluvööndit ning vältida olukorda, kus igale kinnistule rajatakse eraldi tee. Samas on olukordi, kus kinnistule puudub igasugune juurdepääs ja ainus võimalus ligipääsuks on läbi ehituskeeluvööndi. Juurdepääsutee võib puududa näiteks ka pärandniitudele, millede hooldamiseks on vajalik tagada ligipääs. Teatud juhtudel piisab juurdepääsuks truubi, mille abil juhitakse oja juurdepääsutee alt läbi, paigaldamisest ja mis kaetakse pinnasega. Edaspidi saab ka lihtsustatud korras anda nõusolekut veekogude ökoloogilise seisundi taastamise või parandamisega seotud rajatistele. Samuti saab lihtsama menetlusega kaaluda tehnovõrgu või -rajatise ning õhuliini ja õhukaabelliini rajamise lubamist.
Lisatud sätete alusel saab avaliku hüve eesmärgil väiksema aja- ja ressursikuluga kaalutlusotsusega lubada ehituskeeluvööndisse avalikuks kasutamiseks mõeldud spordi- ja puhkerajatiste rajamist, mille rajamiseks ei ole vaja planeeringuga vähendada ehituskeeluvööndit ja mille lubamist ehituskeeluvööndisse otsustab edaspidi linnas asustusüksusena, alevis või alevikus KOV. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 2 punktile 19 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas puhke-, spordi- või virgestusalade rajamisel on oluline keskkonnamõju. Sellega on tagatud, et mõjud saavad hinnatud, et vältida või vähendada negatiivset mõju keskkonnale. Väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku on spordi- ja puhkerajatiste ehitamise lubamise eelduseks KeA nõusolek. Nõusolek saab olla põhjendatud anda spordi- ja puhkerajatistele nagu jõulinnakud, laste mänguväljakuid, kiiged, pingid jmt väiksemaid rajatised.
Praktikas on veel välja tulnud näiteid vajaduse järgi lihtsamaks menetluseks. Nii näiteks ei laiene edaspidi ehituskeeld vastavalt KeA või KOV nõusolekul laudteele ja kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikele ehitistele. Põhjendatud on ennekõike anda nõusolek avalikuks kasutamiseks mõeldud laudteele. Avalik kasutus tagatakse riigi- või kohaliku omavalitsuse maal või eramaal servituudina, mis on kantud kinnistusraamatusse. Arvestades, et laudtee suunab inimesi kõndima kindlalt piiritletud alal, siis läbimõeldud asukohavalikuga kavandatud laudteed pigem panustavad ranna- ja kaldakoosluste kaitsesse. Lisaks ei laiene ehituskeeld kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikele ehitistele (näiteks linnuvaatlustornid, infotahvlid jms).

15) paragrahvi 38 lõige 51 loetakse lõikeks 53 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks on vajalik detailplaneering või projekteerimistingimused, siis antakse vastav nõusolek detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluses. Projekteerimistingimuste andmine tuleb korraldada avatud menetlusena.

(52) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks puudub detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste andmise kohustus, annab lõikes 5 nimetatud asutus nõusoleku ehitusloa või ehitusteatise menetluses või eraldi toiminguna.“;

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE. Täiendus on põhjendatud, sest lisatud punktidega 51 ja 52 täpsustatakse ehituskeeluvööndisse erandkorras ehitamiseks nõusoleku andmist. Lisatavad lõiked selgitavad olukordi, kus vastav pädev asutus saab lubada lõikes 5 toodud ehitiste ehitamise ehituskeeluvööndisse. Juhul, kui ehitiste ehitamise eelduseks on eelnevalt detailplaneeringu (DP) koostamine või projekteerimistingimuste (PT) andmine, siis saab vastava nõusoleku anda nendes menetlustes. Kuna menetluste loogikat ei muudeta ehk menetlused toimuvad jätkuvalt EhSi ja PlanSi kohaste normide alusel, siis peab menetluse läbiviija kaasama vajadusel KeA menetlusse. Seda juhul, kui ehitis asub alal, kus on vajalik KeA nõusolek ehk väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku. Erisuseks on see, et PT menetlus tuleb korraldada alati avatud menetlusena, kui toimub ehituskeeluvööndisse sellise ehitise ehitamise lubatavuse üle otsustamine. Rand ja kallas on suure avaliku huviga objekt ja seega peab jätkuvalt toimuma ehitamise kavandamine sinna võimalikult kaasavalt.
Lõige 52 käsitleb olukordi, kus ehitise ehitamiseks ei ole eelnevalt vajalik DP või PT menetluse läbimine. Sellised ehitised on näiteks ehitised, mille püstitamiseks on vaja esitada ehitusloa asemel ehitusteatis või puuduvad EhSi järgi loakohustused sootuks ning nt rajatised, millel puudub oluline avalik huvi. Pädeva asutuse nõusoleku andmine või andmata jätmine on toiming (HMS § 106 lõige 1), mida peab põhjendama (HMS § 107 lõige 1 ja § 108 lõige 1), kuna sellest sõltub, kas isik saab taotletud viisil talle kuuluvat kinnistut kasutada või mitte, võttes arvesse ranna ja kalda kaitse eesmärke.
Juhul, kui tegemist on EhSi järgi loakohustusliku ehitisega ning nõusoleku andja ning loamenetleja on samas isikus, siis menetlusökonoomikast tulenevalt on mõistlik, et vastav nõusolek antakse samas menetluses ehk nt ehitusteatise menetluses. Samuti on võimalik ka vastava asutuse kaasamine loaandmise menetlusse. Juhul, kui tegemist on ehitisega, millel ei ole loakohustust (ehitusluba või ehitusteatis) ehk tegemist on nö vaba ehitustegevusega, siis tuleb pöörduda vastava nõusoleku saamiseks pädeva asutuse poole.
Samas pole välistatud, et ka loakohustuslike ehitiste korral soovib taotleja enne vastava menetluse alustamist veenduda nõusoleku saamise võimaluses ja pöördub enne loamenetluse algatamist nõusoleku saamiseks pädeva asutuse poole. Seda eeldusel, et otsustamiseks on olemas piisavalt täpne informatsioon, mida täpsemalt ja kuhu soovitakse ehitada.
Ehitamisele kaitsealal kohaldatakse LKS 6. peatükis, sh § 38 sätestatut, kui kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti. Ja hoiualal reguleerib ehitamist lisaks LKS 5. peatükk.

16) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses:
„(54) Ehituskeeld ei laiene planeeringuga kehtestatud maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndisse ulatuvate tuulegeneraatori rootorilabade alusele pinnale.“;

Selgitus: Muudatus on vajalik, sest kehtivas LKS-is (§ 38 lg 5 p 12) ei olnud selle erandi puhul nimetatud ehitist ennast ehk sõna „tuulegeneraator“ ja oli nimetatud vaid rootorilabasid. Täpsustakse, et ehituskeeld ei laiene maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndisse ulatuvate tuulegeneraatori rootorilabade alusele pinnale. Tegemist on varasema LKS § 38 lõike 4 punktiga 12, mille sõnastust muudetud.

17) paragrahvi 38 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

Selgitus. Nimetatud lõike järgi tohtis seni rannale ja kaldale rajada lautrit ja paadisilda, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Nimetatud lõige ei ole vajalik, sest lõikesse 4 ja 5 on lisatud täiendavad erandid. Ja kuigi paadisilda tohib edaspidi rajada KeA või KOV nõusolekul (LKS § 38 lõikesse 5 lisatav punkt), siis on tegemist lihtsama menetlusega kui seda on planeeringu läbiviimine. Lisaks jäävad ära vaidlused, kuhu maani ulatub maismaal paadisild ja kus algab laudtee. Pädev asutus saab teha kaalutlusotsuse ehitise terviklahendusele, võttes arvesse ranna ja kalda kaitse eesmärke. Lauter on looduslikult sobiv randumiskoht paatidele, kus neid on võimalik kinnitada ja vajadusel maismaale kuivale tõmmata. Selle käigus toimub mõningane kivide jm ümberpaigutamine paatide sildumiseks, kuid kuna lauter ei ole ehitis, siis ei ole põhjendatud ka selle rajamise siin paragrahvis reguleerimine.

18) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse planeerimismenetluses koos planeeringu kooskõlastamise taotlusega:
1) üldplaneeringu menetluses;
2) detailplaneeringu menetluses, kui detailplaneering sisaldab selles osas üldplaneeringu muutmise ettepanekut;
3) detailplaneeringu menetluses, kui kehtestatud üldplaneering puudub;
4) kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu menetluses.“.

Selgitus. Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE . Õiguskantsler on pidanud isikutele ebaprortsionaalselt koormavaks, kui koostama peab planeeringu, mille ainus eesmärk on ehituskeeluvööndi vähendamine. Kuna planeeringumenetlus on ressursimahukas, ei ole sellise menetluse valik põhiseaduspärane nendel juhtudel, mil planeering koostatakse üksnes selleks, et otsustada ehituskeeluvööndisse ehitamise lubatavuse üle. See lahendatakse suuresti lõike 5 sissejuhatava osa muutmisega, millega on kaotatud planeeringunõue ja asendatud see KeA või KOV nõusolekuga. Lisaks tuuakse käesoleva lõike muutmisega menetluse lihtsustamise eesmärgil KeA nõusoleku andmine ehituskeeluvööndi vähendamiseks või sellest keeldumiseks planeerimismenetluse varasemasse etappi. Arvestades, et planeering on ühiskondlik kokkulepe, milles on arvestatud nii era- kui avalikud huvid, siis saab ka edaspidi ehituskeeluvööndit vähendada vaid läbi planeerimismenetluse, kuid KeA saab anda oma lõpliku seisukoha varasemas etapis.

LKS § 35-42 muudatused 612_ja_eranditeEN_020326 (002).docx

§ 34.   Ranna ja kalda kaitse eesmärk
  Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
§ 35.   Ranna ja kalda kasutamise kitsendused
(1) Rannal või kaldal on:
  1) ranna või kalda piiranguvöönd;
  2) ranna või kalda ehituskeeluvöönd;
3) ranna või kalda veekaitsevöönd.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 ja lõikes 5 sätestatud juhul.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  (21) Kui maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  (22) Veekaitsevööndi laiuse arvestamise lähtejoont arvestatakse veeseaduses sätestatud korras.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
(3) Suurte üleujutusaladega siseveekogudel määratakse kõrgveepiir korras, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
(31) Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.

[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  (4) Korduva üleujutusega ranna ja suurte üleujutusaladega siseveekogude kalda üleujutusalal ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul kaldaastangu ülemise serva ja veepiiri vahele jääval alal kehtivad piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi nõuded. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest.
  (5) Üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangu ranna või kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd arvestatakse kaldaastangu ülemisest servast. Vööndi laius on sätestatud käesoleva seaduse §-des 37 ja 38. l koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
§ 36.   Läbi- ja juurdepääsu tagamine
[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
§ 37.   Ranna ja kalda piiranguvöönd
  (1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on:
  1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
  2) üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvelveehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 meetrit;
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  4) maaparandussüsteemi 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 50 meetrit.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
(11) Rannal koosneb piiranguvöönd korduva üleujutusega alast ja sellele liituvast 100 meetrist, kuid ei ole kitsam kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vööndi laius.

(12) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal koosneb piiranguvöönd üleujutusalast ja sellele liituvast 50 meetrist, kuid ei ole kitsam kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2‒4 sätestatud vööndi laius.
  (2) Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
  (3) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
  1) reoveesette laotamine;
  2) matmispaiga rajamine;
  3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;
  4) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
  5) maavara kaevandamine;
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
  6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks ning Keskkonnaameti nõusolekul kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks või riigikaitse eesmärgi tagamiseks.
[RT I, 17.04.2024, 1 - jõust. 01.05.2024]
  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni maapõueseaduses sätestatud korras.
[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(41) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks.
(5) Maavara ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu tegemine on lubatud maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu ranna ja kalda piiranguvööndis pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist, kui loa andja on andnud nõusoleku, mis on maavara kaevandamise või geoloogilise uuringu loa osa.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõusoleku andmisest võib keelduda, kui taotletav tegevus on vastuolus käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud eesmärkidega.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

§ 38.   Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd
  (1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
  1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
  2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;
  3) linnas kui asustusüksuses ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul;
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
  4) üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  5) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 meetrit;
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  6) maaparandussüsteemil 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 25 meetrit.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
(11) Rannal koosneb ehituskeeluvöönd korduva üleujutusega alast ja sellele liituvast 50 meetrist, kuid ei ole kitsam kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1‒3 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.
(12) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal koosneb ehituskeeluvöönd üleujutusalast ja sellele liituvast 25 meetrist, kuid ei ole kitsam kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2‒6 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.
(13) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis võib elamumaa sihtotstarvet määrata üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.

(2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
(21) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis võib elamumaa sihtotstarvet määrata üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.
  (3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
  (4) Ehituskeeld ei laiene:
  1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel rajatud ehitisest maismaa suunas või samale joonele ehitatavale uuele ehitisele või maismaa suunas olemasoleva ehitise laiendusele, mis ei jää veeseaduse kohasesse veekaitsevööndisse;
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
  11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste juurdeehitusele laiendusele või nende vahele uue ehitise püstitamisele;
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
  2) tiheasustusalal üleujutusohuga seotud olulises riskipiirkonnas kaldakindlustusrajatisele ja mujal veekogu veepiirile rajatavale kaldakindlustusrajatisele;
  3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ja kuni 20 m2 aluspinnaga hoonele, välja arvatud majutuse eesmärgil rajatav hoone;
  4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
  5) hajaasustuses olemasoleva ehitise esmakordsele laiendamiselejuurdeehitisele juhul, kui laiendamisejuurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;
  6) piirdeaedadele;
  7) piirivalve rajatisele;
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
  8) vee- ja maakaabelliinile;
  9) olemasoleva elamu või avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele, kui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit;
[RT I, 05.04.2016, 2 - jõust. 15.04.2016]
  10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele;
[RT I, 29.06.2022, 1 - jõust. 09.07.2022]
11) riigi sõjalise kaitse operatiivsuse tagamiseks vajalikule ehitisele kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal;
12) riikliku keskkonnaseire rajatisele ja riigi huvi korral pinnavee ja põhjavee seisundi või kliimamuutuste mõju väljaselgitamiseks rajatavale seirerajatisele juhul, kui väljaspool ehituskeeluvööndit sobiv asukoht puudub;
13) hoonestatud kinnistu õuemaale väljapoole veekaitsevööndit ehitatavale rajatisele, millel puudub ehitusseadustiku järgi ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkus;

  (5) Ehituskeeld ei laiene Keskkonnaameti nõusolekul võib lubada väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus ehituskeeluvööndisse ehitada kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud:
1) pinnavee veehaarde ehitist;
2) sadamaehitist ja veeliiklust reguleerivat rajatist;
3) rannakindlustusrajatist;
4) hüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitist;
5) kalakasvatusehitist;
6) piirivalveehitist ja päästeasutuse ehitist;
8) tehnovõrku ja -rajatist;
9) silda;
10) avalikult kasutatavat teed;
11) raudteed;
12) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevatest õiguslikul alusel rajatud ehitistest veekogu suunas uut ehitist või olemasoleva ehitise laiendust, mis ei jää veeseaduse kohasesse veekaitsevööndisse;
13) hajaasustuses olemasoleva ehitise laiendust juhul, kui laienduse maht on suurem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;
14) kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikku ehitist;
15) muud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata rajatist, kui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit.
1) pinnavee veehaarde ehitisele;
  2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;
  3) ranna kindlustusrajatisele;
  4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;
  5) kalakasvatusehitisele;
  6) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele;
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]
  7) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
  8) tehnovõrgule ja -rajatisele;
  9) sillale;
  10) avalikult kasutatavale teele;
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
  11) raudteele;
  12) maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale.
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]

(51) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks on vajalik detailplaneering või projekteerimistingimused, siis antakse vastav nõusolek detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluses. Projekteerimistingimuste andmine tuleb korraldada avatud menetlusena.

(52) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks puudub detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste andmise kohustus, annab lõikes 5 nimetatud asutus nõusoleku ehitusloa või ehitusteatise menetluses või eraldi toiminguna.

(53) Ehituskeeld ei laiene planeeringuga kehtestatud maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndisse ulatuvate tuulegeneraatori rootorilabade alusele pinnale.
(542) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
(6) Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  (7) Ehitamisele kaitsealal kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
  (8) Hoiualal reguleerib ehitamist lisaks käesolevas seaduses hoiuala kohta sätestatule ka käesolev peatükk.
  (9) Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.
§ 39.   Ranna ja kalda veekaitsevöönd
  Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses.
§ 40.   Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine
  (1) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
  (2) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga.
  (3) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
  (4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse planeerimismenetluses koos planeeringu kooskõlastamise taotlusega ja planeerimisseaduse kohaselt:
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
1) üldplaneeringu menetluses;
2) detailplaneeringu menetluses, kui detailplaneering sisaldab selles osas üldplaneeringu muutmise ettepanekut;
3) detailplaneeringu menetluses, kui kehtestatud üldplaneering puudub;
4) kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu menetluses.
1) vastuvõetud üldplaneeringu;
  2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu;
  3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub;
  4) vastuvõetud kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu.
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]

  (5) Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
(51) Väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika linnas kui asustusüksuses, alevis, alevikus või nende asustusüksuste Keskkonnaameti nõusolekul käesoleva seaduse § 41 lõike 2 alusel laiendatud tiheasustusalal võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada kohaliku omavalitsuse nõusolekul, kes hindab vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.
(6) Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu, detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu jõustumisel.
[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]
§ 41.   Uue tiheasustusala moodustamine ja olemasoleva laiendamine
  (1) Uue tiheasustusala moodustamine ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud. Erandi võib teha Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse ettepanekul.
  (2) Olemasolevat tiheasustusala võib laiendadamine rannal või kaldal piiranguvööndis ainult Keskkonnaameti nõusolekul ja toimubkehtestatud üldplaneeringu alusel.
  (3) Luba uue tiheasustusala moodustamiseks antakse kohalikule omavalitsusele taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt pärast vastuvõtmist avaliku väljapaneku läbinud üldplaneeringu alusel, millele on lisatud planeeringu järelevalve teostaja arvamus. Kohaliku omavalitsuse taotluse edastab Vabariigi Valitsusele Kliimaministeerium koos oma asjakohase seisukohaga.
  (4) Loa andmisel või sellest keeldumisel tuleb arvestada ranna ja kalda kaitse eesmärke.
  (5) Aleviku või küla tiheasustusala laiendamine ranna ja kalda piiranguvööndis võib toimuda ainult kehtestatud üldplaneeringu alusel.
§ 42.   Ranna ja kalda kasutamine supelrannana
  (1) Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine.
  (2) Supelrannas viibimine on tasuta.
  (3) Supelranna kasutamise ja hooldamise korra kehtestab kohalik omavalitsus.
  (4) Supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
  (5) Supelrannal ei ole veekaitsevööndit.

ME-d_612_030326 (EKV).pdf

612 SE II

Muudatusettepanekute loetelu

looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise

seaduse (612 SE) eelnõule

1) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on

ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu

veepiir, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 ja lõikes 5 sätestatud juhul.“;

Selgitus: Muudatus on vajalik, et eelnõu 612 SE-ga muudetava paragrahvi 35 lõikesse 2 lisatatud

viited samas paragrahvis nimetatud erisätetele oleks üheselt selged ja üheselt mõistetavad.

Kuigi üldsätte ja täpsustava erisätte korral kehtib ranna ja kalda kitsenduste määramisel

viimasena nimetatu, sõnastatakse seaduses üldsäte selgemini. Säte käsitleb piiranguvööndi ja

ehituskeeluvööndi laiuste arvestamise lähtejoont. Joonobjektina põhikaardile kantud

maaparandussüsteemi eesvooluks oleva kraavi ja kaldaastangu puhul ei arvestata nimetatud

vööndite lähtejoont põhikaardile kantud veekogu veepiirist. Kuidas ranna ja kalda

piiranguvööndit ja ehituskeeluvööndit konkreetse veekogu joonobjekti ja kaldaastangu puhul

arvestatakse, on sätestatud vastavalt sama paragrahvi lõikes 21 ja lõikes 5. Millisel juhul

märgitakse veekogu põhikaardile joonena, mitte pindalalise objektina, tuleneb

keskkonnaministri 20.12.2013 määrusest nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist

tähtsust omavad topograafilised nähtused“.

2) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Rannal koosneb piiranguvöönd korduva üleujutusega alast ja sellele liituvast 100 meetrist,

kuid ei ole kitsam kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vööndi laius.

(12) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal koosneb piiranguvöönd

üleujutusalast ja sellele liituvast 50 meetrist, kuid ei ole kitsam kui käesoleva paragrahvi lõike

1 punktides 2‒4 sätestatud vööndi laius.“;

Selgitus: Tegemist on 612 SE-s oleva muudatuse üksnes sõnastuse muudatusega, mis parandab

sätte mõttest arusaamist. Tekstiosa „väiksem laius“ asendatakse sõnaga „kitsam“.

3) paragrahvi 38 lõikeid 11 ja 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Rannal koosneb ehituskeeluvöönd korduva üleujutusega alast ja sellele liituvast 50

meetrist, kuid ei ole kitsam kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1‒3 või lõikes 2

sätestatud vööndi laius.

(12) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal koosneb ehituskeeluvöönd

üleujutusalast ja sellele liituvast 25 meetrist, kuid ei ole kitsam kui käesoleva paragrahvi lõike

1 punktides 2‒6 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.“;

Selgitus: LKS § 38 lõike 11 muudatus on vajalik, et parandada eelnõus 612 SE olev ekslikult

tehtud viga, asendades lauseosa „punktides 1 või 2“ sõnadega „punktides 1‒3“, sest

ehituskeeluvööndi ulatuse üldreeglit mere ääres käsitlevad kõik lõike 1 esimesed kolm punkti.

Lisaks muudeti Õiguskantsleri büroost saadud tagasiside põhjal sõnastust, et oleks kõigile

üheselt mõistetav, et ehituskeeluvöönd koosneb korduva üleujutusega alast ja sellele liidetavast

50 meetrist. Korduv üleujutus esineb praktiliselt kogu Eesti mereranniku piirkonnas, kuid

ulatub sõltuvalt rannikust väga erinevale kaugusele maismaa suunas. Korduva üleujutuse all on

silmas peetud sageli, st iga-aastaselt või üle mõne aasta, kindlasti sagedamini kui kord kümne

aasta jooksul maismaale ulatuvat maksimaalset merevee taset. Arvestades, et eelnõuga

muudetakse metoodikat, kuidas arvestatakse ehituskeeluvööndi laiust nendes kohtades, kus

esineb korduva üleujutusega ala, siis on lisatud näidisjoonis ehituskeeluvööndi arvestamise

kohta meresaarte rannikul.

Seega just nendes kohtades, kus üleujutusala ulatub väga kaugele, leevendatakse selle

muudatusega looduskaitseseadusest tulenevaid ehituspiiranguid. Kui uue arvutuskäigu

(üleujutusala + 50 m) tulemusena oleks vöönd kitsam kui seaduse üldreegel (nt saarte

mererannal 200 m), siis rakendub ikkagi üldreegel. See tähendab, et ehituskeeluvöönd ei ole

kunagi kitsam kui seaduse põhitekstis sätestatud laius (saarte mererannal vähemalt 200 m,

mujal mererannal 100 m ja siseveekogude kaldal 50 või 25 m). Ja eraldi erandiks on

tiheasustusalad, kus ehituskeeluvöönd on sõltuvalt veekogust 25 või 50 meetrit, ja metsamaa

metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses, kus ehituskeeluvöönd ulatub ranna või kalda

piiranguvööndi piirini. Kõik eelnimetatud laiused kehtivad eeldusel, et ehituskeeluvööndit ei

ole planeeringuga muudetud.

LKS § 38 lõike 12 muudatus on vajalik, et ühtlustada eelnõus 612 SE muudetavat sõnastust

käesoleva paragrahvi lõikes 11 tehtava muudatusega, asendades sõnapaari „väiksema laiusega“

sõnaga „kitsam“.

4) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis võib elamumaa sihtotstarvet määrata üksnes

Keskkonnaameti nõusolekul.“;

Selgitus. Muudetakse seaduseelnõus 612 SE olevat muudatust, Riigikogule esitatud eelnõus on

sama muudatus kavandatud § 38 lõikeks 13. Asukohamuudatus on vajalik, et seaduseelnõu tekst

oleks paremini ja loogilisemalt ülesehitatud.

5) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel rajatud ehitisest

maismaa suunas või samale joonele ehitatavale uuele ehitisele või maismaa suunas olemasoleva

ehitise laiendusele, mis ei jää veeseaduse kohasesse veekaitsevööndisse;“;

Selgitus. Muudetakse eelnõus 612 SE olevat muudatust. Muudatusega täiendatakse erandit,

millele ehituskeeld ranna ja kalda ehituskeeluvööndis olemasoleva elamu õuemaal ei laiene.

Eelnõu 612 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevatest

õiguslikul alusel rajatud ehitistest maismaa suunas ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää

veeseaduse kohasesse veekaitsevööndisse. Lisatakse täiendus, et ehituskeeld ei laiene ka sel

juhul, kui see ehitis asub olemasoleva ehitisega samal joonel või toimub õuemaal maismaa

suunas olemasoleva ehitise laiendamine. Ranna ja kalda kaitse seisukohast on oluline, et ei

ehitataks veekogule lähemale. Sätet tasandab sama paragrahvi lõige 5, mis võimaldab pädeva

asutuse kaalutlusotsusel põhjendatud juhul ehitada olemasolevatest ehitistest veekogu suunas.

6) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas

olemasolevate ehitiste laiendusele või nende vahele uue ehitise püstitamisele;“;

Selgitus. Täiendatakse eelnõud 612 SE punktiga, millega võimaldatakse tiheasustusaladel

olemasolevate ehitiste ehitusjoonest maismaa poole ka ehitiste mahupiiranguteta laiendamist.

Väljakujunenud ehitusjoone määramine oleneb kohalikest looduslikest ja maastikulistest

tingimustest. Selle määramisel arvestatakse külgnevatel maaüksustel kohaliku omavalitsuse

(edaspidi KOV) poolt õiguslikul alusel antud loa alusel püstitatud hoonete vahel moodustuvat

joont. Ideaalis on varem väljakujunenud ehitusjoon kajastatud üldplaneeringus ja sellele on

üldplaneeringute koostamise protsessis KOVide tähelepanu juhtinud ka Keskkonnaamet

(edaspidi KeA), et see võiks olla välja toodud. Sel juhul on kõikidele osapooltele (alates

ehitamisest huvitatud isikust kuni järelevalveni) üheselt selge, kus see joon on ja millest saavad

ehitamist planeerides kõik osapooled lähtuda. Kui väljakujunenud ehitusjoon on kajastatud

kehtivas üldplaneeringus, siis tuleb sellest lähtuda, aga muul juhul tuleb igakordselt hinnata

selle olemasolu. Sel teemal on tõlgendusi andnud Kliimaministeerium (nt 15.11.2023 kiri nr 1-

17/23/5037-3). Kehtiva LKSi kohaselt ei laiene ehituskeeld tiheasustusalal varem

väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise

püstitamisele, samas ei või juba olemasolevat ehitist laiendada rohkem kui 1/3 olemasoleva

ehitise kubatuurist. Ranna ja kalda kaitse seisukohalt ei ole selline vastuolu põhjendatud.

Planeeritud muudatusega täpsustatakse, et tiheasustusalal on edaspidi lubatud väljakujunenud

ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste mahupiiranguta laiendamine. Samuti on

ühtlustatud terminoloogiat ehitusseadustikuga, sest kehtiv ehitusseadustik käsitleb laiendamist,

mitte juuredeehitamist.

7) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) tiheasustusalal üleujutusohuga seotud olulises riskipiirkonnas kaldakindlustusrajatisele ja

mujal veekogu veepiirile rajatavale kaldakindlustusrajatisele;“;

Selgitus. Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE. Muudatus on vajalik, et määrata

üheselt ja selgelt kalda ehituskeeluvööndis ehitamise erandi kohaldatavuse kohana veekogu

tavaline veepiir, mis allub reaalselt ja pidevalt vee tekitatud kulutus- ja erosiooniprotsessidele,

mitte aga kaugemale sisemaale ulatuvate üleujutuste piir, kus erosiooni ega kulutust ei toimu.

Praktikas on korduvalt soovitud kaldakindlustuse erandit kasutades täita lammialasid,

sealjuures mitte alati ka nende sisemaa poolseid servasid ehk reaalse üleujutuse piiri, vaid rajada

nn. kaldakindlustusi ka lammialade keskele, et kahandada nii üleujutuste ja ehituskeeluvööndi

ulatust ning võimaldada veekogudele lähemale ehitamist. Sellised sisemaale kavandatud

ehitised peavad kindlasti olema põhjalikult analüüsitud,, et nende mõjud saaks põhjalikult

hinnatud. Erand jääb siseveekogude ääres tiheasustusalal üleujutusega seotud olulistes

riskipiirkondades üleujutuste eest kaitseks rajatavatele kaldakindlustusrajatistele.

Kliimamuutuste prognooside kohaselt üleujutuste risk suureneb. Prognoosidest võib järeldada,

et sademete hulga suurenemise ja pehmemate talvede tõttu seni kevadistest lumesulavete poolt

põhjustatud jõgede üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest

põhjustatud üleujutustega. Lisaks ekstreemsed ilmastikuolud võivad talvistel aegadel kaasa

tuua külmumis- ja sulamistemperatuuride vaheldumisi ning keerulisi jääolusid ja sellised

muutused võivad tekitada ka rohkem rüsjijää poolt põhjustatud üleujutusi, mis nii mõneski Eesti

riskipiirkonnas (nt Sindis ja Tartus) on olnud probleemiks ja võib jääda probleemiks ka

tulevikus. Riskipiirkondades ei ole täna enam võimalik üleujutusalal puhvrit jätta ja inimeste

kaitseks võib esineda ka vajadust kaldakindlustusrajatiste ehitamiseks kaugemal kui veepiiril

ja kui probleemid muutuvad liiga suureks, siis peab olema võimalus kiiresti reageerida

võimalike kaitserajatiste ehitamisel. Selliste rajatiste ehitamise keskkonnamõju kaalutakse alati

ehitamisel. Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 punkt 2 kohaselt

tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda ranna või kalda kindlustusrajatise

rajamisel või laiendamisel. Kuna LKS § 5 lõike 2 kohaselt eristatakse, milliseid kaldaid

nimetatakse rannaks, siis rannakindlustusrajatise lubamise kaalumine on jätkuvalt reguleeritud

LKS § 38 lõikes 5.

8) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ja kuni 20 m2 aluspinnaga hoonele, välja

arvatud majutuse eesmärgil rajatav hoone;“;

Selgitus. Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE, see tähendab täiendatakse ehitiste

loetelu, mis on lubatud püstitada avalikku supelranda. Asjaolule, et erandeid ei ole seaduses

piisavalt, on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler1, millest tulenevalt tehakse muudatusi nii

LKS § 38 lõikes 4 kui 5. Seni ei laienenud ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule

rajatisele ning edaspidi ei laiene ehituskeeld lisaks veel kuni 20 m2 aluspinnaga

mittemajutushoonele. Erandi rakendamise eeldus on, et tegemist on avaliku supelrannaga, mille

maa-ala on kavandatud üldplaneeringuga ja vastab veeseaduse §-le 91. Muudatus on

põhjendatud, et avalikuks kasutamiseks mõeldud supelranda (supluskohta) saaks

ehituskeeluvööndit vähendamata püstitada lisaks rajatistele supelranda teenindavaid

väiksemamahulisemaid hooneid, näiteks siseruumiga vetelpäästetorni või rannavalvetorni,

müügikioski, hooajalisi tualette jms. Ehitusloakohustuslikule või majutushoonele (kämpingud

jms) erand ei laiene, kuna ehitusloakohustuslikul hoonel on tõenäoliselt suurem mõju ranna ja

kalda eesmärkidele ning supelranna teenindamiseks ei ole majutushooned vajalikud.

9) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) hajaasustuses olemasoleva ehitise esmakordsele laiendamisele juhul, kui laienduse maht

on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;“;

Selgitus. Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE punktiga, millega täpsustatakse LKS

§ 38 lõike 4 punkti 5, et see kehtib hajaasustustes, sest tiheasutustalaga seotud erand on

sätestatud LKS § 38 lõike 4 punktis 11. Lisaks on ühtlustatud terminoloogiat

ehitusseadustikuga, sest kehtiv ehitusseadustik käsitleb laiendamist, mitte juurdeehitamist.

10) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) vee- või maakaabelliinile;“;

Selgitus. Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE - täiendatakse ehitiste loetelu,

millele ehituskeeld ei laiene. Lisaks maakaabelliinile ei laiene edaspidi ehituskeeld ka

veekaabelliinile. Sõltuvalt mahust peavad enne veekaabelliini rajamist olema selle mõjud

hinnatud veeloa andmise käigus. Eeldatavalt ei ole veekaabelliini rajamisel maakaabelliinide

rajamisega võrreldes suuremat mõju, mistõttu on põhjendatud selle lisamine erandite nimekirja.

11) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Õiguskantsleri ettepanek, 06.05.2024 kiri nr 6-1/240419/2402631, https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024- 11/Ettepanek%20viia%20looduskaitseseaduse%20ehituskeeluv%C3%B6%C3%B6ndi%20s%C3%A4tted%20koosk %C3%B5lla%20p%C3%B5hiseadusega.pdfja 05.08.2025 kiri nr 7-4/240614/2505704 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2025- 08/Arvamus%20looduskaitseseaduse%20muudatuste%20kohta%20%28seaduseelnoud%20610%20SE%20ja%2 0612%20SE%29.pdf

„9) olemasoleva elamu või avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks rajatavale tehnovõrgule

ja -rajatisele, kui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool

ehituskeeluvööndit;“;

Selgitus. Selle punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE - täiendatakse ehitiste loetelu, millele

ehituskeeld ei laiene.

Edaspidi lubatakse tehnovõrku ja -rajatist rajada mitte ainult olemasoleva elamu, vaid ka

avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks. Kui ehituskeeluvööndis on juba avalikus kasutuses

hoone, siis on põhjendatud lubada selle tarbeks tehnovõrku ja -rajatist rajada. Avaliku

kasutusega hoone on näiteks muuseum, kool jmt. Ilma põhjaliku kaalumiseta ei ole kõikidele

hoonetele erandi tegemine põhjendatud ehitustegevuse hoogustumise piiramiseks rannal ja

kaldal, sest tiheasustuses on tehnovõrk või -rajatis reeglina kavandatud planeeringuga ning

eraomanduses laieneb ehitamise võimalus muudele hoonetele hajaasustuses olemasoleva elamu

õuemaal LKS § 38 lg 4 p 1 alusel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib pädev asutus lubada

rajatise (ka tehnorajatise) rajamist põhjendatud juhul.

12) eelnõust jäetakse välja § 1 punkt 34.

Selgitus. Riigikogu menetluses on ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) 789 SE,

millega samuti muudetakse LKS § 38 lõige 4 punkti 10. Kuivõrd käesoleva eelnõuga on

kavandatud muuta LKS § 38 lõiget 5 nii, et planeeringu kohustus asendatakse väljaspool

tiheasustust KeA nõusolekuga ja tiheasustusalal KOV nõusolekuga, siis on vaja arvestada ka

789 SE vastuvõtmisega. Tagada tuleb, et KeA nõusolekul lubatud ehitised jääksid kõik LKS §

38 lõikesse 5. Kehtivas LKS § 38 lõikes 4 ja ka 789 SE-s kavandatud muudatuste kohaselt

jääks ka LKS § 38 lõikesse 4 KeA nõusolekul ehitamist võimaldav säte. Eelnõusid 612 SE ja

789 SE tuleb seetõttu menetleda koostoimes.

13) paragrahvi 38 lõiget 4 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„12) riikliku keskkonnaseire rajatisele ja riigi huvi korral pinnavee ja põhjavee seisundi või

kliimamuutuste mõju väljaselgitamiseks rajatavale seirerajatisele juhul, kui väljaspool

ehituskeeluvööndit sobiv asukoht puudub;

13) hoonestatud kinnistu õuemaale väljaspoole veekaitsevööndit ehitatavale rajatisele, millel

puudub ehitusseadustiku järgi ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkus;“;

Selgitus. Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE. Lisatakse erandid, millele

ehituskeeld ehituskeeluvööndis ei laiene. Praktikas on põhjaveeuuringute (veemajanduskavade

eesmärkide täitmiseks, kliimamuutustega kohanemise strateegiate koostamiseks, suurte

arenduste mõju hindamiseks) käigus vaja rajada ranniku ja hüdroloogilise seire jaoks

hüdromeetriajaamasid koos elektri- ja sidekaabli ühendustega ja riiklikest huvidest lähtuvalt

seirepuurkaeve näiteks pinnaveekogude kallastele, et hinnata pinna- ja põhjavee omavahelisi

seoseid, et selgitada ümbritseva tegevuse mõju põhjaveele ning hinnata kliimamuutuste mõju

ökosüsteemidele. Juhul kui põhjavett seirata liiga kaugel siis pinna ja põhjaveevahelisi või

ökosüsteemi ja põhjaveevahelisi seoseid ei ole võimalik tuvastada. Seega on praktikas ette

tulnud olukordi, kus seiret looduskaitseseaduse enda piirangute tõttu ei ole võimalik teostada.

Puurkaevu rajamisel tekib rajamise hetkel ajutine keskkonnahäiring seadmete tõttu, millega on

vaja puurauku rajada.

Edaspidi saab juba hoonestatud kinnistu õuemaale väljaspool veekaitsevööndit püstitada

rajatisi, mis on ehitusseadustiku alusel vabastatud ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkusest.

Eelduseks on, et kinnistu on hoonestatud. Kuna hoonestatud kinnistul on juba inimmõju rannale

ja kaldale, siis nendele kinnistutele keskkonnale väiksema mõjuga rajatiste püstitamise

lubamine ei suurenda olulisel määral mõju rannale ja kaldale.

14) paragrahvi 38 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Keskkonnaameti nõusolekul võib lubada väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või

alevikku ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus

ehituskeeluvööndisse ehitada:

1) pinnavee veehaarde ehitist;

2) sadamaehitist ja veeliiklust reguleerivat rajatist;

3) rannakindlustusrajatist;

4) hüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitist;

5) kalakasvatusehitist;

6) piirivalveehitist ja päästeasutuse ehitist;

7) tehnovõrku ja -rajatist;

8) silda;

9) avalikult kasutatavat teed;

10) raudteed;

11) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevatest õiguslikul alusel rajatud ehitistest

veekogu suunas uut ehitist või olemasoleva ehitise laiendust, mis ei jää veeseaduse kohasesse

veekaitsevööndisse;

12) hajaasustuses olemasoleva ehitise laiendust juhul, kui laienduse maht on suurem kui üks

kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;

13) kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikku ehitist;

14) muud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata rajatist, kui selle rajamine ei ole võimalik

või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit.“;

Selgitus. Käesoleva punktiga muudetakse ja täiendatakse eelnõud 612 SE, millega LKS § 38

lõige 5 sõnastatakse tervikuna ümber, sest edaspidi kaotatakse LKS-ist tulenev planeeringunõue

lõikes 5 nimetatud ehitiste puhul. Õiguskantsler on leidnud, et planeeringumenetlus on isikutele

liigselt koormav, kui planeering koostatakse üksnes selleks, et otsustada ehituskeeluvööndisse

ehitamise lubatavuse üle. See lahendatakse suuresti lõike 5 sissejuhatava osa muutmisega,

millega on kaotatud planeeringunõue ja asendatud see KeA või KOV nõusolekuga. Sätte

sissejuhatava lause muutmine toob kaasa kõikide punktide sõnastuse muutmise vajaduse, et

viia sõnad õigesse käändesse. Nimetatud lõikes on erandid, millele ehituskeeld ranna ja kalda

ehituskeeluvööndis ei laiene. Muudatus on vajalik, sest õiguskantsler2 on leidnud, et LKS on

vastuolus põhiseadusega osas, milles see ei näe ette kohast menetlust, millega saaks teha

2 Õiguskantsleri ettepanek, 06.05.2024 kiri nr 6-1/240419/2402631, https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024- 11/Ettepanek%20viia%20looduskaitseseaduse%20ehituskeeluv%C3%B6%C3%B6ndi%20s%C3%A4tted%20koosk %C3%B5lla%20p%C3%B5hiseadusega.pdf ja 05.08.2025 kiri nr 7-4/240614/2505704 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2025- 08/Arvamus%20looduskaitseseaduse%20muudatuste%20kohta%20%28seaduseelnoud%20610%20SE%20ja%2 0612%20SE%29.pdf

täiendavaid erandeid ehituskeeluvööndisse ehitiste rajamise kohta. Muudatuse kohaselt saab

edaspidi väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku KeA nõusolekul ja linnas kui

asustusüksuses, alevis ja alevikus KOV nõusolekul lubada püstitada erinevaid ehitisi. Tegemist

on ennekõike menetluse lihtsustamisega, mis ei tähenda, et lubada tohiks ehitada ehitisi, millel

on oluline mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. Küll aga ei ole sageli põhjendatud ja

proportsionaalne üksiku rajatise püstitamiseks aja- ja ressursikuluka planeeringu läbiviimine,

nagu õiguskantsler on tähelepanu juhtinud. Millisel juhul on ehitamiseks nõutud planeeringu

koostamine, on sätestatud planeerimisseaduses.

Eesti ranna ja kalda ehituskeeluvööndi regulatsioon panustab ka EL elurikkuse strateegia 20303

eesmärkidesse, eelkõige sellega, et ohjab ehitussurvet ja maakasutuse intensiivistumist veepiiri

lähedal, vähendades elupaikade kadu ja killustumist ning häiringuid ranna- ja kaldakooslustele.

Jätkuvalt peab ehitamist suunama ennekõike ehituskeeluvööndist väljapoole, sest LKSi

üldreegli kohaselt on ka edaspidi ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine

keelatud. Seega saab uue ehitise püstitamine ehituskeeluvööndis olla kindlasti erandlik, seda ei

saa lubada kergekäeliselt ja ehitamise lubamise kaalumisel peab arvestama ranna ja kalda kaitse

eesmärkidega. Seda põhimõtet toetab muuhulgas ka Euroopa Mullastrateegia4, mis on võtnud

eesmärgiks muldade katmise vähendamise ja pikas perspektiivis selle kaotamise või siis

kompenseerimise mujal, ja Euroopa Komisjoni Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava, mille

eesmärgiks on saavutada aastaks 2050 null maa netohõive, mis tähendab, et uute tehisalade

rajamine peaks toimuma kas juba rikutud aladel või tuleb see maahõive kompenseerida,

taastades kusagil mujal tehisala looduslikuks alaks. Ennetamine, st looduslike alade

täisehitamise mittelubamine on lihtsam, tõhusam ja nii majanduslikult kui ökoloogiliselt

soodsam kui hilisem maahõive kompenseerimine. Koostamisel oleva riigi üldplaneeringu üks

eesmärkidest on vältida uute ehitusalade laienemist looduslikele aladele: elurikkad kompaktsed

linnad ja asulad soosib asulate tihendamist ning kasutusaktiivsuse ja elurikkuse suurendamist,

vältides uute alade hajumist looduslikele aladele. Seega ennekõike saab olla põhjendatud uue

ehitise lubamine juba olulise inimmõjuga aladel, sh tehiskatendiga aladel, ümbritsetud

hoonestusega aladel jms kohtades. Seni valdavalt looduslikus seisundis rannik on siiani meie

suurimaid ühiseid rikkusi, mida tuleks sellisena säilitada, ning juurdepääs Eesti randadele peaks

olema vaba. Loodusdirektiivi viimase aruande alusel on rannikuelupaikade seisud üldiselt hea.

Ja kuna rand ja kallas on suure avaliku huviga objekt, siis on põhjendatud erandite tegemine

eelkõige just avalikuks kasutamiseks suunatud ehitistele ja erahuvide puhul pigem suunata

ehitamist juba tugeva inimmõjuga aladele. Ka saab näiteks olla põhjuseks, et alati ei pruugi olla

võimalik või otstarbekas konkreetsel juhul püstitada ehitist väljaspoole ehituskeeluvööndit või

on tegemist keskkonnaseisundit parandava ehitisega.

Erandi kohaldamisel peab otsustaja muuhulgas hindama, et ei tekiks keskkonnaohtu

(keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-d 10 ja 11). Keskkonnaoht esineb, kui

planeeringu või tegevuse elluviimine toob piisava tõenäosusega kaasa keskkonnakahju või

olulise keskkonnamõju (KeÜS § 3 lg 2 p-d 3 ja 4, § 5). Keskkonnaohuna oleks praegusel juhul

käsitatav eelkõige oluline ebasoodne mõju ranna või kalda looduskooslustele. Tegevuseks loa

andmisel tuleb KOVil järgida uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6) ning

täita kaalutlusreegleid (HMS § 4 lg 2). Haldusakti andmisel ei või kavandatud tegevuse

keskkonnamõju jätta tähelepanuta ka juhul, kui puudub kohustus viia läbi spetsiifiline

hindamismenetlus nagu keskkonna (strateegiline) mõjuhindamine (KSH või KMH).

3 ELi elurikkuse strateegia 2030. aastaks https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0380 4 ELi mullastrateegia 2030. aastaks https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0699

Vajaduse järgi lihtsamaks menetluseks on mitmeid näiteid. Näiteks on praktikas tõstatunud

juurdepääsuküsimus ja edaspidi võib vastavalt KeA või KOV nõusolekul ehitada avalikult

kasutatavat teed või punkti 14 alusel muud teed ehituskeeluvööndisse, kui selle rajamine ei ole

võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit. Arvestades, et üldreeglina on

ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, siis tuleks ka juurdepääsuteede

rajamisel võimalusel rajada neid väljaspoole ehituskeeluvööndit ning vältida olukorda, kus

igale kinnistule rajatakse eraldi tee. Samas on olukordi, kus kinnistule puudub igasugune

juurdepääs ja ainus võimalus ligipääsuks on läbi ehituskeeluvööndi. Juurdepääsutee võib

puududa näiteks ka pärandniitudele, millede hooldamiseks on vajalik tagada ligipääs. Teatud

juhtudel piisab juurdepääsuks truubi, mille abil juhitakse oja juurdepääsutee alt läbi,

paigaldamisest ja mis kaetakse pinnasega. Edaspidi saab ka lihtsustatud korras anda nõusolekut

veekogude ökoloogilise seisundi taastamise või parandamisega seotud rajatistele. Samuti saab

lihtsama menetlusega kaaluda tehnovõrgu või -rajatise ning õhuliini ja õhukaabelliini rajamise

lubamist.

Lisatud sätete alusel saab avaliku hüve eesmärgil väiksema aja- ja ressursikuluga

kaalutlusotsusega lubada ehituskeeluvööndisse avalikuks kasutamiseks mõeldud spordi- ja

puhkerajatiste rajamist, mille rajamiseks ei ole vaja planeeringuga vähendada

ehituskeeluvööndit ja mille lubamist ehituskeeluvööndisse otsustab edaspidi linnas

asustusüksusena, alevis või alevikus KOV. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 2 punktile 19 peab otsustaja andma eelhinnangu

selle kohta, kas puhke-, spordi- või virgestusalade rajamisel on oluline keskkonnamõju. Sellega

on tagatud, et mõjud saavad hinnatud, et vältida või vähendada negatiivset mõju keskkonnale.

Väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku on spordi- ja puhkerajatiste ehitamise

lubamise eelduseks KeA nõusolek. Nõusolek saab olla põhjendatud anda spordi- ja

puhkerajatistele nagu jõulinnakud, laste mänguväljakuid, kiiged, pingid jmt väiksemaid

rajatised.

Praktikas on veel välja tulnud näiteid vajaduse järgi lihtsamaks menetluseks. Nii näiteks ei

laiene edaspidi ehituskeeld vastavalt KeA või KOV nõusolekul laudteele ja kaitstava

loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikele ehitistele. Põhjendatud on ennekõike anda

nõusolek avalikuks kasutamiseks mõeldud laudteele. Avalik kasutus tagatakse riigi- või

kohaliku omavalitsuse maal või eramaal servituudina, mis on kantud kinnistusraamatusse.

Arvestades, et laudtee suunab inimesi kõndima kindlalt piiritletud alal, siis läbimõeldud

asukohavalikuga kavandatud laudteed pigem panustavad ranna- ja kaldakoosluste kaitsesse.

Lisaks ei laiene ehituskeeld kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikele ehitistele

(näiteks linnuvaatlustornid, infotahvlid jms).

15) paragrahvi 38 lõige 51 loetakse lõikeks 53 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 51 ja 52

järgmises sõnastuses:

„(51) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks on vajalik

detailplaneering või projekteerimistingimused, siis antakse vastav nõusolek detailplaneeringu

või projekteerimistingimuste menetluses. Projekteerimistingimuste andmine tuleb korraldada

avatud menetlusena.

(52) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks puudub detailplaneeringu

koostamise või projekteerimistingimuste andmise kohustus, annab lõikes 5 nimetatud asutus

nõusoleku ehitusloa või ehitusteatise menetluses või eraldi toiminguna.“;

Selgitus: Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE. Täiendus on põhjendatud, sest

lisatud punktidega 51 ja 52 täpsustatakse ehituskeeluvööndisse erandkorras ehitamiseks

nõusoleku andmist. Lisatavad lõiked selgitavad olukordi, kus vastav pädev asutus saab lubada

lõikes 5 toodud ehitiste ehitamise ehituskeeluvööndisse. Juhul, kui ehitiste ehitamise eelduseks

on eelnevalt detailplaneeringu (DP) koostamine või projekteerimistingimuste (PT) andmine,

siis saab vastava nõusoleku anda nendes menetlustes. Kuna menetluste loogikat ei muudeta ehk

menetlused toimuvad jätkuvalt EhSi ja PlanSi kohaste normide alusel, siis peab menetluse

läbiviija kaasama vajadusel KeA menetlusse. Seda juhul, kui ehitis asub alal, kus on vajalik

KeA nõusolek ehk väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku. Erisuseks on see, et

PT menetlus tuleb korraldada alati avatud menetlusena, kui toimub ehituskeeluvööndisse sellise

ehitise ehitamise lubatavuse üle otsustamine. Rand ja kallas on suure avaliku huviga objekt ja

seega peab jätkuvalt toimuma ehitamise kavandamine sinna võimalikult kaasavalt.

Lõige 52 käsitleb olukordi, kus ehitise ehitamiseks ei ole eelnevalt vajalik DP või PT menetluse

läbimine. Sellised ehitised on näiteks ehitised, mille püstitamiseks on vaja esitada ehitusloa

asemel ehitusteatis või puuduvad EhSi järgi loakohustused sootuks ning nt rajatised, millel

puudub oluline avalik huvi. Pädeva asutuse nõusoleku andmine või andmata jätmine on toiming

(HMS § 106 lõige 1), mida peab põhjendama (HMS § 107 lõige 1 ja § 108 lõige 1), kuna sellest

sõltub, kas isik saab taotletud viisil talle kuuluvat kinnistut kasutada või mitte, võttes arvesse

ranna ja kalda kaitse eesmärke.

Juhul, kui tegemist on EhSi järgi loakohustusliku ehitisega ning nõusoleku andja ning

loamenetleja on samas isikus, siis menetlusökonoomikast tulenevalt on mõistlik, et vastav

nõusolek antakse samas menetluses ehk nt ehitusteatise menetluses. Samuti on võimalik ka

vastava asutuse kaasamine loaandmise menetlusse. Juhul, kui tegemist on ehitisega, millel ei

ole loakohustust (ehitusluba või ehitusteatis) ehk tegemist on nö vaba ehitustegevusega, siis

tuleb pöörduda vastava nõusoleku saamiseks pädeva asutuse poole.

Samas pole välistatud, et ka loakohustuslike ehitiste korral soovib taotleja enne vastava

menetluse alustamist veenduda nõusoleku saamise võimaluses ja pöördub enne loamenetluse

algatamist nõusoleku saamiseks pädeva asutuse poole. Seda eeldusel, et otsustamiseks on

olemas piisavalt täpne informatsioon, mida täpsemalt ja kuhu soovitakse ehitada.

Ehitamisele kaitsealal kohaldatakse LKS 6. peatükis, sh § 38 sätestatut, kui kaitse-eeskirjaga ei

ole sätestatud teisiti. Ja hoiualal reguleerib ehitamist lisaks LKS 5. peatükk.

16) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses:

„(54) Ehituskeeld ei laiene planeeringuga kehtestatud maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei

kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndisse ulatuvate tuulegeneraatori

rootorilabade alusele pinnale.“;

Selgitus: Muudatus on vajalik, sest kehtivas LKS-is (§ 38 lg 5 p 12) ei olnud selle erandi puhul

nimetatud ehitist ennast ehk sõna „tuulegeneraator“ ja oli nimetatud vaid rootorilabasid.

Täpsustakse, et ehituskeeld ei laiene maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku

veekoguga, kalda ehituskeeluvööndisse ulatuvate tuulegeneraatori rootorilabade alusele

pinnale. Tegemist on varasema LKS § 38 lõike 4 punktiga 12, mille sõnastust muudetud.

17) paragrahvi 38 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

Selgitus. Nimetatud lõike järgi tohtis seni rannale ja kaldale rajada lautrit ja paadisilda, kui see

ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Nimetatud lõige ei ole vajalik, sest lõikesse

4 ja 5 on lisatud täiendavad erandid. Ja kuigi paadisilda tohib edaspidi rajada KeA või KOV

nõusolekul (LKS § 38 lõikesse 5 lisatav punkt), siis on tegemist lihtsama menetlusega kui seda

on planeeringu läbiviimine. Lisaks jäävad ära vaidlused, kuhu maani ulatub maismaal paadisild

ja kus algab laudtee. Pädev asutus saab teha kaalutlusotsuse ehitise terviklahendusele, võttes

arvesse ranna ja kalda kaitse eesmärke. Lauter on looduslikult sobiv randumiskoht paatidele,

kus neid on võimalik kinnitada ja vajadusel maismaale kuivale tõmmata. Selle käigus toimub

mõningane kivide jm ümberpaigutamine paatide sildumiseks, kuid kuna lauter ei ole ehitis, siis

ei ole põhjendatud ka selle rajamise siin paragrahvis reguleerimine.

18) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse

planeerimismenetluses koos planeeringu kooskõlastamise taotlusega:

1) üldplaneeringu menetluses;

2) detailplaneeringu menetluses, kui detailplaneering sisaldab selles osas üldplaneeringu

muutmise ettepanekut;

3) detailplaneeringu menetluses, kui kehtestatud üldplaneering puudub;

4) kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu menetluses.“.

Selgitus. Käesoleva punktiga täiendatakse eelnõud 612 SE . Õiguskantsler on pidanud isikutele

ebaprortsionaalselt koormavaks, kui koostama peab planeeringu, mille ainus eesmärk on

ehituskeeluvööndi vähendamine. Kuna planeeringumenetlus on ressursimahukas, ei ole sellise

menetluse valik põhiseaduspärane nendel juhtudel, mil planeering koostatakse üksnes selleks,

et otsustada ehituskeeluvööndisse ehitamise lubatavuse üle. See lahendatakse suuresti lõike 5

sissejuhatava osa muutmisega, millega on kaotatud planeeringunõue ja asendatud see KeA või

KOV nõusolekuga. Lisaks tuuakse käesoleva lõike muutmisega menetluse lihtsustamise

eesmärgil KeA nõusoleku andmine ehituskeeluvööndi vähendamiseks või sellest keeldumiseks

planeerimismenetluse varasemasse etappi. Arvestades, et planeering on ühiskondlik kokkulepe,

milles on arvestatud nii era- kui avalikud huvid, siis saab ka edaspidi ehituskeeluvööndit

vähendada vaid läbi planeerimismenetluse, kuid KeA saab anda oma lõpliku seisukoha

varasemas etapis.