Arvamuse küsimine

MÄRKUSED:

3. Joonisel on kasutatud Ehitisregistri andmeid, Maa-ameti Geoportaali ruumiandmeid, Tallinna ruumiandmeid;

4. Teede, haljastuse ja parkimise lahendused on põhimõttelised ja täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

5. Parkimiskohtade arv täpsustatakse ehitusprojekti koostamise ajal lähtuvalt ehitusprojekti ajal kehtivatest normatiividest;

6. Arhitektuurse kontseptsiooni koostas KOKO arhitektid OÜ; 7. Laadimisala paikneb hoonemahus. 8. Detailplaneering näeb ette ka võimaluse kavandatud ehitusõiguse realiseerimiseks

kavandatud krunte liites. Kruntide liitmise korral peavad Laki tn 16 kinnistu ehitusõigus ja kasutamistingimused vastama kruntide pos nr 1-3 ehitusõiguse tabelisse antud summaarsetele näitajatele.

9. 10. Parkimise lahenduse koostamisel võetakse aluseks detailplaneeringu koostamise

ajal kehtiv parkimise norm

Detailplaneeringu näitajad täpsustuvad detailplaneeringu koostamisel.

1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia Partner OÜ, 07.08.2024, töö nr 1828-24. Alusplaan on koostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis;

2. Haljastuse inventuuri koostas Lemma OÜ 27.08.2024, töö nr 270824-1;

SUITSUVABA ALA

1586

3760

KADAKA TEE

945a

948

943c

94 3c

SU ITS

UV AB

A AL

A

1586

37 60

945a

948

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

Leonhard W eiss Energy AS

Töö:Veskim etsa AJ ja Ekskavaatori AJ vaheline 35 kV m

aakaabelliin, Tallinn

Leonhard W eiss Energy AS

Töö:Veskim etsa AJ ja Ekskavaatori AJ vaheline

35 kV m aakaabelliin, Tallinn

Leonhard W eiss Energy AS

Töö:Veskim etsa AJ ja Ekskavaatori AJ

vaheline 35 kV m aakaabelliin, Tallinn

Le o n h ard

W e iss E

n e rgy A

S T ö ö :V

e skim

e tsa A

J ja E kskavaato

ri A J

vah e lin

e 35 kV

m aakaab

e lliin

, T allin

n

Le on

ha rd

W eis

s E ne

rg y A

S

Töö :V

es kim

et sa

A J j

a E ks

ka va

at or

i A J

va he

lin e 3

5 k V m

aa ka

ab ell

iin , T

all inn

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

PA5

PA6

PA7

PA8

3+00

4+00

4+92

2+25

2+50

2+75

3+25

3+50

3+75

4+25

4+50

4+55.71 R 55.00m

4+85.09

R 55.00m

4+92.47

PA9

Olemasolev teeületuskoht

likvideerida

Äärekivi langetamine

h=0cm

Kristiine linnaosa

Mustamäe linnaosa

Kristiine linnaosa

Mustamäe linnaosa

Kristiine linnaosa Mustamäe linnaosa

M S PK 2+01 Värvi tn

M S PK 3+46

M S PK 3+55

M S PK 3+85

M S P

K 4 +4

7

R3m

R0.5m

Tö öm

ah tu

de p

iir .

Tö ö

nr T

-1 6-

36

Tööm ahtude piir.

Töö nr T-16-36

1+75v

2+00v

2+02.78

R 120.00m

2+25v

2+35.18

R -151.50m

2+50v

2+75v

2+77.67 R -151.50m

3+00v

3+25v

3+50v

3+66.29 R 80.00m

3+75v

4+00v

4+06.16

R 80.00m

4+25v

4+23.06

R -90.00m

4+48.22 R -90.00m

4+50v

4+53.55 R -15.00m

4+75v

4+95.67

R -20.00m

5+00v

5+11.24 R -20.00m

5+23v

C

C

D

D

E

E

F F

Olol. ootekoja

ümbertõstmine

uude asukohta

4+75

4+67.71

R -15.00m

4+70.31

R 48.00m

4+83.31

R 48.00m

4+87.55

R -30.00m 4+91.20

R -30.00m

1+50p

1+75p

2+00p

2+25p

2+50p

2+64p

2+48.66

R -30.00m

2+55.18 R -30.00m

2+43.21

R 60.00m

2+29.43 R 60.00m

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

4

1.75

4.25 2

4.83

2

7.5

R 7

R 7

R 12

R 8

7

R 10

R 3

R 5

R 5

R 5

7

3

3

3

4 1.75

7

R 12

R 8

R 2.5

R 23

7

3

3

3

1.2

4

3 3.71

R 0.75

R14

R 89.9

R 89

.9 R

50 .5

R 73. 5

R 11.5 R 73.5

R 1

2

R 5.5

R 7

5.6

R 15

R 2 R 3.7

5

1

5. 5

7

7

7

1 1

11

1 1

1.7 5

4

4.25

2

7

2.5

7

2.5 R

2.5R

2.5

R 3.5

R 3.5

543

1+92

688a 2+00

688b

544

543

435 (0-gr)

2+02

688b

544

543

435 (0-gr)

688b 3+55

688a 3+47

688a 3+53

544

543

43 5

(0 -g

r)

3+45

688b

688a

3+78

3+77

688b

544

543

43 5

(0 -g

r)

3+85

688a

543

544

688b 3+86

(0-gr) 435

68 8b

2+ 92

2+ 92

68 8a

688b 2+77

2+77

688a

543

54 4

435(0-gr)

2+ 87

44 5 (0-

gr)

54 3

544 (0- gr)

2+83

(0-gr)

43 2

442

54 4

543

435(0-gr)

4+ 71

544

43 5

(0 -g

r)

4+65

543

(0-gr)

43 2

(0 -g

r)

435

543

544

4+71

4+ 60

54 3

4+ 67544

43 5

(0 -g

r) 4+

83

435 (0-gr)

4+95

435 (0-gr)

(0-gr) 445

4+99

54 1a

* O

lo l.

L M

üm be

rt õs

tm in

e uu

el e

LM po

st ile

4+ 90

221

687

221

536bv 4+28

531v

43 5

(0 -g

r)

445 (0-gr)

3+ 38

421

4+82 4+79

687

421

4+58

38 2

392

4+ 20

722*

AUTO EKSPERT

AUTOEKSPERT

72 2*

3+59

557

557

557

557

543

557

557

557

557

557

557

557

543 221 3+47

3+79 221

ALA 30

ALA 30

TUULIKU tee 2x644

Lilleküla

Kadaka

642

642

KADAKA tee2x644

6

11K

5K

4K

5K

3K

P6

P6

P6

P6

P6

P6

P6

P6

P6

P6

P6

P6

DP019170

DP029660

P029660 DP 03

26 10

DP006200

2

1

LA KI

TÄ NA

V

TUULIKU TEE

KADAKA TEE

Tuuliku tee 2 78407:701:0467

ärimaa 50% tootmismaa 50%

Tuuliku tee T1 78401:101:0631

transpordimaa 100%

Kadaka tee 5a // Kadaka tee T2 78405:502:0145

transpordimaa 100%

Kadaka tee 3b // Kadaka tee T1 78405:502:0146

transpordimaa 100%Kadaka tee 7 // Laki tn 20 78405:502:0074

ärimaa 50% tootmismaa 50%

Kadaka tee 38 78401: 101: 0599

ärimaa 25% tootmismaa 75%

Kadaka tee 36// Laki tn 9 78401: 101: 0598 tootmismaa 70%

ärimaa 30%

Laki tn 9a 78407: 701: 1680 tootmismaa 100%

78407: 701: 8641 ärimaa 50%

tootmismaa 50%

78401: 101: 0743 tootmismaa 80%

ärimaa 20%

Laki tänav T2 78407: 701: 3422

transpordimaa 100%

Laki tn 14 78407: 701: 1012 tootmismaa 100%

Tuuliku tee 4g 78401: 101: 4720 tootmismaa 100%

Laki tn 16 78407: 701: 1200 ärimaa 50% tootmismaa 50%

5K

1K

2K

2K

TÄ PS

EM JU

UR DE

PÄ ÄS

UL AH

EN DU

S

LA HE

ND AT

AK SE

DE TA

ILP LA

NE ER

ING U J

ÄR GMISE

S

ET AP

IS

7 5

7

11K

3K

3K 2K

2K 2K

2K

4K

4K

LAADIMISALA ON HOONEMAHUS

5

2, 7

2

3

5

2,7

2,7 3,7

URBANISTLIKU LINNAPARGI

KAVANDAMINE

6, 4

KadakaMustamäe

Lilleküla

Kristiine

P6

P6

2, 7

P6

P6

P3

P6 P6

P6

2, 7

P3

P4

5

3

2

5

7

12

39

10

25

15

29

42

Kadaka tee 42a 78405: 502: 0287 ärimaa 100%

Ä 90% The 10%

2 40m 11086 m2 311

19237 m2

P572

Ä 100%

3 40m 2571 m2 211

7061 m2

P244

11K

1-Ma

2-Ma

3-Ma

4-Ou

5-Ou 6-Ou

7-MaM8-Re 9-Tm

10-Ku

11-Ku

12-Ku 13-KuH

14-KuH

15-Ku

16-MaM 35-Ku

33-Ku

18-Hk

19-Ku 17-Va20-Ku

21-Hk 22-Va

23-Va 24-Va

25-Va 26-Va27-Va

28-Va

30-Hk

31-Hk

29-Hk32-Va 34-Ku

36-Va 37-Va

38-Va 39-Hk

40-Va

41-MaM

42-Ja

Ä 100%

1 40m 1836 m2 211

4416 m2

P24

P4

77

7

7

3

Üh 100%

1 8m

990 m2 2/4 2

5374 m2

7

plan. ala piir

kehtestatud naaberplaneeringu planeeringuala piir

olemasolev katastriüksuse piir

plan. krundi piir

plan. positsiooni number

plan. maapealne ja maa-alune hoonestusala

naaberplaneeringus plan. hoonestusala

olemasolev hoone ja korruselisus

plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht

plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

naaberplaneeringus plan. hoone asukoht ja korruselisus

olemasolev autoliikluse ala plan. autoliikluse ala

plan. parkimiskoht ja kohtade arv

plan. jalakäijate ala

olemasolev/plan. tehnovõrgu servituutala

plan. kohtvalgustatud ülekäigurada

plan. jalgrataste parkimine konteinerhaljastusega

plan. haljastus (urbanistlik linnapark)

plan. kõrghaljastuse võimalik asukoht

plan. jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse

plan. sõidukite võimalik sissepääs parkimiskorrusele

plan. sõidukite juurdepääs krundile

olemasolev säiliv II väärtusklassi puu

olemasolev säiliv III väärtusklassi puu

olemasolev säiliv IV väärtusklassi puu

olemasoleva II väärtusklassi puu ümberistutamise vajadus

olemasolev likvideeritav II, III, IV ja V väärtusklassi puu

plan. prügikonteinerite võimalik asukoht

proj. sõidutee asfaltkate

proj. parkla ja sõidutee asfaltkate proj. jalgratta- ja jalgtee olemasolev kõnnitee taastatav asfaltkattega proj. terakoostisega segust kate

proj. muru

proj. lausistutusala

proj. kõrghaljastus

olemasolev II klassi puu või puude rühm

olemasolev III klassi puu või puude rühm

olemasolev IV klassi puu või puude rühm

proj. sõidutee

proj. jalgratta- ja jalgtee

proj. muru

proj. rohtsed niidutaimed

proj. kõrghaljastus

proj. põõsastik

proj. lineaarpargi ala

proj. murukivisillutis

1

P4

LEGEND

3K

4K

5K

11K

DP002450

Tuuliku tee lõigus Halla tn kuni Kadaka tee rekonstrueerimise põhiprojekt, projekti koostas Landverk OÜ 06.06.2017, töö nr T 16-36

Humala ja Laki tänava rekonstrueerimine, projekti koostas Roadplan OÜ 25.04.2023, töö nr 22019

5K

krundi pos nr

sihtotstarve

hoone kõrgus

hoone suurim korruselisus

ehitisealune pind maapealne/maa-alune hoonete arv krundil (põhihoone/abihoone)

krundi suurus parkimiskohtade arv

Huvitatud isik: Lucky Hammerhead OÜ

Projekti juht: Maarja Zingel

Planeerija: Maarja Zingel Marek Konsa

Projekt: LAKI TN KINNISTU 16 JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Joonis: PÕHIJOONIS Töö nr: 08/22 Mõõtkava: 1:500 Joonise nr: 2 Kuupäev: 16.10.2025

V Ä I K E - A M E E R I K A 2 0 , T A L L I N N 10129 T E L 6 6 1 5 6 4 5 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5 R U U M J A M A A S T I K O Ü

NÄITAJAD PLANEERITUD ALA KOHTA:

Planeeritud ala suurus - 6.47 ha

Planeeritud kruntide arv - 3

Kavandatud parkimiskohtade arv - 840

Kavandatud hoonestustihedus (pos 1,2 ja 3) - 1.98

KRUNTIDE POS NR 1-3 KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL

Pos nr Aadressi ettepanek

Krundi planeeritud suurus (m²)

Hoonete ehitisalune pind maapealne (m²)

Hoonete ehitisalune pind maa-alune (m²)

Hoonete suurim korruselisus

Hoonete suurim lubatud kõrgus (m) Hoonete

arv krundil

Hoonestus tihedus

Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaalu

% (KÜ liikide kaupa)*

Maapealne suletud brutopind (m²) Parkimiskohtade arv Täisehituse % Haljastuse

osakaal % maapealne maa-alune maapinnast absoluut-

kõrgus Äripind Parkimismaja Kokku normatiivne kavandatav hoones

kavandatatav väljas kokku

1 Laki tn 18A 4416 1836 1836 11 1 40.0 48.7 2 2.58 Ä 100% 11410 0 11410 153 0 24 24 42 29%

2 Laki tn 18 19237 11086 11086 11 1 40.0 48.7 3 1.85 Ä 90%, T10% 22727 12950 35677 476 480 92 572 58 14%

3 Laki tn 16 7061 2571 2571 11 1 40.0 48.7 2 1.96 Ä 100% 7011 6840 13851 185 232 12 244 36 36%

Kokku: 30714 15493 15493 1.98 41148 19790 60938 814 712 128 840 50 21%

*- Ä - ärimaa, T - tootmismaa

Pos nr Aadressi ettepanek

Krundi planeeritud suurus (m²)

Hoonete ehitisalune pind maapealne (m²)

Hoonete ehitisalune pind maa-alune (m²)

Hoonete suurim korruselisus

Hoonete suurim lubatud kõrgus (m) Hoonete

arv krundil

Hoonestus tihedus

Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaalu

% (KÜ liikide kaupa)*

Maapealne suletud brutopind (m²) Parkimiskohtade arv

Haljastus %

maapealne maa-alune maapinnast absoluut- kõrgus Äripind Parkimismaja Kokku normatiivne kavandatav

hoones kavandatatav

väljas kokku

1** Laki 16 30714 15493 15493 11 1 40.0 48.7 7 1.98 Ä95% T5% 41148 19790 60938 814 712 128 840 22

** Vaata märkus nr 6

KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL

PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS

pos. nr. ehitise otstarve parkimis-normatiiv* brutopind m²

normatiivne parkimiskohtade

vajadus

normatiivne parkimiskohtade arv

kokku

planeeritud parkimiskohti

1 ärihoone 1/75 11410 11410/75 153 24

2 ärihoone & parkimismaja 1/75 35677 35677/75 476 572

3 ärihoone & parkimismaja 1/75 13851 13851/75 185 244

KOKKU 814 840

* - vastavalt "Tallinna parkimisnormatiiv" (30.07.2025) kollane tsoon, argument "Ühistranspordi kättesaadavus 400m"

DP046580

Töö nr: 08/22

Huvitatud isik: Lucky Hammerhead OÜ

reg kood 16383368

Lauri Liiva

+372 502 2239

Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

reg kood 75023823

Vabaduse väljak 7, Tallinn 15198

LAKI TN 16 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostaja:

R U U M J A M A A S T I K O Ü

Väike-Ameerika 19

10129 Tallinn

Reg. number: 11038715

Kontaktisik: Maarja Zingel

Tel: 52 242 92

[email protected]

ruumilise keskkonna planeerija

maastikuarhitekt

Arhitektuurne kontseptsioon: KOKO arhitektid OÜ

Raivo Kotov

Tallinn

2025

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

2

Sisukord

SISUKORD ............................................................................................................................................. 2

I SELETUSKIRI ........................................................................................................................................ 3

1. Koostamise alused ja lähtedokumendid ....................................................................................... 3

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ....................................................................................... 3

2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus ........................................................................................ 3

2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus .................................................... 3

3. Planeeringus kavandatu kirjeldus ................................................................................................ 4

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ............................................................................................ 4 3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ........................... 4 3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad............. 5 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted ............................................... 6 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ......................................................... 7 3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................................................... 10 3.7.1. Veevarustus ........................................................................................................................... 10 3.7.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................................. 11 3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž ........................................................................................ 11 3.7.4 Sidevarustus............................................................................................................................ 12 3.7.5 Soojusvarustus ........................................................................................................................ 12 3.7.6 Elektrivarustus ........................................................................................................................ 12 3.7.7 Tänavavalgustus ..................................................................................................................... 13 3.7.8 Hoonete jahutus ..................................................................................................................... 13 3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ................................................................................ 13 3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused ...................................................................................... 14 3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ............................. 14 3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus

avalikele huvidele ja väärtustele ........................................................................................ 14

4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ......................................................................... 15

4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................................. 15 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .................................................... 15 4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................ 16 4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.................................. 18 4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks ............................................................................................... 18 4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks ............................................................................ 19

5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele .............. 19

II JOONISED ........................................................................................................................................ 26

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

3

I Seletuskiri

1. Koostamise alused ja lähtedokumendid

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused

- Planeerimisseadus

- Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrus nr 36 Tallinna linna töökorraldus

projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas

- Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2024 korraldus nr 525-k „Laki tn 16 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu algatamine Kristiine linnaosas“

- 13.01.2023 taotlus nr 046580detailplaneeringu koostamise algatamiseks

Detailplaneering on koostatud vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatud nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.

novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu

vormistamise juhend“.

2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus

Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2024 korraldusega nr 525-k „Laki tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

algatamine Krisitiine linnaosas“ määratud planeeritud ala suurus on 6,47 ha.

Planeeritud ala asub Tallinna Kristiine linnaosas Lilleküla asumis. Ala hõlmab Laki tn 16 kinnistut ning

osaliselt Laki tn T2 ja Tuuliku tn T1 ja Kadaka tee 5a//Kadaka tee T2 kinnistuid.

2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus

Eesmärk on:

- Kristiine linnaosa üldplaneeringu elluviimine;

- kruntide moodustamine;

- kruntide maakasutuse sihtotstarbe määramine;

- kruntide ehitusõiguse määramine;

- kaasajastada ettevõtlus- ja tootmispiirkonna hoonestust ja kasutust. Tagada erinevate

töökohtade ja ettevõtluse areng piirkonnas. Luua võimalused alal puhke- ja sportimisega

tegelemiseks;

- väärtuslikuma hoonestuse renoveerimine ja taaskasutusele võtmine;

- piirkonda sobivate, kuni 11- korruseliste büroohoonete kavandamine. Kaks bürootorni paiknevad

Kadaka tee sihil ning kolmas torn ala põhjaosas;

- luua atraktiivne väliala;

- lähtuda väljakujunenud/projekteeritud transpordiskeemist;

- õueala parkimiskohtade liigendamine haljastusega;

- luua ühtne ja kompaktne haljasala koos urbanistliku välialaga ning terviku õueala kogu piirkonna

jaoks;

- arvestada, et Laki tänava ja Tuuliku tee olemasolev ning perspektiivne kergliiklussuund on tänava

haljaskoridori osaks;

Planeeritud alale ei ole kavandatud kortereid.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

4

3. Planeeringus kavandatu kirjeldus

Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on aluseks KOKO arhitektid OÜ arhitekturne kontseptsioon.

Planeeringuala on lahendatud terviklahendusena olemasoleva äri- ja tootmisala väljaarendamiseks ning

kaasajastamiseks.

Määratud on ehitusõigus:

- Pos nr 1 krundile üheteistkümne maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone

ehitamiseks. Hoone koosneb kahest maapealsest osast;

- Pos nr 2 krundile üheteistkümne maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega äri- ja

tootmishoone ehitamiseks. Hoone koosneb kolmest maapealsest osast;

- Pos nr 3 krundile üheteistkümne maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone

ehitamiseks. Hoone koosneb kahest maapealsest osast.

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus

Planeeringualal hõlmab äri- ja tootmismaa maakasutuse sihtotstarbega Laki tn 16 kinnistut, kahte

transpordimaa maakasutusega kinnistut Tuuliku tee T1 ja Laki tänav T2 ning väikest osa transpordimaa

sihtotstarbega Kadaka tee 5a/Kadaka tee T2 kinnistut.

Detailplaneeringu lahendus näeb ette Laki tn 16 kinnistu jagamise kuni kolmeks krundiks. Kruntide

moodustamine võimaldab ala arendamist etapiviisiliselt. Juhul kui ala arendatakse välja ühes etapis,

puudub vajadus Laki tn 16 kinnistut jagada, mistõttu näeb planeering ette võimaluse moodustatavate

kruntide liitmiseks. Kruntide liitmise vajadus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted

Planeeritud hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on arvestatud arhitektuurset kontseptsiooni

naaberalade hoonestuslahendusi ning algatamise korralduse lähtetingimusi.

Planeeringus on hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamisel arvestatud et ala on

väljaarendatav kas osade kaupa või ühes etapis. Hoonestus on kavandatud dominantse kolme kõrgema

büroohoonena. Kolme büroohoone kõrgus on kuni 40m olemasolevast maapinnast. Hoonete korruselisus

on vahelduv ja need seob tervikuks 1-korruseline hoonemaht.

Planeeringualal:

- keskmine hoonestustihedus 1,98;

- kavandatud hooned on kuni 11-korruselised;

- kavandatud täisehituse protsent 50%;

- kavandatud parkimiskohtade arv 840.

Planeeritud ala hoonestuskontseptsiooni koostas KOKO arhitektid OÜ.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

5

3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad

Detailplaneering näeb ette ka võimaluse kavandatud ehitusõiguse realiseerimiseks planeeritud krunte

liites. Kruntide liitmise korral peavad Laki tn 16 kinnistu ehitusõigus ja kasutamistingimused vastama

kruntide pos nr 1-3 ehitusõiguse summaarsetele näitajatele.

Positsioon nr 1

Ärimaa krunt Ä 100%

Krundi suurus 4 416 m2

Hoonete (hooneosade) arv kuni 2

Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega

Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 1 840 m2

Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 1 840 m2

Hoone korruselisus kuni 11 maapealset korrust, üks maa-alune korrus.

Kavandatud maa-alusele korrusele on võimalik rajada pommivarjend. Olemasolev 5-korruseline hoone

säilitatakse

Hoone kõrgus kuni 40 meetrit

Hoone maapealne suletud brutopind 11410 m2

Hoone maa-alune suletud brutopind 1 840 m2

Krundi hoonestustihedus 2,58

Krundi täisehituse protsent 42%

Positsioon nr 2

Äri- ja tootmismaa krunt, Ä90%; T 10%

Krundi suurus 19 237 m2

Hoonete (hooneosade) arv kuni 3

Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega

Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 11 100 m2

Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 11 100 m2

Hoone korruselisus kuni 11 maapealset korrust, üks maa-alune korrus.

Kavandatud maa-alusele korrusele on võimalik rajada pommivarjend

Hoone kõrgus kuni 40 meetrit

Hoone maapealne suletud brutopind 35 700 m2

Hoone maa-alune suletud brutopind 11 100 m2

Krundi hoonestustihedus 1,85

Krundi täisehituse protsent 58%

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

6

Positsioon nr 3

Ärimaa krunt Ä 100%

Krundi suurus 7 061 m2

Hoonete (hooneosade) arv kuni 2

Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega

Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 2 575 m2

Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 2 575 m2

Hoone korruselisus kuni 11 maapealset korrust, üks maa-alune korrus.

Kavandatud maa-alusele korrusele on võimalik rajada pommivarjend

Hoone kõrgus kuni 40 meetrit

Hoone maapealne suletud brutopind 35 700 m2

Hoone maa-alune suletud brutopind 2 575 m2

Krundi hoonestustihedus 1,96

Krundi täisehituse protsent 36%

3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuala maapind on tasane, maapinna kõrgus jääb vahemikku 7.53- 8.68. Projekteerimisel

täpsustakse maapinna kõrgused.

Vertikaalplaneerimisega väliruumi projekti koostamisel tuleb vältida sademe- ja liigvee valgumist

naaberkinnistutele.

Maapinna kõrgus täpsustatakse lähtuvalt välisruumi lahendusest hoonete ehitusprojekti koostamisel.

3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted

Tänavahaljastus on kavandatud nii Laki kui Tuuliku tänavatele. Tänavahaljastus koos kergliiklusteedega

loovad ühendused lähipiirkonna ning ülelinnaliste struktuuriga. Tuuliku tee kergliiklus ning haljastus

loovad sidusa ühenduse perspektiivse Putukaväilaga ja läbi selle juba linna ühendavate võrgustikega.

Planeering arvestab ellu viidud Tuuliku tee projektlahendusega ning Laki tänava

rekonstrueerimisprojektiga ning bussipeatustega.

Tänavaruum kujuneb atraktiivsemaks, väheneb mürasaaste, soojasaarte osakaal ning võimalik on

vähendada ka tuulekoridoride teket.

Planeeritud ala koosseisu on haaratud ka linnale kuuluvad haljastatud transpordimaa kinnistute osad, et

saavutada parim terviklik linnaruumiline lahenduse kavandamiseks.

Planeeritud ala keskmine haljastuse osakaal moodustatud kruntidel on 18%. Kompaktsed haljasalad

moodustavad ühise haljasala pos nr 1 ja 2 kruntide lõunapoolses osas ning pos nr 3 krundil loodeosas.

Rohefaktori arvutuses on lisaks moodustatud kruntidele pos nr 1-3 võetud arvesse ka loodava urbanistliku

parki osa (ala suurus ca 3100m2). Tagatud on rohefaktori taotlusväärtus 0,3131 (rohekomponentide

summeeritud väärtus 10613,8).

Haljastuse inventuuri kokkuvõttena on esitatud soovitus II, III ja IV väärtusklassi puude säilitamiseks.

Likvideerima peab puud, mis on V väärtusklassis. Linna elurikkuse säilitamise vaates on soovitav üksikute

lamapuidu tüvede jätmine alale (nt pos nr 3 loodeosas).

Likvideeritavate puude tabel:

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

7

Jrk.

nr.

Eestikeelne

nimetus (ladina

keelne nimetus)

Inventee-

ritav objekt

Puu

rinnasdi

am. cm.

/ põõsa

võra

läbimõ

õt m.

Väär

tus-

klass

k1 k2 k3

Haljastusühikud -

metoodika

D1*(k1 + k2 +

k3)/ 3 =HÜ

1 Harilik mänd (Pinus

sylvestris)

puude

rühm

22&21

&8 V 0 0 0 0

7 Mägimänd (Pinus

mugo)

puude ja

põõsaste

rühm

25

IV 2,5 0,2 0,5

26,7**

8 Raagremmelgas

(Salix caprea)

puude

rühm

42&26

&14&2

0&19&

19&16

IV 0,5 0,2 0,5

62,4*

9

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpuu

12&12

IV 0,5 0,2 0,5

9,6*

15 Harilik kuusk (Picea

abies) üksikpuu

20&20

&20 IV 2 0,2 0,5

54**

41 Mägimänd (Pinus

mugo) üksikpuu

14 IV 2,5 0,2 0,5

14,9*

Haljastusühikud kokku: 167,6

Puude likvideerimise põhjus: *- plan hoonestusalas

**- plan tee ja parkimise alas

Puude likvideerimisel tuleb jälgida, et rakendub asendusistutuse kohustus vastavalt Tallinna

Linnavolikogu 11. veebruari 2021. a määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

Kehtestatud korra kohaselt ei pea asendama V väärtusklassi puid ning põõsaid ja viljapuid.

Jäätmekäitlus

Jäätmekonteinerid on kavandatud kas hoone mahtu või süvamahututitena. Konteinerite paiknemine

täpsustatakse hoone ehitusprojekti koostamisel.

3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

- Kruntidele juurdepääsud säilivad Laki tänavalt ning Tuuliku teelt. Ala liiklusskeem võimaldab luua

lõunaosasse kompaktse haljasala, mis loob ühtse terviku Laki – ja Kadaka tee ristumisala

haljastusega. Juurdepääsuteedel seatakse servituudid pos nr 1-3 kruntide kasuks ja

parkimiskohtade teenindamiseks;

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

8

- Olemasoleva ning kavandatud hoonestuse seob tervikuks madalam, 1- korruseline hoonemaht.

Kruntidele on kavandatud võimalus maa-aluse korruse ehitamiseks. Maa-alusel korrusel võivad

paikneda parkimiskohad ja/või abiruumid;

- Parkimiskohad on normatiivselt tagatud kogu alal tervikuna, ehitusprojektis täpsustatakse

parkimiskohtade paiknemine (hoone maa-aluses ja/või maapealses mahus ning õuealal).

Detailplaneeringu koostamisel võetakse aluseks planeeringu ajal kehtiv parkimise norm;

- parkimise vajadus tagada vastavalt planeeringu koostamisel kehtivale parkimisnormatiivile;

- tagatud on normatiivne parkimiskohtade vajadus. Ligikaudu 85% parkimiskohtadest paikneb

hoone mahus;

- elektriautode laadimistaristu peab vastama Ehitusseadustiku §651: lg 5 kui mitme

kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve,

rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid

nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitusregistrisse kantud peamine kasutusotstarve; lg

4 sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme

parkimiskohta, paigaldatakse: (1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;

(2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt

ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga;

- jalgrataste hoiu- ja parkimiskohad on kavandatud hoonete sissepääsude juurde, asukoht

täpsustatakse ehitusprojektis;

- jalgrataste parkimise normatiiv lähtub jalgrattastrateegiast;

- normatiivsete parkimiskohtade arvutus on koostatud lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse

30.07.2025 kehtestatud korraldusele „Tallinna parkimisnormatiiv“;

- parkimise lahendus ning kohtade arv täpsustatakse ehitusprojektis hoone kasutusotstarbest

ning kehtivast parkimise normatiivist lähtuvalt.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

9

Parkimisnormi arvutus:

Planeeringuala paikneb kollases parkimistsoonis (120-60) ning vastab argumendile „Ühistranspordi

kättesaadavus 400m“. Alale kehtiv normatiiv sellest tulenevalt on sb / 75 = pk.

pos.

nr. Ehitise otstarve

parkimis-

normatiiv*

normatiivne

parkimiskohtade vajadus

planeeritud

parkimiskohti

1 Ärihoone 1/75 11410/75 = 190 24

2 Ärihoone &

parkimismaja 1/75 35677/75 = 476 572

3 Ärihoone &

parkimismaja 1/75 13851/75 = 185 244

KOKKU 814 840

Jalgrataste parkimisnormi arvutus

Pos nr Objekt Rattaparkimise

normatiiv*

äriruumi

bruto

Normatiivne/plan

rattaparkimiskohtase arv

1 äri 1/100 sb m2 11410/100 114

2 äri 1/100 sb m2 22727/100 227

3 äri 1/100 sb m2 7011/100 70

KOKKU 411

* -vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2027

Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungil

protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 järgi.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

10

3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

õigusaktidele ja võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on

põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.

Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamise normatiivse baasi valikul on

lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivas normdokumentatsioonist. Kõik ehitustööd

tuleb teha vastavuses allpool esitatud dokumentidega:

a) Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused;

b) Kohalike võimuorganite otsused, kehtivad nõuded;

c) Järelevalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;

d) Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid- kui ei ole teisiti määratud käesoleva

töö seletuses või joonistel:

- EVS 812-6:2012 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele

nõudele;

- Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk või vastab samalaadsele nõudele;

- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk või vastab samalaadsele nõudele;

- EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud või vastab samalaadsele nõudele;

- ÜVK seadus;

- Ehitusseadustik.

Tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda EhS §70 lg 6 põhimõttest: kui samale kinnisasjale ehitatakse

mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist

võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe

kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni sh sademevee kanalisatsiooni torustike väljaehitamine toimub vee-

ettevõtte ja arendaja vahel sõlmitava liitumislepingu alusel ja tingimustel ning ulatub vajadusel

väljaspoole planeeringuala.

3.7.1. Veevarustus

Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTS´i TALLINNA VESI tehnilised tingimused nr

04.07.24, PR/2427931-1 (Vt. lisa 2.4)

Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsioonitorud näha ette likvideerida vahetult hargnemisel töösse

jäävatest torudest.

Veevarustuse ja kanalisatsioonilahenduse on koostanud MERINDORF OÜ.

Planeeringuala olmevesi on lahendatud Laki tänava ja Tuuliku tee olemasolevatest de225mm ühis-

veetorustikest. Moodustavate kinnistute ( POS1, POS2, POS3) jaoks on ette nähtud rajada veetorustikud

Ø90-110mm PE PN10. Läbimõõdud täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.

Plan veehulk planeeringualale kokku on 37,0 m3/ööp.

Plan ala veehulk planeeritud kruntide kaupa:

POS1: 10,0 m3/ööp; 3,5 l/s

POS2: 20,0 m3/ööp; 6,0 l/s; kinnistu sisemine tuletõjevesi 40,0l/s

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

11

POS3: 7,0 m3/ööp; 3,0l/s,

Vooluhulgad täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.

Välistulekustutusvee vajadus on kuni 30 l/sek.

Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada olemasolevate Laki tänava ja Tuuliku tee

tuletõrjehüdrantide baasil. Kinnistusisene tulekustutusvesi lahendada vajadusel mahutite baasil.

Moodustatavate kinnistute veeühendused on varustatud sulgarmatuuridega, mis jäävad kinnistute

liitumispunktideks.

Planeeritud veetorustik on ette nähtud PE PN10 plasttorudest, paigaldussügavus min. 1,8 m maapinnast.

Vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus tagatud

tavaolukorras vabasurve 380 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa.

3.7.2 Reoveekanalisatsioon

Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilised tingimused nr

04.07.24, PR/2427931-1 (Vt. lisa 2.4)

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeringuala reovee eelvooluks on Laki tn DN400

reoveekanalisatsiooni torustik.

Planeeringuala reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk kokku on 37,0 m3/ööp.

Planeeritud ala kanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk planeeritud kinnistute kaupa:

POS1: 10,0 m3/ööp; 10,0 l/s

POS2: 20,0 m3/ööp; 14,0 l/s

POS3: 7,0 m3/ööp; 8,0 l/s

Planeeringuala kruntide POS1, POS2 ja POS3 reovesi on ette nähtud kanaliseerida isevoolselt mööda plan.

reoveetorustikke Ø200 mm kuni olemasolevate eelvooluni Laki tänaval.

Moodustatavate kinnistute kanalisatsiooniühendused varustatakse kontrollkaevudega, mis jäävad

kinnistute liitumispunktideks.

3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž

Sademevee käitlemisel on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna

sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku, sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Parkimismaja

põrandavesi suunata reoveekanalisatsiooni.

Planeeringuala sademe-/ drenaažvee eelvooluks on Laki tänava DN1200 vabavoolne sademeveetoru.

Planeeritud ala sademeveed on võimalik osaliselt imendada kruntide haljasaladel pinnasesse.

Sademeveesüsteemi juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama

keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandu-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed

ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (Lisa 1 „Saastenäitajate piirväärtused ja reovee

puhastusastmed“).

Planeeringu ala sademevee vooluhulgad:

POS1 - 100 l/s

POS2 – 410 l/s

POS2 – 150 l/s

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

12

Planeeritud tänava maa-alale on ette nähtud rajada sademeveetorustikud Ø110-200mm.

Moodustatavate kinnistute sademeveeühendused on varustatud kontrollkaevudega, mis jäävad

kinnistute liitumispunktideks.

Ühelt planeeritud kinnistult ühiskanalisatsiooni juhitav maksimaalne sademevee vooluhulk on 10l/s.

Kinnistutelt kogutavate sadevete puhastamiseks enne ühistorustikku juhtimist nähakse vajadusel

järgmistes projekteerimisstaadiumites ette kinnistusisesed õlipüüdurid.

Planeeritud kinnistutele tuleb enne sademevee ühiskanalisatsiooniga liitumist projekteerida vooluhulga

regulaatorkaevud.

Põhilised ehitustööde mahud (ühistorustikud)

- Veetorustik 160 m

- Reoveekanalisatsioonitorustik

- isevoolne torustik 120 m

- Sademeveekanalisatsioonitorustik

- isevoolne torustik 150 m

3.7.4 Sidevarustus

Planeeritud kruntide sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 14.06.2024 tehnilistele

tingimustele nr 38953426 (vt. Lisa 2.3).

Planeeringulahendus näeb ette pos nr 1 krundile olemasoleva sidekanalisatsiooni säilimise olemasolevast

m1299 sidekaevust ja pos nr 2 ja 3 kruntidele planeeritud sidekanalisatsiooni liitumised olemasolevast m

1299 sidekaevust.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

3.7.5 Soojusvarustus

Soojusvarustuse liik peab võimaldama tagada hoonete energiatõhususele esitatavad nõuded. Tagatud

peab olema jätkusuutlikus ja CO2 heitmete vähendamine.

3.7.5.1 Kaugküte

Planeeritud piirkond asub Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna

piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” lisa 2 kohases kaugkütte piirkonnas.

Planeeritud ala soojusvarustus olemasolev, säiliv. Kinnistu on liidetud AS Utilitas Tallinn soojusvõrguga

(vt. Lisa 2.2).

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

3.7.6 Elektrivarustus

Planeeritud ala elektrivarustuse tagamiseks ei ole planeeritud uusi elektrikaableid vaid säilib olemasolev

olukord kuid on vajalik olemasolevate elektri maakaablite ja alajaama ümbertõstmine. Ümbertõstetav

alajaam asub pos nr 2 hoone mahus.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

13

3.7.7 Tänavavalgustus

Ala välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse maakaabel.

Valgusreostuse vältimiseks:

- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on

0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.

- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.

- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks

kõrge.

- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.

- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib

kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.

- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis

valgusteid.

- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga

lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.

- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab

valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.

- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.

- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.

- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks

kõnniteedel, tee äärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad

piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.

- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.

- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise

aega ja valguse tugevust.

3.7.8 Hoonete jahutus

Hoonete jahutuse põhimõtted töötakse välja ehitusprojekti koostamisel. Eesmärgiks on hoonete

energiatõhususe miinimumnõuete täitmine. Eelistada tuleb passiivseid või alternatiivenergeetikal

põhinevaid lahendusi.

Siseruumide reaalne jahutamise vajadus ja lahendused selguvad hoone energiamärgise arvutamise

käigus. Hoonete paiknemine ilmakaarte suhtes loob võimaluse hoone osasid ruume kaitsta

ülekuumenemise eest. Arhitektuurselt võetakse vajadusel kasutusele meetmed, et omakorda

leevendada ülekuumenemist. Soovitav on kasutada arhitektuurilisi passiivseid jahutuse meetmeid, nagu

näiteks väikese valgusläbivusteguriga klaasid, sirmid, isevarjestuvad fassaadid. Jahutusseadmete

välisosad ei tohi häirida naaberkinnistute elanikke visuaalselt ja peavad olema paigaldatud asukohta, kus

nad ei ületa müra normtasemeid. Visuaalse varjutusena näha ette agregaadi paigaldusnõudeid järgivaid

sirme või paigaldada hoone mahtu. Ühe võimalusena on võimalik kasutada kaugjahutust.

3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Tänavamaa on lähipiirkonna teedevõrgustiku osa, alal paikneb sõidutee, kõnnitee ning parkimiskohad.

Ala on ühendatud ka linna jalgrattateede võrgustikuga. Pargiala on avaliku kasutusega.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

14

3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused

Kehtivad kitsendused:

- Planeeritaval positsioonil nr 1 asuv olemasolev sidekanalisatsiooni trass ja sidekaevuga seotud

kitsendused (1m torustiku keskteljest mõlemale poole).

- Planeeritaval positsioonil nr 1 ja 3 asuvate elektrimaakaabelliinidega seotud kitsendused

(kaablite keskteljest 1m mõlemale poole).

- Planeeritaval positsioonil nr 1 ja 3 asuva kaugküttetorustikuga seotud kitsendus (5m torustiku

keskteljest mõlemale poole).

Planeeritud kitsendused:

- Planeeritaval positsioonil nr 2 ja 3 ümbertõstetavate elektri maakaabeliinidega seotud kitsendused (1m

kaabli keskteljest mõlemale poole).

- Planeeritaval positsioonil nr 1 ja 2 planeeritava sidekanalisatsiooniga seotud kitsendused (1m kaabli

keskteljest mõlemale poole).

3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele

- Kaasajastada ettevõtlus- ja tootmispiirkonna hoonestust ja suurenda erinevate

kasutusfunktsioonide osakaalu;

- Laki tn 16 paikneb liiklussõlme teede ristis, mis loob võimaluse kõrgema ja tihedama hoonestuse

kavandamiseks. Kaks bürootorni paiknevad Kadaka tee sihis ja kolmas torn ala põhjaosas;

- Kavandatud on ala läbimõeldud ja mitmekesisemat kasutust võimaldav hoonestus;

- Ettevõtlust toetava ja vaba aja veetmist mitmekesistava hoonestuse kavandamine. Luua

võimalused alal puhke- ja sportimisega tegelemiseks;

- Olemasoleva väärtuslikuma hoonestuse renoveerimine tagab jätkusuutliku arengu;

- Urbanistliku linnapargi kavandamine toetab Putukaväila toimimist. Kompaktne haljasala koos

urbanistliku välialaga loovad ühtse terviku liiklussõlme piirkonnas mis on hästi vaadeldav;

- Läbimõeldud jalgtee- ja jalgratta tee ühenduse loomine Putukaväilaga;

- Piirkonna teedevõrgustikku ei muudeta;

- linnaosa üldplaneeringu põhimõtete rakendamine ala väljaarendamisel.

Planeeringus kavandatu on vastavuses ruumilise arengu eesmärkidega.

3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus

avalikele huvidele ja väärtustele

Planeeringuala on valdavalt välja arendatud ettevõtlus- ja tootmispiirkond. Kadaka tee poolne

uushoonestus on suurendanud piirkonnas äriettevõtete ja teenusepakkujate osakaalu.

Piirkond piirneb pereelamu alaga ja Putukaväilaga. Laki tn 16 uushoonestuse kavandamine võimaldab

pakkuda teenuseid ka väljaspool tööaeg. Uushoonestus tõstab piirkonna atraktiivsust. Teedevõrgustik on

väljakujunenud, bussiliikluse osas on ette nähtud muudatused Laki tänaval, planeeritud alaga piirnevas

osas, kuhu on kavandatud uued bussipeatused, mis loob võimalused parandada ühistranspordi ühendusi

ja eeldatavalt ka nende kasutajate arvu suurendamist.

Planeeringuala on ette nähtud urbanistliku linnapargi kavandamine ja selle sidumine Putukaväilaga ning

Laki tänava rekonstrueerimisega paraneb ka tänavahaljastuse osakaal.

Planeeringu ellu viimisel:

- viiakse ellu linnaosa üldplaneeringu põhimõtted ning tihendatakse tasakaalustatult

linnakeskkonda;

- kavandatakse atraktiivne nurgalahendus kolme 11-korruselise ärihoone ehitamisega;

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

15

- urbanistlik linnapark tõstab ala atraktiivsust ja toetab piirkonnas töötajate võimalusi viibida

värskes õhus.

Planeeringu elluviimine tõstab lähipiirkonna linnakeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust avalikke huve

arvestavalt.

4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded

Laki tn 16 arhitektuurne kontseptsioon on välja töötatud KOKO arhitektide poolt, vt. illustreeriv

materjal.

4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

- Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal

uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja

huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud

kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes

omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist;

- suuremahulised tehnoseadmed, mis ei ole vajalikud energianõuete täitmiseks tuleb lahendada

hoone mahus;

- ehitusprojekt kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonna-ja

Kommunaalametiga;

- ehitusprojekti koostamisel kaasata välisruumi lahenduse väljatöötamisse ja projekteerimisse

volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt;

- detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude ehitusloa/ehitusteatised

peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohase hoone ehitusloaga;

- siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt Eesti

standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule. Enne hoone ehitamist tuleb planeeritud maa-alal teha

radooni taseme mõõtmised. Piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus

pinnaseõhus on 50 kBq/m³. Planeeringuala paikneb normaalse radoonisisaldusega alal.

Kõrgendatud radoonisisalduse esinemisel tuleb hoone projekteerimisel arvestada radooniohuga

ning kasutada radooniennetuse komplekslahendust s.o vundamendi tuulutussüsteeme ning

radoonikilet. Vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks

tuleb hoonesse rajada kvaliteetne ventilatsioon;

- detailplaneeringus kavandatud hoonete edaspidisel projekteerimisel võtta arvesse 02.2020

koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“;

- ehitusprojekti koostamisel teede (sh kergliiklusteede), parkimiskohtade, parkimiskohtadele

juurdepääsuks manööverdusruumi, panduste (laius ja kalded) ning muude liiklusrajatiste

projekteerimisel võtta aluseks Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

- täpsed tee laiused ja parkimiskohtade paiknemine tänavamaal lahendatakse ehitusprojektis;

- teekatendid, jm liikluse rahustamise võtted mitmekesise tänavaruumi loomiseks ning

parkimiskohtade liigendamiseks haljastusega lahendada ehitusprojekti koostamisel;

- täpsustada veokite liikumine ja manööverdamine alal;

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

16

- sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud

„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist

naaberkinnistutele. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb

sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada

immutusalasid (nt imbpeenraid, murualade alla kavandada immutusplokkidega alad, mis

toimivad vahemahutina ning samas lasevad veel maapinda imbuda);

- Keskkonda juhitava sademevee koostis peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ § 5 ja 7 nõuetele;

- hoone mahus paikneva parkla põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni;

- jalgratta parkimiskohti näha ette vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga

nr 14 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegiale 2018-2028;

- elektriautode laadimistaristu peab vastama Ehitusseadustiku §651: lg 5 kui mitme

kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve,

rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid

nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitusregistrisse kantud peamine kasutusotstarve; lg

4 sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme

parkimiskohta, paigaldatakse: (1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;

(2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt

ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga;

- tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega ületada

keskkonnaministri 16. detsember 2016 nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi;

- ehitusaegsed müratasemed ei tohi ületada "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" normtasemeid;

- Tuuliku teelt juurdepääsuteede ühendamine Tuuliku tee 2 kinnistuga lahendada ehitusprojekti

koostamisel. Ümberehitamist vajab ka Kadaka tee – Laki tn – Tuuliku tee ristmik.

4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

Ehitusprojekti koosseisus esitada diplomeeritud maastikuarhitekti koostatud piirkonda sobiv ja

naaberkinnistute väliruumiga kujunduslikult sobiv terviklik välisruumi lahendus, sh. uushaljastuse

lahendus. Krundi väliruumi lahendus ja istutatavate taimede liigiline koosseis ja istutusalad määrata

haljastusprojektis. Tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused hoonest,

tehnovõrkudest ja teedest. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardi

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid.

Säilitatavate puude kaitsel ehituse ajal tuleb lähtuda EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3:

Ehitusaegne puude kaitse“ (kehtiv alates 16.11.2020). Hoolduslõikusega on võimalik parandada osade

sangleppa ja arukaske seisundit. Säilivate puude võrad tuleb hooldata ja puhastada kuivanud okstest.

Kaevetööde ajal tuleb vältida säilitatavate puude tüvede vigastamist. Kaevetööd säilivate puude juurte

piirkonnas tuleb teostada vastavalt Tallinna kaevetööde eeskirjas

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6202/0041/lisa.pdf#) peamiselt § 24 toodud tingimustele.

Tuleb arvestada, et kõige tihedamalt on puude juuri 40 cm paksuses maapinnalähedases mullakihis, kus

on juurtele kõige paremad toitumis- ja õhustamistingimused.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

17

Uute istikute valikul lähtuda EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute

kvaliteedinõuded“ (kehtiv alates 16.11.2020). Olemasolevat mulda oluliselt parandamata ja

kasvukohatingimusi muutmata on võimalik inventuurialal kasutada pärast järgmiseid puid; harilik mänd

(Pinus Sylvestris), keerdmänd (Pinus contorta), korea seedermänd (Pinus koreaiensis), suurelehine pärn

(Tilia platyphyllos), läänepärn oma sortidega (Tilia spp.), harilik vaher (Acer platanoides) ja tema

punalehised sordid, mägivaher (Acer pseudoplatanus), hõberemmelgad (Salix alba), punakad remmelgad

(S. x rubens), keraremmelgad (S. fragilis ‘Bullata’), harilik sarapuu (Corylus avellana). Põõsad: harilik

ebajasmiin (Philadelphus coronarius) ja tema sordid, kuslapuu (Lonicera spp.) ja tema sordid, siberi

kontpuu (Cornus alba) ja tema sordid, jaapani enelas (Spiraea japonica) ja tema sordid, kaselehine enelas

(Spiraea betulifolia) sordid ´Thor´ ja ´Island´. Eelistada tolmeldajate jaoks kõrge väärtusega taimeliike.

Säilivale kõrghaljastusele (ka naaberkinnistutel) tagada kasvutingimused ning kaitse ehitustööde ajal.

Ehituse ajal on kuumal ja sademetevaesel ajal vajalik puid aeg-ajalt kasta.

Ehitusaluse kasvupinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

- Reostuse kahtluse korral tuleb vajadusel ehitusprojekti staadiumis teostada reostusuuringud.

Kinnistute pinnase seisukord, tulenevalt määratud sihtotstarbest, peab vastama täies ulatuses

keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“

kehtestatud piirnormidele.

- Juhul, kui kaevamistööde käigus tuvastatakse visuaalset või olfaktoorset pinnasereostust, tuleb

kaevetööd peatada ja erandkorras otsustada koos keskkonnaspetsialistiga sellise pinnase edasine

käitlemine. Igasugune kaevetööde (reostunud pinnas) täiendav vajadus määratletakse tööde

teostamise käigus tuginedes visuaalsele vaatlusele, lõhnadele ja vajadusel täiendavate

pinnaseproovide analüüsitulemustele. Väljakaevatud pinnase üle tuleb pidada kaalulist arvestust

saate- või veoselehtede alusel, näidates alalt väljakaevatud pinnase vedu ning üleandmist ja

vastuvõtmist vastavate ettevõtete poolt

Olmejäätmete kogumine on ette nähtud liikide kaupa vastavalt kehtivale määrusele. Konteinerite

paiknemine süvamahutitena või prügimajades/hoone mahus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

Jäätmemaja ja mahutite paigutamisel järgida JHE § 16: Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ning

teisaldus- ja juurdesõiduteele. Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et

seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. Süvakogumismahuti

tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 meetri kauguselt. Jäätmeveoki

peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid, tara, õhukaablit, puuvõra

või muid takistusi.

Valgusreostuse vältimiseks:

- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on

0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.

- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.

- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks

kõrge.

- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.

- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib

kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.

- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis

valgusteid.

- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga

lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.

- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab

valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

18

- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.

- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.

- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju,

tuleks kõnniteedel, teeäärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis

valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.

- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.

- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise

aega ja valguse tugevust.

4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas

- Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast;

- Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised;

- Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused;

- Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel Tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;

- Tööde teostamisel Sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM

määrusest Nr 73 (25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise

omaniku juhenditest ja nõuetest;

- Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumis taotleda uued

tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida

Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks;

- Ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI;

Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja

kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti

koostamisel;

- Tänavavalgustuse, liikluskorralduse jm postid ei või paikneda kõnnitee vabas liikumisruumis;

- Välisvalgustuse projekteerimisel tellida täiendavad tehnilised tingimused;

- Parkimiskorrustel paiknev põrandavesi tuleb suunata reoveekanalisatsiooni;

- AS Utilitas Tallinna Soojus: vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis

planeeritud torustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud

piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja -pikkused

- Üksikite objektide kaugenergia varustuse lahendamiseks on vaja taotleda Utilitase liitumise

tehnilised tingimused

- Planeeritavale ja rekonstrueeritavale torustikule on vaja seada Utilitase kasuks tähtajatu ja

tasuta isiklik kasutusõigus.

4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks

Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt.

Hoone tulepüsivusklass määrata vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ järgi. Kavandatud hoone tule levikut takistavate

meetmed määrata ehitusprojektis. Planeeritud hoone välise tuletõrje kustutusvee vajadus määrata

hoone projekteerimise staadiumis vastavalt nende tuletõkkesektsiooni pindaladele.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

19

Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada olemasolevate Laki tänava ja Tuuliku tee

tuletõrjehüdrantide baasil. Välikustutusvee vajadus on kuni 30 l/sek. Kinnistute sisene tulekustutusvesi

lahendada vajadusel mahutite baasil.

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud

päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7_Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded.

4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks

Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb hoone sissepääsud valgustada. Kuritegevuse

riskide vähendamiseks tuleb hoone ehitamisel kasutada vastupidavaid materjale. Näha ette atraktiivne

maastikukujundus ja arhitektuur, et suurendada peremehetunnet ja vähendada vandalismiaktide ohtu.

5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –

seisukohtadele

Kristiine linnaosa üldplaneering

Planeeringuala asub Tallinna Linnavolikogu 3. novembri 2016 a. otsusega nr 172 kehtestatud Kristiine

linnaosa üldplaneeringu kohasel ettevõtlus-tootmisala juhtotstarbega alal. Detailplaneeringut

koostatakse linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt.

.

Skeem 1 Väljavõte Kristiine linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanist.

B+T - ettevõtlus- tootmisalad

Alale võib kavandada põhiliselt tootmis-, laondus-, veondus- ja ärifunktsioonilisi ehitisi, samuti

ühiskondlikke hooneid (v.a. lasteasutusi). Uusi elamuid alale kavandad ei tohi. Kadaka-Laki ettevõtlus-

tootmisala lääneserval paikneval puhveralal peab uute ettevõtete rajamisel välistama naabruses

paiknevate elamute häirimise.

Laki tn 16 detailplaneering lähtub linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest.

Ala ei ole elamute ehitamiseks sobilik, samuti ei ole lubatud kavandada tootmisettevõtteid, mis võivad

avaldada mõju lähedal asuvale elamupiirkonnale või reostada põhjavett. Piirkonnale iseloomulik

PLANEERINGUALA

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

20

keskmine hoonestustihedus on 2,0 ärifunktsioonilistel kinnistutel. Hoonestustihedust ei ole reguleeritud

tootmisfunktsioonilistel kinnistutel.

Haljastatud pinna osatähtsus on üldjuhul 10%, soovitatavalt 15%. Haljastatud pinna arvestusse ei

arvestata katuse- ja garaažipealset jm maapinnaga ühendamata haljastust.

Samuti on lahenduse koostamisel arvesse võetud, et Laki tn 16 kinnistu piirneb perspektiivsete

kergliiklusteede koridoridega, kuhu on ette nähtud ka tänavahaljastuse vajadus.

Planeeritud ala arendatakse välja üldplaneeringu põhimõtteid arvestades.

Vastavus Tallinna Linnavalitsuse korralduses 28.05.2024 nr 525 „Laki tn 16 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu algatamine Kristiine linnosas“ määratud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele:

3.1 hoonestatavate kruntide hoonestustihedus kavandada keskmiselt kuni 2,0;

Detailplaneeringulahendust vastab seatud tingimusele. Kavandatud hoonestustihedus on 1,98.

3.2 hooned kavandada kõrgusega olemasolevast maapinnast kuni 40 m;

Esitatud tingimusega on arvestatud ja ette on nähtud kavandatud hoonete suurimaks lubatavaks

kõrguseks 40m olemasolevast maapinnast.

3.3 arvestades, et hoonetesse soovitakse kavandada suuremas osas ärifunktsiooni, näha ette hoonete

ümbruses avalik ruum ja haljastusega rekreatsiooni ala, parkimine kavandada valdavalt hoone mahtu;

Esitatud lähtetingimusega on arvestatud ja detailplaneeringu lahendus näeb ette olemasoleva hooneid

ümbritseva parkimisala vähendamise ja liigendamise haljastusega. Ligikaudu 85% kavandatud parkimisest

paikneb hoone mahus. Planeeritud alas paikneb urbanistlik linnapark.

3.4 arvestada Laki tänava eskiislahendusega (Roadplan OÜ), mille rekonstrueerimise ehitusprojekt on

koostamisel. Laki tänava rekonstrueerimisel Laki tn 16 kinnistuga piirnevale lõigule on kavandatud rajada

bussipeatused;

Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.

3.5 arvestada piirnevate tänavate (Kadaka tee ja Laki tänav) ristmiku rekonstrueerimisega: ristmik,

bussipeatused, jalgratta ja jalgteed, tänavahaljastus;

Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.

3.6 arvestada Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2012 korraldusega nr 795-k kehtestatud Tuuliku tee 2

kinnistu detailplaneeringuga, kus on ette nähtud Tuuliku teelt ühine juurdepääs kinnistutele Tuuliku tee 2

ja Laki tn 16. Tuuliku tee on rekonstrueeritud (kehtib ehitaja garantii);

Detailplaneeringu lahendus arvestab olemasoleva juurdepääsuga Tuuliku teelt.

3.7 Tuuliku teele näha ette jalgratta tee põhivõrk arvestades Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017

istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegiaga 2018-2028;

Esitatud lähtetingimust on arvestatud, Tuuliku tee transpordimaa kinnistul paikneb olemasolev tee, mille

lahendust detailplaneeringus ei ole ette nähtud muuta.

3.8 kergliiklusteed planeerida tänava maa-alale, millele näha ette avalik kasutus;

Planeeritud ala avalikud kergliiklusteed paiknevad avaliku kasutusega linnale kuuluvatel Tuuliku tee T1 ja

Laki tänav T2 kinnistutel. Teede avalik kasutus on tagatud

3.9 Laki tänavale ja Tuuliku teele näha ette tänavahaljastus;

Laki tänavale ja Tuuliku teele on tänavaruum projekteeritud koos tänavahaljastusega. Detailplaneeringu

lahendus arvestab projektlahendustega

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

21

3.10 tagada kruntidel teenindavate veokite liikluseks manööverdusruum;

Planeeringus on seatud tingimus ehitusprojekti koostamiseks, p. 4.2.

3.11 parkimise kavandamisel lähtuda detailplaneeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest.

Hoone mahus parkimiskorruste (1‒2, sh maa-alused korrused) rajamisel ei ole tegemist parkimismajaga;

Detailplaneeringut koostatakse kehtivatele nõuetele tuginedes. Suur osa parkimiskohtasid on

kavandatud hoonete mahtus parkimiskorrustel (maapealsed parkimiskorrused).

3.12 teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised kavandada vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016

„Linnatänavad“ nõuetele;

Planeeringulahendus on koostatud võttes arvesse standardi nõudeid.

3.13 jalgrataste parkimislahendus ja parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11.

oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia

2018-2028 põhimõtetele;

Planeeringulahendus on ette näinud võimalikud jalgrataste parkimise kohad hoonete ümbruses.

Lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis.

3.14 tagada planeeritaval krundil maapinnaga ühendatud haljastatud pinna osakaal vähemalt 15%

kompaktse haljasalana;

Esitatud lähtetingimusega on arvestatud kogu Laki tn 16 kinnistut silmas pidades, tagatud on kompaktse

haljastuse osakaal planeeritud alal kokku 22% ulatuses. Positsioonide nr 1 ja 2 kompaktne haljasala

paikneb hoonete ees ja on ühendatud linnale kuuluva avaliku kasutusega ja planeeritud urbanistliku

pargialaga. Positsioon nr 3 haljasala paikneb planeeritud ala loodeosas.

3.15 parkimisalade liigendamisel kasutada kõrghaljastust. Liigendavad haljassaared kavandada pigem

suuremad ja vajadusel harvem (suuremad haljassaared on jätkusuutlikumad);

Planeeringu parkimise lahendus arvestab lähtetingimusega ja kavandatud on parkimise liigendamine

kõrghaljastusega. Parkimiskohtade materjal peab olema vett läbilaskev, mis vähendab samuti soojasaarte

tekkimise võimalusi ja parandab sademevee imendumist kohapeal.

3.16 esitada planeeringuala rohefaktori arvutus;

Koostatud on rohefaktori arvutus. Lisaks pos nr 1-3 kruntidele on arvutuses arvestatud urbanistliku

pargiala (ala suurus 3100m2).

3.17 teostada planeeringualal ja selle piirist 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse

nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele inventeerimise

tulemused koos puude võrade ulatusega koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada hinnangu

teostaja poolt allkirjastatud dendroloogilise inventeerimise tervikmaterjalid;

Planeeringu koostamisel on teostatud inventeerimine, vt Lisa 3.1

3.18 tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse

säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega

teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida;

Planeeringu lahendusest lähtuvalt on vajalik likvideerida kuni 3 II väärtusklassi puud. Asendusistutus

teostatakse lähialal.

3.19 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle

likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021

määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt

planeeringualale;

Esitatud lähtetingimusega on arvestatud.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

22

3.20 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud

„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Sademe- ja drenaažvee käitlemine lahendada võimalikult suures ulatuses

planeeringuala piires vältides sademevee valgumist naaberkinnistutele ja tänavamaale;

Võimalus on osaliselt sademevete suunamine ja kohapeal haljasalal imendamine. Ühisvõrku on võimalik

suunata üksnes liigveed vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.

3.21 küttevarustuse planeerimisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusest nr 9 „Tallinna

kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte

üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“. Määruse kohaselt asub planeeringuala

Tallinna kaugkütte piirkonnas;

Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.

3.22 määrata olmejäätmete võimalikud kogumiskohad krundi põhiselt arvestades planeeritava

hoonestuse kasutusotstarvet ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna

jäätmehoolduseeskiri“ nõudeid. Asukohad tähistada põhijoonisel

Planeeringus on pos nr 3 krundile kavandatud kogu ala ühine sorteeritud jäätmete süvakogumismahutid.

3.23 teha müra modelleerimine päevasel ja öisel ajavahemikul koos mürakaartide ning müra tasemetega

hoone fassaadidel. Müra modelleerimisel tuleb eraldi välja tuua olemasolev olukord, kuidas muutub

müraolukord olemasolevatel tänavatel. Müra hindamisel lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002

määrusest nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid". Vajadusel esitada müraleevendusmeetmed, millest hoone

projekteerimisel juhinduda. Lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest";

Planeeritud alale ei näha ette elamute ega ühiskasutusega hoonete planeerimist, seega ei ole võimalik

viidatud määruse alusel uuringut koostada.

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Määrus 71 ei kohaldu alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning

töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. See tähendab, et piiratud

ligipääsuga alal, kus pole elanikke, mürataset ei hinnata. Tootmise maa-alal norme ei ole.

Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks müra normtasemete kategooriate

määramine (PlanS § 75 lg 1 p 22).

Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu

maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

§ 57. Mürakategooriad

Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;

2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,

rohealad;

3) III kategooria – keskuse maa-alad;

4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;

5) V kategooria – tootmise maa-alad;

6) VI kategooria – liikluse maa-alad.

Viimasele kahele normtasemeid (m 71) ei ole kehtestatud.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

23

3.24 teha pinnase radoonitaseme mõõtmised vastavalt Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalile

„Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“, piirkonna pinnases võib esineda kõrge

radooni sisaldus. Määrata vajadusel hoone ehitamiseks radoonikaitse meetmed;

Kuna ala on hoonestatud, siis radooniuuringu koostamine on võimalik peale amortiseerunud hoonete

lammutamist. Detailplaneeringus on seatud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja rakendada vajalikke

radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Keskkonnaamet on 23.11.2022 oma kirjaga nr 11-

6/22/22062-2 andnud juhised radooniriski käsitlusest detailplaneeringutes ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruannetes ning projekteerimistingimuste seadmisel Tallinna linnas, vt. Lisade

kaust Lisa 10.

3.25 vastavat litsentsi omaval ettevõttel viia läbi planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang koos

reostusuuringuga. Juhul, kui need on varasemalt tehtud, lisada materjalid detailplaneeringule;

Reostusuuringu läbiviimise kohustus on vajadusel vajalik läbi viia kui hoonete lammutamisel ning pinnase

kaevamisel on täheldatav reostuse olemasolu. Hetkel, mil suur osa alast on hoonestatud ja kaetud

kõvakattelise alaga, ei ole see võimalik.

3.26 Määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:

3.26.1 esitada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus, mille koostamisse on kaasatud

diplomeeritud maastikuarhitekt;

3.26.2 näha ette parkimiskorrustel paikneva põrandavee suunamine reoveekanalisatsiooni;

3.26.3 näha ette ehitusseadustiku § 65¹ alusel elektriauto laadimistaristu.

Lähtetingimuse ettepaneku kohaselt on seatud nõuded ehitusprojekti koostamiseks.

Planeering on kooskõlas järgmiste üldisemate planeeringute, standardite, määruste ja seadustega:

Kristiine linnaosa üldplaneering

Detailplaneering on koostatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt. Vt, p 5.

Planeeringus on arvestatud:

Tallinna arengustrateegia 2035

- Detailplaneeringus kavandatakse terviklik linnaruum;

- Arhitektuurne kontseptsioon on pööranud suurt tähelepanu kvaliteetse avaliku ruumi

kujundamiseks;

- planeeritud ala piirneb ja loob ühendused ülelinnalise jalgrattateede võrgustikuga. Võimalik on

eelistada säästvaid liikumisviise;

- hooned on ühendatud kaugkütte võrku;

- elluviidav lahendus toetab 15-minuti linna arengut, olles teenusepakkujaks ja ettevõtluse

arendusalaks;

- ala on hästi varustatud ühistranspordivõrguga;

- ehitatavad hooned on ressursisäästlikud ja kliimakindlad.

Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

- Planeeritud parkimiskohtade mõõtmed on vastavuses standardi soovitustele. Kavandatud

parkimiskohtade laius on 2,6 - 2,7 m ja pikkus 5 m.

Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia

2018-2028

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

24

- Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2028, vt.

seletuskirja ptk. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted.

Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusele nr 84 “Tallinna parkimiskohtade arvu normid”

- Normatiivsete parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt “Tallinna parkimiskohtade arvu

normid” normatiivile, vt. seletuskirja ptk. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise

põhimõtted. Planeeritud kruntidele on kavandatud normatiivsed parkimise kohad.

Tallinna jäätmehoolduseeskiri

- Jäätmekonteinerite orienteeruvad asukohad on määratud ptk. 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja

heakorra tagamise põhimõtted. Kavandatud on paigutada sorteeritud jäätmete kogumiseks

süvakogumismahutid. Nõuded jäätmete sorteerimiseks on seatud seletuskirja ptk. 4.2 Muud

nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.

Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“

- Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt määrusele . Hoonestusala on määratud

naaberkinnistul asuvatest hoonetest vähemalt 8 m kaugusele, vt. seletuskirja ptk. 4.2 Muud

nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ja põhijoonis.

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegiale

aastani 2030”.

- Koormuse vähendamiseks ühistorustikele on määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks,

Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks, vt. ptk. 4.2.

Eesti standardile EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1:

Linnaplaneerimine.

- Kavandatud hoonete ja ümbritseva linnakeskkonnaga ühendatud liikumisteed lisavad alale

elavust ja kontrolli avaliku ruumi üle. Atraktiivne maastikudisain suurendavad heaolutunnet,

luues mulje tugevast järelevalvest, vähendades seega kuriteohirmu. Peamisteks meetmeteks on

hoone sissepääsude valgustamine ning atraktiivse maatikukujunduse ja arhitektuuri rajamine.

Nõuded turvalisuse tagamiseks on toodud ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja

ehitamiseks.

Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga

liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja

arenduskohustus”.

- Planeeringuala jääb määruse lisa 2 kohasesse kaugkütte piirkonda. Soojusvarustus on

lahendatud kaugkütte baasil, vt. seletuskirja ptk. 3.8 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted.

Planeering on kooskõlas järgmiste uuringutega:

Haljastuse inventuur

Detailplaneeringus on arvestatud puittaimede haljastuslikus hinnangus esitatud ettepanekuid, vt.

seletuskirja ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Inventeerimise aruanne,

Lisa nr 3.1

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

25

Mürauuring

Planeeritud alale ei näha ette elamute ega ühiskasutusega hoonete planeerimist, seega ei ole võimalik

“Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” määruse alusel uuringut koostada.

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Määrus 71 ei kohaldu alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning

töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. See tähendab, et piiratud

ligipääsuga alal, kus pole elanikke, mürataset ei hinnata. Tootmise maa-alal norme ei ole.

Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks müra normtasemete kategooriate

määramine (PlanS § 75 lg 1 p 22).

Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu

maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

§ 57. Mürakategooriad

Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;

2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,

rohealad;

3) III kategooria – keskuse maa-alad;

4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;

5) V kategooria – tootmise maa-alad;

6) VI kategooria – liikluse maa-alad.

Viimasele kahele normtasemeid (m 71) ei ole kehtestatud.

Väljavõte: X-GIS 2.0 [myrakaart]

Liiklusmüra tase ei ületa mürakaardil ka III kategooria – keskuse maa-alad, päevast piirtaset 65 dB,

müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud isegi 70 dB. Kuna tegemist on äri- ja tootmishoonetega,

viibitakse seal päevasel ajal.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

26

II Joonised

Joonis nr 1 Asukohaskeem

Joonis nr 2 Põhijoonis

Joonis nr 3 Tehnovõrkude koondplaan

Joonis nr 4 TT skeem

MÄRKUSED:

3. Joonisel on kasutatud Ehitisregistri andmeid, Maa-ameti Geoportaali ruumiandmeid, Tallinna ruumiandmeid;

4. Teede, haljastuse ja parkimise lahendused on põhimõttelised ja täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

5. Parkimiskohtade arv täpsustatakse ehitusprojekti koostamise ajal lähtuvalt ehitusprojekti ajal kehtivatest normatiividest;

6. Arhitektuurse kontseptsiooni koostas KOKO arhitektid OÜ; 7. Laadimisala paikneb hoonemahus. 8. Detailplaneering näeb ette ka võimaluse kavandatud ehitusõiguse realiseerimiseks

kavandatud krunte liites. Kruntide liitmise korral peavad Laki tn 16 kinnistu ehitusõigus ja kasutamistingimused vastama kruntide pos nr 1-3 ehitusõiguse tabelisse antud summaarsetele näitajatele.

9. 10. Parkimise lahenduse koostamisel võetakse aluseks detailplaneeringu koostamise

ajal kehtiv parkimise norm

Detailplaneeringu näitajad täpsustuvad detailplaneeringu koostamisel.

1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia Partner OÜ, 07.08.2024, töö nr 1828-24. Alusplaan on koostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis;

2. Haljastuse inventuuri koostas Lemma OÜ 27.08.2024, töö nr 270824-1;

SUITSUVABA ALA

1586

3760

KADAKA TEE

945a

948

943c

94 3c

SU ITS

UV AB

A AL

A

1586

37 60

945a

948

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

945a

Leonhard W eiss Energy AS

Töö:Veskim etsa AJ ja Ekskavaatori AJ vaheline 35 kV m

aakaabelliin, Tallinn

Leonhard W eiss Energy AS

Töö:Veskim etsa AJ ja Ekskavaatori AJ vaheline

35 kV m aakaabelliin, Tallinn

Leonhard W eiss Energy AS

Töö:Veskim etsa AJ ja Ekskavaatori AJ

vaheline 35 kV m aakaabelliin, Tallinn

Le o n h ard

W e iss E

n e rgy A

S T ö ö :V

e skim

e tsa A

J ja E kskavaato

ri A J

vah e lin

e 35 kV

m aakaab

e lliin

, T allin

n

Le on

ha rd

W eis

s E ne

rg y A

S

Töö :V

es kim

et sa

A J j

a E ks

ka va

at or

i A J

va he

lin e 3

5 k V m

aa ka

ab ell

iin , T

all inn

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

K3

PA5

PA6

PA7

PA8

3+00

4+00

4+92

2+25

2+50

2+75

3+25

3+50

3+75

4+25

4+50

4+55.71 R 55.00m

4+85.09

R 55.00m

4+92.47

PA9

Olemasolev teeületuskoht

likvideerida

Äärekivi langetamine

h=0cm

Kristiine linnaosa

Mustamäe linnaosa

Kristiine linnaosa

Mustamäe linnaosa

Kristiine linnaosa Mustamäe linnaosa

M S PK 2+01 Värvi tn

M S PK 3+46

M S PK 3+55

M S PK 3+85

M S P

K 4 +4

7

R3m

R0.5m

Tö öm

ah tu

de p

iir .

Tö ö

nr T

-1 6-

36

Tööm ahtude piir.

Töö nr T-16-36

1+75v

2+00v

2+02.78

R 120.00m

2+25v

2+35.18

R -151.50m

2+50v

2+75v

2+77.67 R -151.50m

3+00v

3+25v

3+50v

3+66.29 R 80.00m

3+75v

4+00v

4+06.16

R 80.00m

4+25v

4+23.06

R -90.00m

4+48.22 R -90.00m

4+50v

4+53.55 R -15.00m

4+75v

4+95.67

R -20.00m

5+00v

5+11.24 R -20.00m

5+23v

C

C

D

D

E

E

F F

Olol. ootekoja

ümbertõstmine

uude asukohta

4+75

4+67.71

R -15.00m

4+70.31

R 48.00m

4+83.31

R 48.00m

4+87.55

R -30.00m 4+91.20

R -30.00m

1+50p

1+75p

2+00p

2+25p

2+50p

2+64p

2+48.66

R -30.00m

2+55.18 R -30.00m

2+43.21

R 60.00m

2+29.43 R 60.00m

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

4

1.75

4.25 2

4.83

2

7.5

R 7

R 7

R 12

R 8

7

R 10

R 3

R 5

R 5

R 5

7

3

3

3

4 1.75

7

R 12

R 8

R 2.5

R 23

7

3

3

3

1.2

4

3 3.71

R 0.75

R14

R 89.9

R 89

.9 R

50 .5

R 73. 5

R 11.5 R 73.5

R 1

2

R 5.5

R 7

5.6

R 15

R 2 R 3.7

5

1

5. 5

7

7

7

1 1

11

1 1

1.7 5

4

4.25

2

7

2.5

7

2.5 R

2.5R

2.5

R 3.5

R 3.5

543

1+92

688a 2+00

688b

544

543

435 (0-gr)

2+02

688b

544

543

435 (0-gr)

688b 3+55

688a 3+47

688a 3+53

544

543

43 5

(0 -g

r)

3+45

688b

688a

3+78

3+77

688b

544

543

43 5

(0 -g

r)

3+85

688a

543

544

688b 3+86

(0-gr) 435

68 8b

2+ 92

2+ 92

68 8a

688b 2+77

2+77

688a

543

54 4

435(0-gr)

2+ 87

44 5 (0-

gr)

54 3

544 (0- gr)

2+83

(0-gr)

43 2

442

54 4

543

435(0-gr)

4+ 71

544

43 5

(0 -g

r)

4+65

543

(0-gr)

43 2

(0 -g

r)

435

543

544

4+71

4+ 60

54 3

4+ 67544

43 5

(0 -g

r) 4+

83

435 (0-gr)

4+95

435 (0-gr)

(0-gr) 445

4+99

54 1a

* O

lo l.

L M

üm be

rt õs

tm in

e uu

el e

LM po

st ile

4+ 90

221

687

221

536bv 4+28

531v

43 5

(0 -g

r)

445 (0-gr)

3+ 38

421

4+82 4+79

687

421

4+58

38 2

392

4+ 20

722*

AUTO EKSPERT

AUTOEKSPERT

72 2*

3+59

557

557

557

557

543

557

557

557

557

557

557

557

543 221 3+47

3+79 221

ALA 30

ALA 30

TUULIKU tee 2x644

Lilleküla

Kadaka

642

642

KADAKA tee2x644

6

11K

5K

4K

5K

3K

P6

P6

P6

P6

P6

P6

P6

P6

P6

P6

P6

P6

DP019170

DP029660

P029660 DP 03

26 10

DP006200

2

1

LA KI

TÄ NA

V

TUULIKU TEE

KADAKA TEE

Tuuliku tee 2 78407:701:0467

ärimaa 50% tootmismaa 50%

Tuuliku tee T1 78401:101:0631

transpordimaa 100%

Kadaka tee 5a // Kadaka tee T2 78405:502:0145

transpordimaa 100%

Kadaka tee 3b // Kadaka tee T1 78405:502:0146

transpordimaa 100%Kadaka tee 7 // Laki tn 20 78405:502:0074

ärimaa 50% tootmismaa 50%

Kadaka tee 38 78401: 101: 0599

ärimaa 25% tootmismaa 75%

Kadaka tee 36// Laki tn 9 78401: 101: 0598 tootmismaa 70%

ärimaa 30%

Laki tn 9a 78407: 701: 1680 tootmismaa 100%

78407: 701: 8641 ärimaa 50%

tootmismaa 50%

78401: 101: 0743 tootmismaa 80%

ärimaa 20%

Laki tänav T2 78407: 701: 3422

transpordimaa 100%

Laki tn 14 78407: 701: 1012 tootmismaa 100%

Tuuliku tee 4g 78401: 101: 4720 tootmismaa 100%

Laki tn 16 78407: 701: 1200 ärimaa 50% tootmismaa 50%

5K

1K

2K

2K

TÄ PS

EM JU

UR DE

PÄ ÄS

UL AH

EN DU

S

LA HE

ND AT

AK SE

DE TA

ILP LA

NE ER

ING U J

ÄR GMISE

S

ET AP

IS

7 5

7

11K

3K

3K 2K

2K 2K

2K

4K

4K

LAADIMISALA ON HOONEMAHUS

5

2, 7

2

3

5

2,7

2,7 3,7

URBANISTLIKU LINNAPARGI

KAVANDAMINE

6, 4

KadakaMustamäe

Lilleküla

Kristiine

P6

P6

2, 7

P6

P6

P3

P6 P6

P6

2, 7

P3

P4

5

3

2

5

7

12

39

10

25

15

29

42

Kadaka tee 42a 78405: 502: 0287 ärimaa 100%

Ä 90% The 10%

2 40m 11086 m2 311

19237 m2

P572

Ä 100%

3 40m 2571 m2 211

7061 m2

P244

11K

1-Ma

2-Ma

3-Ma

4-Ou

5-Ou 6-Ou

7-MaM8-Re 9-Tm

10-Ku

11-Ku

12-Ku 13-KuH

14-KuH

15-Ku

16-MaM 35-Ku

33-Ku

18-Hk

19-Ku 17-Va20-Ku

21-Hk 22-Va

23-Va 24-Va

25-Va 26-Va27-Va

28-Va

30-Hk

31-Hk

29-Hk32-Va 34-Ku

36-Va 37-Va

38-Va 39-Hk

40-Va

41-MaM

42-Ja

Ä 100%

1 40m 1836 m2 211

4416 m2

P24

P4

77

7

7

3

Üh 100%

1 8m

990 m2 2/4 2

5374 m2

7

plan. ala piir

kehtestatud naaberplaneeringu planeeringuala piir

olemasolev katastriüksuse piir

plan. krundi piir

plan. positsiooni number

plan. maapealne ja maa-alune hoonestusala

naaberplaneeringus plan. hoonestusala

olemasolev hoone ja korruselisus

plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht

plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

naaberplaneeringus plan. hoone asukoht ja korruselisus

olemasolev autoliikluse ala plan. autoliikluse ala

plan. parkimiskoht ja kohtade arv

plan. jalakäijate ala

olemasolev/plan. tehnovõrgu servituutala

plan. kohtvalgustatud ülekäigurada

plan. jalgrataste parkimine konteinerhaljastusega

plan. haljastus (urbanistlik linnapark)

plan. kõrghaljastuse võimalik asukoht

plan. jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse

plan. sõidukite võimalik sissepääs parkimiskorrusele

plan. sõidukite juurdepääs krundile

olemasolev säiliv II väärtusklassi puu

olemasolev säiliv III väärtusklassi puu

olemasolev säiliv IV väärtusklassi puu

olemasoleva II väärtusklassi puu ümberistutamise vajadus

olemasolev likvideeritav II, III, IV ja V väärtusklassi puu

plan. prügikonteinerite võimalik asukoht

proj. sõidutee asfaltkate

proj. parkla ja sõidutee asfaltkate proj. jalgratta- ja jalgtee olemasolev kõnnitee taastatav asfaltkattega proj. terakoostisega segust kate

proj. muru

proj. lausistutusala

proj. kõrghaljastus

olemasolev II klassi puu või puude rühm

olemasolev III klassi puu või puude rühm

olemasolev IV klassi puu või puude rühm

proj. sõidutee

proj. jalgratta- ja jalgtee

proj. muru

proj. rohtsed niidutaimed

proj. kõrghaljastus

proj. põõsastik

proj. lineaarpargi ala

proj. murukivisillutis

1

P4

LEGEND

3K

4K

5K

11K

DP002450

Tuuliku tee lõigus Halla tn kuni Kadaka tee rekonstrueerimise põhiprojekt, projekti koostas Landverk OÜ 06.06.2017, töö nr T 16-36

Humala ja Laki tänava rekonstrueerimine, projekti koostas Roadplan OÜ 25.04.2023, töö nr 22019

5K

krundi pos nr

sihtotstarve

hoone kõrgus

hoone suurim korruselisus

ehitisealune pind maapealne/maa-alune hoonete arv krundil (põhihoone/abihoone)

krundi suurus parkimiskohtade arv

Huvitatud isik: Lucky Hammerhead OÜ

Projekti juht: Maarja Zingel

Planeerija: Maarja Zingel Marek Konsa

Projekt: LAKI TN KINNISTU 16 JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Joonis: PÕHIJOONIS Töö nr: 08/22 Mõõtkava: 1:500 Joonise nr: 2 Kuupäev: 16.10.2025

V Ä I K E - A M E E R I K A 2 0 , T A L L I N N 10129 T E L 6 6 1 5 6 4 5 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5 R U U M J A M A A S T I K O Ü

NÄITAJAD PLANEERITUD ALA KOHTA:

Planeeritud ala suurus - 6.47 ha

Planeeritud kruntide arv - 3

Kavandatud parkimiskohtade arv - 840

Kavandatud hoonestustihedus (pos 1,2 ja 3) - 1.98

KRUNTIDE POS NR 1-3 KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL

Pos nr Aadressi ettepanek

Krundi planeeritud suurus (m²)

Hoonete ehitisalune pind maapealne (m²)

Hoonete ehitisalune pind maa-alune (m²)

Hoonete suurim korruselisus

Hoonete suurim lubatud kõrgus (m) Hoonete

arv krundil

Hoonestus tihedus

Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaalu

% (KÜ liikide kaupa)*

Maapealne suletud brutopind (m²) Parkimiskohtade arv Täisehituse % Haljastuse

osakaal % maapealne maa-alune maapinnast absoluut-

kõrgus Äripind Parkimismaja Kokku normatiivne kavandatav hoones

kavandatatav väljas kokku

1 Laki tn 18A 4416 1836 1836 11 1 40.0 48.7 2 2.58 Ä 100% 11410 0 11410 153 0 24 24 42 29%

2 Laki tn 18 19237 11086 11086 11 1 40.0 48.7 3 1.85 Ä 90%, T10% 22727 12950 35677 476 480 92 572 58 14%

3 Laki tn 16 7061 2571 2571 11 1 40.0 48.7 2 1.96 Ä 100% 7011 6840 13851 185 232 12 244 36 36%

Kokku: 30714 15493 15493 1.98 41148 19790 60938 814 712 128 840 50 21%

*- Ä - ärimaa, T - tootmismaa

Pos nr Aadressi ettepanek

Krundi planeeritud suurus (m²)

Hoonete ehitisalune pind maapealne (m²)

Hoonete ehitisalune pind maa-alune (m²)

Hoonete suurim korruselisus

Hoonete suurim lubatud kõrgus (m) Hoonete

arv krundil

Hoonestus tihedus

Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaalu

% (KÜ liikide kaupa)*

Maapealne suletud brutopind (m²) Parkimiskohtade arv

Haljastus %

maapealne maa-alune maapinnast absoluut- kõrgus Äripind Parkimismaja Kokku normatiivne kavandatav

hoones kavandatatav

väljas kokku

1** Laki 16 30714 15493 15493 11 1 40.0 48.7 7 1.98 Ä95% T5% 41148 19790 60938 814 712 128 840 22

** Vaata märkus nr 6

KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL

PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS

pos. nr. ehitise otstarve parkimis-normatiiv* brutopind m²

normatiivne parkimiskohtade

vajadus

normatiivne parkimiskohtade arv

kokku

planeeritud parkimiskohti

1 ärihoone 1/75 11410 11410/75 153 24

2 ärihoone & parkimismaja 1/75 35677 35677/75 476 572

3 ärihoone & parkimismaja 1/75 13851 13851/75 185 244

KOKKU 814 840

* - vastavalt "Tallinna parkimisnormatiiv" (30.07.2025) kollane tsoon, argument "Ühistranspordi kättesaadavus 400m"

DP046580

Töö nr: 08/22

Huvitatud isik: Lucky Hammerhead OÜ

reg kood 16383368

Lauri Liiva

+372 502 2239

Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

reg kood 75023823

Vabaduse väljak 7, Tallinn 15198

LAKI TN 16 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostaja:

R U U M J A M A A S T I K O Ü

Väike-Ameerika 19

10129 Tallinn

Reg. number: 11038715

Kontaktisik: Maarja Zingel

Tel: 52 242 92

[email protected]

ruumilise keskkonna planeerija

maastikuarhitekt

Arhitektuurne kontseptsioon: KOKO arhitektid OÜ

Raivo Kotov

Tallinn

2025

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

2

Sisukord

SISUKORD ............................................................................................................................................. 2

I SELETUSKIRI ........................................................................................................................................ 3

1. Koostamise alused ja lähtedokumendid ....................................................................................... 3

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ....................................................................................... 3

2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus ........................................................................................ 3

2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus .................................................... 3

3. Planeeringus kavandatu kirjeldus ................................................................................................ 4

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ............................................................................................ 4 3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ........................... 4 3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad............. 5 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted ............................................... 6 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ......................................................... 7 3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................................................... 10 3.7.1. Veevarustus ........................................................................................................................... 10 3.7.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................................. 11 3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž ........................................................................................ 11 3.7.4 Sidevarustus............................................................................................................................ 12 3.7.5 Soojusvarustus ........................................................................................................................ 12 3.7.6 Elektrivarustus ........................................................................................................................ 12 3.7.7 Tänavavalgustus ..................................................................................................................... 13 3.7.8 Hoonete jahutus ..................................................................................................................... 13 3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ................................................................................ 13 3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused ...................................................................................... 14 3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ............................. 14 3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus

avalikele huvidele ja väärtustele ........................................................................................ 14

4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ......................................................................... 15

4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................................. 15 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .................................................... 15 4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................ 16 4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.................................. 18 4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks ............................................................................................... 18 4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks ............................................................................ 19

5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele .............. 19

II JOONISED ........................................................................................................................................ 26

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

3

I Seletuskiri

1. Koostamise alused ja lähtedokumendid

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused

- Planeerimisseadus

- Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrus nr 36 Tallinna linna töökorraldus

projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas

- Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2024 korraldus nr 525-k „Laki tn 16 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu algatamine Kristiine linnaosas“

- 13.01.2023 taotlus nr 046580detailplaneeringu koostamise algatamiseks

Detailplaneering on koostatud vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatud nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.

novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu

vormistamise juhend“.

2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus

Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2024 korraldusega nr 525-k „Laki tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

algatamine Krisitiine linnaosas“ määratud planeeritud ala suurus on 6,47 ha.

Planeeritud ala asub Tallinna Kristiine linnaosas Lilleküla asumis. Ala hõlmab Laki tn 16 kinnistut ning

osaliselt Laki tn T2 ja Tuuliku tn T1 ja Kadaka tee 5a//Kadaka tee T2 kinnistuid.

2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus

Eesmärk on:

- Kristiine linnaosa üldplaneeringu elluviimine;

- kruntide moodustamine;

- kruntide maakasutuse sihtotstarbe määramine;

- kruntide ehitusõiguse määramine;

- kaasajastada ettevõtlus- ja tootmispiirkonna hoonestust ja kasutust. Tagada erinevate

töökohtade ja ettevõtluse areng piirkonnas. Luua võimalused alal puhke- ja sportimisega

tegelemiseks;

- väärtuslikuma hoonestuse renoveerimine ja taaskasutusele võtmine;

- piirkonda sobivate, kuni 11- korruseliste büroohoonete kavandamine. Kaks bürootorni paiknevad

Kadaka tee sihil ning kolmas torn ala põhjaosas;

- luua atraktiivne väliala;

- lähtuda väljakujunenud/projekteeritud transpordiskeemist;

- õueala parkimiskohtade liigendamine haljastusega;

- luua ühtne ja kompaktne haljasala koos urbanistliku välialaga ning terviku õueala kogu piirkonna

jaoks;

- arvestada, et Laki tänava ja Tuuliku tee olemasolev ning perspektiivne kergliiklussuund on tänava

haljaskoridori osaks;

Planeeritud alale ei ole kavandatud kortereid.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

4

3. Planeeringus kavandatu kirjeldus

Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on aluseks KOKO arhitektid OÜ arhitekturne kontseptsioon.

Planeeringuala on lahendatud terviklahendusena olemasoleva äri- ja tootmisala väljaarendamiseks ning

kaasajastamiseks.

Määratud on ehitusõigus:

- Pos nr 1 krundile üheteistkümne maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone

ehitamiseks. Hoone koosneb kahest maapealsest osast;

- Pos nr 2 krundile üheteistkümne maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega äri- ja

tootmishoone ehitamiseks. Hoone koosneb kolmest maapealsest osast;

- Pos nr 3 krundile üheteistkümne maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone

ehitamiseks. Hoone koosneb kahest maapealsest osast.

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus

Planeeringualal hõlmab äri- ja tootmismaa maakasutuse sihtotstarbega Laki tn 16 kinnistut, kahte

transpordimaa maakasutusega kinnistut Tuuliku tee T1 ja Laki tänav T2 ning väikest osa transpordimaa

sihtotstarbega Kadaka tee 5a/Kadaka tee T2 kinnistut.

Detailplaneeringu lahendus näeb ette Laki tn 16 kinnistu jagamise kuni kolmeks krundiks. Kruntide

moodustamine võimaldab ala arendamist etapiviisiliselt. Juhul kui ala arendatakse välja ühes etapis,

puudub vajadus Laki tn 16 kinnistut jagada, mistõttu näeb planeering ette võimaluse moodustatavate

kruntide liitmiseks. Kruntide liitmise vajadus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted

Planeeritud hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on arvestatud arhitektuurset kontseptsiooni

naaberalade hoonestuslahendusi ning algatamise korralduse lähtetingimusi.

Planeeringus on hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamisel arvestatud et ala on

väljaarendatav kas osade kaupa või ühes etapis. Hoonestus on kavandatud dominantse kolme kõrgema

büroohoonena. Kolme büroohoone kõrgus on kuni 40m olemasolevast maapinnast. Hoonete korruselisus

on vahelduv ja need seob tervikuks 1-korruseline hoonemaht.

Planeeringualal:

- keskmine hoonestustihedus 1,98;

- kavandatud hooned on kuni 11-korruselised;

- kavandatud täisehituse protsent 50%;

- kavandatud parkimiskohtade arv 840.

Planeeritud ala hoonestuskontseptsiooni koostas KOKO arhitektid OÜ.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

5

3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad

Detailplaneering näeb ette ka võimaluse kavandatud ehitusõiguse realiseerimiseks planeeritud krunte

liites. Kruntide liitmise korral peavad Laki tn 16 kinnistu ehitusõigus ja kasutamistingimused vastama

kruntide pos nr 1-3 ehitusõiguse summaarsetele näitajatele.

Positsioon nr 1

Ärimaa krunt Ä 100%

Krundi suurus 4 416 m2

Hoonete (hooneosade) arv kuni 2

Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega

Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 1 840 m2

Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 1 840 m2

Hoone korruselisus kuni 11 maapealset korrust, üks maa-alune korrus.

Kavandatud maa-alusele korrusele on võimalik rajada pommivarjend. Olemasolev 5-korruseline hoone

säilitatakse

Hoone kõrgus kuni 40 meetrit

Hoone maapealne suletud brutopind 11410 m2

Hoone maa-alune suletud brutopind 1 840 m2

Krundi hoonestustihedus 2,58

Krundi täisehituse protsent 42%

Positsioon nr 2

Äri- ja tootmismaa krunt, Ä90%; T 10%

Krundi suurus 19 237 m2

Hoonete (hooneosade) arv kuni 3

Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega

Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 11 100 m2

Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 11 100 m2

Hoone korruselisus kuni 11 maapealset korrust, üks maa-alune korrus.

Kavandatud maa-alusele korrusele on võimalik rajada pommivarjend

Hoone kõrgus kuni 40 meetrit

Hoone maapealne suletud brutopind 35 700 m2

Hoone maa-alune suletud brutopind 11 100 m2

Krundi hoonestustihedus 1,85

Krundi täisehituse protsent 58%

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

6

Positsioon nr 3

Ärimaa krunt Ä 100%

Krundi suurus 7 061 m2

Hoonete (hooneosade) arv kuni 2

Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega

Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 2 575 m2

Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 2 575 m2

Hoone korruselisus kuni 11 maapealset korrust, üks maa-alune korrus.

Kavandatud maa-alusele korrusele on võimalik rajada pommivarjend

Hoone kõrgus kuni 40 meetrit

Hoone maapealne suletud brutopind 35 700 m2

Hoone maa-alune suletud brutopind 2 575 m2

Krundi hoonestustihedus 1,96

Krundi täisehituse protsent 36%

3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuala maapind on tasane, maapinna kõrgus jääb vahemikku 7.53- 8.68. Projekteerimisel

täpsustakse maapinna kõrgused.

Vertikaalplaneerimisega väliruumi projekti koostamisel tuleb vältida sademe- ja liigvee valgumist

naaberkinnistutele.

Maapinna kõrgus täpsustatakse lähtuvalt välisruumi lahendusest hoonete ehitusprojekti koostamisel.

3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted

Tänavahaljastus on kavandatud nii Laki kui Tuuliku tänavatele. Tänavahaljastus koos kergliiklusteedega

loovad ühendused lähipiirkonna ning ülelinnaliste struktuuriga. Tuuliku tee kergliiklus ning haljastus

loovad sidusa ühenduse perspektiivse Putukaväilaga ja läbi selle juba linna ühendavate võrgustikega.

Planeering arvestab ellu viidud Tuuliku tee projektlahendusega ning Laki tänava

rekonstrueerimisprojektiga ning bussipeatustega.

Tänavaruum kujuneb atraktiivsemaks, väheneb mürasaaste, soojasaarte osakaal ning võimalik on

vähendada ka tuulekoridoride teket.

Planeeritud ala koosseisu on haaratud ka linnale kuuluvad haljastatud transpordimaa kinnistute osad, et

saavutada parim terviklik linnaruumiline lahenduse kavandamiseks.

Planeeritud ala keskmine haljastuse osakaal moodustatud kruntidel on 18%. Kompaktsed haljasalad

moodustavad ühise haljasala pos nr 1 ja 2 kruntide lõunapoolses osas ning pos nr 3 krundil loodeosas.

Rohefaktori arvutuses on lisaks moodustatud kruntidele pos nr 1-3 võetud arvesse ka loodava urbanistliku

parki osa (ala suurus ca 3100m2). Tagatud on rohefaktori taotlusväärtus 0,3131 (rohekomponentide

summeeritud väärtus 10613,8).

Haljastuse inventuuri kokkuvõttena on esitatud soovitus II, III ja IV väärtusklassi puude säilitamiseks.

Likvideerima peab puud, mis on V väärtusklassis. Linna elurikkuse säilitamise vaates on soovitav üksikute

lamapuidu tüvede jätmine alale (nt pos nr 3 loodeosas).

Likvideeritavate puude tabel:

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

7

Jrk.

nr.

Eestikeelne

nimetus (ladina

keelne nimetus)

Inventee-

ritav objekt

Puu

rinnasdi

am. cm.

/ põõsa

võra

läbimõ

õt m.

Väär

tus-

klass

k1 k2 k3

Haljastusühikud -

metoodika

D1*(k1 + k2 +

k3)/ 3 =HÜ

1 Harilik mänd (Pinus

sylvestris)

puude

rühm

22&21

&8 V 0 0 0 0

7 Mägimänd (Pinus

mugo)

puude ja

põõsaste

rühm

25

IV 2,5 0,2 0,5

26,7**

8 Raagremmelgas

(Salix caprea)

puude

rühm

42&26

&14&2

0&19&

19&16

IV 0,5 0,2 0,5

62,4*

9

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpuu

12&12

IV 0,5 0,2 0,5

9,6*

15 Harilik kuusk (Picea

abies) üksikpuu

20&20

&20 IV 2 0,2 0,5

54**

41 Mägimänd (Pinus

mugo) üksikpuu

14 IV 2,5 0,2 0,5

14,9*

Haljastusühikud kokku: 167,6

Puude likvideerimise põhjus: *- plan hoonestusalas

**- plan tee ja parkimise alas

Puude likvideerimisel tuleb jälgida, et rakendub asendusistutuse kohustus vastavalt Tallinna

Linnavolikogu 11. veebruari 2021. a määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

Kehtestatud korra kohaselt ei pea asendama V väärtusklassi puid ning põõsaid ja viljapuid.

Jäätmekäitlus

Jäätmekonteinerid on kavandatud kas hoone mahtu või süvamahututitena. Konteinerite paiknemine

täpsustatakse hoone ehitusprojekti koostamisel.

3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

- Kruntidele juurdepääsud säilivad Laki tänavalt ning Tuuliku teelt. Ala liiklusskeem võimaldab luua

lõunaosasse kompaktse haljasala, mis loob ühtse terviku Laki – ja Kadaka tee ristumisala

haljastusega. Juurdepääsuteedel seatakse servituudid pos nr 1-3 kruntide kasuks ja

parkimiskohtade teenindamiseks;

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

8

- Olemasoleva ning kavandatud hoonestuse seob tervikuks madalam, 1- korruseline hoonemaht.

Kruntidele on kavandatud võimalus maa-aluse korruse ehitamiseks. Maa-alusel korrusel võivad

paikneda parkimiskohad ja/või abiruumid;

- Parkimiskohad on normatiivselt tagatud kogu alal tervikuna, ehitusprojektis täpsustatakse

parkimiskohtade paiknemine (hoone maa-aluses ja/või maapealses mahus ning õuealal).

Detailplaneeringu koostamisel võetakse aluseks planeeringu ajal kehtiv parkimise norm;

- parkimise vajadus tagada vastavalt planeeringu koostamisel kehtivale parkimisnormatiivile;

- tagatud on normatiivne parkimiskohtade vajadus. Ligikaudu 85% parkimiskohtadest paikneb

hoone mahus;

- elektriautode laadimistaristu peab vastama Ehitusseadustiku §651: lg 5 kui mitme

kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve,

rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid

nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitusregistrisse kantud peamine kasutusotstarve; lg

4 sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme

parkimiskohta, paigaldatakse: (1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;

(2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt

ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga;

- jalgrataste hoiu- ja parkimiskohad on kavandatud hoonete sissepääsude juurde, asukoht

täpsustatakse ehitusprojektis;

- jalgrataste parkimise normatiiv lähtub jalgrattastrateegiast;

- normatiivsete parkimiskohtade arvutus on koostatud lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse

30.07.2025 kehtestatud korraldusele „Tallinna parkimisnormatiiv“;

- parkimise lahendus ning kohtade arv täpsustatakse ehitusprojektis hoone kasutusotstarbest

ning kehtivast parkimise normatiivist lähtuvalt.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

9

Parkimisnormi arvutus:

Planeeringuala paikneb kollases parkimistsoonis (120-60) ning vastab argumendile „Ühistranspordi

kättesaadavus 400m“. Alale kehtiv normatiiv sellest tulenevalt on sb / 75 = pk.

pos.

nr. Ehitise otstarve

parkimis-

normatiiv*

normatiivne

parkimiskohtade vajadus

planeeritud

parkimiskohti

1 Ärihoone 1/75 11410/75 = 190 24

2 Ärihoone &

parkimismaja 1/75 35677/75 = 476 572

3 Ärihoone &

parkimismaja 1/75 13851/75 = 185 244

KOKKU 814 840

Jalgrataste parkimisnormi arvutus

Pos nr Objekt Rattaparkimise

normatiiv*

äriruumi

bruto

Normatiivne/plan

rattaparkimiskohtase arv

1 äri 1/100 sb m2 11410/100 114

2 äri 1/100 sb m2 22727/100 227

3 äri 1/100 sb m2 7011/100 70

KOKKU 411

* -vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2027

Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungil

protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 järgi.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

10

3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

õigusaktidele ja võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on

põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.

Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamise normatiivse baasi valikul on

lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivas normdokumentatsioonist. Kõik ehitustööd

tuleb teha vastavuses allpool esitatud dokumentidega:

a) Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused;

b) Kohalike võimuorganite otsused, kehtivad nõuded;

c) Järelevalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;

d) Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid- kui ei ole teisiti määratud käesoleva

töö seletuses või joonistel:

- EVS 812-6:2012 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele

nõudele;

- Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk või vastab samalaadsele nõudele;

- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk või vastab samalaadsele nõudele;

- EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud või vastab samalaadsele nõudele;

- ÜVK seadus;

- Ehitusseadustik.

Tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda EhS §70 lg 6 põhimõttest: kui samale kinnisasjale ehitatakse

mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist

võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe

kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni sh sademevee kanalisatsiooni torustike väljaehitamine toimub vee-

ettevõtte ja arendaja vahel sõlmitava liitumislepingu alusel ja tingimustel ning ulatub vajadusel

väljaspoole planeeringuala.

3.7.1. Veevarustus

Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTS´i TALLINNA VESI tehnilised tingimused nr

04.07.24, PR/2427931-1 (Vt. lisa 2.4)

Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsioonitorud näha ette likvideerida vahetult hargnemisel töösse

jäävatest torudest.

Veevarustuse ja kanalisatsioonilahenduse on koostanud MERINDORF OÜ.

Planeeringuala olmevesi on lahendatud Laki tänava ja Tuuliku tee olemasolevatest de225mm ühis-

veetorustikest. Moodustavate kinnistute ( POS1, POS2, POS3) jaoks on ette nähtud rajada veetorustikud

Ø90-110mm PE PN10. Läbimõõdud täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.

Plan veehulk planeeringualale kokku on 37,0 m3/ööp.

Plan ala veehulk planeeritud kruntide kaupa:

POS1: 10,0 m3/ööp; 3,5 l/s

POS2: 20,0 m3/ööp; 6,0 l/s; kinnistu sisemine tuletõjevesi 40,0l/s

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

11

POS3: 7,0 m3/ööp; 3,0l/s,

Vooluhulgad täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.

Välistulekustutusvee vajadus on kuni 30 l/sek.

Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada olemasolevate Laki tänava ja Tuuliku tee

tuletõrjehüdrantide baasil. Kinnistusisene tulekustutusvesi lahendada vajadusel mahutite baasil.

Moodustatavate kinnistute veeühendused on varustatud sulgarmatuuridega, mis jäävad kinnistute

liitumispunktideks.

Planeeritud veetorustik on ette nähtud PE PN10 plasttorudest, paigaldussügavus min. 1,8 m maapinnast.

Vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus tagatud

tavaolukorras vabasurve 380 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa.

3.7.2 Reoveekanalisatsioon

Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilised tingimused nr

04.07.24, PR/2427931-1 (Vt. lisa 2.4)

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeringuala reovee eelvooluks on Laki tn DN400

reoveekanalisatsiooni torustik.

Planeeringuala reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk kokku on 37,0 m3/ööp.

Planeeritud ala kanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk planeeritud kinnistute kaupa:

POS1: 10,0 m3/ööp; 10,0 l/s

POS2: 20,0 m3/ööp; 14,0 l/s

POS3: 7,0 m3/ööp; 8,0 l/s

Planeeringuala kruntide POS1, POS2 ja POS3 reovesi on ette nähtud kanaliseerida isevoolselt mööda plan.

reoveetorustikke Ø200 mm kuni olemasolevate eelvooluni Laki tänaval.

Moodustatavate kinnistute kanalisatsiooniühendused varustatakse kontrollkaevudega, mis jäävad

kinnistute liitumispunktideks.

3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž

Sademevee käitlemisel on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna

sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku, sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Parkimismaja

põrandavesi suunata reoveekanalisatsiooni.

Planeeringuala sademe-/ drenaažvee eelvooluks on Laki tänava DN1200 vabavoolne sademeveetoru.

Planeeritud ala sademeveed on võimalik osaliselt imendada kruntide haljasaladel pinnasesse.

Sademeveesüsteemi juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama

keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandu-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed

ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (Lisa 1 „Saastenäitajate piirväärtused ja reovee

puhastusastmed“).

Planeeringu ala sademevee vooluhulgad:

POS1 - 100 l/s

POS2 – 410 l/s

POS2 – 150 l/s

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

12

Planeeritud tänava maa-alale on ette nähtud rajada sademeveetorustikud Ø110-200mm.

Moodustatavate kinnistute sademeveeühendused on varustatud kontrollkaevudega, mis jäävad

kinnistute liitumispunktideks.

Ühelt planeeritud kinnistult ühiskanalisatsiooni juhitav maksimaalne sademevee vooluhulk on 10l/s.

Kinnistutelt kogutavate sadevete puhastamiseks enne ühistorustikku juhtimist nähakse vajadusel

järgmistes projekteerimisstaadiumites ette kinnistusisesed õlipüüdurid.

Planeeritud kinnistutele tuleb enne sademevee ühiskanalisatsiooniga liitumist projekteerida vooluhulga

regulaatorkaevud.

Põhilised ehitustööde mahud (ühistorustikud)

- Veetorustik 160 m

- Reoveekanalisatsioonitorustik

- isevoolne torustik 120 m

- Sademeveekanalisatsioonitorustik

- isevoolne torustik 150 m

3.7.4 Sidevarustus

Planeeritud kruntide sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 14.06.2024 tehnilistele

tingimustele nr 38953426 (vt. Lisa 2.3).

Planeeringulahendus näeb ette pos nr 1 krundile olemasoleva sidekanalisatsiooni säilimise olemasolevast

m1299 sidekaevust ja pos nr 2 ja 3 kruntidele planeeritud sidekanalisatsiooni liitumised olemasolevast m

1299 sidekaevust.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

3.7.5 Soojusvarustus

Soojusvarustuse liik peab võimaldama tagada hoonete energiatõhususele esitatavad nõuded. Tagatud

peab olema jätkusuutlikus ja CO2 heitmete vähendamine.

3.7.5.1 Kaugküte

Planeeritud piirkond asub Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna

piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” lisa 2 kohases kaugkütte piirkonnas.

Planeeritud ala soojusvarustus olemasolev, säiliv. Kinnistu on liidetud AS Utilitas Tallinn soojusvõrguga

(vt. Lisa 2.2).

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

3.7.6 Elektrivarustus

Planeeritud ala elektrivarustuse tagamiseks ei ole planeeritud uusi elektrikaableid vaid säilib olemasolev

olukord kuid on vajalik olemasolevate elektri maakaablite ja alajaama ümbertõstmine. Ümbertõstetav

alajaam asub pos nr 2 hoone mahus.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

13

3.7.7 Tänavavalgustus

Ala välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse maakaabel.

Valgusreostuse vältimiseks:

- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on

0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.

- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.

- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks

kõrge.

- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.

- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib

kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.

- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis

valgusteid.

- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga

lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.

- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab

valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.

- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.

- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.

- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks

kõnniteedel, tee äärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad

piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.

- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.

- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise

aega ja valguse tugevust.

3.7.8 Hoonete jahutus

Hoonete jahutuse põhimõtted töötakse välja ehitusprojekti koostamisel. Eesmärgiks on hoonete

energiatõhususe miinimumnõuete täitmine. Eelistada tuleb passiivseid või alternatiivenergeetikal

põhinevaid lahendusi.

Siseruumide reaalne jahutamise vajadus ja lahendused selguvad hoone energiamärgise arvutamise

käigus. Hoonete paiknemine ilmakaarte suhtes loob võimaluse hoone osasid ruume kaitsta

ülekuumenemise eest. Arhitektuurselt võetakse vajadusel kasutusele meetmed, et omakorda

leevendada ülekuumenemist. Soovitav on kasutada arhitektuurilisi passiivseid jahutuse meetmeid, nagu

näiteks väikese valgusläbivusteguriga klaasid, sirmid, isevarjestuvad fassaadid. Jahutusseadmete

välisosad ei tohi häirida naaberkinnistute elanikke visuaalselt ja peavad olema paigaldatud asukohta, kus

nad ei ületa müra normtasemeid. Visuaalse varjutusena näha ette agregaadi paigaldusnõudeid järgivaid

sirme või paigaldada hoone mahtu. Ühe võimalusena on võimalik kasutada kaugjahutust.

3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Tänavamaa on lähipiirkonna teedevõrgustiku osa, alal paikneb sõidutee, kõnnitee ning parkimiskohad.

Ala on ühendatud ka linna jalgrattateede võrgustikuga. Pargiala on avaliku kasutusega.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

14

3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused

Kehtivad kitsendused:

- Planeeritaval positsioonil nr 1 asuv olemasolev sidekanalisatsiooni trass ja sidekaevuga seotud

kitsendused (1m torustiku keskteljest mõlemale poole).

- Planeeritaval positsioonil nr 1 ja 3 asuvate elektrimaakaabelliinidega seotud kitsendused

(kaablite keskteljest 1m mõlemale poole).

- Planeeritaval positsioonil nr 1 ja 3 asuva kaugküttetorustikuga seotud kitsendus (5m torustiku

keskteljest mõlemale poole).

Planeeritud kitsendused:

- Planeeritaval positsioonil nr 2 ja 3 ümbertõstetavate elektri maakaabeliinidega seotud kitsendused (1m

kaabli keskteljest mõlemale poole).

- Planeeritaval positsioonil nr 1 ja 2 planeeritava sidekanalisatsiooniga seotud kitsendused (1m kaabli

keskteljest mõlemale poole).

3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele

- Kaasajastada ettevõtlus- ja tootmispiirkonna hoonestust ja suurenda erinevate

kasutusfunktsioonide osakaalu;

- Laki tn 16 paikneb liiklussõlme teede ristis, mis loob võimaluse kõrgema ja tihedama hoonestuse

kavandamiseks. Kaks bürootorni paiknevad Kadaka tee sihis ja kolmas torn ala põhjaosas;

- Kavandatud on ala läbimõeldud ja mitmekesisemat kasutust võimaldav hoonestus;

- Ettevõtlust toetava ja vaba aja veetmist mitmekesistava hoonestuse kavandamine. Luua

võimalused alal puhke- ja sportimisega tegelemiseks;

- Olemasoleva väärtuslikuma hoonestuse renoveerimine tagab jätkusuutliku arengu;

- Urbanistliku linnapargi kavandamine toetab Putukaväila toimimist. Kompaktne haljasala koos

urbanistliku välialaga loovad ühtse terviku liiklussõlme piirkonnas mis on hästi vaadeldav;

- Läbimõeldud jalgtee- ja jalgratta tee ühenduse loomine Putukaväilaga;

- Piirkonna teedevõrgustikku ei muudeta;

- linnaosa üldplaneeringu põhimõtete rakendamine ala väljaarendamisel.

Planeeringus kavandatu on vastavuses ruumilise arengu eesmärkidega.

3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus

avalikele huvidele ja väärtustele

Planeeringuala on valdavalt välja arendatud ettevõtlus- ja tootmispiirkond. Kadaka tee poolne

uushoonestus on suurendanud piirkonnas äriettevõtete ja teenusepakkujate osakaalu.

Piirkond piirneb pereelamu alaga ja Putukaväilaga. Laki tn 16 uushoonestuse kavandamine võimaldab

pakkuda teenuseid ka väljaspool tööaeg. Uushoonestus tõstab piirkonna atraktiivsust. Teedevõrgustik on

väljakujunenud, bussiliikluse osas on ette nähtud muudatused Laki tänaval, planeeritud alaga piirnevas

osas, kuhu on kavandatud uued bussipeatused, mis loob võimalused parandada ühistranspordi ühendusi

ja eeldatavalt ka nende kasutajate arvu suurendamist.

Planeeringuala on ette nähtud urbanistliku linnapargi kavandamine ja selle sidumine Putukaväilaga ning

Laki tänava rekonstrueerimisega paraneb ka tänavahaljastuse osakaal.

Planeeringu ellu viimisel:

- viiakse ellu linnaosa üldplaneeringu põhimõtted ning tihendatakse tasakaalustatult

linnakeskkonda;

- kavandatakse atraktiivne nurgalahendus kolme 11-korruselise ärihoone ehitamisega;

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

15

- urbanistlik linnapark tõstab ala atraktiivsust ja toetab piirkonnas töötajate võimalusi viibida

värskes õhus.

Planeeringu elluviimine tõstab lähipiirkonna linnakeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust avalikke huve

arvestavalt.

4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded

Laki tn 16 arhitektuurne kontseptsioon on välja töötatud KOKO arhitektide poolt, vt. illustreeriv

materjal.

4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

- Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal

uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja

huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud

kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes

omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist;

- suuremahulised tehnoseadmed, mis ei ole vajalikud energianõuete täitmiseks tuleb lahendada

hoone mahus;

- ehitusprojekt kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonna-ja

Kommunaalametiga;

- ehitusprojekti koostamisel kaasata välisruumi lahenduse väljatöötamisse ja projekteerimisse

volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt;

- detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude ehitusloa/ehitusteatised

peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohase hoone ehitusloaga;

- siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt Eesti

standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule. Enne hoone ehitamist tuleb planeeritud maa-alal teha

radooni taseme mõõtmised. Piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus

pinnaseõhus on 50 kBq/m³. Planeeringuala paikneb normaalse radoonisisaldusega alal.

Kõrgendatud radoonisisalduse esinemisel tuleb hoone projekteerimisel arvestada radooniohuga

ning kasutada radooniennetuse komplekslahendust s.o vundamendi tuulutussüsteeme ning

radoonikilet. Vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks

tuleb hoonesse rajada kvaliteetne ventilatsioon;

- detailplaneeringus kavandatud hoonete edaspidisel projekteerimisel võtta arvesse 02.2020

koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“;

- ehitusprojekti koostamisel teede (sh kergliiklusteede), parkimiskohtade, parkimiskohtadele

juurdepääsuks manööverdusruumi, panduste (laius ja kalded) ning muude liiklusrajatiste

projekteerimisel võtta aluseks Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

- täpsed tee laiused ja parkimiskohtade paiknemine tänavamaal lahendatakse ehitusprojektis;

- teekatendid, jm liikluse rahustamise võtted mitmekesise tänavaruumi loomiseks ning

parkimiskohtade liigendamiseks haljastusega lahendada ehitusprojekti koostamisel;

- täpsustada veokite liikumine ja manööverdamine alal;

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

16

- sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud

„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist

naaberkinnistutele. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb

sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada

immutusalasid (nt imbpeenraid, murualade alla kavandada immutusplokkidega alad, mis

toimivad vahemahutina ning samas lasevad veel maapinda imbuda);

- Keskkonda juhitava sademevee koostis peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ § 5 ja 7 nõuetele;

- hoone mahus paikneva parkla põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni;

- jalgratta parkimiskohti näha ette vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga

nr 14 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegiale 2018-2028;

- elektriautode laadimistaristu peab vastama Ehitusseadustiku §651: lg 5 kui mitme

kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve,

rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid

nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitusregistrisse kantud peamine kasutusotstarve; lg

4 sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme

parkimiskohta, paigaldatakse: (1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;

(2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt

ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga;

- tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega ületada

keskkonnaministri 16. detsember 2016 nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi;

- ehitusaegsed müratasemed ei tohi ületada "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" normtasemeid;

- Tuuliku teelt juurdepääsuteede ühendamine Tuuliku tee 2 kinnistuga lahendada ehitusprojekti

koostamisel. Ümberehitamist vajab ka Kadaka tee – Laki tn – Tuuliku tee ristmik.

4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

Ehitusprojekti koosseisus esitada diplomeeritud maastikuarhitekti koostatud piirkonda sobiv ja

naaberkinnistute väliruumiga kujunduslikult sobiv terviklik välisruumi lahendus, sh. uushaljastuse

lahendus. Krundi väliruumi lahendus ja istutatavate taimede liigiline koosseis ja istutusalad määrata

haljastusprojektis. Tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused hoonest,

tehnovõrkudest ja teedest. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardi

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid.

Säilitatavate puude kaitsel ehituse ajal tuleb lähtuda EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3:

Ehitusaegne puude kaitse“ (kehtiv alates 16.11.2020). Hoolduslõikusega on võimalik parandada osade

sangleppa ja arukaske seisundit. Säilivate puude võrad tuleb hooldata ja puhastada kuivanud okstest.

Kaevetööde ajal tuleb vältida säilitatavate puude tüvede vigastamist. Kaevetööd säilivate puude juurte

piirkonnas tuleb teostada vastavalt Tallinna kaevetööde eeskirjas

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6202/0041/lisa.pdf#) peamiselt § 24 toodud tingimustele.

Tuleb arvestada, et kõige tihedamalt on puude juuri 40 cm paksuses maapinnalähedases mullakihis, kus

on juurtele kõige paremad toitumis- ja õhustamistingimused.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

17

Uute istikute valikul lähtuda EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute

kvaliteedinõuded“ (kehtiv alates 16.11.2020). Olemasolevat mulda oluliselt parandamata ja

kasvukohatingimusi muutmata on võimalik inventuurialal kasutada pärast järgmiseid puid; harilik mänd

(Pinus Sylvestris), keerdmänd (Pinus contorta), korea seedermänd (Pinus koreaiensis), suurelehine pärn

(Tilia platyphyllos), läänepärn oma sortidega (Tilia spp.), harilik vaher (Acer platanoides) ja tema

punalehised sordid, mägivaher (Acer pseudoplatanus), hõberemmelgad (Salix alba), punakad remmelgad

(S. x rubens), keraremmelgad (S. fragilis ‘Bullata’), harilik sarapuu (Corylus avellana). Põõsad: harilik

ebajasmiin (Philadelphus coronarius) ja tema sordid, kuslapuu (Lonicera spp.) ja tema sordid, siberi

kontpuu (Cornus alba) ja tema sordid, jaapani enelas (Spiraea japonica) ja tema sordid, kaselehine enelas

(Spiraea betulifolia) sordid ´Thor´ ja ´Island´. Eelistada tolmeldajate jaoks kõrge väärtusega taimeliike.

Säilivale kõrghaljastusele (ka naaberkinnistutel) tagada kasvutingimused ning kaitse ehitustööde ajal.

Ehituse ajal on kuumal ja sademetevaesel ajal vajalik puid aeg-ajalt kasta.

Ehitusaluse kasvupinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

- Reostuse kahtluse korral tuleb vajadusel ehitusprojekti staadiumis teostada reostusuuringud.

Kinnistute pinnase seisukord, tulenevalt määratud sihtotstarbest, peab vastama täies ulatuses

keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“

kehtestatud piirnormidele.

- Juhul, kui kaevamistööde käigus tuvastatakse visuaalset või olfaktoorset pinnasereostust, tuleb

kaevetööd peatada ja erandkorras otsustada koos keskkonnaspetsialistiga sellise pinnase edasine

käitlemine. Igasugune kaevetööde (reostunud pinnas) täiendav vajadus määratletakse tööde

teostamise käigus tuginedes visuaalsele vaatlusele, lõhnadele ja vajadusel täiendavate

pinnaseproovide analüüsitulemustele. Väljakaevatud pinnase üle tuleb pidada kaalulist arvestust

saate- või veoselehtede alusel, näidates alalt väljakaevatud pinnase vedu ning üleandmist ja

vastuvõtmist vastavate ettevõtete poolt

Olmejäätmete kogumine on ette nähtud liikide kaupa vastavalt kehtivale määrusele. Konteinerite

paiknemine süvamahutitena või prügimajades/hoone mahus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

Jäätmemaja ja mahutite paigutamisel järgida JHE § 16: Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ning

teisaldus- ja juurdesõiduteele. Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et

seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. Süvakogumismahuti

tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 meetri kauguselt. Jäätmeveoki

peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid, tara, õhukaablit, puuvõra

või muid takistusi.

Valgusreostuse vältimiseks:

- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on

0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.

- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.

- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks

kõrge.

- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.

- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib

kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.

- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis

valgusteid.

- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga

lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.

- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab

valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

18

- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.

- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.

- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju,

tuleks kõnniteedel, teeäärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis

valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.

- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.

- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise

aega ja valguse tugevust.

4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas

- Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast;

- Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised;

- Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused;

- Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel Tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;

- Tööde teostamisel Sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM

määrusest Nr 73 (25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise

omaniku juhenditest ja nõuetest;

- Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumis taotleda uued

tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida

Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks;

- Ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI;

Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja

kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti

koostamisel;

- Tänavavalgustuse, liikluskorralduse jm postid ei või paikneda kõnnitee vabas liikumisruumis;

- Välisvalgustuse projekteerimisel tellida täiendavad tehnilised tingimused;

- Parkimiskorrustel paiknev põrandavesi tuleb suunata reoveekanalisatsiooni;

- AS Utilitas Tallinna Soojus: vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis

planeeritud torustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud

piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja -pikkused

- Üksikite objektide kaugenergia varustuse lahendamiseks on vaja taotleda Utilitase liitumise

tehnilised tingimused

- Planeeritavale ja rekonstrueeritavale torustikule on vaja seada Utilitase kasuks tähtajatu ja

tasuta isiklik kasutusõigus.

4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks

Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt.

Hoone tulepüsivusklass määrata vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ järgi. Kavandatud hoone tule levikut takistavate

meetmed määrata ehitusprojektis. Planeeritud hoone välise tuletõrje kustutusvee vajadus määrata

hoone projekteerimise staadiumis vastavalt nende tuletõkkesektsiooni pindaladele.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

19

Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada olemasolevate Laki tänava ja Tuuliku tee

tuletõrjehüdrantide baasil. Välikustutusvee vajadus on kuni 30 l/sek. Kinnistute sisene tulekustutusvesi

lahendada vajadusel mahutite baasil.

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud

päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7_Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded.

4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks

Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb hoone sissepääsud valgustada. Kuritegevuse

riskide vähendamiseks tuleb hoone ehitamisel kasutada vastupidavaid materjale. Näha ette atraktiivne

maastikukujundus ja arhitektuur, et suurendada peremehetunnet ja vähendada vandalismiaktide ohtu.

5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –

seisukohtadele

Kristiine linnaosa üldplaneering

Planeeringuala asub Tallinna Linnavolikogu 3. novembri 2016 a. otsusega nr 172 kehtestatud Kristiine

linnaosa üldplaneeringu kohasel ettevõtlus-tootmisala juhtotstarbega alal. Detailplaneeringut

koostatakse linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt.

.

Skeem 1 Väljavõte Kristiine linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanist.

B+T - ettevõtlus- tootmisalad

Alale võib kavandada põhiliselt tootmis-, laondus-, veondus- ja ärifunktsioonilisi ehitisi, samuti

ühiskondlikke hooneid (v.a. lasteasutusi). Uusi elamuid alale kavandad ei tohi. Kadaka-Laki ettevõtlus-

tootmisala lääneserval paikneval puhveralal peab uute ettevõtete rajamisel välistama naabruses

paiknevate elamute häirimise.

Laki tn 16 detailplaneering lähtub linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest.

Ala ei ole elamute ehitamiseks sobilik, samuti ei ole lubatud kavandada tootmisettevõtteid, mis võivad

avaldada mõju lähedal asuvale elamupiirkonnale või reostada põhjavett. Piirkonnale iseloomulik

PLANEERINGUALA

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

20

keskmine hoonestustihedus on 2,0 ärifunktsioonilistel kinnistutel. Hoonestustihedust ei ole reguleeritud

tootmisfunktsioonilistel kinnistutel.

Haljastatud pinna osatähtsus on üldjuhul 10%, soovitatavalt 15%. Haljastatud pinna arvestusse ei

arvestata katuse- ja garaažipealset jm maapinnaga ühendamata haljastust.

Samuti on lahenduse koostamisel arvesse võetud, et Laki tn 16 kinnistu piirneb perspektiivsete

kergliiklusteede koridoridega, kuhu on ette nähtud ka tänavahaljastuse vajadus.

Planeeritud ala arendatakse välja üldplaneeringu põhimõtteid arvestades.

Vastavus Tallinna Linnavalitsuse korralduses 28.05.2024 nr 525 „Laki tn 16 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu algatamine Kristiine linnosas“ määratud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele:

3.1 hoonestatavate kruntide hoonestustihedus kavandada keskmiselt kuni 2,0;

Detailplaneeringulahendust vastab seatud tingimusele. Kavandatud hoonestustihedus on 1,98.

3.2 hooned kavandada kõrgusega olemasolevast maapinnast kuni 40 m;

Esitatud tingimusega on arvestatud ja ette on nähtud kavandatud hoonete suurimaks lubatavaks

kõrguseks 40m olemasolevast maapinnast.

3.3 arvestades, et hoonetesse soovitakse kavandada suuremas osas ärifunktsiooni, näha ette hoonete

ümbruses avalik ruum ja haljastusega rekreatsiooni ala, parkimine kavandada valdavalt hoone mahtu;

Esitatud lähtetingimusega on arvestatud ja detailplaneeringu lahendus näeb ette olemasoleva hooneid

ümbritseva parkimisala vähendamise ja liigendamise haljastusega. Ligikaudu 85% kavandatud parkimisest

paikneb hoone mahus. Planeeritud alas paikneb urbanistlik linnapark.

3.4 arvestada Laki tänava eskiislahendusega (Roadplan OÜ), mille rekonstrueerimise ehitusprojekt on

koostamisel. Laki tänava rekonstrueerimisel Laki tn 16 kinnistuga piirnevale lõigule on kavandatud rajada

bussipeatused;

Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.

3.5 arvestada piirnevate tänavate (Kadaka tee ja Laki tänav) ristmiku rekonstrueerimisega: ristmik,

bussipeatused, jalgratta ja jalgteed, tänavahaljastus;

Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.

3.6 arvestada Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2012 korraldusega nr 795-k kehtestatud Tuuliku tee 2

kinnistu detailplaneeringuga, kus on ette nähtud Tuuliku teelt ühine juurdepääs kinnistutele Tuuliku tee 2

ja Laki tn 16. Tuuliku tee on rekonstrueeritud (kehtib ehitaja garantii);

Detailplaneeringu lahendus arvestab olemasoleva juurdepääsuga Tuuliku teelt.

3.7 Tuuliku teele näha ette jalgratta tee põhivõrk arvestades Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017

istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegiaga 2018-2028;

Esitatud lähtetingimust on arvestatud, Tuuliku tee transpordimaa kinnistul paikneb olemasolev tee, mille

lahendust detailplaneeringus ei ole ette nähtud muuta.

3.8 kergliiklusteed planeerida tänava maa-alale, millele näha ette avalik kasutus;

Planeeritud ala avalikud kergliiklusteed paiknevad avaliku kasutusega linnale kuuluvatel Tuuliku tee T1 ja

Laki tänav T2 kinnistutel. Teede avalik kasutus on tagatud

3.9 Laki tänavale ja Tuuliku teele näha ette tänavahaljastus;

Laki tänavale ja Tuuliku teele on tänavaruum projekteeritud koos tänavahaljastusega. Detailplaneeringu

lahendus arvestab projektlahendustega

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

21

3.10 tagada kruntidel teenindavate veokite liikluseks manööverdusruum;

Planeeringus on seatud tingimus ehitusprojekti koostamiseks, p. 4.2.

3.11 parkimise kavandamisel lähtuda detailplaneeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest.

Hoone mahus parkimiskorruste (1‒2, sh maa-alused korrused) rajamisel ei ole tegemist parkimismajaga;

Detailplaneeringut koostatakse kehtivatele nõuetele tuginedes. Suur osa parkimiskohtasid on

kavandatud hoonete mahtus parkimiskorrustel (maapealsed parkimiskorrused).

3.12 teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised kavandada vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016

„Linnatänavad“ nõuetele;

Planeeringulahendus on koostatud võttes arvesse standardi nõudeid.

3.13 jalgrataste parkimislahendus ja parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11.

oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia

2018-2028 põhimõtetele;

Planeeringulahendus on ette näinud võimalikud jalgrataste parkimise kohad hoonete ümbruses.

Lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis.

3.14 tagada planeeritaval krundil maapinnaga ühendatud haljastatud pinna osakaal vähemalt 15%

kompaktse haljasalana;

Esitatud lähtetingimusega on arvestatud kogu Laki tn 16 kinnistut silmas pidades, tagatud on kompaktse

haljastuse osakaal planeeritud alal kokku 22% ulatuses. Positsioonide nr 1 ja 2 kompaktne haljasala

paikneb hoonete ees ja on ühendatud linnale kuuluva avaliku kasutusega ja planeeritud urbanistliku

pargialaga. Positsioon nr 3 haljasala paikneb planeeritud ala loodeosas.

3.15 parkimisalade liigendamisel kasutada kõrghaljastust. Liigendavad haljassaared kavandada pigem

suuremad ja vajadusel harvem (suuremad haljassaared on jätkusuutlikumad);

Planeeringu parkimise lahendus arvestab lähtetingimusega ja kavandatud on parkimise liigendamine

kõrghaljastusega. Parkimiskohtade materjal peab olema vett läbilaskev, mis vähendab samuti soojasaarte

tekkimise võimalusi ja parandab sademevee imendumist kohapeal.

3.16 esitada planeeringuala rohefaktori arvutus;

Koostatud on rohefaktori arvutus. Lisaks pos nr 1-3 kruntidele on arvutuses arvestatud urbanistliku

pargiala (ala suurus 3100m2).

3.17 teostada planeeringualal ja selle piirist 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse

nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele inventeerimise

tulemused koos puude võrade ulatusega koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada hinnangu

teostaja poolt allkirjastatud dendroloogilise inventeerimise tervikmaterjalid;

Planeeringu koostamisel on teostatud inventeerimine, vt Lisa 3.1

3.18 tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse

säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega

teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida;

Planeeringu lahendusest lähtuvalt on vajalik likvideerida kuni 3 II väärtusklassi puud. Asendusistutus

teostatakse lähialal.

3.19 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle

likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021

määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt

planeeringualale;

Esitatud lähtetingimusega on arvestatud.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

22

3.20 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud

„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Sademe- ja drenaažvee käitlemine lahendada võimalikult suures ulatuses

planeeringuala piires vältides sademevee valgumist naaberkinnistutele ja tänavamaale;

Võimalus on osaliselt sademevete suunamine ja kohapeal haljasalal imendamine. Ühisvõrku on võimalik

suunata üksnes liigveed vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.

3.21 küttevarustuse planeerimisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusest nr 9 „Tallinna

kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte

üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“. Määruse kohaselt asub planeeringuala

Tallinna kaugkütte piirkonnas;

Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.

3.22 määrata olmejäätmete võimalikud kogumiskohad krundi põhiselt arvestades planeeritava

hoonestuse kasutusotstarvet ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna

jäätmehoolduseeskiri“ nõudeid. Asukohad tähistada põhijoonisel

Planeeringus on pos nr 3 krundile kavandatud kogu ala ühine sorteeritud jäätmete süvakogumismahutid.

3.23 teha müra modelleerimine päevasel ja öisel ajavahemikul koos mürakaartide ning müra tasemetega

hoone fassaadidel. Müra modelleerimisel tuleb eraldi välja tuua olemasolev olukord, kuidas muutub

müraolukord olemasolevatel tänavatel. Müra hindamisel lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002

määrusest nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid". Vajadusel esitada müraleevendusmeetmed, millest hoone

projekteerimisel juhinduda. Lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest";

Planeeritud alale ei näha ette elamute ega ühiskasutusega hoonete planeerimist, seega ei ole võimalik

viidatud määruse alusel uuringut koostada.

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Määrus 71 ei kohaldu alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning

töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. See tähendab, et piiratud

ligipääsuga alal, kus pole elanikke, mürataset ei hinnata. Tootmise maa-alal norme ei ole.

Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks müra normtasemete kategooriate

määramine (PlanS § 75 lg 1 p 22).

Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu

maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

§ 57. Mürakategooriad

Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;

2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,

rohealad;

3) III kategooria – keskuse maa-alad;

4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;

5) V kategooria – tootmise maa-alad;

6) VI kategooria – liikluse maa-alad.

Viimasele kahele normtasemeid (m 71) ei ole kehtestatud.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

23

3.24 teha pinnase radoonitaseme mõõtmised vastavalt Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalile

„Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“, piirkonna pinnases võib esineda kõrge

radooni sisaldus. Määrata vajadusel hoone ehitamiseks radoonikaitse meetmed;

Kuna ala on hoonestatud, siis radooniuuringu koostamine on võimalik peale amortiseerunud hoonete

lammutamist. Detailplaneeringus on seatud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja rakendada vajalikke

radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Keskkonnaamet on 23.11.2022 oma kirjaga nr 11-

6/22/22062-2 andnud juhised radooniriski käsitlusest detailplaneeringutes ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruannetes ning projekteerimistingimuste seadmisel Tallinna linnas, vt. Lisade

kaust Lisa 10.

3.25 vastavat litsentsi omaval ettevõttel viia läbi planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang koos

reostusuuringuga. Juhul, kui need on varasemalt tehtud, lisada materjalid detailplaneeringule;

Reostusuuringu läbiviimise kohustus on vajadusel vajalik läbi viia kui hoonete lammutamisel ning pinnase

kaevamisel on täheldatav reostuse olemasolu. Hetkel, mil suur osa alast on hoonestatud ja kaetud

kõvakattelise alaga, ei ole see võimalik.

3.26 Määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:

3.26.1 esitada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus, mille koostamisse on kaasatud

diplomeeritud maastikuarhitekt;

3.26.2 näha ette parkimiskorrustel paikneva põrandavee suunamine reoveekanalisatsiooni;

3.26.3 näha ette ehitusseadustiku § 65¹ alusel elektriauto laadimistaristu.

Lähtetingimuse ettepaneku kohaselt on seatud nõuded ehitusprojekti koostamiseks.

Planeering on kooskõlas järgmiste üldisemate planeeringute, standardite, määruste ja seadustega:

Kristiine linnaosa üldplaneering

Detailplaneering on koostatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt. Vt, p 5.

Planeeringus on arvestatud:

Tallinna arengustrateegia 2035

- Detailplaneeringus kavandatakse terviklik linnaruum;

- Arhitektuurne kontseptsioon on pööranud suurt tähelepanu kvaliteetse avaliku ruumi

kujundamiseks;

- planeeritud ala piirneb ja loob ühendused ülelinnalise jalgrattateede võrgustikuga. Võimalik on

eelistada säästvaid liikumisviise;

- hooned on ühendatud kaugkütte võrku;

- elluviidav lahendus toetab 15-minuti linna arengut, olles teenusepakkujaks ja ettevõtluse

arendusalaks;

- ala on hästi varustatud ühistranspordivõrguga;

- ehitatavad hooned on ressursisäästlikud ja kliimakindlad.

Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

- Planeeritud parkimiskohtade mõõtmed on vastavuses standardi soovitustele. Kavandatud

parkimiskohtade laius on 2,6 - 2,7 m ja pikkus 5 m.

Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia

2018-2028

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

24

- Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2028, vt.

seletuskirja ptk. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted.

Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusele nr 84 “Tallinna parkimiskohtade arvu normid”

- Normatiivsete parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt “Tallinna parkimiskohtade arvu

normid” normatiivile, vt. seletuskirja ptk. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise

põhimõtted. Planeeritud kruntidele on kavandatud normatiivsed parkimise kohad.

Tallinna jäätmehoolduseeskiri

- Jäätmekonteinerite orienteeruvad asukohad on määratud ptk. 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja

heakorra tagamise põhimõtted. Kavandatud on paigutada sorteeritud jäätmete kogumiseks

süvakogumismahutid. Nõuded jäätmete sorteerimiseks on seatud seletuskirja ptk. 4.2 Muud

nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.

Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“

- Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt määrusele . Hoonestusala on määratud

naaberkinnistul asuvatest hoonetest vähemalt 8 m kaugusele, vt. seletuskirja ptk. 4.2 Muud

nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ja põhijoonis.

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegiale

aastani 2030”.

- Koormuse vähendamiseks ühistorustikele on määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks,

Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks, vt. ptk. 4.2.

Eesti standardile EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1:

Linnaplaneerimine.

- Kavandatud hoonete ja ümbritseva linnakeskkonnaga ühendatud liikumisteed lisavad alale

elavust ja kontrolli avaliku ruumi üle. Atraktiivne maastikudisain suurendavad heaolutunnet,

luues mulje tugevast järelevalvest, vähendades seega kuriteohirmu. Peamisteks meetmeteks on

hoone sissepääsude valgustamine ning atraktiivse maatikukujunduse ja arhitektuuri rajamine.

Nõuded turvalisuse tagamiseks on toodud ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja

ehitamiseks.

Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga

liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja

arenduskohustus”.

- Planeeringuala jääb määruse lisa 2 kohasesse kaugkütte piirkonda. Soojusvarustus on

lahendatud kaugkütte baasil, vt. seletuskirja ptk. 3.8 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted.

Planeering on kooskõlas järgmiste uuringutega:

Haljastuse inventuur

Detailplaneeringus on arvestatud puittaimede haljastuslikus hinnangus esitatud ettepanekuid, vt.

seletuskirja ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Inventeerimise aruanne,

Lisa nr 3.1

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

25

Mürauuring

Planeeritud alale ei näha ette elamute ega ühiskasutusega hoonete planeerimist, seega ei ole võimalik

“Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” määruse alusel uuringut koostada.

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Määrus 71 ei kohaldu alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning

töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. See tähendab, et piiratud

ligipääsuga alal, kus pole elanikke, mürataset ei hinnata. Tootmise maa-alal norme ei ole.

Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks müra normtasemete kategooriate

määramine (PlanS § 75 lg 1 p 22).

Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu

maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

§ 57. Mürakategooriad

Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;

2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,

rohealad;

3) III kategooria – keskuse maa-alad;

4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;

5) V kategooria – tootmise maa-alad;

6) VI kategooria – liikluse maa-alad.

Viimasele kahele normtasemeid (m 71) ei ole kehtestatud.

Väljavõte: X-GIS 2.0 [myrakaart]

Liiklusmüra tase ei ületa mürakaardil ka III kategooria – keskuse maa-alad, päevast piirtaset 65 dB,

müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud isegi 70 dB. Kuna tegemist on äri- ja tootmishoonetega,

viibitakse seal päevasel ajal.

Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

26

II Joonised

Joonis nr 1 Asukohaskeem

Joonis nr 2 Põhijoonis

Joonis nr 3 Tehnovõrkude koondplaan

Joonis nr 4 TT skeem