Kirjaliku menetluse teade

Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3713 / [email protected]

Vandeadvokaat Jaana Nõgisto Meie 03.03.2026 nr 12.2-10/35

AS-i HANSABUSS esindaja (vaidlustaja)

e-post: [email protected]

Pr Madina Talu

Riigi Tugiteenuste Keskuse esindaja (hankija)

e-post: [email protected]

[email protected]

Vandeadvokaat Diana Minumets

Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid esindaja (kolmas isik)

e-post: [email protected]

Kirjaliku menetluse teade

Teatame, et Riigihangete vaidlustuskomisjon vaatab riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195

lg 2 ja § 196 lg 1 alusel Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Avalik bussiliinivedu Viljandi

maakonnas 2027-2035“ (viitenumber 299969) AS-i HANSABUSS esitatud vaidlustuse läbi

kirjalikus menetluses (hankija ja kolmanda isiku vastused lisatud. Kolmandale isikule

edastatakse hankija vastuse ärisaladuseta versioon).

Vaidlustust vaatab läbi vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik.

RHS § 196 lg 3 alusel teatab vaidlustuskomisjon, et otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg on

23.03.2026. Otsus edastatakse menetlusosaliste e-posti aadressidele.

Lähtudes RHS § 196 lg-st 3 on menetlusosalistel võimalik esitada vaidlustuskomisjonile

täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 06.03.2026. Selleks

tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 11.03.2026.

Palume kõik menetlusdokumendid saata samaaegselt ka teistele menetlusosalistele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik

Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige

Lisa: hankija ja kolmanda isiku vastused

Mari-Ann Sinimaa, 611 3713, [email protected]

1

Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected]

2. märts 2026

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

VAIDLUSTUSE OSAS

KOLMAS ISIK: Aktsiaselts Atko Bussiliinid

registrikood: 10926425 ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets

Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn e-post: [email protected]

HANKIJA: Riigi Tugiteenuste Keskus

registrikood: 70007340 VASTUTAV ISIK: Sandra Palu

e-post: [email protected]; [email protected]. VAIDLUSTAJA: AS HANSABUSS

registrikood: 10230847 e-post: [email protected]

RIIGIHANGE: Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2027-2035, riigihanke

viitenr 299969 KOLMANDA ISIKU TAOTLUSED:

1. Jätta AS HANSABUSS (registrikood: 10230847) vaidlustus riigihankes viitenr 299969 rahuldamata;

2. Jätta menetluskulud AS HANSABUSS kanda ning mõista viimaselt Aktsiaselts Atko Bussiliinid kasuks välja lepingulise esindaja kulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale.

I ASJAOLUD

1. Aktsiaselts Atko Bussiliinid (edaspidi: kolmas isik) osaleb Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi: hankija) poolt läbiviidavas riigihankes viitenr 299969 „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2027-2035“ (edaspidi: Riigihange).

2. 10.02.2026 tegi hankija otsuse, millega tunnistas Riigihankes edukaks AS HANSABUSS (edaspidi: vaidlustaja) pakkumuse.

3. 13.02.2026 tegi hankija otsuse jätta vaidlustaja kvalifitseerimata, sest tema tehniline ja kutsealane pädevus ei vastanud hanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. Seetõttu tunnistas hankija 13.02.2026 otsusega edukaks kolmanda isiku pakkumuse kui paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse. Samuti tegi hankija 13.02.2026 otsused kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise kohta.

4. 23.02.2026 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palub tunnistada kehtetuks hankija 13.02.2026 otsused vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise ning

2

kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ning kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise kohta.

5. 25.02.2026 kirjaga teavitas vaidlustuskomisjon kolmandat isikut vaidlustuse esitamisest ning võimalusest esitada vaidlustuse osas seisukoht hiljemalt 02.03.2026. Seega on käesolev menetlusdokument tähtaegne.

6. Kolmas isik esitab enda seisukoha vaidlustuse osas. Kolmas isik leiab, et hankija otsus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on põhjendatud ja õiguspärane, mistõttu puudub vaidlustuse rahuldamiseks alus.

7. Kolmas isik põhjendab enda seisukohta vaidlustatud otsuste õiguspärasuse osas ptk-s II. Menetluslikke küsimusi käsitleb kolmas isik dokumendi ptk-s III.

II KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT VAIDLUSTUSE OSAS

Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine on põhjendatud

8. Hankija on edastanud kolmandale isikule vaidlustatud otsuse põhjenduste ilma ärisaladuseta versiooni (otsuse lisa 1), millest nähtuvalt on vaidlustaja jäetud kvalifitseerimata põhjusel, et vaidlustaja poolt hankepassis esitatud andmete kohaselt ei vasta vaidlustaja RHAD C: „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ p-s 1 sätestatud järgmisele kvalifitseerimise tingimusele (edaspidi: Referentslepingu tingimus):

„Pakkuja peab olema täitnud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt ühe teenuse osutamise lepingu sõitjate liiniveo valdkonnas (ühistranspordiseaduse § 4 tähenduses), mille liiniläbisõit kokku referentsperioodil on olnud vähemalt 9 000 000 kilomeetrit.“

9. Viidatud RHAD tingimuse kohaselt pidid pakkujad esitama Referentslepingu tingimusele vastavust tõendava lepingu andmed hankepassis. Otsuse lisas 1 esitatud põhjenduste kohaselt on vaidlustaja esitanud hankepassis Referentslepingu tingimusele vastavuse tõendamiseks kahe riigihanke tulemusena sõlmitud veolepingu andmed, millest aga kummagi lepingu alusel teostatud liiniläbisõit ei küündi tingimuses nõutud 9 000 000 kilomeetrini. Põhjendustest nähtub, et hankija on pöördunud mõlema vaidlustaja hankepassis esitatud hankelepingu teiseks osapooleks oleva tellija poole ning on vastavate tellijate vastuste alusel kindlaks teinud, et kumbki vaidlustaja poolt hankepassis esitatud lepingu puhul pole täidetud Referentslepingu tingimuses nõutud minimaalse mahu nõue.

10. Seega on vaidlustaja ise esitanud hankijale enda kvalifikatsiooni tõendamiseks andmed, mis kinnitavad vaidlustaja mittevastavust Referentslepingu tingimusele. Kuna hankepassis esitatud referentslepingute näol on tegemist vaidlustaja poolt enda kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmetega, on hankija põhjendatult ning ainuõigesti jätnud vaidlustaja RHS § 104 lg 8 alusel kvalifitseerimata.

Referentslepingute andmete asendamine uutega tähendaks dokumentide sisulist muutmist, mis lubatud pole

11. Põhjendamatu on vaidlustaja etteheide, justkui oleks hankepassis esitatud andmete näol tegemist kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vormilise puudusega, mida saanuks RHS § 46 lg 4 või § 104 lg 7 alusel selgituste küsimisega parandada. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsus ei muutu õigusvastaseks põhjusel, et vaidlustajal on tegelikult olemas ka leping, mis täidab Referentslepingu tingimuse sisuks olevad nõuded. Vaidlustaja poolt viidatud kohtupraktika ega õiguskirjanduse seisukohad vaidlustaja seisukohta ei toeta, kuna hankepassis esitatud referentslepingute andmete asendamine uute andmetega tähendaks üheselt kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide sisulist muutmist - kvalifikatsiooni mitte- tõendavate lepingute andmed asendataks kvalifikatsiooni tõendava lepingu andmetega - ning sellega põhjendamatu eelise andmist vaidlustajale.

3

12. Väär on vaidlustaja arvamus, justkui tuleneks Corpore vs Töötukassa1 lahendis esitatud Riigikohtu seisukohadest see, et RHS § 104 lg 7 tulenev kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide selgitamise on ruum võrreldes RHS § 46 lg 4 sätestatud pakkumuse selgitamise ruumiga laiem.

13. Esiteks, Riigikohus on hiljutises lahendis selgelt märkinud, et RHS § 104 lg 7 ja RHS § 46 lg 4 näol on tegemist sisult samaväärsete õigustega, mille lubatavuse piirid määrab pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte.2 Seega kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide täiendamine või muutmine RHS § 104 lg 7 sätestatud kontrolli raames ei ole kuidagi rohkem lubatud kui RHS § 46 lg 4 sätestatud üldalusel toimuv dokumentide selgitamine.

14. Teiseks, ei ole kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide leebemat käsitlust puudutav hüpotees Euroopa Kohtu praktikas kinnitust leidnud. Vastupidi, Euroopa Kohus on hilisemas praktikas rõhutanud, et hankija õiguse – lubada edukal pakkujal oma esialgset pakkumust hiljem täiendada või selgitada – ulatus sõltub direktiivi 2014/24 art 56 lg 3 sätete ning eelkõige selles viidatud võrdse kohtlemise põhimõtte nõuete järgmisest, ning mitte sellest, mida selgitused puudutavad.3 Seega selgituste küsimise ning nende arvesse võtmise lubatavus sõltu andmete iseloomust, vaid sellest, millist tähtsust puuduolevad või valed andmed omavad ning millist mõju omaks nende arvesse võtmine ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttele.

15. Kolmandaks, kinnitavad Corpore vs Töötukassa lahendis Riigikohtu poolt esitatud juhised vastupidi seda, et hankija ei tohtinud vaidlustajalt Riigihankes selgitusi küsida ega andmete muutmist lubada. Nimelt Riigikohus selgitas viidatud lahendi p-s 23, et kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete parandamine ei ole lubatud juhul, kui esitatud andmete kohaselt pakkuja ei vasta kvalifitseerimise tingimusele: „RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele (RHS § 39 lg-s 3 sätestatud olukord), st puudus on sisuline, mitte vormiline. Näiteks juhul, kui hankija on seadnud kvalifitseerimise tingimuseks pakkuja viimaste aastate lepingute teatava mahu ja pakkuja esitab teadlikult andmed lepingute mahu kohta, kuid neist nähtuvalt jääb lepingute maht allapoole nõutavat määra, ei ole tegemist RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega.“ Praeguses Riigihankes on tegemist just Riigikohtu poolt näitena esitatud olukorraga, kuna mõlemad vaidlustaja poolt Referentslepingu tingimuse täitmiseks esitatud lepingud jäävad alla hankija poolt RHAD-s kehtestatud (liinikilomeetrite) mahtu.

16. Praeguse vaidluse seisukohalt ei ole asjakohane ka vaidlustaja viide Mitteldorf vs Töötukassa4 Riigikohtu lahendile, kuna viidatud kaasuses oli tegemist andmete ebaselguse olukorraga - pakkujal jäi kvalifikatsiooni kinnitava küsimuse osas raadiovaliku nupp „jah“ või „ei“ üldse tegemata -, ning selle ebaselguse sai selgituse küsimise kaudu hõlpsasti kõrvaldada. Praegu säärase olukorraga tegemist pole, kuna vaidlustaja soovib asendada pärast pakkumuste esitamise tähtaega Referentslepingu tingimust mitte-täitvate lepingute andmed sellise lepingu andmetega, mis tingimuse täidaks. Seega ei ole viidatud lahendis tegemist praegusega analoogse olukorraga.

17. Praegusega sarnase olukorraga oli hoopis tegemist Euroopa Kohtu lahendis Partner Apelski Dariusz, kus kohus luges pakkumuse sisuliseks muutmiseks pakkuja poolt pärast pakkumuste avamist hankijale esitatud teadet selle kohta, millises tähtsuse järjekorras tuleks tema poolt algselt kõigis kaheksas riigihanke osas esitatud pakkumust arvesse võtta, et kõigi kaheksa osa suhtes sätestatud kvalifitseerimise nõuete täitmata jätmine ei tooks kaasa kogu pakkumuse tagasilükkamist. Kohtu hinnangul ei olnud kirjeldatud ettepaneku näol tegemist kohtu varasema praktikaga lubatud ühekordse täpsustuse ega ilmsete tehniliste vigade parandusega, vaid sisulise muudatusega, mis sarnaneb pigem uue pakkumuse esitamisega.5 Ka viidatud kaasuses võinuks pakkuja teatud riigihanke osades kvalifitseeruda, kuid pakkuja ise seda pakkumusega esitatud tahteavalduses selliselt ei avaldanud.

1 RKHKo 3-3-1-24-13. 2 RKHKo 3-25-806, p 15. 3 EK C- C‑927/19: „Ecoservice Klaipėda“ UAB versus „Klaipėdos regiono atliekų tvarkymo centras“ UAB, p 94. 4 RKHKo 3-19-1501. 5 EK C-324/14, p-d 67–68.

4

Tähtsust ei oma asjaolu, kas tegelikkuses vaidlustajal nõutav leping on või mitte

18. Hankija otsuse õiguspärasust ei väära vähimalgi määral ka asjaolu, et vaidlustajal võib lisaks hankepassis esitatud referentslepingutele olla lepinguid, mis Referentslepingu tingimuse täidavad.

19. Senises vaidlustuskomisjoni- ja kohtute praktikas juurdunud seisukohtade järgi toimub pakkumuste ning ettevõtjate kvalitatiivse valiku kontroll ettevõtja enda poolt esitatud andmete alusel.6 Seepärast ei pea ega ka võrdse kohtlemise tagamiseks ei tohi hankija asuda ise aktiivselt otsima andmeid, mis pakkuja või pakkumuse nõuetele vastavust kinnitaksid.7 Nii luges ringkonnakohus lubamatuks pakkuja spetsialisti varasemat töökogemust puudutavate andmete asendamist uute RHAD tingimust täitvate andmetega, kuna see toonuks kaasa mittevastava pakkumuse muutumise nõuetele vastavaks.8 Kuigi ka selles kaasuses tõendas pakkuja ära tema spetsialistil nõutud kogemuse olemasolu, siis kohtu selgitusel kontrollib hankija pakkumuse vastavust talle hankemenetluse käigus esitatud dokumentide põhjal ning hankijal puudub kohustus aktiivselt otsida teavet selle kohta, kas on olemas andmeid, mis siiski pakkumuse nõuetele vastavust kinnitavad.9

20. Eeltoodud põhjusel ei tingi hankija oma-algatuslikku kvalifikatsiooni tõendavate andmete otsimist ka asjaolu, et vaidlustaja on hankepassis kinnitanud enda vastavust kõigile kvalifitseerimise tingimustele. Pakkuja üldine kinnitus nõuetele vastavuse kohta ei asenda riigihankes nõutud andmete esitamist ega muuda nõuetele mittevastavaid andmeid nõuetele vastavaks. RHS § 104 lg 7 alusel saab täpsustada ja selgitada saab vaid andmeid, mis on hankepassis esitatud.10

21. Samamoodi ei tulene hankijale kohustust otsida hankepassis esitatud referentslepingute sobimatuse korral andmeid sobivate lepingute kohta vaidlustaja viidatud RHS § 104 lg-st 11. Õiguskirjanduse ja vaidlustuskomisjoni ning kohtute praktika kohaselt ei ole viidatud sätte eesmärk see, et hankija asuks pakkuja hankepassis esitamata andmeid andmekogust otsima ning otsustama pakkuja asemel, milliste andmetega pakkuja kvalifikatsiooni tõendada.11 Hankija ei pea oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid.12 Näiteks olukorras, kus hankija oli sätestanud kvalifitseerimise tingimusena nõude hooldustöö tegemisele ja nõudis tingimusele vastavuse tõendamiseks tööde või lepingute andmete esitamist hankepassis, selgitas VAKO, et RHS § 104 lg 11 kohaldamise eeldus saaks olla vähemalt see, et pakkuja on mingi lepingu hankepassis nimetanud. Hankija ei saa asuda registriandmete kohta selgitusi küsima lepingute kohta, millele tuginemisele pole pakkuja hankepassis isegi viidanud.13 Seega, kui hankepassis puuduvad nõutud andmed, ei saa hankija eeldada või uurida, kas pakkujal siiski on midagi esitada.14

22. Seega ei olnud hankijal õigust ega veelgi vähem kohustust Riigihankes otsuste tegemisel Referentslepingu tingimuse kohta hiljem esitatud uue lepingu andmeid arvesse võtta.

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ning kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsuste õiguspärasus

23. Kuna hankija on põhjendatult jätnud vaidlustaja kvalifitseerimata, on õiguspärased ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ning kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsused.

6 TlnRKo 3-23-40, p-d 9-10; 3-25-2121 p 23, 27; TlnRgKo 3-19-631, p 15-16; VaKo 56-19/204376 p 13.2.; VAKO 23.12.2024, 235-24/285420, p 12.2, 7 Samas. 8 TlnRKo 3-23-40, p-d 9-10. 9 Samas. 10 VAKO 23.12.2024, 235-24/285420, p 12.2, TlnRKo 3-19-631, p 15. 11 Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. Koost: M.A. Simovart, M. Parind, E. Fels. Juura 2025, § 104 komm 51. VAKO 23.12.2024, 235-24/285420, p 12.3; 05.12.2024, 214-24/284814, p 7.4; 06.01.2025, 246-24/281156, p 10. 12 RKHKo 3-3-1-24-1, p 22. 13 VAKO 23.12.2024, 235-24/285420, p 12.3. 14 Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. Koost: M.A. Simovart, M. Parind, E. Fels. Juura 2025, § 104 komm 51.

5

III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

24. Menetluskulude jaotus. Kolmas isik palub jätta menetluskulud vaidlustaja kanda ning vaidlustuse rahuldamata jätmise korral mõista vaidlustajalt kolmanda isiku kasuks välja viimase lepingulise esindaja kulud vastavalt edaspidiselt esitatavale nimekirjale.

25. Lepinguline esindaja. Kolmanda isiku lepinguline esindaja kinnitab enda õigust kolmanda isiku esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusposti saata otse lepingulisele esindajale.

26. Kirjalik menetlus. Kolmas isik on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Diana Minumets

vandeadvokaat

Lp Taivo Kivistik

Riigihangete vaidlustuskomisjon

[email protected]

Teie: 25.02.2026

Meie: 02.03.2026

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus

registrikood 70007340

[email protected]

Esindaja1: Madina Talu

riigihangete talituse juhataja

tel +372 5918 5257

e-post: [email protected]; [email protected]

Teenuse tellija: Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus

registrikood 80426262

Vaidlustaja: AS HANSABUSS

registrikood: 10230847

Vaidlustaja esindaja: Jaana Nõgisto

vandeadvokaat

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto

e-post: [email protected]

Kolmas isik: Aktsiaselts Atko Bussiliinid

registrikood: 10926425

e-post: [email protected]

VASTUS VAIDLUSTUSELE

riigihankes „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2027-2035“ (viitenumber 299969,

tellija MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus)

Hankija taotlused:

1. Jätta vaidlustus RHS § 197 lõige 1 punkti 4 alusel rahuldamata ning jätta jõusse

hankija 13.02.2026 otsus, millega jäeti kvalifitseerimata pakkuja AS HANSABUSS.

1 Esindusõiguse aluseks on Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22

kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra punkt 4.6.1 (lisa 1).

2. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses.

3. Jätta RHS § 198 lõike 3 alusel kõik vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustustelt

tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda.

1. ASJAOLUD

1.1. Hankija viib läbi riigihanget „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2027-

2035“ (MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus)“ (viitenumber 299969). Riigihangete

vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 25.02.2026 teate 23.02.2026 esitatud

vaidlustusest riigihankes 299969. VAKO palus hankijal esitada kirjalik vastus riigihankes

esitatud vaidlustuse kohta hiljemalt 02.03.2026.

1.2. 10.02.2026 otsusega tunnistas hankija AS-i HANSABUSS pakkumuse edukaks. Eduka

pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel selgus aga pakkuja mittevastavus

kvalifitseerimistingimusele. Viimase tulemusel jäeti 13.02.2026 otsustega AS

HANSABUSS kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks paremuselt teine, Aktsiaseltsi Atko

Bussiliinid, pakkumus ning samal päeval tehti kvalifitseerimise otsus Aktsiaselts Atko

Bussiliinid kohta.

1.3. Kvalifitseerimise tingimus, millele AS HANSABUSS ei vastanud, on sõnastatud

järgmiselt: Pakkuja peab olema täitnud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul

vähemalt ühe teenuse osutamise lepingu sõitjate liiniveo valdkonnas

(ühistranspordiseaduse § 4 tähenduses), mille liiniläbisõit kokku referentsperioodil on

olnud vähemalt 9 000 000 kilomeetrit. /…/ Pakkuja esitab esialgse tõendina hankepassis

lepingu(te) andmed, et on riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt

ühe teenuse osutamise lepingu sõitjate liiniveo valdkonnas, mille liiniläbisõit kokku on

referentsperioodil olnud vähemalt 9 000 000 kilomeetrit. Pakkuja esitab täidetud

lepingu(d) koos andmetega lepingu(te) sõlmimise, mahu, täitmise kuupäeva ja teise

lepingupoole kohta (tellija nimi, e-posti aadress, telefon).

ÄRISALADUS ALGAB

1.4.

1.5.

ÄRISALADUS LÕPEB

1.6. Kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le kättesaadavad

riigihangete registrist (RHR).

2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

2.1. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud väidetega ning esitab alljärgnevalt oma

vastuväited.

2.2. Riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi pakkuja olema riigihanke algamisele eelneva

36 kuu jooksul täitnud vähemalt ühe avaliku liiniveo teenuse lepingu mahus vähemalt 9

miljonit liinikilomeetrit. Vaidlust ei ole selles, et AS-i HANSABUSS hankepassi lk-l 23

esitatud lepingute mahust kumbki ei täida eraldiseisvalt 9 miljoni liinikilomeetri nõuet.

2.3. RHS § 98 lg 5¹ kohaselt jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei vasta

kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 104 lg 8 kohaselt kontrollib hankija eduka pakkuja

kvalifikatsiooni sisuliselt ning võib nõuda täiendavaid dokumente või kontrollida

andmeid kolmandatelt isikutelt.

ÄRISALADUS ALGAB

2.4.

2.5.

2.6.

ÄRISALADUS LÕPEB

2.7. Eeltoodut toetab ka vaidluste praktika. Tartu Halduskohtu 11.09.2025 otsuses kohtuasjas

3-25-2492 p-s 28 nõustus kohus hankijaga, et isegi juhul, kui hankija küsib pakkujalt

selgitusi ning pakkuja esitab sellele vastuseks uusi dokumente, ei tähenda see, et hankijal

lasuks selgituste küsimise fakti kaudu kohustus pakkuja suhtes positiivne otsus teha.

Samas punktis viidatakse vaidlustatud VAKO otsuse p-le 8.2.3, milles komisjon on

selgitanud, et RHAD-is nõutud, kuid pakkumuste esitamise tähtajaks esitamata tõendite

esmakordne esitamine vastuseks hankija selgitustaotlusele, sh nendega hilisem

arvestamine, ei ole lubatav isegi mitte juhul, kui hankija selliseid tõendeid vaidlustajalt

ise küsis, jättes vaidlustajale ebaõige mulje, et dokumentide tagantjärele esitamine

kvalifikatsiooni tõendamiseks on kooskõlas RHS § 46 lg-ga 4 ja § 98 lg-ga 4. Pakkujaid

saab kvalifikatsiooni kontrollimisel kohelda võrdselt vaid juhul, kui hankija kontrollib

kõikide pakkujate kvalifikatsiooni vastavust tingimusele tõendite alusel, mis tuli

pakkujatel esitada vastavalt RHAD-ile oma kvalifikatsiooni tõendamiseks, kõik pakkujad

olid võrdselt kohustatud sellised tõendid hankijale esitama ja võrdse kohtlemise

põhimõtet rikuks ainuüksi see, kui mõnele pakkujale võiks jääda masinate ja seadmete

kasutusõiguse hankimiseks teistega võrreldes rohkem aega.

2.8. Vaidlustaja viited Euroopa Kohtu otsusele asjas C-599/10 ning Riigikohtu lahendile 3-3-

1-24-13 ei ole asjakohased olukorras, kus puudus ei seisne vormilises ebaselguses ega

näitajas, mis on üks ja ainus nagu näiteks netokäive. Pakkujal võib olla mitmeid

lepinguid, mida ta saaks kasutada referentslepinguna, kuid valiku nende hulgast saab teha

siiski üksnes pakkuja ise. Hankijal puudub õigus ja kohustus otsida ja otsustada milliseid

lepinguid pakkuja referentsina arvesse võtta.

2.9. Hankemenetluse läbiviimisel on hankija seotud pakkuja tähtaegselt esitatud autonoomse

tahteavaldusega, mille tõlgendamisel on hankija seotud mh võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetest võrsuvate teiste pakkujate õigustega. See tähendab, et ka

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate andmete sisu ja koosseisu määramise õigus on

ainult pakkujal ning hankija saab RHS § 46 lg 4 ja § 104 lg 7 alusel küsida ning otsuse

tegemisel arvesse võtta täpsustusi, selgitusi ja täiendusi selliste andmete kohta, mis on

faktiliselt esitatud. Sõltumata sellest, kas hankijal on tegelik kahtlus pakkujal nõutud

kogemuse olemasolus või mitte, peab hankija konkreetses hankemenetluses otsuse

tegemisel lähtuma hankepassis väljendatud pakkuja tahteavalduse piiridest (Tallinna

Ringkonnakohus 3-25-2121 p 23, 27).

2.10. Arvestades eeltoodut, käitus hankija õiguspäraselt, kui tegi AS HANSABUSS

kvalifitseerimise otsuse tema hankepassi lk-l 23 esitatud veolepingute alusel.

2.11. RHS § 98 lg 5¹ kohaselt jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei vasta

kvalifitseerimise tingimustele.

2.12. Hankija kontrollis pakkumuses esitatud andmeid sisuliselt. Kuivõrd kvalifikatsiooni

tõendavad andmed olid üheselt mõistetavad ning neis esinevat mittevastavust ei olnud

võimalik selgitusega kõrvaldada, puudus hankijal vajadus pakkujalt kvalifikatsiooni osas

selgitusi küsida. Hankija leidis õiguspäraselt, et AS HANSABUSS ei tõendanud nõutud

mahus lepingu täitmist.

2.13. RHS § 98 lg 4 ja lg 5¹ kohaselt ei ole hankijal kaalutlusruumi jätta mittevastav pakkuja

kvalifitseerimata jätmata. Kui nõue ei ole täidetud, tuleb pakkuja kvalifitseerimata jätta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madina Talu

Riigihangete talituse juhataja