| Dokumendiregister | Kaitsevägi |
| Viit | 4.1-3.2/26/3 |
| Registreeritud | 03.03.2026 |
| Sünkroonitud | 04.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kaitseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
MÄRKUSED:
3. Joonisel on kasutatud Ehitisregistri andmeid, Maa-ameti Geoportaali ruumiandmeid, Tallinna ruumiandmeid;
4. Teede, haljastuse ja parkimise lahendused on põhimõttelised ja täpsustatakse edasisel projekteerimisel.
5. Parkimiskohtade arv täpsustatakse ehitusprojekti koostamise ajal lähtuvalt ehitusprojekti ajal kehtivatest normatiividest;
6. Arhitektuurse kontseptsiooni koostas KOKO arhitektid OÜ; 7. Laadimisala paikneb hoonemahus. 8. Detailplaneering näeb ette ka võimaluse kavandatud ehitusõiguse realiseerimiseks
kavandatud krunte liites. Kruntide liitmise korral peavad Laki tn 16 kinnistu ehitusõigus ja kasutamistingimused vastama kruntide pos nr 1-3 ehitusõiguse tabelisse antud summaarsetele näitajatele.
9. 10. Parkimise lahenduse koostamisel võetakse aluseks detailplaneeringu koostamise
ajal kehtiv parkimise norm
Detailplaneeringu näitajad täpsustuvad detailplaneeringu koostamisel.
1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia Partner OÜ, 07.08.2024, töö nr 1828-24. Alusplaan on koostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis;
2. Haljastuse inventuuri koostas Lemma OÜ 27.08.2024, töö nr 270824-1;
SUITSUVABA ALA
1586
3760
KADAKA TEE
945a
948
943c
94 3c
SU ITS
UV AB
A AL
A
1586
37 60
945a
948
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
Leonhard W eiss Energy AS
Töö:Veskim etsa AJ ja Ekskavaatori AJ vaheline 35 kV m
aakaabelliin, Tallinn
Leonhard W eiss Energy AS
Töö:Veskim etsa AJ ja Ekskavaatori AJ vaheline
35 kV m aakaabelliin, Tallinn
Leonhard W eiss Energy AS
Töö:Veskim etsa AJ ja Ekskavaatori AJ
vaheline 35 kV m aakaabelliin, Tallinn
Le o n h ard
W e iss E
n e rgy A
S T ö ö :V
e skim
e tsa A
J ja E kskavaato
ri A J
vah e lin
e 35 kV
m aakaab
e lliin
, T allin
n
Le on
ha rd
W eis
s E ne
rg y A
S
Töö :V
es kim
et sa
A J j
a E ks
ka va
at or
i A J
va he
lin e 3
5 k V m
aa ka
ab ell
iin , T
all inn
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
PA5
PA6
PA7
PA8
3+00
4+00
4+92
2+25
2+50
2+75
3+25
3+50
3+75
4+25
4+50
4+55.71 R 55.00m
4+85.09
R 55.00m
4+92.47
PA9
Olemasolev teeületuskoht
likvideerida
Äärekivi langetamine
h=0cm
Kristiine linnaosa
Mustamäe linnaosa
Kristiine linnaosa
Mustamäe linnaosa
Kristiine linnaosa Mustamäe linnaosa
M S PK 2+01 Värvi tn
M S PK 3+46
M S PK 3+55
M S PK 3+85
M S P
K 4 +4
7
R3m
R0.5m
Tö öm
ah tu
de p
iir .
Tö ö
nr T
-1 6-
36
Tööm ahtude piir.
Töö nr T-16-36
1+75v
2+00v
2+02.78
R 120.00m
2+25v
2+35.18
R -151.50m
2+50v
2+75v
2+77.67 R -151.50m
3+00v
3+25v
3+50v
3+66.29 R 80.00m
3+75v
4+00v
4+06.16
R 80.00m
4+25v
4+23.06
R -90.00m
4+48.22 R -90.00m
4+50v
4+53.55 R -15.00m
4+75v
4+95.67
R -20.00m
5+00v
5+11.24 R -20.00m
5+23v
C
C
D
D
E
E
F F
Olol. ootekoja
ümbertõstmine
uude asukohta
4+75
4+67.71
R -15.00m
4+70.31
R 48.00m
4+83.31
R 48.00m
4+87.55
R -30.00m 4+91.20
R -30.00m
1+50p
1+75p
2+00p
2+25p
2+50p
2+64p
2+48.66
R -30.00m
2+55.18 R -30.00m
2+43.21
R 60.00m
2+29.43 R 60.00m
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
4
1.75
4.25 2
4.83
2
7.5
R 7
R 7
R 12
R 8
7
R 10
R 3
R 5
R 5
R 5
7
3
3
3
4 1.75
7
R 12
R 8
R 2.5
R 23
7
3
3
3
1.2
4
3 3.71
R 0.75
R14
R 89.9
R 89
.9 R
50 .5
R 73. 5
R 11.5 R 73.5
R 1
2
R 5.5
R 7
5.6
R 15
R 2 R 3.7
5
1
5. 5
7
7
7
1 1
11
1 1
1.7 5
4
4.25
2
7
2.5
7
2.5 R
2.5R
2.5
R 3.5
R 3.5
543
1+92
688a 2+00
688b
544
543
435 (0-gr)
2+02
688b
544
543
435 (0-gr)
688b 3+55
688a 3+47
688a 3+53
544
543
43 5
(0 -g
r)
3+45
688b
688a
3+78
3+77
688b
544
543
43 5
(0 -g
r)
3+85
688a
543
544
688b 3+86
(0-gr) 435
68 8b
2+ 92
2+ 92
68 8a
688b 2+77
2+77
688a
543
54 4
435(0-gr)
2+ 87
44 5 (0-
gr)
54 3
544 (0- gr)
2+83
(0-gr)
43 2
442
54 4
543
435(0-gr)
4+ 71
544
43 5
(0 -g
r)
4+65
543
(0-gr)
43 2
(0 -g
r)
435
543
544
4+71
4+ 60
54 3
4+ 67544
43 5
(0 -g
r) 4+
83
435 (0-gr)
4+95
435 (0-gr)
(0-gr) 445
4+99
54 1a
* O
lo l.
L M
üm be
rt õs
tm in
e uu
el e
LM po
st ile
4+ 90
221
687
221
536bv 4+28
531v
43 5
(0 -g
r)
445 (0-gr)
3+ 38
421
4+82 4+79
687
421
4+58
38 2
392
4+ 20
722*
AUTO EKSPERT
AUTOEKSPERT
72 2*
3+59
557
557
557
557
543
557
557
557
557
557
557
557
543 221 3+47
3+79 221
ALA 30
ALA 30
TUULIKU tee 2x644
Lilleküla
Kadaka
642
642
KADAKA tee2x644
6
11K
5K
4K
5K
3K
P6
P6
P6
P6
P6
P6
P6
P6
P6
P6
P6
P6
DP019170
DP029660
P029660 DP 03
26 10
DP006200
2
1
LA KI
TÄ NA
V
TUULIKU TEE
KADAKA TEE
Tuuliku tee 2 78407:701:0467
ärimaa 50% tootmismaa 50%
Tuuliku tee T1 78401:101:0631
transpordimaa 100%
Kadaka tee 5a // Kadaka tee T2 78405:502:0145
transpordimaa 100%
Kadaka tee 3b // Kadaka tee T1 78405:502:0146
transpordimaa 100%Kadaka tee 7 // Laki tn 20 78405:502:0074
ärimaa 50% tootmismaa 50%
Kadaka tee 38 78401: 101: 0599
ärimaa 25% tootmismaa 75%
Kadaka tee 36// Laki tn 9 78401: 101: 0598 tootmismaa 70%
ärimaa 30%
Laki tn 9a 78407: 701: 1680 tootmismaa 100%
78407: 701: 8641 ärimaa 50%
tootmismaa 50%
78401: 101: 0743 tootmismaa 80%
ärimaa 20%
Laki tänav T2 78407: 701: 3422
transpordimaa 100%
Laki tn 14 78407: 701: 1012 tootmismaa 100%
Tuuliku tee 4g 78401: 101: 4720 tootmismaa 100%
Laki tn 16 78407: 701: 1200 ärimaa 50% tootmismaa 50%
5K
1K
2K
2K
TÄ PS
EM JU
UR DE
PÄ ÄS
UL AH
EN DU
S
LA HE
ND AT
AK SE
DE TA
ILP LA
NE ER
ING U J
ÄR GMISE
S
ET AP
IS
7 5
7
11K
3K
3K 2K
2K 2K
2K
4K
4K
LAADIMISALA ON HOONEMAHUS
5
2, 7
2
3
5
2,7
2,7 3,7
URBANISTLIKU LINNAPARGI
KAVANDAMINE
6, 4
KadakaMustamäe
Lilleküla
Kristiine
P6
P6
2, 7
P6
P6
P3
P6 P6
P6
2, 7
P3
P4
5
3
2
5
7
12
39
10
25
15
29
42
Kadaka tee 42a 78405: 502: 0287 ärimaa 100%
Ä 90% The 10%
2 40m 11086 m2 311
19237 m2
P572
Ä 100%
3 40m 2571 m2 211
7061 m2
P244
11K
1-Ma
2-Ma
3-Ma
4-Ou
5-Ou 6-Ou
7-MaM8-Re 9-Tm
10-Ku
11-Ku
12-Ku 13-KuH
14-KuH
15-Ku
16-MaM 35-Ku
33-Ku
18-Hk
19-Ku 17-Va20-Ku
21-Hk 22-Va
23-Va 24-Va
25-Va 26-Va27-Va
28-Va
30-Hk
31-Hk
29-Hk32-Va 34-Ku
36-Va 37-Va
38-Va 39-Hk
40-Va
41-MaM
42-Ja
Ä 100%
1 40m 1836 m2 211
4416 m2
P24
P4
77
7
7
3
Üh 100%
1 8m
990 m2 2/4 2
5374 m2
7
plan. ala piir
kehtestatud naaberplaneeringu planeeringuala piir
olemasolev katastriüksuse piir
plan. krundi piir
plan. positsiooni number
plan. maapealne ja maa-alune hoonestusala
naaberplaneeringus plan. hoonestusala
olemasolev hoone ja korruselisus
plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht
plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
naaberplaneeringus plan. hoone asukoht ja korruselisus
olemasolev autoliikluse ala plan. autoliikluse ala
plan. parkimiskoht ja kohtade arv
plan. jalakäijate ala
olemasolev/plan. tehnovõrgu servituutala
plan. kohtvalgustatud ülekäigurada
plan. jalgrataste parkimine konteinerhaljastusega
plan. haljastus (urbanistlik linnapark)
plan. kõrghaljastuse võimalik asukoht
plan. jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse
plan. sõidukite võimalik sissepääs parkimiskorrusele
plan. sõidukite juurdepääs krundile
olemasolev säiliv II väärtusklassi puu
olemasolev säiliv III väärtusklassi puu
olemasolev säiliv IV väärtusklassi puu
olemasoleva II väärtusklassi puu ümberistutamise vajadus
olemasolev likvideeritav II, III, IV ja V väärtusklassi puu
plan. prügikonteinerite võimalik asukoht
proj. sõidutee asfaltkate
proj. parkla ja sõidutee asfaltkate proj. jalgratta- ja jalgtee olemasolev kõnnitee taastatav asfaltkattega proj. terakoostisega segust kate
proj. muru
proj. lausistutusala
proj. kõrghaljastus
olemasolev II klassi puu või puude rühm
olemasolev III klassi puu või puude rühm
olemasolev IV klassi puu või puude rühm
proj. sõidutee
proj. jalgratta- ja jalgtee
proj. muru
proj. rohtsed niidutaimed
proj. kõrghaljastus
proj. põõsastik
proj. lineaarpargi ala
proj. murukivisillutis
1
P4
LEGEND
3K
4K
5K
11K
DP002450
Tuuliku tee lõigus Halla tn kuni Kadaka tee rekonstrueerimise põhiprojekt, projekti koostas Landverk OÜ 06.06.2017, töö nr T 16-36
Humala ja Laki tänava rekonstrueerimine, projekti koostas Roadplan OÜ 25.04.2023, töö nr 22019
5K
krundi pos nr
sihtotstarve
hoone kõrgus
hoone suurim korruselisus
ehitisealune pind maapealne/maa-alune hoonete arv krundil (põhihoone/abihoone)
krundi suurus parkimiskohtade arv
Huvitatud isik: Lucky Hammerhead OÜ
Projekti juht: Maarja Zingel
Planeerija: Maarja Zingel Marek Konsa
Projekt: LAKI TN KINNISTU 16 JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Joonis: PÕHIJOONIS Töö nr: 08/22 Mõõtkava: 1:500 Joonise nr: 2 Kuupäev: 16.10.2025
V Ä I K E - A M E E R I K A 2 0 , T A L L I N N 10129 T E L 6 6 1 5 6 4 5 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5 R U U M J A M A A S T I K O Ü
NÄITAJAD PLANEERITUD ALA KOHTA:
Planeeritud ala suurus - 6.47 ha
Planeeritud kruntide arv - 3
Kavandatud parkimiskohtade arv - 840
Kavandatud hoonestustihedus (pos 1,2 ja 3) - 1.98
KRUNTIDE POS NR 1-3 KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL
Pos nr Aadressi ettepanek
Krundi planeeritud suurus (m²)
Hoonete ehitisalune pind maapealne (m²)
Hoonete ehitisalune pind maa-alune (m²)
Hoonete suurim korruselisus
Hoonete suurim lubatud kõrgus (m) Hoonete
arv krundil
Hoonestus tihedus
Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaalu
% (KÜ liikide kaupa)*
Maapealne suletud brutopind (m²) Parkimiskohtade arv Täisehituse % Haljastuse
osakaal % maapealne maa-alune maapinnast absoluut-
kõrgus Äripind Parkimismaja Kokku normatiivne kavandatav hoones
kavandatatav väljas kokku
1 Laki tn 18A 4416 1836 1836 11 1 40.0 48.7 2 2.58 Ä 100% 11410 0 11410 153 0 24 24 42 29%
2 Laki tn 18 19237 11086 11086 11 1 40.0 48.7 3 1.85 Ä 90%, T10% 22727 12950 35677 476 480 92 572 58 14%
3 Laki tn 16 7061 2571 2571 11 1 40.0 48.7 2 1.96 Ä 100% 7011 6840 13851 185 232 12 244 36 36%
Kokku: 30714 15493 15493 1.98 41148 19790 60938 814 712 128 840 50 21%
*- Ä - ärimaa, T - tootmismaa
Pos nr Aadressi ettepanek
Krundi planeeritud suurus (m²)
Hoonete ehitisalune pind maapealne (m²)
Hoonete ehitisalune pind maa-alune (m²)
Hoonete suurim korruselisus
Hoonete suurim lubatud kõrgus (m) Hoonete
arv krundil
Hoonestus tihedus
Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaalu
% (KÜ liikide kaupa)*
Maapealne suletud brutopind (m²) Parkimiskohtade arv
Haljastus %
maapealne maa-alune maapinnast absoluut- kõrgus Äripind Parkimismaja Kokku normatiivne kavandatav
hoones kavandatatav
väljas kokku
1** Laki 16 30714 15493 15493 11 1 40.0 48.7 7 1.98 Ä95% T5% 41148 19790 60938 814 712 128 840 22
** Vaata märkus nr 6
KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL
PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS
pos. nr. ehitise otstarve parkimis-normatiiv* brutopind m²
normatiivne parkimiskohtade
vajadus
normatiivne parkimiskohtade arv
kokku
planeeritud parkimiskohti
1 ärihoone 1/75 11410 11410/75 153 24
2 ärihoone & parkimismaja 1/75 35677 35677/75 476 572
3 ärihoone & parkimismaja 1/75 13851 13851/75 185 244
KOKKU 814 840
* - vastavalt "Tallinna parkimisnormatiiv" (30.07.2025) kollane tsoon, argument "Ühistranspordi kättesaadavus 400m"
DP046580
Töö nr: 08/22
Huvitatud isik: Lucky Hammerhead OÜ
reg kood 16383368
Lauri Liiva
+372 502 2239
Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet
reg kood 75023823
Vabaduse väljak 7, Tallinn 15198
LAKI TN 16 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Detailplaneeringu koostaja:
R U U M J A M A A S T I K O Ü
Väike-Ameerika 19
10129 Tallinn
Reg. number: 11038715
Kontaktisik: Maarja Zingel
Tel: 52 242 92
ruumilise keskkonna planeerija
maastikuarhitekt
Arhitektuurne kontseptsioon: KOKO arhitektid OÜ
Raivo Kotov
Tallinn
2025
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
2
Sisukord
SISUKORD ............................................................................................................................................. 2
I SELETUSKIRI ........................................................................................................................................ 3
1. Koostamise alused ja lähtedokumendid ....................................................................................... 3
1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ....................................................................................... 3
2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus ........................................................................................ 3
2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus .................................................... 3
3. Planeeringus kavandatu kirjeldus ................................................................................................ 4
3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ............................................................................................ 4 3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ........................... 4 3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad............. 5 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted ............................................... 6 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ......................................................... 7 3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................................................... 10 3.7.1. Veevarustus ........................................................................................................................... 10 3.7.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................................. 11 3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž ........................................................................................ 11 3.7.4 Sidevarustus............................................................................................................................ 12 3.7.5 Soojusvarustus ........................................................................................................................ 12 3.7.6 Elektrivarustus ........................................................................................................................ 12 3.7.7 Tänavavalgustus ..................................................................................................................... 13 3.7.8 Hoonete jahutus ..................................................................................................................... 13 3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ................................................................................ 13 3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused ...................................................................................... 14 3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ............................. 14 3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus
avalikele huvidele ja väärtustele ........................................................................................ 14
4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ......................................................................... 15
4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................................. 15 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .................................................... 15 4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................ 16 4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.................................. 18 4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks ............................................................................................... 18 4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks ............................................................................ 19
5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele .............. 19
II JOONISED ........................................................................................................................................ 26
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
3
I Seletuskiri
1. Koostamise alused ja lähtedokumendid
1.1 Detailplaneeringu koostamise alused
- Planeerimisseadus
- Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrus nr 36 Tallinna linna töökorraldus
projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas
- Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2024 korraldus nr 525-k „Laki tn 16 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu algatamine Kristiine linnaosas“
- 13.01.2023 taotlus nr 046580detailplaneeringu koostamise algatamiseks
Detailplaneering on koostatud vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatud nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.
novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu
vormistamise juhend“.
2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus
Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2024 korraldusega nr 525-k „Laki tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
algatamine Krisitiine linnaosas“ määratud planeeritud ala suurus on 6,47 ha.
Planeeritud ala asub Tallinna Kristiine linnaosas Lilleküla asumis. Ala hõlmab Laki tn 16 kinnistut ning
osaliselt Laki tn T2 ja Tuuliku tn T1 ja Kadaka tee 5a//Kadaka tee T2 kinnistuid.
2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus
Eesmärk on:
- Kristiine linnaosa üldplaneeringu elluviimine;
- kruntide moodustamine;
- kruntide maakasutuse sihtotstarbe määramine;
- kruntide ehitusõiguse määramine;
- kaasajastada ettevõtlus- ja tootmispiirkonna hoonestust ja kasutust. Tagada erinevate
töökohtade ja ettevõtluse areng piirkonnas. Luua võimalused alal puhke- ja sportimisega
tegelemiseks;
- väärtuslikuma hoonestuse renoveerimine ja taaskasutusele võtmine;
- piirkonda sobivate, kuni 11- korruseliste büroohoonete kavandamine. Kaks bürootorni paiknevad
Kadaka tee sihil ning kolmas torn ala põhjaosas;
- luua atraktiivne väliala;
- lähtuda väljakujunenud/projekteeritud transpordiskeemist;
- õueala parkimiskohtade liigendamine haljastusega;
- luua ühtne ja kompaktne haljasala koos urbanistliku välialaga ning terviku õueala kogu piirkonna
jaoks;
- arvestada, et Laki tänava ja Tuuliku tee olemasolev ning perspektiivne kergliiklussuund on tänava
haljaskoridori osaks;
Planeeritud alale ei ole kavandatud kortereid.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
4
3. Planeeringus kavandatu kirjeldus
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on aluseks KOKO arhitektid OÜ arhitekturne kontseptsioon.
Planeeringuala on lahendatud terviklahendusena olemasoleva äri- ja tootmisala väljaarendamiseks ning
kaasajastamiseks.
Määratud on ehitusõigus:
- Pos nr 1 krundile üheteistkümne maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone
ehitamiseks. Hoone koosneb kahest maapealsest osast;
- Pos nr 2 krundile üheteistkümne maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega äri- ja
tootmishoone ehitamiseks. Hoone koosneb kolmest maapealsest osast;
- Pos nr 3 krundile üheteistkümne maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone
ehitamiseks. Hoone koosneb kahest maapealsest osast.
3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus
Planeeringualal hõlmab äri- ja tootmismaa maakasutuse sihtotstarbega Laki tn 16 kinnistut, kahte
transpordimaa maakasutusega kinnistut Tuuliku tee T1 ja Laki tänav T2 ning väikest osa transpordimaa
sihtotstarbega Kadaka tee 5a/Kadaka tee T2 kinnistut.
Detailplaneeringu lahendus näeb ette Laki tn 16 kinnistu jagamise kuni kolmeks krundiks. Kruntide
moodustamine võimaldab ala arendamist etapiviisiliselt. Juhul kui ala arendatakse välja ühes etapis,
puudub vajadus Laki tn 16 kinnistut jagada, mistõttu näeb planeering ette võimaluse moodustatavate
kruntide liitmiseks. Kruntide liitmise vajadus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted
Planeeritud hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on arvestatud arhitektuurset kontseptsiooni
naaberalade hoonestuslahendusi ning algatamise korralduse lähtetingimusi.
Planeeringus on hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamisel arvestatud et ala on
väljaarendatav kas osade kaupa või ühes etapis. Hoonestus on kavandatud dominantse kolme kõrgema
büroohoonena. Kolme büroohoone kõrgus on kuni 40m olemasolevast maapinnast. Hoonete korruselisus
on vahelduv ja need seob tervikuks 1-korruseline hoonemaht.
Planeeringualal:
- keskmine hoonestustihedus 1,98;
- kavandatud hooned on kuni 11-korruselised;
- kavandatud täisehituse protsent 50%;
- kavandatud parkimiskohtade arv 840.
Planeeritud ala hoonestuskontseptsiooni koostas KOKO arhitektid OÜ.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
5
3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad
Detailplaneering näeb ette ka võimaluse kavandatud ehitusõiguse realiseerimiseks planeeritud krunte
liites. Kruntide liitmise korral peavad Laki tn 16 kinnistu ehitusõigus ja kasutamistingimused vastama
kruntide pos nr 1-3 ehitusõiguse summaarsetele näitajatele.
Positsioon nr 1
Ärimaa krunt Ä 100%
Krundi suurus 4 416 m2
Hoonete (hooneosade) arv kuni 2
Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega
Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 1 840 m2
Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 1 840 m2
Hoone korruselisus kuni 11 maapealset korrust, üks maa-alune korrus.
Kavandatud maa-alusele korrusele on võimalik rajada pommivarjend. Olemasolev 5-korruseline hoone
säilitatakse
Hoone kõrgus kuni 40 meetrit
Hoone maapealne suletud brutopind 11410 m2
Hoone maa-alune suletud brutopind 1 840 m2
Krundi hoonestustihedus 2,58
Krundi täisehituse protsent 42%
Positsioon nr 2
Äri- ja tootmismaa krunt, Ä90%; T 10%
Krundi suurus 19 237 m2
Hoonete (hooneosade) arv kuni 3
Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega
Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 11 100 m2
Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 11 100 m2
Hoone korruselisus kuni 11 maapealset korrust, üks maa-alune korrus.
Kavandatud maa-alusele korrusele on võimalik rajada pommivarjend
Hoone kõrgus kuni 40 meetrit
Hoone maapealne suletud brutopind 35 700 m2
Hoone maa-alune suletud brutopind 11 100 m2
Krundi hoonestustihedus 1,85
Krundi täisehituse protsent 58%
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
6
Positsioon nr 3
Ärimaa krunt Ä 100%
Krundi suurus 7 061 m2
Hoonete (hooneosade) arv kuni 2
Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega
Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 2 575 m2
Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 2 575 m2
Hoone korruselisus kuni 11 maapealset korrust, üks maa-alune korrus.
Kavandatud maa-alusele korrusele on võimalik rajada pommivarjend
Hoone kõrgus kuni 40 meetrit
Hoone maapealne suletud brutopind 35 700 m2
Hoone maa-alune suletud brutopind 2 575 m2
Krundi hoonestustihedus 1,96
Krundi täisehituse protsent 36%
3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeringuala maapind on tasane, maapinna kõrgus jääb vahemikku 7.53- 8.68. Projekteerimisel
täpsustakse maapinna kõrgused.
Vertikaalplaneerimisega väliruumi projekti koostamisel tuleb vältida sademe- ja liigvee valgumist
naaberkinnistutele.
Maapinna kõrgus täpsustatakse lähtuvalt välisruumi lahendusest hoonete ehitusprojekti koostamisel.
3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted
Tänavahaljastus on kavandatud nii Laki kui Tuuliku tänavatele. Tänavahaljastus koos kergliiklusteedega
loovad ühendused lähipiirkonna ning ülelinnaliste struktuuriga. Tuuliku tee kergliiklus ning haljastus
loovad sidusa ühenduse perspektiivse Putukaväilaga ja läbi selle juba linna ühendavate võrgustikega.
Planeering arvestab ellu viidud Tuuliku tee projektlahendusega ning Laki tänava
rekonstrueerimisprojektiga ning bussipeatustega.
Tänavaruum kujuneb atraktiivsemaks, väheneb mürasaaste, soojasaarte osakaal ning võimalik on
vähendada ka tuulekoridoride teket.
Planeeritud ala koosseisu on haaratud ka linnale kuuluvad haljastatud transpordimaa kinnistute osad, et
saavutada parim terviklik linnaruumiline lahenduse kavandamiseks.
Planeeritud ala keskmine haljastuse osakaal moodustatud kruntidel on 18%. Kompaktsed haljasalad
moodustavad ühise haljasala pos nr 1 ja 2 kruntide lõunapoolses osas ning pos nr 3 krundil loodeosas.
Rohefaktori arvutuses on lisaks moodustatud kruntidele pos nr 1-3 võetud arvesse ka loodava urbanistliku
parki osa (ala suurus ca 3100m2). Tagatud on rohefaktori taotlusväärtus 0,3131 (rohekomponentide
summeeritud väärtus 10613,8).
Haljastuse inventuuri kokkuvõttena on esitatud soovitus II, III ja IV väärtusklassi puude säilitamiseks.
Likvideerima peab puud, mis on V väärtusklassis. Linna elurikkuse säilitamise vaates on soovitav üksikute
lamapuidu tüvede jätmine alale (nt pos nr 3 loodeosas).
Likvideeritavate puude tabel:
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
7
Jrk.
nr.
Eestikeelne
nimetus (ladina
keelne nimetus)
Inventee-
ritav objekt
Puu
rinnasdi
am. cm.
/ põõsa
võra
läbimõ
õt m.
Väär
tus-
klass
k1 k2 k3
Haljastusühikud -
metoodika
D1*(k1 + k2 +
k3)/ 3 =HÜ
1 Harilik mänd (Pinus
sylvestris)
puude
rühm
22&21
&8 V 0 0 0 0
7 Mägimänd (Pinus
mugo)
puude ja
põõsaste
rühm
25
IV 2,5 0,2 0,5
26,7**
8 Raagremmelgas
(Salix caprea)
puude
rühm
42&26
&14&2
0&19&
19&16
IV 0,5 0,2 0,5
62,4*
9
Harilik toomingas
(Padus avium =
Prunus padus)
üksikpuu
12&12
IV 0,5 0,2 0,5
9,6*
15 Harilik kuusk (Picea
abies) üksikpuu
20&20
&20 IV 2 0,2 0,5
54**
41 Mägimänd (Pinus
mugo) üksikpuu
14 IV 2,5 0,2 0,5
14,9*
Haljastusühikud kokku: 167,6
Puude likvideerimise põhjus: *- plan hoonestusalas
**- plan tee ja parkimise alas
Puude likvideerimisel tuleb jälgida, et rakendub asendusistutuse kohustus vastavalt Tallinna
Linnavolikogu 11. veebruari 2021. a määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.
Kehtestatud korra kohaselt ei pea asendama V väärtusklassi puid ning põõsaid ja viljapuid.
Jäätmekäitlus
Jäätmekonteinerid on kavandatud kas hoone mahtu või süvamahututitena. Konteinerite paiknemine
täpsustatakse hoone ehitusprojekti koostamisel.
3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted
Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
- Kruntidele juurdepääsud säilivad Laki tänavalt ning Tuuliku teelt. Ala liiklusskeem võimaldab luua
lõunaosasse kompaktse haljasala, mis loob ühtse terviku Laki – ja Kadaka tee ristumisala
haljastusega. Juurdepääsuteedel seatakse servituudid pos nr 1-3 kruntide kasuks ja
parkimiskohtade teenindamiseks;
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
8
- Olemasoleva ning kavandatud hoonestuse seob tervikuks madalam, 1- korruseline hoonemaht.
Kruntidele on kavandatud võimalus maa-aluse korruse ehitamiseks. Maa-alusel korrusel võivad
paikneda parkimiskohad ja/või abiruumid;
- Parkimiskohad on normatiivselt tagatud kogu alal tervikuna, ehitusprojektis täpsustatakse
parkimiskohtade paiknemine (hoone maa-aluses ja/või maapealses mahus ning õuealal).
Detailplaneeringu koostamisel võetakse aluseks planeeringu ajal kehtiv parkimise norm;
- parkimise vajadus tagada vastavalt planeeringu koostamisel kehtivale parkimisnormatiivile;
- tagatud on normatiivne parkimiskohtade vajadus. Ligikaudu 85% parkimiskohtadest paikneb
hoone mahus;
- elektriautode laadimistaristu peab vastama Ehitusseadustiku §651: lg 5 kui mitme
kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve,
rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid
nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitusregistrisse kantud peamine kasutusotstarve; lg
4 sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme
parkimiskohta, paigaldatakse: (1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;
(2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt
ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga;
- jalgrataste hoiu- ja parkimiskohad on kavandatud hoonete sissepääsude juurde, asukoht
täpsustatakse ehitusprojektis;
- jalgrataste parkimise normatiiv lähtub jalgrattastrateegiast;
- normatiivsete parkimiskohtade arvutus on koostatud lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse
30.07.2025 kehtestatud korraldusele „Tallinna parkimisnormatiiv“;
- parkimise lahendus ning kohtade arv täpsustatakse ehitusprojektis hoone kasutusotstarbest
ning kehtivast parkimise normatiivist lähtuvalt.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
9
Parkimisnormi arvutus:
Planeeringuala paikneb kollases parkimistsoonis (120-60) ning vastab argumendile „Ühistranspordi
kättesaadavus 400m“. Alale kehtiv normatiiv sellest tulenevalt on sb / 75 = pk.
pos.
nr. Ehitise otstarve
parkimis-
normatiiv*
normatiivne
parkimiskohtade vajadus
planeeritud
parkimiskohti
1 Ärihoone 1/75 11410/75 = 190 24
2 Ärihoone &
parkimismaja 1/75 35677/75 = 476 572
3 Ärihoone &
parkimismaja 1/75 13851/75 = 185 244
KOKKU 814 840
Jalgrataste parkimisnormi arvutus
Pos nr Objekt Rattaparkimise
normatiiv*
äriruumi
bruto
Normatiivne/plan
rattaparkimiskohtase arv
1 äri 1/100 sb m2 11410/100 114
2 äri 1/100 sb m2 22727/100 227
3 äri 1/100 sb m2 7011/100 70
KOKKU 411
* -vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2027
Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungil
protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 järgi.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
10
3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted
Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
õigusaktidele ja võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on
põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.
Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamise normatiivse baasi valikul on
lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivas normdokumentatsioonist. Kõik ehitustööd
tuleb teha vastavuses allpool esitatud dokumentidega:
a) Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused;
b) Kohalike võimuorganite otsused, kehtivad nõuded;
c) Järelevalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;
d) Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid- kui ei ole teisiti määratud käesoleva
töö seletuses või joonistel:
- EVS 812-6:2012 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele
nõudele;
- Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk või vastab samalaadsele nõudele;
- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk või vastab samalaadsele nõudele;
- EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud või vastab samalaadsele nõudele;
- ÜVK seadus;
- Ehitusseadustik.
Tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda EhS §70 lg 6 põhimõttest: kui samale kinnisasjale ehitatakse
mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist
võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe
kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni sh sademevee kanalisatsiooni torustike väljaehitamine toimub vee-
ettevõtte ja arendaja vahel sõlmitava liitumislepingu alusel ja tingimustel ning ulatub vajadusel
väljaspoole planeeringuala.
3.7.1. Veevarustus
Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTS´i TALLINNA VESI tehnilised tingimused nr
04.07.24, PR/2427931-1 (Vt. lisa 2.4)
Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsioonitorud näha ette likvideerida vahetult hargnemisel töösse
jäävatest torudest.
Veevarustuse ja kanalisatsioonilahenduse on koostanud MERINDORF OÜ.
Planeeringuala olmevesi on lahendatud Laki tänava ja Tuuliku tee olemasolevatest de225mm ühis-
veetorustikest. Moodustavate kinnistute ( POS1, POS2, POS3) jaoks on ette nähtud rajada veetorustikud
Ø90-110mm PE PN10. Läbimõõdud täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.
Plan veehulk planeeringualale kokku on 37,0 m3/ööp.
Plan ala veehulk planeeritud kruntide kaupa:
POS1: 10,0 m3/ööp; 3,5 l/s
POS2: 20,0 m3/ööp; 6,0 l/s; kinnistu sisemine tuletõjevesi 40,0l/s
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
11
POS3: 7,0 m3/ööp; 3,0l/s,
Vooluhulgad täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.
Välistulekustutusvee vajadus on kuni 30 l/sek.
Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada olemasolevate Laki tänava ja Tuuliku tee
tuletõrjehüdrantide baasil. Kinnistusisene tulekustutusvesi lahendada vajadusel mahutite baasil.
Moodustatavate kinnistute veeühendused on varustatud sulgarmatuuridega, mis jäävad kinnistute
liitumispunktideks.
Planeeritud veetorustik on ette nähtud PE PN10 plasttorudest, paigaldussügavus min. 1,8 m maapinnast.
Vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus tagatud
tavaolukorras vabasurve 380 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa.
3.7.2 Reoveekanalisatsioon
Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilised tingimused nr
04.07.24, PR/2427931-1 (Vt. lisa 2.4)
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeringuala reovee eelvooluks on Laki tn DN400
reoveekanalisatsiooni torustik.
Planeeringuala reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk kokku on 37,0 m3/ööp.
Planeeritud ala kanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk planeeritud kinnistute kaupa:
POS1: 10,0 m3/ööp; 10,0 l/s
POS2: 20,0 m3/ööp; 14,0 l/s
POS3: 7,0 m3/ööp; 8,0 l/s
Planeeringuala kruntide POS1, POS2 ja POS3 reovesi on ette nähtud kanaliseerida isevoolselt mööda plan.
reoveetorustikke Ø200 mm kuni olemasolevate eelvooluni Laki tänaval.
Moodustatavate kinnistute kanalisatsiooniühendused varustatakse kontrollkaevudega, mis jäävad
kinnistute liitumispunktideks.
3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž
Sademevee käitlemisel on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna
sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse
kanalisatsioonivõrku, sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Parkimismaja
põrandavesi suunata reoveekanalisatsiooni.
Planeeringuala sademe-/ drenaažvee eelvooluks on Laki tänava DN1200 vabavoolne sademeveetoru.
Planeeritud ala sademeveed on võimalik osaliselt imendada kruntide haljasaladel pinnasesse.
Sademeveesüsteemi juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama
keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandu-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed
ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (Lisa 1 „Saastenäitajate piirväärtused ja reovee
puhastusastmed“).
Planeeringu ala sademevee vooluhulgad:
POS1 - 100 l/s
POS2 – 410 l/s
POS2 – 150 l/s
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
12
Planeeritud tänava maa-alale on ette nähtud rajada sademeveetorustikud Ø110-200mm.
Moodustatavate kinnistute sademeveeühendused on varustatud kontrollkaevudega, mis jäävad
kinnistute liitumispunktideks.
Ühelt planeeritud kinnistult ühiskanalisatsiooni juhitav maksimaalne sademevee vooluhulk on 10l/s.
Kinnistutelt kogutavate sadevete puhastamiseks enne ühistorustikku juhtimist nähakse vajadusel
järgmistes projekteerimisstaadiumites ette kinnistusisesed õlipüüdurid.
Planeeritud kinnistutele tuleb enne sademevee ühiskanalisatsiooniga liitumist projekteerida vooluhulga
regulaatorkaevud.
Põhilised ehitustööde mahud (ühistorustikud)
- Veetorustik 160 m
- Reoveekanalisatsioonitorustik
- isevoolne torustik 120 m
- Sademeveekanalisatsioonitorustik
- isevoolne torustik 150 m
3.7.4 Sidevarustus
Planeeritud kruntide sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 14.06.2024 tehnilistele
tingimustele nr 38953426 (vt. Lisa 2.3).
Planeeringulahendus näeb ette pos nr 1 krundile olemasoleva sidekanalisatsiooni säilimise olemasolevast
m1299 sidekaevust ja pos nr 2 ja 3 kruntidele planeeritud sidekanalisatsiooni liitumised olemasolevast m
1299 sidekaevust.
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.
3.7.5 Soojusvarustus
Soojusvarustuse liik peab võimaldama tagada hoonete energiatõhususele esitatavad nõuded. Tagatud
peab olema jätkusuutlikus ja CO2 heitmete vähendamine.
3.7.5.1 Kaugküte
Planeeritud piirkond asub Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna
piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised
kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” lisa 2 kohases kaugkütte piirkonnas.
Planeeritud ala soojusvarustus olemasolev, säiliv. Kinnistu on liidetud AS Utilitas Tallinn soojusvõrguga
(vt. Lisa 2.2).
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.
3.7.6 Elektrivarustus
Planeeritud ala elektrivarustuse tagamiseks ei ole planeeritud uusi elektrikaableid vaid säilib olemasolev
olukord kuid on vajalik olemasolevate elektri maakaablite ja alajaama ümbertõstmine. Ümbertõstetav
alajaam asub pos nr 2 hoone mahus.
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
13
3.7.7 Tänavavalgustus
Ala välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse maakaabel.
Valgusreostuse vältimiseks:
- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on
0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.
- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.
- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks
kõrge.
- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.
- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib
kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.
- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis
valgusteid.
- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga
lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.
- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab
valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.
- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.
- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.
- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks
kõnniteedel, tee äärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad
piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.
- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.
- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise
aega ja valguse tugevust.
3.7.8 Hoonete jahutus
Hoonete jahutuse põhimõtted töötakse välja ehitusprojekti koostamisel. Eesmärgiks on hoonete
energiatõhususe miinimumnõuete täitmine. Eelistada tuleb passiivseid või alternatiivenergeetikal
põhinevaid lahendusi.
Siseruumide reaalne jahutamise vajadus ja lahendused selguvad hoone energiamärgise arvutamise
käigus. Hoonete paiknemine ilmakaarte suhtes loob võimaluse hoone osasid ruume kaitsta
ülekuumenemise eest. Arhitektuurselt võetakse vajadusel kasutusele meetmed, et omakorda
leevendada ülekuumenemist. Soovitav on kasutada arhitektuurilisi passiivseid jahutuse meetmeid, nagu
näiteks väikese valgusläbivusteguriga klaasid, sirmid, isevarjestuvad fassaadid. Jahutusseadmete
välisosad ei tohi häirida naaberkinnistute elanikke visuaalselt ja peavad olema paigaldatud asukohta, kus
nad ei ületa müra normtasemeid. Visuaalse varjutusena näha ette agregaadi paigaldusnõudeid järgivaid
sirme või paigaldada hoone mahtu. Ühe võimalusena on võimalik kasutada kaugjahutust.
3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted
Tänavamaa on lähipiirkonna teedevõrgustiku osa, alal paikneb sõidutee, kõnnitee ning parkimiskohad.
Ala on ühendatud ka linna jalgrattateede võrgustikuga. Pargiala on avaliku kasutusega.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
14
3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused
Kehtivad kitsendused:
- Planeeritaval positsioonil nr 1 asuv olemasolev sidekanalisatsiooni trass ja sidekaevuga seotud
kitsendused (1m torustiku keskteljest mõlemale poole).
- Planeeritaval positsioonil nr 1 ja 3 asuvate elektrimaakaabelliinidega seotud kitsendused
(kaablite keskteljest 1m mõlemale poole).
- Planeeritaval positsioonil nr 1 ja 3 asuva kaugküttetorustikuga seotud kitsendus (5m torustiku
keskteljest mõlemale poole).
Planeeritud kitsendused:
- Planeeritaval positsioonil nr 2 ja 3 ümbertõstetavate elektri maakaabeliinidega seotud kitsendused (1m
kaabli keskteljest mõlemale poole).
- Planeeritaval positsioonil nr 1 ja 2 planeeritava sidekanalisatsiooniga seotud kitsendused (1m kaabli
keskteljest mõlemale poole).
3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele
- Kaasajastada ettevõtlus- ja tootmispiirkonna hoonestust ja suurenda erinevate
kasutusfunktsioonide osakaalu;
- Laki tn 16 paikneb liiklussõlme teede ristis, mis loob võimaluse kõrgema ja tihedama hoonestuse
kavandamiseks. Kaks bürootorni paiknevad Kadaka tee sihis ja kolmas torn ala põhjaosas;
- Kavandatud on ala läbimõeldud ja mitmekesisemat kasutust võimaldav hoonestus;
- Ettevõtlust toetava ja vaba aja veetmist mitmekesistava hoonestuse kavandamine. Luua
võimalused alal puhke- ja sportimisega tegelemiseks;
- Olemasoleva väärtuslikuma hoonestuse renoveerimine tagab jätkusuutliku arengu;
- Urbanistliku linnapargi kavandamine toetab Putukaväila toimimist. Kompaktne haljasala koos
urbanistliku välialaga loovad ühtse terviku liiklussõlme piirkonnas mis on hästi vaadeldav;
- Läbimõeldud jalgtee- ja jalgratta tee ühenduse loomine Putukaväilaga;
- Piirkonna teedevõrgustikku ei muudeta;
- linnaosa üldplaneeringu põhimõtete rakendamine ala väljaarendamisel.
Planeeringus kavandatu on vastavuses ruumilise arengu eesmärkidega.
3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus
avalikele huvidele ja väärtustele
Planeeringuala on valdavalt välja arendatud ettevõtlus- ja tootmispiirkond. Kadaka tee poolne
uushoonestus on suurendanud piirkonnas äriettevõtete ja teenusepakkujate osakaalu.
Piirkond piirneb pereelamu alaga ja Putukaväilaga. Laki tn 16 uushoonestuse kavandamine võimaldab
pakkuda teenuseid ka väljaspool tööaeg. Uushoonestus tõstab piirkonna atraktiivsust. Teedevõrgustik on
väljakujunenud, bussiliikluse osas on ette nähtud muudatused Laki tänaval, planeeritud alaga piirnevas
osas, kuhu on kavandatud uued bussipeatused, mis loob võimalused parandada ühistranspordi ühendusi
ja eeldatavalt ka nende kasutajate arvu suurendamist.
Planeeringuala on ette nähtud urbanistliku linnapargi kavandamine ja selle sidumine Putukaväilaga ning
Laki tänava rekonstrueerimisega paraneb ka tänavahaljastuse osakaal.
Planeeringu ellu viimisel:
- viiakse ellu linnaosa üldplaneeringu põhimõtted ning tihendatakse tasakaalustatult
linnakeskkonda;
- kavandatakse atraktiivne nurgalahendus kolme 11-korruselise ärihoone ehitamisega;
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
15
- urbanistlik linnapark tõstab ala atraktiivsust ja toetab piirkonnas töötajate võimalusi viibida
värskes õhus.
Planeeringu elluviimine tõstab lähipiirkonna linnakeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust avalikke huve
arvestavalt.
4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded
4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded
Laki tn 16 arhitektuurne kontseptsioon on välja töötatud KOKO arhitektide poolt, vt. illustreeriv
materjal.
4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
- Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal
uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja
huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud
kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes
omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist;
- suuremahulised tehnoseadmed, mis ei ole vajalikud energianõuete täitmiseks tuleb lahendada
hoone mahus;
- ehitusprojekt kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonna-ja
Kommunaalametiga;
- ehitusprojekti koostamisel kaasata välisruumi lahenduse väljatöötamisse ja projekteerimisse
volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt;
- detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude ehitusloa/ehitusteatised
peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohase hoone ehitusloaga;
- siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt Eesti
standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ toodule. Enne hoone ehitamist tuleb planeeritud maa-alal teha
radooni taseme mõõtmised. Piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus
pinnaseõhus on 50 kBq/m³. Planeeringuala paikneb normaalse radoonisisaldusega alal.
Kõrgendatud radoonisisalduse esinemisel tuleb hoone projekteerimisel arvestada radooniohuga
ning kasutada radooniennetuse komplekslahendust s.o vundamendi tuulutussüsteeme ning
radoonikilet. Vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks
tuleb hoonesse rajada kvaliteetne ventilatsioon;
- detailplaneeringus kavandatud hoonete edaspidisel projekteerimisel võtta arvesse 02.2020
koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“;
- ehitusprojekti koostamisel teede (sh kergliiklusteede), parkimiskohtade, parkimiskohtadele
juurdepääsuks manööverdusruumi, panduste (laius ja kalded) ning muude liiklusrajatiste
projekteerimisel võtta aluseks Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;
- täpsed tee laiused ja parkimiskohtade paiknemine tänavamaal lahendatakse ehitusprojektis;
- teekatendid, jm liikluse rahustamise võtted mitmekesise tänavaruumi loomiseks ning
parkimiskohtade liigendamiseks haljastusega lahendada ehitusprojekti koostamisel;
- täpsustada veokite liikumine ja manööverdamine alal;
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
16
- sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud
„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse
kanalisatsioonivõrku. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist
naaberkinnistutele. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb
sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada
immutusalasid (nt imbpeenraid, murualade alla kavandada immutusplokkidega alad, mis
toimivad vahemahutina ning samas lasevad veel maapinda imbuda);
- Keskkonda juhitava sademevee koostis peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele
nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
piirväärtused“ § 5 ja 7 nõuetele;
- hoone mahus paikneva parkla põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni;
- jalgratta parkimiskohti näha ette vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga
nr 14 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegiale 2018-2028;
- elektriautode laadimistaristu peab vastama Ehitusseadustiku §651: lg 5 kui mitme
kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve,
rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid
nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitusregistrisse kantud peamine kasutusotstarve; lg
4 sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme
parkimiskohta, paigaldatakse: (1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;
(2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt
ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga;
- tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest
võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega ületada
keskkonnaministri 16. detsember 2016 nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi;
- ehitusaegsed müratasemed ei tohi ületada "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" normtasemeid;
- Tuuliku teelt juurdepääsuteede ühendamine Tuuliku tee 2 kinnistuga lahendada ehitusprojekti
koostamisel. Ümberehitamist vajab ka Kadaka tee – Laki tn – Tuuliku tee ristmik.
4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Ehitusprojekti koosseisus esitada diplomeeritud maastikuarhitekti koostatud piirkonda sobiv ja
naaberkinnistute väliruumiga kujunduslikult sobiv terviklik välisruumi lahendus, sh. uushaljastuse
lahendus. Krundi väliruumi lahendus ja istutatavate taimede liigiline koosseis ja istutusalad määrata
haljastusprojektis. Tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused hoonest,
tehnovõrkudest ja teedest. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardi
EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid.
Säilitatavate puude kaitsel ehituse ajal tuleb lähtuda EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3:
Ehitusaegne puude kaitse“ (kehtiv alates 16.11.2020). Hoolduslõikusega on võimalik parandada osade
sangleppa ja arukaske seisundit. Säilivate puude võrad tuleb hooldata ja puhastada kuivanud okstest.
Kaevetööde ajal tuleb vältida säilitatavate puude tüvede vigastamist. Kaevetööd säilivate puude juurte
piirkonnas tuleb teostada vastavalt Tallinna kaevetööde eeskirjas
(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6202/0041/lisa.pdf#) peamiselt § 24 toodud tingimustele.
Tuleb arvestada, et kõige tihedamalt on puude juuri 40 cm paksuses maapinnalähedases mullakihis, kus
on juurtele kõige paremad toitumis- ja õhustamistingimused.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
17
Uute istikute valikul lähtuda EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute
kvaliteedinõuded“ (kehtiv alates 16.11.2020). Olemasolevat mulda oluliselt parandamata ja
kasvukohatingimusi muutmata on võimalik inventuurialal kasutada pärast järgmiseid puid; harilik mänd
(Pinus Sylvestris), keerdmänd (Pinus contorta), korea seedermänd (Pinus koreaiensis), suurelehine pärn
(Tilia platyphyllos), läänepärn oma sortidega (Tilia spp.), harilik vaher (Acer platanoides) ja tema
punalehised sordid, mägivaher (Acer pseudoplatanus), hõberemmelgad (Salix alba), punakad remmelgad
(S. x rubens), keraremmelgad (S. fragilis ‘Bullata’), harilik sarapuu (Corylus avellana). Põõsad: harilik
ebajasmiin (Philadelphus coronarius) ja tema sordid, kuslapuu (Lonicera spp.) ja tema sordid, siberi
kontpuu (Cornus alba) ja tema sordid, jaapani enelas (Spiraea japonica) ja tema sordid, kaselehine enelas
(Spiraea betulifolia) sordid ´Thor´ ja ´Island´. Eelistada tolmeldajate jaoks kõrge väärtusega taimeliike.
Säilivale kõrghaljastusele (ka naaberkinnistutel) tagada kasvutingimused ning kaitse ehitustööde ajal.
Ehituse ajal on kuumal ja sademetevaesel ajal vajalik puid aeg-ajalt kasta.
Ehitusaluse kasvupinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.
- Reostuse kahtluse korral tuleb vajadusel ehitusprojekti staadiumis teostada reostusuuringud.
Kinnistute pinnase seisukord, tulenevalt määratud sihtotstarbest, peab vastama täies ulatuses
keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“
kehtestatud piirnormidele.
- Juhul, kui kaevamistööde käigus tuvastatakse visuaalset või olfaktoorset pinnasereostust, tuleb
kaevetööd peatada ja erandkorras otsustada koos keskkonnaspetsialistiga sellise pinnase edasine
käitlemine. Igasugune kaevetööde (reostunud pinnas) täiendav vajadus määratletakse tööde
teostamise käigus tuginedes visuaalsele vaatlusele, lõhnadele ja vajadusel täiendavate
pinnaseproovide analüüsitulemustele. Väljakaevatud pinnase üle tuleb pidada kaalulist arvestust
saate- või veoselehtede alusel, näidates alalt väljakaevatud pinnase vedu ning üleandmist ja
vastuvõtmist vastavate ettevõtete poolt
Olmejäätmete kogumine on ette nähtud liikide kaupa vastavalt kehtivale määrusele. Konteinerite
paiknemine süvamahutitena või prügimajades/hoone mahus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.
Jäätmemaja ja mahutite paigutamisel järgida JHE § 16: Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ning
teisaldus- ja juurdesõiduteele. Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et
seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. Süvakogumismahuti
tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 meetri kauguselt. Jäätmeveoki
peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid, tara, õhukaablit, puuvõra
või muid takistusi.
Valgusreostuse vältimiseks:
- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on
0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.
- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.
- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks
kõrge.
- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.
- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib
kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.
- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis
valgusteid.
- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga
lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.
- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab
valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
18
- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.
- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.
- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju,
tuleks kõnniteedel, teeäärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis
valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.
- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.
- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise
aega ja valguse tugevust.
4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas
- Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast;
- Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised;
- Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused;
- Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel Tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;
- Tööde teostamisel Sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM
määrusest Nr 73 (25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise
omaniku juhenditest ja nõuetest;
- Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumis taotleda uued
tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida
Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks;
- Ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI;
Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja
kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti
koostamisel;
- Tänavavalgustuse, liikluskorralduse jm postid ei või paikneda kõnnitee vabas liikumisruumis;
- Välisvalgustuse projekteerimisel tellida täiendavad tehnilised tingimused;
- Parkimiskorrustel paiknev põrandavesi tuleb suunata reoveekanalisatsiooni;
- AS Utilitas Tallinna Soojus: vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis
planeeritud torustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud
piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja -pikkused
- Üksikite objektide kaugenergia varustuse lahendamiseks on vaja taotleda Utilitase liitumise
tehnilised tingimused
- Planeeritavale ja rekonstrueeritavale torustikule on vaja seada Utilitase kasuks tähtajatu ja
tasuta isiklik kasutusõigus.
4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks
Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt.
Hoone tulepüsivusklass määrata vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ järgi. Kavandatud hoone tule levikut takistavate
meetmed määrata ehitusprojektis. Planeeritud hoone välise tuletõrje kustutusvee vajadus määrata
hoone projekteerimise staadiumis vastavalt nende tuletõkkesektsiooni pindaladele.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
19
Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada olemasolevate Laki tänava ja Tuuliku tee
tuletõrjehüdrantide baasil. Välikustutusvee vajadus on kuni 30 l/sek. Kinnistute sisene tulekustutusvesi
lahendada vajadusel mahutite baasil.
Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud
päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7_Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded.
4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks
Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb hoone sissepääsud valgustada. Kuritegevuse
riskide vähendamiseks tuleb hoone ehitamisel kasutada vastupidavaid materjale. Näha ette atraktiivne
maastikukujundus ja arhitektuur, et suurendada peremehetunnet ja vähendada vandalismiaktide ohtu.
5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –
seisukohtadele
Kristiine linnaosa üldplaneering
Planeeringuala asub Tallinna Linnavolikogu 3. novembri 2016 a. otsusega nr 172 kehtestatud Kristiine
linnaosa üldplaneeringu kohasel ettevõtlus-tootmisala juhtotstarbega alal. Detailplaneeringut
koostatakse linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt.
.
Skeem 1 Väljavõte Kristiine linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanist.
B+T - ettevõtlus- tootmisalad
Alale võib kavandada põhiliselt tootmis-, laondus-, veondus- ja ärifunktsioonilisi ehitisi, samuti
ühiskondlikke hooneid (v.a. lasteasutusi). Uusi elamuid alale kavandad ei tohi. Kadaka-Laki ettevõtlus-
tootmisala lääneserval paikneval puhveralal peab uute ettevõtete rajamisel välistama naabruses
paiknevate elamute häirimise.
Laki tn 16 detailplaneering lähtub linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest.
Ala ei ole elamute ehitamiseks sobilik, samuti ei ole lubatud kavandada tootmisettevõtteid, mis võivad
avaldada mõju lähedal asuvale elamupiirkonnale või reostada põhjavett. Piirkonnale iseloomulik
PLANEERINGUALA
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
20
keskmine hoonestustihedus on 2,0 ärifunktsioonilistel kinnistutel. Hoonestustihedust ei ole reguleeritud
tootmisfunktsioonilistel kinnistutel.
Haljastatud pinna osatähtsus on üldjuhul 10%, soovitatavalt 15%. Haljastatud pinna arvestusse ei
arvestata katuse- ja garaažipealset jm maapinnaga ühendamata haljastust.
Samuti on lahenduse koostamisel arvesse võetud, et Laki tn 16 kinnistu piirneb perspektiivsete
kergliiklusteede koridoridega, kuhu on ette nähtud ka tänavahaljastuse vajadus.
Planeeritud ala arendatakse välja üldplaneeringu põhimõtteid arvestades.
Vastavus Tallinna Linnavalitsuse korralduses 28.05.2024 nr 525 „Laki tn 16 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu algatamine Kristiine linnosas“ määratud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele:
3.1 hoonestatavate kruntide hoonestustihedus kavandada keskmiselt kuni 2,0;
Detailplaneeringulahendust vastab seatud tingimusele. Kavandatud hoonestustihedus on 1,98.
3.2 hooned kavandada kõrgusega olemasolevast maapinnast kuni 40 m;
Esitatud tingimusega on arvestatud ja ette on nähtud kavandatud hoonete suurimaks lubatavaks
kõrguseks 40m olemasolevast maapinnast.
3.3 arvestades, et hoonetesse soovitakse kavandada suuremas osas ärifunktsiooni, näha ette hoonete
ümbruses avalik ruum ja haljastusega rekreatsiooni ala, parkimine kavandada valdavalt hoone mahtu;
Esitatud lähtetingimusega on arvestatud ja detailplaneeringu lahendus näeb ette olemasoleva hooneid
ümbritseva parkimisala vähendamise ja liigendamise haljastusega. Ligikaudu 85% kavandatud parkimisest
paikneb hoone mahus. Planeeritud alas paikneb urbanistlik linnapark.
3.4 arvestada Laki tänava eskiislahendusega (Roadplan OÜ), mille rekonstrueerimise ehitusprojekt on
koostamisel. Laki tänava rekonstrueerimisel Laki tn 16 kinnistuga piirnevale lõigule on kavandatud rajada
bussipeatused;
Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.
3.5 arvestada piirnevate tänavate (Kadaka tee ja Laki tänav) ristmiku rekonstrueerimisega: ristmik,
bussipeatused, jalgratta ja jalgteed, tänavahaljastus;
Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.
3.6 arvestada Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2012 korraldusega nr 795-k kehtestatud Tuuliku tee 2
kinnistu detailplaneeringuga, kus on ette nähtud Tuuliku teelt ühine juurdepääs kinnistutele Tuuliku tee 2
ja Laki tn 16. Tuuliku tee on rekonstrueeritud (kehtib ehitaja garantii);
Detailplaneeringu lahendus arvestab olemasoleva juurdepääsuga Tuuliku teelt.
3.7 Tuuliku teele näha ette jalgratta tee põhivõrk arvestades Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017
istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegiaga 2018-2028;
Esitatud lähtetingimust on arvestatud, Tuuliku tee transpordimaa kinnistul paikneb olemasolev tee, mille
lahendust detailplaneeringus ei ole ette nähtud muuta.
3.8 kergliiklusteed planeerida tänava maa-alale, millele näha ette avalik kasutus;
Planeeritud ala avalikud kergliiklusteed paiknevad avaliku kasutusega linnale kuuluvatel Tuuliku tee T1 ja
Laki tänav T2 kinnistutel. Teede avalik kasutus on tagatud
3.9 Laki tänavale ja Tuuliku teele näha ette tänavahaljastus;
Laki tänavale ja Tuuliku teele on tänavaruum projekteeritud koos tänavahaljastusega. Detailplaneeringu
lahendus arvestab projektlahendustega
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
21
3.10 tagada kruntidel teenindavate veokite liikluseks manööverdusruum;
Planeeringus on seatud tingimus ehitusprojekti koostamiseks, p. 4.2.
3.11 parkimise kavandamisel lähtuda detailplaneeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest.
Hoone mahus parkimiskorruste (1‒2, sh maa-alused korrused) rajamisel ei ole tegemist parkimismajaga;
Detailplaneeringut koostatakse kehtivatele nõuetele tuginedes. Suur osa parkimiskohtasid on
kavandatud hoonete mahtus parkimiskorrustel (maapealsed parkimiskorrused).
3.12 teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised kavandada vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016
„Linnatänavad“ nõuetele;
Planeeringulahendus on koostatud võttes arvesse standardi nõudeid.
3.13 jalgrataste parkimislahendus ja parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11.
oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia
2018-2028 põhimõtetele;
Planeeringulahendus on ette näinud võimalikud jalgrataste parkimise kohad hoonete ümbruses.
Lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis.
3.14 tagada planeeritaval krundil maapinnaga ühendatud haljastatud pinna osakaal vähemalt 15%
kompaktse haljasalana;
Esitatud lähtetingimusega on arvestatud kogu Laki tn 16 kinnistut silmas pidades, tagatud on kompaktse
haljastuse osakaal planeeritud alal kokku 22% ulatuses. Positsioonide nr 1 ja 2 kompaktne haljasala
paikneb hoonete ees ja on ühendatud linnale kuuluva avaliku kasutusega ja planeeritud urbanistliku
pargialaga. Positsioon nr 3 haljasala paikneb planeeritud ala loodeosas.
3.15 parkimisalade liigendamisel kasutada kõrghaljastust. Liigendavad haljassaared kavandada pigem
suuremad ja vajadusel harvem (suuremad haljassaared on jätkusuutlikumad);
Planeeringu parkimise lahendus arvestab lähtetingimusega ja kavandatud on parkimise liigendamine
kõrghaljastusega. Parkimiskohtade materjal peab olema vett läbilaskev, mis vähendab samuti soojasaarte
tekkimise võimalusi ja parandab sademevee imendumist kohapeal.
3.16 esitada planeeringuala rohefaktori arvutus;
Koostatud on rohefaktori arvutus. Lisaks pos nr 1-3 kruntidele on arvutuses arvestatud urbanistliku
pargiala (ala suurus 3100m2).
3.17 teostada planeeringualal ja selle piirist 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse
nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele inventeerimise
tulemused koos puude võrade ulatusega koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada hinnangu
teostaja poolt allkirjastatud dendroloogilise inventeerimise tervikmaterjalid;
Planeeringu koostamisel on teostatud inventeerimine, vt Lisa 3.1
3.18 tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse
säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega
teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida;
Planeeringu lahendusest lähtuvalt on vajalik likvideerida kuni 3 II väärtusklassi puud. Asendusistutus
teostatakse lähialal.
3.19 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle
likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021
määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt
planeeringualale;
Esitatud lähtetingimusega on arvestatud.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
22
3.20 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud
„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse
kanalisatsioonivõrku. Sademe- ja drenaažvee käitlemine lahendada võimalikult suures ulatuses
planeeringuala piires vältides sademevee valgumist naaberkinnistutele ja tänavamaale;
Võimalus on osaliselt sademevete suunamine ja kohapeal haljasalal imendamine. Ühisvõrku on võimalik
suunata üksnes liigveed vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
3.21 küttevarustuse planeerimisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusest nr 9 „Tallinna
kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte
üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“. Määruse kohaselt asub planeeringuala
Tallinna kaugkütte piirkonnas;
Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.
3.22 määrata olmejäätmete võimalikud kogumiskohad krundi põhiselt arvestades planeeritava
hoonestuse kasutusotstarvet ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna
jäätmehoolduseeskiri“ nõudeid. Asukohad tähistada põhijoonisel
Planeeringus on pos nr 3 krundile kavandatud kogu ala ühine sorteeritud jäätmete süvakogumismahutid.
3.23 teha müra modelleerimine päevasel ja öisel ajavahemikul koos mürakaartide ning müra tasemetega
hoone fassaadidel. Müra modelleerimisel tuleb eraldi välja tuua olemasolev olukord, kuidas muutub
müraolukord olemasolevatel tänavatel. Müra hindamisel lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002
määrusest nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid". Vajadusel esitada müraleevendusmeetmed, millest hoone
projekteerimisel juhinduda. Lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest";
Planeeritud alale ei näha ette elamute ega ühiskasutusega hoonete planeerimist, seega ei ole võimalik
viidatud määruse alusel uuringut koostada.
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Määrus 71 ei kohaldu alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning
töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. See tähendab, et piiratud
ligipääsuga alal, kus pole elanikke, mürataset ei hinnata. Tootmise maa-alal norme ei ole.
Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks müra normtasemete kategooriate
määramine (PlanS § 75 lg 1 p 22).
Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu
maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
§ 57. Mürakategooriad
Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;
2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,
rohealad;
3) III kategooria – keskuse maa-alad;
4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;
5) V kategooria – tootmise maa-alad;
6) VI kategooria – liikluse maa-alad.
Viimasele kahele normtasemeid (m 71) ei ole kehtestatud.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
23
3.24 teha pinnase radoonitaseme mõõtmised vastavalt Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalile
„Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“, piirkonna pinnases võib esineda kõrge
radooni sisaldus. Määrata vajadusel hoone ehitamiseks radoonikaitse meetmed;
Kuna ala on hoonestatud, siis radooniuuringu koostamine on võimalik peale amortiseerunud hoonete
lammutamist. Detailplaneeringus on seatud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja rakendada vajalikke
radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Keskkonnaamet on 23.11.2022 oma kirjaga nr 11-
6/22/22062-2 andnud juhised radooniriski käsitlusest detailplaneeringutes ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruannetes ning projekteerimistingimuste seadmisel Tallinna linnas, vt. Lisade
kaust Lisa 10.
3.25 vastavat litsentsi omaval ettevõttel viia läbi planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang koos
reostusuuringuga. Juhul, kui need on varasemalt tehtud, lisada materjalid detailplaneeringule;
Reostusuuringu läbiviimise kohustus on vajadusel vajalik läbi viia kui hoonete lammutamisel ning pinnase
kaevamisel on täheldatav reostuse olemasolu. Hetkel, mil suur osa alast on hoonestatud ja kaetud
kõvakattelise alaga, ei ole see võimalik.
3.26 Määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:
3.26.1 esitada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus, mille koostamisse on kaasatud
diplomeeritud maastikuarhitekt;
3.26.2 näha ette parkimiskorrustel paikneva põrandavee suunamine reoveekanalisatsiooni;
3.26.3 näha ette ehitusseadustiku § 65¹ alusel elektriauto laadimistaristu.
Lähtetingimuse ettepaneku kohaselt on seatud nõuded ehitusprojekti koostamiseks.
Planeering on kooskõlas järgmiste üldisemate planeeringute, standardite, määruste ja seadustega:
Kristiine linnaosa üldplaneering
Detailplaneering on koostatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt. Vt, p 5.
Planeeringus on arvestatud:
Tallinna arengustrateegia 2035
- Detailplaneeringus kavandatakse terviklik linnaruum;
- Arhitektuurne kontseptsioon on pööranud suurt tähelepanu kvaliteetse avaliku ruumi
kujundamiseks;
- planeeritud ala piirneb ja loob ühendused ülelinnalise jalgrattateede võrgustikuga. Võimalik on
eelistada säästvaid liikumisviise;
- hooned on ühendatud kaugkütte võrku;
- elluviidav lahendus toetab 15-minuti linna arengut, olles teenusepakkujaks ja ettevõtluse
arendusalaks;
- ala on hästi varustatud ühistranspordivõrguga;
- ehitatavad hooned on ressursisäästlikud ja kliimakindlad.
Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“
- Planeeritud parkimiskohtade mõõtmed on vastavuses standardi soovitustele. Kavandatud
parkimiskohtade laius on 2,6 - 2,7 m ja pikkus 5 m.
Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia
2018-2028
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
24
- Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2028, vt.
seletuskirja ptk. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted.
Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusele nr 84 “Tallinna parkimiskohtade arvu normid”
- Normatiivsete parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt “Tallinna parkimiskohtade arvu
normid” normatiivile, vt. seletuskirja ptk. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise
põhimõtted. Planeeritud kruntidele on kavandatud normatiivsed parkimise kohad.
Tallinna jäätmehoolduseeskiri
- Jäätmekonteinerite orienteeruvad asukohad on määratud ptk. 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja
heakorra tagamise põhimõtted. Kavandatud on paigutada sorteeritud jäätmete kogumiseks
süvakogumismahutid. Nõuded jäätmete sorteerimiseks on seatud seletuskirja ptk. 4.2 Muud
nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.
Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“
- Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt määrusele . Hoonestusala on määratud
naaberkinnistul asuvatest hoonetest vähemalt 8 m kaugusele, vt. seletuskirja ptk. 4.2 Muud
nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ja põhijoonis.
Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegiale
aastani 2030”.
- Koormuse vähendamiseks ühistorustikele on määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks,
Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks, vt. ptk. 4.2.
Eesti standardile EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1:
Linnaplaneerimine.
- Kavandatud hoonete ja ümbritseva linnakeskkonnaga ühendatud liikumisteed lisavad alale
elavust ja kontrolli avaliku ruumi üle. Atraktiivne maastikudisain suurendavad heaolutunnet,
luues mulje tugevast järelevalvest, vähendades seega kuriteohirmu. Peamisteks meetmeteks on
hoone sissepääsude valgustamine ning atraktiivse maatikukujunduse ja arhitektuuri rajamine.
Nõuded turvalisuse tagamiseks on toodud ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja
ehitamiseks.
Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga
liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja
arenduskohustus”.
- Planeeringuala jääb määruse lisa 2 kohasesse kaugkütte piirkonda. Soojusvarustus on
lahendatud kaugkütte baasil, vt. seletuskirja ptk. 3.8 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted.
Planeering on kooskõlas järgmiste uuringutega:
Haljastuse inventuur
Detailplaneeringus on arvestatud puittaimede haljastuslikus hinnangus esitatud ettepanekuid, vt.
seletuskirja ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Inventeerimise aruanne,
Lisa nr 3.1
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
25
Mürauuring
Planeeritud alale ei näha ette elamute ega ühiskasutusega hoonete planeerimist, seega ei ole võimalik
“Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid” määruse alusel uuringut koostada.
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Määrus 71 ei kohaldu alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning
töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. See tähendab, et piiratud
ligipääsuga alal, kus pole elanikke, mürataset ei hinnata. Tootmise maa-alal norme ei ole.
Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks müra normtasemete kategooriate
määramine (PlanS § 75 lg 1 p 22).
Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu
maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
§ 57. Mürakategooriad
Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;
2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,
rohealad;
3) III kategooria – keskuse maa-alad;
4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;
5) V kategooria – tootmise maa-alad;
6) VI kategooria – liikluse maa-alad.
Viimasele kahele normtasemeid (m 71) ei ole kehtestatud.
Väljavõte: X-GIS 2.0 [myrakaart]
Liiklusmüra tase ei ületa mürakaardil ka III kategooria – keskuse maa-alad, päevast piirtaset 65 dB,
müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud isegi 70 dB. Kuna tegemist on äri- ja tootmishoonetega,
viibitakse seal päevasel ajal.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
26
II Joonised
Joonis nr 1 Asukohaskeem
Joonis nr 2 Põhijoonis
Joonis nr 3 Tehnovõrkude koondplaan
Joonis nr 4 TT skeem
MÄRKUSED:
3. Joonisel on kasutatud Ehitisregistri andmeid, Maa-ameti Geoportaali ruumiandmeid, Tallinna ruumiandmeid;
4. Teede, haljastuse ja parkimise lahendused on põhimõttelised ja täpsustatakse edasisel projekteerimisel.
5. Parkimiskohtade arv täpsustatakse ehitusprojekti koostamise ajal lähtuvalt ehitusprojekti ajal kehtivatest normatiividest;
6. Arhitektuurse kontseptsiooni koostas KOKO arhitektid OÜ; 7. Laadimisala paikneb hoonemahus. 8. Detailplaneering näeb ette ka võimaluse kavandatud ehitusõiguse realiseerimiseks
kavandatud krunte liites. Kruntide liitmise korral peavad Laki tn 16 kinnistu ehitusõigus ja kasutamistingimused vastama kruntide pos nr 1-3 ehitusõiguse tabelisse antud summaarsetele näitajatele.
9. 10. Parkimise lahenduse koostamisel võetakse aluseks detailplaneeringu koostamise
ajal kehtiv parkimise norm
Detailplaneeringu näitajad täpsustuvad detailplaneeringu koostamisel.
1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia Partner OÜ, 07.08.2024, töö nr 1828-24. Alusplaan on koostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis;
2. Haljastuse inventuuri koostas Lemma OÜ 27.08.2024, töö nr 270824-1;
SUITSUVABA ALA
1586
3760
KADAKA TEE
945a
948
943c
94 3c
SU ITS
UV AB
A AL
A
1586
37 60
945a
948
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
945a
Leonhard W eiss Energy AS
Töö:Veskim etsa AJ ja Ekskavaatori AJ vaheline 35 kV m
aakaabelliin, Tallinn
Leonhard W eiss Energy AS
Töö:Veskim etsa AJ ja Ekskavaatori AJ vaheline
35 kV m aakaabelliin, Tallinn
Leonhard W eiss Energy AS
Töö:Veskim etsa AJ ja Ekskavaatori AJ
vaheline 35 kV m aakaabelliin, Tallinn
Le o n h ard
W e iss E
n e rgy A
S T ö ö :V
e skim
e tsa A
J ja E kskavaato
ri A J
vah e lin
e 35 kV
m aakaab
e lliin
, T allin
n
Le on
ha rd
W eis
s E ne
rg y A
S
Töö :V
es kim
et sa
A J j
a E ks
ka va
at or
i A J
va he
lin e 3
5 k V m
aa ka
ab ell
iin , T
all inn
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
D1
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
K3
PA5
PA6
PA7
PA8
3+00
4+00
4+92
2+25
2+50
2+75
3+25
3+50
3+75
4+25
4+50
4+55.71 R 55.00m
4+85.09
R 55.00m
4+92.47
PA9
Olemasolev teeületuskoht
likvideerida
Äärekivi langetamine
h=0cm
Kristiine linnaosa
Mustamäe linnaosa
Kristiine linnaosa
Mustamäe linnaosa
Kristiine linnaosa Mustamäe linnaosa
M S PK 2+01 Värvi tn
M S PK 3+46
M S PK 3+55
M S PK 3+85
M S P
K 4 +4
7
R3m
R0.5m
Tö öm
ah tu
de p
iir .
Tö ö
nr T
-1 6-
36
Tööm ahtude piir.
Töö nr T-16-36
1+75v
2+00v
2+02.78
R 120.00m
2+25v
2+35.18
R -151.50m
2+50v
2+75v
2+77.67 R -151.50m
3+00v
3+25v
3+50v
3+66.29 R 80.00m
3+75v
4+00v
4+06.16
R 80.00m
4+25v
4+23.06
R -90.00m
4+48.22 R -90.00m
4+50v
4+53.55 R -15.00m
4+75v
4+95.67
R -20.00m
5+00v
5+11.24 R -20.00m
5+23v
C
C
D
D
E
E
F F
Olol. ootekoja
ümbertõstmine
uude asukohta
4+75
4+67.71
R -15.00m
4+70.31
R 48.00m
4+83.31
R 48.00m
4+87.55
R -30.00m 4+91.20
R -30.00m
1+50p
1+75p
2+00p
2+25p
2+50p
2+64p
2+48.66
R -30.00m
2+55.18 R -30.00m
2+43.21
R 60.00m
2+29.43 R 60.00m
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
4
1.75
4.25 2
4.83
2
7.5
R 7
R 7
R 12
R 8
7
R 10
R 3
R 5
R 5
R 5
7
3
3
3
4 1.75
7
R 12
R 8
R 2.5
R 23
7
3
3
3
1.2
4
3 3.71
R 0.75
R14
R 89.9
R 89
.9 R
50 .5
R 73. 5
R 11.5 R 73.5
R 1
2
R 5.5
R 7
5.6
R 15
R 2 R 3.7
5
1
5. 5
7
7
7
1 1
11
1 1
1.7 5
4
4.25
2
7
2.5
7
2.5 R
2.5R
2.5
R 3.5
R 3.5
543
1+92
688a 2+00
688b
544
543
435 (0-gr)
2+02
688b
544
543
435 (0-gr)
688b 3+55
688a 3+47
688a 3+53
544
543
43 5
(0 -g
r)
3+45
688b
688a
3+78
3+77
688b
544
543
43 5
(0 -g
r)
3+85
688a
543
544
688b 3+86
(0-gr) 435
68 8b
2+ 92
2+ 92
68 8a
688b 2+77
2+77
688a
543
54 4
435(0-gr)
2+ 87
44 5 (0-
gr)
54 3
544 (0- gr)
2+83
(0-gr)
43 2
442
54 4
543
435(0-gr)
4+ 71
544
43 5
(0 -g
r)
4+65
543
(0-gr)
43 2
(0 -g
r)
435
543
544
4+71
4+ 60
54 3
4+ 67544
43 5
(0 -g
r) 4+
83
435 (0-gr)
4+95
435 (0-gr)
(0-gr) 445
4+99
54 1a
* O
lo l.
L M
üm be
rt õs
tm in
e uu
el e
LM po
st ile
4+ 90
221
687
221
536bv 4+28
531v
43 5
(0 -g
r)
445 (0-gr)
3+ 38
421
4+82 4+79
687
421
4+58
38 2
392
4+ 20
722*
AUTO EKSPERT
AUTOEKSPERT
72 2*
3+59
557
557
557
557
543
557
557
557
557
557
557
557
543 221 3+47
3+79 221
ALA 30
ALA 30
TUULIKU tee 2x644
Lilleküla
Kadaka
642
642
KADAKA tee2x644
6
11K
5K
4K
5K
3K
P6
P6
P6
P6
P6
P6
P6
P6
P6
P6
P6
P6
DP019170
DP029660
P029660 DP 03
26 10
DP006200
2
1
LA KI
TÄ NA
V
TUULIKU TEE
KADAKA TEE
Tuuliku tee 2 78407:701:0467
ärimaa 50% tootmismaa 50%
Tuuliku tee T1 78401:101:0631
transpordimaa 100%
Kadaka tee 5a // Kadaka tee T2 78405:502:0145
transpordimaa 100%
Kadaka tee 3b // Kadaka tee T1 78405:502:0146
transpordimaa 100%Kadaka tee 7 // Laki tn 20 78405:502:0074
ärimaa 50% tootmismaa 50%
Kadaka tee 38 78401: 101: 0599
ärimaa 25% tootmismaa 75%
Kadaka tee 36// Laki tn 9 78401: 101: 0598 tootmismaa 70%
ärimaa 30%
Laki tn 9a 78407: 701: 1680 tootmismaa 100%
78407: 701: 8641 ärimaa 50%
tootmismaa 50%
78401: 101: 0743 tootmismaa 80%
ärimaa 20%
Laki tänav T2 78407: 701: 3422
transpordimaa 100%
Laki tn 14 78407: 701: 1012 tootmismaa 100%
Tuuliku tee 4g 78401: 101: 4720 tootmismaa 100%
Laki tn 16 78407: 701: 1200 ärimaa 50% tootmismaa 50%
5K
1K
2K
2K
TÄ PS
EM JU
UR DE
PÄ ÄS
UL AH
EN DU
S
LA HE
ND AT
AK SE
DE TA
ILP LA
NE ER
ING U J
ÄR GMISE
S
ET AP
IS
7 5
7
11K
3K
3K 2K
2K 2K
2K
4K
4K
LAADIMISALA ON HOONEMAHUS
5
2, 7
2
3
5
2,7
2,7 3,7
URBANISTLIKU LINNAPARGI
KAVANDAMINE
6, 4
KadakaMustamäe
Lilleküla
Kristiine
P6
P6
2, 7
P6
P6
P3
P6 P6
P6
2, 7
P3
P4
5
3
2
5
7
12
39
10
25
15
29
42
Kadaka tee 42a 78405: 502: 0287 ärimaa 100%
Ä 90% The 10%
2 40m 11086 m2 311
19237 m2
P572
Ä 100%
3 40m 2571 m2 211
7061 m2
P244
11K
1-Ma
2-Ma
3-Ma
4-Ou
5-Ou 6-Ou
7-MaM8-Re 9-Tm
10-Ku
11-Ku
12-Ku 13-KuH
14-KuH
15-Ku
16-MaM 35-Ku
33-Ku
18-Hk
19-Ku 17-Va20-Ku
21-Hk 22-Va
23-Va 24-Va
25-Va 26-Va27-Va
28-Va
30-Hk
31-Hk
29-Hk32-Va 34-Ku
36-Va 37-Va
38-Va 39-Hk
40-Va
41-MaM
42-Ja
Ä 100%
1 40m 1836 m2 211
4416 m2
P24
P4
77
7
7
3
Üh 100%
1 8m
990 m2 2/4 2
5374 m2
7
plan. ala piir
kehtestatud naaberplaneeringu planeeringuala piir
olemasolev katastriüksuse piir
plan. krundi piir
plan. positsiooni number
plan. maapealne ja maa-alune hoonestusala
naaberplaneeringus plan. hoonestusala
olemasolev hoone ja korruselisus
plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht
plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
naaberplaneeringus plan. hoone asukoht ja korruselisus
olemasolev autoliikluse ala plan. autoliikluse ala
plan. parkimiskoht ja kohtade arv
plan. jalakäijate ala
olemasolev/plan. tehnovõrgu servituutala
plan. kohtvalgustatud ülekäigurada
plan. jalgrataste parkimine konteinerhaljastusega
plan. haljastus (urbanistlik linnapark)
plan. kõrghaljastuse võimalik asukoht
plan. jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse
plan. sõidukite võimalik sissepääs parkimiskorrusele
plan. sõidukite juurdepääs krundile
olemasolev säiliv II väärtusklassi puu
olemasolev säiliv III väärtusklassi puu
olemasolev säiliv IV väärtusklassi puu
olemasoleva II väärtusklassi puu ümberistutamise vajadus
olemasolev likvideeritav II, III, IV ja V väärtusklassi puu
plan. prügikonteinerite võimalik asukoht
proj. sõidutee asfaltkate
proj. parkla ja sõidutee asfaltkate proj. jalgratta- ja jalgtee olemasolev kõnnitee taastatav asfaltkattega proj. terakoostisega segust kate
proj. muru
proj. lausistutusala
proj. kõrghaljastus
olemasolev II klassi puu või puude rühm
olemasolev III klassi puu või puude rühm
olemasolev IV klassi puu või puude rühm
proj. sõidutee
proj. jalgratta- ja jalgtee
proj. muru
proj. rohtsed niidutaimed
proj. kõrghaljastus
proj. põõsastik
proj. lineaarpargi ala
proj. murukivisillutis
1
P4
LEGEND
3K
4K
5K
11K
DP002450
Tuuliku tee lõigus Halla tn kuni Kadaka tee rekonstrueerimise põhiprojekt, projekti koostas Landverk OÜ 06.06.2017, töö nr T 16-36
Humala ja Laki tänava rekonstrueerimine, projekti koostas Roadplan OÜ 25.04.2023, töö nr 22019
5K
krundi pos nr
sihtotstarve
hoone kõrgus
hoone suurim korruselisus
ehitisealune pind maapealne/maa-alune hoonete arv krundil (põhihoone/abihoone)
krundi suurus parkimiskohtade arv
Huvitatud isik: Lucky Hammerhead OÜ
Projekti juht: Maarja Zingel
Planeerija: Maarja Zingel Marek Konsa
Projekt: LAKI TN KINNISTU 16 JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Joonis: PÕHIJOONIS Töö nr: 08/22 Mõõtkava: 1:500 Joonise nr: 2 Kuupäev: 16.10.2025
V Ä I K E - A M E E R I K A 2 0 , T A L L I N N 10129 T E L 6 6 1 5 6 4 5 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5 R U U M J A M A A S T I K O Ü
NÄITAJAD PLANEERITUD ALA KOHTA:
Planeeritud ala suurus - 6.47 ha
Planeeritud kruntide arv - 3
Kavandatud parkimiskohtade arv - 840
Kavandatud hoonestustihedus (pos 1,2 ja 3) - 1.98
KRUNTIDE POS NR 1-3 KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL
Pos nr Aadressi ettepanek
Krundi planeeritud suurus (m²)
Hoonete ehitisalune pind maapealne (m²)
Hoonete ehitisalune pind maa-alune (m²)
Hoonete suurim korruselisus
Hoonete suurim lubatud kõrgus (m) Hoonete
arv krundil
Hoonestus tihedus
Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaalu
% (KÜ liikide kaupa)*
Maapealne suletud brutopind (m²) Parkimiskohtade arv Täisehituse % Haljastuse
osakaal % maapealne maa-alune maapinnast absoluut-
kõrgus Äripind Parkimismaja Kokku normatiivne kavandatav hoones
kavandatatav väljas kokku
1 Laki tn 18A 4416 1836 1836 11 1 40.0 48.7 2 2.58 Ä 100% 11410 0 11410 153 0 24 24 42 29%
2 Laki tn 18 19237 11086 11086 11 1 40.0 48.7 3 1.85 Ä 90%, T10% 22727 12950 35677 476 480 92 572 58 14%
3 Laki tn 16 7061 2571 2571 11 1 40.0 48.7 2 1.96 Ä 100% 7011 6840 13851 185 232 12 244 36 36%
Kokku: 30714 15493 15493 1.98 41148 19790 60938 814 712 128 840 50 21%
*- Ä - ärimaa, T - tootmismaa
Pos nr Aadressi ettepanek
Krundi planeeritud suurus (m²)
Hoonete ehitisalune pind maapealne (m²)
Hoonete ehitisalune pind maa-alune (m²)
Hoonete suurim korruselisus
Hoonete suurim lubatud kõrgus (m) Hoonete
arv krundil
Hoonestus tihedus
Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaalu
% (KÜ liikide kaupa)*
Maapealne suletud brutopind (m²) Parkimiskohtade arv
Haljastus %
maapealne maa-alune maapinnast absoluut- kõrgus Äripind Parkimismaja Kokku normatiivne kavandatav
hoones kavandatatav
väljas kokku
1** Laki 16 30714 15493 15493 11 1 40.0 48.7 7 1.98 Ä95% T5% 41148 19790 60938 814 712 128 840 22
** Vaata märkus nr 6
KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL
PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS
pos. nr. ehitise otstarve parkimis-normatiiv* brutopind m²
normatiivne parkimiskohtade
vajadus
normatiivne parkimiskohtade arv
kokku
planeeritud parkimiskohti
1 ärihoone 1/75 11410 11410/75 153 24
2 ärihoone & parkimismaja 1/75 35677 35677/75 476 572
3 ärihoone & parkimismaja 1/75 13851 13851/75 185 244
KOKKU 814 840
* - vastavalt "Tallinna parkimisnormatiiv" (30.07.2025) kollane tsoon, argument "Ühistranspordi kättesaadavus 400m"
DP046580
Töö nr: 08/22
Huvitatud isik: Lucky Hammerhead OÜ
reg kood 16383368
Lauri Liiva
+372 502 2239
Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet
reg kood 75023823
Vabaduse väljak 7, Tallinn 15198
LAKI TN 16 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Detailplaneeringu koostaja:
R U U M J A M A A S T I K O Ü
Väike-Ameerika 19
10129 Tallinn
Reg. number: 11038715
Kontaktisik: Maarja Zingel
Tel: 52 242 92
ruumilise keskkonna planeerija
maastikuarhitekt
Arhitektuurne kontseptsioon: KOKO arhitektid OÜ
Raivo Kotov
Tallinn
2025
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
2
Sisukord
SISUKORD ............................................................................................................................................. 2
I SELETUSKIRI ........................................................................................................................................ 3
1. Koostamise alused ja lähtedokumendid ....................................................................................... 3
1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ....................................................................................... 3
2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus ........................................................................................ 3
2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus .................................................... 3
3. Planeeringus kavandatu kirjeldus ................................................................................................ 4
3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ............................................................................................ 4 3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ........................... 4 3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad............. 5 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted ............................................... 6 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ......................................................... 7 3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................................................... 10 3.7.1. Veevarustus ........................................................................................................................... 10 3.7.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................................. 11 3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž ........................................................................................ 11 3.7.4 Sidevarustus............................................................................................................................ 12 3.7.5 Soojusvarustus ........................................................................................................................ 12 3.7.6 Elektrivarustus ........................................................................................................................ 12 3.7.7 Tänavavalgustus ..................................................................................................................... 13 3.7.8 Hoonete jahutus ..................................................................................................................... 13 3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ................................................................................ 13 3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused ...................................................................................... 14 3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ............................. 14 3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus
avalikele huvidele ja väärtustele ........................................................................................ 14
4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ......................................................................... 15
4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................................. 15 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .................................................... 15 4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................ 16 4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.................................. 18 4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks ............................................................................................... 18 4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks ............................................................................ 19
5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele .............. 19
II JOONISED ........................................................................................................................................ 26
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
3
I Seletuskiri
1. Koostamise alused ja lähtedokumendid
1.1 Detailplaneeringu koostamise alused
- Planeerimisseadus
- Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrus nr 36 Tallinna linna töökorraldus
projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas
- Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2024 korraldus nr 525-k „Laki tn 16 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu algatamine Kristiine linnaosas“
- 13.01.2023 taotlus nr 046580detailplaneeringu koostamise algatamiseks
Detailplaneering on koostatud vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatud nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.
novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu
vormistamise juhend“.
2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus
Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2024 korraldusega nr 525-k „Laki tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
algatamine Krisitiine linnaosas“ määratud planeeritud ala suurus on 6,47 ha.
Planeeritud ala asub Tallinna Kristiine linnaosas Lilleküla asumis. Ala hõlmab Laki tn 16 kinnistut ning
osaliselt Laki tn T2 ja Tuuliku tn T1 ja Kadaka tee 5a//Kadaka tee T2 kinnistuid.
2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus
Eesmärk on:
- Kristiine linnaosa üldplaneeringu elluviimine;
- kruntide moodustamine;
- kruntide maakasutuse sihtotstarbe määramine;
- kruntide ehitusõiguse määramine;
- kaasajastada ettevõtlus- ja tootmispiirkonna hoonestust ja kasutust. Tagada erinevate
töökohtade ja ettevõtluse areng piirkonnas. Luua võimalused alal puhke- ja sportimisega
tegelemiseks;
- väärtuslikuma hoonestuse renoveerimine ja taaskasutusele võtmine;
- piirkonda sobivate, kuni 11- korruseliste büroohoonete kavandamine. Kaks bürootorni paiknevad
Kadaka tee sihil ning kolmas torn ala põhjaosas;
- luua atraktiivne väliala;
- lähtuda väljakujunenud/projekteeritud transpordiskeemist;
- õueala parkimiskohtade liigendamine haljastusega;
- luua ühtne ja kompaktne haljasala koos urbanistliku välialaga ning terviku õueala kogu piirkonna
jaoks;
- arvestada, et Laki tänava ja Tuuliku tee olemasolev ning perspektiivne kergliiklussuund on tänava
haljaskoridori osaks;
Planeeritud alale ei ole kavandatud kortereid.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
4
3. Planeeringus kavandatu kirjeldus
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on aluseks KOKO arhitektid OÜ arhitekturne kontseptsioon.
Planeeringuala on lahendatud terviklahendusena olemasoleva äri- ja tootmisala väljaarendamiseks ning
kaasajastamiseks.
Määratud on ehitusõigus:
- Pos nr 1 krundile üheteistkümne maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone
ehitamiseks. Hoone koosneb kahest maapealsest osast;
- Pos nr 2 krundile üheteistkümne maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega äri- ja
tootmishoone ehitamiseks. Hoone koosneb kolmest maapealsest osast;
- Pos nr 3 krundile üheteistkümne maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone
ehitamiseks. Hoone koosneb kahest maapealsest osast.
3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus
Planeeringualal hõlmab äri- ja tootmismaa maakasutuse sihtotstarbega Laki tn 16 kinnistut, kahte
transpordimaa maakasutusega kinnistut Tuuliku tee T1 ja Laki tänav T2 ning väikest osa transpordimaa
sihtotstarbega Kadaka tee 5a/Kadaka tee T2 kinnistut.
Detailplaneeringu lahendus näeb ette Laki tn 16 kinnistu jagamise kuni kolmeks krundiks. Kruntide
moodustamine võimaldab ala arendamist etapiviisiliselt. Juhul kui ala arendatakse välja ühes etapis,
puudub vajadus Laki tn 16 kinnistut jagada, mistõttu näeb planeering ette võimaluse moodustatavate
kruntide liitmiseks. Kruntide liitmise vajadus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted
Planeeritud hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on arvestatud arhitektuurset kontseptsiooni
naaberalade hoonestuslahendusi ning algatamise korralduse lähtetingimusi.
Planeeringus on hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamisel arvestatud et ala on
väljaarendatav kas osade kaupa või ühes etapis. Hoonestus on kavandatud dominantse kolme kõrgema
büroohoonena. Kolme büroohoone kõrgus on kuni 40m olemasolevast maapinnast. Hoonete korruselisus
on vahelduv ja need seob tervikuks 1-korruseline hoonemaht.
Planeeringualal:
- keskmine hoonestustihedus 1,98;
- kavandatud hooned on kuni 11-korruselised;
- kavandatud täisehituse protsent 50%;
- kavandatud parkimiskohtade arv 840.
Planeeritud ala hoonestuskontseptsiooni koostas KOKO arhitektid OÜ.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
5
3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad
Detailplaneering näeb ette ka võimaluse kavandatud ehitusõiguse realiseerimiseks planeeritud krunte
liites. Kruntide liitmise korral peavad Laki tn 16 kinnistu ehitusõigus ja kasutamistingimused vastama
kruntide pos nr 1-3 ehitusõiguse summaarsetele näitajatele.
Positsioon nr 1
Ärimaa krunt Ä 100%
Krundi suurus 4 416 m2
Hoonete (hooneosade) arv kuni 2
Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega
Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 1 840 m2
Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 1 840 m2
Hoone korruselisus kuni 11 maapealset korrust, üks maa-alune korrus.
Kavandatud maa-alusele korrusele on võimalik rajada pommivarjend. Olemasolev 5-korruseline hoone
säilitatakse
Hoone kõrgus kuni 40 meetrit
Hoone maapealne suletud brutopind 11410 m2
Hoone maa-alune suletud brutopind 1 840 m2
Krundi hoonestustihedus 2,58
Krundi täisehituse protsent 42%
Positsioon nr 2
Äri- ja tootmismaa krunt, Ä90%; T 10%
Krundi suurus 19 237 m2
Hoonete (hooneosade) arv kuni 3
Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega
Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 11 100 m2
Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 11 100 m2
Hoone korruselisus kuni 11 maapealset korrust, üks maa-alune korrus.
Kavandatud maa-alusele korrusele on võimalik rajada pommivarjend
Hoone kõrgus kuni 40 meetrit
Hoone maapealne suletud brutopind 35 700 m2
Hoone maa-alune suletud brutopind 11 100 m2
Krundi hoonestustihedus 1,85
Krundi täisehituse protsent 58%
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
6
Positsioon nr 3
Ärimaa krunt Ä 100%
Krundi suurus 7 061 m2
Hoonete (hooneosade) arv kuni 2
Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega
Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 2 575 m2
Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 2 575 m2
Hoone korruselisus kuni 11 maapealset korrust, üks maa-alune korrus.
Kavandatud maa-alusele korrusele on võimalik rajada pommivarjend
Hoone kõrgus kuni 40 meetrit
Hoone maapealne suletud brutopind 35 700 m2
Hoone maa-alune suletud brutopind 2 575 m2
Krundi hoonestustihedus 1,96
Krundi täisehituse protsent 36%
3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeringuala maapind on tasane, maapinna kõrgus jääb vahemikku 7.53- 8.68. Projekteerimisel
täpsustakse maapinna kõrgused.
Vertikaalplaneerimisega väliruumi projekti koostamisel tuleb vältida sademe- ja liigvee valgumist
naaberkinnistutele.
Maapinna kõrgus täpsustatakse lähtuvalt välisruumi lahendusest hoonete ehitusprojekti koostamisel.
3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted
Tänavahaljastus on kavandatud nii Laki kui Tuuliku tänavatele. Tänavahaljastus koos kergliiklusteedega
loovad ühendused lähipiirkonna ning ülelinnaliste struktuuriga. Tuuliku tee kergliiklus ning haljastus
loovad sidusa ühenduse perspektiivse Putukaväilaga ja läbi selle juba linna ühendavate võrgustikega.
Planeering arvestab ellu viidud Tuuliku tee projektlahendusega ning Laki tänava
rekonstrueerimisprojektiga ning bussipeatustega.
Tänavaruum kujuneb atraktiivsemaks, väheneb mürasaaste, soojasaarte osakaal ning võimalik on
vähendada ka tuulekoridoride teket.
Planeeritud ala koosseisu on haaratud ka linnale kuuluvad haljastatud transpordimaa kinnistute osad, et
saavutada parim terviklik linnaruumiline lahenduse kavandamiseks.
Planeeritud ala keskmine haljastuse osakaal moodustatud kruntidel on 18%. Kompaktsed haljasalad
moodustavad ühise haljasala pos nr 1 ja 2 kruntide lõunapoolses osas ning pos nr 3 krundil loodeosas.
Rohefaktori arvutuses on lisaks moodustatud kruntidele pos nr 1-3 võetud arvesse ka loodava urbanistliku
parki osa (ala suurus ca 3100m2). Tagatud on rohefaktori taotlusväärtus 0,3131 (rohekomponentide
summeeritud väärtus 10613,8).
Haljastuse inventuuri kokkuvõttena on esitatud soovitus II, III ja IV väärtusklassi puude säilitamiseks.
Likvideerima peab puud, mis on V väärtusklassis. Linna elurikkuse säilitamise vaates on soovitav üksikute
lamapuidu tüvede jätmine alale (nt pos nr 3 loodeosas).
Likvideeritavate puude tabel:
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
7
Jrk.
nr.
Eestikeelne
nimetus (ladina
keelne nimetus)
Inventee-
ritav objekt
Puu
rinnasdi
am. cm.
/ põõsa
võra
läbimõ
õt m.
Väär
tus-
klass
k1 k2 k3
Haljastusühikud -
metoodika
D1*(k1 + k2 +
k3)/ 3 =HÜ
1 Harilik mänd (Pinus
sylvestris)
puude
rühm
22&21
&8 V 0 0 0 0
7 Mägimänd (Pinus
mugo)
puude ja
põõsaste
rühm
25
IV 2,5 0,2 0,5
26,7**
8 Raagremmelgas
(Salix caprea)
puude
rühm
42&26
&14&2
0&19&
19&16
IV 0,5 0,2 0,5
62,4*
9
Harilik toomingas
(Padus avium =
Prunus padus)
üksikpuu
12&12
IV 0,5 0,2 0,5
9,6*
15 Harilik kuusk (Picea
abies) üksikpuu
20&20
&20 IV 2 0,2 0,5
54**
41 Mägimänd (Pinus
mugo) üksikpuu
14 IV 2,5 0,2 0,5
14,9*
Haljastusühikud kokku: 167,6
Puude likvideerimise põhjus: *- plan hoonestusalas
**- plan tee ja parkimise alas
Puude likvideerimisel tuleb jälgida, et rakendub asendusistutuse kohustus vastavalt Tallinna
Linnavolikogu 11. veebruari 2021. a määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.
Kehtestatud korra kohaselt ei pea asendama V väärtusklassi puid ning põõsaid ja viljapuid.
Jäätmekäitlus
Jäätmekonteinerid on kavandatud kas hoone mahtu või süvamahututitena. Konteinerite paiknemine
täpsustatakse hoone ehitusprojekti koostamisel.
3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted
Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
- Kruntidele juurdepääsud säilivad Laki tänavalt ning Tuuliku teelt. Ala liiklusskeem võimaldab luua
lõunaosasse kompaktse haljasala, mis loob ühtse terviku Laki – ja Kadaka tee ristumisala
haljastusega. Juurdepääsuteedel seatakse servituudid pos nr 1-3 kruntide kasuks ja
parkimiskohtade teenindamiseks;
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
8
- Olemasoleva ning kavandatud hoonestuse seob tervikuks madalam, 1- korruseline hoonemaht.
Kruntidele on kavandatud võimalus maa-aluse korruse ehitamiseks. Maa-alusel korrusel võivad
paikneda parkimiskohad ja/või abiruumid;
- Parkimiskohad on normatiivselt tagatud kogu alal tervikuna, ehitusprojektis täpsustatakse
parkimiskohtade paiknemine (hoone maa-aluses ja/või maapealses mahus ning õuealal).
Detailplaneeringu koostamisel võetakse aluseks planeeringu ajal kehtiv parkimise norm;
- parkimise vajadus tagada vastavalt planeeringu koostamisel kehtivale parkimisnormatiivile;
- tagatud on normatiivne parkimiskohtade vajadus. Ligikaudu 85% parkimiskohtadest paikneb
hoone mahus;
- elektriautode laadimistaristu peab vastama Ehitusseadustiku §651: lg 5 kui mitme
kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve,
rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid
nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitusregistrisse kantud peamine kasutusotstarve; lg
4 sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme
parkimiskohta, paigaldatakse: (1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;
(2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt
ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga;
- jalgrataste hoiu- ja parkimiskohad on kavandatud hoonete sissepääsude juurde, asukoht
täpsustatakse ehitusprojektis;
- jalgrataste parkimise normatiiv lähtub jalgrattastrateegiast;
- normatiivsete parkimiskohtade arvutus on koostatud lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse
30.07.2025 kehtestatud korraldusele „Tallinna parkimisnormatiiv“;
- parkimise lahendus ning kohtade arv täpsustatakse ehitusprojektis hoone kasutusotstarbest
ning kehtivast parkimise normatiivist lähtuvalt.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
9
Parkimisnormi arvutus:
Planeeringuala paikneb kollases parkimistsoonis (120-60) ning vastab argumendile „Ühistranspordi
kättesaadavus 400m“. Alale kehtiv normatiiv sellest tulenevalt on sb / 75 = pk.
pos.
nr. Ehitise otstarve
parkimis-
normatiiv*
normatiivne
parkimiskohtade vajadus
planeeritud
parkimiskohti
1 Ärihoone 1/75 11410/75 = 190 24
2 Ärihoone &
parkimismaja 1/75 35677/75 = 476 572
3 Ärihoone &
parkimismaja 1/75 13851/75 = 185 244
KOKKU 814 840
Jalgrataste parkimisnormi arvutus
Pos nr Objekt Rattaparkimise
normatiiv*
äriruumi
bruto
Normatiivne/plan
rattaparkimiskohtase arv
1 äri 1/100 sb m2 11410/100 114
2 äri 1/100 sb m2 22727/100 227
3 äri 1/100 sb m2 7011/100 70
KOKKU 411
* -vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2027
Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungil
protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 järgi.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
10
3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted
Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
õigusaktidele ja võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on
põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.
Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamise normatiivse baasi valikul on
lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivas normdokumentatsioonist. Kõik ehitustööd
tuleb teha vastavuses allpool esitatud dokumentidega:
a) Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused;
b) Kohalike võimuorganite otsused, kehtivad nõuded;
c) Järelevalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;
d) Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid- kui ei ole teisiti määratud käesoleva
töö seletuses või joonistel:
- EVS 812-6:2012 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele
nõudele;
- Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk või vastab samalaadsele nõudele;
- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk või vastab samalaadsele nõudele;
- EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud või vastab samalaadsele nõudele;
- ÜVK seadus;
- Ehitusseadustik.
Tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda EhS §70 lg 6 põhimõttest: kui samale kinnisasjale ehitatakse
mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist
võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe
kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni sh sademevee kanalisatsiooni torustike väljaehitamine toimub vee-
ettevõtte ja arendaja vahel sõlmitava liitumislepingu alusel ja tingimustel ning ulatub vajadusel
väljaspoole planeeringuala.
3.7.1. Veevarustus
Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTS´i TALLINNA VESI tehnilised tingimused nr
04.07.24, PR/2427931-1 (Vt. lisa 2.4)
Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsioonitorud näha ette likvideerida vahetult hargnemisel töösse
jäävatest torudest.
Veevarustuse ja kanalisatsioonilahenduse on koostanud MERINDORF OÜ.
Planeeringuala olmevesi on lahendatud Laki tänava ja Tuuliku tee olemasolevatest de225mm ühis-
veetorustikest. Moodustavate kinnistute ( POS1, POS2, POS3) jaoks on ette nähtud rajada veetorustikud
Ø90-110mm PE PN10. Läbimõõdud täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.
Plan veehulk planeeringualale kokku on 37,0 m3/ööp.
Plan ala veehulk planeeritud kruntide kaupa:
POS1: 10,0 m3/ööp; 3,5 l/s
POS2: 20,0 m3/ööp; 6,0 l/s; kinnistu sisemine tuletõjevesi 40,0l/s
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
11
POS3: 7,0 m3/ööp; 3,0l/s,
Vooluhulgad täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.
Välistulekustutusvee vajadus on kuni 30 l/sek.
Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada olemasolevate Laki tänava ja Tuuliku tee
tuletõrjehüdrantide baasil. Kinnistusisene tulekustutusvesi lahendada vajadusel mahutite baasil.
Moodustatavate kinnistute veeühendused on varustatud sulgarmatuuridega, mis jäävad kinnistute
liitumispunktideks.
Planeeritud veetorustik on ette nähtud PE PN10 plasttorudest, paigaldussügavus min. 1,8 m maapinnast.
Vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus tagatud
tavaolukorras vabasurve 380 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa.
3.7.2 Reoveekanalisatsioon
Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilised tingimused nr
04.07.24, PR/2427931-1 (Vt. lisa 2.4)
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeringuala reovee eelvooluks on Laki tn DN400
reoveekanalisatsiooni torustik.
Planeeringuala reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk kokku on 37,0 m3/ööp.
Planeeritud ala kanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk planeeritud kinnistute kaupa:
POS1: 10,0 m3/ööp; 10,0 l/s
POS2: 20,0 m3/ööp; 14,0 l/s
POS3: 7,0 m3/ööp; 8,0 l/s
Planeeringuala kruntide POS1, POS2 ja POS3 reovesi on ette nähtud kanaliseerida isevoolselt mööda plan.
reoveetorustikke Ø200 mm kuni olemasolevate eelvooluni Laki tänaval.
Moodustatavate kinnistute kanalisatsiooniühendused varustatakse kontrollkaevudega, mis jäävad
kinnistute liitumispunktideks.
3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž
Sademevee käitlemisel on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna
sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse
kanalisatsioonivõrku, sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Parkimismaja
põrandavesi suunata reoveekanalisatsiooni.
Planeeringuala sademe-/ drenaažvee eelvooluks on Laki tänava DN1200 vabavoolne sademeveetoru.
Planeeritud ala sademeveed on võimalik osaliselt imendada kruntide haljasaladel pinnasesse.
Sademeveesüsteemi juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama
keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandu-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed
ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (Lisa 1 „Saastenäitajate piirväärtused ja reovee
puhastusastmed“).
Planeeringu ala sademevee vooluhulgad:
POS1 - 100 l/s
POS2 – 410 l/s
POS2 – 150 l/s
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
12
Planeeritud tänava maa-alale on ette nähtud rajada sademeveetorustikud Ø110-200mm.
Moodustatavate kinnistute sademeveeühendused on varustatud kontrollkaevudega, mis jäävad
kinnistute liitumispunktideks.
Ühelt planeeritud kinnistult ühiskanalisatsiooni juhitav maksimaalne sademevee vooluhulk on 10l/s.
Kinnistutelt kogutavate sadevete puhastamiseks enne ühistorustikku juhtimist nähakse vajadusel
järgmistes projekteerimisstaadiumites ette kinnistusisesed õlipüüdurid.
Planeeritud kinnistutele tuleb enne sademevee ühiskanalisatsiooniga liitumist projekteerida vooluhulga
regulaatorkaevud.
Põhilised ehitustööde mahud (ühistorustikud)
- Veetorustik 160 m
- Reoveekanalisatsioonitorustik
- isevoolne torustik 120 m
- Sademeveekanalisatsioonitorustik
- isevoolne torustik 150 m
3.7.4 Sidevarustus
Planeeritud kruntide sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 14.06.2024 tehnilistele
tingimustele nr 38953426 (vt. Lisa 2.3).
Planeeringulahendus näeb ette pos nr 1 krundile olemasoleva sidekanalisatsiooni säilimise olemasolevast
m1299 sidekaevust ja pos nr 2 ja 3 kruntidele planeeritud sidekanalisatsiooni liitumised olemasolevast m
1299 sidekaevust.
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.
3.7.5 Soojusvarustus
Soojusvarustuse liik peab võimaldama tagada hoonete energiatõhususele esitatavad nõuded. Tagatud
peab olema jätkusuutlikus ja CO2 heitmete vähendamine.
3.7.5.1 Kaugküte
Planeeritud piirkond asub Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna
piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised
kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” lisa 2 kohases kaugkütte piirkonnas.
Planeeritud ala soojusvarustus olemasolev, säiliv. Kinnistu on liidetud AS Utilitas Tallinn soojusvõrguga
(vt. Lisa 2.2).
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.
3.7.6 Elektrivarustus
Planeeritud ala elektrivarustuse tagamiseks ei ole planeeritud uusi elektrikaableid vaid säilib olemasolev
olukord kuid on vajalik olemasolevate elektri maakaablite ja alajaama ümbertõstmine. Ümbertõstetav
alajaam asub pos nr 2 hoone mahus.
Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
13
3.7.7 Tänavavalgustus
Ala välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse maakaabel.
Valgusreostuse vältimiseks:
- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on
0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.
- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.
- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks
kõrge.
- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.
- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib
kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.
- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis
valgusteid.
- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga
lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.
- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab
valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.
- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.
- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.
- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks
kõnniteedel, tee äärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad
piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.
- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.
- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise
aega ja valguse tugevust.
3.7.8 Hoonete jahutus
Hoonete jahutuse põhimõtted töötakse välja ehitusprojekti koostamisel. Eesmärgiks on hoonete
energiatõhususe miinimumnõuete täitmine. Eelistada tuleb passiivseid või alternatiivenergeetikal
põhinevaid lahendusi.
Siseruumide reaalne jahutamise vajadus ja lahendused selguvad hoone energiamärgise arvutamise
käigus. Hoonete paiknemine ilmakaarte suhtes loob võimaluse hoone osasid ruume kaitsta
ülekuumenemise eest. Arhitektuurselt võetakse vajadusel kasutusele meetmed, et omakorda
leevendada ülekuumenemist. Soovitav on kasutada arhitektuurilisi passiivseid jahutuse meetmeid, nagu
näiteks väikese valgusläbivusteguriga klaasid, sirmid, isevarjestuvad fassaadid. Jahutusseadmete
välisosad ei tohi häirida naaberkinnistute elanikke visuaalselt ja peavad olema paigaldatud asukohta, kus
nad ei ületa müra normtasemeid. Visuaalse varjutusena näha ette agregaadi paigaldusnõudeid järgivaid
sirme või paigaldada hoone mahtu. Ühe võimalusena on võimalik kasutada kaugjahutust.
3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted
Tänavamaa on lähipiirkonna teedevõrgustiku osa, alal paikneb sõidutee, kõnnitee ning parkimiskohad.
Ala on ühendatud ka linna jalgrattateede võrgustikuga. Pargiala on avaliku kasutusega.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
14
3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused
Kehtivad kitsendused:
- Planeeritaval positsioonil nr 1 asuv olemasolev sidekanalisatsiooni trass ja sidekaevuga seotud
kitsendused (1m torustiku keskteljest mõlemale poole).
- Planeeritaval positsioonil nr 1 ja 3 asuvate elektrimaakaabelliinidega seotud kitsendused
(kaablite keskteljest 1m mõlemale poole).
- Planeeritaval positsioonil nr 1 ja 3 asuva kaugküttetorustikuga seotud kitsendus (5m torustiku
keskteljest mõlemale poole).
Planeeritud kitsendused:
- Planeeritaval positsioonil nr 2 ja 3 ümbertõstetavate elektri maakaabeliinidega seotud kitsendused (1m
kaabli keskteljest mõlemale poole).
- Planeeritaval positsioonil nr 1 ja 2 planeeritava sidekanalisatsiooniga seotud kitsendused (1m kaabli
keskteljest mõlemale poole).
3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele
- Kaasajastada ettevõtlus- ja tootmispiirkonna hoonestust ja suurenda erinevate
kasutusfunktsioonide osakaalu;
- Laki tn 16 paikneb liiklussõlme teede ristis, mis loob võimaluse kõrgema ja tihedama hoonestuse
kavandamiseks. Kaks bürootorni paiknevad Kadaka tee sihis ja kolmas torn ala põhjaosas;
- Kavandatud on ala läbimõeldud ja mitmekesisemat kasutust võimaldav hoonestus;
- Ettevõtlust toetava ja vaba aja veetmist mitmekesistava hoonestuse kavandamine. Luua
võimalused alal puhke- ja sportimisega tegelemiseks;
- Olemasoleva väärtuslikuma hoonestuse renoveerimine tagab jätkusuutliku arengu;
- Urbanistliku linnapargi kavandamine toetab Putukaväila toimimist. Kompaktne haljasala koos
urbanistliku välialaga loovad ühtse terviku liiklussõlme piirkonnas mis on hästi vaadeldav;
- Läbimõeldud jalgtee- ja jalgratta tee ühenduse loomine Putukaväilaga;
- Piirkonna teedevõrgustikku ei muudeta;
- linnaosa üldplaneeringu põhimõtete rakendamine ala väljaarendamisel.
Planeeringus kavandatu on vastavuses ruumilise arengu eesmärkidega.
3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus
avalikele huvidele ja väärtustele
Planeeringuala on valdavalt välja arendatud ettevõtlus- ja tootmispiirkond. Kadaka tee poolne
uushoonestus on suurendanud piirkonnas äriettevõtete ja teenusepakkujate osakaalu.
Piirkond piirneb pereelamu alaga ja Putukaväilaga. Laki tn 16 uushoonestuse kavandamine võimaldab
pakkuda teenuseid ka väljaspool tööaeg. Uushoonestus tõstab piirkonna atraktiivsust. Teedevõrgustik on
väljakujunenud, bussiliikluse osas on ette nähtud muudatused Laki tänaval, planeeritud alaga piirnevas
osas, kuhu on kavandatud uued bussipeatused, mis loob võimalused parandada ühistranspordi ühendusi
ja eeldatavalt ka nende kasutajate arvu suurendamist.
Planeeringuala on ette nähtud urbanistliku linnapargi kavandamine ja selle sidumine Putukaväilaga ning
Laki tänava rekonstrueerimisega paraneb ka tänavahaljastuse osakaal.
Planeeringu ellu viimisel:
- viiakse ellu linnaosa üldplaneeringu põhimõtted ning tihendatakse tasakaalustatult
linnakeskkonda;
- kavandatakse atraktiivne nurgalahendus kolme 11-korruselise ärihoone ehitamisega;
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
15
- urbanistlik linnapark tõstab ala atraktiivsust ja toetab piirkonnas töötajate võimalusi viibida
värskes õhus.
Planeeringu elluviimine tõstab lähipiirkonna linnakeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust avalikke huve
arvestavalt.
4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded
4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded
Laki tn 16 arhitektuurne kontseptsioon on välja töötatud KOKO arhitektide poolt, vt. illustreeriv
materjal.
4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
- Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal
uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja
huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud
kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes
omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist;
- suuremahulised tehnoseadmed, mis ei ole vajalikud energianõuete täitmiseks tuleb lahendada
hoone mahus;
- ehitusprojekt kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonna-ja
Kommunaalametiga;
- ehitusprojekti koostamisel kaasata välisruumi lahenduse väljatöötamisse ja projekteerimisse
volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt;
- detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude ehitusloa/ehitusteatised
peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohase hoone ehitusloaga;
- siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt Eesti
standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ toodule. Enne hoone ehitamist tuleb planeeritud maa-alal teha
radooni taseme mõõtmised. Piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus
pinnaseõhus on 50 kBq/m³. Planeeringuala paikneb normaalse radoonisisaldusega alal.
Kõrgendatud radoonisisalduse esinemisel tuleb hoone projekteerimisel arvestada radooniohuga
ning kasutada radooniennetuse komplekslahendust s.o vundamendi tuulutussüsteeme ning
radoonikilet. Vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks
tuleb hoonesse rajada kvaliteetne ventilatsioon;
- detailplaneeringus kavandatud hoonete edaspidisel projekteerimisel võtta arvesse 02.2020
koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“;
- ehitusprojekti koostamisel teede (sh kergliiklusteede), parkimiskohtade, parkimiskohtadele
juurdepääsuks manööverdusruumi, panduste (laius ja kalded) ning muude liiklusrajatiste
projekteerimisel võtta aluseks Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;
- täpsed tee laiused ja parkimiskohtade paiknemine tänavamaal lahendatakse ehitusprojektis;
- teekatendid, jm liikluse rahustamise võtted mitmekesise tänavaruumi loomiseks ning
parkimiskohtade liigendamiseks haljastusega lahendada ehitusprojekti koostamisel;
- täpsustada veokite liikumine ja manööverdamine alal;
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
16
- sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud
„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse
kanalisatsioonivõrku. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist
naaberkinnistutele. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb
sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada
immutusalasid (nt imbpeenraid, murualade alla kavandada immutusplokkidega alad, mis
toimivad vahemahutina ning samas lasevad veel maapinda imbuda);
- Keskkonda juhitava sademevee koostis peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele
nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
piirväärtused“ § 5 ja 7 nõuetele;
- hoone mahus paikneva parkla põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni;
- jalgratta parkimiskohti näha ette vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga
nr 14 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegiale 2018-2028;
- elektriautode laadimistaristu peab vastama Ehitusseadustiku §651: lg 5 kui mitme
kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve,
rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid
nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitusregistrisse kantud peamine kasutusotstarve; lg
4 sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme
parkimiskohta, paigaldatakse: (1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;
(2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt
ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga;
- tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest
võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega ületada
keskkonnaministri 16. detsember 2016 nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi;
- ehitusaegsed müratasemed ei tohi ületada "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" normtasemeid;
- Tuuliku teelt juurdepääsuteede ühendamine Tuuliku tee 2 kinnistuga lahendada ehitusprojekti
koostamisel. Ümberehitamist vajab ka Kadaka tee – Laki tn – Tuuliku tee ristmik.
4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Ehitusprojekti koosseisus esitada diplomeeritud maastikuarhitekti koostatud piirkonda sobiv ja
naaberkinnistute väliruumiga kujunduslikult sobiv terviklik välisruumi lahendus, sh. uushaljastuse
lahendus. Krundi väliruumi lahendus ja istutatavate taimede liigiline koosseis ja istutusalad määrata
haljastusprojektis. Tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused hoonest,
tehnovõrkudest ja teedest. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardi
EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid.
Säilitatavate puude kaitsel ehituse ajal tuleb lähtuda EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3:
Ehitusaegne puude kaitse“ (kehtiv alates 16.11.2020). Hoolduslõikusega on võimalik parandada osade
sangleppa ja arukaske seisundit. Säilivate puude võrad tuleb hooldata ja puhastada kuivanud okstest.
Kaevetööde ajal tuleb vältida säilitatavate puude tüvede vigastamist. Kaevetööd säilivate puude juurte
piirkonnas tuleb teostada vastavalt Tallinna kaevetööde eeskirjas
(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6202/0041/lisa.pdf#) peamiselt § 24 toodud tingimustele.
Tuleb arvestada, et kõige tihedamalt on puude juuri 40 cm paksuses maapinnalähedases mullakihis, kus
on juurtele kõige paremad toitumis- ja õhustamistingimused.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
17
Uute istikute valikul lähtuda EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute
kvaliteedinõuded“ (kehtiv alates 16.11.2020). Olemasolevat mulda oluliselt parandamata ja
kasvukohatingimusi muutmata on võimalik inventuurialal kasutada pärast järgmiseid puid; harilik mänd
(Pinus Sylvestris), keerdmänd (Pinus contorta), korea seedermänd (Pinus koreaiensis), suurelehine pärn
(Tilia platyphyllos), läänepärn oma sortidega (Tilia spp.), harilik vaher (Acer platanoides) ja tema
punalehised sordid, mägivaher (Acer pseudoplatanus), hõberemmelgad (Salix alba), punakad remmelgad
(S. x rubens), keraremmelgad (S. fragilis ‘Bullata’), harilik sarapuu (Corylus avellana). Põõsad: harilik
ebajasmiin (Philadelphus coronarius) ja tema sordid, kuslapuu (Lonicera spp.) ja tema sordid, siberi
kontpuu (Cornus alba) ja tema sordid, jaapani enelas (Spiraea japonica) ja tema sordid, kaselehine enelas
(Spiraea betulifolia) sordid ´Thor´ ja ´Island´. Eelistada tolmeldajate jaoks kõrge väärtusega taimeliike.
Säilivale kõrghaljastusele (ka naaberkinnistutel) tagada kasvutingimused ning kaitse ehitustööde ajal.
Ehituse ajal on kuumal ja sademetevaesel ajal vajalik puid aeg-ajalt kasta.
Ehitusaluse kasvupinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.
- Reostuse kahtluse korral tuleb vajadusel ehitusprojekti staadiumis teostada reostusuuringud.
Kinnistute pinnase seisukord, tulenevalt määratud sihtotstarbest, peab vastama täies ulatuses
keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“
kehtestatud piirnormidele.
- Juhul, kui kaevamistööde käigus tuvastatakse visuaalset või olfaktoorset pinnasereostust, tuleb
kaevetööd peatada ja erandkorras otsustada koos keskkonnaspetsialistiga sellise pinnase edasine
käitlemine. Igasugune kaevetööde (reostunud pinnas) täiendav vajadus määratletakse tööde
teostamise käigus tuginedes visuaalsele vaatlusele, lõhnadele ja vajadusel täiendavate
pinnaseproovide analüüsitulemustele. Väljakaevatud pinnase üle tuleb pidada kaalulist arvestust
saate- või veoselehtede alusel, näidates alalt väljakaevatud pinnase vedu ning üleandmist ja
vastuvõtmist vastavate ettevõtete poolt
Olmejäätmete kogumine on ette nähtud liikide kaupa vastavalt kehtivale määrusele. Konteinerite
paiknemine süvamahutitena või prügimajades/hoone mahus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.
Jäätmemaja ja mahutite paigutamisel järgida JHE § 16: Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ning
teisaldus- ja juurdesõiduteele. Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et
seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. Süvakogumismahuti
tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 meetri kauguselt. Jäätmeveoki
peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid, tara, õhukaablit, puuvõra
või muid takistusi.
Valgusreostuse vältimiseks:
- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on
0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.
- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.
- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks
kõrge.
- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.
- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib
kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.
- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis
valgusteid.
- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga
lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.
- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab
valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
18
- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.
- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.
- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju,
tuleks kõnniteedel, teeäärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis
valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.
- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.
- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise
aega ja valguse tugevust.
4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas
- Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast;
- Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised;
- Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused;
- Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel Tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;
- Tööde teostamisel Sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM
määrusest Nr 73 (25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise
omaniku juhenditest ja nõuetest;
- Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumis taotleda uued
tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida
Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks;
- Ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI;
Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja
kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti
koostamisel;
- Tänavavalgustuse, liikluskorralduse jm postid ei või paikneda kõnnitee vabas liikumisruumis;
- Välisvalgustuse projekteerimisel tellida täiendavad tehnilised tingimused;
- Parkimiskorrustel paiknev põrandavesi tuleb suunata reoveekanalisatsiooni;
- AS Utilitas Tallinna Soojus: vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis
planeeritud torustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud
piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja -pikkused
- Üksikite objektide kaugenergia varustuse lahendamiseks on vaja taotleda Utilitase liitumise
tehnilised tingimused
- Planeeritavale ja rekonstrueeritavale torustikule on vaja seada Utilitase kasuks tähtajatu ja
tasuta isiklik kasutusõigus.
4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks
Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt.
Hoone tulepüsivusklass määrata vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ järgi. Kavandatud hoone tule levikut takistavate
meetmed määrata ehitusprojektis. Planeeritud hoone välise tuletõrje kustutusvee vajadus määrata
hoone projekteerimise staadiumis vastavalt nende tuletõkkesektsiooni pindaladele.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
19
Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada olemasolevate Laki tänava ja Tuuliku tee
tuletõrjehüdrantide baasil. Välikustutusvee vajadus on kuni 30 l/sek. Kinnistute sisene tulekustutusvesi
lahendada vajadusel mahutite baasil.
Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud
päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7_Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded.
4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks
Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb hoone sissepääsud valgustada. Kuritegevuse
riskide vähendamiseks tuleb hoone ehitamisel kasutada vastupidavaid materjale. Näha ette atraktiivne
maastikukujundus ja arhitektuur, et suurendada peremehetunnet ja vähendada vandalismiaktide ohtu.
5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –
seisukohtadele
Kristiine linnaosa üldplaneering
Planeeringuala asub Tallinna Linnavolikogu 3. novembri 2016 a. otsusega nr 172 kehtestatud Kristiine
linnaosa üldplaneeringu kohasel ettevõtlus-tootmisala juhtotstarbega alal. Detailplaneeringut
koostatakse linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt.
.
Skeem 1 Väljavõte Kristiine linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanist.
B+T - ettevõtlus- tootmisalad
Alale võib kavandada põhiliselt tootmis-, laondus-, veondus- ja ärifunktsioonilisi ehitisi, samuti
ühiskondlikke hooneid (v.a. lasteasutusi). Uusi elamuid alale kavandad ei tohi. Kadaka-Laki ettevõtlus-
tootmisala lääneserval paikneval puhveralal peab uute ettevõtete rajamisel välistama naabruses
paiknevate elamute häirimise.
Laki tn 16 detailplaneering lähtub linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest.
Ala ei ole elamute ehitamiseks sobilik, samuti ei ole lubatud kavandada tootmisettevõtteid, mis võivad
avaldada mõju lähedal asuvale elamupiirkonnale või reostada põhjavett. Piirkonnale iseloomulik
PLANEERINGUALA
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
20
keskmine hoonestustihedus on 2,0 ärifunktsioonilistel kinnistutel. Hoonestustihedust ei ole reguleeritud
tootmisfunktsioonilistel kinnistutel.
Haljastatud pinna osatähtsus on üldjuhul 10%, soovitatavalt 15%. Haljastatud pinna arvestusse ei
arvestata katuse- ja garaažipealset jm maapinnaga ühendamata haljastust.
Samuti on lahenduse koostamisel arvesse võetud, et Laki tn 16 kinnistu piirneb perspektiivsete
kergliiklusteede koridoridega, kuhu on ette nähtud ka tänavahaljastuse vajadus.
Planeeritud ala arendatakse välja üldplaneeringu põhimõtteid arvestades.
Vastavus Tallinna Linnavalitsuse korralduses 28.05.2024 nr 525 „Laki tn 16 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu algatamine Kristiine linnosas“ määratud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele:
3.1 hoonestatavate kruntide hoonestustihedus kavandada keskmiselt kuni 2,0;
Detailplaneeringulahendust vastab seatud tingimusele. Kavandatud hoonestustihedus on 1,98.
3.2 hooned kavandada kõrgusega olemasolevast maapinnast kuni 40 m;
Esitatud tingimusega on arvestatud ja ette on nähtud kavandatud hoonete suurimaks lubatavaks
kõrguseks 40m olemasolevast maapinnast.
3.3 arvestades, et hoonetesse soovitakse kavandada suuremas osas ärifunktsiooni, näha ette hoonete
ümbruses avalik ruum ja haljastusega rekreatsiooni ala, parkimine kavandada valdavalt hoone mahtu;
Esitatud lähtetingimusega on arvestatud ja detailplaneeringu lahendus näeb ette olemasoleva hooneid
ümbritseva parkimisala vähendamise ja liigendamise haljastusega. Ligikaudu 85% kavandatud parkimisest
paikneb hoone mahus. Planeeritud alas paikneb urbanistlik linnapark.
3.4 arvestada Laki tänava eskiislahendusega (Roadplan OÜ), mille rekonstrueerimise ehitusprojekt on
koostamisel. Laki tänava rekonstrueerimisel Laki tn 16 kinnistuga piirnevale lõigule on kavandatud rajada
bussipeatused;
Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.
3.5 arvestada piirnevate tänavate (Kadaka tee ja Laki tänav) ristmiku rekonstrueerimisega: ristmik,
bussipeatused, jalgratta ja jalgteed, tänavahaljastus;
Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.
3.6 arvestada Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2012 korraldusega nr 795-k kehtestatud Tuuliku tee 2
kinnistu detailplaneeringuga, kus on ette nähtud Tuuliku teelt ühine juurdepääs kinnistutele Tuuliku tee 2
ja Laki tn 16. Tuuliku tee on rekonstrueeritud (kehtib ehitaja garantii);
Detailplaneeringu lahendus arvestab olemasoleva juurdepääsuga Tuuliku teelt.
3.7 Tuuliku teele näha ette jalgratta tee põhivõrk arvestades Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017
istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegiaga 2018-2028;
Esitatud lähtetingimust on arvestatud, Tuuliku tee transpordimaa kinnistul paikneb olemasolev tee, mille
lahendust detailplaneeringus ei ole ette nähtud muuta.
3.8 kergliiklusteed planeerida tänava maa-alale, millele näha ette avalik kasutus;
Planeeritud ala avalikud kergliiklusteed paiknevad avaliku kasutusega linnale kuuluvatel Tuuliku tee T1 ja
Laki tänav T2 kinnistutel. Teede avalik kasutus on tagatud
3.9 Laki tänavale ja Tuuliku teele näha ette tänavahaljastus;
Laki tänavale ja Tuuliku teele on tänavaruum projekteeritud koos tänavahaljastusega. Detailplaneeringu
lahendus arvestab projektlahendustega
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
21
3.10 tagada kruntidel teenindavate veokite liikluseks manööverdusruum;
Planeeringus on seatud tingimus ehitusprojekti koostamiseks, p. 4.2.
3.11 parkimise kavandamisel lähtuda detailplaneeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest.
Hoone mahus parkimiskorruste (1‒2, sh maa-alused korrused) rajamisel ei ole tegemist parkimismajaga;
Detailplaneeringut koostatakse kehtivatele nõuetele tuginedes. Suur osa parkimiskohtasid on
kavandatud hoonete mahtus parkimiskorrustel (maapealsed parkimiskorrused).
3.12 teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised kavandada vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016
„Linnatänavad“ nõuetele;
Planeeringulahendus on koostatud võttes arvesse standardi nõudeid.
3.13 jalgrataste parkimislahendus ja parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11.
oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia
2018-2028 põhimõtetele;
Planeeringulahendus on ette näinud võimalikud jalgrataste parkimise kohad hoonete ümbruses.
Lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis.
3.14 tagada planeeritaval krundil maapinnaga ühendatud haljastatud pinna osakaal vähemalt 15%
kompaktse haljasalana;
Esitatud lähtetingimusega on arvestatud kogu Laki tn 16 kinnistut silmas pidades, tagatud on kompaktse
haljastuse osakaal planeeritud alal kokku 22% ulatuses. Positsioonide nr 1 ja 2 kompaktne haljasala
paikneb hoonete ees ja on ühendatud linnale kuuluva avaliku kasutusega ja planeeritud urbanistliku
pargialaga. Positsioon nr 3 haljasala paikneb planeeritud ala loodeosas.
3.15 parkimisalade liigendamisel kasutada kõrghaljastust. Liigendavad haljassaared kavandada pigem
suuremad ja vajadusel harvem (suuremad haljassaared on jätkusuutlikumad);
Planeeringu parkimise lahendus arvestab lähtetingimusega ja kavandatud on parkimise liigendamine
kõrghaljastusega. Parkimiskohtade materjal peab olema vett läbilaskev, mis vähendab samuti soojasaarte
tekkimise võimalusi ja parandab sademevee imendumist kohapeal.
3.16 esitada planeeringuala rohefaktori arvutus;
Koostatud on rohefaktori arvutus. Lisaks pos nr 1-3 kruntidele on arvutuses arvestatud urbanistliku
pargiala (ala suurus 3100m2).
3.17 teostada planeeringualal ja selle piirist 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse
nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele inventeerimise
tulemused koos puude võrade ulatusega koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada hinnangu
teostaja poolt allkirjastatud dendroloogilise inventeerimise tervikmaterjalid;
Planeeringu koostamisel on teostatud inventeerimine, vt Lisa 3.1
3.18 tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse
säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega
teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida;
Planeeringu lahendusest lähtuvalt on vajalik likvideerida kuni 3 II väärtusklassi puud. Asendusistutus
teostatakse lähialal.
3.19 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle
likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021
määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt
planeeringualale;
Esitatud lähtetingimusega on arvestatud.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
22
3.20 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud
„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse
kanalisatsioonivõrku. Sademe- ja drenaažvee käitlemine lahendada võimalikult suures ulatuses
planeeringuala piires vältides sademevee valgumist naaberkinnistutele ja tänavamaale;
Võimalus on osaliselt sademevete suunamine ja kohapeal haljasalal imendamine. Ühisvõrku on võimalik
suunata üksnes liigveed vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
3.21 küttevarustuse planeerimisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusest nr 9 „Tallinna
kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte
üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“. Määruse kohaselt asub planeeringuala
Tallinna kaugkütte piirkonnas;
Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.
3.22 määrata olmejäätmete võimalikud kogumiskohad krundi põhiselt arvestades planeeritava
hoonestuse kasutusotstarvet ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna
jäätmehoolduseeskiri“ nõudeid. Asukohad tähistada põhijoonisel
Planeeringus on pos nr 3 krundile kavandatud kogu ala ühine sorteeritud jäätmete süvakogumismahutid.
3.23 teha müra modelleerimine päevasel ja öisel ajavahemikul koos mürakaartide ning müra tasemetega
hoone fassaadidel. Müra modelleerimisel tuleb eraldi välja tuua olemasolev olukord, kuidas muutub
müraolukord olemasolevatel tänavatel. Müra hindamisel lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002
määrusest nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid". Vajadusel esitada müraleevendusmeetmed, millest hoone
projekteerimisel juhinduda. Lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest";
Planeeritud alale ei näha ette elamute ega ühiskasutusega hoonete planeerimist, seega ei ole võimalik
viidatud määruse alusel uuringut koostada.
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Määrus 71 ei kohaldu alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning
töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. See tähendab, et piiratud
ligipääsuga alal, kus pole elanikke, mürataset ei hinnata. Tootmise maa-alal norme ei ole.
Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks müra normtasemete kategooriate
määramine (PlanS § 75 lg 1 p 22).
Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu
maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
§ 57. Mürakategooriad
Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;
2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,
rohealad;
3) III kategooria – keskuse maa-alad;
4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;
5) V kategooria – tootmise maa-alad;
6) VI kategooria – liikluse maa-alad.
Viimasele kahele normtasemeid (m 71) ei ole kehtestatud.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
23
3.24 teha pinnase radoonitaseme mõõtmised vastavalt Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalile
„Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“, piirkonna pinnases võib esineda kõrge
radooni sisaldus. Määrata vajadusel hoone ehitamiseks radoonikaitse meetmed;
Kuna ala on hoonestatud, siis radooniuuringu koostamine on võimalik peale amortiseerunud hoonete
lammutamist. Detailplaneeringus on seatud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja rakendada vajalikke
radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Keskkonnaamet on 23.11.2022 oma kirjaga nr 11-
6/22/22062-2 andnud juhised radooniriski käsitlusest detailplaneeringutes ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruannetes ning projekteerimistingimuste seadmisel Tallinna linnas, vt. Lisade
kaust Lisa 10.
3.25 vastavat litsentsi omaval ettevõttel viia läbi planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang koos
reostusuuringuga. Juhul, kui need on varasemalt tehtud, lisada materjalid detailplaneeringule;
Reostusuuringu läbiviimise kohustus on vajadusel vajalik läbi viia kui hoonete lammutamisel ning pinnase
kaevamisel on täheldatav reostuse olemasolu. Hetkel, mil suur osa alast on hoonestatud ja kaetud
kõvakattelise alaga, ei ole see võimalik.
3.26 Määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:
3.26.1 esitada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus, mille koostamisse on kaasatud
diplomeeritud maastikuarhitekt;
3.26.2 näha ette parkimiskorrustel paikneva põrandavee suunamine reoveekanalisatsiooni;
3.26.3 näha ette ehitusseadustiku § 65¹ alusel elektriauto laadimistaristu.
Lähtetingimuse ettepaneku kohaselt on seatud nõuded ehitusprojekti koostamiseks.
Planeering on kooskõlas järgmiste üldisemate planeeringute, standardite, määruste ja seadustega:
Kristiine linnaosa üldplaneering
Detailplaneering on koostatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt. Vt, p 5.
Planeeringus on arvestatud:
Tallinna arengustrateegia 2035
- Detailplaneeringus kavandatakse terviklik linnaruum;
- Arhitektuurne kontseptsioon on pööranud suurt tähelepanu kvaliteetse avaliku ruumi
kujundamiseks;
- planeeritud ala piirneb ja loob ühendused ülelinnalise jalgrattateede võrgustikuga. Võimalik on
eelistada säästvaid liikumisviise;
- hooned on ühendatud kaugkütte võrku;
- elluviidav lahendus toetab 15-minuti linna arengut, olles teenusepakkujaks ja ettevõtluse
arendusalaks;
- ala on hästi varustatud ühistranspordivõrguga;
- ehitatavad hooned on ressursisäästlikud ja kliimakindlad.
Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“
- Planeeritud parkimiskohtade mõõtmed on vastavuses standardi soovitustele. Kavandatud
parkimiskohtade laius on 2,6 - 2,7 m ja pikkus 5 m.
Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia
2018-2028
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
24
- Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2028, vt.
seletuskirja ptk. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted.
Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusele nr 84 “Tallinna parkimiskohtade arvu normid”
- Normatiivsete parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt “Tallinna parkimiskohtade arvu
normid” normatiivile, vt. seletuskirja ptk. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise
põhimõtted. Planeeritud kruntidele on kavandatud normatiivsed parkimise kohad.
Tallinna jäätmehoolduseeskiri
- Jäätmekonteinerite orienteeruvad asukohad on määratud ptk. 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja
heakorra tagamise põhimõtted. Kavandatud on paigutada sorteeritud jäätmete kogumiseks
süvakogumismahutid. Nõuded jäätmete sorteerimiseks on seatud seletuskirja ptk. 4.2 Muud
nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.
Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“
- Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt määrusele . Hoonestusala on määratud
naaberkinnistul asuvatest hoonetest vähemalt 8 m kaugusele, vt. seletuskirja ptk. 4.2 Muud
nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ja põhijoonis.
Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegiale
aastani 2030”.
- Koormuse vähendamiseks ühistorustikele on määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks,
Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks, vt. ptk. 4.2.
Eesti standardile EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1:
Linnaplaneerimine.
- Kavandatud hoonete ja ümbritseva linnakeskkonnaga ühendatud liikumisteed lisavad alale
elavust ja kontrolli avaliku ruumi üle. Atraktiivne maastikudisain suurendavad heaolutunnet,
luues mulje tugevast järelevalvest, vähendades seega kuriteohirmu. Peamisteks meetmeteks on
hoone sissepääsude valgustamine ning atraktiivse maatikukujunduse ja arhitektuuri rajamine.
Nõuded turvalisuse tagamiseks on toodud ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja
ehitamiseks.
Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga
liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja
arenduskohustus”.
- Planeeringuala jääb määruse lisa 2 kohasesse kaugkütte piirkonda. Soojusvarustus on
lahendatud kaugkütte baasil, vt. seletuskirja ptk. 3.8 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted.
Planeering on kooskõlas järgmiste uuringutega:
Haljastuse inventuur
Detailplaneeringus on arvestatud puittaimede haljastuslikus hinnangus esitatud ettepanekuid, vt.
seletuskirja ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Inventeerimise aruanne,
Lisa nr 3.1
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
25
Mürauuring
Planeeritud alale ei näha ette elamute ega ühiskasutusega hoonete planeerimist, seega ei ole võimalik
“Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid” määruse alusel uuringut koostada.
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Määrus 71 ei kohaldu alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning
töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. See tähendab, et piiratud
ligipääsuga alal, kus pole elanikke, mürataset ei hinnata. Tootmise maa-alal norme ei ole.
Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks müra normtasemete kategooriate
määramine (PlanS § 75 lg 1 p 22).
Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu
maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
§ 57. Mürakategooriad
Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;
2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,
rohealad;
3) III kategooria – keskuse maa-alad;
4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;
5) V kategooria – tootmise maa-alad;
6) VI kategooria – liikluse maa-alad.
Viimasele kahele normtasemeid (m 71) ei ole kehtestatud.
Väljavõte: X-GIS 2.0 [myrakaart]
Liiklusmüra tase ei ületa mürakaardil ka III kategooria – keskuse maa-alad, päevast piirtaset 65 dB,
müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud isegi 70 dB. Kuna tegemist on äri- ja tootmishoonetega,
viibitakse seal päevasel ajal.
Laki tn 16 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ
ja lähiala detailplaneering 2025
26
II Joonised
Joonis nr 1 Asukohaskeem
Joonis nr 2 Põhijoonis
Joonis nr 3 Tehnovõrkude koondplaan
Joonis nr 4 TT skeem