| Dokumendiregister | Kaitsevägi |
| Viit | 0.5-2/26/30 |
| Registreeritud | 03.03.2026 |
| Sünkroonitud | 04.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
03.03.2026
Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
§ 1. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui sagedusluba taotletakse käesoleva seaduse § 115 lõike 1 punkti 3 alusel, tuleb
taotlusele lisada sama paragrahvi lõikes 12 nimetatud kooskõlastus.“;
2) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 9 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) raadiosageduste kasutamine jääb rahvusvahelise koordinatsiooni käigus kooskõlastamata,
10) riigilõiv on tasumata või“;
3) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) puudub käesoleva seaduse § 115 lõikes 12 nimetatud kooskõlastus.“;
4) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–9 nimetatud keeldumise aluseid ei arvestata
raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa andmise korral.“;
5) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda või muuta raadioside piiramise
sagedusluba ilma käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see
on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.“;
6) paragrahvi 115 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Raadiosidet on lubatud piirata:
1) Kaitseväe, Kaitseliidu, julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti, vangla ning
Päästeameti poolt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks nii ohu ennetamisel, tõrjumisel
kui ka korrarikkumise kõrvaldamiseks või väljaõppe eesmärgil;
2) siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas tegutseva õppeasutuse ning teadus ja
arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 12 nimetatud asutuse poolt
väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil;
3) riigi enamusosalusega äriühingul või elutähtsa teenuse osutajal riiklikult olulise objekti
kaitseks või väljaõppeks;
4) teadus- ja arendustegevuse eesmärgil kolmandatel isikutel käesoleva lõike punktides 1 ja 2
väljastatud sageduslubade alusel ja ettevalmistatud keskkonnas.“;
7) paragrahvi 115 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
2
„(11) Raadioside piiramine on raadioside osaline või täielik takistamine raadiotehniliste
vahenditega sagedusloa alusel.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul sagedusloa taotlemiseks peab
taotlejal olema elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse või valdkonda korraldava
ministeeriumi kooskõlastus.“;
8) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud raadioside piiramise tingimused ja korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.“:
9) paragrahvi 115 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 31 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel;“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn … ……………2026
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026
1
03.03.2026
Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega laiendatakse elektroonilise side seaduses (ESS) isikute ringi, kes
võivad raadiosidet piirata. Samuti täpsustatakse, millistes olukordades on võimalik raadiosidet
piirata. Praegu kehtiv regulatsioon ei vasta enam väljakujunenud julgeolekuolukorrale, kuna
elutähtsa teenuse osutaja ei tohi raadioside piiramist rakendada. Samuti ei ole võimalik
raadiosidet piirata väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.
Võrreldes seni kehtinud korraga ei pane seaduse eelnõuga kavandatavad muudatused
osapooltele uusi kohustusi, mistõttu halduskoormus ei muutu. Eelnõukohase seadusega antakse
raadioside piiramiseks juurde õigusi, mis vastavad paremini tänaseks väljakujunenud
julgeolekuolukorrale.
Lisaks muudetakse eelnõukohase seadusega riigilõivuseaduse (RLS) sätet, mille kohaselt on
raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa taotlemine vabastatud riigilõivust. See muudatus on
vajalik, kuna eelnõuga laiendatakse nende isikute ringi ja eesmärke, kes ja mis eesmärgil saavad
raadiosidet piirata.
Eelnõuga kaasneb valdavalt positiivse mõju riigi julgeolekule, elutähtsate teenuste
toimepidevusele ning droonitõrje ja sellega seotud väljaõppe ning arendustegevuse
võimaldamisele. Eelnõuga ei kaasne uusi kohustusi ettevõtetele, kodanikele ega
mittetulundusühingutele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja
asetäitja Mart Laas ([email protected]) ja peaspetsialist Liisi Moks
([email protected]) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sagedushalduse
talituse juhataja Erko Kulu ([email protected]) ja ekspert Endrik Kriisa ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse
talituse toimetaja Moonika Kuusk ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõukohase seadusega muudetakse elektroonilise side seaduse redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 30.12.2025, 18 ja riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega
RT I, 18.12.2025, 13.
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on laiendada raadioside piiramise õigust, et tagada kriitilise taristu kaitse ning
võimaldada väljaõpet ja tehnoloogia arendamist muutunud julgeolekuolukorras.
Raadioside piiramist (segamist) reguleerib Eestis ESS-i § 115, mille kohaselt tohib raadiosidet
piiravat seadet kasutada üksnes avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks Kaitsevägi, vangla
ning sisejulgeolekut tagav asutus.
Raadiosidet piirava seadme kasutamiseks peab selle omanik taotlema Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametilt (edaspidi TTJA) sagedusloa.
Justiits- ja Digiministeerium küsis 2025. aasta kevadel asjaosaliste arvamust, kas raadioside
piiramise õigusega isikute ringi ning piiramise aluseid oleks vaja laiendada. Samuti küsisime
tagasisidet praeguse sagedusloa menetlemise protseduuri ja menetluse kestuse kohta.
Arvamust küsiti Siseministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt,
Transpordiametilt, Kaitseväe peastaabilt, Kaitseliidult, Politsei- ja Piirivalveametilt,
Kaitsepolitseiametilt, Telia Eesti AS-ilt, Elisa Eesti AS-ilt, Tele2 Eesti AS-ilt, Levira Eesti
AS-ilt, Riigiside Sihtasutuselt, AS-ilt Eesti Varude Keskus, OÜ-lt VKG Energia, Elering
AS-ilt, Enefit Power OÜ-lt, Elektrilevi OÜ-lt, Imatra Elekter AS-ilt, AS-ilt Jetoil, AS-ilt
Alexela, Neste Eesti AS-ilt, Circle K Eesti AS-ilt, AS-ilt Olerex, AS-ilt Tallinna Lennujaam,
AS-ilt Tallinna Sadam, Lennuliiklusteeninduse AS-ilt, Sisekaitseakadeemialt, Eesti
Lennuakadeemialt ja Kaitseväe Akadeemialt.
Tagasisidet andsid Siseministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseväe peastaap, Transpordiamet, Kaitsepolitseiamet,
Eesti Lennuakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Eesti Varude
Keskus, Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Elisa Eesti AS ja Telia Eesti AS.
Julgeolekuolukorrast lähtuvalt on tekkinud vajadus laiendada mehitamata õhusõidukite tõrjeks
kasutatavate raadiosidet piiravate seadmete kasutusõigust teatavatele elutähtsa teenuse
osutajatele ja riigi enamusosalusega äriühingutele, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad, kuid
võivad riigi jaoks osutada siiski olulisi teenuseid (näiteks väiksemad sadamad või lennuväljad),
et tagada riigi jaoks kriitilise taristu kaitse. Näiteks on eesmärk luua võimalused kaitsta
elektrialajaamasid, gaasipaigaldisi või kütuste ladustamiseks kasutatavaid objekte.
Samuti on oluline tõhustada mehitamata õhusõidukite tõrjumiseks vajalikku väljaõpet. Selles
näevad endal selget rolli ja vajadust raadioside piiramise õiguse järele Lennuakadeemia,
Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia.
Eestis on mitu ettevõtet, kes arendavad ja ehitavad mehitamata õhusõidukeid. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on äärmiselt oluline, et sellistel ettevõtjatel oleks
võimalus oma tooteid katsetada, sh juhtudel, kui raadioside ei toimi. Selleks on vaja luua
õiguslikud eeldused raadioside piiramiseks katsetamise eesmärgil. Vastasel juhul ei oleks
võimalik Eestis tegutsevatel tootjatel oma toodete kvaliteeti hinnata ja nad ei suudaks
konkureerida teistes riikides tegutsevate tootjatega. Metroserdi rakendusuuringute keskus
arendab praegu aktiivselt mehitamata õhusõidukite tehnoloogiat. Ühe võimaliku
arengusuunana nähakse muu hulgas katsekeskkonna loomist (polügoon), kus saaks pakkuda
tootjatele võimalust katsetada mehitamata õhusõidukeid olukorras, kus raadioside on häiritud.
3
Oluline on rõhutada, et raadioside piiramine mehitamata õhusõidukite tõrjumise eesmärgil peab
toimuma kooskõlas kehtiva lennundusseaduse § 41 lõikega 1. See tähendab, et kui näiteks
elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) soovib kaitsta mõnda kriitilist objekti, siis tuleb selle
objekti ümbruses kehtestada lennukeelutsoon mehitamata õhusõidukitele vastavalt
lennundusseaduses sätestatule.
HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei koostatud enne seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust.
Eelnõu on kiireloomuline väljakujunenud julgeolekuolukorra tõttu. Eelnõuga antakse laiemad
võimalused raadioside piiramiseks, mis on väga oluline näiteks elutähtsa teenuse osutamiseks
vajalike objektide kaitseks (näiteks elektri- või gaasipaigaldised). Samuti luuakse võimalus
Eesti kaitsetööstuse arendamiseks näiteks mehitamata õhusõidukite valdkonnas, kuna neile
tootjatele antakse võimalus oma toodangu katsetamiseks olukordades, kus mehitamata
õhusõidukite juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Eestis toodetakse muu hulgas ka
raadioside piiramiseks vajalikke seadmeid. Eelnõu loob võimalused toodetud seadmete
katsetamiseks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektroonilise side seadust.
Punktiga 1 täiendatakse § 12 lõikega 5, mille kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja või riigi
enamusosalusega äriühing riiklikult olulise objekti kaitseks sagedusloa taotlemisel taotlusele
lisama vastava elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse (edaspidi ETKA) või
valdkonda korraldava ministeeriumi kinnituse raadioside piiramise vajaduse kohta vastaval
objektil.
Selline täiendus on vajalik, et vältida raadioside piiramise õiguse liiga laialdast ja
põhjendamatut kasutamist. Seda, kas elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku objekti kaitseks on
vaja rakendada ühe kaitsemeetmena ka raadioside piiramist, peaks kõige paremini suutma
hinnata ETKA või valdkonda korraldav ministeerium.
TTJA-l sagedusloa andjana on olemas kompetents välja töötada tehnilised tingimused, mille
kohaselt tohib objektil raadiosidet piirata, et selle mõju oleks väljaspool objekti minimaalne,
aga ta ei hinda objekti olulisust.
Punkt 2 on redaktsiooniline muudatus, mis on tingitud § 14 lõike 1 täiendamisest uue punktiga
11.
Punktiga 3 täiendatakse § 14 lõiget 1 punktiga 11, millega sätestatakse uus sagedusloa
andmise keeldumise alus.
Kuna riigi enamusosalusega äriühing või ETO peab eelnõu § 1 punkti 7 (ESS-i § 115 lõige 12)
kohaselt raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa taotlemiseks küsima ETKA või valdkonda
koordineeriva ministeeriumi käest kooskõlastuse, kas plaan luua mingi tema valduses oleva
objekti kaitseks selle ümber raadioside piiramise võimekus on üldse põhjendatud ja mõistlik,
siis on vaja sätestada ka alus, et vastava kooskõlastuse puudumisel on TTJA-l õigus
sagedusluba mitte väljastada.
4
Punktiga 4 täiendatakse § 14 lõikega 5. Vastava lõike lisamine on vajalik, kuna see sätestab,
milliseid sagedusloa andmisest keeldumise aluseid ei ole võimalik arvestada raadioside
piiramiseks vajaliku sagedusloa andmisel. Näiteks on sellised juhtumid vaba
raadiosageduskanali puudumine või oht raadiohäirete tekkimiseks, kuna raadioside piiramise
eesmärk ongi raadiohäirete tekitamine kasutuses oleval raadiokanalil.
Punktiga 5 täiendatakse § 211 lõikega 5, mille kohaselt võib TTJA kõrgendatud
kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda või muuta raadioside
piiramise sagedusluba ilma §-s 115 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see on vajalik
avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks . Sellise erandi sätestamine on vajalik, kuna
kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib olla
olukordi, kus vajalik sagedusluba tuleb väljastada oluliselt kiiremini, kui sagedusloa
väljastamise kord seda tavatingimustel võimaldaks.
Punktiga 6 muudetakse § 115 lõiget 1, kus sätestatakse juhud, kellel ja mille korral on lubatud
raadiosidet piirata. Seni kehtiva korra kohaselt on võimalik raadiosidet piirata vaid avaliku
korra ja riigi julgeoleku tagamiseks. Vastav õigus on olemas Kaitseväel, vanglal ja
sisejulgeolekut tagaval asutusel. Praeguseks väljakujunenud julgeolekuolukorras ei ole need
alused ja isikute ring enam piisavad. Raadioside piiramise vajadused on väga erinevad, seda
võidakse rakendada mõne isiku kaitseks (riigipea visiit), pommikahtluse korral või ka juba
konkreetse pommi kahjutuks tegemine. Seega võib olla vajadus raadioside piiramiseks nii
ennetuseks, kahtluse korral kui ka tõrjumiseks.
Suur ohutegur on mehitamata õhusõidukid ja nende tõrjumine. Üks võimalus neid tõrjuda on
häirida sidekanaleid, mida nad kasutavad, ehk mõjutada raadiosidet piirava seadmega, mille
tulemusel on võimalik mehitamata õhusõiduk maandada enne sihtmärgini jõudmist.
Lisaks on väga oluline harjutada raadioside piiramist ja mehitamata õhusõidukite tõrjumist
väljaõppe eesmärgil, milleks praegune regulatsioon tegelikult õigust ei anna. Eelnõu annaks
raadioside piiramise õiguse lisaks Kaitseväele, Kaitseliidule ja vanglale ka julgeolekuasutusele
(Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet), Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, elutähtsa
teenuse osutajale ja õppeasutusele, mis tegutseb siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse
valdkonnas. Selliste õppeasutustena peetakse silmas Sisekaitseakadeemiat, Lennuakadeemiat
ja Kaitseväe Akadeemiat.
Samuti luuakse võimalus raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Eestis
kasvab mehitamata õhusõidukite tööstus, kuid tooteid on vaja katsetada ka olukordades, kus
nende juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Kehtiv õigus sellist võimalust ette ei näe. See
võib omakorda tekitada olukorra, kus tootjad lahkuvad Eestist riikidesse, kus sellised
võimalused on neile loodud. Mehitamata õhusõidukite tootjatele ei nähta ette otsest õigust
taotleda raadioside piiramise sagedusluba. Toodete katsetamiseks on neil võimalik kasutada
loodavaid polügoone, kuhu Kaitsevägi, Kaitseliit või Sisekaitseakadeemia on raadiosidet
piiravad seadmed paigaldanud. Tööstus saab katsetada vastavatel polügoonidel kokkuleppel
selle omanikuga. Lisaks on üks oluline mehitamata õhusõidukite katsetamise võimaluste
pakkuja Metroserdi rakendusuuringute keskus, kes saaks samuti võimaluse oma polügoonil
luua võimaluse raadioside piiramiseks.
Raadioside piiramise õigusest on huvitatud näiteks energiaettevõtted, kelle elutähtsa teenuse
toimepidevusele võivad droonid suur oht olla. Näiteks kui mehitamata õhusõiduk purustab
mõne elektri- või gaasipaigaldise, võib see halvemal juhul jätta elektri ja soojata kõik Eesti
elanikud. Sõltuvalt kahju iseloomust võib paigaldise taastamiseks kuluda aastaid ning kümneid
5
miljoneid eurosid. Kuna elektrist sõltuvad paljud muud elutähtsad teenused, toob
elektrikatkestus kaasa tugevaid häireid ka teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses, näiteks
sideteenustes. Sidekatkestused hakkavad omakorda mõjutama järgmiseid elutähtsaid teenuseid
ja käivitub ahelreaktsioon, mis mõjutab kogu elanikkonna igapäevaelu väga laias ulatuses.
Kuna Eestis valmistatakse muu hulgas ka raadioside piiramiseks vajalikke seadmeid, siis on
äärmiselt oluline, et ka need ettevõtted saaksid oma seadmeid katsetada. Selliste ettevõtete
puhul ei ole mõistlik, et nad hakkaksid igaüks endale sobilikku katsekeskkonda avatud ruumis
looma. Nendel juhtudel saaksid ettevõtted katsetada raadioside piiramiseks mõeldud seadmeid
teiste isikute loodud sobilikus keskkonnas. Seda oleks võimalik teha näiteks
Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi polügoonidel.
Punktiga 7 täiendatakse § 115 lõigetega 11 ja 12.
Lõige 11 defineerib raadioside piiramise mõiste.
Lõikes 12 sätestatakse, et kui raadioside piiramiseks taotleb sagedusluba ETO või riigi
enamusosalusega äriühing, siis peaks ta enne küsima ETKA-lt või valdkonda korraldavalt
ministeeriumilt kinnituse, kas konkreetse objekti kaitseks on vaja luua raadioside piiramise
võimekus. Selline nõue on põhjendatud, kuna elutähtsa teenuse osutajaid on palju ning riiklikult
olulisi objekte veelgi rohkem, seega oleks vaja objektiivset hinnangut, kas ühe või teise objekti
jaoks on raadioside piiramise võimekuse loomine põhjendatud. TTJA on küll sagedusloa
väljastaja, kuid tal puudub pädevus hinnata vastavate objektide olulisust. Objektiivset
hinnangut on kõige pädevam andma ETKA või valdkonda korraldav ministeerium. Sellise nn
filtri kasutamine enne sagedusloa andmist aitab vältida raadioside piiramise liiga laialdast ja
põhjendamatut kasutamist.
Punktiga 8 muudetakse § 115 lõikes 2 olevat volitusnormi, mille kohaselt kehtestab täpsema
raadioside piiramise tingimused ja korra Vabariigi Valitsus.
Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 115 lõige 3, kuna puudub vajadus majandus- ja
kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määrusele nr 109 „Nõuded
elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“1. Määrus kordab paljuski ESS-is
sätestatut ning sellise kordamise järele puudub vajadus. Vajalikud sätted viiakse üle käesoleva
eelnõu punktis 8 nimetatud uude volitusnormi.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigilõivuseadust.
Eelnõuga muudetakse RLS-i § 31 lõike 2 punkti 7, mille kohaselt on raadioside piiramise õigust
omav isik raadioside piiramisel vabastatud riigilõivust. Kehtiva RLS-i kohaselt on riigilõivust
vabastatud raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel avaliku korra ja riigi
julgeoleku tagamiseks.
Eelnõu annab edaspidi õiguse raadiosidet piirata ka ETO-dele elutähtsate teenuste
toimepidevuse tõstmiseks, teatavatele õppeasutustele väljaõppeks ning teadus- ja
arendustegevuseks. Nimetatud eesmärgid aitavad suurendada riigi elutähtsate teenuste
toimepidevust, loovad eeldused arendada tõhusamaid tehnoloogiaid mehitamata õhusõidukite
tõrjumiseks ning vajalike tehniliste oskustega inimeste väljaõpetamiseks. Eeltoodu põhjal on
mõistlik mitte kehtestada riigilõivu, kui taotletakse sagedusluba raadiosidet piiravate vajalike
seadmete kasutamiseks.
4. Eelnõu terminoloogia
1 Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele.
6
Eelnõus kasutatakse ESS-i terminoloogiat. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeoleku ja elutähtsate teenuste toimepidevuse
suurendamisele. Muid valdkondi eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta. Eelnõu
rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju ning eelnõu ei avalda mõju
elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule.
Praegu on õigus raadiosidet piirata Kaitseväel, vanglal ja sisejulgeolekut tagaval asutusel
avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.
Ukraina sõja õppetunnid näitavad selgelt, et elutähtsate teenuste osutamiseks kasutatavaid
objekte rünnatakse mehitamata õhusõidukitega. Sellised objektid võivad olla näiteks
elektrialajaamad, kütusehoidlad jne. Raadioside piiramine on üks meede, mida saab kasutada
oluliste objektide kaitseks mehitamata õhusõidukite vastu, kuna raadioside puudumisel on
võimalik seade alla kukutada või objektist mööda juhtida. See meede ei taga objektide jaoks
sajaprotsendilist kaitset, kuna mehitamata õhusõidukid võivad sihtmärgile ka lukustuda või
töötada sellistel sagedustel, mille segamiseks raadiosidet piiravad seadmed ei ole ette nähtud,
kuid sellest hoolimata aitab raadiosidet piiravate seadmete kasutamine mehitamata
õhusõidukitest tingitud ohtusid maandada.
Lisaks reaalse ohu tõrjumisele on väga oluline, et mehitamata õhusõiduki tõrjet oleks võimalik
praktiliselt käsitleda õppeasutustes, kes tegelevad näiteks siseturvalisuse, riigikaitse või
lennunduse valdkonnas. Need asutused on näiteks Sisekaitseakadeemia, Lennuakadeemia ja
Kaitseväe Akadeemia. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik raadiosidet väljaõppe
eesmärgil piirata.
Eestis tegutseb mitu ettevõtet, kes toodavad mehitamata õhusõidukeid ja kelle toodang vajaks
katsetamist ka sellistes olukordades, kus raadioside ei toimi. Selleks on vaja raadioside
piiramisega luua katsetamiseks piirkonnad, kus mehitamata õhusõidukite juhtimiseks vajalik
raadioside puudub. Praktikas tähendab see õppepolügoone, kus on võimalik raadioside piirata
selliselt, et see tavapärast igapäevaelu ei häiriks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik
raadiosidet piirata teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.
Oluline on rõhutada, et eelnõuga ei panda kellelegi kohustust hakata raadiosidet piirama, vaid
antakse selleks õigus.
Eelnõul on positiivne mõju Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalale, kuna see
annab võimaluse raadioside piiramise kasutamiseks ka väljaõppe otstarbel.
Positiivne mõju on ka ETO-dele, teadus- ja arendustegevusega tegelevatele ettevõtetele ning
õppeasutustele, mis tegelevad siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas. Kehtiva
õiguse kohaselt neil raadioside piiramise õigust ei ole.
7
Eelnõu peamisteks sihtrühmadeks on eelpool nimetatud asutused ja ettevõtted, kelle tegevus on
seotud riigi julgeoleku või avaliku korra tagamisega, riigi jaoks elutähtsate teenuste
osutamisega ning institutsioonid ja asutused, kes tegelevad mehitamata sõidukite (õhk, vesi,
maismaa) kasutamise väljaõppe või nende tehnoloogiate arendamisega. Hinnanguliselt peaks
vastavate ettevõtete ja asutuste hulk jääma alla 30.
Raadioside piiramine mõjutab selle mõjupiirkonnas viibijate jaoks sideteenuste kättesaadavust,
kuid seda vähesel määral. Oluline on rõhutada, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes
vahetu ohu tõrjumise hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt.
Ohu tõrjumisest saadav kasu kaalub üle võimaliku kahju, mida võib kaasa tuua mobiilside
lühiajaline häirimine.
Juhul, kui edaspidi lennutatakse ilma eelneva kooskõlastuseta mehitamata õhusõidukeid
lennukeelualas, kus on kasutuses ka raadiosidet piiravad seadmed, siis tähendab see seda, et
eksisteerib oht, kus mehitamata õhusõiduki omanik jääb oma varast ilma, kuna see võib
maandamisel puruneda.
Väljaõppe ning teadus- ja arendustegevuse raames raadioside piiramine ei mõjuta igapäevast
mobiilside kasutamist, kuna nimetatud eesmärkidel toimub raadioside piiramine selleks
ettevalmistatud aladel, näiteks polügoonidel.
Eelnõu soodustab kaitsetööstuse arengut, mis omakorda tähendab Eesti riigile laekuvat
lisamaksutulu.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamine ei too riigile kaasa otseseid kulusid.
TTJA töökoormus tõuseb vähesel määral, kuna suureneb sagedusloa taotlemise õigust omavate
isikute ring, ning ametile lisandub kooskõlastuse läbiviimise kohustus ministeeriumitega
piiravate tingimuste ajakohasena hoidmise jaoks.
8. Rakendusaktid
ESS-is tehtavate muudatuste jõustumisel tunnistatakse kehtetuks majandus- ja
kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määruse nr 109 „Nõuded
elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ (RT I, 02.12.2015, 7; kättesaadav
Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/102122015007) volitusnorm.
ESS-is tehtavate muudatuse jõustumisel:
1) tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. aasta määrus nr 301
„Raadioside piiramise kord“ (RT I, 29.12.2024, 14; kättesaadav Riigi Teatajas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024014);
2) kehtestatakse uus Vabariigi Valituse määrus „Raadioside piiramise tingimused ja kord“.
Antud määrus asendab eelmises punktis kehtetuks tunnistatud määrust. Uues määruses
sätestatakse täpsemad tingimused ja kord raadioside piiramisele, arvestades antud eelnõus
tehtud ESS-i muudatustega. Määrusega täpsustatakse raadioside piiramise üldiseid tehnilisi
tingimusi (näiteks piiramise ajaline kestus, keeld segada raadiosagedusi väljaspool
sagedusloaga kehtestatud tingimusi jne). Lisaks määratletakse põhimõtted, kuidas ja millal
toimub TTJA ja avalikkuse teavitamine piiramise faktist ning kuidas toimub piirkondade
8
määratlemine asutuste poolt, kus raadioside piiramist rakendada ei tohi (näiteks lennuväljade
ümbrus).
Määruse kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa).
9. Seaduse jõustumine
Kuna eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kellelegi kaasa kohustusi vaid sellega antakse
õigus raadioside piiramist võimaldavate seadmete kasutamiseks, kui selleks nähakse vajadust,
siis jõustuvad muudatused üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile,
Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe peastaabile, Transpordiametile,
Kaitsepolitseiametile, Eesti Lennuakadeemiale, Sisekaitseakadeemiale,
Lennuliiklusteeninduse AS-ile, AS-ile Eesti Varude Keskus, Eesti Energia AS-ile, Elektrilevi
OÜ-le, Elering AS-ile ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …….. 2026
(allkirjastatud digitaalselt)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Siseministeerium Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: eelnõu, eelnõu seletuskiri ja seletuskirja lisa Lisaadressaadid: Kaitseväe Peastaap Kaitsepolitseiamet Transpordiamet Eesti Lennuakadeemia Sisekaitseakadeemia Lennuliiklusteeninduse AS AS Eesti Varude Keskus Eesti Energia AS Elektrilevi OÜ Elering AS Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Mart Laas [email protected]
Meie 03.03.2026 nr 8-1/1615-1
1
Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
Rakendusakti kavand
Vabariigi Valitsuse määruse „Raadioside piiramise tingimused ja kord“ eelnõu
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 4 alusel.
§ 1. Raadioside piiramine
(1) Raadiosidet võib piirata sagedusloa alusel sagedusloal kehtestatud tingimuste kohaselt kas
ajutiselt või alaliselt.
(2) Raadioside piiramisel on keelatud tekitada raadiohäireid väljaspool sagedusloaga määratud
geograafilist piirkonda või sagedusala.
(3) Raadioside piiramise ajaline kestus peab olema minimaalne, mis tagab raadioside piiramise
eesmärgi täitmise.
(4) Raadiosaateseadme kiirgus ja ribavälised kiirgused peavad vastama Rahvusvahelise
Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union, ITU) raadioside sektori
soovituses SM.328 ja SM.1541 esitatud nõuetele.
§ 2. Raadioside piiramine Kaitseväe, Kaitseliidu, julgeolekuasutuse, Politsei- ja
Piirivalveameti, vangla ning Päästeameti poolt
(1) Kaitsevägi, Kaitseliit, julgeolekuasutus ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad raadiosidet
piirata:
1) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks;
2) väljaõppeks selleks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel.
(2) Vangla võib raadiosidet piirata:
1) avaliku korra või julgeoleku tagamiseks vangla territooriumil;
2) väljaõppeks selleks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel või vangla territooriumil.
(3) Päästeamet võib raadiosidet piirata:
1) päästesündmuse lahendamisel selle toimumise piirkonnas;
2) väljaõppeks selleks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel.
§ 3. Raadioside piiramine väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil
(1) Siseturvalisuse, riigikaitse või lennundusvaldkonnas tegutsev õppeasutus ning teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 12 nimetatud asutus võib
raadiosidet piirata väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil, mis on suunatud avaliku
korra ning riigi julgeoleku tagamiseks.
(2) Lõikes 1 nimetatud asutus võib raadiosidet piirata selleks ettevalmistatud harjutus- või
väljaõppealadel.
2
§ 4. Raadioside piiramine riigi enamusosalusega äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja
poolt
(1) Elutähtsa teenuse osutaja võib raadiosidet piirata elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku
objekti kaitseks või väljaõppeks selle territooriumil.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja esitab vastava elutähtsa teenuse toimepidavust korraldavale
asutusele (edaspidi ETKA) kooskõlastamiseks objekti, mille territooriumil soovitakse
raadiosidet piiravat raadiotehnilist vahendit kasutada.
(3) ETKA hindab objekti olulisust riigi toimimiseks vajaliku kriitilise taristu kontekstis ja
kooskõlastab taotluse või jätab selle kooskõlastamata.
(4) Riigi enamusosalusega äriühing võib raadiosidet piirata enda tegevuseks olulise objekti
kaitseks või väljaõppeks vastava objekti territooriumil.
(5) Riigi enamusosalusega äriühing esitab oma tegevust korraldavale ministeeriumile
kooskõlastamiseks objekti, mille territooriumil soovitakse raadiosidet piiravat raadiotehnilist
vahendit kasutada.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ministeerium hindab objekti olulisust riigi
toimimiseks vajaliku kriitilise taristu kontekstis ja kooskõlastab taotluse või jätab selle
kooskõlastamata.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab menetlusse positiivse kooskõlastuse
saanud objektide sagedusloataotlused.
§ 5. Raadioside piiramine teadus- ja arendustegevuse eesmärgil kolmandate isikute poolt
(1) Kolmandad isikud võivad raadiosidet piirata teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.
(2) Lõikes 1 nimetatud isik saab raadiosidet piirata elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2
punktide 1 ja 2 kohaselt väljastatud sageduslubade alusel ja tingimustel ning sagedusloa
omaniku nõusolekul.
(3) Lõikes 1 nimetatud isik esitab sagedusloa omanikule:
1) sooviavalduse raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil;
2) info raadioside piiramise aja ja koha kohta;
3) info raadiosidet piirava tehnilise vahendi kirjelduse, sealhulgas piiratavate raadiosageduste
ning kiirgusvõimsuse kohta.
(4) Sagedusloa omanik võib lubada teadus- ja arendustegevuse läbiviijal raadiosidet piirata
selleks ettevalmistatud harjutus- ja väljaõppealadel.
(5) Sagedusloa omanik võib vajaduse korral teha raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi
kontrollmõõtmise.
(6) Raadioside piiramise korral sagedusloa tingimustest kinnipidamise eest vastutab sagedusloa
omanik.
§ 6. Raadioside piiramisest teavitamine
3
(1) Raadioside piiramiseks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel peab nähtaval kohal
olema selgitav teave selle kohta, et piirkonnas võib esineda raadiosidehäireid või raadioside
kasutamine on piiratud.
(2) Teabe raadioside piiramise piirkonna, kasutatava vahendi, eeldatava kestuse ja piiratavate
raadiosageduste kohta peab raadioside piiramise õigust omav isik edastama Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile enne raadioside piiramist, välja arvatud lõikes 3 sätestatud
juhtudel.
(3) Kui enne ootamatu sündmuse toimumist ei ole võimalik esitada teavet raadioside piiramise
kohta või kui julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt ei ole teabe esitamine otstarbekas, siis teavitab
raadioside piiramise õigust omav isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit raadioside
piiramise piirkonnast, raadioside piiramise kestusest ja piiratud raadiosagedustest peale
raadioside piiramise lõppu ühe tööpäeva jooksul.
§ 7. Piirangute seadmine raadioside piiramisele
(1) Raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks võivad
põhjendatult lisada piiravaid tingimusi alljärgnevad ministeeriumid:
1) Justiits- ja Digiministeerium;
2) Kaitseministeerium;
3) Kliimaministeerium;
4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
5) Siseministeerium.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet küsib lõikes 1 nimetatud ministeeriumide käest
objektide loetelu koos nendele lisatud piiravate tingimustega, mille kohta on asjaomasel
ministeeriumil piiravaid tingimusi raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kasutamiseks.
(3) Lõikes 2 nimetatud objektide loetelu koos piiravate tingimustega värskendatakse
minimaalselt kord kahe aasta jooksul.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestab sagedusloa andmisel lõikes 2 toodud
objektide ja piiravate tingimustega.
(5) Vajaduse korral teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadiosidet piirava
raadiotehnilise vahendi kontrollmõõtmise.
§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. aasta määrus nr 301 „Raadioside piiramise kord“
tunnistatakse kehtetuks.
1
EELNÕU
03.03.2026
Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
§ 1. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui sagedusluba taotletakse käesoleva seaduse § 115 lõike 1 punkti 3 alusel, tuleb
taotlusele lisada sama paragrahvi lõikes 12 nimetatud kooskõlastus.“;
2) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 9 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) raadiosageduste kasutamine jääb rahvusvahelise koordinatsiooni käigus kooskõlastamata,
10) riigilõiv on tasumata või“;
3) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) puudub käesoleva seaduse § 115 lõikes 12 nimetatud kooskõlastus.“;
4) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–9 nimetatud keeldumise aluseid ei arvestata
raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa andmise korral.“;
5) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda või muuta raadioside piiramise
sagedusluba ilma käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see
on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.“;
6) paragrahvi 115 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Raadiosidet on lubatud piirata:
1) Kaitseväe, Kaitseliidu, julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti, vangla ning
Päästeameti poolt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks nii ohu ennetamisel, tõrjumisel
kui ka korrarikkumise kõrvaldamiseks või väljaõppe eesmärgil;
2) siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas tegutseva õppeasutuse ning teadus ja
arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 12 nimetatud asutuse poolt
väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil;
3) riigi enamusosalusega äriühingul või elutähtsa teenuse osutajal riiklikult olulise objekti
kaitseks või väljaõppeks;
4) teadus- ja arendustegevuse eesmärgil kolmandatel isikutel käesoleva lõike punktides 1 ja 2
väljastatud sageduslubade alusel ja ettevalmistatud keskkonnas.“;
7) paragrahvi 115 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
2
„(11) Raadioside piiramine on raadioside osaline või täielik takistamine raadiotehniliste
vahenditega sagedusloa alusel.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul sagedusloa taotlemiseks peab
taotlejal olema elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse või valdkonda korraldava
ministeeriumi kooskõlastus.“;
8) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud raadioside piiramise tingimused ja korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.“:
9) paragrahvi 115 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 31 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel;“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn … ……………2026
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026
1
03.03.2026
Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega laiendatakse elektroonilise side seaduses (ESS) isikute ringi, kes
võivad raadiosidet piirata. Samuti täpsustatakse, millistes olukordades on võimalik raadiosidet
piirata. Praegu kehtiv regulatsioon ei vasta enam väljakujunenud julgeolekuolukorrale, kuna
elutähtsa teenuse osutaja ei tohi raadioside piiramist rakendada. Samuti ei ole võimalik
raadiosidet piirata väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.
Võrreldes seni kehtinud korraga ei pane seaduse eelnõuga kavandatavad muudatused
osapooltele uusi kohustusi, mistõttu halduskoormus ei muutu. Eelnõukohase seadusega antakse
raadioside piiramiseks juurde õigusi, mis vastavad paremini tänaseks väljakujunenud
julgeolekuolukorrale.
Lisaks muudetakse eelnõukohase seadusega riigilõivuseaduse (RLS) sätet, mille kohaselt on
raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa taotlemine vabastatud riigilõivust. See muudatus on
vajalik, kuna eelnõuga laiendatakse nende isikute ringi ja eesmärke, kes ja mis eesmärgil saavad
raadiosidet piirata.
Eelnõuga kaasneb valdavalt positiivse mõju riigi julgeolekule, elutähtsate teenuste
toimepidevusele ning droonitõrje ja sellega seotud väljaõppe ning arendustegevuse
võimaldamisele. Eelnõuga ei kaasne uusi kohustusi ettevõtetele, kodanikele ega
mittetulundusühingutele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja
asetäitja Mart Laas ([email protected]) ja peaspetsialist Liisi Moks
([email protected]) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sagedushalduse
talituse juhataja Erko Kulu ([email protected]) ja ekspert Endrik Kriisa ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse
talituse toimetaja Moonika Kuusk ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõukohase seadusega muudetakse elektroonilise side seaduse redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 30.12.2025, 18 ja riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega
RT I, 18.12.2025, 13.
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on laiendada raadioside piiramise õigust, et tagada kriitilise taristu kaitse ning
võimaldada väljaõpet ja tehnoloogia arendamist muutunud julgeolekuolukorras.
Raadioside piiramist (segamist) reguleerib Eestis ESS-i § 115, mille kohaselt tohib raadiosidet
piiravat seadet kasutada üksnes avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks Kaitsevägi, vangla
ning sisejulgeolekut tagav asutus.
Raadiosidet piirava seadme kasutamiseks peab selle omanik taotlema Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametilt (edaspidi TTJA) sagedusloa.
Justiits- ja Digiministeerium küsis 2025. aasta kevadel asjaosaliste arvamust, kas raadioside
piiramise õigusega isikute ringi ning piiramise aluseid oleks vaja laiendada. Samuti küsisime
tagasisidet praeguse sagedusloa menetlemise protseduuri ja menetluse kestuse kohta.
Arvamust küsiti Siseministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt,
Transpordiametilt, Kaitseväe peastaabilt, Kaitseliidult, Politsei- ja Piirivalveametilt,
Kaitsepolitseiametilt, Telia Eesti AS-ilt, Elisa Eesti AS-ilt, Tele2 Eesti AS-ilt, Levira Eesti
AS-ilt, Riigiside Sihtasutuselt, AS-ilt Eesti Varude Keskus, OÜ-lt VKG Energia, Elering
AS-ilt, Enefit Power OÜ-lt, Elektrilevi OÜ-lt, Imatra Elekter AS-ilt, AS-ilt Jetoil, AS-ilt
Alexela, Neste Eesti AS-ilt, Circle K Eesti AS-ilt, AS-ilt Olerex, AS-ilt Tallinna Lennujaam,
AS-ilt Tallinna Sadam, Lennuliiklusteeninduse AS-ilt, Sisekaitseakadeemialt, Eesti
Lennuakadeemialt ja Kaitseväe Akadeemialt.
Tagasisidet andsid Siseministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseväe peastaap, Transpordiamet, Kaitsepolitseiamet,
Eesti Lennuakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Eesti Varude
Keskus, Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Elisa Eesti AS ja Telia Eesti AS.
Julgeolekuolukorrast lähtuvalt on tekkinud vajadus laiendada mehitamata õhusõidukite tõrjeks
kasutatavate raadiosidet piiravate seadmete kasutusõigust teatavatele elutähtsa teenuse
osutajatele ja riigi enamusosalusega äriühingutele, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad, kuid
võivad riigi jaoks osutada siiski olulisi teenuseid (näiteks väiksemad sadamad või lennuväljad),
et tagada riigi jaoks kriitilise taristu kaitse. Näiteks on eesmärk luua võimalused kaitsta
elektrialajaamasid, gaasipaigaldisi või kütuste ladustamiseks kasutatavaid objekte.
Samuti on oluline tõhustada mehitamata õhusõidukite tõrjumiseks vajalikku väljaõpet. Selles
näevad endal selget rolli ja vajadust raadioside piiramise õiguse järele Lennuakadeemia,
Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia.
Eestis on mitu ettevõtet, kes arendavad ja ehitavad mehitamata õhusõidukeid. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on äärmiselt oluline, et sellistel ettevõtjatel oleks
võimalus oma tooteid katsetada, sh juhtudel, kui raadioside ei toimi. Selleks on vaja luua
õiguslikud eeldused raadioside piiramiseks katsetamise eesmärgil. Vastasel juhul ei oleks
võimalik Eestis tegutsevatel tootjatel oma toodete kvaliteeti hinnata ja nad ei suudaks
konkureerida teistes riikides tegutsevate tootjatega. Metroserdi rakendusuuringute keskus
arendab praegu aktiivselt mehitamata õhusõidukite tehnoloogiat. Ühe võimaliku
arengusuunana nähakse muu hulgas katsekeskkonna loomist (polügoon), kus saaks pakkuda
tootjatele võimalust katsetada mehitamata õhusõidukeid olukorras, kus raadioside on häiritud.
3
Oluline on rõhutada, et raadioside piiramine mehitamata õhusõidukite tõrjumise eesmärgil peab
toimuma kooskõlas kehtiva lennundusseaduse § 41 lõikega 1. See tähendab, et kui näiteks
elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) soovib kaitsta mõnda kriitilist objekti, siis tuleb selle
objekti ümbruses kehtestada lennukeelutsoon mehitamata õhusõidukitele vastavalt
lennundusseaduses sätestatule.
HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei koostatud enne seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust.
Eelnõu on kiireloomuline väljakujunenud julgeolekuolukorra tõttu. Eelnõuga antakse laiemad
võimalused raadioside piiramiseks, mis on väga oluline näiteks elutähtsa teenuse osutamiseks
vajalike objektide kaitseks (näiteks elektri- või gaasipaigaldised). Samuti luuakse võimalus
Eesti kaitsetööstuse arendamiseks näiteks mehitamata õhusõidukite valdkonnas, kuna neile
tootjatele antakse võimalus oma toodangu katsetamiseks olukordades, kus mehitamata
õhusõidukite juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Eestis toodetakse muu hulgas ka
raadioside piiramiseks vajalikke seadmeid. Eelnõu loob võimalused toodetud seadmete
katsetamiseks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektroonilise side seadust.
Punktiga 1 täiendatakse § 12 lõikega 5, mille kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja või riigi
enamusosalusega äriühing riiklikult olulise objekti kaitseks sagedusloa taotlemisel taotlusele
lisama vastava elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse (edaspidi ETKA) või
valdkonda korraldava ministeeriumi kinnituse raadioside piiramise vajaduse kohta vastaval
objektil.
Selline täiendus on vajalik, et vältida raadioside piiramise õiguse liiga laialdast ja
põhjendamatut kasutamist. Seda, kas elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku objekti kaitseks on
vaja rakendada ühe kaitsemeetmena ka raadioside piiramist, peaks kõige paremini suutma
hinnata ETKA või valdkonda korraldav ministeerium.
TTJA-l sagedusloa andjana on olemas kompetents välja töötada tehnilised tingimused, mille
kohaselt tohib objektil raadiosidet piirata, et selle mõju oleks väljaspool objekti minimaalne,
aga ta ei hinda objekti olulisust.
Punkt 2 on redaktsiooniline muudatus, mis on tingitud § 14 lõike 1 täiendamisest uue punktiga
11.
Punktiga 3 täiendatakse § 14 lõiget 1 punktiga 11, millega sätestatakse uus sagedusloa
andmise keeldumise alus.
Kuna riigi enamusosalusega äriühing või ETO peab eelnõu § 1 punkti 7 (ESS-i § 115 lõige 12)
kohaselt raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa taotlemiseks küsima ETKA või valdkonda
koordineeriva ministeeriumi käest kooskõlastuse, kas plaan luua mingi tema valduses oleva
objekti kaitseks selle ümber raadioside piiramise võimekus on üldse põhjendatud ja mõistlik,
siis on vaja sätestada ka alus, et vastava kooskõlastuse puudumisel on TTJA-l õigus
sagedusluba mitte väljastada.
4
Punktiga 4 täiendatakse § 14 lõikega 5. Vastava lõike lisamine on vajalik, kuna see sätestab,
milliseid sagedusloa andmisest keeldumise aluseid ei ole võimalik arvestada raadioside
piiramiseks vajaliku sagedusloa andmisel. Näiteks on sellised juhtumid vaba
raadiosageduskanali puudumine või oht raadiohäirete tekkimiseks, kuna raadioside piiramise
eesmärk ongi raadiohäirete tekitamine kasutuses oleval raadiokanalil.
Punktiga 5 täiendatakse § 211 lõikega 5, mille kohaselt võib TTJA kõrgendatud
kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda või muuta raadioside
piiramise sagedusluba ilma §-s 115 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see on vajalik
avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks . Sellise erandi sätestamine on vajalik, kuna
kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib olla
olukordi, kus vajalik sagedusluba tuleb väljastada oluliselt kiiremini, kui sagedusloa
väljastamise kord seda tavatingimustel võimaldaks.
Punktiga 6 muudetakse § 115 lõiget 1, kus sätestatakse juhud, kellel ja mille korral on lubatud
raadiosidet piirata. Seni kehtiva korra kohaselt on võimalik raadiosidet piirata vaid avaliku
korra ja riigi julgeoleku tagamiseks. Vastav õigus on olemas Kaitseväel, vanglal ja
sisejulgeolekut tagaval asutusel. Praeguseks väljakujunenud julgeolekuolukorras ei ole need
alused ja isikute ring enam piisavad. Raadioside piiramise vajadused on väga erinevad, seda
võidakse rakendada mõne isiku kaitseks (riigipea visiit), pommikahtluse korral või ka juba
konkreetse pommi kahjutuks tegemine. Seega võib olla vajadus raadioside piiramiseks nii
ennetuseks, kahtluse korral kui ka tõrjumiseks.
Suur ohutegur on mehitamata õhusõidukid ja nende tõrjumine. Üks võimalus neid tõrjuda on
häirida sidekanaleid, mida nad kasutavad, ehk mõjutada raadiosidet piirava seadmega, mille
tulemusel on võimalik mehitamata õhusõiduk maandada enne sihtmärgini jõudmist.
Lisaks on väga oluline harjutada raadioside piiramist ja mehitamata õhusõidukite tõrjumist
väljaõppe eesmärgil, milleks praegune regulatsioon tegelikult õigust ei anna. Eelnõu annaks
raadioside piiramise õiguse lisaks Kaitseväele, Kaitseliidule ja vanglale ka julgeolekuasutusele
(Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet), Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, elutähtsa
teenuse osutajale ja õppeasutusele, mis tegutseb siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse
valdkonnas. Selliste õppeasutustena peetakse silmas Sisekaitseakadeemiat, Lennuakadeemiat
ja Kaitseväe Akadeemiat.
Samuti luuakse võimalus raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Eestis
kasvab mehitamata õhusõidukite tööstus, kuid tooteid on vaja katsetada ka olukordades, kus
nende juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Kehtiv õigus sellist võimalust ette ei näe. See
võib omakorda tekitada olukorra, kus tootjad lahkuvad Eestist riikidesse, kus sellised
võimalused on neile loodud. Mehitamata õhusõidukite tootjatele ei nähta ette otsest õigust
taotleda raadioside piiramise sagedusluba. Toodete katsetamiseks on neil võimalik kasutada
loodavaid polügoone, kuhu Kaitsevägi, Kaitseliit või Sisekaitseakadeemia on raadiosidet
piiravad seadmed paigaldanud. Tööstus saab katsetada vastavatel polügoonidel kokkuleppel
selle omanikuga. Lisaks on üks oluline mehitamata õhusõidukite katsetamise võimaluste
pakkuja Metroserdi rakendusuuringute keskus, kes saaks samuti võimaluse oma polügoonil
luua võimaluse raadioside piiramiseks.
Raadioside piiramise õigusest on huvitatud näiteks energiaettevõtted, kelle elutähtsa teenuse
toimepidevusele võivad droonid suur oht olla. Näiteks kui mehitamata õhusõiduk purustab
mõne elektri- või gaasipaigaldise, võib see halvemal juhul jätta elektri ja soojata kõik Eesti
elanikud. Sõltuvalt kahju iseloomust võib paigaldise taastamiseks kuluda aastaid ning kümneid
5
miljoneid eurosid. Kuna elektrist sõltuvad paljud muud elutähtsad teenused, toob
elektrikatkestus kaasa tugevaid häireid ka teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses, näiteks
sideteenustes. Sidekatkestused hakkavad omakorda mõjutama järgmiseid elutähtsaid teenuseid
ja käivitub ahelreaktsioon, mis mõjutab kogu elanikkonna igapäevaelu väga laias ulatuses.
Kuna Eestis valmistatakse muu hulgas ka raadioside piiramiseks vajalikke seadmeid, siis on
äärmiselt oluline, et ka need ettevõtted saaksid oma seadmeid katsetada. Selliste ettevõtete
puhul ei ole mõistlik, et nad hakkaksid igaüks endale sobilikku katsekeskkonda avatud ruumis
looma. Nendel juhtudel saaksid ettevõtted katsetada raadioside piiramiseks mõeldud seadmeid
teiste isikute loodud sobilikus keskkonnas. Seda oleks võimalik teha näiteks
Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi polügoonidel.
Punktiga 7 täiendatakse § 115 lõigetega 11 ja 12.
Lõige 11 defineerib raadioside piiramise mõiste.
Lõikes 12 sätestatakse, et kui raadioside piiramiseks taotleb sagedusluba ETO või riigi
enamusosalusega äriühing, siis peaks ta enne küsima ETKA-lt või valdkonda korraldavalt
ministeeriumilt kinnituse, kas konkreetse objekti kaitseks on vaja luua raadioside piiramise
võimekus. Selline nõue on põhjendatud, kuna elutähtsa teenuse osutajaid on palju ning riiklikult
olulisi objekte veelgi rohkem, seega oleks vaja objektiivset hinnangut, kas ühe või teise objekti
jaoks on raadioside piiramise võimekuse loomine põhjendatud. TTJA on küll sagedusloa
väljastaja, kuid tal puudub pädevus hinnata vastavate objektide olulisust. Objektiivset
hinnangut on kõige pädevam andma ETKA või valdkonda korraldav ministeerium. Sellise nn
filtri kasutamine enne sagedusloa andmist aitab vältida raadioside piiramise liiga laialdast ja
põhjendamatut kasutamist.
Punktiga 8 muudetakse § 115 lõikes 2 olevat volitusnormi, mille kohaselt kehtestab täpsema
raadioside piiramise tingimused ja korra Vabariigi Valitsus.
Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 115 lõige 3, kuna puudub vajadus majandus- ja
kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määrusele nr 109 „Nõuded
elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“1. Määrus kordab paljuski ESS-is
sätestatut ning sellise kordamise järele puudub vajadus. Vajalikud sätted viiakse üle käesoleva
eelnõu punktis 8 nimetatud uude volitusnormi.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigilõivuseadust.
Eelnõuga muudetakse RLS-i § 31 lõike 2 punkti 7, mille kohaselt on raadioside piiramise õigust
omav isik raadioside piiramisel vabastatud riigilõivust. Kehtiva RLS-i kohaselt on riigilõivust
vabastatud raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel avaliku korra ja riigi
julgeoleku tagamiseks.
Eelnõu annab edaspidi õiguse raadiosidet piirata ka ETO-dele elutähtsate teenuste
toimepidevuse tõstmiseks, teatavatele õppeasutustele väljaõppeks ning teadus- ja
arendustegevuseks. Nimetatud eesmärgid aitavad suurendada riigi elutähtsate teenuste
toimepidevust, loovad eeldused arendada tõhusamaid tehnoloogiaid mehitamata õhusõidukite
tõrjumiseks ning vajalike tehniliste oskustega inimeste väljaõpetamiseks. Eeltoodu põhjal on
mõistlik mitte kehtestada riigilõivu, kui taotletakse sagedusluba raadiosidet piiravate vajalike
seadmete kasutamiseks.
4. Eelnõu terminoloogia
1 Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele.
6
Eelnõus kasutatakse ESS-i terminoloogiat. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeoleku ja elutähtsate teenuste toimepidevuse
suurendamisele. Muid valdkondi eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta. Eelnõu
rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju ning eelnõu ei avalda mõju
elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule.
Praegu on õigus raadiosidet piirata Kaitseväel, vanglal ja sisejulgeolekut tagaval asutusel
avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.
Ukraina sõja õppetunnid näitavad selgelt, et elutähtsate teenuste osutamiseks kasutatavaid
objekte rünnatakse mehitamata õhusõidukitega. Sellised objektid võivad olla näiteks
elektrialajaamad, kütusehoidlad jne. Raadioside piiramine on üks meede, mida saab kasutada
oluliste objektide kaitseks mehitamata õhusõidukite vastu, kuna raadioside puudumisel on
võimalik seade alla kukutada või objektist mööda juhtida. See meede ei taga objektide jaoks
sajaprotsendilist kaitset, kuna mehitamata õhusõidukid võivad sihtmärgile ka lukustuda või
töötada sellistel sagedustel, mille segamiseks raadiosidet piiravad seadmed ei ole ette nähtud,
kuid sellest hoolimata aitab raadiosidet piiravate seadmete kasutamine mehitamata
õhusõidukitest tingitud ohtusid maandada.
Lisaks reaalse ohu tõrjumisele on väga oluline, et mehitamata õhusõiduki tõrjet oleks võimalik
praktiliselt käsitleda õppeasutustes, kes tegelevad näiteks siseturvalisuse, riigikaitse või
lennunduse valdkonnas. Need asutused on näiteks Sisekaitseakadeemia, Lennuakadeemia ja
Kaitseväe Akadeemia. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik raadiosidet väljaõppe
eesmärgil piirata.
Eestis tegutseb mitu ettevõtet, kes toodavad mehitamata õhusõidukeid ja kelle toodang vajaks
katsetamist ka sellistes olukordades, kus raadioside ei toimi. Selleks on vaja raadioside
piiramisega luua katsetamiseks piirkonnad, kus mehitamata õhusõidukite juhtimiseks vajalik
raadioside puudub. Praktikas tähendab see õppepolügoone, kus on võimalik raadioside piirata
selliselt, et see tavapärast igapäevaelu ei häiriks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik
raadiosidet piirata teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.
Oluline on rõhutada, et eelnõuga ei panda kellelegi kohustust hakata raadiosidet piirama, vaid
antakse selleks õigus.
Eelnõul on positiivne mõju Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalale, kuna see
annab võimaluse raadioside piiramise kasutamiseks ka väljaõppe otstarbel.
Positiivne mõju on ka ETO-dele, teadus- ja arendustegevusega tegelevatele ettevõtetele ning
õppeasutustele, mis tegelevad siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas. Kehtiva
õiguse kohaselt neil raadioside piiramise õigust ei ole.
7
Eelnõu peamisteks sihtrühmadeks on eelpool nimetatud asutused ja ettevõtted, kelle tegevus on
seotud riigi julgeoleku või avaliku korra tagamisega, riigi jaoks elutähtsate teenuste
osutamisega ning institutsioonid ja asutused, kes tegelevad mehitamata sõidukite (õhk, vesi,
maismaa) kasutamise väljaõppe või nende tehnoloogiate arendamisega. Hinnanguliselt peaks
vastavate ettevõtete ja asutuste hulk jääma alla 30.
Raadioside piiramine mõjutab selle mõjupiirkonnas viibijate jaoks sideteenuste kättesaadavust,
kuid seda vähesel määral. Oluline on rõhutada, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes
vahetu ohu tõrjumise hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt.
Ohu tõrjumisest saadav kasu kaalub üle võimaliku kahju, mida võib kaasa tuua mobiilside
lühiajaline häirimine.
Juhul, kui edaspidi lennutatakse ilma eelneva kooskõlastuseta mehitamata õhusõidukeid
lennukeelualas, kus on kasutuses ka raadiosidet piiravad seadmed, siis tähendab see seda, et
eksisteerib oht, kus mehitamata õhusõiduki omanik jääb oma varast ilma, kuna see võib
maandamisel puruneda.
Väljaõppe ning teadus- ja arendustegevuse raames raadioside piiramine ei mõjuta igapäevast
mobiilside kasutamist, kuna nimetatud eesmärkidel toimub raadioside piiramine selleks
ettevalmistatud aladel, näiteks polügoonidel.
Eelnõu soodustab kaitsetööstuse arengut, mis omakorda tähendab Eesti riigile laekuvat
lisamaksutulu.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamine ei too riigile kaasa otseseid kulusid.
TTJA töökoormus tõuseb vähesel määral, kuna suureneb sagedusloa taotlemise õigust omavate
isikute ring, ning ametile lisandub kooskõlastuse läbiviimise kohustus ministeeriumitega
piiravate tingimuste ajakohasena hoidmise jaoks.
8. Rakendusaktid
ESS-is tehtavate muudatuste jõustumisel tunnistatakse kehtetuks majandus- ja
kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määruse nr 109 „Nõuded
elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ (RT I, 02.12.2015, 7; kättesaadav
Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/102122015007) volitusnorm.
ESS-is tehtavate muudatuse jõustumisel:
1) tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. aasta määrus nr 301
„Raadioside piiramise kord“ (RT I, 29.12.2024, 14; kättesaadav Riigi Teatajas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024014);
2) kehtestatakse uus Vabariigi Valituse määrus „Raadioside piiramise tingimused ja kord“.
Antud määrus asendab eelmises punktis kehtetuks tunnistatud määrust. Uues määruses
sätestatakse täpsemad tingimused ja kord raadioside piiramisele, arvestades antud eelnõus
tehtud ESS-i muudatustega. Määrusega täpsustatakse raadioside piiramise üldiseid tehnilisi
tingimusi (näiteks piiramise ajaline kestus, keeld segada raadiosagedusi väljaspool
sagedusloaga kehtestatud tingimusi jne). Lisaks määratletakse põhimõtted, kuidas ja millal
toimub TTJA ja avalikkuse teavitamine piiramise faktist ning kuidas toimub piirkondade
8
määratlemine asutuste poolt, kus raadioside piiramist rakendada ei tohi (näiteks lennuväljade
ümbrus).
Määruse kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa).
9. Seaduse jõustumine
Kuna eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kellelegi kaasa kohustusi vaid sellega antakse
õigus raadioside piiramist võimaldavate seadmete kasutamiseks, kui selleks nähakse vajadust,
siis jõustuvad muudatused üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile,
Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe peastaabile, Transpordiametile,
Kaitsepolitseiametile, Eesti Lennuakadeemiale, Sisekaitseakadeemiale,
Lennuliiklusteeninduse AS-ile, AS-ile Eesti Varude Keskus, Eesti Energia AS-ile, Elektrilevi
OÜ-le, Elering AS-ile ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …….. 2026
(allkirjastatud digitaalselt)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Siseministeerium Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: eelnõu, eelnõu seletuskiri ja seletuskirja lisa Lisaadressaadid: Kaitseväe Peastaap Kaitsepolitseiamet Transpordiamet Eesti Lennuakadeemia Sisekaitseakadeemia Lennuliiklusteeninduse AS AS Eesti Varude Keskus Eesti Energia AS Elektrilevi OÜ Elering AS Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Mart Laas [email protected]
Meie 03.03.2026 nr 8-1/1615-1
1
Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
Rakendusakti kavand
Vabariigi Valitsuse määruse „Raadioside piiramise tingimused ja kord“ eelnõu
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 4 alusel.
§ 1. Raadioside piiramine
(1) Raadiosidet võib piirata sagedusloa alusel sagedusloal kehtestatud tingimuste kohaselt kas
ajutiselt või alaliselt.
(2) Raadioside piiramisel on keelatud tekitada raadiohäireid väljaspool sagedusloaga määratud
geograafilist piirkonda või sagedusala.
(3) Raadioside piiramise ajaline kestus peab olema minimaalne, mis tagab raadioside piiramise
eesmärgi täitmise.
(4) Raadiosaateseadme kiirgus ja ribavälised kiirgused peavad vastama Rahvusvahelise
Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union, ITU) raadioside sektori
soovituses SM.328 ja SM.1541 esitatud nõuetele.
§ 2. Raadioside piiramine Kaitseväe, Kaitseliidu, julgeolekuasutuse, Politsei- ja
Piirivalveameti, vangla ning Päästeameti poolt
(1) Kaitsevägi, Kaitseliit, julgeolekuasutus ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad raadiosidet
piirata:
1) avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks;
2) väljaõppeks selleks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel.
(2) Vangla võib raadiosidet piirata:
1) avaliku korra või julgeoleku tagamiseks vangla territooriumil;
2) väljaõppeks selleks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel või vangla territooriumil.
(3) Päästeamet võib raadiosidet piirata:
1) päästesündmuse lahendamisel selle toimumise piirkonnas;
2) väljaõppeks selleks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel.
§ 3. Raadioside piiramine väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil
(1) Siseturvalisuse, riigikaitse või lennundusvaldkonnas tegutsev õppeasutus ning teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 12 nimetatud asutus võib
raadiosidet piirata väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil, mis on suunatud avaliku
korra ning riigi julgeoleku tagamiseks.
(2) Lõikes 1 nimetatud asutus võib raadiosidet piirata selleks ettevalmistatud harjutus- või
väljaõppealadel.
2
§ 4. Raadioside piiramine riigi enamusosalusega äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja
poolt
(1) Elutähtsa teenuse osutaja võib raadiosidet piirata elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku
objekti kaitseks või väljaõppeks selle territooriumil.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja esitab vastava elutähtsa teenuse toimepidavust korraldavale
asutusele (edaspidi ETKA) kooskõlastamiseks objekti, mille territooriumil soovitakse
raadiosidet piiravat raadiotehnilist vahendit kasutada.
(3) ETKA hindab objekti olulisust riigi toimimiseks vajaliku kriitilise taristu kontekstis ja
kooskõlastab taotluse või jätab selle kooskõlastamata.
(4) Riigi enamusosalusega äriühing võib raadiosidet piirata enda tegevuseks olulise objekti
kaitseks või väljaõppeks vastava objekti territooriumil.
(5) Riigi enamusosalusega äriühing esitab oma tegevust korraldavale ministeeriumile
kooskõlastamiseks objekti, mille territooriumil soovitakse raadiosidet piiravat raadiotehnilist
vahendit kasutada.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ministeerium hindab objekti olulisust riigi
toimimiseks vajaliku kriitilise taristu kontekstis ja kooskõlastab taotluse või jätab selle
kooskõlastamata.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab menetlusse positiivse kooskõlastuse
saanud objektide sagedusloataotlused.
§ 5. Raadioside piiramine teadus- ja arendustegevuse eesmärgil kolmandate isikute poolt
(1) Kolmandad isikud võivad raadiosidet piirata teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.
(2) Lõikes 1 nimetatud isik saab raadiosidet piirata elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2
punktide 1 ja 2 kohaselt väljastatud sageduslubade alusel ja tingimustel ning sagedusloa
omaniku nõusolekul.
(3) Lõikes 1 nimetatud isik esitab sagedusloa omanikule:
1) sooviavalduse raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil;
2) info raadioside piiramise aja ja koha kohta;
3) info raadiosidet piirava tehnilise vahendi kirjelduse, sealhulgas piiratavate raadiosageduste
ning kiirgusvõimsuse kohta.
(4) Sagedusloa omanik võib lubada teadus- ja arendustegevuse läbiviijal raadiosidet piirata
selleks ettevalmistatud harjutus- ja väljaõppealadel.
(5) Sagedusloa omanik võib vajaduse korral teha raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi
kontrollmõõtmise.
(6) Raadioside piiramise korral sagedusloa tingimustest kinnipidamise eest vastutab sagedusloa
omanik.
§ 6. Raadioside piiramisest teavitamine
3
(1) Raadioside piiramiseks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel peab nähtaval kohal
olema selgitav teave selle kohta, et piirkonnas võib esineda raadiosidehäireid või raadioside
kasutamine on piiratud.
(2) Teabe raadioside piiramise piirkonna, kasutatava vahendi, eeldatava kestuse ja piiratavate
raadiosageduste kohta peab raadioside piiramise õigust omav isik edastama Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile enne raadioside piiramist, välja arvatud lõikes 3 sätestatud
juhtudel.
(3) Kui enne ootamatu sündmuse toimumist ei ole võimalik esitada teavet raadioside piiramise
kohta või kui julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt ei ole teabe esitamine otstarbekas, siis teavitab
raadioside piiramise õigust omav isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit raadioside
piiramise piirkonnast, raadioside piiramise kestusest ja piiratud raadiosagedustest peale
raadioside piiramise lõppu ühe tööpäeva jooksul.
§ 7. Piirangute seadmine raadioside piiramisele
(1) Raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks võivad
põhjendatult lisada piiravaid tingimusi alljärgnevad ministeeriumid:
1) Justiits- ja Digiministeerium;
2) Kaitseministeerium;
3) Kliimaministeerium;
4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
5) Siseministeerium.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet küsib lõikes 1 nimetatud ministeeriumide käest
objektide loetelu koos nendele lisatud piiravate tingimustega, mille kohta on asjaomasel
ministeeriumil piiravaid tingimusi raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kasutamiseks.
(3) Lõikes 2 nimetatud objektide loetelu koos piiravate tingimustega värskendatakse
minimaalselt kord kahe aasta jooksul.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestab sagedusloa andmisel lõikes 2 toodud
objektide ja piiravate tingimustega.
(5) Vajaduse korral teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadiosidet piirava
raadiotehnilise vahendi kontrollmõõtmise.
§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. aasta määrus nr 301 „Raadioside piiramise kord“
tunnistatakse kehtetuks.