Ettepanek muuta VKE arenguprogrammi sihtpiirkonda
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 10-1/794-1 |
| Registreeritud | 04.03.2026 |
| Sünkroonitud | 05.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Ettevõtlus ja innovatsioon |
| Sari | 10-1 Ettevõtluskeskkonna poliitika kavandamise ning korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 10-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tallinna Linnakantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnakantselei |
| Vastutaja | Kaupo Sempelson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
2
Vabaduse väljak 7
15199 Tallinn+372 661 9860, 14 410
[email protected]tallinn.ee
Erkki Keldo
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn03.03.2026 nr 1-12/210 - 1
Ettepanek muuta VKE arenguprogrammi sihtpiirkonda
Austatud minister Erkki Keldo
VKE arenguprogrammi rakendamine ei ole kulgenud kavandatud tempos. Kohustuste võtmine ja väljamaksed jäävad alla algsetele prognoosidele. Arvestades programmiperioodi peatset lõppu, suureneb risk, et osa vahendeid jääb kasutamata. Täiendava surve tekitab asjaolu, et Eesti viimaste aastate erakordselt kiire inflatsioon on vähendanud toetusraha reaalset ostujõudu. Mida kauem vahendid kasutamata jäävad, seda väiksem on nende tegelik majanduslik mõju. Vahendite kiirem suunamine ettevõtlusse, sealhulgas Tallinna ettevõtete kaudu, aitab vähendada edasist negatiivset mõju ning suurendada programmi kogumõju Eesti majandusele.
Pöördun Teie poole seoses VKE arenguprogrammi rakendustingimustega, mille kohaselt on toetuse sihtpiirkonnast välistatud Harju maakond (sh Tallinn) ning Tartu linn.
Kehtiv piirang ei tulene Euroopa Liidu õigusest ega rakenduskava 2021–2027 kohustuslikest nõuetest, vaid on riigisisene poliitikavalik. Arvestades Eesti majanduse praegust seisu ning vajadust tõsta tootlikkust ja ekspordivõimekust, peame põhjendatuks hinnata selle piirangu asjakohasust.
Tallinna ja Harjumaa ettevõtlus loob märkimisväärse osa Eesti lisandväärtusest, maksutulust ning ekspordikäibest. Kõrge lisandväärtusega tegevused, tehnoloogiapõhine ettevõtlus ning rahvusvahelised väärtusahelad on koondunud eeskätt pealinnapiirkonda. Nende ettevõtete arengul on otsene ja kaudne mõju kogu riigi majandusele, sealhulgas teistele piirkondadele läbi tarneahelate ja teenuste.
Geograafiline välistus käsitleb Tallinna ja Harjumaad ühtse ning võrdselt tugeva piirkonnana, kuid tegelikkuses on VKEde ligipääs kapitalile ja arenguvõimekus ka siin ebaühtlane. Toetuse täielik välistamine ei pruugi seetõttu olla kõige tõhusam viis regionaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks.
Leiame, et piirangu kaotamine või leevendamine on võimalik ilma regionaalpoliitilisi eesmärke kahjustamata. Alternatiivina võiks kaaluda näiteks:
• eraldi vooru Tallinna ja Harjumaa ettevõtetele rangemate tulemusnäitajate ja kõrgema omafinantseeringu nõudega;
• temaatilist sihtimist (nt innovatsioon, ekspordivõimekus, elanikkonna kaitse lahendused), kus asukoht ei ole esmane kriteerium;
• kaasrahastamise mudelit koostöös kohalike omavalitsustega.
Palume algatada VKE arenguprogrammi rakendustingimuste analüüs, et hinnata geograafilise piirangu muutmise võimalikkust ning mõju riigi majanduse konkurentsivõimele, samuti meetme eelarve täismahus kasutamisele programmiperioodi lõpuks.
Oleme valmis esitama täiendavad andmed ja analüüsi Tallinna ettevõtluse mõjust riigi majandusele ning osalema edasises arutelus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Järvan
abilinnapea